Emmaste Vald

Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 25. september 2014 määrusega nr 8

EMMASTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA

aastateks 2014 - 2026

Emmaste 2014

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

SISUKORD SISUKORD...... 2 SISSEJUHATUS ...... 4 1. EMMASTE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS ...... 5 1.1. ASEND JA LOODUSLIKUD TINGIMUSED ...... 5 1.1.1. Hüdrograafia...... 6 1.1.2. Põhjavesi...... 7 1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK ...... 8 1.2.1. Elanikkonna üldiseloomustus...... 8 1.2.2. Asustussüsteemi üldine iseloomustus...... 8 1.2.3. Elanike ruumiline jaotus...... 8 1.2.4. Elanike sesoonne ümberpaiknemine ...... 9 1.2.5. Elanike ränne ...... 9 1.3. ASUTUSED, TEENINDUS- JA TÖÖSTUSETTEVÕTTED ...... 10 2. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI PIIRKONNAD ...... 11 2.1. ÜLDIST...... 11 2.2. EMMASTE KÜLA ...... 11 2.3. JAUSA KÜLA ...... 11 2.4.MÕISA KÜLA ...... 11 2.5.HINDU KÜLA ...... 12 2.6.PÄRNA KÜLA………………………………………………………………………… 11 3. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ...... 13 3.1. VEEVARUSTUS ...... 13 3.1.1. ÜLDIST ...... 13 3.1.2. EMMASTE KÜLA ...... 15 3.1.3. MÕISA KÜLA ...... 18 3.1.4. HINDU KÜLA ...... 20 3.1.5. PÄRNA KÜLA……………………………………………………………………...20 3.1.6. JAUSA KÜLA………………………………………………………………………20 3.1.7. PROBLEEMID KOKKUVÕTLIKULT ...... 23 3.2. KANALISATSIOON ...... 24 3.2.1. ÜLDIST ...... 24 3.2.2. EMMASTE KÜLA ...... 25 3.2.3. MÕISA KÜLA ...... 27 3.2.4. JAUSA KÜLA ...... 28 3.2.5 HINDU KÜLA ...... 29 3.2.6. PROBLEEMID KOKKUVÕTLIKULT ...... 29 3.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS ...... 30 4. ARENGUPERSPEKTIIVSKEEM ...... 31 4.1. ÜLDIST...... 31 4.2. EMMASTE KÜLA ...... 32 4.3. MÕISA KÜLA ...... 32 4.4. JAUSA KÜLA ...... 32 4.5. HINDU KÜLA ...... 32 4.6. TULEMID KOKKUVÕTLIKULT ...... 33 5. MAKSUMUS JA INVESTEERINGUVAJADUS ...... 34 6. FINANTSEERIMINE ...... 38 6.1. FINANTSEERIMISMUDEL ...... 38 6.2. FINANTSEERIMISE KAVA ...... 39 KOKKUVÕTE ...... 41 2

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

KASUTATUD ALLIKAD ...... 42 LISAD ...... 42

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

SISSEJUHATUS

Käesolev kava on koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4, valla arengukava ja valla üldplaneeringu alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse kohaselt rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud pikaajalise arengukava alusel. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ülesandeks on anda ülevaade valla ühisvee- majanduse ja kanalisatsiooni praegusest olukorrast, määratleda probleemid ning koostada ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise perspektiivskeem. Skeemile toetudes on vee- ettevõtjal ja omavalitsusel lihtsam veevarustuse ja kanalisatsiooni arengut planeerida ning vastavaid otsuseid vastu võtta. Emmaste vallas ei ole süsteemselt, enamasti finantseerimisvõimaluste puudumisest tingituna, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme arendatud, on tegeletud põhiliselt kiireloomuliste probleemide lahendamisega seotud töödega.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

1. EMMASTE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS

1.1. ASEND JA LOODUSLIKUD TINGIMUSED Emmaste vald asub Hiiumaa lõuna - ja edelaosas. Peamiselt piirneb Emmaste vald merega. Maapiiri on Emmaste vallal Käina ja Hiiu vallaga. Valla piir kulgeb enamasti mööda looduslikke piire (jõed, kõlvikupiirid) ja inimese poolt kujundatud piire – magistraalkraavid jne. Emmaste valla asukoha skeem Eestis on kujutatud joonisel 1. Maapiiri on Emmaste vallal peamiselt Käina vallaga – 20,5 km. Hiiu ja Emmaste valla ühine piir on 10,5 km pikkune. Emmaste vallal ja Hiiu maakonnal langeb kokku rohkem kui 50 km pikkune rannajoon.

Joon. 1 Emmaste valla paiknemine

Valla teedevõrk on võrdlemisi tihe, seda läbib mitu riigi teed. Juurdepääs valla territooriumi üksikutele osadele on hea. Valla keskuses, Emmastes, asub ka maanteede sõlmpunkt, kust maakonna keskusesse – Kärdlasse, on 40 km, Kaugus Eesti Vabariigi pealinnast on 178 km. Emmaste valla üldpindala on 19699,79 hektarit ja on Hiiumaal Hiiu ja Pühalepa valla järel suuruselt kolmas, edestades pindalalt Käina valda. Emmaste vald moodustab ristikujulisest saarest alumise ehk lõunapoolse osa. Valla ulatus põhjast lõunasse on ligikaudu 22 km ja läänest itta 16 km, mõõdetuna laiemast kohast. Valla ringpiiri pikkus on ligikaudu 99 km.Vallas on kaks üle 100 elanikuga küla: Jausa ja Emmaste. Suuremad külad on veel Valgu, Harju ja Lassi, kus elab üle 50 inimese. Emmaste vald on tasase reljeefiga, ulatudes vaid mõne meetri üle merepinna. Valla erinevad osad kerkisid merest umbes 2000 kuni 4000 aastat tagasi. Tänu jätkuvale aeglasele kerkimisele (ligikaudu 2,5 mm aastas) rand laieneb ja muutub kuivemaks. Emmaste valla kõrgeim koht on Õngu raba 12-13 m üle merepinna. Maapind tõuseb mere äärest aeglaselt saare keskosa suunas. Mandrijäätekkelised vallseljakud ning väike jääsulamisdelta asub Emmastes. Hiiumaa lõunaosas suundub Emmastest kaarjalt välja fluvioglatsiaalne vallseljak e. oos, mis on jälgitav kuni Männamaani. Merelised akumulatsiooni- abrasioonitasandikud esinevad Emmaste - Nurste vahelisel alal. Need on nõrgalt lainja reljeefiga, moodustades 5

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava lamedaid kühmi ja väikesi nõgusid. Tasandikel leidub ka üksikuid madalaid rannavalle. Mererand on väga vahelduv; üksteisega vahelduvad moreen-, klibu-, liiva- ja kamardunud rand. Üldjuhul on domineerivaks lauskrand. Sootasandikul asuv Õngu raba külgneb rannamoodustistega, vaatamata sellele on raba väga tasane - ilma älvesteta ja laugasteta. (Sepp, 1974)

