DOCSLIB.ORG

Emmaste Vald

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Emmaste Vald EMMASTE VALD Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 25. september 2014 määrusega nr 8 EMMASTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA aastateks 2014 - 2026 Emmaste 2014 EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. EMMASTE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................. 5 1.1. ASEND JA LOODUSLIKUD TINGIMUSED ................................................................. 5 1.1.1. Hüdrograafia. ............................................................................................................ 6 1.1.2. Põhjavesi................................................................................................................... 7 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK ............................................................................................ 8 1.2.1. Elanikkonna üldiseloomustus. ................................................................................... 8 1.2.2. Asustussüsteemi üldine iseloomustus. ....................................................................... 8 1.2.3. Elanike ruumiline jaotus. ........................................................................................... 8 1.2.4. Elanike sesoonne ümberpaiknemine .......................................................................... 9 1.2.5. Elanike ränne ............................................................................................................ 9 1.3. ASUTUSED, TEENINDUS- JA TÖÖSTUSETTEVÕTTED ......................................... 10 2. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI PIIRKONNAD ............................................. 11 2.1. ÜLDIST......................................................................................................................... 11 2.2. EMMASTE KÜLA ........................................................................................................ 11 2.3. JAUSA KÜLA ............................................................................................................... 11 2.4.MÕISA KÜLA ............................................................................................................... 11 2.5.HINDU KÜLA ............................................................................................................... 12 2.6.PÄRNA KÜLA………………………………………………………………………… 11 3. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ..................................................................................... 13 3.1. VEEVARUSTUS .......................................................................................................... 13 3.1.1. ÜLDIST .................................................................................................................. 13 3.1.2. EMMASTE KÜLA ................................................................................................. 15 3.1.3. MÕISA KÜLA ....................................................................................................... 18 3.1.4. HINDU KÜLA ....................................................................................................... 20 3.1.5. PÄRNA KÜLA……………………………………………………………………...20 3.1.6. JAUSA KÜLA………………………………………………………………………20 3.1.7. PROBLEEMID KOKKUVÕTLIKULT .................................................................. 23 3.2. KANALISATSIOON .................................................................................................... 24 3.2.1. ÜLDIST .................................................................................................................. 24 3.2.2. EMMASTE KÜLA ................................................................................................. 25 3.2.3. MÕISA KÜLA ....................................................................................................... 27 3.2.4. JAUSA KÜLA ........................................................................................................ 28 3.2.5 HINDU KÜLA ........................................................................................................ 29 3.2.6. PROBLEEMID KOKKUVÕTLIKULT .................................................................. 29 3.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS .................................................................................... 30 4. ARENGUPERSPEKTIIVSKEEM ........................................................................................ 31 4.1. ÜLDIST......................................................................................................................... 31 4.2. EMMASTE KÜLA ........................................................................................................ 