Mai 2013 Nr 33
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Mai 2013 nr 33 Emadepäeva tähistamine rahvamajas 1931 aastal Kassari Noorteühing „Edu“ juhatus 1930 aastal Istuvad vasakult: Adolf Oolmets (kassapidaja), Aleksander Loomets (kirjatoimetaja), Aleksander Kerner (esimees), Alide Medri (kirjatoimetaja abi) Seisavad vasakult: Adeele Tamm (kassapidaja abi) ja Konstantin Oolmets (esimehe abi) Käina Vallavalitsus oma kirjas 20.oktoobrist 1940 nr.27 teatab ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määruse kohaselt, et on määratud Kassari haridusseltsi likvideerimisele ja sellepärast otsustab haridusseltsi tegevuse ja asjaajamise kohe lõpetada arvates 21.oktoobrist 1940. Kassari haridusselts sai tegutseda 21.septembrist 1922 kuni 20.oktoober 1940 ehk 18 aastat ja 1 kuu. Praegu tegutsev Kassari haridusselts on taasasutatud 26.veebruaril 1995 ning lehe ilmumise päevaks tegutsenud 18 aastat ja 3 kuud. 2 Ma lestusi kodusaarelt Algus 2012 aasta mai „Kassarimaas“ August Kubja Adul. Adu talu oli kõige Leetselja oli tol korral Kassari suurem Emmaste vallas, mõisa metsavahi talu. Elu külas. nimelt kaheksakümmend Vanamõisa, Ole, Prähnu ja Kevadel, kuus hektarit. Kuusiku küla Kitsa küla Läänemere kaldal ülestõusmispühadeks, aastal asus umbes neliteist kuulusid Kassari mõisa alla. tuhat üheksasada kümme, kilomeetrit Emmaste mõisast Üks tükk Kassari mõisa asusime külasse elama. põhja pool, Nurste – Kuriste metsa, heinamaad ning Kitsa Kuusiku küla Soo-Tooma maantee ääres. Läänemeri oli ja Prähnu küla heinamaad väike popsikoht, suurus kuus umbes kolme kilomeetri olid Leetselja juures hektarit, sai mu tulevaseks kaugusel. Emmaste valla maade keskel. Eesti Vabariigi ajal oli koduks. Koht asus heinamaa Praegu on Soodoma Leetselja vahtkond ja selle serval, mida kutsuti varemeis ja vaevalt on loota, Vähesooks. Suursoo asus likvideerimisel müüdi see et keegi veelkord selle üles põhja pool maanteed. Mehe talu ära. Nende ridade ehitab. nimi, kes koha asutas, oli kirjutaja sai õiguse seda Toomas ja koht sai nimeks Kõige esimene töö, mida seal endale osta. „Soo-Tooma“. Hiljem see tegin, oli varesepesa Sihi lapsed olid läinud koht muutus piiblilikuks ja lõhkumine. Külas ei sallitud Leetseljale. Lapsed, kelledega hääldati ja kirjutati vareseid, nad tegid kaasas olin, läksid ka sinna; „Soodoma“. pahandust ja kui neil pojad mina aga ei julgenud teistega olid, siis kippusid Tooma poeg Peeter oli ühes minna, sest puu otsa kanapoegade kallale. Pesa oli ronimisega olin oma püksid vallaline ja pärast tema koplis suure kuuse otsas, katki käristanud ja häbi oli surma jäi koht peremeheta. mille otsa tuli ronida. Olin Minu isa ostis selle Doni katkiste pükstega võõrasse tihti roninud mõisas suure kohta minna. Hakkasin panga käest kolmesaja papli otsa, kust üle mõisa ja üksinda koju tulema. Ei kuuekümne rubla eest rohuaia paistis meri, aga iialgi pärisomandiks viieaastase tahtnud maanteed mööda mitte kuuse otsa. Poetasin tagasi tulla, läksin oma järelmaksuga. Isa ja ema olid ennast ronides tihedate heinamaale, mis ulatus kuni varem ühe aasta seal elanud kuuseokste vahelt läbi ja ja ma olen seal paigas Sihi juurde. Heinamaad jõudsin varesepesani. Neli mööda koju tulles tuli vastu sündinud. Pooleaastase