1.1.1. Hüdrograafia.

Emmaste valla vooluvete võrk on nõrgalt arenenud, tasase reljeefi tõttu on vete äravool aeglane, tihti kannatavad suvel kõik veekogud veevaesuse all. Jõed Enamik vooluvetest moodustavad ojad, mis saavad alguse saare keskosast. Suuremaid ojasid nimetatakse jõgedeks - suurim Emmaste valla jõgi on Jausa - napilt üle 10 km pikk, mis on siiski lühike, kitsas ja madal. Seoses melioratsioonitöödega on Jausa jõe veetaset tunduvalt alandatud. Palju endisi kraave on süvendatud ja muudetud magistraalkraavideks. Suvise madalvee ajal on laiuseks maksimaalselt 5 meetrit, sügavuseks mõnikümmend sentimeetrit. Vallas voolavate jõgede kaldad on madalad, erandiks on Õngu, mille säng on läbi luitealade ning voolab kohati 6 m sügavuses orus. Järved. Vaatamata vee puudulikule äravoolule on Emmaste vallas ja kogu Hiiumaal vähe järvi. Võrreldes 1934 aastat 1964 aastaga on järvede hulk vähenenud 30 -lt 14-ni. Emmaste vallas moodustab järvede osatähtsus 0,2% pindalast. Järvede vähesus on tingitud tasasest reljeefist ja pinnakatte ülemiste kihtide sõmeratest mereliivadest ja –kruusadest. Järvede pindala väheneb põuastel suvedel märgatavalt, enamus kuivavad täielikult, sest põhiliselt toituvad nad sademetest ja pinnaveest. Märgatavalt on alandatud Prassi järve veepinda seoses maaparandustöödega (Sepp, 1974) Emmaste valla hüdrograafiaskeem on kujutatud joonisel 2, sellelt on näha jõed ja suuremad kraavid.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

Joonis 2. Emmaste valla hüdrograafiaskeem

1.1.2. Põhjavesi

Emmaste vallas nagu ka kogu Hiiumaa omapäraks on survelise põhjavee laialdane levik. Põhjavesi on enamasti lubja- ja rauarikas, tavaliselt on vesi sügavamal karedam. Nurste kandis on vesi sulfaadirikkam kui mujal, seal võib sügavamates kihtides kohati esineda looduslikke masuudilaike. Nurstest Harjuni on põhjavesi kaitsmata (karstiala), mistõttu on sealne piirkond reostuse suhtes eriti tundlik. Rannaäärsetel aladel on põhjavesi osades kihtides soolane. Üldiselt võib öelda, et põhjavesi Emmaste vallas vastab enamusele joogivee kvaliteedi nõuetele. Lisas on toodud Emmaste valla passiga puurkaevude nimekiri Hiiumaa Keskkonnateenistuse veespetsialisti 11.05.2002 andmetel. Paljud puurkaevud on ilma passita, nende arv ei ole täpselt teada, kuid kõik kasutusel olevad puurkaevud peaksid lähiajal passi saama.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

1.2 ASUSTUS JA RAHVASTIK

1.2.1. Elanikkonna üldiseloomustus.

Emmaste vallas oli seisuga 01.01.2010 kokku 1361 elanikku ja 485 majapidamist. Sellele aga lisandub suveperioodil hinnanguliselt veel kuni pool nimetatud arvust. Inimeste arvu suvine suurenemine oleneb seejuures ilmast ja paljudest muudest teguritest, millest tuleb juttu rahvastiku sesoonse ümberpaiknemise punktis. Vallas püsivalt elavate elanike tihedus on 6,3 2 in/km , mis jääb alla nii Eesti keskmisele kui ka Hiiumaal Kõrgessaare vallale. Seda võrdlust illustreerib joonis 3.

Joon. 3. Elanike tiheduse võrdlus Eesti ja Hiiumaa keskmise ning naabervaldadega (Eesti Statistikaamet, 2010)

Elanikkonna vanuseline struktuur on Hiiu maakonnas ja Emmaste vallas väga lähedased - nii lapsi kui pensionäre on ca 20 %, ning ülejäänud on tööealised elanikud.

1.2.2. Asustussüsteemi üldine iseloomustus.

Emmaste vallas on 43 küla, suured tiheasustusega alad puuduvad. Esineb erinevaid külatüüpe – sumbküla, ahelküla, ridaküla, hajaküla. Enimesinenud tüüpideks on sumb- ja hajaküla. Vallas on väga erineva suurusega külasid ja looduses jäävad nende piirid tihti keeruliselt mõistetavateks. Emmaste vallas on suurim elanike arv omavalitsuskeskuses Emmastes, kus elab 255 (moodustades küll ainult 19% kogu valla rahvastikust) . Suuruselt teises külas Jausas elab 130 inimest (moodustades10% elanikkonnast), Harjul elab 73 inimest, Valgul 53 inimest,Hindu külas 50 inimest, teistes külades on elanike arv alla 50.

1.2.3. Elanike ruumiline jaotus.

Elanikkond on valla territooriumil ruumiliselt jaotunud väga ebaühtlaselt. Suurem on elanike

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava tihedus Emmaste, Nurste, Külaküla ja Jausa külades ning samas on elanike tihedus, väga väike Kaderna ja Haldreka. Tohvri külas ei ole ühtegi püsielanikku. Leidub ka külasid, kus on väga vähe püsielanikke, seevastu aga käib seal suvel rohkesti suvitajaid.

1.2.4. Elanike sesoonne ümberpaiknemine

Eesti saartel on olnud läbi aastakümnete suhteliselt palju suvemaju, kus elatakse vastavalt võimalustele aprillist septembri lõpuni. Emmaste vallas käivad “rohelist perioodi” veetmas peamiselt inimesed, kes on siit pärit või kelle sugulased elavad seniajani siin. Samuti on suvitajate hulgas ka mitmeid endisi ja praeguseid kultuuritegelasi. Palju on ka “noori pensionäre”, kes talvisel ajal elavad linnas (enamasti Tallinnas), aga suve veedavad Hiiumaal, kasvatades omale ka talvevarud (juur- ja puuviljad). Emmaste vallas suvel elavate elanike koguarv ei ole täpselt teada – see oleneb paljudest teguritest, näiteks nii ilmast kui ka praamipileti hinnast. Hinnanguliselt suureneb rahvaarv suvel ühe viiendiku kuni poole võrra.

1.2.5. Elanike ränne

Hiiumaa kuulub ka Eesti piirkonda, mida nimetatakse tihti ääremaaks. Emmaste valla elanikest on suur osa perekondi elanud samas paigas juba mitmeid põlvkondi. Siiski on tavaline, et minnakse linna (kuhugi mandrile) kooli, hiljem leitakse sealt elukaaslane, ja vanematekodu hakatakse järjest harvemini külastama. Loomulik iive on viimased aastad olnud negatiivne, v.a 2008 kui iive oli +5. Rändesaldo on olnud samuti negatiivne, v.a 2006 aasta. See ei ole niivõrd konkreetsel aastal lahkunud inimeste arv, vaid paljud juba ammu lahkunud ja mujal elanud inimesed on korrastanud oma elukohaandmeid tänu riigi teavituskampaaniatele ja saamaks teenuseid ning toetusi oma tegelikus elukohas. Vähesel hulgal kolivad inimesed vallast ära ja tuleb uusi elanikke juurde. Vanu inimesi sureb rohkem kui lapsi juurde sünnib – loomulik iive on piirkonnas ikkagi negatiivne. Tabelis 1 on näha Hiiu maakonna viimaste aastate elanike ränne kohalike omavalitsuste lõikes.

Tabel 1 Elanike ränne

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Emmaste vald -10 -20 -5 7 -1 -6 -35 Hiiumaa kokku -179 -166 -101 -55 -77 -24 -69

Emmaste valla rändesaldos on arvestatud ka valdadevahelist liikumist, Hiiumaa saldos ainult Hiiumaalt lahkunuid.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

1.3. ASUTUSED, TEENINDUS- JA TÖÖSTUSETTEVÕTTED

Valla arengus on väga tähtsal kohal ettevõtlus Emmaste valla olulisemate ettevõtete loetelu on toodud tabelis 2.5. Tähtsal kohal valla ettevõtluses on plasttoodete valmistamine ja nende montaazh.

