Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 5

2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA –KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST ...... 7

2.1 ÜLDIST ...... 7

2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ...... 7

2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST ...... 9 2.3.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ...... 9 2.3.2 alamvesikonna veemajanduskava ...... 9 2.3.3 valla üldplaneering ...... 9 2.3.4 Lihula valla arengukava ...... 10 2.3.5 Vee erikasutusluba ...... 10 2.3.6 Matsalu valgala piirkonna veeprojekt ...... 11 2.3.7 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest ...... 12

3 LIHULA VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 12

3.1 ÜLDINE ÜLEVAADE ...... 12

3.2 ELANIKKOND ...... 13 3.2.1 Elanike arv ja struktuur ...... 13 3.2.2 Ettevõtlus ...... 15 3.2.3 Turism, vaatamisväärsused ...... 16

3.3 VALLA EELARVE ...... 16

3.4 LIHULA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONIETTEVÕTE – AS MATSALU VEEVÄRK ...... 16

4 LIHULA VALLA KESKKONNASEISUND ...... 17

4.1 ASUKOHT JA LÜHIKIRJELDUS. PINNAVORMID, GEOLOOGIA ...... 17

4.2 PÕHJA- JA PINNAVESI ...... 18

4.3 LOODUSHOIUOBJEKTID ...... 18

4.4 MAAVARAD JA NENDE KAEVANDAMINE ...... 19

4.5 JÄÄTMEKÄITLUS ...... 20

4.6 SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD ...... 20

4.7 KÄESOLEVA ARENGUKAVA REALISEERIMISEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD MÕJUD ...... 20

Hekes Eesti OÜ 2011 1

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKESEISUND ...... 21

5.1 VEEVARUSTUSPIIRKONNAD ...... 21

5.2 VEETARBIJAD, -VARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK ...... 21 5.2.1 Veetarbijad ja teenusega varustatus ...... 21 5.2.2 Veevarud ja erikasutusloaga lubatud veevõtt ...... 22 5.2.3 Ülevaade Lihula valla veekasutusest ...... 22

5.3 LIHULA VALLA LIHULA LINNA PUURKAEVUD JA VEEHAARDERAJATISED ...... 26 5.3.1 Puurkaevude ülevaade ...... 26 5.3.2 Veetöötlusjaam, survetõstepumpla ( pumpla) ja puhtaveereservuaar ..... 30 5.3.3 Lihula puurkaevude üldtehnilised andmed ...... 35 5.3.4 Veekvaliteet puurkaevudes ...... 36

5.4 LIHULA VEEVÕRK JA SELLE SEISUND ...... 37 5.4.1 Lihula tuletõrjeveevarustus ...... 38

5.5 LIHULA VALLA KÜLA PUURKAEVUD JA VEEHAARDERAJATISED ...... 38 5.5.1 Kirbla puurkaevude ülevaade ...... 38 5.5.2 Puurkaevude üldtehnilised andmed ...... 41 5.5.3 Veekvaliteet puurkaevudes ...... 42

5.6 KIRBLA VEEVÕRK JA SELLE SEISUND ...... 43 5.6.1 Kirbla tuletõrjeveevarustus ...... 43

5.7 LIHULA VALLA KÜLA PUURKAEVUD JA VEEHAARDERAJATISED ...... 43 5.7.1 Tuudi puurkaevude ülevaade ...... 43 5.7.2 Puurkaevude üldtehnilised andmed ...... 46 5.7.3 Veekvaliteet puurkaevudes ...... 47

5.8 Tuudi küla VEEVÕRK JA SELLE SEISUND ...... 48 5.8.1 Tuletõrjeveevarustus ...... 48

5.9 LIHULA VALLA REOVEEBILANSS ...... 48

5.10 LIHULA ÜHISKANALISATSIOON ...... 51 5.10.1 Kanalisatsioonivõrk ...... 51 5.10.2 Reoveepumplad ...... 52 5.10.3 Reoveepuhasti ...... 55 5.10.4 Sademeveesüsteemid ...... 61

5.11 KIRBLA ÜHISKANALISATSIOON ...... 61 5.11.1 Kanalisatsioonivõrk ...... 61 5.11.2 Reoveepumplad ...... 62 5.11.3 Reoveepuhasti ...... 62 5.11.4 Sademeveesüsteemid ...... 64

5.12 TUUDI ÜHISKANALISATSIOON ...... 64

Hekes Eesti OÜ 2011 2

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.12.1 Kanalisatsioonivõrk ...... 64 5.12.2 Reoveepumplad ...... 64 5.12.3 Reoveepuhasti ...... 66 5.12.4 Sademeveesüsteemid ...... 68

5.13 KOKKUVÕTE LIHULA valla ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI PROBLEEMIDEST ...... 68

6 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ...... 68

6.1 EESMÄRGID ...... 68

6.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ...... 69 6.2.1 Elanikkonna tervis ...... 69 6.2.2 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine ...... 70 6.2.3 Õigusaktide täitmise kohustus ...... 70

6.3 INVESTEERINGUPROJEKTID JA LAHENDUSALTERNATIIVID lihula valla ÜVK-SÜSTEEMIDE INVESTEERINGUTE KAVANDAMISEL...... 70 6.3.1 Vee tn puurkaevu rekonstrueerimine ...... 70 6.3.2 Lihula linna veevõrgu renoveerimine ja laiendamine ...... 71 6.3.3 Lihula linna kanalisatsioonivõrgu ehitamine ja rekonstrueerimine ...... 71 6.3.4 Lihula linna sademeveesüsteemid ...... 71 6.3.5 Lihula linna reoveepuhastiga seonduvad tööd ...... 72 6.3.6 Kirbla puurkaevpumplasse veetöötlusseadmete paigaldamine ...... 73 6.3.7 Kirbla reoveepuhasti biotiikide rekonstrueerimine ...... 73 6.3.8 Tuudi puurkaevpumplasse veetöötlusseadmete paigaldamine ...... 73 6.3.9 Tuudi küla kanalisatsioonivõrgu ehitamine ja rekonstrueerimine ...... 74

6.4 INVESTEERINGUPROGRAMM ...... 74 6.4.1 Projekt I.A Vee tn puurkaevu rekonstrueerimine ...... 74 6.4.2 Projekt I.B Puurkaevupumplate, veetöötlusjaama ja II-astme pumpla automaatika rekonstrueerimine ...... 75 6.4.3 Projekt I.C Veevõrgu rekonstrueerimine Lihula linnas ...... 75 6.4.4 Projekt I.D Veevõrgu rajamine Lihula linnas ...... 76 6.4.5 Projekt I.E Reoveekanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine (isevoolne) ...... 76 6.4.6 Projekt I.F Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine (isevoolne) ...... 77 6.4.7 Projekt I.G Survekanalisatsiooni rajamine Lihula linnas ...... 77 6.4.8 Projekt I.H Nugasiibrite paigaldamine ...... 77 6.4.9 Projekt I.I Reoveepumplate automaatika rekonstrueerimine ...... 78 6.4.10 Projekt I.J Mudaväljaku rekonstrueerimine koos äravoolusüsteemiga reoveepumplani ...... 78 6.4.11 Projekt I.K Purgla juurde betoonpiirde rajamine sademevee kaitseks ...... 78 6.4.12 Projekt I.L Reoveepuhasti garaaži rekonstrueerimine ...... 79 6.4.13 Projekt I.M Biotiikide puhastamine ...... 79 6.4.14 Projekt I.N Reoveepuhasti automaatika rekonstrueerimine ...... 80 6.4.15 Projekt I.O Kraavide rekonstrueerimine ...... 80 6.4.16 Projekt I.P Sademevee rekonstrueerimine ...... 80 6.4.17 Projekt I.R Jaama tn 9 kinnistule sademeveesüsteemi rajamine ...... 81

Hekes Eesti OÜ 2011 3

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

6.4.18 Projekt I.S Jaama tn 16 ja 18 vahel oleva sademeveetoru ühendamine Jaama tn kraavi 81 6.4.19 Projekt I.T Veevõrgu rajamine Lihula linnas ...... 82 6.4.20 Projekt I.U Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine (isevoolne) Lihula linna ... 82 6.4.21 Projekt I.V Survekanalisatsiooni rajamine Lihula linnas ...... 83 6.4.22 Projekt I.V Reoveepumpla rajamine ...... 83 6.4.23 Projekt II.A Veetöötlusseadmete paigaldamine Kirbla puurkaevpumplale .... 83 6.4.24 Projekt II.B Biotiikide puhastamine Kirbla külas ...... 86 6.4.25 Projekt II.C Reoveepumpla sisu, reoveepumpla ja reoveepuhasti automaatika rekonstrueerimine Kirbla külas ...... 86 6.4.26 Projekt II.D Tööst väljas oleva torustiku ühendadamine töötava reoveekanalisatsioonitorustikuga ...... 86 6.4.27 Projekt II.E Veevõrgu rajamine Kirbla külla ...... 87 6.4.28 Projekt II.F Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine (isevoolne) Kirbla külla .. 87 6.4.29 Projekt II.G Veevõrgu rekonstrueerimine Kirbla külas ...... 87 6.4.30 Projekt II.H Veevõrgu rajamine Kirbla külla ...... 88 6.4.31 Projekt II.I Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine (isevoolne) Kirbla külla ... 89 6.4.32 Projekt II.J Kraavide rajamine ...... 89 6.4.33 Projekt II.K Sademeveetorustiku (De250) rajamine ...... 89 6.4.34 Projekt III.A Veetöötlusseadmete paigaldamine Tuudi puurkaevpumplale ... 90 6.4.35 Projekt III.B Reoveekanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine (isevoolne) Tuudi külas ...... 92 6.4.36 Projekt III.C Reoveepumpla sisu, reoveepumpla ja reoveepuhasti automaatika rekonstrueerimine Tuudi külas ...... 93 6.4.37 Projekt III.D Veevõrgu rekonstrueerimine Tuudi külas ...... 93 6.4.38 Projekt III.E Sademeveetorustiku (De200) rajamine ...... 94 6.4.39 Projekt III.F Puurkaevu tamponeerimine ...... 94

7 FINANTSANALÜÜS ...... 101

7.1 METOODIKA ...... 101

7.2 PEAMISED EELDUSED ...... 101

7.3 Vee- ja kanalisatsioonimajanduse kulud ...... 104

7.4 Vee- ja kanalisatsioonimajanduse tulud ...... 107

7.5 Investeeringute finantseerimine ...... 110

7.6 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ...... 111

Hekes Eesti OÜ 2011 4

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

1 SISSEJUHATUS Käesolev ÜVKA koostatakse tulenevalt Matsalu Veevärk AS ja Hekes Eesti OÜ vahel 05.10.2011 sõlmitud Lepingust nr 17-2011.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVKA) koostamist reguleerib ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus. Seaduses on sätestatud, et ÜVKA peab sisaldama vähemalt: • ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; • dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust. Seadus sätestab, et: • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga; • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada regiooni keskkonnaameti ja terviseametiga; • mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste halduslepinguga.

Hinnangulistele maksumustele baseeruva finantsprognoosi tegemine ei ole otseselt seadusest tulenev nõue, kuid on koostajate poolt käsitletud kui investeeringute vajadust hindav osa, mis on vajalik ka abitaotluste esitamiseks. Samas tuleb Konsultandil ÜVKA koostamisel paratamatult hinnata perspektiivsete investeeringute võimalikku hindade muutust. Vee-ettevõtte jätkusuutlikkust investeeringute rakendamisel iseloomustab ÜVKA käigus koostatud vastav finantsanalüüs.

ÜVKA koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema suunamise kaudu. ÜVKA on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui (võimalusel) ka EL-i tugifondidest vahendite taotlemisel. Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning vastastikuste kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste hinnakujundusele.

ÜVKA tuleb koostada kooskõlas: • piirkonda hõlmava(te) veemajanduskava(de)ga; • omavalitsuse arengukavaga; • omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üld- ja detailplaneeringutega.

Erinevalt planeeringutest, mis määratlevad rajatiste paigutuse ja annavad üldise aluse võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ÜVKA valdkonna olukorra analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed.

ÜVKA on koostatud Tellija lähteülesande alusel, milles nähakse ette konkreetsed juhised ja tingimused.

Hekes Eesti OÜ 2011 5

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

ÜVK perspektiivskeem kahes ajalise perioodis: Lühiajaline programm: 2012-2017, mis peab kajastama töömahte lühiajalises programmis. Antud perioodi osas ja sees on kohustuslik välja tuua investeeringud, mis on vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktide täitmise kohustusele prioriteetseimad: joogiveekvaliteedi nõuetele vastavuse tagamine; suublasse juhitava heitvee nõuetele vastavuse tagamine; tähtsaimate peatorustike ja –kollektorite rekonstrueerimine. Pikaajaline programm: 2018-2024, mis peab kajastama kaugemas perspektiivis teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud investeeringuid, sealhulgas ühisvee- ja –kanalisatsioonivõrkude laiendamine. Siia kuuluvad põhiliselt veevarustuse peatorustike ja kanalisatsioonikollektorite rekonstrueerimine põhiliselt tänas(t)e ja perspektiivsete reovee kogumisala(de) piires, sealhulgas mahus, mis tänase seisuga ei ole (veel) vee-ettevõtjale ja/või KOV-le majanduslikult otstarbekas ja/või muul viisil põhjendatud.

Konsultant tänab kõiki, kes aitasid kaasa andmete kogumisele, viisid läbi visiite objektidele ja lisaks varustasid konsultanti väärtusliku informatsiooniga, sealhulgas: - Hr Hans Liibek, Matsalu Veevärk AS juhatuse liige - Pr Marju Murumets, Matsalu Veevärk AS juhiabi - Hr Vello Luide, Matsalu Veevärk AS tootmisjuht - Pr Pille Kask, Matsalu Veevärk AS finantsjuht - Hr Tõnu Viherpuu Matsalu Veevärk AS meister

ÜVKA koostamisel osalesid:

Vahur Laas - üldosa, olemasoleva olukorra kirjeldus, investeeringuprojektid; Tarvi Miilits – finantsanalüüs; Sven Otsmaa – projektijuht

keda nimetatakse ÜVKA käigus „Konsultantideks―.

Hekes Eesti OÜ 2011 6

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA – KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST

2.1 ÜLDIST Käesolev peatükk annab ülevaate ÜVKA koostamise aluseks olevatest õigusaktidest ja planeerimisdokumentidest. Olulisemad arendamise kava puudutavad valdkondlikud alusdokumendid on:

Seadused; Määrused; valdkondlikud EL direktiivid; Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava; Matsalu alamvesikonna veemajanduskava;; Lihula valla üldplaneering; Lihula valla arengukava. Muud uuringud, arengukavad ja (detail)planeeringud.

2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ÜVKA koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhiliste õigusaktidele:

1. Veeseadus; 2. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus; 3. Planeerimisseadus; 4. Ehitusseadus; 5. Kohaliku Omavalituses korralduse seadus; 6. Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus; 7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; 8. Keskkonnatasude seadus. 9. EV Valitsuse (VVM) 31. juuli 2001. a. määruse nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord‖ (edaspidi määrus nr 269); 10. Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61, uuendatud redaktsioon kehtiv alates 15.04.2011 „Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks―; 11. Keskkonnaministri 29.07.2010 määrus nr 37 „Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid―; 12. Vabariigi Valitsuse (VVM) määruse 16.05.2001. a. nr. 171 ―Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded‖,

Hekes Eesti OÜ 2011 7

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

13. Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (edaspidi määrus nr 82) ning selle aluseks olev EL joogiveedirektiiv 98/83 EC. 14. Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (edaspidi määrus nr 1).

Veeseadus on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument. ÜVK ehitiste, rajatiste ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel sealhulgas ehitiste ja rajatiste asukoha valimisel tuleb otseselt jälgida Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseadust, Planeerimisseadust ja Ehitusseadust.

Maa- ja omandisuhetest ja/või servituutide seadmise vajadusest lähtuvalt peab ÜVK objektide käitlemisel arvestama Asjaõigusseadust ning Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust.

Ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohavalikul tuleb tihti arvestada nende võimalikku mõju keskkonnale, sealhulgas kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust, mida hinnatakse tulenevalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi: KMH seadus) ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusest nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu. KMH seadus on harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiviga 85/337 EMÜ (muudetud EÜ Nõukogu direktiiviga 97/11 ning avalikustamise osa täiendatud EÜ Nõukogu direktiiviga 2003/35).

Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide üks põhiprobleeme on tarbijatele edastatava vee kvaliteet – seda reguleeritakse sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (edaspidi määrus nr 82) ning selle aluseks olevale EL joogiveedirektiivile 98/83 EC.

Keskkonnahoiu ja –kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud ja puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalal(t). Reoveekogumisala vee- ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi vastavuse EVV 31. juuli 2001. a. määruse nr 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord‖.

Tulenevalt Eesti ühinemisest Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga (2000/60/EC) juba aastast 2001. a, on Eesti kohustatud arendama ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme, tagamaks tarbijatele kvaliteetne ja tervisele ohutu joogivesi, kvaliteetne ühiskanalisatsiooniteenus ning reoveepuhastis nõuetekohaselt puhastatud heitvesi enne juhtimist looduslikesse või tehislikesse veekogudesse.

Kohaliku omavalitsuse kohustus koostada ja täiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava, tuleneb Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusest ja aitab kokkuvõttes täita ka Veepoliitika Raamdirektiiviga seatud eesmärke ÜVK vallas.

Hekes Eesti OÜ 2011 8

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST

2.3.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava võtab kokku Harju, Matsalu, Läänesaarte, Pandivere põhjavee ja Pärnu alamvesikondade veemajanduskavad ja veemajanduskavade koostamise käigus valminud uuringud ja aruanded, mistõttu antud dokumendil on konkreetselt Matsalu alamvesikonnas paikneva Lihula valla ÜVK küsimustega vaid kaudne seos. Veidi lähemalt on käsitletud Lihula valla ja aleviku ÜVK teemat järgnevas Matsalu alamvesikonna veemajanduskavas.

2.3.2 Matsalu alamvesikonna veemajanduskava Territoriaalselt kuulub Lihula vald täielikult Matsalu alamvesikonda.

Varasema(te) ÜVKA-de koostamist on algusest peale viidud läbi paralleelselt Matsalu - alamvesikonna veemajanduskava koostamise ja valmimisega, arendades koostajate vahel tihedat koostööd. ÜVKA-de ja Veemajanduskava meetmeprogramm arvestab täielikult Lihula valla (põhiliselt Lihula linna) veemajandussüsteemide arendamise eesmärkide ja vajadustega, seega toetavad projektide programmid vastastikku üksteist.

2008. a algul (enne 1. veebruari) teostatud viimased muudatused Matsalu alamvesikonna veemajanduskava meetmeprogrammis on täielikult kooskõlas käesoleva projekti investeeringuprogrammiga.

2.3.3 Lihula valla üldplaneering Lihula valla üldplaneeringu algatas Lihula Vallavolikogu 9. oktoobri 2001. a otsusega nr 54 ja kehtestas 25. septembri 2003. a määrusega nr 22. Üldplaneeringut on muudetud Lihula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 13. Üldplaneeringuga saab tutvuda Lihula valla kodulehel www.lihula.ee, kus kogu informatsioon üleval pdf formaadis.

Tulenevalt tänaseks kujunenud situatsioonist, käsitleb käesolev ÜVKA jätkuvalt varasemates töödes ja alusdokumentides (üldplaneering, teostatavusuuringud, eskiisprojektid, arengukavad, ÜVKA-d jt) väljatoodud tehnilisi probleeme, nende lahendusi ja eesmärke - kuid tulenevalt majanduslikust olukorrast ja tänastest võimalustest projektide realiseerimisel, vaatame mõnevõrra ümber ja konkretiseerime investeeringute elluviimise kava ning prioriteete. Seejuures arvestab ÜVKA kõiki Üldplaneeringus varem seatud üldisi ja keskkonnaeesmärke.

Järgnevalt loetleme Üldplaneeringus toodud arengueesmärgid. Lihula valla suuremate asulate veevarustuse ja kanalisatsiooni ajakohastamiseks ja organiseerimiseks vee ja kanalisatsiooni arengukava koostamine. Lihula linna vesivarustus- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine, erinevate linna kanalisatsioonisüsteemide ühendamine tervikuks; Kirbla ja Tuudi külade vesivarustus- ja kanalisatsioonivõrgu arendamine Vanamõisa reoveepuhasti ja kanalisatsiooni rajamine

Hekes Eesti OÜ 2011 9

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

2.3.4 Lihula valla arengukava Lihula valla arengukava 2011-2018 võeti varasema valla arengukava 2007 kuni 2017. aastani - muutmisega vastu Lihula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 14. Määruse jõustumisega tunnistati kehtetuks Lihula Vallavolikogu 02. veebruari 2007.a. määrus nr 02 "Lihula valla arengukava aastateks 2007-2017.

Arengukava võtab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni olukorra ja probleemid kokku alljärgnevalt. 2008. aastal lõpetati edukalt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt 90% ulatuses rahastatud projekt „Matsalu alamvesikonna asulate vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine―. Sellega seoses rekonstrueeriti täielikult Lihula ja Kirbla ühisveevärk ja kanalisatsioon ning Tuudi ühisveevärk, paigaldati joogivee fluori- ja rauasisaldust vähendavad seadmed Lihula peapumplasse. Ühtekuuluvusfondi projektist eraldi laiendati 2007. aastal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikke Lihula linna vanema asustuse muinsuskaitsealale, mahus 121 000 eurot, millest 90% rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lihula linna reoveepuhasti valmis aastal 1997, Tuudi ja Kirbla reoveepuhastid töötavad aastast 1998. Alates 2010. aastast tegeleb ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning puhastusseadmete hooldusega Lihula vallas kaheksa Lääne-, ja Pärnumaa valla, sealhulgas Lihula valla, omanduses olev AS Matsalu Veevärk keskusega Märjamaal.

Perspektiivis näeb arengukava ette järgmist: Laiendada Lihula linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi. Rekonstrueerida Lihula, Kirbla ja Tuudi sademeveekanalisatsioon Rekonstrueerida Tuudi küla reoveekanalisatsioonisüsteem Lihula vallale kuuluvate hoonete ühendamine Lihula linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga Lihula mõisakompleksi ühendamine Lihula linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga;

2.3.5 Vee erikasutusluba Lihula valla vee-ettevõtjal AS-l Matsalu Veevärk on kehtiv vee erikasutusluba nr L.VV/319439 kehtivusega: 01.01.2011 kuni 31.12.2015 (edaspidi Veeluba).

Vastavalt veeloale on Lihula vallas lubatud veevõtt 4 puurkaevust: Vee tn puurkaev (katastri nr 8745) kogusega 36800 m3/aastas (100 m3/d), Piiri tn puurkaevust (katastri nr 23917, passi nr 2323) kogusega: 109600 m3/aastas (300 m3/d), Kirbla puurkaevust (katastri nr 9967, passi nr 1450) kogusega: 18 000 m3/aastas (70 m3/d) ja Tuudi puurkaevust (katastri nr 9962, passi nr A-142-M) kogusega: 18 000 m3/aastas (70 m3/d)

Mõlemad puurkaevud on rajatud Silur-Ordoviitsium veekompleksi.

Lisaks määratletakse veekasutusloaga heitvee väljalasud ja lubatud saasteainete kogused.

Lihula linna biopuhasti puhul on veeloaga limiteeritud reostuskomponendid: BHT7, heljum, üldfosfor ja KHT. Lubatud suurimad sisaldused on vastavalt: BHT7 : 25 mg/l,

Hekes Eesti OÜ 2011 10

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 heljum: 35 mg/l, üldfosfor 2,0 mg/l ja KHT: 125 mg/l. Lubatud vooluhulk on 146400 m3/aastas. Lihula biopuhasti suublaks on Alaküla kraav.

Kirbla küla biopuhasti puhul on veeloaga limiteeritud reostuskomponendid: BHT7, heljum, üldfosfor ja KHT. Lubatud suurimad sisaldused on vastavalt: BHT7 : 25 mg/l, heljum: 35 mg/l, üldfosfor 3,0 mg/l ja KHT: 125 mg/l. Lubatud vooluhulk on 18000 m3/aastas. Kirbla biopuhasti suublaks on jõgi (Mäealuse maaparandusobjekti piirdekraavi K-2 mööda).

Tuudi küla biopuhasti puhul on veeloaga limiteeritud reostuskomponendid: BHT7, heljum, üldfosfor ja KHT. Lubatud suurimad sisaldused on vastavalt: BHT7 : 25 mg/l, heljum: 35 mg/l, üldfosfor 3,0 mg/l ja KHT: 125 mg/l. Lubatud vooluhulk on 18000 m3/aastas. Tuudi biopuhasti suublaks on Tuudi jõgi.

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse, on: üldlämmastik ja pH.

Lihula biopuhastist võtta vähemalt üks kord aastas üheaegselt ööpäeva jooksul vooluhulgas keskmistatud reoveeproovpuhastisse sisenevast- ja heitveeproov puhastist väljuvast veest. Kirblas ja Tuudil teha selline analüüs üks kord loa kehtivuse ajal.

2.3.6 Matsalu valgala piirkonna veeprojekt Projekti üldandmed: Nimetus: Matsalu valgala piirkonna veeprojekt Euroopa Komisjoni (EK) rahastusotsuse nr: CCI 2004 EE 16 C PE 004 EK rahastamisotsuse algus: 23.12.2004 EK rahastamisotsuse lõpp: 31.12.2009 EK rahastamisotsuses toodud eelarve: 27 569 000 EUR sh Matsalu alamprojekti eelarve: 17 053 000 EUR EK-poolne abimäär: 80% Kaasrahastaja: KIK, AS Matsalu Veevärk, AS Veevärk Toetuse saaja: AS Matsalu Veevärk, AS Haapsalu Veevärk Projekti piirkond: Rapla-, Pärnu- ja Läänemaa.

Projekti eesmärgiks oli viia joogivee kvaliteet ja reovee puhastamine Rapla-, Pärnu- ja Läänemaal vastavusse Euroopa Liidu direktiividega. Selleks laiendatakse ning rekonstrueeritakse vee- ja reoveevõrgustikku, et vähendada veekadusid ja projekti tulemusena ühendada 90% piirkonna elanikest vee- ja kanalisatsioonivõrguga.

Projekt jaguneb kaheks alamprojektiks: Matsalu alamprojekt (AS Matsalu Veevärk) Haapsalu alamprojekt (AS Haapsalu Veevärk).

Hekes Eesti OÜ 2011 11

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Tegevused Matsalu alamprojekti piirkonnas: ehitati ja rekonstrueeriti 69 km veetorustikku, 91 km kanalisatsioonitorustikku, 38 puurkaevu, 59 pumbajaama ja 28 reoveepuhastit.

Projekti lõplikuks kogumaksumuseks kujunes: 39,906,949.46 eurot, millest Lihula valla osaks jäi: 4,879,378.96 eurot.

Viimane summa jagunes asumite vahel omakorda järgnevalt: Lihula linn: 4,247,932.06 Kirbla küla: 349,400.25 Tuudi Küla: 282,046.65.

2.3.7 Kokkuvõte olemasolevatest lähteandmetest Lihula valla ÜVKA koostamiseks aastateks 2012-2024 on olemas enamalt jaolt piisav andmestik. Tööde käigus vajavad veel täiendamist torustike täpsed asukohad ja parameetrid, kuid ka need on tänaseks üldplaanis välja selgitatud.

Kuna Lihula valla Lihula linna, Kirbla ja Tuudi küla osas on EL Ühtekuuluvusfondi põhirahastamisel hiljuti läbi viidud ulatuslikud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendustööd, sai Konsultant kasutada nii tehnilist andmestikku kui teostusjooniseid nii tehnovõrkude tänaste parameetrite kui asukohaplaanide jaoks.

