Rekordpuud meil ja mujal Mati Laane Arvatakse (ei mäleta kus?), et mätastarna mättad (pokud), kasvavad keskmiselt 1mm kolme aasta kohta kõdu arvel kõrgemaks, (1cm/ 30a, 10cm/ 300a, 1m/ 3000 a.) samas on osa (kuni pool) lagunemata mättast tihti veel maa all, sest ümbritsev maapind on lagunenud kõdu arvel saqmuti kerkinud. Pokud võivad olla tuhandeid aastaid vanad ja Eestimaal vanimad elusolendid. Puude kõrgus Maailmas Põhja-Ameerika hiid-sekvoia e. mammutipuu Kalifornias 112m k, 24,2 m üm Austraalias eukalüptid üle 150m. k., üks mahalangenu mõõdeti 155, ~4000-a. vanune Soome kõrgeim kuusk on 42,3 m k., jämedaim 4,7m üm. Soomes siberi nulg 40,5m kõrge, üm. 210cm Punkaharjul Kuuskedest Ameerikas Sitka kuusk Oregonis Olympici Rahvuspargis 75,6m k., üm 455cm. Ameerikas on teisel kohal Pseudotsuga menziesii, rekordpuu 100,3m ja läbimõõt(?) 485cm Eestis 1.Har. kuusk Ootsipalu (Oodsipalo) Veriora vallas; 48.6m (teatati 02.12.2015 telekas), umbes 130-aastane 2.Järvseljal kv. 224 - 44,1 nüüd poolsurnud, 2007a. tipust mitu m kuivanud, tudengid mõõt.52, ~400a., üm. 180cm, (Kasesalu on mõõtnud üm. 221 (1,3m k.)) 1.Har. mänd Ootsipalu mänd 46,6 (teatati 02.12.2015 telekas), hiljem tuli välja, et on maailmas kõige kõrgem 2.Järvseljal kv. 261 - 43,3 (metsateadlaste komisjon), Relve-43, tudengid on mõõtnud 46,6m. K, mida Relve arvab ekslikuks., üm. 200cm. (Üks tee-äärne mänd turistidele Järvseljal välja pandud tahvlil, et kõrgus 33m, üm 3,4m, 370a vana) Euroopa lehis Loodi Püstmäel 43,9m k, ajakiri Loodus juuli 98, et 45m -Relve Siberi nulg Sangaste parkmetsas, kaitsekirjeld. arvat 42m k, Eesti kõrgeim. Har. ebatsuuga Sangaste parkmetsas 41,2m k (Relve 2003, Kasesalu 1996-41,0) 1.Haab Järvseljal kv. 243- 40,8m k 2, 3. samas kvartalis haavad 39,8 ja 39,6m (T.Aja.2000) Valge mänd Jädiveres 37m k, üm. 3,5m 1.Arukask Järvseljal kv. 257 - 37m k, üm 150 2,3. samas kvartalis arukased 36,3 ja 36,1 (T.Aja 2000) 1.Euroopa nulg Hiiumaa Suuremõisas 36,0 m k., 2.Euroopa nulg Hiiumaa Käina surnuaial 36,0m k., üm. 315 (1,3m k) Har. pärn Elistvere mõisapargis 35,5m k, Relve 36,5m 1.Har. saar Järvseljal 35,2m.k. 2. Har. saar ~35 m , neti Sangaste mõisa park 3. Har. saar Audru park, kõlakoda- 31,5 (T.Aja,2000) Must lepp Järvseljal kv.257 – 33,3m. , T.Aja – 30,5m Har. vaher Loodi Püstmäel 33m k (T.Aja.2000) 1.Har tamm (Audru mõisapargis 36,5m k), Relve järele Audru 29,0 Har. tamm Sagadi p. 32,6 1.Har. jalakas Heimtali ürgorg - 31,8m k (T.Aja 2000) 2. Har jalakas Tali, Laiksaare mk, Aru jsk. -31,4 (T.Aja, 2000). Berliini pappel Tallinn Sakala 23 – 31,8m k. Künnapuu. Tali, Laiksaare mk, Aru jsk. – 31,3m (T.Aja, 2000) Hall lepp Järvseljal 31m k Hõberemmelgas, Raasiku rdt-jaamast 200m – 29m (Tiit Aja. 2000) Sookask Järvseljal 27,6m Punaselehine pöök Kuressaare lossipargis 26,5m Mandzuuria pähklipuu Rõugu pargis 22m, 2-haruline (d 51 ja 35) 1999 and., 2015 lõpus ütles, A.Ristkok, et on vilets ja poolkuivanud. 