Tabel 2.. Emmaste valla ettevõtted

Ettevõtte nimi Asukoht Tegevusala

AS Dale LD Leisu Plastdetailide tootmine

Puit- ja metallkonstruktsioonide AS Puimet Nurste valmistamine

OÜ Liisbet Tukat Nurste Valgustite jms elektridetailide montaaž

AS Rupak Emmaste Puusärkide valmistamine

Visiitkaardihoidikute jms plastdetailide OÜ HiiuLink Jausa

montaaž

OÜ Pharma Meditsiiniliste hingamisfiltrite ja Emmaste

Systems Eesti muude tarvikute tootmine

OÜ Ellas Audit Emmaste Raamatupidamise- ja audiitori teenus

OÜ Emmastemees Emmaste Põllumajandusettevõte

OÜ Õngu Õngu Kalakasvatus

Noorkalakasvandus

OÜ Saarmund Sõru Kaubandus

AS Katres Emmaste Toitlustus, kaubandus

OÜ Päevasaare Sõru Majutusteenus (majutus)

Lille Puhkemaja Õngu Majutusteenus

OÜ Viirisepa Viiri Majutusteenus

Põhilised vee - ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad on kool, hooldekodu ja lasteaed. Kokku moodustavad ettevõtted ja asutused ca 60% kohalikust vee- ja kanalisatsioonitarbimisest

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

2. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI PIIRKONNAD

2.1. ÜLDIST

Ühisveevärk ja - kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku omandis. Kavas kuuluvad käsitlemisele Emmaste valla piirkonnad, kus on olemas ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni võrk, see on otseselt seotud üldise ja avaliku huviga ning omab arengu- perspektiivi. Arengukava ei näe ette uute ÜVK piirkondade lisandumist, küll aga olemasolevate piirkondade laienemist. Emmaste vallal puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad ja heitvee kogumisalad on kehtestamata. Vee-ettevõttena tegutseb vallale kuuluv Munitsipaalasutus EMKO. ÜVK piirkonnad asuvad Emmaste, Hindu, Jausa ja Mõisa külades. Lisaks eeltoodutele on valla territooriumil mitmeid eraisikutele kuuluvaid puurkaeve, kust antakse vett ka teistele isikutele. Need kavas käsitlemist ei leia, sest ei laiene ÜVK mõiste alla.

2.2. EMMASTE KÜLA

Emmaste külas jääb vee-ettevõtja tegevuspiirkonda 4 korruselamut kokku 48 korteriga, 10 eramut, vallamaja, lasteaed, ambulatoorium, rahvamaja, sotsiaalmaja, kauplus, baar, raamatukogu. Veevõrguga pole nendest ühendatud 5 eramut, ühiskanalisatsiooniga on ühendamata kõik eramajad. Ühisveevärgi teenust kasutavad 171 inimest 201st ehk 85 % ja ühiskanalisatsiooniteenust 160 3 inimest ehk 80 %. Aastas müüakse tarbijatele vett 4770 m . Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on praegu kaetud puurkaevudega. Reovesi juhitakse kogumiskaevudesse. Soovi korral on võimalik nad lülitada ühtsesse vee ja -kanalisatsioonivõrku.

2.3. JAUSA KÜLA

Jausa külas jääb vee-ettevõtja tegevuspiirkonda 1 korruselamu kokku 16 korteriga ja 12 eramut. Ühisvee ja -kanalisatsiooniga on ühinenud korruselamu ja 3 eramut. Jausa küla 142 elanikust kasutab ühisveevõrgu ja -kanalisatsiooniteenust 25 ehk 17,6 %. 3 Aastas müüakse elanikele vett 300 m . Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on kaetud puur-ja salvkaevudega, milledest paljud on veevaesed ning annavad madalakvaliteedilist vett. Reovesi juhitakse kogumiskaevudesse. Soovi korral on võimalik nad lülitada ühtsesse vee ja -kanalisatsioonivõrku.

2.4.MÕISA KÜLA

Mõisa külas jääb vee-ettevõtja tegevuspiirkonda 1 korterelamu, kool, spordikompleks ja 6 eramut. Ühisvee-varustusega on ühinenud 3 eramut, Mõisa küla 30 elanikust kasutab ühisveevõrguteenust 25 ehk 83 %. 1997-2000 aastatel on piirkondapaigaldatud uued kanalisatsiooni survetrassid, uus biopuhasti MIT 50 ja uued plastikust veetrassid. 3 Vee tarbimine aastas on ca 1500 m Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on 11

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava kaetud puur-ja salvkaevudega. Reovesi juhitakse kogumiskaevudesse. Soovi korral on võimalik nad lülitada ühtsesse veevõrku.

2.5.HINDU KÜLA Hindu külas jääb vee-ettevõtja tegevuspiirkonda SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus ja 3 eramut. Ühisvee-varustusega on ühinenud 2 eramut, Hindu küla 50 elanikust kasutab ühisveevõrguteenust 23 ehk 46%. Trassid on rekonstrueeritud 2011 aastal ja on täies ulatuses plastikust. Kasutusel Anacomb 125 reovee kompaktpuhasti, vee tarbimine aastas on ca 2400 3 m . Joogivee töötlemiseks paigaldati 2011. aastal pöördosmoos-seadmed. Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on kaetud puur-ja salvkaevudega. Reovesi juhitakse kogumiskaevudesse. Soovi korral on võimalik nad lülitada ühtsesse vee ja - kanalisatsioonivõrku.

2.6. PÄRNA KÜLA

Pärna külas hõlmab ühisveevärk Sõru sadama piirkonda kus toimub ühisveevarustus AS Saarte Liinid omandisse kuuluva puurkaevu ( Sõru sadama puurkaev 2, passi nr 400 ) kaudu. Veevarustusega on liitunud Sõru Merekeskus, Sõru muuseum, Sõru sadamahoone, Kordoni kinnistu, Sõru sadama terminalihoone. Ühiskanalisatsioonisüsteem sadamapiirkonnas puudub. Reovesi kogutakse lokaalsetesse kogumiskaevudesse.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

3. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

3.1. VEEVARUSTUS

3.1.1. ÜLDIST Vee- ja kanalisatsiooniteenuste müük moodustab MA EMKO käibest umbes 39%. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste käive aastal 2009 oli ligikaudu 99 000 kr. Munitsipaalasutuse majanduslikku olukorda võib hinnata rahuldavaks. Ühisveevärgisüsteem on olemas neljas külas. Emmaste, Hindu ja Jausa veetorustikud on rajatud 1970-90-ndatel aastatel, Mõisa trassid on uued.2011. aastal rekonstrueeriti Hindu küla veevärk, 2013 aastal rekonstrueeriti Emmaste küla veevvärk. Ühisveevärgiga varustatuse tase ulatub 90%-ni, varustatud on kõik korruselamud ja enamus eramuid ning ühiskondlikke hooneid . Veevarustuse torustike üldpikkus on ca 4500 m. Torustikud on inventariseerimata, puuduvad korralikud alusplaanid, seetõttu puudub ka ülevaade torustike täpse jaotuse osas nii materjali, läbimõõdu kui ka rajamise aegade üle. Põhiliseks materjaliks on survemalm ja teras, kohati ka tsingitud teras, hilisemal ajal on üksikuid metalltorustike lõike asendatud plasttorudega. Vanadel torustikel jätab soovida ehituskvaliteet. Torustike läbimõõdud on 25-100 mm. Paljudel juhtudel on torustikud üledimensioneeritud.