Põhidokumentide osas kasutasime peamistest lähteandemest: Matsalu alamvesikonna veemajanduskava, Lihula valla üldplaneeringut, Lihula valla arengukava, Matsalu Veevärk AS vee erikasutusluba jt ning eelpool loetlemata põhidokumentidest veel Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2004-2015.

3 LIHULA VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK ÜLEVAADE

3.1 ÜLDINE ÜLEVAADE Lihula vald asub Läänemaal. Lihula vald on oma pindalalt, 384 km2, Läänemaa suurim. Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja "mäed". Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Kasari jõkke või Matsalu lahte. Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist.

Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel.

Vallakeskus, Lihula linn, paikneb Lääne-Eesti e. Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa lääneosa, keskel. Tallinnast asub Lihula 110 km, Haapsalust 55 ja Pärnust 60 km kaugusel. Külade kaugus vallakeskusest Lihulast ulatub kuni 20-25 km. Vallas on Lihula linn ja 25 küla: Alaküla, Hälvati, Järise, Kelu, Kirbla, Kirikuküla, , , ,

Hekes Eesti OÜ 2011 12

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Matsalu, Meelva, Metsküla, , Parivere, Penijõe, , , Rumba, , Seira, Tuhu, Tuudi, , Valuste ja Võhma.

Lihula valla majanduslikuks ja kultuuriliseks keskuseks on Lihula linn. Esindatud on toiduainete-, tekstiili-, õmblus- ja ehitusmaterjalide tööstus, samuti turba tootmise, transpordi-, autoremondi-, ehitus-, ja metallitöö ettevõtted. Lihulas paiknevad elektri-, ja sideettevõtete allüksused ning suuremate pankade kontorid. Väljaspool Lihula linna on põhitegevusalaks põllumajandus. Omapäraseks majandusharuks on Matsalu lahe pilliroo varumine ja pillirookatuste tegemine. Arenemas on turism ja puhkemajandus.

Alljärgneval kaardil on näidatud Lihula vald ning seda ümbritsevad teised omavalitsused.

Allikas: http://www.terramaritima.ee/

Lihula Vallavolikogu on 13 liikmeline ning vallavalitsus 5 liikmeline.

Lihula vallal on 8 allasutust: Lihula Gümnaasium Kasari Põhikool Metsküla Algkool Tuudi Algkool Lihula Muusika ja Kunstikool Lihula Lasteaed Lihula Kultuurikeskus Lihula Valla Raamatukogu

Lisaks omab Lihula vald osalust OÜ Lihula Soojus, AS Matsalu Veevärk ja on SA Lihula Vara ja SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiu- ja Sotsiaalhoolekande Keskus asutaja. 3.2 ELANIKKOND

3.2.1 Elanike arv ja struktuur Elanike arv 2593 (01.01.2011) Keskus Lihula linn, elanike arv 1459 (01.01.2011) Asustustihedus on 6,8 in/km2.

Hekes Eesti OÜ 2011 13

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Alljärgnevas tabelis on esitatud elanike arv asulate lõikes 1. jaanuari seisuga.

Tabel 3-1. Elanike arv asulate lõikes

Alaküla 80 Hälvati 33 Järise 21 Kelu 4 Kirbla 216 Kloostri 26 Kunila 7 Lautna 25 Matsalu 54 Meelva 26 Metsküla 51 Pagasi 25 Parivere 64 Penijõe 4 Petaaluse 46 Poanse 11 Rumba 7 Saastna 23 Seira 68 Suitsu 21 Tuhu 8 Tuudi 221 Vagivere 14 Valuste 50 Võhma 29 Lihula 1 459 Kokku 2 593

Allikas: Lihula Vallavalitsus

Lihula valla elanikkonna vanuselist ning soolist jaotus iseloomustab järgmine tulpdiagramm:

Hekes Eesti OÜ 2011 14

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 3-1. Lihula valla elanikkonna vanuseline ning sooline jaotus

Allikas: Statistikaameti andmebaas (RV027)

Lihula valla rahvastikust 47% moodustavad mehed ning 53% naised.

3.2.2 Ettevõtlus Lihula vallast oli 2010.a. äriregistris registreeritud 240 ettevõtet, neist 6 aktsiaseltsi, 94 osaühingut, 138 füüsilisest isikust ettevõtjat. 2008 aastal omas vähemalt ühte töötajat 43 äriühingut. Töötajaskonnaga äriühingute (v.a. füüsilisest isikult etteevõtjad) töötajate keskmine arv oli 2010. aastal 11-12 inimest.

Suuremad ettevõtted on Lihula Tarbijate Ühistu (kaubandus), AS Narma LV (vaipade tootmine), AS Lihula Maaparandus (kaeve- ja mullatööd), OÜ Kirbla (põllumajandus), OÜ Maaharijad (põllumajandus), AS Uninaks (ehituskuivsegude tootmine), AS Torf (turbatootmine) OÜ Lihula Leib (leiva ja saia tootmine), OÜ Sereeter (pakendamine).

Lihula valla ning kogu Läänemaa lõunaosa majanduslikuks keskuseks on Lihula linn, kus paikneb keskmisi ja väikeseid tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtteid. Esindatud on toiduainete-, tekstiili- ja õmblus- ning ehitusmaterjalide tööstus, samuti pakendamise, turbatootmise-, transpordi-, autoremondi-, ehitus- ja metallitöö ettevõtted. Lihulas paiknevad elektri- ja sideettevõtete allüksused ning SEB Panga kontor. Valla omapäraseimaks majandusharuks on pilliroo varumine ning rookatuste valmistamine.

Põllumajanduse osa valla majanduses ja tööhõives on viimase 15 aasta jooksul vähenenud, langedes tööhõives 15%-20%-ni. Kunagiste sovhooside ja kolhooside järglasettevõtetest tegutseb ainsana OÜ Kirbla. 138-st füüsilisest isikust ettevõtjast oli 72-l tegevusalaks põllumajandus, 20-l kalapüük merel ning metsamajandus. Äriühingute kõrval on arvestatavateks kohalikeks tööandjateks SA Lõuna-Läänemaa Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande Keskus ning SA Lihula Vara (kinnisvara haldus). Valla kõige suurem tööandja on Lihula vald oma allasutustega.

Hekes Eesti OÜ 2011 15

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Lisaks äriühingutele tegutses vallas 3 sihtasutust ning 90 mittetulundusühingut, sealhulgas 23 korteriühistut ja 3 maaparandusühistut.

3.2.3 Turism, vaatamisväärsused Lihula mõis koos linnusemäega on üks olulisemaid Läänemaa vaatamisväärsusi. Mõisa park haarab territooriumi, mille ajalugu ulatub muistsete eestlasteni välja — arheoloogiliste kaevamiste tulemusel on selgunud, et 1242. aastaks valminud Saksa ordu ja Lääne-Saare piiskopi ühine linnus ehitati muinaseestlaste linnusele. Liivi sõja tagajärjel sai linnus kahjustada.

Lihula vald osaleb Matsalu mõjupiirkonna kuue valla poolt moodustatud mittetulundusühingu Terra Maritima töös. Läbi antud mittetulundusühingu kuulub vald ka Lääne maakonda hõlmavasse turismikatusorganisatsiooni.

3.3 VALLA EELARVE Kuni 2008. aastani Lihula valla eelarve kasvas järk-järgult. Sarnaselt Eesti üldise majanduskeskonnaga toimus 2009. aastast järsk langus. Tulumaksu - ja tasandusfondi vahendite laekumine on vähenenud. Laekuv tulumaks on langenud 2006/2007 aasta tasemeni, aga oluliselt on tõusnud paljud kulud (nt. küte, elekter vesi jne.). See teeb eelarve koostamise ja elanikonnale vajalike teenuste tagamise väga raskeks. 2011. aasta eelarve on koostatud säästval põhimõttel.

2011.aasta planeeritav tulu eelarvemaht 2 206 050 € ja eelarvekulud on planeeritud suuruses 2 326 216 € (Lihula Vallavolikogu 03.03.2011.a. määrus nr. 8).

Valla eelarvetuludest ca 46,7% on planeeritud toetustest. Teiseks oluliseks allikaks on maksutulud, mis moodustavad ca 46,1%%.

Üks suurimaid ja olulisemaid kuluartikleid vallas moodustavad kulud haridusele (ca 45,2%), lisaks moodustavad olulise osa ka kulutused üldistele valitsussektori teenustele (ca 20,7%) ja vabale ajale ja kultuurile (ca 14%).

3.4 LIHULA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONIETTEVÕTE – AS MATSALU VEEVÄRK

Vastavalt Lihula Vallavolikogu otsusele on Lihula vallas määratud vee-ettevõtjaks alates 01.01.2010.a. AS Matsalu Veevärk. AS Matsalu Veevärk on loodud 2004. aastal üheteistkümne Matsalu alamvesikonnas asuva Pärnu-, Lääne- ja Raplamaa omavalitsuse poolt, kellest said ka äriühingu aktsionärid.

Ettevõtet juhib kolmeteistkümnest liikmest koosnev nõukogu ja üheliikmeline juhatus. Ettevõtte tegevust ja aktsionäride vahelisi suhteid reguleerib põhikiri ja aktsionäride leping. Need dokumendid sätestavad kõik olulisemad ettevõtte tegevuse valdkonnad. Aktsionäride leping sätestab, et lisaks olemasoleva infrastruktuuri arendamisele on

Hekes Eesti OÜ 2011 16

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 ettevõttel kohustus kogu ettevõtte tegevuspiirkonnas olevate asulate vee- ja kanalisatsiooniprobleemide lahendamine.

Ettevõtte eesmärgiks on koostöös aktsionäridest kohalike omavalitsustega viia ellu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi, Eesti riigi ja omavalitsuste poolt rahastatav Matsalu alamvesikonna veemajanduse arendamise projekt. Ettevõttel on sõlmitud projekti ellurakendamise leping Keskkonnaministeeriumi ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega, mis sätestab äriühingu kohustuse tagada ÜF poolt rahastatavate rajatiste jätkusuutlik majandamine.

Pikemas perspektiivis on eesmärgiks tagada ettevõtte jätkusuutlik majandamine läbi elanikkonnale ja ettevõtetele kvaliteetse joogivee pakkumise ning heitvee puhastamise.

AS Matsalu Veevärk on vee-ettevõtjaks käesoleval hetkel alljärgnevates omavalitsustes: Märjamaa Vigala Lihula . Raikküla

AS Matsalu Veevärk kontor asub Märjamaa alevis, aadressil Pärnu mnt 13.

AS Matsalu Veevärk teised kontaktandmed on järgmised: e-post: [email protected] telefon: 489 2556 4 LIHULA VALLA KESKKONNASEISUND

4.1 ASUKOHT JA LÜHIKIRJELDUS. PINNAVORMID, GEOLOOGIA

Lihula vald asub Lääne maakonna lõunaosas Matsalu lahe lõunakaldal, olles naabervaldadest (Hanila, Koonga, Vigala, Kullamaa ning Martna), v.a. Hanila vald, geograafiliselt eraldatud ulatuslike looduslike tõketega: idas ja kagus Lihula raba ja Tuhu soo, põhjas Laiküla raba ning Kasari jõgi koos ulatuslike üleujutatavate luhaaladega. Lähim sadam on (25 km Lihulast), vallas asub 5 paadisadamat.

Suurt tähtsust valla arengus mängib Risti-Virtsu-Kuivastu- maantee, mis jaotab valla kahte võrdsesse ossa. Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee ääres on ka valla suurimad asulad: Lihula linn, Tuudi ja Kirbla külad. Tee vahetus läheduses elab ligikaudu 70% valla elanikest. Hajaasustuse ja valla eri osade suhteliselt suure kauguse tõttu üksteisest on Lihula vallas palju kohalikke kruusateid ja puudub hea teedevõrgustik. Näiteks on riigiteede pikkus vallas 100 km, millest kõvakattega on 40%. Lihula valla munitsipaalomandis olevaid teid on kokku 140 km, millest kõvakattega on ainult 4,5 km.

Hekes Eesti OÜ 2011 17

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Seda suurem on Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee roll valla arengus. Tee tähtsust ja kasutusintensiivsust suurendaks ka Saaremaa süvasadama ning Suure Väina silla rajamine. Teiseks suuremaks maanteeks on Pärnu-Lihula maantee.

Vallakeskus, Lihula linn, paikneb Lääne-Eesti e. Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa lääneosa, keskel. Tallinnast asub Lihula 110 km, Haapsalust 55 ja Pärnust 60 km kaugusel. Lihula vald on oma pindalalt, 384 km2, Läänemaa suurim. Külade kaugus vallakeskusest Lihulast on kuni 20-25 km.

Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere ―mäed‖. Maastikku liigestavad enamalt jaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, millised suubuvad valla põhja ja loodepiiril asuvasse Eesti pikkuselt ja veerohkuselt neljandasse, Kasari jõkke ja Matsalu lahte. Valla idaossa ja kagupiirile jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa-, soo- ja rabamassiivid. Ligikaudu 30% vallast on kaetud metsaga ning 17% looduslike rohumaadega. Viimastest suure enamuse moodustavad Kasari jõe luht ning Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud haruldaseks muutunud puisniite. Esindatud on ka Lääne-Eesti saartele iseloomulikud loopealsed. Üle 25% vallast on raba, roostik või võsastunud liigniiske maa. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, millele järgnevad mänd ja kuusk.

4.2 PÕHJA- JA PINNAVESI Põhjaveevarud on Lihula vallas väga head. 94% põhjaveevarudest lasub kuni 100 m sügavuses. 10-20 m sügavusel Jaani lademe lubjakivis asuv veehorisont on reostunud ja toiduainete tööstusele kõlbmatu. 50-100 m sügavusel - lademe lubjakivis asub reostamata veehorisont. Valla põhjaveevarud on nõrgalt kaitstud, reostus saab jõuda otse põhjavette.

Vastavalt Keskonnaministeeriumi käskirjale 06. Aprill 2006 nr 410 on kinnitatud Lihula linna põhjaveevaru kokku 2000 m3/ööp.

Lihula valla pinnaseveevarudest moodustavad põhiosa Kasari jõe, pikkus 112 km ja valgala 3210 km2 ning Tuudi jõe (pikkus 25 km, valgala 205 km2) ja veehoidla (42 tuhat m3) veevarud.

Pinnasevee tase on üldiselt kõrge. Vesi esineb mullas, moreenipealsetes liivades või moreenikihi ülemises osas 1,2-2,2 m sügavusel maapinnast. Pinnasevee aastaringne kõikumine on suur. Suveperioodidel esineb kõrgendeid ümbritseval tasandikul pinnasevesi. Ala on läbitud tihedate madalate kraavide võrguga, mis suurvee ajal on vett täis, kraavid umbes ja pinnasevesi ära ei voola. 4.3 LOODUSHOIUOBJEKTID Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt Looduskaitseseadusele: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Hekes Eesti OÜ 2011 18

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Lihula vallas asub suurem osa 1957. a. asutatud rahvusvahelise tähtsusega Matsalu rahvuspargist (2004. aastani Matsalu looduskaitseala). Matsalu rahvuspark hõlmab ligikaudu 30% valla territooriumist. Rahvuspargi üheks peamisteks ülesandeks on lindude ja nende elupaikade kaitse, keda siin on pesitsemas ligikaudu 170 liiki ning läbi rändamas ligi 260 liiki. Aastas peatub Matsalus sadu tuhandeid linde. Matsalu rahvuspark on Põhja- Euroopa ja Läänemere suurim lindude peatus- ja sulgimispaik.

Teiseks kaitsealuseks objektiks on Matsalu lahe rannik ja rannikupiirkonna omanäolised maastikud, millised on välja kujunenud sajandite vältel looduse ja inimtegevuse koosmõjul: 50 meresaart ja laidu; Matsalu lahe roostik, ligikaudu 3000 ha; Kasari jõe luht, luhaheinamaad 4000 ha, Euroopa suurim; rannakarja- ja heinamaad 2300 ha (ühed suurimad Euroopas); puisniidud.

Lisaks loodusele ja maastikele on kolmandaks oluliseks Matsalu rahvuspargi ülesandeks Matsalu lahe kandi pärandkultuuri ja -objektide kaitse.

Lihula Maastikukaitseala on võetud kaitse alla Lihula soostiku ja sealsete kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks.

Tuhu Maastikukaitseala koosneb nn kahest osast. Läänepoolset osa tuntakse Tuudi raba nime all, mis on keerukama ehituse ja liigirikkama elustikuga: seal pesitseb kaljukotkas, on sookurgede peatuspaik, taimharuldustest esineb soohiilakat ja sookäppa. Idapoolne osa on ühtlasema ehitusega, kuid huvitavama maastikuga. Raba piirneb luitevalli ning puisniiduga.

Natura 2000: alade valikuga moodustuvad loodushoiualad hõlmavad elupaigatüüpide ja liikide väärtuslikud ja esinduslikud esinemiskohad. 4.4 MAAVARAD JA NENDE KAEVANDAMINE Kasutatavaid maavarasid on Lihula valla territooriumil vähe. Leidub savi, liiva, kruusa ning turvast. Lihula vallas asuvad kruusa ja liiva varud on peaaegu ammendatud Ohemäe kruusakarjääri jääkvarudest, 48 000 m3, on enamik veealused, mistõttu kasutusest väljas. Kruusa ja liiva on kaevandatud ka Kirblas ja Matsalus. Kuna mainitud varud asuvad Matsalu rahvuspargis, on nende kasutamine küsitav. Valla piiridesse jäävad ositi väheuuritud Kasari ja Rumba viirsavimaardlad, millede varud on kokku ligikaudu 540 000 m3. Viirsavi on võimalik telliste tooraine. Lihula vallas asub osaliselt Lihula turbamaardla, pindalaga ligikaudu 1800 ha, varudega kokku 100 milj. m3, sellest kütte- ja väetisturvas 7,5 milj. m3. Maardla asub Lihula maastikukaitsealal ning selle kasutusele võtmist ei ole ette näha. Paasi on murtud kunagi Kirbla ja Tuudi mäel, kus võivad asuda arvestatavad varud. Lihula vallas asuv paas on enamasti halva kvaliteediga ning ei pea vastu ilmastiku mõjudele.

Hekes Eesti OÜ 2011 19

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

4.5 JÄÄTMEKÄITLUS Lihula vallas reguleerib jäätmekäitlust Lihula Vallavolikogu 30. aprilli 2009 a. määrusega nr 7 kehtestatud Lihula jäätmehoolduseeskiri ja Lihula Vallavolikogu määrusega 28.05.2009 a. nr 9 kehtestatud Lihula valla jäätmekava.

Läänemaa kaheksa valda korraldasid 2010 aastal ühiselt avaliku konkursi soodsaima hinnaga jäätmevedaja leidmiseks ja jäätmeveo ainuõiguse andmiseks järgnevaks kolmeks aastaks. 04.mail 2010 tunnistas Ridala, Oru, Risti, Nõva, Lihula, Hanila, , Vormsi valdade esindajate vastav komisjon korraldatud jäätmeveo konkursi võitjaks Veolia Keskkonnateenused AS-i. Valdade ja Veolia Keskkonnateenused AS-i vahel sõlmiti korraldatud jäätmeveo leping 07. juunil 2010. Alates 01. septembrist 2010 on Veolia Keskkonnateenused AS'il ainuõigus ja kohustus vedada füüsiliste ja juriidiliste isikute olmejäätmeid Lihula vallas. 4.6 SUURIMAD KESKKONNAOHU ALLIKAD Kuna Lihula valla põhjavee kihid on nõrgalt kaitstud, siis iga väiksemgi reostuse tekkimine ja sattumine maapinnale ja pinnasesse on põhjaveele suureks ohuks, sealhulgas inimeste poolt jäätmete nn isetegevuslikesse prügilasse ladustamine ja muud taolised tegevused.

Otseselt keskkonnaohtlikku tootmist vallas ei ole, põllumajandustootjatel tuleb lähtuda Nitraadi direktiivist (91/676EÜ), mille eesmärgiks on eelkõige piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on: Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 ―Veekaitsenõuded väetise-ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded‖.

4.7 KÄESOLEVA ARENGUKAVA REALISEERIMISEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD MÕJUD Vastavalt Keskkonnaameti eelnevalt palutud taotletud seisukohale puurkaevupumplad Tuudi külas ja Lihula linnas ei asu looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 4 lg 1 kohaselt kaitstaval alal. Seega ei ole Keskkonnaametil vastuväiteid Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitatavale keskkonnaprogrammi joogivee- ja reoveekäitluse alamprogrammi projektitaotlusele ning Lihula linnas ja Tuudi külas asuvate puurkaevupumplate projektiga kavandatavate tööde teostamisele.

Kirbla küla puurkaevupumpla (maaüksus katastritunnusega 41103:001:0235) asub Matsalu rahvuspargi Matsalu piiranguvööndis (Vabariigi Valitsuse 05.05.1997 määrus nr 94 ―Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine‖, edaspidi KE). Kaitseala on loodud lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade, samuti ohustatud poollooduslike koosluste – Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnake iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks (KE p 2). Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus tegevuste kavandamisel tuleb arvestada looduskaitseseaduses ning kaitse-eeskirjas kehtestatud piirangutega (KE p 55). KE p 57 alapunkt 2 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine. Kuna tegemist on olemasoleva rajatisega ja sinna lisaseadmete paigutamisega, ei ole kavandatud tegevus vastuolus rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Lihula vallas Kirbla külas asuv Kirbla

Hekes Eesti OÜ 2011 20

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 küla puurkaevupumpla maaüksusel (41101:003:0590) ei ole inventeeritud EL loodusdirektiivi elupaigatüüpe ja seal ei asu kaitstavaid liike. Seega ei kahjusta nimetatud tegevus rahvuspargi kaitse-eesmärke.

5 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI HETKESEISUND

5.1 VEEVARUSTUSPIIRKONNAD Nagu ka järgnevates osades lähemalt kirjeldame, koosneb Lihula valla tänane ühisveevarustuspiirkond Lihula linnast ja kahest külast - Tuudi ja Kirbla (vt lisa 2 ÜVK plaanid).

Lihula linn Lihula linnas on ühisveevärgiga liitnud enamus (98-99%) elanikkonnast. Lihula linnas on ametlikult neli (4) ühisveevärgi puurkaevu. Hetkel on töökorras ja töös kaks puurkaevu: Lihula peaveehaarde puurkaev ehk Piiri tn puurkaev, mis katab ligikaudu 97% aleviku veevajadusest (nii ajaliselt kui koguseliselt) ja Vee tn puurkaev, mis on kaheastmeline ja töötab täpselt üks tund ööpäevas, et oleks tagatud minimaalne vajalik veevahetus reservuaaris. Lisaks Piiri ja Vee tn puurkaevudele on reservis olev Tallinna mnt (katastri nr 8749) ja Valuste tee (katastri nr 8752) puurkaev. Veeloas on käsitletud neid ilma lubatud veevõtuta. Antud puurkaevud on kasutusest väljas ja on soovitav tamponeerida.

Kirbla küla Kirblas on ühisveevärgiga liitnud umbes 65 % elanikkonnast. Ülejäänud saavad vee isiklikest puur- või salvkaevudest. Kirbla küla ühisveevärk saab vee ühest puurkaevust (Kirbla puurkaev), mis pumpab vett Silur-Ordoviitsiumi veekompleksist.

Tuudi küla Tuudi külas on ühisveevärgiga liitunud umbes 87 % elanikkonnast. Ülejäänud elanikkond saab vee isiklikest puur- või salvkaevudest. Tuudi küla ühisveevärk saab vee ühest puurkaevust (Tuudi pk), mis pumpab vett siluri veekompleksist.

Teadaolevat infot vee- (ja kanalisatsiooni-)võrkude pikkustest, läbimõõtudest ja seisundist, samuti pumplatest käsitleme lähemalt valdkondi puudutavates peatükkides ja osades. 5.2 VEETARBIJAD, -VARUD, VEEVÕTT JA -MÜÜK

5.2.1 Veetarbijad ja teenusega varustatus Lihula vallas on ühisveevärk ja –kanalisatsioon seotud põhiliselt Lihula linna, Kirbla ja Tuudi külaga.

Lihula linnas on veevarustusteenusega kaetud praktiliselt kogu elanikkond, 1494 inimest. Veetarbimine aastal 2010 moodustas ca 63 l/ inimese kohta ööpäevas, kogutarbimine elanikkonnale 84,7 m3/d. Juriidilised isikud – asutused/ettevõtted tarbisid 2010-2011 aastal keskmiselt 9,4 m3/d. Kogu veemüük moodustab tänase seisuga ligikaudu 94,1 m3/d (vt ka tabel 5-1).

Hekes Eesti OÜ 2011 21

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Kirbla külas on veevarustusteenusega kaetud praktiliselt kogu elanikkond, 246 inimest, aga tarbijaid on nendest umbes 65 % . Mitte tarbimise põhjus on torustiku puudumine kinnistu piirilt hooneni, mille tarbija peab oma kuludega ise välja ehitama. Veetarbimine aastal 2010 moodustas ca 63 l/ inimese kohta ööpäevas, kogutarbimine elanikkonnale 10,1 m3/d. Kogu veemüük moodustab tänase seisuga ligikaudu 10,1 m3/d (vt ka tabel 5-2).

Tuudi külas on veevarustusteenusega kaetud praktiliselt kogu elanikkond, 230 inimest, aga tarbijaid on nendest umbes 87 % . Mitte tarbimise põhjus on torustiku puudumine kinnistu piirilt hooneni, mille tarbija peab oma kuludega ise välja ehitama. Veetarbimine aastal 2010 moodustas ca 63 l/ inimese kohta ööpäevas, kogutarbimine elanikkonnale 12,6 m3/d. Kogu veemüük moodustab tänase seisuga ligikaudu 12,6 m3/d (vt ka tabel 5-3).

5.2.2 Veevarud ja erikasutusloaga lubatud veevõtt Lihula vallale on vastavalt keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjale nr 410 kinnitatud 3 põhjavee hinnatud tarbeveevaru (T1-varud) 300 m /d ulatuses Siluri (S) veekompleksist kuni aastani 2020, nn. Ristiku põhjaveevarud. Antud varude arvestus põhineb 1993. aastal teostatud Lihula linna veevarude uuringuil, mil linna veevajaduseks prognoositi 2000 m3/d. Antud 1993. a uuringuaruanne nägi ette ka Ristiku veehaarde väljaehitamise Lihula linna äärde, linna kirdepiirkonda. Kuna Ristiku veehaaret pole seni välja ehitatud ning linna tegelik veevajadus on täna ja perspektiivis oluliselt väiksem, siis nimetatud põhjaveevarusid reaalselt ei kasutata. Tänasel päeval jääb Lihula linna veetarve oluliselt alla 500 m3/d, mistõttu vastavalt veeseadus § 12 lg (4), pole varude määrmine uuringutega kohustuslik.

Ühisveevärgiga kaetud Lihula valla suuremates asulates (Lihula linn, Kirbla ja Tuudi küla) kasutatakse veeallikana Siluri ja/või Silur - Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi põhjavett, mille täna kasutatavas osas eraldi põhjaveevarusid arvutatud ja kinnitatud ei ole. Jälgida tuleb Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni poolt väljastatud vee erikasutusloa nõudeid.