32 4.3. MÕISA KÜLA .............................................................................................................. 32 4.4. JAUSA KÜLA ............................................................................................................... 32 4.5. HINDU KÜLA .............................................................................................................. 32 4.6. TULEMID KOKKUVÕTLIKULT ................................................................................ 33 5. MAKSUMUS JA INVESTEERINGUVAJADUS ................................................................ 34 6. FINANTSEERIMINE .......................................................................................................... 38 6.1. FINANTSEERIMISMUDEL ......................................................................................... 38 6.2. FINANTSEERIMISE KAVA ........................................................................................ 39 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 41 2 EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 42 LISAD ..................................................................................................................................... 42 3 EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava SISSEJUHATUS Käesolev kava on koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4, valla arengukava ja valla üldplaneeringu alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud pikaajalise arengu- kava alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ülesandeks on anda ülevaade valla ühisvee- majanduse ja kanalisatsiooni praegusest olukorrast, määratleda probleemid ning koostada ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise perspektiivskeem. Skeemile toetudes on vee- ettevõtjal ja omavalitsusel lihtsam veevarustuse ja kanalisatsiooni arengut planeerida ning vastavaid otsuseid vastu võtta. Emmaste vallas ei ole süsteemselt, enamasti finantseerimisvõimaluste puudumisest tingituna, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme arendatud, on tegeletud põhiliselt kiireloomuliste probleemide lahendamisega seotud töödega. 4 EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava 1. EMMASTE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS 1.1. ASEND JA LOODUSLIKUD TINGIMUSED Emmaste vald asub Hiiumaa lõuna - ja edelaosas. Peamiselt piirneb Emmaste vald merega. Maapiiri on Emmaste vallal Käina ja Hiiu vallaga. Valla piir kulgeb enamasti mööda looduslikke piire (jõed, kõlvikupiirid) ja inimese poolt kujundatud piire – magistraalkraavid jne. Emmaste valla asukoha skeem Eestis on kujutatud joonisel 1. Maapiiri on Emmaste vallal peamiselt Käina vallaga – 20,5 km. Hiiu ja Emmaste valla ühine piir on 10,5 km pikkune. Emmaste vallal ja Hiiu maakonnal langeb kokku rohkem kui 50 km pikkune rannajoon. Joon. 1 Emmaste valla paiknemine Valla teedevõrk on võrdlemisi tihe, seda läbib mitu riigi teed. Juurdepääs valla territooriumi üksikutele osadele on hea. Valla keskuses, Emmastes, asub ka maanteede sõlmpunkt, kust maakonna keskusesse – Kärdlasse, on 40 km, Kaugus Eesti Vabariigi pealinnast on 178 km. Emmaste valla üldpindala on 19699,79 hektarit ja on Hiiumaal Hiiu ja Pühalepa valla järel suuruselt kolmas, edestades pindalalt Käina valda. Emmaste vald moodustab ristikujulisest saarest alumise ehk lõunapoolse osa. Valla ulatus põhjast lõunasse on ligikaudu 22 km ja läänest itta 16 km, mõõdetuna laiemast kohast. Valla ringpiiri pikkus on ligikaudu 99 km.Vallas on kaks üle 100 elanikuga küla: Jausa ja Emmaste. Suuremad külad on veel Valgu, Harju ja Lassi, kus elab üle 50 inimese. Emmaste vald on tasase reljeefiga, ulatudes vaid mõne meetri üle merepinna. Valla erinevad osad kerkisid merest umbes 2000 kuni 4000 aastat tagasi. Tänu jätkuvale aeglasele kerkimisele (ligikaudu 2,5 mm aastas) rand laieneb ja muutub kuivemaks. Emmaste valla kõrgeim koht on Õngu raba 12-13 m üle merepinna. Maapind tõuseb mere äärest aeglaselt saare keskosa suunas. Mandrijäätekkelised vallseljakud ning väike jääsulamisdelta asub Emmastes. Hiiumaa lõunaosas suundub Emmastest kaarjalt välja fluvioglatsiaalne vallseljak e. oos, mis on jälgitav kuni Männamaani. Merelised akumulatsiooni- abrasioonitasandikud esinevad Emmaste - Nurste vahelisel alal. Need on nõrgalt lainja reljeefiga, moodustades 5 EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava lamedaid kühmi ja väikesi nõgusid. Tasandikel leidub ka üksikuid madalaid rannavalle. Mererand on väga vahelduv; üksteisega vahelduvad moreen-, klibu-, liiva-
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Emmaste Valla Arengukava 2004-2018