MA EMKOle on väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/321273, mis lubab põhjavee võtu alljärgnevatest kaevudest: 3 7,2 tuhat m /a; Emmaste puurkaev nr.1 (Tärkma) (passi nr.2215) 3 Emmaste kooli puurkaev (passi nr 3950) 3,6 tuhat m /a; Tohvri Hooldekodu puurkaev (pass nr A-1006M) 3 4,32 tuhat m /a;

Võitööstuse puurkaev ( passi nr. 2847) 7,592 tuhat m3/a;

MA EMKO kasutuses olevad puurkaevud, millele ei kohaldu vee-erikasutusluba,

1. Jausa Aiandi puurkaev, passi nr. 2631, katastri nr. 11591 2. Leisu Algkooli puurkaev, passi nr. 30894 3. Krossiraja puurkaev, passi nr. 14843 4. Vallamaja puurkaev, passi nr. 258, katastri nr. 19799 (kasutuseta, puurkaev likvideerida) 5. Ambulatooriumi puurkaev, passi nr 223(K-77), katastri nr. 13297 6. Mänspäe kalmistu puurkaev, passi nr. 14845 7. Emmaste Lasteaia puurkaev, passi nr. 271, katastri nr. 13750 8. Ollima puurkaev, passi nr. 3876,katastri nr 11656

3 veetarbimine neis jääb alla 5 m ööpäevas ja seega vee-erikastusluba nende kaevude puhul ei ole vajalik. Teiste külade elanikud saavad vee oma kaevudest. Valla territooriumil asuvate puurkaevude täpse arvu kohta andmed puuduvad. Vallal on andmed 127 puurkaevu olemasolu kohta, nendest ca pooled on registreeritud puurkaevude riiklikus andmebaasis. Emmaste Vallavalitsus planeerib inventariseerida valla territooriumil asuvad puurkaevud 2017. aasta jooksul.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

Veetarbimine Tärkma, Lasteaia, Emmaste kooli, Jausa, Tohvri HK, Ollima ja Leisu Kooli puurkaev-pumplates on veearvestid, seega on väljapumbatavad veekogused mõõdetud ja ülevaate väljapumbatud mahtudest annavad vee erikasutustasu arvestuse aruanded. 2013. aastal on väljapumbatud põhjaveekogused järgmised: 3 3  Emmaste küla: puurkaev nr 1 971 m /kv ehk keskmiselt 10,5 m /d; 3 3 Võitsehhi puurkaev 952 m /kv ehk keskmiselt 10,4 m /d, 3 3  Jausa küla: puurkaev 89 m /kv ehk keskmiselt 0,97 m /d; 3 3  Mõisa külas Emmaste Põhikoolis 250 m /kv ehk keskmiselt 2,71 m /d; 3 3  Tohvri külas Hooldekodu puurkaev 580 m /kv ehk keskmiselt 6,3 m /d; 3 3  Leisu külas kooli puurkaev 30 m /kv ehk keskmiselt 0,33 m /d;

3 See teeb keskmiseks kvartalis väljapumbatavaks veekoguseks päevas 28 m Emmaste valla veetarbimise andmestik ja prognoos on esitatud tabelis 1. aastal 2009 on Emmaste, Mõisa, Jausa, Tohvri ja Leisu külades veetarbijate arvuks 345 elanikku, lisaks asutused (kool, lasteaed, hooldekodu, raamatukogu ) . Vee summaarsed realisatsioonid 2009. a.viimase kolme 3 3 kvartali lõikes järgmised: 2009. a I kv – 2812 m ; 2009. a II kv – 2400 m ; 2009. a III kv– 2524 3 m . Perspektiivse veetarbe määramisel on arvestatud üldiseks veetarbeks 100 l/d*in ja liitunud 3 inimeste arvuks 345 inimest, aastaseks veetarbeks saadakse 19 890 m /a e 3 keskmiselt 54,5 m3/d ja väljapumbatavaks põhjavee koguseks 23 540 m /d e keskmiselt 64,5 3 m /d.

Vee toodang ja kasutus Emmaste valla Emmaste, Mõisa, Hindu, Leisu ja Jausa külades Tabel 3

2009 2009 2009 Pers- Ühik I kv II kv III kv pektiiv 3

Vee toodang (väljapumpamine) m /d 31,2 26,6 28 54,5 3

Elanikkonna vee tarbimine (realisatsioon) m /d 13,1 12,2 12,4 34,5 3

Juriidiliste isikute vee tarbimine (koolid, m /d 18,1 14,4 15,6 20,0 lasteaed, hooldekodu, päästeteenistus) 3

Vee tarbimine (realisatsioon) kokku m /d 31,2 26,6 28 54,5 Veetarve inimese kohta (koos asutustega): l/d*in 90,4 77,2 81 158 3

Arvestamata vesi m /d 10

Arvestamata vesi % 18,3

Arvestamata vee all on mõistetud kadusid veevõrgus (lekked), omatarve seoses kasutusele- võetava veetöötlusseadme hooldusega, varjatud tarbimine. Kahjuks arvestamata vesi ei kajastu MA EMKO veekasutuse ja realisatsiooni aruannetes: väljapumbatava vee kogus on võrdne realisatsiooniga.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

3.1.2. EMMASTE KÜLA

3.1.2.1. Puurkaevud ja pumplad

Emmaste küla veehaare koosneb kolmest kambro-ordoviitsiumi puurkaevust ja kolmest hüdrofooriga pumplast. Puurkaev nr 1 (passi nr 2215) on puuritud 1968 aastal, sügavus 53 m, deebit 50,97 m³/h, pump 4’’, installeeritud 1999 aastal. Puurkaev asub puurkaev-pumpla hoones, hoone põrand ca 20 cm allpool maapinda, puuraugu suue maapinna kõrgusel, suue hermetiseeritud. Vee erikasutusloas L.VV/321273 on Tärkma puurkaevust (passi nr 2215) lubatud veevõtt 3 3 3 7200 m /a ehk 1800 m /kv ehk keskmiselt 20 m /d. 3 3 Faktiline veevõtt 2013. a II kvartalis oli 971 m /kv ehk keskmiselt 10,6 m /d. Veetaseme mõõtmise võimalus puudub. Puurkaev-pumpla omab nõuetekohast 50 m sanitaarkaitsetsooni, kuid puudub piire. Puurkaev nr 2 (passi nr 2847) on puuritud 1970 aastal, sügavus 55 m, deebit 5,4 m³/h, pump 4’’, installeeritud 2013 aastal. Puurkaev asub puurkaev-pumpla hoones, hoone põrand ca 30 cm allpool maapinda, puuraugu suue maapinna kõrgusel, suue hermetiseeritud Veevõtt vee erikasutusloa järgi: 3 3 3 7592 m /a ehk 1898 m /kv ehk keskmiselt 20,8 m /d. 3 3 Faktiline veevõtt 2013. a IV kvartalis oli 952 m /kv ehk keskmiselt 10,3 m /d. Puurkaev omab nõuetekohast sanitaarkaitsetsooni, piire puudub. Ambulatooriumi puurkaev (nr 3)[passi nr 223 (k-17)] on puuritud 1990 aastal, sügavus 60 m, deebit 16,7 l/s . Puurkaev asub puurkaev-pumpla hoones, hoone põrand ca 20 cm allpool maapinda, puuraugu suue maapinna kõrgusel, suue hermetiseeritud. Veevõtt vee erikasutusloa järgi: 3 3 3 2006-2011. a 280 m /a ehk 70 m /kv ehk keskmiselt 0,8 m /d. 3 3 Faktiline veevõtt 2009.a III kvartalis oli 33 m /kv ehk keskmiselt 0,4 m /d.