Vastavalt kehtiva vee erikasutusloa nr L.VV/319439 (edaspidi veeluba) (vt ka lisa 1) nõuetele, on veevõtt Lihula linnas lubatud kahest puurkaevust: Vee tn puurkaevust (katastri nr 8745) ning Piiri tn puurkaevust (kat nr 23917). Lihula linna kohta veeloas märgitud Valuste tee ja Tallinna mnt puurkaevud ei tööta ning selle osas ei määratle veeluba ka veevõttu. Vastavalt veeloale on Lihula linnas lubatud veevõtt kahest puurkaevust: Vee ja Piiri tänava puurkaevust kogustega vastavalt: 100 ja 300 m3/d, mis tagab täielikult nii tänase kui lähema 12 aasta perspektiivse veevajaduse linnas. Kirbla külas on lubatud veevõtt ühest puurkaevust, Kirbla puurkaevust (katastri nr 9967), kogusega 70 m3/d. Tuudi külas on lubatud veevõtt ühest puurkaevust, Tuudi puurkaevust (katastri nr 9962), kogusega 70 m3/d.

5.2.3 Ülevaade Lihula valla veekasutusest Kuivõrd varasematel aastatel (2009 ja varem) Lihula valla suuremate asulate veetarbimine tegelikku seisu ei peegelda, alustame käesolevas töös veebilansi arvestust aastast 2010 (tabel 5-1, 5-2, 5-3).

Hekes Eesti OÜ 2011 22

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Detailse veevõtu ja –tarbimise seisu annab järgnevatel lehekülgedel asuvad tabelid. Kuna aastal 2010 märkimisväärseid veelekkeid ja –avariisid Lihula linnas ei olnud, siis on esialgsel vaatlusel väga hea näitaja ka müümata veekogus, vaid 15% kogu väljapumbatavast. Samas ei saa seda ölda Kirbla ja Tuudi küla kohta. Kõikides asulates on ära rekonstrueeritud kogu veetorustik. Kindlasti on Kirbla ja Tuudi külas müümata veekoguse põhjuseks rekonstrueerimata tarbijate veetorustik, mis asub nende omal kinnistul.

Iseloomustamaks veel järgnevatel lehekülgedel paiknevaid tabeleid, tuleb märkida, et kuigi veetarbimine Lihula linnas juriidiliste isikute osas tänasel muutumatul kujul, ei ole ilmselt tõenäoline, ei ole Konsultandil ka alust nimetatud näitajat kummaski suunas nihutada. Ettevõtluse kahanemist prognoosida ei saa, kasvu ei lase aga oletada valla arengukava ega esialgu ka ükski teine ametlik dokument. Eelneva tõttu lähtume veetarbimise minimaalsest kasvust ettevõtete osas (tabel 5-1).

Hekes Eesti OÜ 2011 23

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Tabel 5-1. Lihula linna veevarustusbilanss aastatel 2010-2024 Näitaja 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Elanike arv 1494 1494 1494 1494 1494 1494 1494 1494 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 63,0 66,0 69,0 72,0 75,0 78,0 81,0 84,0 Müümata veekogus, % 15 15 15 15 15 15 15 15 Müümata veekogus, m3/d 14,1 14,8 15,5 16,1 16,8 17,5 18,2 18,8 Võrku antud veekogus*, m3/d 108,2 113,4 118,5 123,7 128,9 134,0 139,2 144,3 Tarbimine, m3/d 94,1 98,6 103,1 107,6 112,1 116,5 121,0 125,5 Elanike tarbimine, m3/d 84,7 88,7 92,8 96,8 100,8 104,9 108,9 112,9 Juriidiliste isikute tarbimine, 9,4 9,9 10,3 10,8 11,2 11,7 12,1 12,5 m3/d *Märkus: Lihula linna veevarustusbilansis käsitleme võrku antud vett, kuna see erineb oluliselt puurkaevust väljapumbatavast veehulgast. Käesoleval ajal kulub ca 1/3 puurkaevust väljapumbatavast veest omatarbeks: pöördosmoosseadme (PO) ja rauaeraldusseadme pesuks

Tabel 5-2. Kirbla küla veevarustusbilanss aastatel 2010-2024 Näitaja 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Tarbijate arv 160 160 160 160 160 160 160 160 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 63,0 66,0 69,0 72,0 75,0 78,0 81,0 84,0 Müümata veekogus, % 25 20 20 15 15 15 15 15 Müümata veekogus, m3/d 2,5 2,1 2,2 1,7 1,8 1,9 1,9 2,0 Väljapumpamine, m3/d 12,6 12,7 13,2 13,2 13,8 14,4 14,9 15,5 Tarbimine, m3/d 10,1 10,6 11,0 11,5 12,0 12,5 13,0 13,4 Elanike tarbimine 10,1 10,6 11,0 11,5 12,0 12,5 13,0 13,4 Juriidiliste isikute tarbimine ------

Hekes Eesti OÜ 2011 24

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Tabel 5-3. Tuudi küla veevarustusbilanss aastatel 2010-2024

Näitaja 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 Tarbijate arv 200 200 200 200 200 200 200 200 Elanike ühiktarbimine, l/in/d 63,0 66,0 69,0 72,0 75,0 78,0 81,0 84,0 Müümata veekogus, % 25 25 20 20 20 20 20 20 Müümata veekogus, m3/d 3,2 3,3 2,8 2,9 3,0 3,1 3,2 3,4 Väljapumpamine, m3/d 15,8 16,5 16,6 17,3 18,0 18,7 19,4 20,2 Tarbimine, m3/d 12,6 13,2 13,8 14,4 15,0 15,6 16,2 16,8 Elanike tarbimine 12,6 13,2 13,8 14,4 15,0 15,6 16,2 16,8 Juriidiliste isikute tarbimine ------

Hekes Eesti OÜ 2011 25

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.3 LIHULA VALLA LIHULA LINNA PUURKAEVUD JA VEEHAARDERAJATISED

5.3.1 Puurkaevude ülevaade

Nagu eelnevalt kirjeldatud, asub Lihula linnas ametlikult neli (4) ühisveevärgi puurkaevu. Hetkel on töökorras ja töös kaks puurkaevu: Lihula peaveehaarde puurkaev ehk Piiri tn puurkaev, mis katab ligikaudu 97% aleviku veevajadusest (nii ajaliselt kui koguseliselt) ja Vee tn puurkaev, mis on kaheastmeline ja töötab täpselt üks tund ööpäevas, et oleks tagatud minimaalne vajalik veevahetus reservuaaris. Linna veevarustussüsteemi automaatika on seadistatud selliselt, et öösel kella 2 – 3 vahel lülitub linna peapumpla rõhule 0,8 bari, mis käivitab automaatselt Vee tn II astme pumpla ning vajadusel ka puurkaevpumpla töö.

1. Piiri tn puurkaev nr 23917, on rajatud Siluri (S) veekompleksi, sügavusega 106,00 m ning see on Lihula linna põhiline veevarustusallikas. Puurkaev on puuritud aastal 2008 (tehnilised andmed puurkaevude kohta on esitatud tabelis 5-4). Piiri pk on rajatud ca 300 m kaugusele II astme pumplakompleksist, kuna laohoonete ja garaažide piirkonnas paikneva vana puurkaevu juurde polnud võimalik tagada sanitaarkaitseala. Puurkaevu päis on paigutatud muldkehasse rajatud šahti (vt joonis 5-1). Puurkaevu šahtis paikneb ka osa pumplaseadmed, s.h on-line veearvesti (vt joonis 5-2). Elektri- ja automaatikablokk on aga peapumpla hoones. Puurkaevu pumba käivitamine toimub vastavalt veereservuaari tasemeandurile. Sanitaarkaitseala on puurkaevule tagatud, kuid see on aiaga piiramata ja tähistamata.

2. Vee tn puurkaev on rajatud Siluri (S) veekompleksi, sügavusega 101,00 m ning see on Lihula linna reservpuurkaev. Puurkaev on puuritud aastal 1954 (tehnilised andmed puurkaevude kohta on esitatud tabelis 5-4). Vee tn kaheastmelise puurkaevpumpla töötab täpselt üks tund ööpäevas, et oleks tagatud minimaalne vajalik veevahetus reservuaaris. Linna veevarustussüsteemi automaatika on seadistatud selliselt, et öösel kella 2 – 3 vahel lülitub linna peapumpla rõhule 0,8 bari, mis käivitab automaatselt Vee tn II astme pumpla ning vajadusel ka puurkaevpumpla töö.Puurkaevu käivitab ja rõhku reguleerib rõhuanduriga varustatud 500 l hüdrofoor. II astme pump tagab rõhutsooni veerõhu 3,7 bari. Pumba lülitus toimub pehmekäivitusega. Puurkaevpumpla hoone on vana ning pealtnäha ebarahuldavas seisundis nii seest kui väljast (vt joonis 5-3), Puurkaevu päis paikneb pumplahoones olevas šahtis, mis on pealt kaetud laudisega (vt joonis 5-4). Pumplas on vahetatud sisetorustik ning uus on ka II astme pump. Pumplakompleksi sanitaarkaitseala, 30 m, on tagatud ning see on ümbritsetud ka aiaga. Aed vajab kohati remonti. Puurkaevu ees paiknev hüdrant on mõeldud põhiliselt tehniliseks veevõtuks (kanalisatsioonitorustike läbipesu jmt).

Lisaks käsitleb veeluba ka Valuste tee ja Tallinna mnt puurkaeve. Valuste tee puurkaevu (nimetatud ka KEK-i puurkaevuks) osas on Konsultandil kasutada ka puurkaevu pass. Ülevaate Lihula ühisveevärgi puurkaevpumplatest annab järgnev tabel.

Hekes Eesti OÜ 2011 26

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5-4 Lihula linna puurkaevude andmed Jrk Lihula linna Puurkaevu Passi nr Ehitus- Vee- Sügavus Deebit* Staatiline Dünaamiline Tegelik keskmine nr puurkaev katastri nr aasta kompleks [m] veetase [m] veetase [m] veevõtt 2011 9 [m3/h], [m3/d] kuud [m3/d] 1 Piiri tn 23917 2323 2008 S 106,00 15,6 15,0 29,5 205,8* puurkaev 2 Vee tn puurkaev 8745 1954 S 101,00 15,0 6,00 6,40 5,4 3 Kohalik nimetus 8752 5604 1985 O 230,00 24,0 30,00 41,00 Kaev ei ole kasutuses *Märkus: käesoleval juhul on tegemist puurkaevust väljapumbatud veekogusega, tabelis 5.1 aga võrkuantava vee vooluhulgaga

Hekes Eesti OÜ 2011 27

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-1. Piiri tn puurkaevpumpla välisilme

Joonis 5-2. Piiri tn puurkaevpumpla šaht.

Hekes Eesti OÜ 2011 28

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-3. Vee tn puurkaevpumpla välisvaade.

Joonis 5-4. Vee tn puurkaevpumpla sisevaade.

Hekes Eesti OÜ 2011 29

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.3.2 Veetöötlusjaam, survetõstepumpla (Valuste pumpla) ja puhtaveereservuaar Kuivõrd Lihula peapumpla (nimetatud ka Valuste pumplaks) protsessis on mitmeid pumpamise astmeid, siis käsitleme pumplat tavapärase II astme pumpla asemel survetõstepumplana (vt 5-6).

Veekompleksi juurde kuulub kaks veereservuaari kogumahuga 500 m3. Mahutid on rekonstrueeritud 2007. a ja on heas seisukorras. Reservuaaride juurde kuulub ventilatsiooniga õhufilter (vt joonis 5-8).

Veetöötlusjaam on rajatud/installeeritud ja survetõstepumpla rekonstrueeritud aastatel 2007-2008 (fotod).

Veetöötlusprotsess koosneb:

Eelaeratsioonist, mille käigus aereeritakse nii raud kui väävelvesinik (H2S); Rauafiltreerimisest; Pöördosmoosist (edaspidi PO); Puhta vee kogumisest reservuaaridesse ning Ülepumpamisest linnavõrkudesse.

Veekäitlus toimib järgmiselt: puukaevust sisenev vesi suundub eelaeratsioonisüsteemi, mille käigus oksüdeeritakse kahevalentne raud kolmevalentseks, õhustatakse toorvees sisalduv väävelvesinik – kogu protsessi käigus moodustub kolloidne hägu, mis püütakse kinni ja filtreeritakse järgnevas rauaeraldusfiltris, millest väljub juba raua- ja häguvaba, kuid osmoosimata vesi ja see suunatakse osmoosimata vee mahutisse (3 m3, vt joonis 5-9).

Vee juhtimiseks (osakaalu määramiseks) PO-seadmesse ja otse peaveereservuaari rakendatakse rotameetrit, seejuures suhtvahekorra täpseks eelnevaks määramiseks kasutatakse viimaseid veeproovi analüüsitulemusi. Nii osmoositud kui osmoosimata vesi juhitakse puhtaveereservuaaridesse (kogumaht 500 m3). Puhtaveereservuaari(de)s on veetasemeandurid, mis käivitavad süvaveepumba. Nivoo kõrgus on reguleeritud seejuures järgmiselt: süvaveepump käivitub kõrgusel 2,26 m ja seiskub kõrgusel 2,82 m. Öösel kella 2 – 3 seisab kogu pumplakompleks, kuna survetõstepumpla rõhk langeb automaatselt 0,8 barile, mille tagajärjel lülitub töösse Vee tn pumplakompleks.

Puhtaveereservuaarist pumbatakse täielikult töödeldud vesi linna ja filtri pesuks.

Eraldi jaotuvad survetõstepumbad järgmiselt (vt joonis 5-10 ja 5-11): Linnavõrku pumpavad pumbad (3 tk); Nn KEK-i piirkonda pumpavad pumbad (2 tk) ja Pesupump (1)

Hekes Eesti OÜ 2011 30

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Lisaks täisautomaatsele juhtimissüsteemile, kogutakse kogu info arvutisse:

Töötunnid Veetasemed Veekogused (vooluhulgad): • Linna • KEK piirkonda • Filtripesuks (uhtumine) • PO-seadmesse • kanalisatsiooni jt

Öösel kella 2-3 vahel peapumpla ei tööta, töös on Vee tn pumpla. Samal ajal toimub aga puurkaevu süvaveepumba töö, PO ja reservuaari täitmine.

Hekes Eesti OÜ 2011 31

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-5. Veetöötlusseadme eelaeraator.

Joonis 5-6. II astme pumpla ja veetöötlusjaama sisevaade.

Hekes Eesti OÜ 2011 32

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-7. Survetõstepump pöördosmoosseadmesse vee juhtimiseks ja pöördosmoosseade.

Joonis 5-8. Peapumpla reservuaari ventilaatoritega õhufiltrid.

Hekes Eesti OÜ 2011 33

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-9. Osmoosimata vee reservuaar.

Joonis 5-10. Survetõstepumbad, mis pumpavad vee Lihula linna veetorustikku. Kõige vasakpoolne on pesupump.

Hekes Eesti OÜ 2011 34

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.3.3 Lihula puurkaevude üldtehnilised andmed

Tabel 5-5. Lihula linna puurkaevude andmed Jrk Lihula linna Puurkaevu Passi nr Ehitus- Vee- Sügavus Deebit* Staatiline Dünaamiline Tegelik Pumba mark nr puurkaev katastri nr aasta kompleks [m] [m3/h], veetase veetase [m] keskmine seisuga [m3/d] [m] veevõtt 2011 oktoober [m3/d] 2011 1 Piiri tn (12) 23917 2323 2008 S 106 15,6 15,0 29,5 200 Calpeda 4 374,4 SD 15/23

2 Vee tn 13 8745 1954 S 101 15,0 6,0 6,4 5,3 360,0

Hekes Eesti OÜ 2011 35

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.3.4 Veekvaliteet puurkaevudes Lihula puurkaevude veeproovide analüüsitulemused aastal 2011 on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 5-6. Lihula puurkaevude veekvaliteedi analüüsitulemused Määrus Nr Piiri tn PK Vee tn PK Nr Näitaja Ühik 82 ja (11.10.11) (11.10.11) 98/83/EC. 1 Värvus kraadi <3 <3 2 Hägusus NTU <0,5 3,6 3 pH 6,5≤pH≤9, 7,76 7,74 5 4 Ammoonium mg/l 0,50 0,11 0,1 5 Nitrit mg/l 0,50 <0,003 <0,003 6 Nitraat mg/l 50 <0,2 <0,2 7 Kloriidid mg/l 250 169 204 8 Sulfaadid mg/l 250 23 26 9 Raud µg/l 200 30 560* 10 Permanganaatne mg/l O2 5,0 3,1 2,7 hapendumus 11 Fluoriidid mg/l 1,5 2,33* 1,84* 12 Mangaan µg/l 50 20 37 13 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 907 1058 20˚C 14 Naatrium mg/l 200 83 106 15 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 16 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 17 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 0 46 *Märkus: ülenormatiivne näitaja Tabel 5-7. Lihula veekvaliteedi analüüsitulemused tarbija kraanist Määrus Nr Lihula Uninaks Nr Näitaja Ühik 82 ja kool (27.09.11) 98/83/EC. (27.09.11) 1 Värvus kraadi 3 4 2 Hägusus NHÜ 0,8 0,7 3 pH 6,5≤pH≤9, 7,44 7,6 5 4 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 <0,05 5 Raud µg/l 200 360* 70 6 Fluoriidid mg/l 1,5 1,35 1,5 7 Boor mg/l 1,0 1,0 1,3* 8 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 513 680 20˚C 9 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 3 10 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 *Märkus: ülenormatiivne näitaja

Hekes Eesti OÜ 2011 36

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Valisime analüüsitulemustest välja süvaanalüüsid ja tarbija kraanist võetud analüüsid.

Nagu tabelist nähtub, on ülenormatiivne Vee tn (reserv)puurkaevuvees ja Tarbija Uninaks kraanist mõõdetud rauasisaldus aastal 2011. Puurkaevude tabelis nähtub, et mõlemas puurkaevus (Piiri tn PK ja Vee tn PK) on fluoriidi sisaldus üle lubatud normi, samas tarbija kraanist võetud analüüsides on kõik normi piires, kuna PO-seade tagab projektijärgse fluorieralduse. Lihula Kooli analüüs näitas vähesel määral Coli-laadsete bakterite esinemist ja kohati boori sisaldust üle normi. Boori puhul on tegemist mikrokomponendi sisalduse kõikumisega. Teiste enamlevinud ülenormatiivsete komponentide sisaldus on puurkaevudes määruse nr 82 ja sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded― järgselt täielikult normi piires ja seda suure varuga.

Eelneva tulemusel ei pea Konsultant Vee tänava puurkaevu veetöötluseks rauaeraldus- seadmete paigaldamist tarvilikuks. Näeme lühiajalises programmis ette üksnes lihtsad desinfitseerimisseadmed (vajadusel) võrkuantava vee kloreerimiseks. Nimetatud seadmed ei hakka tööle igapäevaselt, vaid vajadusel näiteks peale remonttöid või peaveetorustike muul põhjusel veekatkestusi. 5.4 LIHULA VEEVÕRK JA SELLE SEISUND Lihula linna veevõrku võib käsitleda ühtse tervikuna. Lihula peapumpla (nimetatud ka Valuste pumplaks) toidab 97% ulatuses kogu võrku. Lihula linna reljeef on kõrguste vahe poolest veevarustuse ühtse rõhutsooni loomiseks soodne, kuna peapumpla asub võrreldes linnaga kõrgemal EL Ühtekuuluvusfondi vahenditest realiseeritud projektide raames on erinevatel aastatel rekonstrueeritud kogu linna veetorustik ja laiendamise käigus rajatud veetorustik kogu Lihula linna. Viimaste mõõtmiste tulemusena (plaanidelt) on Lihula linna veevõrgu kogupikkus 16 220 m. Tänane torustik on ehitatud põhiliselt plastist diameetriga De32- 160. Välja on vahetatud kõik sulgeseadmed tänava ristmikel ja kinnistu liitumispunkti on paigaldatud maakraan, mis on ühtlasi Tarbija liitumispunktiks. Et tagada tarbijale võimalikult hea vee kvaliteet, on enamus Lihula linna veetorustikust ringistatud. Kokkuvõtteks võib öelda, et veetorustik on väga heas seisukorras Ülevaate veetorustiku pikkustest kogu Lihula linnas annab järgnev tabel.

Tabel 5-8 Lihula linna veetorustiku pikkused ja parameetrid Jrk nr Toru diameeter Pikkus, m Materjal (ja Vanus (mm) või DN (de) omadused, PN jne) (a) 1 De32 1898 PE PN 10 3-7 2 De40 1269 PE PN 10 3-7 3 De50 621 PE PN 10 3-7 4 De63 1549 PE PN 10 3-7 5 De90 1886 PE PN 10 3-7 6 De110 8777 PE PN 10 3-7 7 De160 108 PE PN 10 3-7 8 DN100 112 MALM 40 Kokku 16220

Hekes Eesti OÜ 2011 37

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.4.1 Lihula tuletõrjeveevarustus Lihula linna tuletõrjeveevarustus on lahendatud hüdrantide baasil. EL Ühtekuuluvusfondi vahenditest realiseeritud projektide raames on vahetatud välja ol. olevad standarditele mitte vastavad hüdrandid ja paigaldatud lisaks veel, et katta kogu Lihula linn hüdrantide võrgustikuga vatstavalt normile. Hüdrantide ühendused on tehtud De110 veetorult.

5.5 LIHULA VALLA KIRBLA KÜLA PUURKAEVUD JA VEEHAARDERAJATISED

5.5.1 Kirbla puurkaevude ülevaade Puurkaevpumpla hoone on uus, rajatud EL Ühtekuuluvusfondi vahenditest realiseeritud projekti raames aastal 2009. Puurkaev on puuritud 1965. a. (päis praeguses pumplahoones) ning kannab katastrinumbrit 9967. Puurkaevu vettandev osa paikneb Siluri veekompleksi Raikküla lademes ning kaevu sügavus on 80,0 m.

Pumpla mõõtmed on järgmised: ruum: L X B x H mm = 6800 x 3290 x 2400 uks: L x H mm = 1280 x 2002.

Puurkaevpumpla on üheastmeline, sügavveepump juhib vee otse võrku. Rõhuregulaatorina on kasutusel membraanhüdrofoor (300 l) ja rõhuandur.

Nagu saab näha ka järgnevatelt fotodelt, on pumplahoonesse paigaldatud hulgaliselt sisend- ja äravoolutorusid, mistõttu pole perspektiivis probleeme valamu ega uhtevee äravoolu juhtimisega.

Käesoleval ajal puuduvad pumplas rauaeraldusfiltrid ja teised veetöötlusseadmed. Üldraua sisaldus Kirbla puurkaevu vees on kohati üle normi erinevate laborite poolt analüüsituna: 0,11 – 0,41 mg/l. Kuna puurkaevu vees on ka erinevate laborite andmetel ülenormatiivne fluori sisaldus: keskmiselt 2,07 mg/l, siis tuleb aga mõlemal juhul – nii vee segamisel teise võimaliku puurkaevu veega kui fluori eraldamiseks PO paigaldamisel pumplasse, näha ette ka rauaeraldusseadmed (mis töötavad ühtlasi vee omaduste stabilisaatorina).

Hekes Eesti OÜ 2011 38

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-12. Kirbla puurkaevpumpla välisvaade.

Joonis 5-13. Kirbla puurkaevpumpla membraanhüdrofoor (300 l).

Hekes Eesti OÜ 2011 39

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-14. Kirbla puurkaevpumpla sisevaade.

Joonis 5-15. Kirbla puurkaevpumpla päis.

Hekes Eesti OÜ 2011 40

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.5.2 Puurkaevude üldtehnilised andmed

Tabel 5-9 Kirbla küla puurkaevude andmed Jrk Lihula linna Puurkaevu Passi nr Ehitus- Vee- Sügavus Deebit* Staatiline Dünaamiline Tegelik Pumba mark nr puurkaev katastri nr aasta kompleks [m] veetase veetase [m] keskmine seisuga [m3/h], [m] veevõtt 2011 oktoober [m3/d] [m3/d] 2011 1 Kirbla 9967 1450 1965 S 80 7,6 15 48 8,7 Calpeda 4 182,3 SD 10/12

Hekes Eesti OÜ 2011 41

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.5.3 Veekvaliteet puurkaevudes Kirbla puurkaevu veeproovide analüüsitulemused aastal 2011 on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 5-10 Kirbla puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused (2011) Määrus Nr Proov 1 Proov II Nr Näitaja Ühik 82 ja 09.03.11 13.09.11 98/83/EC. 1 Värvus kraadi 10 3 2 Hägusus NTU 0,18 <0,5 3 pH 6,5≤pH≤9, 7,6 7,75 5 4 Ammoonium mg/l 0,50 <0.07 0,11 5 Nitrit mg/l 0,50 <0.004 6 Nitraat mg/l 50 7 Kloriidid mg/l 250 194,3 8 Sulfaadid mg/l 250 48,1 9 Raud µg/l 200 410* 110 10 Permanganaatne mg/l O2 5,0 1,4 hapendumus 11 Fluoriidid mg/l 1,5 1,12 2,05* 12 Mangaan µg/l 50 20 13 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 1062 1010 20˚C 14 Naatrium mg/l 200 155,6 15 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 16 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 17 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 0 *Märkus: ülenormatiivne näitaja

Valisime analüüsitulemustest välja süvaanalüüsid.

Nagu tabelist nähtub, on ülenormatiivne Kirbla puurkaevuvees mõõdetud raua ja flouriidi sisaldus aastal 2011. Teiste enamlevinud ülenormatiivsete komponentide sisaldus on puurkaevudes määruse nr 82 ja sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded― järgselt täielikult normi piires ja seda suure varuga.

Eelneva tulemusel peab Konsultant Kirbla puurkaevu veetöötluse ja rauaeraldusseadmete paigaldamist tarvilikuks. Näeme lühiajalises programmis ette paigaldada Kirbla rekonstrueeritud puurkaevu hoonesse vee komplekstöötlusseadmed, mis koosnevad rauaeraldusfiltrist, veepehmendist, PO-st ja segamisreservuaarist või –paagist, vajadusel ka rõhutõsteseadmetest. Täpsema skeemi peab kokku panema tööprojekti käigus.

Hekes Eesti OÜ 2011 42

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.6 KIRBLA VEEVÕRK JA SELLE SEISUND Kirbla küla veevõrku võib käsitleda ühtse tervikuna. Külas on üks puurkaevpumpla (Kirbla pk), mis varustab tarbijaid veega.

EL Ühtekuuluvusfondi vahenditest realiseeritud projektide raames on rekonstrueeritud kogu veetorustik ja laiendamise käigus rajatud veetorustik kogu Kirbla külale . Viimaste mõõtmiste tulemusena (plaanidelt) on Kirbla küla veevõrgu kogupikkus 1897 m. Tänane torustik on ehitatud põhiliselt plastist diameetriga De32-90 mm. Välja on vahetatud kõik sulgeseadmed tänava ristmikel ja kinnistu liitumispunkti on paigaldatud maakraan, mis on ühtlasi Tarbija liitumispunktiks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et veetorustik on väga heas seisukorras Ülevaate veetorustiku pikkustest kogu Kirbla külas annab järgnev tabel.

Tabel 5-11 Kirbla küla veetorustiku pikkused ja parameetrid Jrk nr Toru diameeter Pikkus, m Materjal (ja Vanus (mm) või DN (de) omadused, PN (a) jne) 1 De32 225 PE PN 10 3 2 De40 560 PE PN 10 3 3 De50 444 PE PN 10 3 4 De63 236 PE PN 10 3 5 De90 432 PE PN 10 3 Kokku 1897

5.6.1 Kirbla tuletõrjeveevarustus Tuletõrjeveevarustus on lahendatud nn seinahüdrandi ehk otseväljaviigusiibritega, mis asuvad Kirbla puurkaevupumpla juures.