kirjut muna oli pesas, panin suur sügav padu, mida sülelapsena olid nad mind need mütsi sisse ja lõhkusin Emmaste mõisa viinud ja kutsuti mädapaduks. See pidi pesa ära. Veel üks teine pesa olema pehme ja põhjatu nüüd tõid mind tagasi kaugemal tuli tol kevadel sünnipaika. Minust vanem must soop, millesse isegi lõhkuda. õde Elise oli sündinud Haldi inimene võib ära uppuda. Ei külas, mina olen sündinud Mõni nädal hiljem läksin julgenud sellest läbi minna, Kuusiku külas ja minust teiste poistega ühes Sihile. vaid kõndisin selle äärt noorem õde salme sündis Sihi ja Leetselja olid mööda lõuna poole vastu Emmaste mõisas. Isa oli kilomeetri kaugusel külast Kaju metsa heinamaad, sündinud Haldi külas Uue- kaks metsa sees seisvat lootes, et padu läheb Jürna talus, ema Mänspäe üksikut kohta maantee ääres. 3 kitsamaks, nii et sellest võib metsalilli, mida võis vabalt „Jupiter“. Järgmisel suvel kartmata läbi minna. noppida ja koju tuua: võisin juba ära tunda, milline sinililled, ülased, varsakabjad, laev rannas ankrus seisis, kas Läksin oma heinamaalt üle, eriti lõhnavad ööviiulid, „Jupiter“ või „Bruno“. Vähesoolt läbi kuni Kaju maikellukesed ehk metsa piirini, aga ikka veel ei piibelehed, karikakrad, Esimene suvi külas andis julgenud hakata läbi minema. võimaluse Hiiumaa jaanililled, pääsusilmad, Ronisin üle aia Kaju metsa kukekellad, käpad, mägedega tutvuda. Isa oskas sisse, sain vaevalt nurmenukud, aga puutööd ja sai ühte paarkümmend sammu ehitusmeeste rühma – neli kullerkuppusid ei kasvanud. astuda, kui äkki ühe mätta Õitsevateks puudeks metsas meest – ning nad kauplesid pealt metshani lendu tõusis. olid: toomingas, pihlakas ja ühe elumaja ehituse endi Nagu elektrilöök oleks mind kätte Mägipäel, Kõpu majaka õispuupõõsad. Oli väga palju läbistanud, ei olnud enam väikesi laululinde, iga linnu juures. Hobusega viidi seda kartust, et padu on laulu tuli tundma õppida ja tööriistad ja söögikraami. sügav ja põhjatu, vaid läksin Ema läks hobust tagasi neid eraldada üksteisest ilma kohe suminal vette selle lindu nägemata, muidu ei tooma ja minul lubati kaasa mätta juurde, kust hani lendu teadnud öelda, missugune minna. tõusis. Seal oli hanepesa, viis lind laulab. suurt muna sees. Võtsin Kõpu. mütsi peast ja panin munad Aga selle huvi ja tegevuse Kõige kõrgem koht, mida mütsi sisse. Neli muna juures oli siiski vahel tunne, esimesena nägime teeääres, mahtus mütsi, viies jäi nagu oleks kitsas elada, oli Õngu liivamägi. kuhjaks peale. Siis ei olnud majad olid väikesed, Möödusime liivamäest ja enam mingit hirmu, et padu katuseräästas liiga maa keerasime maanteelt tänavat nii sügav oleks, et läbi ei ligidal, uksed-aknad väiksed, mööda randa. Randa mööda pääse. Otse silma järele lävepakud kõrged ning läksime Madiselt ja Jõesuust läksin läbi Vähesoo koju. puudus avar vaade – puudus mööda, siis tuli Kräsa Mihkli Kõhust saadik olin märg, kui meri. Pärast elumajade koht, Mardihansu ning koju jõudsin, aga süda oli ümberehitamist kadus see Tammiste. Tammistest rõõmus saagi üle, sest tunne. Lauda taga koplis keerasime Puskile. Puski – munad olid kõik värsked ja kasvas kõrge kuusk, ronisin Luidja maantee ääres oli söögikõlvulised. selle otsa, et näha kaugemale kõrgem mägi kui Õngu ja nägingi