Vee kvaliteet puurkaevus Süstemaatiline kontroll puurkaevu vee kvaliteedi kohta toimub vastavalt vee erikasutusloas esitatud nõudele – MA EMKO halduses olevatel puurkaevudel teostada vähemalt üks kord aastas puurkaevude vee täiskeemiline analüüs. Veeproov puurkaevu vee analüüsiks on võetud 29.03.2004 a. a ja analüüsitud Tervisekaitse-inspektsiooni keemia kesklaboris.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

Vee kvaliteet Emmaste puurkaevudes

Tabel 4

Regulation No 82 of

July 31, 2001;

No Parameeter Ühik Puurkaev Puurkaev 98/83/EC*.

nr 1 nr 2 29.03.2004 29.03.2004

1 Lõhn pall Tarbijale vastuvõetav

2 Maitse pall Tarbijale vastuvõetav

3 Värvus kraad Tarbijale vastuvõetav 85 77

4 Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõetav 4,2 7,8

5 pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 7,71 7,73

6 Ammoonium mg/l 0,50 0,47 0.56

7 Nitritid mg/l 0,50 0,021 0,025

8 Nitraadid mg/l 50 0,45

9 Üldkaredus mg-ekv/l -

10 Kloriidid mg/l 250

11 Sulfaadid mg/l 250 17 15

12 Raud mg/l 0,2 820 1540

13 Oksüdeeritavus 5,0 mg/l O2 14 Fluoriidid mg/l 1,5 0,55 0,6

15 Naatrium Na mg/l - 141,1 150,8

16 Boor B mg/l - 0,22 0,25

17 Mangaan mg/l 0,05

18 H S mg/l - 2 19 Kuivjääk mg/l -

20 Leelisus mg-ekv/l - -1 21 Elektrijuhtivus µS/cm , 20˚C 2500

* Piirsisaldused El Joogivee direktiivis ja Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid, mis jõustus 01.06.2002 on samad. Määratud komponentide osas vastab vee kvaliteet joogiveele esitatud nõuetele, va rauasisaldus mõlemas puurkaevus ja ammooniumisisaldus puurkaevus nr 2.Emmaste puurkaevus nr.1 paigaldatud rauaärastusseade, mis ei ole andnud soovitud tulemusi, seade vajab töörežiimi optimeerimist või väljavahetamist kaasaegsama tehnoloogiaga seadmete vastu. Võimaluse korral vahetada praegune kaaliumpermanganaadi toimel töötav seade keemiavabade veepuhastusseadmete vastu( Eura air), mis tagaks ka parema joogivee kvaliteedi(lõhn,maitse). 2013 aastal rekonstrueeriti Emmaste Võitsehhi puurkaev kuhu paigaldati veetöötlemisseadmed mille tulemusel saadi vee kvaliteet vastavaks joogiveele esitatavatele nõuetele ja Emmaste küla veevärk toimib selle kaevu baasil. Ambulatooriumi puurkaevu paigaldada rauaärastus ja vee kvaliteeti parandavad seadmed.

3.1.2.2. Torustikud Emmaste veevarustuse torustike kogupikkus on kuni 2 000 m. 2013 aastal rekonstrueeriti Emmaste veetorustikud ja paigaldati plasttorustik, läbimõõdud 32-80 mm.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

Vee kvaliteet tarbija juures Emmaste asula veevõrgust on võetud süstemaatiliselt mikrobioloogilisi ja keemilisi analüüse. Rauasisalduse osas on vesi vastav joogivee normidele (Piirnorm 200 µg/l, katseprotokoll nr.HL2014/V0171 tulemus 98 µg/l ) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised (Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”):

Tabel 5 Näitaja Ühik Piirsisaldus

Escherichia coli PMÜ/100 ml 0

Enterokokid PMÜ/100 ml 0 1 Clostridium perfringens (koos eostega) PMÜ/100 ml 0

Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml 100

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

3.1.3. MÕISA KÜLA

3.1.3.1. Puurkaevud ja pumplad Mõisa küla puurkaev (passi nr 3950) on puuritud 1974 aastal, sügavus 44 meetrit, deebit 5,15 3 m /h, pump 4’’, installeeritud 1999aastal. Vee erikasutusloas HI 16688 on Mõisa asula puurkaevust lubatud veevõtt 3 3 3 järgmine: 2006-2010 a 3400 m /a ehk 850 m /kv ehk keskmiselt 9,4 m /d;. 3 3 Faktiline veevõtt 2009. a III kvartalis 250 m ehk keskmiselt 2,8 m /d. Suudme kõrgus põrandapinnast 8 cm, veetaseme kõrguse mõõtmise võimalus puudub. Puurkaev ei oma nõuetekohast sanitaarkaitsetsooni – 50 m. Kasutusesoleva Mõisa küla puurkaevu toodang on piisav olemasolevate ja perspektiivsete liitujate veevajaduse rahuldamiseks. Puuraugu suue on hermetiseerimata, katteluuk on mittelukustatav. Puurkaevu survetorul enne hüdrofoori on veearvesti ja proovivõtukraan.

Vee kvaliteet puurkaevus Tabel 6. Veeproov puurkaevu vee analüüsiks on võetud 29.03.2004 a. ja analüüsitud Tervisekaitse- inspektsiooni kesklaboris. Regulation No 82 of Mõisa puurkaev No Parameeter Ühik July 31, 2004; 29.03.2004 98/83/EC*. 1 Lõhn pall Tarbijale vastuvõetav 2 Maitse pall Tarbijale vastuvõetav 3 Värvus kraad Tarbijale vastuvõetav 76 4 Hägusus mg/l (NTU) Tarbijale vastuvõetav 3,5 5 pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 7,89 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,3 7 Nitritid mg/l 0,50 0,024 8 Nitraadid mg/l 50 0,45 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 10 Naatrium Na mg/l 250 75,0 11 Sulfaadid mg/l 250 18 12 Raud mg/l 0,2 690 13 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 14 Fluoriidid mg/l 1,5 1,5 15 Kaltsium mg/l - 16 Magneesium mg/l - 17 Mangaan mg/l 0,05

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

18 H2S mg/l - 19 Kuivjääk mg/l - 20 Leelisus mg-ekv/l - -1 21 Elektrijuhtivus µS/cm , 20˚C 2500

* Piirsisaldused El Joogivee direktiivis ja Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid, mis jõustus 01.06.2002 on samad. Määratud komponentide osas vastab vee kvaliteet joogiveele esitatud nõuetele, va rauasisalduse väärtus ületab piirkonsentratsiooni. 2006 aastal paigaldatud rauaärastusseade ja tulemused on paranenud, 2010 aasta 2. kvartali proov näitab 0,3 mg/l. Võimaluse korral vahetada praegune kaaliumpermanganaadi toimel töötav seade keemiavabade veepuhastusseadmete vastu( Eura air), mis tagaks ka parema joogivee kvaliteedi(lõhn,maitse). Uute seadmete paigaldamisega tuleb saavutada vee kvaliteedinõuetele vastavavus, vajadusel paigaldada veepehmendaja.

3.1.3.2. Torustikud

Ühisveevärgiga varustatuse tase ulatub 90%-ni, varustatud on enamus elamuid. Veevarustuse torustike üldpikkus on kuni 300 m, materjaliks plastik.. Torustikud rajatud1998-ndal aastal, torustikud on heas seisukorras.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

3.1.4. HINDU KÜLA

3.1.4.1. Puurkaevud ja pumplad

Tohvri küla puurkaev (passi nr A-1006M) on puuritud 1963 aastal, sügavus 50 meetrit, deebit 3 12,5 m /h, pump 4’’, installeeritud 1998. aastal. Vee erikasutusloas L.VV/321273 on Tohvri asula puurkaevust lubatud veevõtt 3 3 3 järgmine: 2006-2010 a 4320 m /a ehk 1080 m /kv ehk keskmiselt 12 m /d;. 3 3 Faktiline veevõtt 2013. a II kvartalis 580 m ehk keskmiselt 6,3 m /d. Suudme kõrgus põrandapinnast 25 cm, veetaseme kõrguse mõõtmise võimalus puudub. Puurkaev ei oma nõuetekohast sanitaarkaitsetsooni – 50 m. Tohvri küla puurkaevu toodang on piisav olemasolevate ja perspektiivsete liitujate veevajaduse rahuldamiseks. Puuraugu suue on hermetiseerimata, katteluuk on mittelukustatav. Puurkaevu survetorul enne hüdrofoori on veearvesti ja proovivõtukraan. Vee kvaliteet puurkaevus Tabel 7. Veeproov puurkaevu vee analüüsiks on võetud 29.03.2004 a. ja analüüsitud Tervisekaitse- inspektsiooni kesklaboris.