5.7 LIHULA VALLA TUUDI KÜLA PUURKAEVUD JA VEEHAARDERAJATISED

5.7.1 Tuudi puurkaevude ülevaade Tuudi küla elanike arv on 230 ja keskmine veetarbimine aastatel 2010-2011: 10-15 m3/d. Puurkaevpumpla hoone on uus, rajatud EL Ühtekuuluvusfondi vahenditest realiseeritud projekti raames olemasoleva, 1955. a puuritud puurkaevu peale (päis pumplahoones). Puurkaevu vettandev osa paikneb Siluri veekompleksis ning kaevu sügavus on 90,0 m. Pumpla välisilme ja sisevaade on esitatud järgmistel joonistel.

Pumpla mõõtmed on järgmised: Ruum: L x B x H mm = 6800 x 3290 x 2400 Uks: L x H mm = 1280 x 2002

Hekes Eesti OÜ 2011 43

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-16. Tuudi puurkaevpumpla välisvaade.

Joonis 5-17. Tuudi puurkaevpumpla sisevaade, kus on näha puurkaevu päis ja hüdrofoor.

Hekes Eesti OÜ 2011 44

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Puurkaevpumpla on üheastmeline, sügavveepump juhib vee otse võrku. Rõhuregulaatorina on kasutusel membraanhüdrofoor (300 l) ja rõhuandur.

Käesoleval ajal puuduvad pumplas rauaeraldusfiltrid ja teised veetöötlusseadmed. Üldraua sisaldus Tuudi puurkaevu vees on normi piires ja eri aastatel ja erinevate laborite poolt analüüsituna (võrreldes mitme teise puurkaevuga) suhteliselt stabiilne: 0,06 – 0,1 mg/l. Kuna puurkaevu vees on ka ülenormatiivne fluori sisaldus: 2,71 mg/l, siis tuleb aga mõlemal juhul – nii vee segamisel teise võimaliku puurkaevu veega kui fluori eraldamiseks PO paigaldamisel pumplasse, näha ette ka rauaeraldusseadmed (mis töötavad ühtlasi vee omaduste stabilisaatorina).

AS Matsalu Veevärk informatsiooni kohaselt ca 500 m kaugusel asuv (võimalik varu-) puurkaev (katastri nr 13943), milleni on ehitatud isegi ühendustorustik, ei vastanud aastal 2005. a veekvaliteedi nõuetele fluori sisalduse ja ka mikrobioloogia osas. OÜ Eesti Geoloogiakeskus andmebaasidele vastavalt on lähim puurkaev, mille kohta on olemas andmed fluori sisalduse kohta ja mis vastavad antud elemendi osas nõuetele, ca 2,4 km kaugusel Järise külas (pk katastri nr 14929, joonis 5-16), F- kontsentratsiooniga 0,35 mg/l. Antud puurkaev paikneb Siluri veekompleksis: Sjn-jg ning selle sügavus on 21 m.

Tuudi töötava pumplahoone mõõtmed on piisavad (vt. joonised), et sinna paigutada täiendavalt nii rauaeraldusfilter eraldi kui vajadusel vee komplekstöötlusseadmed, mis koosnevad rauaeraldusfiltrist, veepehmendist, PO-st ja segamisreservuaarist või –paagist, vajadusel ka rõhutõsteseadmetest. Täpsema skeemi peab kokku panema tööprojekti käigus.

Joonis 5-18. Tuudi küla kunagi mõeldud nn. asenduspuurkaevpumpla välisvaade.

Hekes Eesti OÜ 2011 45

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.7.2 Puurkaevude üldtehnilised andmed

Tabel 5-12 Tuudi küla puurkaevu andmed Jrk Lihula linna Puurkaevu Passi nr Ehitus- Vee- Sügavus Deebit* Staatiline Dünaamiline Tegelik Pumba mark nr puurkaev katastri nr aasta kompleks [m] veetase veetase [m] keskmine seisuga [m3/h], [m] veevõtt 2011 oktoober 2011 [m3/d] [m3/d] 1 Tuudi 9962 A-142-M 1955 S 90 7,2 4,5 4,8 16,4 Calpeda OR 4 172,8 SD 10/12

Hekes Eesti OÜ 2011 46

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.7.3 Veekvaliteet puurkaevudes Tuudi puurkaevu veeproovide analüüsitulemused aastatel 2011 on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 5-13 Tuudi veekvaliteedi analüüsitulemused (2011) Määrus Nr Tuudi PK Tuudi kool Nr Näitaja Ühik 82 ja 09.03.11 13.09.11 98/83/EC. 1 Värvus kraadi 15 <3 2 Hägusus NTU 0,29 <0,5 3 pH 6,5≤pH≤9, 7,9 8 5 4 Ammoonium mg/l 0,50 <0,07 0,09 5 Nitrit mg/l 0,50 <0,004 6 Nitraat mg/l 50 <0,4 7 Kloriidid mg/l 250 174,4 8 Sulfaadid mg/l 250 23,0 9 Raud µg/l 200 60 10 Permanganaatne mg/l O2 5,0 0,8 hapendumus 11 Fluoriidid mg/l 1,5 2,71* 2,65* 12 Boor mg/l 1,0 0,8 1,3* 13 Mangaan µg/l 50 <0,02 14 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 852 817 20˚C 15 Naatrium mg/l 200 135 16 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml 0 0 17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 18 Kolooniate arv 22oC PMÜ/1ml 100 0 *Märkus: ülenormatiivne näitaja

Valisime analüüsitulemustest välja süvaanalüüsid ja tarbija kraanist võetud analüüsid.

Nagu tabelist nähtub, on ülenormatiivne Tuudi puurkaevuvees ja Tuudi kooli kraanist mõõdetud flouriidi sisaldus ning Tuudi kooli kraanist mõõdetud boori sisaldus aastal 2011, samas Tuudi puurkaevu veeanalüüsis oli boori sisaldus normi piires 0,8 mg/l. Siit järeldub, et tegemist on mikrokomponendi sisalduse kõikumisega.Teiste enamlevinud ülenormatiivsete komponentide sisaldus on puurkaevudes määruse nr 82 ja sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1 „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded― järgselt täielikult normi piires ja seda suure varuga.

Eelneva tulemusel peab Konsultant Tuudi puurkaevu veetöötluse seadmete paigaldamist tarvilikuks. Kuna puurkaevu vees on ülenormatiivne fluori (2,71 mg/l) ja boori (1,3 mg/l) sisaldus, siis tuleb aga mõlemal juhul – nii vee segamisel teise võimaliku puurkaevu veega kui fluori ja boori eraldamiseks PO paigaldamisel pumplasse, näha ette ka rauaeraldusseadmed (mis töötavad ühtlasi vee omaduste stabilisaatorina). Rakendatavate pöördosmoosseadmetega toimub nii fluori kui boori eraldamine.

Hekes Eesti OÜ 2011 47

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.8 TUUDI KÜLA VEEVÕRK JA SELLE SEISUND Tuudi küla veevõrku võib käsitleda ühtse tervikuna. Külas on üks puurkaevpumpla (Tuudi pk), mis varustab tarbijaid veega.

EL Ühtekuuluvusfondi vahenditest realiseeritud projektide raames on rekonstrueeritud kogu veetorustik Tuudi külas . Viimaste mõõtmiste tulemusena (plaanidelt) on Tuudi küla veevõrgu kogupikkus 1037 m. Tänane torustik on ehitatud põhiliselt plastist diameetriga De32-90 mm. Välja on vahetatud kõik sulgeseadmed tänava ristmikel ja kinnistu liitumispunkti on paigaldatud maakraan, mis on ühtlasi Tarbija liitumispunktiks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et veetorustik on väga heas seisukorras Ülevaate veetorustiku pikkustest kogu Tuudi külas annab järgnev tabel.

Tabel 5-14 Tuudi küla veetorustiku pikkused ja parameetrid Jrk nr Toru diameeter Pikkus, m Materjal (ja Vanus (mm) või DN (de) omadused, PN (a) jne) 1 De32 3 PE PN 10 3 2 De50 121 PE PN 10 3 3 De63 878 PE PN 10 3 4 De90 35 PE PN 10 3 Kokku 1037

5.8.1 Tuletõrjeveevarustus Tuletõrjeveevarustus on lahendatud nn seinahüdrandi ehk otseväljaviigusiibritega, mis asuvad Tuudi puurkaevupumpla juures. Tuudi külas on veel korrusmajade läheduses kaks tuletõrjeveemahutit. Kummagi mahuti suurus on ca 100m3.

5.9 LIHULA VALLA REOVEEBILANSS Alapeatükis 5.2.3 andsime ülevaate Lihula valla veevõtust ja –tarbimisest ühisveevärgi osas ehk veevarustusbilansist ja selle prognoosidest. Ühiskanalisatsiooniteenuse maht ja puhastatavad reoveekogused ei lange täpselt ühte veekasutusega. Seetõttu näitame käesoleval juhul ka kanalisatsiooniteenuse kasutamismahte ettevõtete ja elanike osas ning puhastatavaid reoveekoguseid reoveepuhastites.

Reoveekogused ja –mahud ning nende prognoos kuni ÜVKA arvestusperioodi lõpuni on esitatud järgnevas tabelis.

Hekes Eesti OÜ 2011 48

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Tabel 5-15 Lihula valla reoveebilanss

Lühiajaline Pikaajaline AASTA 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Veevarustus Ühik 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Elanike reovesi - Lihula m3/a 24,588 24,566 25,137 25,709 26,280 26,851 27,423 27,994 28,565 29,136 29,708 30,279 30,850 31,422 31,993 Elanike reovesi - Lihula m3/d 67.4 67.3 68.9 70.4 72.0 73.6 75.1 76.7 78.3 79.8 81.4 83.0 84.5 86.1 87.7 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Lihula m3/a 8,795 8,720 8,720 8,720 8,720 8,720 8,720 8,720 8,720 8,720 8,720 8,720 8,720 8,720 8,720 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Lihula m3/d 24.1 23.9 23.9 23.9 23.9 23.9 23.9 23.9 23.9 23.9 23.9 23.9 23.9 23.9 23.9 Lihula reovesi kokku m3/d 91.5 91.2 92.8 94.3 95.9 97.5 99.0 100.6 102.2 103.7 105.3 106.8 108.4 110.0 111.5 Reoveepuhastis puhastatav reovesi -Lihula m3/a 37,623 39,832 39,123 39,773 40,422 41,071 41,720 42,369 43,019 43,668 44,317 44,966 45,615 46,265 Reoveepuhastis puhastatav reovesi -Lihula m3/d 103.1 109.1 107.2 109.0 110.7 112.5 114.3 116.1 117.9 119.6 121.4 123.2 125.0 126.8 Infiltratsioon m3/d 12 16 13 13 13 14 14 14 14 14 15 15 15 15 Infiltratsioon % 12 15 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 Elanike reovesi - Kirbla m3/a 2,353 2,513 2,848 3,196 3,556 3,928 4,314 4,712 4,875 5,041 5,210 5,382 5,556 5,733 5,913 Elanike reovesi - Kirbla m3/d 6.4 6.9 7.8 8.8 9.7 10.8 11.8 12.9 13.4 13.8 14.3 14.7 15.2 15.7 16.2 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Kirbla m3/a 91 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77 77 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Kirbla m3/d 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2 0.2 Kirbla reovesi kokku m3/d 6.7 7.1 8.0 9.0 10.0 11.0 12.0 13.1 13.6 14.0 14.5 15.0 15.4 15.9 16.4 Reoveepuhastis puhastatav reovesi -Kirbla m3/a 2,560 3,250 3,719 4,128 4,552 4,989 5,442 5,627 5,816 6,008 6,203 6,401 6,602 6,806 Reoveepuhastis puhastatav reovesi -Kirbla m3/d 7.0 8.9 10.2 11.3 12.5 13.7 14.9 15.4 15.9 16.5 17.0 17.5 18.1 18.6 Infiltratsioon m3/d -0.1 0.9 1.2 1.4 1.5 1.6 1.8 1.9 1.9 2.0 2.0 2.1 2.2 2.2

Hekes Eesti OÜ 2011 49

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Infiltratsioon % -1 10 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 Elanike reovesi - Tuudi m3/a 3,856 3,437 3,613 3,793 3,978 4,167 4,360 4,558 4,675 4,792 4,910 5,030 5,150 5,271 5,393 Elanike reovesi - Tuudi m3/d 10.6 9.4 9.9 10.4 10.9 11.4 11.9 12.5 12.8 13.1 13.5 13.8 14.1 14.4 14.8 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Tuudi m3/a 2,873 2,873 2,873 2,873 2,873 2,873 2,873 2,873 2,873 2,873 2,873 2,873 2,873 2,873 Asutuste ja ettevõtete reovesi - Tuudi m3/d 7.9 7.9 7.9 7.9 7.9 7.9 7.9 7.9 7.9 7.9 7.9 7.9 7.9 7.9 Tuudi reovesi kokku m3/d 17.3 17.8 18.3 18.8 19.3 19.8 20.4 20.7 21.0 21.3 21.7 22.0 22.3 22.6 Reoveepuhastis puhastatav reovesi -Tuudi m3/a 3,712 5,896 7,407 7,785 8,000 8,220 8,445 8,577 8,710 8,845 8,980 9,117 9,254 9,393 Reoveepuhastis puhastatav reovesi -Tuudi m3/d 10.2 16.2 20.3 21.3 21.9 22.5 23.1 23.5 23.9 24.2 24.6 25.0 25.4 25.7 Infiltratsioon m3/d -7.1 -1.6 2.0 2.6 2.6 2.7 2.8 2.8 2.9 2.9 3.0 3.0 3.0 3.1 Infiltratsioon % -70 -10 10 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12 12

Hekes Eesti OÜ 2011 50

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.10 LIHULA ÜHISKANALISATSIOON

5.10.1 Kanalisatsioonivõrk Enamus EL Ühtekuuluvusfondi vahenditest realiseeritud projektide raames on erinevatel aastatel rekonstrueeritud kogu linna reoveetorustik ja laiendamise käigus rajatud reoveetorustik kogu Lihula linna. Viimaste mõõtmiste tulemusena (plaanidelt) on Lihula linna reoveetorustiku kogupikkus 15 576 m, millest 1472 m on survekanalisatsiooni- torustik. Tänane torustik on ehitatud põhiliselt plastist diameetriga De110-315 mm. Torustiku seisund on väga hea.

Lihula linnas on neli reoveepumplat, millest üks on reoveepuhasti juures asuv peapumpla. Alaküla piirkonna reoveepumpla juhib reovee Tallinna mnt isevoolsesse reoveetorustikku. – Soo tänava ristis asuvasse pumplasse kogutakse reovesi Veski, Soo, Allika, Põllu ja Saue tänavalt. Saue tänava reoveepumplasse kogutakse reovesi Saue, Vee, Jaam ja Metsa tänavalt. Reoveepuhasti juurde rajatud peapumpla pumpab kogu Lihula linna reovee puhastile.

Ülevaate kanalisatsioonitorustike pikkustest Lihula linnas annab järgnev tabel. Tabel 5-16 Lihula linna kanalisatsioonitorustiku pikkused ja parameetrid Toru Materjal (ja Vanus Jrk nr diameeter Pikkus, m omadused, PN (a) (mm) De jne) 1 De110 18 PVC SN 8 3-7 2 De160 12129 PVC SN 8 3-7 3 De200 1601 PP SN 8 3-7 4 De250 195 PP SN 8 3-7 5 De315 26 PP SN 8 3-7 6 De160 135 PVC SN 8 21 De110 7 1472 PE PN 6 3-7 (Survekanal) Kokku 15576

Hekes Eesti OÜ 2011 51

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.10.2 Reoveepumplad Lihula linnas on neli reoveepumplat, mis on rajatud aastal 2007.

Reoveepumpla RVP-1 Pumpla paikneb Alaküla teel ning rajati aastal 2007 (vt joonis 5-19). Varasemal ajal ei olnud Alaküla tee piirkond kanaliseeritud.

Pumpla on uuemat tüüpi reovee klaasplastkorpuses paiknev kompaktpumpla, milles toimub pumpade käivitamine nivooandurilt. Kaks pumplasse paigaldatud pumpa töötavad kordamööda režiimil.

Pumpade parameetrid on järgmised: Mark: Grundfos • Mass: 105 kg • Tootlikkus Q = 28 l/s; • Tõstekõrgus H = 14 m. • Võimsus P = 2,9 kW

Pumpla probleem on see, et ei saa välja tõsta pumpasid, kuna nende läbimõõt on suurem, kui on kaevuluugid.

Joonis 5-19. Reoveepumpla RVP-1.

Hekes Eesti OÜ 2011 52

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Reoveepumpla RVP-2 Pumpla paikneb Saue – Soo tänavate ristumiskohal (vt joonis 5-20). Erinevalt teistest, on pumpla toodud maa peale ja rajatud muldkehasse. Reoveepumpla on rajatud aastal 2007.

Pumpla on uuemat tüüpi reovee klaasplastkorpuses paiknev kompaktpumpla, milles toimub pumba käivitamine nivooandurilt.

Pumba parameetrid on järgmised: Mark: Grundfos • Mass: 111 kg • Tootlikkus Q = 24 l/s; • Tõstekõrgus H = 24 m. • Võimsus P = 4,7 kW.

Pumpla suurimaks probleemiks on dubleeriva pumba puudumine.

Joonis 5-20. Reoveepumpla RVP-2.

Hekes Eesti OÜ 2011 53

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Reoveepumpla RVP-3 Pumpla paikneb Saue tänaval. Reoveepumpla on rajatud aastal 2007.

Pumpla on uuemat tüüpi reovee klaasplastkorpuses paiknev maa-alune kompaktpumpla, milles toimub pumpade käivitamine nivooandurilt. Kaks pumplasse paigaldatud Flygti pumpa töötavad kordamööda režiimil.

Pump lülitub sisse kõrgusel 0,35 m ja seiskub kõrgusel 0,15 m mõõdetuna pumpla põhjast. Pumpla probleemiks on asjaolu, et lumesulamise ja valingvihmade ajal tõuseb pinnavesi maapinnal sedavõrd kõrgele, et hakkab imbuma luugi vahelt pumplasse. Tänase seisuga on AS MVV-l juba võetud hinnapakkumine pumpla ava (luugi) tõstmiseks 30 cm, mis peaks perspektiivis taolise ohu välistama.

Peapumpla Peapumpla asub vahetult reoveepuhasti eel (vt joonis 5-21) ning pumpab kogutud reovee puhasti võrekambrisse.

Reoveepumpla on klassikaline klaasplastist korpusega kompaktpumpla. Pumplas asub kaks pumpa, mis töötavad kordamööda režiimidel ja mida käivitatakse ujukitega. Automaatika ümberseadistamine laseks korraga käivitada ka kaks pumpa, kuid hetkel pole see võimalik, kuna puhastil puudub sellesk vastuvõtuvõime. Pump käivitub nivoo juures 15% vastuvõtureservuaari kõrgusest ja seiskub kõrgusel 10%. Probleem on liigvee kõrge osakaal Lihula linnas tervikuna, mistõttu tuleb teinekord hoida pumpla veetaset kõrgemal, et siseneva reovee liikumiskiirus ei suureneks üle lubatava piiri ja ei ületaks puhasti vastuvõtuvõimet. Pumbad töötavad vaheldumisi ja seisavad: tööaeg on 10 minutit, millele järgneb 3 minutiline paus – põhjusel et puhastisse siseneks vähem sademe- ja infiltratsioonivett (looduslik vesi jõuaks seguneda reoveega).

Pumba mark on Sarlin ja tootlikkus: 28 m3/h.

Hekes Eesti OÜ 2011 54

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-21. Peapumpla.

5.10.3 Reoveepuhasti Lihula reoveepuhasti on ehitatud / rekonstrueeritud aastatel 1996-1997, kuid töötab hästi senini. Puhasti on bioloogiline biorootorpuhasti (konteinerreoveepuhasti), mis töötab biofiltertehnoloogiaga - tööorganiks on ketasbiofilter ehk biorootor.

Reoveepuhastusprotsess koosneb lisaks reoveepumplale järgmistest sõlmedest ja protsessidest: • Võre (vt joonis 5-22) • Eelsetiti (vt joonis 5-23) • Biorootor (põhipuhasti) (vt joonis 5-24) • Kaks segistit (vt joonis 5-25) • Järelsetiti (vt joonis 5-26) • Mudatihendi (vt joonis 5-27)

Lisaks kuulub reoveepuhasti koosseisu: koagulandi - raudsulfaadi ladu, purgimissõlm, mudatahendi ehk veetustamine (tsentrifuugi abil), jääkmuda (toormuda) mahuti teistest piirkonna puhastitest.

Puhastusprotsess on järgmine: sisenev reovesi läbib võred, liigub eelsetitisse, sealt põhipuhastusprotsessi – biorootorisse, järgnevalt segistisse, doseeritakse ka raudsulfaati fosforiärastuseks ning peale seda järelsetitisse.

Hekes Eesti OÜ 2011 55

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Liigmuda kogutakse nii eelsetitist kui järelselgitist ja see juhitakse mudatihendisse. Muda juhitakse tihendist tsentrifuugi, kus see veetustatakse (tahendatakse) ja ladustatakse mudaväljakule.

Pärast reoveepuhastit suunatakse puhastatud reovesi järelpuhastuseks biotiiki. Pärast biotiiki on teiseks järelpuhastusastmeks märgala. Lihula reoveepuhastist väljuva heitvee kvaliteet vastab VV määrusele nr 269 (vt tabel 5-15).

Lisaks on puhasti varustatud toormudamahuti ja pumplaga (vt joonis 5-28). Toormuda võetakse vastu: Lihula valla: Tuudi, Kirbla; Hanila valla: Virtsu, , Kõmsi; Varbla valla: Varbla ja Mõtsu ning Koonga valla: Koonga, ja Lõpe reoveepuhastitelt.

Toormuda mahuti (reservuaar) on rajatud muldkehasse ja selle maht on 40 m3.

Pumpla töö on reguleeritud täisautomaatselt (vt joonis 5-29), kuid vajadusel või hädaolukorras on võimalik puhastusprotsess viia ka käsitsijuhtimisele.

Lihula reoveepuhasti juures asub ka purgimissõlm (vt joonis 5-30), kuhu tuuakse ümberkaudsete valdade inimeste kogumiskaevude reovett.

Lihula reoveepuhastile suunatud reoveehulk on Keskkonnaameti loa järgi 36 600 m3/kv, tegelik vooluhulk kõigub 2011. aasta andmete järgi 8800 – 10400 m3/kv vahel.

Joonis 5-22. Lihula reoveepuhasti võre.

Hekes Eesti OÜ 2011 56

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-23. Eelsetiti (pealtvaates)

Joonis 5-24. Biorootor.

Hekes Eesti OÜ 2011 57

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-25. Segisti kambrid.

Joonis 5-26. Järelsetiti välisvaade.

Hekes Eesti OÜ 2011 58

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-27. Mudatihendi.

Joonis 5-28. Toormuda pumpla, kõrval on muldesse rajatud mahuti.

Hekes Eesti OÜ 2011 59

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-29. Lihula reoveepuhasti elektri-automaatikablokk.

Joonis 5-30. Purgla.

Hekes Eesti OÜ 2011 60

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Tabel 5-17 Lihula reoveepuhasti analüüsi tulemused Proov Proov Proov Saasteaine Suurim lubatud Ühik I kvartal II kvartal III kvartal nimetus sisaldus 2011 2011 2011 pH 6,0-9,0 7,6 7,31 7,87 Hõljum 35 mg/l 8,7 12 15

BHT7 25 mgO2/l 5,0 16 9,5

Püld 2 mg/l 0,86 1,85 1,23

Nüld mg/l 63 9,4 7,05

Nagu tabelist näha, töötab Liha reoveepuhasti väga efektiivselt. Kõik analüüsides mõõdetud tulemused vastavad VV määruse nr 269 ja Keskkonnaameti kehtestatud nõuetele.

5.10.4 Sademeveesüsteemid Lihula linna on välja ehitatud osaliselt lahkvoolne sademeveesüsteem. Sademeveetorustik on välja ehitatud: Jaama ja Oja tänaval ning lasteaia, Lihula mõisa, Ristiku tänava korrusmajade piirkonnas. Väga palju on kasutatud tänavatel kraavitust, mis on sademeveesüsteemi rajamisel kõige odavam. Suurel määral on Lihula linnas rajatud drenaažitorustikku, seda eriti just suurte majade piirkonnas. Sademeveesüsteemide eesvooludeks on linna ääres olevad maaparanduskraavid.

5.11 KIRBLA ÜHISKANALISATSIOON

5.11.1 Kanalisatsioonivõrk Esimesed reoveetorud rajati Kirbla külla 1970.-ndatel koos korruselamute ja vana reoveepuhastiga. Praeguseks on kogu reoveetorustik renoveeritud EL Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Viimaste andmete põhjal on Kirbla küla reoveetorustiku kogupikkus 1827 m, millest 34 m on survekanalisatsioonitorustik. Suur osa torustikust 1398 m, rekonstrueeriti aastal 1997 – 1998. Torustik on ehitatud plastist diameetriga De160 mm. Torustiku seisund on väga hea.

Kogu Kirbla kanalisatsioonisüsteem on isevoolne, ainus reoveepumpla paikneb vahetult enne reoveepuhastit. Reoveepuhastina kasutatakse 1998. a rajatud kolmekambrilist kompaktpuhastit Bioclere B. Reoveepuhastil on ka biotiigid, mis tänase seisuga efektiivistavad puhastusprotsessi.

Ülevaate kanalisatsioonitorustike pikkustest Kirbla külas annab järgnev tabel.

Hekes Eesti OÜ 2011 61

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Tabel 5-18 Kirbla küla reoveetorustiku pikkused ja parameetrid Toru diameeter Materjal (ja Vanus Jrk nr Pikkus, m (mm) De omadused, PN jne) (a) 1 De160 395 PVC SN 8 3 De160 1398 PVC SN 8 13

2 De90 (Survekanal) 34 PE PN 6 3

Kokku 1827

5.11.2 Reoveepumplad Kirbla külas on üks reoveepumpla, mis on rajatud aastal 1998. Reoveepumpla paikneb vahetult enne reoveepuhastit. Tegemist on klassikalise klaasplastist korpusega kahepumbalise pumplaga. Pumba käivitus toimub ujukitega antavate signaalide põhjal. Pumplasse on paigaldatud ABS pumbad.

5.11.3 Reoveepuhasti Reoveepuhastina kasutatakse 1998. a rajatud kompaktpuhastit Bioclere B, mis koosneb septikust ning biofiltrist. Septikusse jääb pidama praht, liiv ja jämeheljum ning biofilter kõrvaldab vees lahustunud orgaanilise aine ja peenheljumi. Kirbla Bioclere koosneb kolmekambrilisest klaasplastseptikust. Septikust voolab mehaaniliselt puhastatud reovesi biofiltri all olevasse kaevu, kust väike sukelpump pumpab ta filtri pinnale. Biofilter koosneb soojustatud klaasplastkerest, plastelementidest koosnevast filtritäidisest ja vett täidise pinnale pihustavast jaotus(pihustus)seadmest. Biofiltri täidiseelementidele moodustunud biokiles elunevad bakterid lagundavad orgaanilise aine. Bakteritele vajalik õhuhapnik antakse filtrisse ventilaatori abil. Osa biokilest irdub aja jooksul ning langeb kaevu põhja, kust ta eemaldatakse. Filtrialune kaev toimib ühtaegu järelsetitina.

Periooditi peab septiku põhjast jääkmuda välja pumpama. Väljapumbatav liigmuda transporditakse Lihula reoveepuhasti mudakäitlussüsteemi.