    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 28.03.2013 määrusega nr 72 Emmaste valla arengukava 2004-2018 Emmaste 2013 SISUKORD 1. EMMASTE VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .......................................................... 3 1.1 Asend ja kujunemine ..................................................................................................................... 3 Ajalugu ............................................................................................................................................ 5 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 6 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ............................................................................................... 10 Sõru sadam .................................................................................................................................... 10 Tärkma ja Haldi väikesadamad ..................................................................................................... 10 1.4 Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 11 Veemajandus ................................................................................................................................. 11 Soojamajandus ............................................................................................................................... 11 Teed ja välisvalgustus ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Emmaste Valla Arengukava 2016-2023
    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 31.10.2016 määrusega nr 52 Emmaste valla arengukava 2016-2023 Emmaste 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 VÄLISKESKKONNA MÕJU 3 1.1 Arengusuundumused maailmas 3 1.2 Ruumiline areng Eestis 6 1.3 Ruumiline areng Hiiumaal 7 2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 8 2.1 Elu- ja looduskeskkond 8 2.1.1 Valla kujunemine 8 2.1.2 Asend ja asustus 9 2.1.3 Kultuurmaastik 9 2.1.4 Kultuurmaastik 10 2.1.5 Looduskeskkond 10 2.2 Rahvastik 12 2.2.1 Rahvastikuprognoos 15 2.2.2 Igapäevane liikumisvajadus 16 2.2.3 Elanikkonna sesoonsus 16 2.3 Maakasutus ja ruumiline planeerimine 17 2.3.1 Maakasutus 17 2.3.2 Ruumiline planeerimine 18 2.3.3 Elamumajandus 18 2.3.4 Kinnisvaraturg 20 2.4 Sotsiaalne keskkond 21 2.4.1 Haridus 21 2.4.2 Huviharidus ja noorsootöö 23 2.4.3 Kultuur ja kultuuriüritused 24 2.4.4 Sport ja aktiivne liikumine 26 2.4.5 Sotsiaalhoolekanne 27 2.4.6 Tervishoid ja tervise edendamine 29 2.4.7 Külaelu ja kodanikuliikumine 29 2.4.8 Kogudused 30 2.4.9 Avalik kord ja päästeteenus 31 2.5 Tehniline taristu ja kommunaalmajandus 32 1 2.5.1 Teedevõrk 32 2.5.2 Sadamad 33 2.5.3 Ühistransport 34 2.5.4 Veevarustus, kanalisatsioon, tuletõrje veevõtukohad 35 2.5.5 Soojavarustus ja energeetika 36 2.5.6 Elektrivõrk ja tänavavalgustus 37 2.5.7 Jäätmemajandus ja heakord 38 2.5.8 Side- ja kommunikatsioonivõrgud 38 2.5.9 Pühakojad ja kalmistud 39 2.6 Ettevõtlus ja tööhõive 41 2.6.1 Ettevõtted ja majandustegevus 41 2.6.2 Töötlev tööstus 42 2.6.3 Põllu-, metsamajandus ja kalapüük 43 2.6.4 Puhke- ja turismimajandus 44 2.6.5 Muu teenindussektor 44 2.6.6 Elanike sissetulek ja tööturg 45 2.7 Valitsemine 47 2.7.1 Juhtimine 47 2.7.2 Haldussuutlikkus 48 2.7.3 Eelarve 49 2.7.4 Investeeringud 51 2.7.5 Koostöö 53 3 EMMASTE VALLA ARENGUMUDEL 54 3.1 Emmaste valla visioon aastaks 2022 54 3.2 Emmaste valla missioon 54 3.3 Arengut kandvad väärtused ja tegevuspõhimõtted 54 3.4 Arengueesmärgid ja strateegilised ülesanded 55 4 EMMASTE VALLA ARENGUKAVA REALISEERIMISKAVA 63 5 ARENGUKAVA SEIRE JA MUUTMINE 65 LISAD 66 LISA 1.
    [Show full text]
  • Arengukava 2016-2021.Pdf
    Arengukava 2016-2021 Kuriste Haridusselts Ühtri, Aadma, Ligema, Kuriste, Taterma, Lelu Külade arengukava Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arengukava valmimise protsess 3 3. Külade ajalooline taust 4 4. Külade paiknemine, elanikkond 5 5. Looduslikud olud 5 6. Majanduslike olude kirjeldus 6 7. Infrastruktuuri kirjeldus 6 8. Muu teave küla kohta 7 9. Piirkonna arengu eesmärgid 7 10. Visioon 8 11. Tegevuskava 8 2 1. Sissejuhatus Ühtri, Aadma, Ligema, Kuriste, Taterma, Lelu külade ühise arengukavade tegemise aluseks on ajalooline ja kultuuriline taust. Ka geograafiline paiknemine tekitab ühesuguseid probleeme ja valupunkte. Arengukava tegemise tingis hetkeolukord, inimesed olid valmis muutusteks, kuid ei teatud mida teha ja kuidas teha. Arengukava sisaldab sihi- ja eesmärgikindlat külaelu arengu suundi aastaks 2021, seda läbi soovitud tegevussuundade. Arengukava vastuvõtmine toimub külaelanike heakskiidul, täitmist tagab kohalik Haritusselts (edaspidi HS) ja külavanemate initsiatiivgrupp, kes teeb ka üks kord aastas ettepanekuid uuendusteks. 