Regulation No 82 of Tohvri puurkaev No Parameeter Ühik July 31, 2004; 29.03.2004 98/83/EC*. 1 Lõhn pall Tarbijale vastuvõetav 2 Maitse pall Tarbijale vastuvõetav 3 Värvus kraad Tarbijale vastuvõetav 9 4 Hägusus mg/l (NTU) Tarbijale vastuvõetav 3,5 5 pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 7,79 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,59 7 Nitritid mg/l 0,50 0,006 8 Nitraadid mg/l 50 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 10 Naatrium Na mg/l 250 397,5 11 Sulfaadid mg/l 250 11 12 Raud mg/l 0,2 100 13 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 14 Fluoriidid mg/l 1,5 1,2 15 Kaltsium mg/l - 16 Magneesium mg/l - 17 Mangaan mg/l 0,05 18 H2S mg/l - 19 Kuivjääk mg/l - 20 Leelisus mg-ekv/l - -1 21 Elektrijuhtivus µS/cm , 20˚C 2500 2270

* Piirsisaldused El Joogivee direktiivis ja Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid, mis jõustus 01.06.2002 on samad. 20

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

Määratud komponentide osas vastab vee kvaliteet joogiveele esitatud nõuetele va. Kloriidid ja ammoniumisisalduse väärtus ületab piirkonsentratsiooni. Kloriidide sisalduse vähendamiseks tuleb puurkaevule paigaldada pöördosmoosiseade, seadme tootja peab tagama vajaliku soolade koguse peale veetöölusseaded. Üks võimalusi peamisi lahendusi joogiveetöötluses on demineraliseeritud- ja mineraalide rikka vee proportsionaalne segamine vastavates mahutites enne tarbijale suunamist. Vee kvaliteedi parandamiseks paigaldati pöördosmoosseadmed, mille tulemusel vastab vesi joogiveele kehtestatud normidele .

3.1.4.2. Torustikud

Trassid rekonstrueeriti 2011. aastal. Materjaliks plastiktorud.

3.1.5 PÄRNA KÜLA

3.1.5.1 Puurkaev ja pumpla

Sõru sadama puurkaev on puuritud 1968. aastal (passi nr 400), puurkaevu sügavus on 420 m, deebit 12,31 m3/h.

Vee kvaliteet puurkaevus Veeproov puurkaevu vee analüüsiks on võetud 03.03.2014 a. ja analüüsitud Tervisekaitse- inspektsiooni kesklaboris. Sõru sadama Regulation No 82 of puurkaev No Parameeter Ühik July 31, 2004; 03.03.2014 98/83/EC*. 1 Lõhn pall Tarbijale vastuvõetav 1 2 Maitse pall Tarbijale vastuvõetav 3 Värvus kraad Tarbijale vastuvõetav 4 Hägusus mg/l (NTU) Tarbijale vastuvõetav ˂1,0 5 pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 8,4 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,07 7 Nitritid mg/l 0,50 8 Nitraadid mg/l 50 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 10 Naatrium Na mg/l 250 174,7 11 Sulfaadid mg/l 250 19 12 Raud μg/l 200 190 13 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,96 14 Fluoriidid mg/l 1,5 3,8 15 Boor mg/l 1,0 1,7 16 Magneesium mg/l - 17 Mangaan mg/l 0,05

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

18 H2S mg/l - 19 Kuivjääk mg/l - 20 Leelisus mg-ekv/l - -1 21 Elektrijuhtivus µS/cm , 20˚C 2500 940

3.1.5.2 Torustikud

Torustikud on heas seisukorras, rajatud 2005. aastal, materjaliks plast.

3.1.6. JAUSA KÜLA

3.1.6.1 Puurkaev ja pumpla Jausa aiandi puurkaev on puuritud 1969. aastal, sügavus 50 m, passi nr 2613. Faktiline veevõtt 2013. aastal oli 306 m3 ehk keskmiselt 0,8 m3/d.

Vee kvaliteet puurkaevus

Veeproovid puurkaevu vee analüüsiks on võetud 15.04.2014 ja 28.04.2014 a.ning analüüsitud Terviseameti Kärdla laboris ja kesklaboris. Jausa aiandi Regulation No 82 of puurkaev No Parameeter Ühik July 31, 2004; 28.04.2014 98/83/EC*. 1 Lõhn pall Tarbijale vastuvõetav 2 Maitse pall Tarbijale vastuvõetav 3 Värvus kraad Tarbijale vastuvõetav 4 Hägusus mg/l (NTU) Tarbijale vastuvõetav 5 pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 7,30 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,27 7 Nitritid mg/l 0,50 0,005 8 Nitraadid mg/l 50 0,33 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 10 Naatrium Na mg/l 250 35,3 11 Sulfaadid mg/l 250 6,9 12 Raud μg/l 200 1492 13 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 3,2 14 Fluoriidid mg/l 1,5 1,2 15 Kaltsium mg/l - 22

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

16 Magneesium mg/l - 17 Mangaan μg/l 50 149 18 H2S mg/l - 19 Kuivjääk mg/l - 20 Leelisus mg-ekv/l - -1 21 Elektrijuhtivus µS/cm , 20˚C 2500 818

Näitaja Ühik Piirsisaldus Tulemus

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml 100 58

Määratud komponentide osas vastab vee kvaliteet joogiveele esitatud nõuetele, va raua ja mangaani sisalduse väärtus, millised ületavad piirkonsentratsiooni. Vajalik on paigaldada pumplasse veetöötlemisseadmed vee vastavusse viimiseks joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.1.6.2 Torustikud

Veevarustuse torustike üldpikkus on kuni 2000 m, materjaliks teras ja osaliselt plastik. Torustikud on rajatud 1970-ndatel aastatel. Raudtorustikud on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist.

3.1.7. PROBLEEMID KOKKUVÕTLIKULT

1. Leisu puurkaev asub kaitsmata põhjaveega alal, mistõttu on suur oht põhjavee reostumiseks pinnasesse imbuvate reoainetega. 2. Külade puurkaevude suudmed on hermetiseerimata. Vajalikud on veeepehmendus, rauaärastus- või pöördosmoosi seadmed. 3. Veevõrk on osaliselt üledimensioneeritud. 4. Vajalik on teostada veevõrkude hüdrauliline modelleerimine, mille alusel valitakse renoveeritavate torustike läbimõõdud renoveerimistööde läbiviimiseks 5. Veevõrgu metalltorustikud on amortiseerunud (Jausa küla, Leisu koolimaja), mis põhjustab vee kvaliteedi halvenemist veevõrgus korrosiooniproduktidega. 6. Ühisveevärgiga liitumise tase on kõrge, perspektiivseid täiendavaid liitujaid kuni 30 inimest kolme asula kohta kokku. 7. Mõisa, Leisu ja Ambulatooriumi puurkaevudest veevõrku antaval veel toimib veetöötlus mitterahuldavalt. Rauasisaldus on kõrgem lubatust kõigis puurkaevudes, vajalik kaasaegse keemiavaba rauaärastuse rakendamine. 8. Sõru sadama ja Jausa aiandi puurkaevudel puudub vee töötlemine kvaliteedi nõuetele vastavusse viimiseks.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