Puhasti puuduseks on samuti asjaolu, et puudub võredesüsteem, mis laseb septikusse ja samuti jaotusseadmesse sattuda jämeheljumil, põhjustades pihustite ummistumist ja ka purunemisi. Lisaks puhasti vähemefektiivset töötamist. Reoveepuhastil puudub koagulandi ladustamiseks ja doseerimissüsteemiks vajalik (piisava temperatuuriga) ruum. Hetkel seega keemilist fosforiärastust puhastil ei toimu, kuid vaatamata sellele, on väljuva heitvee kvaliteet 2011. aastal võetud proovides vastav VV määrusele nr 269 (vt tabel 5-16). Reoveepuhastil on ka biotiigid, mis tänase seisuga efektiivistavad puhastusprotsessi ja – astet.

Kirbla reoveepuhastile suunatud reoveehulk on Keskkonnaameti loa järgi 36 600 m3/kv, tegelik vooluhulk kõigub 2011. aasta andmete järgi 8800 – 10400 m3/kv vahel.

Hekes Eesti OÜ 2011 62

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-31. Kirbla küla reoveepuhasti Bioclere B.

Joonis 5-32. Kirbla küla reoveepuhasti järelsetiti (20 torufiltrit).

Hekes Eesti OÜ 2011 63

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Tabel 5-19 Kirbla reoveepuhasti analüüsi tulemused Proov Proov Proov Saasteaine Suurim lubatud Ühik I kvartal II kvartal III kvartal nimetus sisaldus 2011 2011 2011 pH 6,0-9,0 7,1 7,41 7,89 Hõljum 35 mg/l 13 12 14

BHT7 25 mgO2/l 5,6 9 3,3

Püld 3,0 mg/l 0,84 1,13 0,48

Nüld 21 mg/l 21 3,5 1,05

5.11.4 Sademeveesüsteemid Kirbla külla ei ole sademeveesüsteeme rajatu. Vähesel määral on rajatud drenaazitorustikku. Sadevesi immutatakse pinnasesse. Võttes arvesse küla hoonestust, kõvakattega tänavatevõrgu hajusust, suurt haljasalade pindala külas, ei ole sademeveekanalisatsioonivõrgu rajamine külasse prioriteetne tegevus.

5.12 TUUDI ÜHISKANALISATSIOON

5.12.1 Kanalisatsioonivõrk Esimesed reoveetorud rajati Tuudi külla 1970.-ndatel. Kanalisatsioonitorustiku kogupikkus Tuudi külas on ca 2,65 km. Kanalisatsioonivõrk on ehitatud asbotsementtorudest, välja arvatud survekanalisatsioonitorustik, mis 1997. aastal rajati PE De90 mm torust. Peatrass on rajatud torudest Dn200. Tuudi külas on kaks reoveepumplat. Vahetult ennem reoveepuhastit asuv pumpla rekonstrueeriti aastal 1998 ja teine rajati Tuudi külla 2000. aastal. Mõlemad pumplad on heas seisukorras. Kuna torustik on vana, siis probleemiks on suur infiltratsioonivee kogus reoveekanalisatsioonivõrgus.

Reoveepuhastina kasutatakse 1998. a rajatud kolmekambrilist kompaktpuhastit Bioclere B.

Ülevaate kanalisatsioonitorustike pikkustest Tuudi külas annab järgnev tabel.

Tabel 5-20 Kirbla küla reoveetorustiku pikkused ja parameetrid Toru diameeter Materjal (ja Vanus Jrk nr Pikkus, m (mm) De või DN omadused, PN jne) (a) 1 DN200 2201 ASB 41 2 De90 (Survekanal) 466 PE PN 6 13 Kokku 2667

5.12.2 Reoveepumplad Tuudi külas on kaks reoveepumplat. Üks reoveepumpla paikneb vahetult enne reoveepuhastit (vt joonis 5-33) ja on rekonstrueeritud aastal 1998, mille käigus paigaldati ka pumplasse uued ABS pumbad. Teise reoveepumpla (vt joonis 5-34) puhul on tegemist

Hekes Eesti OÜ 2011 64

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 klassikalise klaasplastist korpusega kahepumbalise pumplaga (vt foto), mis rajati Tuudi küll 2000. Pumplas asub kaks pumpa (ABS), mis töötavad kordamööda režiimidel ja mille režiime juhitakse ujukitega.

Joonis 5-33. Tuudi küla reoveepumpla enne reoveepuhastit.

Hekes Eesti OÜ 2011 65

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Joonis 5-34. Tuudi küla reoveepumpla.

5.12.3 Reoveepuhasti Tuudi reoveepuhastiks on kolmekambriline BIOCLERE B kompaktpuhasti (vt joonis 5- 34), mis on rajatud 1998. aastal. Vahetult puhasti eel paikneb reoveepumpla, mis pumpab reovee puhasti septikusse (vt joonis 5-35).

Bioclere B koosneb septikust ning biofiltrist. Septikusse jääb pidama praht, liiv ja jämeheljum ning biofilter kõrvaldab vees lahustunud orgaanilise aine ja peenheljumi. Tuudi Bioclere koosneb kolmekambrilisest klaasplastseptikust. Septikust voolab mehaaniliselt puhastatud reovesi biofiltri all olevasse kaevu, kust väike sukelpump pumpab ta filtri pinnale. Biofilter koosneb soojustatud klaasplastkerest, plastelementidest koosnevast filtritäidisest ja vett täidise pinnale pihustavast jaotus(pihustus)seadmest. Biofiltri täidiseelementidele moodustunud biokiles elunevad bakterid lagundavad orgaanilise aine. Bakteritele vajalik õhuhapnik antakse filtrisse ventilaatori abil. Osa biokilest irdub aja jooksul ning langeb kaevu põhja, kust ta eemaldatakse. Filtrialune kaev toimib ühtaegu järelsetitina.

Periooditi peab septiku põhjast jääkmuda välja pumpama. Väljapumbatav liigmuda transporditakse Lihula reoveepuhasti mudakäitlussüsteemi.

Puhasti puuduseks on asjaolu, et puudub võredesüsteem, mis laseb septikusse ja samuti jaotusseadmesse sattuda jämeheljumil, põhjustades pihustite ummistumist ja ka purunemisi. Konsultandi objekti ülevaatuse ajal asendati üks Tuudi jaotusseade. Lisaks puudub puhastil koagulandi ladustamiseks ja doseerimissüsteemiks vajalik (piisava temperatuuriga) ruum. Hetkel seega keemilist fosforiärastust puhastil ei toimu, kuid

Hekes Eesti OÜ 2011 66

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 vaatamata sellele, on väljuva heitvee kvaliteet vastav VV määrusele nr 269 (vt tabel 5-18). Reoveepuhastil puuduvad biotiigid.

Kirbla reoveepuhastile suunatud reoveehulk on Keskkonnaameti loa järgi 4500 m3/kv, tegelik vooluhulk kõigub 2011. aasta andmete järgi 915 – 935 m3/kv vahel.

Joonis 5-35. Tuudi küla reoveepuhasti.

Tabel 5-21 Tuudi reoveepuhasti analüüsi tulemused Proov Proov Proov Saasteaine Suurim lubatud Ühik I kvartal II kvartal III kvartal nimetus sisaldus 2011 2011 2011 pH 6,0-9,0 7,5 7,25 7,81 Hõljum 35 mg/l 9,3 11,0 15

BHT7 25 mgO2/l 3,0 18 7,5

Püld 3,0 mg/l 1,0 1,25 1,18

Nüld 69 mg/l 69,0 4,4 3,89

Aastal 2011 võetud Tuudi reoveepuhasti analüüside tulemused väljuvast heitveest vastavad VV määrusele nr 269.

Hekes Eesti OÜ 2011 67

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

5.12.4 Sademeveesüsteemid Tuudi külla ei ole sademeveesüsteeme rajatud. Vähesel määral on rajatud drenaažitorustikku. Võttes arvesse küla hoonestust, kõvakattega tänavatevõrgu hajusust, suurt haljasalade pindala külas, ei ole sademeveekanalisatsiooni võrgu rajamine külasse prioriteetne tegevus.

5.13 KOKKUVÕTE LIHULA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI PROBLEEMIDEST Kuna väga hiljuti viidi Lihula linnas, Kirbla ja Tuudi külas piires ÜF programmi realiseerimise raames läbi ulatuslik ÜVK-süsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustöö, mille käigus uuendati täielikult Lihula linnas vee- ja reoveekanalisatsioonitorustik, veehaarderajatised, mida täiendati veetöötlusseadmete ja II astme pumplarajatistega, Kirbla ja Tuudi külas veetorustik – siis lahendati asulates ära ka suuremad probleemid. Probleemid: 1. Kirbla ja Tuudi puurkaevudes puuduvad seadmed flouriidi eemaldamiseks ja rauaeraldusfiltrid . 2. Lihula linna Alaküla tee reoveepumplast (RVP-1) ei saa pumpasid välja tõsta. 3. Lihula linna Saue – Soo tänavate ristumiskoha reoveepumplal (RVP-2) puudub dubleeriv pump. 4. Tuudi küla reoveetorustik on ehitatud asbotsementtorudest ja on väga kehvas seisus. 5. Lihula linna Saue tänava reoveepumpla juures lumesulamise ja valingvihmade ajal hakkab pinnavesi imbuma luugi vahelt pumplasse. 6. Kirbla ja Tuudi küla reoveepuhastitel puudub võredesüsteem. 7. Kirbla ja Tuudi küla reoveepuhastil puudub koagulandi ladustamiseks ja doseerimissüsteemiks vajalik (piisava temperatuuriga) ruum. 8. Seadmete juhtimisautomaatika vajab uuendamist ja täiustamist kõigil seadmetel ja sõlmedel.

6 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA

6.1 EESMÄRGID Eelnevas osas andsime ülevaate Lihula valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni olukorrast ja põhiprobleemidest.

Lihula valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada:

Tehniliste aspektidega: VK-rajatiste, k.a vee-, kanalisatsiooni- ja (Lihula linna puhul) sademeeveevõrkude hetkeseisund, renoveerimise ja/või rajamise vajadus; Lihula linn Vee tn puurkaevpumpla seisund ja joogiveetöötluse vajadus Kirbla ja Tuudi külla;

Hekes Eesti OÜ 2011 68

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Keskkonnaaspektidega: Tuudi küla olemasolevad kanalisatsioonivõrgud on amortiseerunud, mistõttu toimub reovee filtratsioon pinnasesse, samuti põhjavee reostusoht; Lihula linna ja Kirbla küla biotiigid on pikka aega puhastamata, mistõttu nende effektiivsus puhastusprotsessis on madal;

Majanduslike ja sotsiaalmajanduslike aspektidega: Kirbla ja Tuudi küla elanikud tarbivad nõuetele ja normidele mittevastavat joogivett; Lihula valla ja EVV rahalised vahendid on vee- ja kanalisatsioonimajanduses vajalike investeeringute iseseisvaks läbiviimiseks vähesed.

Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide (ÜVK-süsteemide) seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:

Investeeringuprojektide realiseerimisega peab olema tagatud: Joogivee vastavus sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369) nõuetele ning Euroopa Ühenduse direktiivile 98/83 EC vähemalt aastaks 2013 (Kirbla ja Tuudi küla); Võimalikult lühike tarbevee viibeaeg torustikes (mitte üle 48 tunni); Suublasse juhitava heitvee vastavus Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001 määrusele nr 269 ja Euroopa Ühenduse asulaheitvee direktiivi nr 91/271 nõuetele.

Käesolev töö on samuti edasiseks aluseks EL Veepoliitika Raamdirektiivi (2000/60 EEC) realiseerimisele. Vastavalt viimatinimetatud dokumendile on Eestit jaotatud kolmeks vesikonnanaks, mis lähtudes pinnaveekogude valgala printsiibist on jaotatud omakorda alamvesikondadeks. Alamvesikondadele koostatakse veemajanduskavad. Veemajandusliku infrastruktuuri areng peab olema veemajanduskavadega kooskõlas. Käesoleva projekti realiseerimisega luuakse muuhulgas eeldused Matsalu alamvesikonna veemajanduskavaga seatud ülesannete edukaks täitmiseks Lihula valla ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja väljaarendamise osas.

Matsalu alamvesikonna veemajanduskava meetmete kava muutmisel peab edaspidi arvestama ka antud töös kavandatavate ja elluviidavate tegevustega ÜVK-süsteemide osas. 6.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA Investeeringuprojektide prioriteetsuse ja ajalise rakendatavause arvestamisel programmide koostamiseks, tuleb lähtuda eelkõige elanikkonna tervisest, keskkonnanõuete täitmisest, õigusaktide täitmise kohustusest ja tähtaegadest ning süsteemide tehnilisest seisundist.

6.2.1 Elanikkonna tervis Elanike tervisega seondub eeskätt joogiveekvaliteet vastavalt määrusele nr 82 ja selle tagamine mistahes olukorras – seega tuleb esimese prioriteedina näha ette veeallikate ehk puurkaevude, reservuaaride ja pumplate korrasolek. Investeeringprojektiks nr 1 on puurkaevpumplate rekonstrueerimine ja veetöötlusseadmete väljaehitamine Kirbla ja Tuudi külla. Tänasel päeval saab öelda, et Kirbla ja Tuudi küla joogiveekvaliteet ei ole tagatud ilma põhjavett töötlemata.

Hekes Eesti OÜ 2011 69

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

6.2.2 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine Keskkonnanõuete täitmisega seondub ÜVK-süsteemide osas enim reoveepuhasti ja selle kaudu suublasse juhitava heitvee kvaliteet. Eestisiseselt on kohustus täita määruse nr 269 nõudeid juba 31.12.2004, mida jõudumööda ka on tehtud (näiteks Lihula linna reoveepuhasti renoveeriti aastal 1996-1997, Kirbla ja Tuudi küla puhastid renoveeriti aastal 1998 ning puhastid töötavad nõuetekohaselt siiani) ning EL asulareoveedirektiivi 91/271 nõudeid. Samas viimatinimetatud õiguaktiga alla 2000 ie-ga reoveekogumisaladel käideldavat heitvett otseselt ei käsitleta. Oluline on ka Keskonnaameti poolt väljastatud vee erikasutusloa nõuete täitmine.

6.2.3 Õigusaktide täitmise kohustus Lihula vald ja EVV peab oma tegevuses lähtuma nii veeseadusest, ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseadusest, planeerimis-, ehitusseadusest ning reast teistest osas 2.2 käsitletud kui eelnevas punktis nimetatud kvaliteedinõudeid reguleerivatest määrustest.

Kuivõrd enamik õigusaktide nõuetest on Lihula valla ÜVK puhul täidetud, tuleb esmase prioriteedina näha ette veetöötlusseadmete paigaldamise Kirbla ja Tuudi külla. Kohe peale seda saab asuda rekonstrueerima ja laiendama vee- ja kanalisatsioonivõrke, mis esiteks tagab suuremale elanike arvule ühiskanalisatsiooniteenuse kättesaadavuse kui ka väldib perspektiivis ohte keskkonnale. 6.3 INVESTEERINGUPROJEKTID JA LAHENDUSALTERNATIIVID LIHULA VALLA ÜVK- SÜSTEEMIDE INVESTEERINGUTE KAVANDAMISEL Kuna kõik aleviku süsteemid on Konsultandi poolt põhiliselt kirjeldatud peatükis ―Olemasoleva olukorra kirjeldus‖, siis käsitleme siinkohal ainult edasiste investeeringuprojektide kavasse võetavaid süsteeme ning nendest tulenevaid probleeme ja nende võimalikke lahendusalternatiive.

6.3.1 Vee tn puurkaevu rekonstrueerimine Probleemid: ei ole. Eelised: Põhjavee reostuse vältimine, veekvaliteedi jätkuv kindlustamine tarbijatele, pikaajalises perspektiivis ei tule teha lisakulutusi, võimalikult ökonoomsemalt rahuldada tarbevee vajadus.

Investeeringu vajadus Lühiajalises programmis näha ette Vee tn puurkaevu renoveerimine koos sanitaarkaitseala moodustamisega. Lammutada olemasolev hoone ja ehitada välja uus pumplahoone, rekonstrueerida puurkaevpumpla sisemine torustik, mahuti torustik ja territooriumil asuv torustik.

Antud projektile puuduvad alternatiivid, küsimus on investeeringuprojektide kavandamise ajaliste võimaluste ja prioriteetide seadmine. Joogiveekvaliteet, selle tagamine ja säilitamine on ÜVK arendamise esmaseid prioriteete.

Hekes Eesti OÜ 2011 70

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

6.3.2 Lihula linna veevõrgu renoveerimine ja laiendamine Enamuse Lihula linna veetorustiku vajaminevast mahust rekonstrueeriti aastatel 2007-2009 ÜF projektide raames. Rekonstrueermata jäi torustik ca 265 m ulatuses. Lühiajalises programmis (2012-2017) näeme ette rekonstrueerida 265 m ja rajada lisaks 480 m veetorustikku.

Pikaajalises programmis (2018-2024) näeme ette 825 m ulatuses veetorustiku laiendamise täiendavate tarbijate liitmiseks.

6.3.3 Lihula linna kanalisatsioonivõrgu ehitamine ja rekonstrueerimine Enamuse Lihula linna reoveekanalisatsioonitorustiku vajaminevast mahust rekonstrueeriti aastatel 2007-2009 ÜF projektide raames.

Lühiajalises programmis (2012-2017) näeme ette 155 m ulatuses reoveekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise ja 75 m reoveekanalisatsioonitorustiku ning 70 m ulatuses survekanalisatsioonitorustiku laiendamise täiendavate tarbijate liitmiseks.

Pikaajalises programmis (2018-2024) näeme ette 825 m ulatuses veetorustiku laiendamise täiendavate tarbijate liitmiseks. Lisaks rajada 685 m ulatuses survekanalisatsiooni ja kolm reoveepumplat.

6.3.4 Lihula linna sademeveesüsteemid Lihula linnas on osaliselt välja ehitatud sademeveetorustik, suur osa süsteemist on lahendatud kraavitusega.

Probleemid: - liigvesi ja üleujutus linnas, Plussid: - liigveealade tekke ja kõrge põhjaveetaseme vältimine,

Sademeveesüsteemi väljaehitamiseks on teoreetiliselt kaks tehnilist alternatiivlahendust: Sademeveetorustiku väljaehitamine tänavatele, Kraavide rajamine ja rekonstrueerimine tänavate äärde, kombineeritud süsteem kraavide ja sademeveetorustikuga, mille käigus osa sademeveest juhitakse kraavide ja osa torustikuga.

Alternatiivide iseloomustus

1. Kõige tavapärasem meetod on sademeveetorustike (-kollektorite) väljaehitamine koos sademevee vaatlus- ja restkaevude paigaldamisega. Projekti plussiks on kahtlemata lahenduse töökindlus, tagatud tulemuslikkus ning keskkonnanõuete täitmine nii teedelt, tänavatelt kui platsidelt kogutud sademevee pinnasesse sattumise vältimise ja selle enne eesvoolu juhtimist nõuetekohase eeltöötluse läbimisel. 2. Kraavide rajamise maht eelkirjeldatud eesmärgi saavutamiseks Lihula linnas oleks suur. Kuna Lihula linn on tiheasustusala, siis ei ole võimalik lahendada sademeveesüsteem igal pool kraavitusega. Antud lahendus eeldab ka Lihula linna

Hekes Eesti OÜ 2011 71

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

uut vertikaalplaneeringut, et oleks tagatud kõvakattega teedelt, tänavatelt ja platsidelt-väljakutelt vee äravool kraavide ja/või haljasalade suunas, mis kokkuvõttes muudab alternatiivlahenduse realiseerimise oluliselt kallimaks sademeveetorustike rajamismaksumusest. Ekspluatatsiooniliselt toob kraavide rajamine kaasa kohustuse nende regulaarseks iga-aastaseks hooldamiseks, samuti pinnaveekvaliteedi jälgimiseks ja tagamiseks. Kui sademeveetorustikku kogutavat vett puhastatakse (vajadusel) ühes punktis vahetult enne selle juhtimist suublasse – siis kraavide puhul peab veekvaliteeti jälgima juba enne vee kogumist kraavidesse ehk kogutavatelt aladelt. 3. Kombineeritud variandi puhul saab kasutada kahte varianti. Kui on otstarbekas ja odavam kraav rajada, siis kasutada sademeveesüsteemina kraavi varianti, teisel juhul on võimalus rajada sademeveetorustik. Kõik oleneb tänava seisukorrast ja võimalustest.

Eelneva võrdluse tulemusena näeb Konsultant ainukese võimaliku sademeveesüsteemide väljaehitamise lahendusena Lihula linnas ette kombineeritud süsteemi kraavide ja sademeveetorustiku rajamisega koos ülejäänud vajaliku armatuuriga.

Investeeringu vajadus Lühiajalises programmis (2012-2017) näeme ette 115 m ulatuses sademeveetorustiku ja 3130 m ulatuses kraavide rekonstrueerimist. Lisaks veel Jaama tn 9 kinnistu sademeveesüsteemi rajamine, millega juhitakse liigvesi parklatelt kraavi.

6.3.5 Lihula linna reoveepuhastiga seonduvad tööd Lihula reoveepuhasti on ehitatud / rekonstrueeritud aastatel 1996-1997, kuid töötab hästi senini.

Lühiajalses programmis (2012-2017) näeme ette reoveepuhasti mudaväljaku rekonstrueerimise ning sellele äravoolusüsteemi rajamise kuni reoveepumplani. Äravoolusüsteemi ülesandeks on juhtida reostunud liigvesi mudaväljakult uuesti reoveepuhastisse.

Pärast reoveepuhastit suunatakse puhastatud reovesi järelpuhastuseks biotiiki. Lihula linna biotiigid on pikk aega puhastamata, mistõttu nende effektiivsus puhastusprotsessis on madal. Lühiajalses programmis (2012-2017) näeme ette nende puhastamise.

Lihula reoveepuhasti juures asub ka purgimissõlm, kuhu tuuakse kõigi ümberkaudsete valdade inimeste kogumiskaevude reovett. Kuna purgimissõlme luuk on maapinnaga tasa, siis valingvihmade ajal voolab sademevesi purglasse. Selle vältimiseks näeme ette rajada betoonist piire, mis võimaldaks sademe- ja pinnavee sissetungi vältida.

Lisaks näeme lühiajalises programmis (2012-2017) ette reoveepuhasti garaaži rekonstrueerimise, mis sisaldab garaaži lae alla toomist ja küttesüsteemi uuendamist, kõigile seadmetele (pumplad, VTJ-d, RVP-d ja RVPJ-d) juhtumis- ja andmete- edastusautomaatika.

Hekes Eesti OÜ 2011 72

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

6.3.6 Kirbla puurkaevpumplasse veetöötlusseadmete paigaldamine Probleemid - mikrokomponentide (põhiliselt fluoriidiooni ja raua) liigne sisaldus Plussid – tarbijale nõuetekohane veekvaliteet

Probleemsete mikrokomponentide (põhiliselt fluoriidiooni) sisalduse nõuetele vastavaks viimiseks on kaks põhilist varianti: 1. vee segamine ja lahjendamine teise (veekihi) puurkaevu veega 2. vee töötlemine PO seadmega.

Töötava ÜVK puurkaevu (kat nr 9967) vee segamiseks tuleb uurida viimasest 250 m lääne poole jäävat puurkaevu nr 20485. Puurkaevu sügavus on 25 m ja selle vees on aastal 2004 analüüsitud F- sisalduseks 0,76 mg/l. Kuna põhipuurkaevu nr 9967 vees on laborianalüüside põhjal üldraua sisaldus äärmiselt kõikuv, soovitab Konsultant võtta veetöötlusseadmete projekteerimise käigus teostatavate uuringute raames täiendavad veeproovid üldraua sisalduse analüüsiks.

Investeeringu vajadus Nõuetelevastava joogiveekvaliteedi saavutamiseks näeme lühiajalises programmis (2012- 2017) Kirbla puurkaevpumplale ette kompleksveetöötlusseadmed koos PO-seadmetega.

Joogiveekvaliteet, selle tagamine ja säilitamine on ÜVK arendamise esmaseid prioriteete.

6.3.7 Kirbla reoveepuhasti biotiikide rekonstrueerimine Pärast reoveepuhastit suunatakse puhastatud reovesi järelpuhastuseks biotiiki. Kirbla küla biotiigid on pikk aega puhastamata, mistõttu nende effektiivsus puhastusprotsessis on madal. Lühiajalses programmis (2012-2017) näeme ette nende puhastamise.

6.3.8 Tuudi puurkaevpumplasse veetöötlusseadmete paigaldamine Probleemid - mikrokomponentide (põhiliselt fluoriidiooni) liigne sisaldus Plussid – tarbijale nõuetekohane veekvaliteet

Probleemsete mikrokomponentide (põhiliselt fluoriidiooni) sisalduse nõuetele vastavaks viimiseks on kaks põhilist varianti: 1. vee segamine ja lahjendamine teise (veekihi) puurkaevu veega 2. vee töötlemine PO seadmega.

AS Matsalu Veevärk informatsiooni kohaselt ÜVK puurkaevust (9962) ca 500 m kaugusel asuv (võimalik varu-) puurkaev (katastri nr 13943), milleni on ühisveevärgist ehitatud isegi ühendustorustik, ei vastanud aastal 2005. a veekvaliteedi nõuetele fluori sisalduse ja ka mikrobioloogia osas. ÜVK puurkaevu kõrval paikneva kaevu nr 13946 sügavus on 110 m ning lahjenduseks sobiva fluori kontsentratsiooniga vee kättesaadavus on sealt ebatõenäoline. OÜ Eesti Geoloogiakeskus andmebaasidele vastavalt on lähim puurkaev, mille kohta on olemas andmed fluori sisalduse kohta ja mis vastavad antud elemendi osas

Hekes Eesti OÜ 2011 73

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 nõuetele, ca 2,4 km kaugusel Järise külas (pk katastri nr 14929), F- kontsentratsiooniga 0,35 mg/l. Antud puurkaev paikneb Siluri veekompleksis: S1jn-jg ning selle sügavus on 21 m.

Eelneva informatisooni põhjal eelistame vee segamisele teise puurkaevu veega oluliselt kindlamalt kvaliteeti tagavat kompleksveetöötlusseadet koos PO seadme kasutamisega.

Investeeringu vajadus Nõuetelevastava joogiveekvaliteedi saavutamiseks näeme lühiajalises programmis (2012- 2017) Tuudi puurkaevpumplale ette kompleksveetöötlusseadmed koos PO-seadmetega.

Joogiveekvaliteet, selle tagamine ja säilitamine on ÜVK arendamise esmaseid prioriteete.

6.3.9 Tuudi küla kanalisatsioonivõrgu ehitamine ja rekonstrueerimine Tuudi külas on kogu isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik renoveerimata. Lühiajalises programmis (2012-2017) näeme ette 2200 m ulatuses reoveekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimise.

6.4 INVESTEERINGUPROGRAMM Arvestades Lihula valla ÜVK süstemide tänast seisu ja perspektiivplaane, peab Konsultant vajalikuks koostada ÜVK süsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaarendamiseks aastail 2012-2024 investeeringuprogramm.

Investeeringuprogramm on kavandatud teostada kahes järgus: I etapp, lühiajaline investeeringuprogramm, aastail 2012-2017 II etapp, pikk investeeringuprogramm, aastail 2018-2024

6.4.1 Projekt I.A Vee tn puurkaevu rekonstrueerimine Vee tn puurkaevpumplate hoone on soovitav asendada – olemasolev hoone on soovitav lammutada ja ehitada asemele tänapäevastele nõuetele vastavad soovitavalt laineplekist hoone mõõtmetega 2,5x3 m (või 3 x 3 m).