2. Arengukava valmimise protsess Arengukava (edaspidi AK) tegemise algatajaks oli kohalik Kuriste HS. AK tegemiseks moodustati algatusgrupp, mis koosnes 3 inimesest. Protsessi valmimise käigus peeti 2 algatusgrupi koosolekut Algatusrühma töö tulemusel on välja toodud konkreetsed suunad, milleni tahetakse jõuda. Arengukavaga tutvus ja andis hinnangu iga piirkonna pere. AK ei ole suletud materjalide kogum. Toimub pidev lisamine, uuendamine, korrigeerimine vastavalt olude muutumisele ja elu arengule külades. Antud AK on aastateks 2016- 2021. See on kolmas viie aasta kava piirkonna arendamiseks ja edendamiseks. Antud AK on kinnitatud 24.veebruari 2016.a. seltsi üldkoosolekul. 3 3. Külade ajalooline taust AADMA: Mainitud esmakordselt 1565 aastal. 1637 a. kuulusid Aadma talud Putkaste mõisale ja 1755 a. anti koos mõisaga Ebba Margareta Sturbockile. 1781 a.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]
  • Eelnãµu Lisa Aadressid.Xlsx
    Hiiumaa valla külad , püsiühenduse andmed ning võrdlused ehitusregistriga TAISAADRES Allalaadimiskiirus olemasolevateMärkused andmete põhjal Aadma küla 1. Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Aia 0 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Ankru 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Helbi 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Jõgise 0 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Kopli 0 6 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Küti 0 7 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Lamendi laut, lisatud 8 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Liivapeetri 0 9 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Mariike 0 10 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Muru 0 11 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Männi 0 12 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Niidi 0 13 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Normani 0 14 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Nurme 0 15 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Rüütelmaa 0 16 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Selja 0 17 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Tamme 0 18 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Valli elamu-kuur, lisatud 19 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla, Vallisauna saun, lisatud 20 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Aadma küla,Öökopli laut, lisatud 1 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Alapiima Ala veisefarm- lisatud 2 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jüri 0 3 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Jürna 0 4 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia 0 õuesõppe paviljon 5 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Ala küla, Lasteaia/1
    [Show full text]
  • Putkaste Külaselts Hiiu Kaarel Ja Leena Pühalepa Naistekoda
    ühisüritustel. Platsi hooldatakse talgute korras. Külaplatsi kasutama on oodatud Loodi 2006. Tegevused said alguse juba varem Hellamaa raamatukogust. Kuus eelkõige külarahvas ja hiidlased, aga ka meie külalised. Pakume mõistliku ja aastat tagasi alustati telkimisala rajamisega Hellamaa mäele. Projektide toel kokkuleppelise tasu eest võimalusi korraldada lastelaagreid, kokkutulekuid ja püstitati alajaam ja rajati elektrivõrk, ehitati laululava ja kiigeplats. Paar aastat sünnipäevi. tagasi ehitati platsile katusealune pinkidega u 25 inimesele, mida kutsutakse Vajaliku info leiad meie kodulehelt www.kaigutsi.edicypages.com seltsipesaks. Plats leiab piisavat kasutust rendi korras. Seltsil on koduleht: hellatempa.onepagefree.com/ Putkaste külaselts Loodi 2006. aastal. Putkastes on Samaariaga kokku umbes 100 elanikku. Iga-aas- Külaarengu Selts Sakas tane traditsioon on emadepäeva ja suvelõpu tähistamine külapeoga. 1995. aastal loodud Sakas on Palade Haridusseltsi järjepidevuse kandja. Selts Külaseltsis on igaühel on oma ülesanne ja rahvas tuleb tegevustega hästi kaasa. on piirkondlik ja tegutseb põhiliselt kogu Pühalepa valla piires. Tõnu Otsason on Külas on ka noori. Putkaste mõisaomanikega on hea läbisaamine. Külaplatsi vedanud erinevaid Teabetubade projekte: maaelu kursused ja erinevad õpiringid. rajamine algas tänavu muruplatsi tasandamisega. Kuni 2000 aastani oli seltsipesa Päheli talus. 2003 algas aktiivsem seltsitegevus uuesti. Hetkel käiakse koos Lõpe külas kolhoosikeskuse ühes vabas korteris, kus Hiiu Kaarel ja Leena on ka raamatukogu. Heino Kiige poolt kolhoosiajal rajatud parki on tehtud Väikese Loodi ja registreeriti 1988. aastal Käina vallas keskealiste inimeste kaasamiseks. Printsi rada, kus on Elmar Vrageri mälestusmärk ja tänavu püstitatud Hiiu keele Liikmeid on 30, neist aktiivsed vast pooled. puu. Sinnasamasse on plaanis rajada ka külaväljak ja puhkeala. Selts on viie aasta vältel korraldanud maakondlikke naljandite kogumise võistlusi Selts on püstitanud kõige rohkem mälestusmärke tuntud inimestele Hiiumaal üldse.