selle ladvast merd. Kodumaalt lahkudes oli kogu liivamägi, sealt keerasime Luidja maanteelt Kõpu poole. mädapadu kuni selle kohani, Kuuse juurest mereni võis kus hanepesa asus, põlluks olla vaevalt üle kolme Oli liivane metsatee ja tehtud ja vee asemel kattis kilomeetri. Võisin tundide ümberringi põlenud mets. Pärnajaagu juures tulime seda ristikhein, suvinisu ja viisi mõnikord kuuse ladvas kaer. Metshanel ja pardil ei merd vaadata. Küla rannas, Luidja – Kõpu maanteele olnud seal enam mis kõige ligemal asus, oli ka välja. Kõpu poole edasi sõites paistis kõige esmalt pesitsemispaika. laadimisplats, kust purjelaevad küttepuid Andrusemäe tipp, maantee Elu külas oli väga huvitav, iga laadisid Tallinna viimiseks. läks mäe äärt mööda ja Kõpu päev tõi uusi kogemusi majaka lähedal keeras üles Tol suvel käisin esimest juurde, uusi maa-alasid mäele. Käisime isaga ühes korda laeva peal, see oli õppisin tundma. Aialillede kahemastiline kaljas - majaka all, majaka vahtideks asemele tuli väga palju olid vene madrused. Isa 4 näitas majaka juures mäe „Tutvume lühidalt ka Kõpus on mitu huvitavat otsas allikat, kust vesi iialgi tuletorni ajalooga. Elavnenud puud, mis on looduskaitse otsa ei lõpe. Pärast, kui laevaliiklus Läänemerel all. Ülendi küla tee ääres emaga koju tagasi sõitsime, tekitas vajaduse tähistada pakuvad huvi vana pärn ja ajasime hobuse vankriga tee laevaliiklusele ohtlik Kõpu tamm ning veidi kaugemal kõrvale metsa, sidusime puu poolsaar ja lähedased teest püramiidikujuline külge kinni ja ronisime madalikud. Juba 1480 aastal kadakas. Oja külas kasvab Andrusemäe otsa. Mõlemal saatis Hansa Liit vastava suur saar. Kõpu poolsaarel pool paistis meri, väga ilus oli palve Saaremaa piiskopile, võib leida ka jugapuid ja vaadata sealt alla ja kaugele. kuid esialgu jäi see luuderohtu“. Niipalju Olime vallutanud Hiiumaa rahuldamata. 1499 aastal raamatust „Hiiumaa“. kõrgeima mäetipu Andruse. pöördus Tallinna magistraat Alguses ei olevat Kõpu palvega „püha isa“ poole Vanasti olnud selle mäe otsas ning see avaldas mõju. 1505 majakal mingit tulevärki kabel ja vanemad inimesed aastal alustati ehitustöid olnud, vaid oli majaka otsas kutsunud seda sel ajal veel küttepuid põletatud, aastane ehitusmeister Otsing „Kabelimägi“. Tema auks Lamberti juhtimisel. Kuid tarvitus olnud viissada sülda tuleb niipalju juurde lisada, mõne aja möödudes puid, see tuli paistis kaugele et selle tippu pidi jalgsi merele, olles laevadele öösel ehitustööd katkesid. Tööd ronima, sest paljud alustati uuesti 1514 ning juhiks. Vanade hiidlaste ratsaväelased sõja ajal tuletorn valmis 1530 asstal. kõneluses oli tal nimeks katsusid ratsutada üles, kuid „Kõpu paak“. Pärast Tuletorn ehitati ümber 1845 ei suutnud seda teha, ümberehitust 1845 aastal aastal. Selle alumine osa on viimane tipp tõusis niivõrd ehitatud tahumata muutus ta moodsa järsku üles. raudkividest, ülemine osa tulevärgiga tuletorniks. Majakal oli sees õõnsus, mis aga paekividest. Alt 8,25 Mitukümmend aastat hiljem, algas alt maapinnalt ja ulatud kui sõitsin rongil põhja- meetri laiusi külgi toetavad kuni juurdeehituseni üles, trepid käisid Kalifornias ümber Mount ümberringi. Üleval oli kolmnurksed väljaehitused. Shasta, meenus esimene moodne tulevärk, valguseks