Olemasolev puurkaev on soovitav surve all (õhktõstukpumbaga) läbi pesta, paigaldada pumplasse kahetariifne elektrienergia arvesti süvaveepumpa elektrienergia kulu arvestamiseks, samuti vähemalt 15 mm siseläbimõõduga plastiktoru puurkaevu veetaseme anduri paigaldamiseks veerežiimivaatluste läbiviimisel.

Eelnimetatud hoone on soovitav ehitada olemasoleva puurkaevu päise ümber koos uue päise paigaldamisega. Olemasolevale päise konduktorile ehitada pikendus nii, et päis ulatuks vähemalt 30 cm võrra üle uue hoone põranda.

Välja tuleb vahetada kõik pumplasisesed torustikud. Investeeringuprojekt näeb ette järgmiste tööde teostamise:

Ettevalmistustööd Süvaveepumba ja torustike demontaaž;

Hekes Eesti OÜ 2011 74

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Olemasoleva elektri- ja automaatikaseadme demontaaž. Olemasoleva pumplahoone lammutamine

Montaaži- ja ehitustööd Uue hoone ehitamine (paigaldamine) Vee tn puurkaevu päise ümber. Hoonete sisustamine ja komplekteerimine; Roostevabast terasest (AISI304) torustiku paigaldamine pumplahoonesse koos kummikiilsiibri, tagasilöögiklapi, proovivõtukraani ja elektrilise väljundiga veearvestiga Kahetariifse elektrienergia arvesti ja 15 mm siseläbimõõduga plastiktoru paigaldus puurkaevule Mahuti torustiku paigaldamine Elektri- ja signalisatsioonikaablite paigaldamine

Projekti kogumaksumus on 28 700 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.2 Projekt I.B Puurkaevupumplate, veetöötlusjaama ja II-astme pumpla automaatika rekonstrueerimine Lühiajalises programmis näha ette kahele puurkaevupumplale, veetöötlusjaamale ja II- astme pumplale täielik andmeedastus ja juhtimissüsteem. Kogu andmete edastus ja süsteemi juhtimine toimub AS Matsalu Veevärk keskuses Märjamaal.

Andmete edastus ja kaugjuhtimine hakkab toimima kas mobiilse interneti (GPRS) või raadiomodemi ja suundantennidega. Lahenduse annab automaatikaprojekt.

Projekti kogumaksumus on 22 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.3 Projekt I.C Veevõrgu rekonstrueerimine Lihula linnas Arengukava näeb ette Lihula linna ühisveevõrgu vanade ja amortiseerunud veetorustike väljavahetamise koos vana sulgarmatuuri väljavahetamisega.

Veevõrgu renoveerimine on põhiliselt plaanitud läbi viia lühiajalises programmis.

Renoveerimata veevarustussüsteemi torustik on ehitatud ajavahemikul 1965-1975 ja on seega 40-50 aasta vanused. Materjaliks enamasti teras ja malm (kohati asbesttsement).

Vanad avariilises seisukorras ja paiguti veetarbimise vähenemise tõttu üledimensioneeritud malmist/terasest veetorustikud DN 150 jt tuleb asendada sobivas läbimõõdus plasttorustikuga PELM/PEH, muhvühendustel, mis on vastupidav ja välistab korrosiooniprobleemi, arvestades viimase suuremat läbilaskevõimet.

Renoveeritavatel torustikel vahetatakse hargnemiskohtades välja veesõlmed, paigaldatakse sadulad, siibrid ja maakraanid koos spindlipikenduse, kape, sadula ja üleminekuga.

Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN 10) veetoru. Sulgemisarmatuurina kasutatakse reeglina maasiseseid korrosioonikindlaid kummikiilsiibreid PN 16 koos spindlipikenduse ja kapega, ilma kaevuta. Vajadusel

Hekes Eesti OÜ 2011 75

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 paigaldatakse ka veekindlad PE plastist PA-VE siiberkaevud koos 40T kandevõimega malmluukidega.

Veetorustiku renoveerimine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847- 3:2003.

Projekt I.C koosneb kahest alamprojektist: Projekt I.C.1 - veetoru De50 rekonstrueerimine, I etapp, 2012 – 2017 Projekt I.C.2 - veetoru De110 rekonstrueerimine, I etapp, 2012 – 2017

Näeme ette lühiajalises programmis veetorustiku rekonstrueerimise 265 m ulatuses.

Projekti kogumaksumus on 26 050 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.4 Projekt I.D Veevõrgu rajamine Lihula linnas Arengukava näeb ette Lihula linna ühisveevõrgu uue torustiku paigaldamise koos sulgarmatuuridega.

Veevõrgu rajamine on osaliselt plaanitud läbi viia lühiajalises programmis.

Rajatavatel torustikel paigaldatakse hargnemiskohtadesse veesõlmed, paigaldatakse sadulad, siibrid ja maakraanid koos spindlipikenduse, kape, sadula ja üleminekuga.

Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN 10) veetoru. Sulgemisarmatuurina kasutatakse reeglina maasiseseid korrosioonikindlaid kummikiilsiibreid PN 16 koos spindlipikenduse ja kapega, ilma kaevuta. Vajadusel paigaldatakse ka veekindlad PE plastist PA-VE siiberkaevud koos 40T kandevõimega malmluukidega.

Veetorustiku rajamine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847- 3:2003.

Projekt I.D koosneb kahest alamprojektist: Projekt I.D.1 - veetoru De50 rajamine, I etapp, 2012 – 2017 Projekt I.D.2 - veetoru De90 rajamine, I etapp, 2012 – 2017 Projekt I.D.3 - veetoru De110 rajamine, I etapp, 2012 – 2017

Näeme ette lühiajalises programmis veetorustiku rajamise 1200 m ulatuses.

Projekti kogumaksumus on 123 850 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.5 Projekt I.E Reoveekanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine (isevoolne) Reoveekanalisatsioonivõrgu renoveerimine on põhiliselt plaanitud läbi viia lühiajalises programmis.

Hekes Eesti OÜ 2011 76

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Kanalisatsionitorustike projekteerimine ja rekonstrueerimine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 848 : 2003.

Rekonstrueeritavad kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud ehitada PVC-torudest De160 mm. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud läbimõõdus 315/400/560 mm ning varustatud metall-luukidega, kandevõimega 40T.

Näeme ette lühiajalises programmis kanalisatsioonivõrgu renoveerimise 155 m ulatuses.

Projekti maksumus on 20 150 eurot ning realiseerimine on kavas aastatel 2012-2017.

6.4.6 Projekt I.F Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine (isevoolne) Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine on osaliselt plaanitud läbi viia lühiajalises programmis.

Kanalisatsionitorustike projekteerimine ja rekonstrueerimine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 848 : 2003.

Rajatavad kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud ehitada PVC-torudest De160 mm. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PE plastkaevud läbimõõdus 315/400/560 mm ning varustatud metall-luukidega, kandevõimega 40T.

Näeme ette lühiajalises programmis kanalisatsioonivõrgu rajamise 275 m ulatuses.

Projekti maksumus on 35 750 eurot ning realiseerimine on kavas aastatel 2012-2017.

6.4.7 Projekt I.G Survekanalisatsiooni rajamine Lihula linnas Survekanali rajamine on osaliselt plaanitud läbi viia lühiajalises programmis.

Survekanalisatsiooni rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN 10) survekanalisatsioonitoru. Sulgemisarmatuurina kasutatakse reeglina maasiseseid korrosioonikindlaid kummikiilsiibreid PN 16 koos spindlipikenduse ja kapega, ilma kaevuta.

Survekanalisatsioonitorustiku rajamine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847- 3:2003.

Näeme ette lühiajalises programmis survekanali rajamise 70 m ulatuses.

Projekti kogumaksumus on 7 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.8 Projekt I.H Nugasiibrite paigaldamine Lihula reoveepuhasti juures asub reoveepumpla, mis pumpab kogu Lihula linna reovee puhastisse. Enne reoveepumplat kaks peatorustikku suubuvad ühisesse kaevu.

Mõlemale, kaevu sisse tulevale suunale, paigaldada nugasiiber (DN150 ja DN250)

Hekes Eesti OÜ 2011 77

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Nugasiibrite paigaldamine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847- 3:2003.

Projekt I.H koosneb kahest alamprojektist: Projekt I.H.1 – nugasiiber DN150 paigaldamine, I etapp, 2012 – 2017 Projekt I.H.2 - nugasiibri DN250 paigaldamine, I etapp, 2012 – 2017

Projekti kogumaksumus on 1 500 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.9 Projekt I.I Reoveepumplate automaatika rekonstrueerimine Lühiajalises programmis näha ette kõikidele reoveepumplatele täielik andmeedastus ja juhtimissüsteem. Kogu andmete edastus ja süsteemi juhtimine toimub AS Matsalu Veevärk keskuses Märjamaal. Andmete edastus ja kaugjuhtimine hakkab toimima kas mobiilse interneti (GPRS) või raadiomodemi ja suundantennidega. Lahenduse annab automaatikaprojekt.

Andmeedastus ja juhtimissüsteem on vaja paigaldada neljale reoveepumplale, mis eeldab kõigi nende varustamist ka kontrolleritega.

Ehituse käigus tuleb peapumpla sisu (torustik, siibrid, tagasilöögiklapid, asendada ujukid tasemeanduritega, jne.) välja vahetada.

Projekti kogumaksumus on 18 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.10 Projekt I.J Mudaväljaku rekonstrueerimine koos äravoolusüsteemiga reoveepumplani Lühiajalises programmis (2012-2017) näeme ette reoveepuhasti mudaväljaku rekonstrueerimise ning sellele äravoolusüsteemi rajamise kuni reoveepumplani. Äravoolusüsteemi ülesandeks on juhtida reostunud liigvesi mudaväljakult uuesti reoveepuhastisse.

Projekti kogumaksumus on 10 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.11 Projekt I.K Purgla juurde betoonpiirde rajamine sademevee kaitseks Lihula reoveepuhasti juures asub purgimissõlm, kuhu tuuakse ümberkaudsete valdade inimeste kogumiskaevude reovett. Kuna purgimissõlme luuk on maapinnaga tasa, siis valingvihmade ajal voolab sademevesi purglasse. Selle vältimiseks näeme ette rajada betoonist piire, et sademevesi ei saaks tungida purglasse.

Projekti kogumaksumus on 1 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

Hekes Eesti OÜ 2011 78

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

6.4.12 Projekt I.L Reoveepuhasti garaaži rekonstrueerimine Lihula reoveepuhasti juures asub garaaž, mis on mõeldud vee-ja kanalisatsioonisüsteemide teenindamiseks vajalike asjade hoidmiseks.

Projekt I.L koosneb kahest alamprojektist:

Projekt I.L.1 – Garaaži lae alla toomine, I etapp, 2012 – 2017 Kuna olemasoleva garaaži lagi on väga kõrge, siis projekti eesmärk on ehitada garaažile vahelagi koos soojustusega, et vähendada küttekulutusi ruumile.

Projekt I.H.2 - küttesüsteemi uuendamine, I etapp, 2012 – 2017 Küttesüsteem on antud ruumil vana ja effektiivsus madal. Küttesüsteemi uuendamisega hoitakse kokku kulutusi soojaenergiale.

Projekti kogumaksumus on 10 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.13 Projekt I.M Biotiikide puhastamine Pärast reoveepuhastit suunatakse puhastatud reovesi järelpuhastuseks biotiiki. Lihula linna biotiigid on pikk aega puhastamata, mistõttu nende effektiivsus puhastusprotsessis on madal. Lühiajalses programmis (2012-2017) näeme ette nende puhastamise.

Ehituse käigus tuleb biotiikides olev vesi välja pumbata ja tiikidesse kogunenud muda välja tõsta. Jääkmuda utiliseerimine lepitakse kokku projekteerimise etapis

Lihulas on biotiike neli (4).

Projekti kogumaksumus on 48 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

Hekes Eesti OÜ 2011 79

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Lihula reoveepuhasti biotiigid

6.4.14 Projekt I.N Reoveepuhasti automaatika rekonstrueerimine Lühiajalises programmise näha ette reoveepuhastile täielik andmeedastus ja juhtimissüsteem. Kogu andmete edastus ja süsteemi juhtimine toimub AS Matsalu Veevärk keskuses Märjamaal.

Andmete edastus ja kaugjuhtimine hakkab toimima kas mobiilse interneti (GPRS) või raadiomodemi ja suundantennidega. Lõpliku lahenduse annab automaatikaprojekt.

Projekti kogumaksumus on 10 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.15 Projekt I.O Kraavide rekonstrueerimine Lihula linnas on väga palju sademevee süsteemist lahendatud kraavitusega. Sademevee paremaks ära juhtimiseks tuleb kraave hooldada.

Antud projektis näeme olemasolevate kraavide rekonstrueerimise 3130 m ulatuses. Rekonstrueerimine sisaldab kraavide puhastamist võsast, settinud pinnase teisaldamist, kraavidele õige kalde andmist ja nende kindlustamist.

Projekti kogumaksumus on 12 520 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.16 Projekt I.P Sademevee rekonstrueerimine Lihula linna on rajatud osaliselt eraldi sademeveesüsteem, mille seisukord on rahuldav.

Hekes Eesti OÜ 2011 80

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Osades lõikudes on tekkinud probleemid sademevee ära voolamisega, mis nõuavad rekonstrueerimist.

Antud projektis näeme ette sademeveetorustiku rekonstrueerimise 115 m ulatuses Pioneeri tänaval.

Sademeveetorustikud on ette nähtud ehitada PP-torudest De315 mm. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PE plastkaevud läbimõõdus 500/560 mm ning varustatud metall-luukidega, kandevõimega 40T.

Projekti kogumaksumus on 14 950 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.17 Projekt I.R Jaama tn 9 kinnistule sademeveesüsteemi rajamine Jaama tn 9 kinnistul asub koolimaja ning selle territooriumil on kõvakattega pidade osakaal suur. Selleks et vältida liigveest põhjustatud kahjusid, tuleb tagada parklatele kogunenud liigvee ära juhtimine. Selleks tuleb rajada sademeveetorustik koos vaatlus- ja restkaevudega.

Sademevee eesvooluks on territooriumil asuv olemasolev kraav.

Sademeveetorustikud on ette nähtud ehitada PP-torudest De250-315 mm. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PE plastkaevud läbimõõdus 500/560 mm ning varustatud metall-luukidega, kandevõimega 40T.

Rajada tuleb ka staadioni põhja-poolsesse otsa kraav koos sademeveetorustikuga, mis tagab sademevee juhtimise staadioni ida-polsest küljest.

Projekt I.R koosneb kolmest alamprojektist: Projekt I.R.1 – kraavi rekonstrueerimine, I etapp, 2012 – 2017 Projekt I.R.2 - kraavi rajamine, I etapp, 2012 – 2017 Projekt I.R.3 - Sademeveetorustiku rajamine (De250-315), I etapp, 2012 – 2017

Projekti kogumaksumus on 30 940 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.18 Projekt I.S Jaama tn 16 ja 18 vahel oleva sademeveetoru ühendamine Jaama tn kraavi Jaama tn 16 ja 18 vahel asuv olemasolev reoveekanalisatsioonitoru jäi pärast rekonstrueerimist sademeveetoruks. Praegu torustikul eesvool puudub.

Projektiga näha ette selle ühendamine Jaama tn kraavi, mis hõlmab kraavi juurde kaevu paigaldamist. Kuna torustik on sügavamal kui kraav, jääb see tööle uputatud olekus.

Projekti kogumaksumus on 500 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

Hekes Eesti OÜ 2011 81

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

6.4.19 Projekt I.T Veevõrgu rajamine Lihula linnas Arengukava näeb ette Lihula linna ühisveevõrgu uue torustiku paigaldamise koos sulgarmatuuriga.

Veevõrgu rajamine on osaliselt plaanitud läbi viia pikaajalises programmis.

Rajatavatel torustikel paigaldatakse hargnemiskohtadesse veesõlmed, paigaldatakse sadulad, siibrid ja maakraanid koos spindlipikenduse, kape, sadula ja üleminekuga.

Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN 10) veetoru. Sulgemisarmatuurina kasutatakse reeglina maasiseseid korrosioonikindlaid kummikiilsiibreid PN 16 koos spindlipikenduse ja kapega, ilma kaevuta. Vajadusel paigaldatakse ka veekindlad PE plastist PA-VE siiberkaevud koos 40T kandevõimega malmluukidega.

Veetorustiku rajamine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847- 3:2003.

Projekt I.T koosneb viiest alamprojektist: Projekt I.T.1 - veetoru De40 rajamine, II etapp, 2018 – 2024 Projekt I.T.2 - veetoru De50 rajamine, II etapp, 2018 – 2024 Projekt I.T.3 - veetoru De63 rajamine, II etapp, 2018 – 2024 Projekt I.T.4 - veetoru De90 rajamine, II etapp, 2018 – 2024 Projekt I.T.5 - veetoru De110 rajamine, II etapp, 2018 – 2024

Näeme ette pikaajalises programmis veetorustiku rajamise 2635 m ulatuses.

Projekti kogumaksumus on 256 725 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2018-2024.

6.4.20 Projekt I.U Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine (isevoolne) Lihula linna Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine on osaliselt plaanitud läbi viia pikaajalises programmis.

Kanalisatsionitorustike projekteerimine ja rekonstrueerimine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 848 : 2003.

Rajatavad kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud ehitada PVC-torudest De160 mm. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PE plastkaevud läbimõõdus 315/400/560 mm ning varustatud metall-luukidega, kandevõimega 40T.

Näeme ette pikaajalises programmis isevoolse reoveekanalisatsioonitorustiku rajamise 1655 m ulatuses.

Projekti maksumus on 215 150 eurot ning realiseerimine on kavas aastatel 2018-2024.

Hekes Eesti OÜ 2011 82

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

6.4.21 Projekt I.V Survekanalisatsiooni rajamine Lihula linnas Survekanali rajamine on osaliselt plaanitud läbi viia pikaajalises programmis.

Survekanalisatsiooni rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN 10) survekanalisatsioonitoru. Sulgemisarmatuurina kasutatakse reeglina maasiseseid korrosioonikindlaid kummikiilsiibreid PN 16 koos spindlipikenduse ja kapega, ilma kaevuta.

Survekanalisatsioonitorustiku rajamine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847- 3:2003.

Projekt I.V koosneb kahest alamprojektist: Projekt I.V.1 - survekanalisatsiooni De90 rajamine, II etapp, 2018 – 2024 Projekt I.V.2 - survekanalisatsiooni De110 rajamine, II etapp, 2018 – 2024

Näeme ette pikaajalises programmis survekanali rajamise 1365 m ulatuses.

Projekti kogumaksumus on 148 325 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2018-2024.

6.4.22 Projekt I.V Reoveepumpla rajamine Pikaajalises programmis ehitatakse välja neli (4) uut reoveepumplat, mis on vajalikud erinevate elamupiirkondade reovee juhtimiseks isevoolsetesse eesvoolu kanalisatsiooni- torustikesse.

Pumplad sisaldavad kahte sukelpumpa, põhjaliitmikku, juhtsiine, tasemeandureid, roostevabast terasest tõusutoru, tagasilöögiklappi. Pumpade režiim on soovitav tagada selliselt, et pumbad töötaksid vaheldumisi. Täpsemad vooluhulgad ja pumpla parameetrid leitakse põhi- või tööprojekti koostamise käigus.

Projekti kogumaksumus on 96 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2018-2024.

6.4.23 Projekt II.A Veetöötlusseadmete paigaldamine Kirbla puurkaevpumplale Nõuetelevastava joogiveekvaliteedi saavutamiseks näeme lühiajalises programmis (2012- 2017) Kirbla puurkaevpumplale ette kompleksveetöötlusseadmed koos PO-seadmetega.

Veetöötlusseadmete kirjeldus Põhjavee töötlemiseks ja viimiseks vastavusse kehtivate joogivee kvaliteedinõuetega on vajalik põhjavett esmalt aereerida ja filtreerida kvartsliivtäitega survefiltris ning seejärel suunata rauast puhastatud vesi pumpla juurde rajatavasse puhtaveemahutisse.

Fluoriidide sisalduse vähendamiseks pumbatakse osa puhtavee(segamis)mahutis olevast veest läbi veepehmendi pöördosmoosisseadmele (PO-seadmele). PO-seadme läbinud mikrokomponentidest ja sooladest vaba vesi (permeaat) kogutakse kokku permeaadimahutis/pumplas, kust see pumbatakse tagasi puhtaveemahutisse. PO protsessis tekkiv mikrokomponentide poolest rikas vesi (kontsentraat) juhitakse kraavi, töödeldes vett ja eemaldades sellest tahke hägu eelnevalt selleks otstarbeks rajatud-paigaldatud kahe- (või

Hekes Eesti OÜ 2011 83

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 kolme-)kambrilisse septikusse. PO-seadme töötamisel ca 8 - 12 tundi päevas on tagatud asula veevõrku antavas vees fluoriidide sisaldus lubatud piires (F-< 1,5 mg/l).

Veetöötlusseadmeile lisatakse rõhutõstekeskus ja sorptsioon-õhukuivati. Veepumplas koosneb veetöötlusseade rauaeralduse kvartsliivtäitega paarissurvefiltrist, kuhu on vajadusel (väävelvesiniku kõrvaldamiseks) lisatud ka katalüütilist filtrimaterjali, kompressorist koos suruõhu mikrofiltriga, uhtevee vaatlusmahutist, veepehmendist ja pöördosomoosseadmest (PO-seade) koos permeeaadimahuti/pumplaga. Pumpla PO seadmete membraanmoodulite läbipesuks (nõutav vähemalt kord aastas) tarnitakse üks mobiilne läbipesuseade (CIP).

Kirbla puurkaevpumpla Lähteandmed on järgnevad: Puurkaevuvees on rauda 0,41 mg/l > 0,20 mg/l, fluoriide 2,05 mg/l > 1,5 mg/l. Ööpäevane pumbatav veekogus on 15 m3/d. PO seadet läbib sellest ca 47% veest ehk 7 m3/d. Ülejäänud vesi läbib vaid rauaeraldusstaadiumi.

Pakkumisel eeldame, et Pumplate olemasolevad töökorras seadmed nagu vertikaalne vahetatava kummikotiga hüdrofoor, veearvestid, proovikraanid, manomeetrid jne jäävad jätkuvalt töösse. Pumplas on olemas elektripaigaldis, mille võimsusest piisab kõikide seadmete elektriga varustamiseks, sh membraanmoodulite mobiilse läbipesuseadme CIP tsirkulatsioonipumba 1,6 kW ja kuumutuselemendi 15 kW toiteks. Pumpla juurde rajatakse puhtaveemahuti ca 12 m3. Pumpla territooriumile rajatakse imbkaev filtrite pesuvee vastuvõtuks ja pinnasesse immutamiseks. Puurkaevus on süvaveepump, mis tagab rauaeraldusfiltri tööks vajaliku voolhulga 1,9 m3/h vasturõhul ca 1,5 ... 2 bar ja läbipesu voolhulga 2,9 m3/h vasturõhul ca 1 bar. Puurkaevu süvaveepump lülitub sisse/välja vastavalt veenivoo automaatikale puhtaveemahutis. Rauaeralduse survefilter töötab umbes 8 tundi ööpäevas. PO-seade töötab umbes 8 tundi ööpäevas. Veepumpamisel asulasse on tipptunni vooluhulk umbes 3 m3/h ning rõhutõsteseadme tööpunkt on ca 2 m3/h, rõhu juures 45 mVS. Kõik täiendavad sisetorustikud rajatakse roostevabast terasest, mark AISI 304. Kõik toruliited peavad olema kergesti ja palju kordi monteeritavad ja demonteeritavad, et kergendada pumpade, imi- ja tarnetorude, siibrite, tagasilöögiklappide jne. väljavahetamist.

Pumpla elektrivarustuse tagamine Kirbla pumpla liitumiskilbis on kaitse 25 A, kaabel pumplasse maa-alune AXPK 4+16 ja kaitse pumplas, valmidus kuni 40 A. Pumplas on olemas elektripaigaldis, mille võimsusest piisab kõikide seadmete elektriga varustamiseks, sh membraanmoodulite mobiilse läbipesuseadme CIP tsirkulatsioonipumba 1,6 kW ja kuumutuselemendi 15 kW toiteks. Seadmete paigalduse ajal tuleb ette näha vaid pumpla elektrikilbi ümberehitus vastavaks paigaldatavate seadmete elektri tarbimisele, sh CIP kuumutuselemendi toiteks 14 kW.

Hekes Eesti OÜ 2011 84

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Puhtaveereservuaari rajamine ja automaatika Näeme ette puhtaveereservuaari rajamise, mis tagab nii küla varustamiseks vajaliku veevaru, selle ühtlase jaotamise, veetöötlusseadmete (Fe- eraldus- ja PO seadme) töö ühtlase koormuse (süvaveepumba järgi) kui permeaadi ja tavapäraste meetoditega puhastatud vee parima segunemise. Kirbla pumplakompleksile on soovitav rajada roostevabast terasest reservuaar ruumalaga 12 m3 ja paigutada see eraldi soojustatud ruumi.

Puhtaveereservuaari paigaldatud nivooandur hakkab edaspidi juhtima puurkaevu süvaveepumba tööd. Süvaveepump ja puhastusprotsess käivitatakse veetaseme langusel reservuaaris etteantava tasemeni. Veetaseme mõõtmine ning samaaegne süvaveepumpade ja kompressori töö tagatakse nivooanduriga.

Eelneva tõttu on oluline, et toimiks alaline side puurkaevu süvaveepumba ja veetöötlusseadmetele tehnoloogilises skeemis järgneva puhtaveereservuaari nivooandurite vahel. Häire korral peab olema tagatud süvaveepumba käivitumine veetaseme langusel avariitasemeni reservuaaris. Avariitase reservuaaris määratakse tööprojekti käigus.

Puhtaveereservuaari juurde kuuluvad: • sissevoolutorustik mahuti lõppu välja (PEHD materjalist PN10 de110) ca 7 m; • väljavoolu toru (PEHD PN10 de110) ca 7 m, • ülevoolu toru (PEH/PELM de50) ca 3 m, • tühjendustoru (PVC de110), ca 10 m • ventilatsioonitoru (PVC de90), ca 3 m.

Veetöötlemissõlme põhimõtteline skeem

Hekes Eesti OÜ 2011 85

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Lühiajalises programmis näha ette puurkaevpumplale ja veetöötluskompleksile täielik andmeedastus ja juhtimissüsteem. Kogu andmete edastus ja süsteemi juhtimine toimub AS Matsalu Veevärk keskuses Märjamaal.

Andmete edastus ja kaugjuhtimine hakkab toimima kas mobiilse interneti (GPRS) või raadiomodemi ja suundantennidega. Lahenduse annab automaatikaprojekt.

Septik uhtevee puhastamiseks Kuna Kirbla paikneb Matsalu Rahvuspargi loodushoiualal ning keskkonnanõutele tuleb piirkonnas pöörata erilist tähelepanu, näeme enne uhtevee juhtimist eesvoolu septiku koos võimalusega filter- ja immutussüsteemi paigaldamiseks.

Projekti kogumaksumus on 55 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.24 Projekt II.B Biotiikide puhastamine Kirbla külas Pärast Kirbla reoveepuhastit suunatakse puhastatud reovesi järelpuhastuseks biotiiki. Kirbla küla biotiigid on pikk aega puhastamata, mistõttu nende effektiivsus puhastusprotsessis on madal. Lühiajalses programmis (2012-2017) näeme ette nende puhastamise.

Ehituse käigus tuleb biotiikides olev vesi välja pumbata ja tiikidesse kogunenud muda välja tõsta. Jääkmuda utiliseerimine lepitakse kokku projekteerimise etapis.

Kirbla külas on biotiike kaks.