1. Har. pihlakas Otepäält Palupera poole 4km. Ando t. – 20m (P.Ott-2000) 2. Har.pihlakas, Kadrina Arbavere k, Koppase t. 19,5m (Relve 1999) Pooppuu, Tallinna, Hirvepark, 18m, (Relve 2000) 1.Har. kadakas ühel merelaiul vähemalt 15,3m (asukohta salastatatkse) 2. Har kadakas(teadaoleva asukohaga) Võnnu Ahunapalu kalmistul -13,5m – Olla hävinud 2012. aastal tormis, R.Sander saatis viite EL-le Üheemakaline (skandinaavia) viirpuu, Lihula, Metsküla, Laiakivi t. 15m (Relve 1998) Toomingas Harjumaal Kõues 15m, II Tallinnas Vilde t. 66 -14m Hõlmikpuu Tallinn Süda t. - 12,7m k Har. valgepöök Sangaste mõisapargis, kirjelduses arvat 12 m k ja Eesti kõrgeim Har türnpuu Tallinnas Tõnismäe 10 – 9m Arukask ’Yongii’ Karksis Laanejaagul , horisontaaltüvi umb. 10m pikk(Laane 2012). Koer-kibuvits Kuusalu lähistel 8m k.(Laane 2011) Forsüütiasort ’Freja’ Tallinnas Veskimetsas 6m kõrge.(Laane 2011) Puude jämedus Maailmas Jämedaimad Aafrikas baobab e. ahvileivapuud 45m.üm, 5000a. Maailma jämedaim puu Sierra Nevada mägedes mammutipuu, kelle üm 24m (Relve 2006 ja kõrgus väidetavalt sel puul 84m. (Eelmisega kõrgemates puudes erinevad andmed) Leedus Stelmužeś on tamm üm. maapinnal 13m, ~11m (1,3m), 23m k. Rootsis Kvillekeris on 1000-aastane tamm, 14m üm. http://www.mnn.com/earth-matters/wilderness-resources/photos/the-worlds-10- oldest-living-trees/taking-the-long-view eelm. ütleb et chesnut Californias on 190 jalga e. 48 m ümbermõõt tüvel Eestis (turistidele erineva värviga märgistatud rekordpuud kasvavad suhtel. lähestikku) 1.Hõberemmelgas Põlvamaa Rasinal ~10m (0,3m) üm, 23m k., vajunud laiali! 2.Hõberemmelgas Raasiku rdt-jaamast 200m – 764cm (1,3m), 23m k. 3.Hõberemmelgas Porkuni EIK järve ääres 760cm (1,3), 19m k. (vilets) 4.Hõberemmelgas Abja tee ääres enne V-Karistet 1km. – 740cm (0,7m), 22m k 1.Har. pärn Raplamaa, Sipa pärn 900cm (0,6m), 13m k. 2. Har. Pärn Tartumaa Rannu kiriku j. 830cm (maapinnalt), 21m k. 3. Har. Pärn Järvamaa Koigi Huuksi k. pargis – 699cm (1,3m), 30m k. 1.Har. tamm , Tamme-Lauri tamm Urvastes 825cm (2001, Relve,1,3m), 20m k., Puurimisega määrat. Eesti vanimaks puuks – umb. 680 a., sest seest õõnes 2. Har.tamm, Urvaste, Mäe-Lõhtsuu – 703cm (1,3m) 28m k. 3. Har.tamm, Pühajärve sõjatamm – 698cm (1,3), 22m k 1.Künnapuu Hiiumaa Pühalepa 743cm (maapinnalt) 2.Künnapuu Jõgevamaa Pala Lümati k. Villemi t. - 608cm (1,3), 15m k 1.Har. jalakas Hiiumaa Kõrgessaare 724 cm (maapinnalt), 17m k. 2. Har. jalakas Vastseliina Saarde k. Sarnito t.- 630cm (1,3), 20m k Kallaspappel Saaremaa Pöide Metsava k, Põlde t. -710cm (1,3m), 28m k. (Must pappel Tallinnas Kaasani kiriku ees oli 698cm, nüüd kadunud) Pappel (?) Hiiumaal, Heltermaalt 4km Suuremõisa poole, 660cm.(0,6m), 35m k. 1.Har saar Kivi-Vigala, Veski saar, 663cm (1,3m), 650 (0,8m), 25m k. (2007a. Relve). 2. Har.saar Järvamaa Sargvere mõisapargi saar on 648cm (1,3m), R. järgi 631cm ja 28m k. Hõbepappel Narva-Jõesuu sanat. Aias - 658cm (0,5m), (695cm (1,3m)), 28m k. 1.Arukask Kivi-Vigala Aitsami 554(1,3m) 2? Euro-ameerika pappel Toila kooli j. 545cm. (1,0m), 1.Har. mänd Padaorus 520cm (0,3m) 2(?)Har. mänd Jägala, Linnamäe, 518 (1,3m, Eesti teine), 416cm (maapinnalt), Harjumaa jämedaim), ~20m k. (Laane, vist 2012) Läänepärn Tallinn Harjumäel 510cm. (1,3m) 1.Har. vaher , end Taagepera mk. 504cm.