3.2. KANALISATSIOON

3.2.1. ÜLDIST

Ühiskanalisatsiooniteenusega on kaetud Emmaste, Hindu, Mõisa ja Jausa külad. Ühiskanalisatsiooni kogutud reovesi puhastatakse Emmaste, Hindu (Tohvri), Mõisa ja Jausa külade bioloogilistes puhastusseadmeis. Hindu heitveesuublaks on Soela väin (suubla kood 33, koefitsient 1,5), mis kuulub reostustundlike suublate nimekirja. Jausa puhasti suublaks on Jausa jõgi (suubla kood 11613, koefitsient 1,0)Tärkma puhasti suubla on kraav(suubla kood 330100, koefitsent 1,0), Mõisa puhasti suublaks on pinnas, suubla kood 5, koefitsent 1,0. Teistes külades on reoveekogumiseks settekaevud või kogumismahutid. MA EMKOl on Hiiumaa Keskkonnateenistuse poolt 28.02.2012. a välja antud vee erikasutusloas L.VV/321273, 3 3 kehtivusega kuni 28.02.2017. a. on lubatud veeheiteks Emmastes 7200 m /a, Tohvril 4720 m /a, 3 3 Mõisas 3600 m /a ja Jausas 1000 m /a. Saasteainete lubatud sisaldused suublatesse juhitavas heitvees on järgmised:

Tabel 8 Emmaste Hindu(Tohvri) (Tärkma) Mõisa Jausa Reostus Suubla Soela väin komponent suubla kraav suubla pinnas Suubla Jausa jõgi BHT7 65,0 65,0 25,0 25,0 mg/l Helju 50,0 50,0 35,0 35,0 m mg/l PTOT Pole vee erikasutusloaga normeeritud mg/l NTOT Pole vee erikasutusloas normeeritud mg/l

Puhastitele juhitud vooluhulka ei mõõdeta, reovee arvestus toimub vastavalt veetarbe arvestusele. Suublasse juhitavad reovee vooluhulgad kajastuvad külade lõikes koostatud saastetasu arvutuse aruannetes.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

3.2.2. EMMASTE KÜLA

Ühiskanalisatsiooni kasutajaid koos perspektiivsete liitujatega 2014. aastaks on 200 inimest. Perspektiivi arvestamisel on lähtutud asjaolust, et keskmine reovee realisatsioon inimese kohta ööpäevas on ca 170 l/d (kokku elanikkond ja asutused) ja infiltratsiooni tase jääb 20% piiresse. Perspektiivne reovee vooluhulga vähenemine saavutatakse vee säästva tarbimise ja kanalisatsioonivõrgu renoveerimise tulemusel infiltratsioonivee (pinnase ja sademevee) vähendamise arvelt.

3.2.2.1. Torustikud Torustike materjaliks on põhiliselt plastik, läbimõõdud 110-160 mm,osaliselt alles ka asbotsemendist torustikku läbimõõduga- 200mm, kaevud on plastikust malmluukidega Emmaste küla isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus on 1 884 m.

3.2.2.2. Puhasti

Reoveepuhastiks on 2003.aastal paigaldatud EKOL-12. Puhastile eelneb reoveepumpla. Järelpuhastus puudub. Puhastile juhitavat reoveekogust otseselt ei mõõdeta. EKOL-12A on biorootortüüpi puhasti, nimivõimsusega 12 m3 reovett ööpäevas. Puhasti talub kuni 30% ülekoormust, mis on Emmaste asula reovee puhastamiseks piisav

Tehnilised näitajad:

Vooluhulk (m3/d) 12,0 Reostuskoormus (kgBHT7/d) 5,52 Vee sügavus (m) 2,0 Pikkus (m) 5,0 Laius (m) 2,16 Kõrgus (m) 3,0 Eelsegisti maht (m3) 12,0 Biopuhastussektsiooni maht (m3) 4,5 Järelsegisti maht (m3) 2,7 Rootori pöörlemissagedus (p/min) 5,2 Mootori võimsus (kW) 0,18 Kaal (T) 1,9

Puhasti sisendi kohta reovee analüüsid puuduvad.

Emmaste puhastil on teostatud väljuva heitvee analüüse perioodiliselt saastetasu määramiseks. Kõik proovid on ühekordsed juhuproovid. Kõiki heitvee proove on analüüsitud Eesti Keskkonna-uuringute Keskuse (KUK) ja KUK’i Pärnu Filiaali laboreis ja Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklaboris. Emmaste puhastusseadmele juhitava reovee vooluhulka otseselt ei mõõdeta, arvestus toimub vee tarbimise ja pumplate elektrienergia kulu alusel. Tulemused tabelis 9.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

Emmaste puhasti väljundi analüüside tulemused kvartalite lõikes Tabel 9

Keskmine Reostuskomponendid

arvutuslik Proovivõtu aeg BHT Heljum PTOT * NTOT * 7

vooluhulk 3 m /kv mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d

Vee erikasutusloaga 2700 65 50 - lubatud

2010. a I kv 1081 14 24 2,9 22

2010. a II kv 1057 100 100 9,8 88

2009. a III kv 1023 6,3 13 2,1 2009. a IV kv 1048 46,4 39 3,2 Märkus: * Ntot ja PTOT - ei reguleerita kehtiva vee erikasutusloaga nr HI 12 Rasvases kirjas on näitajad, millised ületavad vee erikasutusloaga lubatud väärtusi.

Tabeli 9 näitajatest selgub, et puhasti ei taga nõuetekohaseid kontsentratsioone BHT7 ja heljumi osas, seega tuleb puhasti töö lugeda mitterahuldavaks.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

3.2.3. MÕISA KÜLA

Perspektiivi arvestamisel on lähtutud asjaolust, et keskmine reovee realisatsioon elaniku kohta ööpäevas on ca 125 l/d ja 15 l/d kooliõpilase kohta. ning infiltratsiooni tase jääb 20% piiresse. Perspektiivne reovee vooluhulga suurenemine toimub täiendavate liitujate ja realistlikuma lisavee osakaalu arvestamise tulemusel.

3.2.3.1. Torustikud

Mõisa küla surve kanalisatsioonitorustiku kogupikkus on ca 300 m, enamus plastikust survetorustikke on rajatud 1990- ndate teisel poolel. Nii koolimaja kui ka õpetajate maja juures on kogumiskaevud kuhu reovesi tuleb isevooluga, edasi pumbatakse survetrassi. Trasside olukord on hea.

3.2.3.2. Puhasti

Mõisa külas on paigaldatud 1998. aastal puhastusseade MIT 50. Seadme võimsus on 10 m3 reovett ööpäevas, reostuskoormus 4 kg BHT7/ööpäevas. Klaasplastist korpusega seadme pikkus on 1,2 m ja kõrgus 3,3 m. Puhasti heitveesuublaks on pinnas. Puhasti väljundi veeproovide tulemused 2009. a I - IV kvartal on esitatud tabelis 9. Andmed reovee vooluhulkade kohta proovivõtupäevadel puuduvad, proovid on võetud ühekordsete juhuproovidena.