Projekti kogumaksumus on 20 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.25 Projekt II.C Reoveepumpla sisu, reoveepumpla ja reoveepuhasti automaatika rekonstrueerimine Kirbla külas Lühiajalises programmis näha ette reoveepuhastile ning reoveepumplale täielik andmeedastus ja juhtimissüsteem. Kogu andmete edastus ja süsteemi juhtimine toimub AS Matsalu Veevärk keskuses Märjamaal. Ehituse käigus tuleb reoveepumpla sisu (torustik, siibrid, tagasilöögiklapid, taseme andurid, jne.) välja vahetada.

Projekti kogumaksumus on 10 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.26 Projekt II.D Tööst väljas oleva torustiku ühendadamine töötava reoveekanalisatsioonitorustikuga Kirbla külas on antud hetkel tööst väljas töökoja piirkonna poolt tulev reoveekanalisatsioonitorustik. Torustikul on otsakork ees.

Antud projektiga näeme ette tööst väljas oleva torustiku ühendamise töös oleva reoveekanalisatsioonitorustikuga. Töö sisaldab mõne meetri torustiku rajamist ja ühenduse tegemist.

Hekes Eesti OÜ 2011 86

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Projekti kogumaksumus on 1 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.27 Projekt II.E Veevõrgu rajamine Kirbla külla Arengukava näeb ette Kirbla külla ühisveevõrgu uue torustiku paigaldamise koos sulgarmatuuriga.

Veevõrgu rajamine on osaliselt plaanitud läbi viia pikaajalises programmis.

Rajatavatel torustikel paigaldatakse hargnemiskohtadesse veesõlmed, paigaldatakse sadulad, siibrid ja maakraanid koos spindlipikenduse, kape, sadula ja üleminekuga.

Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN 10) veetoru. Sulgemisarmatuurina kasutatakse reeglina maasiseseid korrosioonikindlaid kummikiilsiibreid PN 16 koos spindlipikenduse ja kapega, ilma kaevuta. Vajadusel paigaldatakse ka veekindlad PE plastist PA-VE siiberkaevud koos 40T kandevõimega malmluukidega.

Veetorustiku rajamine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847- 3:2003.

Näeme ette pikaajalises programmis veetorustiku rajamise 100 m ulatuses.

Projekti kogumaksumus on 8 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.28 Projekt II.F Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine (isevoolne) Kirbla külla Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine on osaliselt plaanitud läbi viia pikaajalises programmis.

Kanalisatsionitorustike projekteerimine ja rekonstrueerimine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 848 : 2003.

Rajatavad kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud ehitada PVC-torudest De160 mm. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PE plastkaevud läbimõõdus 315/400/560 mm ning varustatud metall-luukidega, kandevõimega 40T.

Näeme ette pikaajalises programmis isevoolse reoveekanalisatsioonitorustiku rajamise 180 m ulatuses.

Projekti maksumus on 23 400 eurot ning realiseerimine on kavas aastatel 2012-2017.

6.4.29 Projekt II.G Veevõrgu rekonstrueerimine Kirbla külas Arengukava näeb ette Kirbla külas ühisveevõrgu vanade ja amortiseerunud veetorustike väljavahetamise koos vana sulgarmatuuri väljavahetamisega.

Veevõrgu renoveerimine on põhiliselt plaanitud läbi viia pikaajalises programmis.

Hekes Eesti OÜ 2011 87

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Renoveerimata veevarustussüsteemi torustik on ehitatud ajavahemikul 1965-1975 ja on seega 40-50 aasta vanused. Materjaliks enamasti teras ja malm (kohati asbesttsement).

Vanad avariilises seisukorras ja paiguti veetarbimise vähenemise tõttu üledimensioneeritud malmist/terasest veetorustikud DN 50-80 jt tuleb asendada sobivas läbimõõdus plasttorustikuga PELM/PEH, muhvühendustel, mis on vastupidav ja välistab korrosiooniprobleemi, arvestades viimase suuremat läbilaskevõimet.

Renoveeritavatel torustikel vahetatakse hargnemiskohtades välja veesõlmed, paigaldatakse sadulad, siibrid ja maakraanid koos spindlipikenduse, kape, sadula ja üleminekuga.

Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN 10) veetoru. Sulgemisarmatuurina kasutatakse reeglina maasiseseid korrosioonikindlaid kummikiilsiibreid PN 16 koos spindlipikenduse ja kapega, ilma kaevuta. Vajadusel paigaldatakse ka veekindlad PE plastist PA-VE siiberkaevud koos 40T kandevõimega malmluukidega.

Veetorustiku renoveerimine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847- 3:2003.

Projekt II.G koosneb kolmest alamprojektist: Projekt II.G.1 - veetoru De40 rekonstrueerimine, II etapp, 2018 – 2024 Projekt II.G.2 - veetoru De50 rekonstrueerimine, II etapp, 2018 – 2024 Projekt II.G.3 - veetoru De63 rekonstrueerimine, II etapp, 2018 – 2024

Näeme ette lühiajalises programmis veetorustiku rekonstrueerimise 405 m ulatuses.

Projekti kogumaksumus on 32 400 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2018-2024.

6.4.30 Projekt II.H Veevõrgu rajamine Kirbla külla Arengukava näeb ette Kirbla külla ühisveevõrgu uue torustiku paigaldamise koos sulgarmatuuriga.

Veevõrgu rajamine on osaliselt plaanitud läbi viia pikaajalises programmis.

Rajatavatel torustikel paigaldatakse hargnemiskohtadesse veesõlmed, paigaldatakse sadulad, siibrid ja maakraanid koos spindlipikenduse, kape, sadula ja üleminekuga.

Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN 10) veetoru. Sulgemisarmatuurina kasutatakse reeglina maasiseseid korrosioonikindlaid kummikiilsiibreid PN 16 koos spindlipikenduse ja kapega, ilma kaevuta. Vajadusel paigaldatakse ka veekindlad PE plastist PA-VE siiberkaevud koos 40T kandevõimega malmluukidega.

Veetorustiku rajamine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847- 3:2003.

Näeme ette pikaajalises programmis veetorustiku rajamise 700 m ulatuses.

Hekes Eesti OÜ 2011 88

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Projekti kogumaksumus on 56 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2018-2024.

6.4.31 Projekt II.I Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine (isevoolne) Kirbla külla Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine on osaliselt plaanitud läbi viia pikaajalises programmis.

Kanalisatsionitorustike projekteerimine ja rekonstrueerimine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 848 : 2003.

Rajatavad kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud ehitada PVC-torudest De160 mm. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PE plastkaevud läbimõõdus 315/400/560 mm ning varustatud metall-luukidega, kandevõimega 40T.

Näeme ette pikaajalises programmis isevoolse reoveekanalisatsioonitorustiku rajamise 190 m ulatuses.

Projekti maksumus on 24 700 eurot ning realiseerimine on kavas aastatel 2018-2024.

6.4.32 Projekt II.J Kraavide rajamine Kirbla külla eraldi sademeveesüsteeme rajatud ei ole. Suurte valingvihmade korral tekib probleem sademeveega.

Antud projektis näeme ette kraavide rajamise 1330 m ulatuses. Rajamine sisaldab kraavide puhastamist võsast, settinud pinnase teisaldamist, kraavidele õige kalde andmist ja nende kindlustamist ning truupide rajamist.

Projekti kogumaksumus on 6 650 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2018-2024.

6.4.33 Projekt II.K Sademeveetorustiku (De250) rajamine Eelnevas projektis nägime ette kraavituse rajamist Kirbla külla. Kõikidesse kohtadesse, kus on probleem sademeveega ei ole võimalik (või ei ole mõistlik) kraave rajada. Otstarbekam on kohati lahedada sademeveesüsteem torustikuga.

Sademeveetorustikud on ette nähtud ehitada PP-torudest De250 mm. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PE plastkaevud läbimõõdus 500/560 mm ning varustatud metall-luukidega, kandevõimega 40T.

Näeme ette pikaajalises programmis isevoolse sademeveetorustiku rajamise 285 m ulatuses.

Projekti kogumaksumus on 34 200 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2018-2024.

Hekes Eesti OÜ 2011 89

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

6.4.34 Projekt III.A Veetöötlusseadmete paigaldamine Tuudi puurkaevpumplale Nõuetelevastava joogiveekvaliteedi saavutamiseks näeme lühiajalises programmis (2012- 2017) Tuudi puurkaevpumplale ette kompleksveetöötlusseadmed koos PO-seadmetega.

Asendiplaaniline lahendus Olemasolev puurkaevu hoone on uus ja piisavate mõõtmetega mahutamaks kogu järgnevalt pakutavat seadmeparki, välja arvatud puhtaveereservuaar, mille ruumalaks dimensioneerime 15 m3. Puhtaveereservuaar tuleb paigutada pumplahoonest eraldi, soovitavalt ehitatavasse korraliku soojustusega hoonesse, materjaliks soovitame antud mahu juures roostevaba terast. Olemasolevat puurkaevu süvaveepumpa välja ei vahetata.

Veetöötlusseadmete kirjeldus Põhjavee töötlemiseks ja viimiseks vastavusse kehtivate joogivee kvaliteedinõuetega on vajalik põhjavett esmalt aereerida ja filtreerida kvartsliivtäitega survefiltris ning seejärel suunata rauast puhastatud vesi pumpla juurde rajatavasse puhtaveemahutisse. Fluoriidide sisalduse vähendamiseks pumbatakse osa puhtavee(segamis)mahutis olevast veest läbi veepehmendi pöördosmoosisseadmele (PO-seadmele). PO-seadme läbinud mikrokomponentidest ja sooladest vaba vesi (permeaat) kogutakse kokku permeaadimahutis/pumplas, kust see pumbatakse tagasi puhtaveemahutisse. PO protsessis tekkiv mikrokomponentide poolest rikas vesi (kontsentraat) juhitakse kraavi, töödeldes vett ja eemaldades sellest tahke hägu eelnevalt selleks otstarbeks rajatud-paigaldatud kahe- (või kolme-)kambrilisse septikusse. PO-seadme töötamisel ca 8 - 12 tundi päevas on tagatud asula veevõrku antavas vees fluoriidide sisaldus lubatud piires (F-< 1,5 mg/l).

Veetöötlusseadmeile lisatakse rõhutõstekeskus ja sorptsioon-õhukuivati. Veepumplas koosneb veetöötlusseade rauaeralduse kvartsliivtäitega paarissurvefiltrist, kuhu on vajadusel (väävelvesiniku kõrvaldamiseks) lisatud ka katalüütilist filtrimaterjali, kompressorist koos suruõhu mikrofiltriga, uhtevee vaatlusmahutist, veepehmendist ja pöördosomoosseadmest (PO-seade) koos permeeaadimahuti/pumplaga. Pumpla PO seadmete membraanmoodulite läbipesuks (nõutav vähemalt kord aastas) tarnitakse üks mobiilne läbipesuseade (CIP).

Tuudi puurkaevpumpla Lähteandmed on järgnevad: Puurkaevuvees on rauda 0,06 mg/l, fluoriide 2,71 mg/l > 1,5 mg/l. Ööpäevane pumbatav veekogus on 20 m3/d. PO seadet läbib sellest ca 50% veest ehk 10 m3/d. Ülejäänud vesi läbib vaid rauaeraldusstaadiumi.

Pakkumisel eeldame, et Pumplate olemasolevad töökorras seadmed nagu vertikaalne vahetatava kummikotiga hüdrofoor, veearvestid, proovikraanid, manomeetrid jne jäävad jätkuvalt töösse. Pumplas on olemas elektripaigaldis, mille võimsusest piisab kõikide seadmete elektriga varustamiseks, sh membraanmoodulite mobiilse läbipesuseadme CIP tsirkulatsioonipumba 1,6 kW ja kuumutuselemendi 15 kW toiteks. Pumpla juurde rajatakse puhtaveemahuti ca 15 m3.

Hekes Eesti OÜ 2011 90

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Pumpla territooriumile rajatakse imbkaev filtrite pesuvee vastuvõtuks ja pinnasesse immutamiseks. Puurkaevus on süvaveepump, mis tagab rauaeraldusfiltri tööks vajaliku voolhulga 1,9 m3/h vasturõhul ca 1,5 ... 2 bar ja läbipesu voolhulga 2,9 m3/h vasturõhul ca 1 bar. Puurkaevu süvaveepump lülitub sisse/välja vastavalt veenivoo automaatikale puhtaveemahutis. Rauaeralduse survefilter töötab umbes 12 tundi ööpäevas. PO-seade töötab umbes 12 tundi ööpäevas. Veepumpamisel asulasse on tipptunni vooluhulk umbes 3,5 m3/h ning rõhutõsteseadme tööpunkt on ca 2 m3/h, rõhu juures 45 mVS.

Kõik täiendavad sisetorustikud rajatakse roostevabast terasest, mark AISI 304. Kõik toruliited peavad olema kergesti ja palju kordi monteeritavad ja demonteeritavad, et kergendada pumpade, imi- ja tarnetorude, siibrite, tagasilöögiklappide jne. väljavahetamist.

Pumpla elektrivarustuse tagamine Tuudi pumpla liitumiskilbis on kaitse 25 A, kaabel pumplasse maa-alune AXPK 4+16 ja kaitse pumplas, valmidus kuni 40 A.

Pumplas on olemas elektripaigaldis, mille võimsusest piisab kõikide seadmete elektriga varustamiseks, sh membraanmoodulite mobiilse läbipesuseadme CIP tsirkulatsioonipumba 1,6 kW ja kuumutuselemendi 15 kW toiteks.

Seadmete paigalduse ajal tuleb ette näha vaid pumpla elektrikilbi ümberehitus vastavaks paigaldatavate seadmete elektri tarbimisele, sh CIP kuumutuselemendi toiteks 14 kW.

Puhtaveereservuaari rajamine ja automaatika Eelprojekt näeb ette puhtaveereservuaari rajamise, mis tagab nii küla varustamiseks vajaliku veevaru, selle ühtlase jaotamise, veetöötlusseadmete (Fe- eraldus- ja PO seadme) töö ühtlase koormuse (süvaveepumba järgi) kui permeaadi ja tavapäraste meetoditega puhastatud vee parima segunemise. Tuudi pumplakompleksile on soovitav rajada roostevabast terasest reservuaar ruumalaga 15 m3 ja paigutada see eraldi soojustatud ruumi.

Puhtaveereservuaari paigaldatud nivooandur hakkab edaspidi juhtima puurkaevu süvaveepumba tööd. Süvaveepump ja puhastusprotsess käivitatakse veetaseme langusel reservuaaris etteantava tasemeni. Veetaseme mõõtmine ning samaaegne süvaveepumpade ja kompressori töö tagatakse nivooanduriga.

Eelneva tõttu on oluline, et toimiks alaline side puurkaevu süvaveepumba ja veetöötlusseadmetele tehnoloogilises skeemis järgneva puhtaveereservuaari nivooandurite vahel. Häire korral peab olema tagatud süvaveepumba käivitumine veetaseme langusel avariitasemeni reservuaaris. Avariitase reservuaaris määratakse tööprojekti käigus.

Puhtaveereservuaari juurde kuuluvad: • sissevoolutorustik mahuti lõppu välja (PEHD materjalist PN10 de110) ca 7 m; • väljavoolu toru (PEHD PN10 de110) ca 7 m, • ülevoolu toru (PEH/PELM de50) ca 3 m, • tühjendustoru (PVC de110), ca 10 m • ventilatsioonitoru (PVC de90), ca 3 m.

Hekes Eesti OÜ 2011 91

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Veetöötlemissõlme põhimõtteline skeem

Kuna Tuudis puudub puurkaevpumpla piirkonnas ja ka lähiümbruses uhtevee juhtimiseks sobiv eesvool, tuleb näha ette septik koos imb- ja filtersüsteemiga.

Lühiajalises programmis näha ette puurkaevpumplale ja veetöötluskompleksile täielik andmeedastus ja juhtimissüsteem. Kogu andmete edastus ja süsteemi juhtimine toimub AS Matsalu Veevärk keskusesse Märjamaal.

Andmete edastus ja kaugjuhtimine hakkab toimima kas mobiilse interneti (GPRS) või raadiomodemi ja suundantennidega. Lahenduse annab automaatikaprojekt.

Projekti kogumaksumus on 58 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.35 Projekt III.B Reoveekanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine (isevoolne) Tuudi külas Reoveekanalisatsioonivõrgu renoveerimine on plaanitud läbi viia lühiajalises programmis.

Kanalisatsioonitorustike projekteerimine ja rekonstrueerimine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 848 : 2003.

Rekonstrueeritavad kanalisatsioonitorustikud on ette nähtud ehitada PVC-torudest De160 mm. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud läbimõõdus 315/400/560 mm ning varustatud metall-luukidega, kandevõimega 40T.

Näeme ette lühiajalises programmis kanalisatsioonivõrgu renoveerimise 2200 m ulatuses.

Hekes Eesti OÜ 2011 92

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Projekti maksumus on 286 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastatel 2012-2017.

6.4.36 Projekt III.C Reoveepumpla sisu, reoveepumpla ja reoveepuhasti automaatika rekonstrueerimine Tuudi külas Lühiajalises programmis näha ette reoveepuhastile ning reoveepumplale täielik andmeedastus ja juhtimissüsteem. Kogu andmete edastus ja süsteemi juhtimine toimub AS Matsalu Veevärk keskuses Märjamaal.

Andmete edastus ja kaugjuhtimine hakkab toimima kas mobiilse interneti (GPRS) või raadiomodemi ja suundantennidega. Lahenduse annab automaatikaprojekt.

Ehituse käigus tuleb reoveepumpla sisu (torustik, siibrid, tagasilöögiklapid, taseme andurid, jne.) välja vahetada.

Projekti kogumaksumus on 10 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2017.

6.4.37 Projekt III.D Veevõrgu rekonstrueerimine Tuudi külas Arengukava näeb ette Tuudi külas ühisveevõrgu vanade ja amortiseerunud veetorustike väljavahetamise koos vana sulgarmatuuri väljavahetamisega.

Veevõrgu renoveerimine on põhiliselt plaanitud läbi viia lühiajalises programmis.

Renoveerimata veevarustussüsteemi torustik on ehitatud ajavahemikul 1965-1975 ja on seega 40-50 aasta vanused. Materjaliks enamasti teras ja malm (kohati asbesttsement).

Vanad avariilises seisukorras ja paiguti veetarbimise vähenemise tõttu üledimensioneeritud malmist/terasest veetorustikud DN 50-80 jt tuleb asendada sobivas läbimõõdus plasttorustikuga PELM/PEH, muhvühendustel, mis on vastupidav ja välistab korrosiooniprobleemi, arvestades viimase suuremat läbilaskevõimet.

Renoveeritavatel torustikel vahetatakse hargnemiskohtades välja veesõlmed, paigaldatakse sadulad, siibrid ja maakraanid koos spindlipikenduse, kape, sadula ja üleminekuga.

Veevõrgu rajamiseks kasutatakse polüetüleenist (PEH/PELM, PN 10) veetoru. Sulgemisarmatuurina kasutatakse reeglina maasiseseid korrosioonikindlaid kummikiilsiibreid PN 16 koos spindlipikenduse ja kapega, ilma kaevuta. Vajadusel paigaldatakse ka veekindlad PE plastist PA-VE siiberkaevud koos 40T kandevõimega malmluukidega.

Veetorustiku renoveerimine peab olema vastavuses Eesti standardiga EVS 847- 3:2003.

Projekt III.D koosneb kahest alamprojektist: Projekt III.D.1 - veetoru De40 rekonstrueerimine, I etapp, 2012 – 2017 Projekt III.D.2 - veetoru De63 rekonstrueerimine, I etapp, 2012 – 2017

Hekes Eesti OÜ 2011 93

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Näeme ette lühiajalises programmis veetorustiku rekonstrueerimise 165 m ulatuses.

Projekti kogumaksumus on 13 200 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2018.

6.4.38 Projekt III.E Sademeveetorustiku (De200) rajamine Tuudi külla eraldi sademeveesüsteeme rajatud ei ole. Suurte valingvihmade korral tekib probleem sademeveega.

Sademeveetorustikud on ette nähtud ehitada PP-torudest De250 mm. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PE plastkaevud läbimõõdus 500/560 mm ning varustatud metall-luukidega, kandevõimega 40T.

Näeme ette lühiajalises programmis isevoolse sademeveetorustiku rajamise 115 m ulatuses. Eesvooluks on maantee ääres asuv kraav.

Projekti kogumaksumus on 14 950 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2018.

6.4.39 Projekt III.F Puurkaevu tamponeerimine Tuudi külas asuvas varu puurkaevu (katastri nr. 13943) veekvaliteet on viimaste mõõtmiste järgi väga halb. Seega ei ole otstarbekas puurkaevu vett kasutada.

Näeme ette lühiajalises programmis puurkaevu tamponeerimise.

Projekti kogumaksumus on 3 000 eurot ning realiseerimine on kavas aastal 2012-2018.

Hekes Eesti OÜ 2011 94

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

TABEL 6-1 KOKKUVÕTE LIHULA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI INVESTEERINGUVAJADUSTEST

LIHULA LINN I etapp Investeeringuprojektide Maksumus maksumused ja realiseerimine, Jrk. nr. Projekt Arendus-/investeeringuprojekt Ühik Kogus kokku 2011. a eurot hindades, eurot I etapp 2012 - II etapp 2018 - 2017 2024 1 I.A Vee tn puurkaevu rekonstrueerimine tk 1 28700 28700 2 I.A.1 Hoone rekonstrueerimine kmpl 1 20000 20000 Vee tn puurkaevu sisemise torustiku 3 I.A.2 kmpl 1 5000 5000 rekonstrueerimine 4 I.A.3 Territooriumi veetorustiku rekonstrueerimine m 30 3000 3000 5 I.A.4 Mahuti torustiku rekonstrueerimine m 5 700 700 Puurkaevupumplate, veetöötlusjaama ja II- 6 I.B tk 4 22000 22000 astme pumpla automaatika rekonstrueerimine 7 I.C Veevõrgu rekonstrueerimine m 265 26050 26050 8 I.C.1 Veetoru De50 m 155 13950 13950 9 I.C.2 Veetoru De110 m 110 12100 12100 10 I.D Veevõrgu rajamine m 1200 123850 123850 11 I.D.1 Veetoru De50 m 290 24650 24650 12 I.D.2 Veetoru De90 m 180 18900 18900

Hekes Eesti OÜ 2011 95

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

13 I.D.3 Veetoru De110 m 730 80300 80300 Reoveekanalisatsioonivõrgu 14 I.E m 155 20150 20150 rekonstrueerimine (isevoolne) 15 I.E.1 Reoveekanalisatsioonitoru De160 m 155 20150 20150 Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine 16 I.F m 275 35750 35750 (isevoolne) 17 I.F.1 Reoveekanalisatsioonitoru De160 m 275 35750 35750 18 I.G Survekanalisatsiooni rajamine m 70 7000 7000 19 I.G.1 Survekanalisatsioonitoru De63 m 70 7000 7000 20 I.H Nugasiibrite paigaldamine tk 2 1500 1500 21 I.H.1 Nugasiibri DN150 paigaldamine tk 1 600 600 22 I.H.2 Nugasiibri DN250 paigaldamine tk 1 900 900 Reoveepumplate automaatika 23 I.I. tk 4 18000 18000 rekonstrueerimine Mudaväljaku rekonstrueerimine koos 24 I.J tk 1 10000 10000 äravoolusüsteemiga reoveepumplani 25 I.J.1 Mudaväljaku rekonstrueerimine tk 1 5000 5000

26 I.J.2 Äravoolusüsteemi rajamine kmpl 1 5000 5000

Purgla juurde betoonpiirde rajamine 27 I.K tk 1 1000 1000 sademevee kaitseks 28 I.L Reoveepuhasti garaaži rekonstrueerimine tk 1 10000 10000 29 I.L.1 Garaaži lae alla toomine tk 1 5000 5000 30 I.L.2 Küttesüsteemi uuendamine kmpl 1 5000 5000

Hekes Eesti OÜ 2011 96

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

31 I.M Biotiikide puhastamine tk 4 48000 48000 Reoveepuhasti automaatika 32 I.N tk 1 10000 10000 rekonstrueerimine 33 I.O Kraavide rekonstrueerimine m 2995 11980 11980 34 I.P Sademeveetorustiku rekonstrueerimine m 115 14950 14950 Jaama tn 9 kinnistule sademeveesüsteemi 35 I.R kmpl 1 30940 30940 rajamine 36 I.R.1 Kraavi rekonstrueerimine m 135 540 540 37 I.R.2 Kraavi rajamine m 100 400 400 38 I.R.3 Sademeveetorustiku rajamine (De250-315) m 250 30000 30000 Jaama tn 16 ja 18 vahel oleva sademeveetoru 39 I.S tk 1 500 500 ühendamine Jaama tn kraavi Kokku 420370 420370 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 84074 84074 20% Kõik kokku 504444 504444 II etapp 40 I.T Veevõrgu rajamine m 2635 256725 256725 41 I.T.1 Veetoru De40 m 110 8800 8800 42 I.T.2 Veetoru De50 m 185 14800 14800 43 I.T.3 Veetoru De63 m 720 57600 57600 44 I.T.4 Veetoru De90 m 535 56175 56175 45 I.T.5 Veetoru De110 m 1085 119350 119350 Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine 46 I.U m 1655 215150 215150 (isevoolne)

Hekes Eesti OÜ 2011 97

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

47 I.U.1 Reoveekanalisatsioonitoru De160 m 1655 215150 215150 48 I.V Survekanalisatsiooni rajamine m 1365 148325 148325 49 I.V.1 Veetoru De90 m 365 38325 38325 50 I.V.2 Veetoru De110 m 1000 110000 110000 51 I.Õ.1 Reoveepumpla rajamine tk 4 96000 96000 Kokku 716200 716200 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 143240 143240 20% Kõik kokku 859440 859440

KIRBLA KÜLA I etapp 52 II.A Veetöötlusseadmete paigaldamine tk 1 55000 55000 53 II.B Reoveepuhasti biotiikide puhastamine tk 2 20000 20000 Reoveepuhasti ja reoveepumpla sisu ja 54 II.C tk 1 10000 10000 automaatika rekonstrueerimine Tööst väljas oleva torustiku ühendadamine 55 II.D tk 1 1000 1000 töötava reoveekanalisatsioonitorustikuga 56 II.E Veevõrgu rajamine m 100 8000 8000 57 II.E.1 Veetoru De40 m 100 8000 8000 Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine 58 II.F m 180 23400 23400 (isevoolne) 59 II.F.1 Reoveekanalisatsioonitoru De160 m 180 23400 23400 Kokku 117400 85000

Hekes Eesti OÜ 2011 98

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 23480 17000 20% Kõik kokku 140880 102000 II etapp 60 II.G Veevõrgu rekonstrueerimine m 405 32400 32400 61 II.G.1 Veetoru De40 m 28 2240 2240 62 II.G.2 Veetoru De50 m 170 13600 13600 63 II.G.3 Veetoru De63 m 207 16560 16560 64 II.H Veevõrgu rajamine m 700 56000 56000 65 II.H.1 Veetoru De63 m 700 56000 56000 Reoveekanalisatsioonivõrgu rajamine 66 II.I m 190 24700 24700 (isevoolne) 67 II.I.1 Reoveekanalisatsioonitoru De160 m 190 24700 24700 68 II.J Kraavide rajamine m 1330 6650 6650 69 II.K Sademeveetorustiku (De250) rajamine m 285 34200 34200 Kokku 153950 153950 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 30790 30790 20% Kõik kokku 184740 184740 TUUDI KÜLA I etapp 70 III.A Veetöötlusseadmete paigaldamine tk 1 58000 58000 Reoveekanalisatsioonivõrgu 71 III.B m 2200 286000 286000 rekonstrueerimine (isevoolne) 72 III.B.1 Reoveekanalisatsioonitoru De160 m 2200 286000 286000

Hekes Eesti OÜ 2011 99

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Reoveepuhasti ja reoveepumpla sisu ja 73 III.C tk 1 10000 10000 automaatika rekonstrueerimine 74 III.D Veevõrgu rekonstrueerimine m 165 13200 13200 75 III.D.1 Veetoru De40 m 65 5200 5200 76 III.D.2 Veetoru De63 m 100 8000 8000 77 III.E Sademeveetorustiku (De200) rajamine m 115 14950 14950 78 III.F Puurkaevu tamponeerimine tk 1 3000 3000 Kokku 385150 385150 Projekteerimine, projektijuhtimine, omanikujärelevalve, ettenägematud kulud, 77030 77030 20% Kõik kokku 462180 462180

Hekes Eesti OÜ 2011 100

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

7 FINANTSANALÜÜS

7.1 METOODIKA

Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud: o Statistikaameti ning EV Rahandusministeeriumi poolt avaldatud materjale ning andmeid, o AS Matsalu Veevärk raamatupidamislikke andmeid, o ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi.