(1,3) 2(?)Har. vaher Tartu Botaias 424cm (1,3), 27m k. (Relve andm. 2000) Sitka kuusk, Hiiumaa Suuremõisa pargis, umb. 490cm, (M.Laane mõõdet. foto järgi 2013) Har. hobukastan Tallinn Vilmsi t. 2 – 481cm (1,3m) Palsami pappel Tartu Tähtvere park: 472cm (1.3m), ~30m k Metsõunapuu, Karksi, Oti, 458cm (maapinnalt) 1.Euroopa lehis Suur-Kambja end. Kooli taga: 440cm (23m k), teine samas 283cm (27m k) 2.? Kivi-Vigalas 424 (1,3), 34m k 3.? Polli mõisahäärberi taga 410?cm, K.Kuningas mõõtis 05.02.2013 425cm 1.Har. kuusk, Pühajärve, Kääriku 432cm (0,7m) 2.Har. Kuusk Pärnum. Surju, Kilingi kv.63, er.11 – 430cm (1,0m), 450cm (0,0m), 33m k. Har. haab Puurmanni Pikknurme metsas 431 (1,3m) 1.Sanglepp Harju, Kurna park 430cm (1,3m) 2. Sanglepp Hiiumaal Pühalepa Tareste 424cm (1,3m) 3.? Sanglepp Sagadi mõisa allees 420 (1,3) Vene (?) lehis Jädivere p. 421cm Hõbevaher Vaemla p. Hiiumaal 412cm (0,8m), ~25m k. Valge mänd Jädivere pargis 385cm (1,3), 37m k Euroopa nulg Hiiumaa Suuremõisa pargis 376cm, jämeduselt järgm. 6 kõik samas 1.Poopuu Saaremaa, Karujärve, 353cm (1,3m) 2.Pooppuu Vormsi Dibi k. umb. 310cm, arv. lm-st umb.1m, umb.19-20m k, istut. 1885a. J. Rosenblad ? Tallinn, Rannaväravamäe pargis, ü. 287 (millalgi) Suurelehine pärn Tln. Kose tee 98 – 348 (1,0m), 19m k Har. pöök Kuressaare lossiõuel 344cm (1,3m) 1. Har ebatsuuga, Tln. Kose mõisa juures 330cm, (1,3m, Laane,2012), võra lm.21 ja 24m, vähemalt 20m k. 2.Ebatsuuga, Ubjalt Aresi poole, umb. 250cm, (Roht, U- Eesti Mets, 2003-4) 1.Hall pähklipuu Karinul. 2 haru, 321 ja 110, 21m k, võra lm.18m. (Rein Sanderi inf. 2012) (1) Hall pähklipuu Varbuse mõisapargis Kanepi khk, mitteametl. 17m kõrge, 4m ümb.m. MÕÕTA! https://sites.google.com/a/varbuse.ee/varbuse-musika-mois/park 2.Hall pähklipuu Kuremaa pargis läbim. (netis) 83cm = 260cm üm (?), 19,5m k (?) 3.Hall pähklipuu Tallinn-Nõmme Õie pargis 245 (1,3m), 13m k Har toomingas Tallinn Tööstuse 58.- 274cm (0,4m, Relve, 2000) Siberi nulg Kuremaa pargis läbim. netis 85cm = üm 267cm (?), 25,5m k. Lõhislehine kask Käru mõisa ees 264cm (1,3), 28m k 1.Har. pihlakas Tamsalu, Uudeküla, 245 (1,3m), R.Sanderi andmetel hävinud 2. har. pihlakas, Paistu, Saviküla, Väike-Saadu, 213cm (1,3), 15m k. 3. Har. pihlakas Kilingi-Nõmme laululava kõrval 195cm (1,3m), 15m k. Seedermänd Põlvam. Võõpsu, M.Kure krunt – 224cm (1,3m), 19m k. Mandzuuria pähklipuu Tartu Vikerkaare 4 – 223cm (1,3m), 17m k. 1.Har kadakas Viljandi Kõo, Paaksima k. 223 cm (1,3m) 2. Har. Kadakas Raplam. Raikküla v. Lokuta t. – 206cm (1,3m), 10m k. Hiigel-elupuu Nõo, Luke park, 220cm (1,2m) Elupuu (hiigel ?) Karksi mõisapargi kõrval 216cm (1,3), 19m k. Amuuri korgipuu Põlvam. Laheda v. Tilsi lastekodu park, 203 cm (1,3m), 16m k. Ginnala vahe Tartu Kastani 1 – 175cm (0,8m), 11m k Üheemakaline viirpuu , Lihula, Metsküla, Laiakivi t. 173cm (1,3m) Hõlmikpuu Tallinn Süda tn. 164cm (1,3m) Pensilvaania saar ’Variegata’ Tallinn Kopli 35 – 157 (1,3.), 18m k Kollane hobukastan Tartu Ropka tee 25 – 154 (1,3m ) 17m k Kõrgetüveline sarapuu Rahvusraamatukogu park 150cm (1,3m), 12m k. Teravalehine magnooolia Väike-Prangli küla 145cm (1,3m) Har. türnpuu Tallinn Neitsitorni ees, 130cm (0,8m.