    [Show full text]
  • Hiiumaa Ühistranspordi Mudeli Väljatöötamine 2015
    LISA 2 Hiiumaa ühistranspordi mudeli väljatöötamine 2015 Sisukord 1.Maakonna bussiliikluse planeerimine ............................................................................. 3 1.1 Põhimõtted ....................................................................................................... 3 1.2 Liikumisnõudlus ja andmed ................................................................................ 4 1.3 Ühistranspordi kvaliteedinõuded. Teenindustase .................................................. 5 1.4 Liinivõrgu ülesehitus .......................................................................................... 6 2. Liikumisvajadus ....................................................................................................... 8 3. Teenuskeskused .................................................................................................... 10 4. Teenuste kättesaadavus kasutades ühistransporti ..................................................... 13 5. Peatuste paiknemine .............................................................................................. 17 6. Sõiduaeg ............................................................................................................... 19 7. Ühistranspordi kasutatavus ..................................................................................... 21 8. Ühistranspordikorraldus .......................................................................................... 30 9. Kergliiklusteed ......................................................................................................
    [Show full text]
  • Hiiumaa Saatkonnal Läks Veelgi Paremini
    November 2020 • nr 34 Hiiumaa Saatkonnal läks veelgi paremini Oktoobris avas Tallin- nas Telliskivi loomelin- nakus teist aastat uksed Hiiumaa Saatkond, mis koondas 13 saare väi- keettevõtjat. Müügil oli koguni 200 eri toodet. Hiiumaa tootjad kahtlesid vii- mase hetkeni, kas avavad ik- ka sel aastal saatkonna, sest koroonapuhang septembris taas hoogustus. Juba kolme nädalaga oli aga selge, et risk tasus end ära, sest kuludega tuldi tasa. Hiiumaa Saatkonna poe ju- hataja Anne-Ly Torstensson üt- les, et poe tootevalik oli hästi mõnus – igaühele midagi. Esin- datud olid Hiiumaa kosmeeti- ka, toidutootjad ja käsitöö. “Pea igaüks, kes meile sisse astus, võttis midagi kaasa. Üks os- tis leiva, teine mantli ja nii iga päev,” rõõmustas Anne-Ly. Tal- le tundus Hiiumaa Saatkonna kaubavalik ideaalilähedane. Populaarseimad tooted Hiiumaa Saatkonnas olid Ül- Hiiumaa Saatkonnas oli müügil lai valik Hiiumaa kaupa. Foto: Robert Lilleõis li peapaelad ja mütsid, mida müüdi kolme nädalaga üle sa- navu oli populaarne uudistoo- läinud aastast meelde jäänud. olid kohal aga ka Hiiumaa toot- Anne-Ly sõnul ei oleks saa- le mõttega ju ka mänginud, aga ja. “See on juba arvestatav mõõ- de männikäbisiirup. Anne-Ly “Oli ka Hiiumaa fänne, kes tu- jad ise ning korraldasid degus- nud aga kogu ettevõtmine toi- kui mõelda näiteks Balti jaama de,” tõdes Anne-Ly. lisas, et Hiiumaa käsitöötu- lid ja ütlesid, et käisid just Hiiu- teerimisi. “See töötas nagu õpi- muda ilma MTÜ Hiiumaine turule, siis kuidas saaks väike Teine müügihitt oli Hiiu- rult on tegelikult puudu veel ka maal ja said seal mustasõstra- kunäide: see toode, mida degus- Toit juhatuse liikme Kaja An- Hiiumaa tootja nende kõiki- maa Köögi ja Pagari piparkoo- küünlatootja.