Lihula ÜVKA finantsanalüüs sisaldab järgmiseid komponente: o Opereerimiskulude prognoos. Prognoosis kajastatakse rahalised ja mitterahalised vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud kulud. o Opereerimistulude prognoos. Tulude prognoosimiseks on koostatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse nõudlus- ning tariifide analüüs. o Analüüs VK teenuste kulukusest leibkonnaliikme sissetuleku suhtes. Analüüsitakse vee- ja kanalisatsioonitariifide määrasid ning üldist teenuse kulukuse taset leibkondade sissetulekust. o Analüüsitakse investeeringute omafinantseeringute tagamise võimekust. Finantsanalüüsis on eeldatud omafinantseerimise allikana laenuvahendite kasutamist.

Lihula ÜVK finantsanalüüs hõlmab Lihula linna ja Kirbla ning Tuudi külasid.

Finantsanalüüsi baasiks on AS Matsalu Veevärk 2010.a. raamatupidamislikud andmed ning 2011.a. 9 kuu andmete alusel ettevõtte poolt koostatud 2011. a. prognoos. Edasises finantsprognoosis on arvestatud lisanduvate tarbijatega ning investeeringutest tulenevate võimalike mõjudega opereerimiskuludele.

7.2 PEAMISED EELDUSED

Ajahorisont Lihula ÜVKA on koostatud perioodi 2012 – 2024 kohta.

Makromajanduslikud eeldused ÜVKA finantsanalüüsis on prognoosi koostamisel kasutatud alljärgnevaid makromajanduslikke näitajaid: o tarbijahinnaindeksi muut aastas, o nominaalpalga kasvumäär aastas.

Makromajanduslikud näitajad pärinevad Rahandusministeeriumi 2011.a. kevadisest prognoosist (avaldatud 11.04.2011), periood 2011 – 2060.a.

Hekes Eesti OÜ 2011 101

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Tabel 7.1: Makromajanduslikud näitajad Indikaator / Näitaja 2010 2011 2012 2015 2020 2024 Tarbijahinnaindeks 3,0% 4,5% 2,8% 2,7% 2,6% 2,6% Nominaalpalga kasvumäär 0,9% 3,5% 4,2% 5,2% 5,9% 5,7% Allikas: Rahandusministeeriumi koduleht

“Saastaja maksab” printsiibi täitmine Finantsprognoos on koostatud põhimõttel, et kõik veemajandusega seonduvad kulud peavad olema kaetud teenuste tarbijatelt laekuvatest maksetest. St. tariifitulud peavad olema tasemel või siis prognoosiperioodil saavutama taseme, mille korral on kaetud nii rahalised kui mitterahalised (põhivara kulum) kulud.

Mõistlik tulusus Finantsprognoosis on koostatud prognoos 2 stsenaariumina: I stsenaarium on koostatud selliselt, mille korral on prognoosiperioodi igal aastal saavutatud puhastulususemäär 8%. Koostatud stsenaarium on olemuselt nö. teoreetiline näidates ära vajaliku tariifitõusu, mille korral oleks koheselt kaetud nii rahalised kui mitterahalised tegevuskulud ning täiendavalt genereeritakse 8% puhastulusus. II stsenaariumi korral on koostatud prognoos, mille korral tariifide tõus toimub järk- järguliselt tasemeni, mille juures veemajanduse puhastulem on võrdne 0, st. saavutab taseme, mille korral on kaetud nii rahalised kui ka mitterahalised (sh. põhivara kulum) tegevuskulud.

Põhivarakulum Finantsprognoosis on põhivarakulumina võetud arvesse põhivara soetamise maksumus omaosaluse finantseerimise vääringus. Põhivara elueaks on arvestatud 40 aastat.

Teenuse kulukus leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes Tariifide korrigeerimisel on finantsprognoosis jälgitud põhimõtet, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulukus leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes ei ületaks rahvusvaheliselt aktsepteeritud määra 4%.

Käesolevas finantsprognoosis on leibkonnaliikme netosissetuleku väärtus saadud Statistikaameti andmebaasist. Kasutada on 2007.a. Läänemaa vastav näitaja. Netosissetuleku 2007.a. väärtust on prognoosiperioodi lõikes korrigeeritud Rahandusministeeriumi poolt avaldatud nominaalpalga muutuse määraga perioodil 2008 - 2024.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid Finantsprognoos on koostatud eraldi vee- ning kanalisatsiooniteenuse lõikes. Kummagi teenuse puhul on jälgitud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduses sätestatut, sh. nii ―saastaja maksab‖ printsiibi täitmist, mõistliku tulususe saavutamist, tariifide rakendamise järgset teenuse kulukust leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes ning lisaks ka laenuteenindamise kattekordaja minimaalse taseme 1,2 saavutamist. Lähtuvalt nendest põhimõtetest on vastavalt vajadusele korrigeeritud tariife.

Hekes Eesti OÜ 2011 102

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

I stsenaariumi puhul on tariife korrigeeritud selliselt, mille korral igal prognoosiperioodi aastal on kõik rahalised ning mitterahalised tegevuskulud kaetud ning lisaks on saavutatud 8% puhastulususe määr. Antud stsenaariumi puhul toimub tariifide korrigeerimine vastavalt vajadusele nii üles- kui allapoole.

II stsenaariumi puhul on tariifide korrigeerimisel arvestatud põhimõttega, et aastane suurenemine ei oleks üle 30%. Seega perioodidel, kus ―saastaja maksab‖ printsiibi täitmine ja tulususe vähemalt 0% taseme saavutamine eeldavad kõrgemat kui 30% tariifide korrigeerimist, toimub korrigeerimine eelneva perioodi suhtes siiski maksimaalselt 30% ulatuses. Samas kui eelneval perioodil toimunud tariifide korrigeerimise järgselt on järgneval perioodil saavutatud ―saastaja maksab‖ printsiibi täitmine ning tulusus on vähemalt 0%, siis tariifide korrigeerimist vastaval perioodil ei teostata (st. tariife ei suurendata ega ka vähendata).

Investeeringute finantseerimine ÜVK arendamise kavas on määratletud investeeringute vajadus arendamise kavaga hõlmatud perioodile. Käesolevas finantsanalüüsis on eeldatud, et investeeringute elluviimisel on lisaks omafinantseerimisele võimalik taodelda ka tagastamatut abi. Käesolevas finantsanalüüsis on arvestatud uute vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud investeeringute omafinantseeringu osakaaluks 15% ning sadeveesüsteemide investeeringute puhul 50%. Lähtutud on senisest väljakujunenud keskkonnaprojektide rahastamise praktikast, mille puhul maksimaalseks abimääraks on 85%. Sadeveesüsteemide puhul on lähtutud hetkel KIK’i poolt pakutavast võimalusest taodelda sadeveesüsteemide ehitamise osaliseks finantseerimiseks tagastamatut abi. Maksimaalne abimäär on sealjuures 50%.

Investeeringute omafinantseerimise võimaliku allikana on eeldatud laenuvahendite kasutamist. Käesolevas finantsprognoosis on koostatud rahavooprognoosid sellised, mille korral oleks vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifidest võimalik teostada ka laenude teenindamist.

Laenude osas on arvestatud järgmiste tingimustega/eeldustega: o Laenu kestus 20 aastat. o Laenu väljavõtmise järgse 2 aasta jooksul laenu põhiosa tagasimakseid ei teostata, tasutakse vaid intresse. Laenu tagasimakse toimub peale põhiosa maksepuhkust järgneva 18 aasta jooksul. o Laenude intressimääraks on eelduslikult 5% ning intressikulu arvestatakse laenujäägilt.

Laenu kasutusse võtmine iga-aastaselt vastavalt investeeringute elluviimisele alljärgnevalt:

Tabel 7.2: Laenu kasutamine

Laenuteenindamise kattekordaja Käesoleva ÜVK investeeringute omaosaluse finantseerimise allikana on käesolevas finantsprognoosis eeldusena nähtud ette laenuvahendite kaasamist (näit. KIK).

Hekes Eesti OÜ 2011 103

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Laenude võtmisel soovib laenuandja üldjuhul, et laenuteenindamise (st. laenu perioodilise põhiosa tagasimakse ning intressikulu) kattekordaja oleks vähemalt 1,2.

Laenuteenindamise kattekordaja leitakse järgmise valemi abil:

Laenuteenindamise kattekordaja = perioodi kulumi ja laenuteenindamise eelne netorahavoog perioodi laenuteenindamine

Käesolev finantsprognoos on koostatud selliselt, et prognoosiperioodi igal aastal oleks laenuteenindamise kattekordaja vähemalt 1,2.

Laenu kasutamine ning lanuteenindamise arvutused on näidatud käesoleva arendamise kava lisas.

7.3 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD

ÜVKA finantsanalüüsi koostamisel on kulude baasina kasutatud AS Matsalu Veevärk poolt esitatud raamatupidamislikke andmeid, sh. 2010.a. tegelikud kulud ning ettevõtte prognoos 2011. aastaks. Täiendavalt on arvesse võetud ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi ning lühiajalises ja pikajaalises investeeringuprogrammis määratletud projektidest tulenevat mõju.

Käesolevas finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks.

Muutuvkulud

Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega. Käesolevas finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud: o veetootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu, o kanalisatsiooni pumpamise ning puhastamisega seotud elektrikulu, o keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu.

Muutuvkulude prognoosimisel on võetud arvesse veetootmise ning reoveepuhastile suunatavad kogused. Siinjuures veetoodangu prognoosimisel arvestatakse nii müüdavate kogustega kui ka mittearvestusliku osaga. Mittearvestuslik osa moodustub peamiselt torustike ning siibrikaevude veeleketest.

Finantsanalüüsis on arvestatud veelekete ning infiltratsioonimäärade osas järgmiselt:

Lihula: o veelekete osakaal ca 15% ja o infiltratsiooni osakaal ca 20%.

Kirbla: o veelekete osakaal ca 15% ja o infiltratsiooni osakaal ca 20%.

Hekes Eesti OÜ 2011 104

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Tuudi: o veelekete osakaal ca 20% ja o infiltratsiooni osakaal ca 20%.

Elektrikulu Finantsanalüüsis on eristatud kahte erinevat elektrikulu gruppi: o vee pumpamisega seonduv, o reovee pumpamisega ja puhastamisega seonduv.

Veepumpamisega seonduv elektrikulu 2011.a. hindades asumite lõikes on järgmine: Lihula 0,25 eur/m3, Kirbla 0,07 eur/m3 ja Tuudi 0,04 eur/m3.

Reoveepumpamise ja puhastamise elektrikulu 2011.a. hindades asumite lõikes on: Lihula 0,10 eur/m3, Kirbla 0,03 eur/m3, Tuudi 0,04 eur/m3.

Prognoosiperioodil on kuluühikute (eur/m3 kohta) muutus seotud tarbijahinnaindeksi muutusega ning kogukuluks perioodi prognoositav vee ja kanalisatsioonimaht korrutatuna vastava kuluühikuga.

Keskkonnatasud Veeressursitasu on leitud kogu puurkaevust pumbatava veekoguse järgi.

Saastetasu leidmisel on aluseks võetud saastetasumäär vastavalt asumile järgmiselt: Lihula 0,05 eur/m3, Kirbla 0,01 eur/m3, Tuudi 0,02 eur/m3.

Kuluühiku prognoosimisel on arvestatud 20% suurenemisega kuni aastani 2015 k.a. Edaspidi on prognoosis eeldatud kulumäära kasvu vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.

Püsikulud

Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmised kulud: o tööjõukulu, o remondi-, hooldus- ja transpordikulud, o analüüside kulu, o üldhalduskulu, o muud kulud (kõikvõimalikud vee ja kanalisatsioonimajandusega seotud mud kulud, mis ei ole kajastatud eelnevate kululiikide all) o põhivarade kulum.

Hekes Eesti OÜ 2011 105

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Tööjõukulud AS Matsalu Veevärk on erinevates Lääne-, Pärnu- ja Raplamaa omavalitsustes määratud vee- ettevõtjaks. Seetõttu on mitmed püsikulud oma sisult seotud kogu ettevõtte teenindada olevate asulatega. Kulud on erinevate omavalitsuste vahel jaotatud proportsionaalselt.

Lihula valla veemajandusobjektide teenindamisel oli 2010.a. tööjõukulude suuruseks asumite lõikes: Lihula ca 25 tuh. eurot, Kirbla ca 1,8 tuh. eurot, Tuudi ca 3 tuh. eurot.

Ettevõtte poolt on 2011.a. prognoositud tööjõukulud järgmiselt: Lihula ca 23 tuh. eurot, Kirbla ca 1,8 tuh. eurot, Tuudi ca 2,6 tuh. eurot.

Tööjõukulud jagunevad võrdselt veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse vahel.

Prognoosiperioodil korrigeeritakse tööjõukulu nominaalpalga muutuse määraga.

Remondi, hoolduse ja transpordikulud AS Matsalu Veevärk vastavate kulude suuruseks oli 2010.a. asumite lõikes: Lihula ca 3,2 tuhat eurot, Kirbla ca 0,2 tuh eurot, Tuudi ca 0,2 tuh eurot.

2011.a. on ettevõte prognoosinud remondi ja hoolduse kulusid järgnevalt: Lihula ca 19,8 tuh eurot, Kirbla ca 0,04 tuh eurot, Tuudi ca 0,1 tuh eurot.

Remondi, hoolduse ja transpordikulud jagunevad veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse vahel vastavalt tegelikele andmetele.

Prognoosiperioodil korrigeeritakse kulu tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.

Analüüside kulud Analüüside kulud jagunevad veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse lõikes. Baasnumbrite aluseks on vastav tegelik 2010.a. kulu ning samuti arendamise kava koostamise hetkel ettevõtte poolt prognoositavad veeanalüüside ning reoveeproovide kulud 2011. aastaks.

Prognoosiperioodil korrigeeritakse kulu tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.

Üldhalduskulu Üldhalduskulu koosneb kantselei-, side-, kommunaalteenuste jmt kuludest. Üldhalduskulude baasnumbriks on Lihula valla veemajandusele kulunud proportsionaalne osa AS Matsalu Veevärk 2010.a. tegelikust kulust ning ettevõtte poolt prognoositav kulu 2011. aastaks.

Hekes Eesti OÜ 2011 106

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Üldhalduskulu jaguneb veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse vahel.

Prognoosiperioodil korrigeeritakse kulu tarbijahinnaindeksi muutuse määraga.

Põhivarade kulum Põhivarade kulumi osas on võetud arvesse põhivara soetamise maksumus omaosaluse finantseerimise vääringus. Põhivara elueaks on arvestatud 40 aastat.

Finantsprognoosis on lähtutud järgmistest eeldustest: Olemasoleva põhivara aastane kulum on asumite lõikes järgmine: o Lihula – veevarustus ca 68 tuh eur, kanalisatsioon ca 83 tuh eur, o Kirbla – veevarustus ca 8 tuh eur, kanalisatsioon ca 6 tuh eur, o Tuudi – veevarustus ca 8 tuh eur, kanalisatsioon ca 5 tuh eur. Lühiajalise investeeringuprogrammi rajatiste kulum on kajastatud prognoosis eeldades investeeringute valmidusastet järgmiselt:

2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018 0% 0% 0% 50% 50% 50% 100%

Pikaajalise investeeringuprogrammi rajatiste kulum on lülitatud finantsprognoosi järkjärguliselt arvestades investeeringuprogrammi prognoositavat valmidust järgnevalt:

2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 0% 0% 25% 40% 55% 70% 85%

Tegevuskulude prognoos on näidatud käesoleva arendamise kava lisas.

7.4 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE TULUD

ÜVK arendamise kavas kirjeldatud projektid sisaldavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist. ÜVK tuludeks on nimetatud süsteemide abil teenuse osutamisest laekuv tulu.

Tulude prognoosimisel on arvesse võetud järgnevad näitajad: o ÜVK piirkonna võimalike uute tarbijate prognoos, o tarbitavate koguste ning tariifide prognoos.

Tarbijate prognoos Elluviidud Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatud projektiga loodi võimalused uute tarbijate lisandumiseks. Vastavalt vee-ettevõtja andmetele ei ole aga veel kõik majapidamised, kellele on liitumispunktid väljaehitatud, ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemidedga liitunud. Seetõttu on finantsprognoosis eeldatud, et järgnevatel aastatel lisandub uusi tarbijaid. Käesolevas arendamise kavas määratletud investeeringud ei ole otseselt suunatud uute liitumispunktide väljaehitamiseks. Finantsprognoosis on veevarustuse liitujatega ning ühiktarbimisega arvestatud järgnevalt:

Hekes Eesti OÜ 2011 107

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Tabel 7.3: Perspektiivsed liitumised, ühiktarbimine - veevarustus

Uute kanalisatsiooniteenuse tarbijate prognoos on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 7.4: Perspektiivsed liitumised - kanalisatsioon

Finantsprognoosis on konservatiivsuse printsiibist lähtuvalt eeldatud, et asutuste/ettevõtete tarbimismaht jääb 2010 ja 2011.a. baasnumbritega võrreldes prognoosiperioodil samale tasemele.

Tariifiprognoos Peatükis ―Peamised eeldused‖ on kirjeldatud koostatud tariifiprognoosi aluseks olnud põhimõtted.

Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseaduse § 14 kohaselt peab hind olema kujundatud selliselt, et see tagaks: 1) tootmiskulude katmise; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise; 3) keskkonnakaitse tingimuste täitmise; 4) põhjendatud tulukuse; 5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise vastavalt ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

Alates 01.07.2010.a kehtivad vee- ja kanalisatsiooniteenuste osas tariifid (ilma km-ta):

o Vesi 0,94 eur/m3 o Kanalisatsioon 1,13 eur/m3.

Finantsprognoosis on veemajanduse tulud ning kulud erinevate teenuse osutamise kohtade (Lihula linn, Kirbla ja Tuudi külad) osas keskmistatud ning leitud on veele ning

Hekes Eesti OÜ 2011 108

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 kanalisatsioonile eraldi tariifimäärad. Teenuseliigi osas omakorda erinevat tarifitseerimist ei ole tehtud. Seega on käesolevas analüüsis püütud prognoosida keskmist vee ning kanalisatsioonihinda arvestades opereerimise kulusid kõikides asumistes ning vastavad tariifimäärad on tuletatud lähtuvalt arendamise kavas kirjeldatud eeldustele.

Finantsprognoosis prognoositud tariifid on koostatud peatükis ―Peamised eeldused‖ kirjeldatud II stsenaariumi põhimõtete kohaselt. II stsenaariumi puhul on tariifide korrigeerimisel arvestatud põhimõttega, et aastane suurenemine ei oleks üle 30%. Seega perioodidel, kus ―saastaja maksab‖ printsiibi täitmine ja tulususe vähemalt 0% taseme saavutamine eeldavad kõrgemat kui 30% tariifide korrigeerimist, toimub korrigeerimine eelneva perioodi suhtes siiski maksimaalselt 30% ulatuses. Samas kui eelneval perioodil toimunud tariifide korrigeerimise järgselt on järgneval perioodil saavutatud ―saastaja maksab‖ printsiibi täitmine ning tulusus on vähemalt 0%, siis tariifide korrigeerimist vastaval perioodil ei teostata (st. tariife ei suurendata ega ka vähendata). Tariifide korrigeerimine finantsanalüüsi kontekstis on II stsenaariumi kohaselt nähtud ette alates aastast 2013.

Käesolevas arendamise kavas toodud tariifide prognoos ei ole aluseks tariifipoliitika sätestamiseks kuna ÜVK arendamise kava on oma olemuselt strateegiline dokument. Seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne, üldistatud prognoos ÜVK-ga hõlmatud piirkonna tegevuskulude ja – tulude kohta ning sealjuures lähtudes kõikidest prognoosimise aluseks olevatest eeldustest ning põhimõtetest.

Finantsanalüüsis on eristatud veevarustuse ning kanalisatsiooniteenuse osutamise kulud ning seetõttu tariifide prognoosimisel on jälgitud kummagi teenuse osas eraldi, et oleks tagatud vastavate teenuste osutamisega seotud kulude 100% kaetus.

Järgnevas tabelis on esitatud ÜVK arendamise kava finantsanalüüsi kontekstis leitud tariifide prognoos:

Tabel 7.5: Tariifide prognoos Teenuste tariifid 2010 2011 2015 2020 2024 veetariif, Eur/m3, ilma km-ta 0,94 0,94 2,07 2,74 2,78 kanalisatsioonitariif, Eur/m3, ilma km-ta 1,13 1,13 2,48 3,37 3,41 Koondtariif, km-ta 2,07 2,07 4,55 6,12 6,19

Teenuse kättesaadavus ja taskukohasus Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna netosissetulekust. Täiendavalt tuleb arvestada ka sotsiaalselt vähekindlustatud gruppide võimalust tarbida vee- ja kanalisatsiooniteenust normaaltasemel.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on kasutatud Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Läänemaa kohta. Viimased ametlikud andmed pärinevad aastast 2007. Finantsanalüüsis on korrigeeritud 2007.a. andmeid Rahandusministeeriumi poolt avaldatud nominaalpalga muutuse määraga aastatel 2008 – 2012. Seega 2012.a. seisuga oli eelpoolnimetatud korrigeerimise tulemusena Läänemaal sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 329 eurot.

Hekes Eesti OÜ 2011 109

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

ÜVK arendamise kava prognoosiperioodil ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonna sissetulekust moodustab aastal 2012 ca 1,5% ja aastal 2024 ca 2,9%.

Järgnevas tabelis on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulukuse määr leibkondade sissetulekutest.

Tabel 7.6: Teenuse kulukuse määr

Teenuse kulukus 2012 2015 2020 2024 Sissetulek leibkonna liikme kohta kuus, Pärnumaa 329 380 510 638 Koondtariif Elanikud sh. k.m. 2,48 5,46 7,34 7,43 Keskmine tarbitav kogus l/in/p 66 71 78 84 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu leibkonnaliikme sissetuleku suhtes 1,5% 3,0% 3,4% 2,9%

Tegevustulude prognoos on näidatud käesoleva arendamise kava lisas.

7.5 INVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE

ÜVK arendamise kavas on määratletud vajalikud investeeringud ning elluviimise ajakava. Kuna investeeringud on arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest laekuvat jooksvat tulemit mahukad, siis see tingib vajaduse taodelda finantseerimiseks abirahasid ning võimaliku omafinantseerimise allikana kaaluda ka laenuvahendite kasutamist.

ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on eeldatud, et vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud investeeringute läbiviimisel moodustab omafinantseeringu osa 15 % ning ülejäänud osa finantseeritakse tagastamatust abist.

Sadeveesüsteemidega seotud investeeringute puhul on eeldatud, et omafinantseerimine moodustab kogufinantseerimise mahust 50%. Vastavatel tingimustel on näiteks võimalik KIKist taodelda tagastamatut abi sadeveesüsteemide ehituseks.

Kuna konkreetsed rahastamistingimused sh. rakendatav abimäär sõltuvad siiski konkreetsest meetmest / koostatavast rahastustaotlusest / rahastamisallikast, siis seetõttu käesolevas arendamise kavas on vee- ja kanalisatsiooniprojektide finantseerimise arvutamisel lähtutud senisest ÜF projektide väljakujunenud rahastamise proportsioonist, mille puhul maksimaalne abimäär on 85%.

Finantsanalüüsi kontekstis on eeldatud, et lühi- ja pikaajalise investeerimisprogrammi investeeringute elluviimine toimub tervikuna järgmiselt:

Tabel 7.7 : Investeeringute elluviimine

Hekes Eesti OÜ 2011 110

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Alljärgnevas tabelis on toodud ÜVK arendamise kavas määratletud investeeringukulutused, sh. sadeveesüsteemide ehitus ning finantseerimise jagunemine vastavalt eelpoolkirjeldatud eeldustele.

Tabel 7.8: Investeeringud ja finantseerimine

ÜVK arendamise kavas nähakse ette ka sadeveesüsteemide rekonstrueerimist, mille omafinantseerimise määr on eelduslikult 50%, siis seetõttu lühiajalise investeeringute programmi omafinantseerimise määr tervikuna on arvutuslikult ca 17,31% ja pikaajalise programmil 16,64%.

Omafinantseerimise allikana on arendamise kava finantsprognoosis nähtud ette laenude kasutamist. Seejuures on tariifipoliitika kujundamisel lähtutud muuhulgas laenuteenindamise kattekordaja minimaalse taseme 1,2 saavutamisest.

Alljärgnevas tabelis on näidatud laenuteenindamise kattekordaja väärtused prognoosiperioodil.

Tabel 7.9: Laenuteenindamise kattekordaja

Arvestades kõiki finantsanalüüsis aluseks võetud põhimõtteid on prognoosi igal aastal tagatud laenuteenindamise kattekordaja minimaalne tase 1,2.

7.6 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava on strateegiline dokument, seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne ning põhineb väga paljudel eeldustel.

Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid arvestades juba elluviidud ning arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega ning olemasolevate varade kulumiga. Täiendavalt on võetud arvesse arendamise kavas väljapakutud investeeringute elluviimisest tulenevate mõjudega.

Hekes Eesti OÜ 2011 111

Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024

Tulude prognoosi koostamisel on arvesse võetud lisanduvaid tarbijaid ning samuti on lähtutud seisukohast, et tänane suhteliselt madal ühiktarbimine mõnevõrra suureneb prognoosiperioodi jooksul. Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ning testitud on veemajanduse rahavooge 2 stsenaariumiga:

I stsenaariumi puhul on prognoositud tariifid tasemel, mille korral igal prognoosi aastal on kaetud nii rahalised kui ka mitterahalised kulud ning lisaks on saavutatud 8% tegevustulukus. Nimetatud stsenaariumi korral ületaksid vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid 4% kulukuse määra leibkonna sissetuleku suhtes.

II tsenaariumi puhul on seatud eesmärgiks jõuda stsenaariumi kirjelduses olevaid põhimõtteid arvesse võttes vähemalt 0% tegevustulukuseni. Nimetatud stsenaariumi puhul ei üle teenuse kulukus ühelgi prognoosi aastal leibkonna sissetulekust 4%.

Finantsprognoosi tariifide prognoos ei ole aluseks tariifide rakendamisel omavalitsuses.

Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine sh. omafinantseerimine kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsete meetmete ja/või rahastajapoolsetele tingimustele.

Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga testida veemajanduse rahavooge arendamise kavas kirjeldatud eeldustel.

Finantsanalüüsi arvutused on ära toodud käesoleva arendamise kava lisas.

Hekes Eesti OÜ 2011 112