    [Show full text]
  • Järelevalvemenetluse Aruanne OÜ Jaotusvõrk Tegevuse Suhtes Seoses 26.-29.01.2007 Toimunud Elektrikatkestusega Hiiu Maakonnas
    Järelevalvemenetluse aruanne OÜ Jaotusvõrk tegevuse suhtes seoses 26.-29.01.2007 toimunud elektrikatkestusega Hiiu maakonnas Elektrituruseaduse (edaspidi ElTS) § 93 lg 1 ja Energiaturu Inspektsiooni (edaspidi ETI) põhimääruse § 18 alusel algatas ETI järelevalvemenetluse OÜ Jaotusvõrk (edaspidi OÜ JV) tegevuse suhtes seoses 26.-29.01.2007 Hiiu maakonnas toimunud elektrikatkestusega OÜ-le JV kuuluvas elektrivõrgus. ETI peadirektori 31.01.2007 käskkirjaga nr 1.1-2/4 moodustati järelevalvemenetluse läbiviimiseks komisjon koosseisus: 1. Peaspetsialist Rein Vaks (vastutav täitja) 2. Peaspetsialist Anu Vainik 3. Peaspetsialist Tiina Maldre Järelevalvemenetluse eesmärgiks oli kindlaks teha OÜ JV tegevuse vastavus ElTS-le ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lisaks eeltoodule oli eesmärgiks anda hinnang OÜ JV tegevusele elektrikatkestuse likvideerimisel ning samuti hinnata elektrikatkestuse põhjuseid ja kas elektrikatkestust oleks olnud võimalik vältida. Seoses ilmastikutingimuste järsu halvenemisega toimus ajavahemikus 26.-29.01.2007 Hiiu maakonnas OÜ-le JV kuuluvas elektrivõrgus elektrikatkestus, mille tulemusena jäi elektrienergiata Hiiumaal ca 1600 klienti. Asjaolude selgitamiseks tegi ETI 12.02.2007 ja 02.04.2007 järelepärimise OÜ-le JV, millega soovis saada informatsiooni 26.-29.01.2007 juhtunu kohta. Lisaks palus ETI andmeid õhuliinide hooldustööde teostamise kohta viimase kolme aasta jooksul. Samuti soovis ETI teada, kuidas on OÜ JV kavandanud oma edasist tegevust jaotusvõrguettevõtjana, arvestades tehtud järeldusi ning vältimaks analoogsete situatsioonide tekkimist oma teeninduspiirkonnas. ETI tellis ka ekspertiisi AS-lt KH Energia-Konsult ning teostas liinide kohapealset ülevaatust. I Katkestuste toimumiste aeg, koht ja põhjused 26.01.2007 Vastavalt OÜ-lt JV saadud informatsioonile toimus esimene elektrikatkestus kell 17:51 Kärdla 35/10 kV alajaama (edaspidi AJ) 10 kV Värsso fiidril. Elektrikatkestuse tagajärjel jäi pingeta 442 OÜ JV klienti.
    [Show full text]
  • Highlights Itineraries Current Events
    © Lonely Planet Publications 43 www.lonelyplanet.com ESTONIA •• Highlights 44 HIGHLIGHTS ESTONIA HOW MUCH? Tallinn ( p64 ) Wander the medieval streets, and drink in lovely cafés, eclectic restau- Coffee 30Kr ESTONIA rants and steamy nightclubs. Estonia Taxi fare (10 minutes) 50Kr Pärnu ( p155 ) Join this party town, home to sandy beaches, spa resorts and plenty Bus ticket (Tallinn to Tartu) 80Kr of night-time distractions. Bicycle hire (daily) 150Kr Saaremaa ( p142 ) Escape to Estonia’s larg- Although the smallest of the Baltic countries, Estonia (Eesti) makes its presence felt in the est island, with lovely, long stretches Sauna 65Kr region. of empty coastline and medieval ruins, and abundant opportunities for outdoor LONELY PLANET INDEX Lovely seaside towns, quaint country villages and verdant forests and marshlands set adventure. Litre of petrol 14Kr the scene for discovering many cultural and natural gems. Yet Estonia is also known for Tartu ( p106 ) Discover the magic of this magnificent castles, pristine islands and a cosmopolitan capital amid medieval splendour. splendid town, gateway to the beautiful Litre of bottled water 15Kr land of the mystical Setu community, It’s no wonder Estonia is no longer Europe’s best-kept secret. Half-litre of Saku beer in a store/bar with myriad lakes and forests. 15/28Kr Tallinn, Estonia’s crown jewel, boasts cobbled streets and rejuvenated 14th-century dwell- Lahemaa National Park ( p95 ) Relish the nat- ural beauty of this area’s lush landscape Souvenir T-shirt 150Kr ings. Dozens of cafés and restaurants make for an atmospheric retreat after exploring historic and immaculate coastline. packet of roasted nuts 25Kr churches and scenic ruins, as well as its galleries and boutiques.
    [Show full text]