Mõisa puhasti väljundi analüüside tulemused 2009.a. kvartalite lõikes Tabel 10

Keskmine Reostuskomponendid

arvutuslik Proovivõtu aeg BHT Heljum PTOT * NTOT * 7

vooluhulk 3 m /kv mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d

Vee erikasutusloaga 900 65 50 -

lubatud

192 3,5 10,2 2,8 12 2009. a I kv 266 7,6 4 10,2 23,9 2009. a II kv 9,3 28 2009. a III kv 250 31 22 200 2009. a IV kv 8 2 0,64 3,1 Tabeli näitude alusel tuleb puhasti töö lugeda heaks.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

3.2.4. JAUSA KÜLA

3.2.4.1 Torustikud

Korterelamut ja endist algkool-lasteaeda ühendab biopuhastiga ca 500 m malmtorudest trass, millest 350 m on survetrassi ja 150 isevoolset trassi. Rajatud on torustik 1970-ndate teisel poolel.

3.2.4.2 Puhasti

Jausa küla puhastiks on 1978. aastal paigaldatud BIO 25, võimsusega 25 m3 reovett ööpäevas. Seade on amortiseerunud ja töötab alakoormusega, puhasti tuleks asendada väiksema võimsusega kaasaegse puhastusseadmega. Puhasti heitveesuublaks on Jausa jõgi (kood 11613) Puhasti väljundi veeproovide tulemused 2009. a I - IV kvartal on esitatud tabelis 11. Andmed reovee vooluhulkade kohta proovivõtupäevadel puuduvad, proovid on võetud ühekordsete juhuproovidena

Jausa puhasti väljundi analüüside tulemused kvartalite lõikes Tabel 11

Keskmine Reostuskomponendid

arvutuslik BHT TOT TOT Proovivõtu aeg 7 Heljum P * N *

vooluhulk 3 m /kv mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d

Vee erikasutusloaga 300 25 35 - lubatud

2009. a I kv 160 32,4 60 8,1 26,8 59 5,9 4 7 25,6 2009. a II kv 147 33 8 3,5 45 2009. a III kv 156 23,7 24 6,2 32,4 2009. a IV kv

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

3.2.5 HINDU KÜLA

3.2.5.1 Torustikud

Hooldekodu ja 3 eramut ühendab ANACOMB 125 tüüpi puhastiga ca 850m trass, millest 350m on survetrass ja 500 m isevoolne. Rajatud on torustik erinevatel aegadel, alates 1960ndatest, hiljem lisandunud eramute trassid on plastikust. 2011 aastal trassid rekonstrueeriti

3.2.5.2 Puhasti

Hindu küla puhasti on 2011 aastal paigaldatud ANACOMB 125 tüüpi reoveepuhasti, võimsusega 15 m3 reovett ööpäevas. Puhasti heitveesuublaks on Soela väin (kood 330100), mis kuulub reostustundlike suublate nimekirja. Puhasti väljundi veeproovide tulemused 2013. a I - IV kvartal on esitatud tabelis 12. Andmed reovee vooluhulkade kohta proovivõtupäevadel puuduvad, proovid on võetud ühekordsete juhuproovidena. Tabel 12.

Keskmine Reostuskomponendid

arvutuslik Proovivõtu aeg BHT Heljum PTOT * NTOT * 7

vooluhulk 3 m /kv mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d

Vee erikasutusloaga

4720 25 35 lubatud 652 7,5 22 1,4 15 2013. a I kv 580 3,5 8 3,1 24 2013. a II kv 553 7,0 14 20 60 2013. a III kv 552 8,1 8 0,93 19 2013. a IV kv

3.2.6. PROBLEEMID KOKKUVÕTLIKULT

Tuleb arvestada, et vald paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, mis tingib asulate kanalisatsioonisüsteemide (torustikud ja kontrollkaevud) hea veepidavuse. Amortiseerunud asbotsemendist torustikud (rajatud 1970-ndail aastail) ja vett mittepidavad betoonrõngastest kontrollkaevud tuleb asendada plastiktorustike ja kaevudega. 1. Puhastusseadmed ei taga pidevat nõuetekohast reostuskomponentide kontsentratsiooni. 2. Emmaste puhasti vajab töörežiimi optimeerimist või uue kaasaegse puhasti rajamist.

3. Emmaste ja Mõisa külade kanaliseerituse tase on kõrge, seetõttu täiendavatelt liitujatelt tulenev hüdraulilise- ja reostuskoormuse osakaalud on väikesed. 4. Jausa küla tuleb kanaliseerida ja rajada nõuetekohase efektiivsusega puhastusseade ja trassid. 5. Ehitada välja kohalik purgimissõlm.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

3.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS

Valla perspektiivse veevarustusskeemi väljatöötamisel lähtuti põhieesmärgist, s.o. elanikkonna varustamisest majandus- joogiveega. Kuna olemasolev veevarustussüsteem ei võimalda saada vett tuletõrje vajaduseks veevõrgust, ei seatud ka omaette eesmärgiks arendada tuletõrjeveevarustus tulevikus välja hüdrantide baasil. Tuletõrjevee saamiseks hüdrantidest oleks vajalik tagada vooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul, mis eeldab vastava veereservi olemasolu ning nimetatud vooluhulga järgi dimensioneeritud jaotustorustikku (üldjuhul DN 100mm). Arvestades suhteliselt väikese majandus-joogivee tarbimise järgi dimensioneeritavat perspektiivset jaotustorustikku, oleks võimalik hüdrante paigaldada vaid vähestesse piirkondadesse, mistõttu jääks ka tulevikus alles vajadus veevõtukohtade järele. Tuletõrjevee saamise eelduseks veevõrgust on olemasoleva üheastmelise veevarustussüsteemi muutmine kaheastmeliseks. Kaheastmelise süsteemi rajamine on ilmselgelt suuremaid investeeringuid nõudev (tuleks ehitada II-astme pumpla ja 2-sektsiooniline reservuaar) kui olemasoleva süsteemi korrastamine.

2015. aastal tuleb teha kõigi teadaolevate tuletõrje veevõtukohade inventariseerimine. Hinnata tuleb veevõtukohtade mahtu, seisukorda, tähistust, juurdepääsu, veega täidetust ja kasutusperioodi aastas. Koostada veevõtukohtade korrastamiseks vajalike tööde loetelu. Osad veevõtukohad on otstarbekas sulgeda, osad vajavad korrastamist ja tähistamist, milleks on vaja valla eelarves iga-aastaselt ette näha vahendeid.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

4. ARENGUPERSPEKTIIVSKEEM

4.1. ÜLDIST

Nõuded joogiveele tulenevad Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusest nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsi meetodid”, mis on vastavuses EÜ Joogivee Direktiiviga 98/83 ja nõuded kanalisatsioonile Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusest nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”, mis on vastavuses EÜ Nõukogu direktiiv 92/271 «Asulate reovee puhastamine» ja tehnilistest, keskkonnakaitselistest ja majanduslikest aspektidest. Tehnilised aspektid:  Emmaste, Mõisa ja Jausaa külade kõrge varustatuse tase ühisveevärgi ja –  kanalisatsiooniteenustega (vesi kuni 90%, kanalisatsioon kuni 80% küla elanikkonnast);   puurkaevude vee kvaliteet ei vasta kehtivatele nõuetele, kõrgenenud rauasisaldus (üldraud >200 µg/l), vajalik veetöötlusseadmete (rauaärastusseadmete) paigaldamine ja ammooniumi probleemi lahendamine;   veevõrgu torustikud on amortiseerunud (teras- ja malmtorustikud) vajavad renoveerimist, sagedased avariid;   metalltorustike korrosiooniproduktide tõttu halveneb vesi veevõrgus, üldraua sisaldus tõuseb veelgi, sellest tingitult muutuvad ka vee organoleptilised omadused (värvus, maitse,  lõhn) halvemuse suunas;   pole olnud võimalik hinnata puurkaevude vee tehnoloogilisi näitajaid, kuid analoogiate põhjal võib eeldada, et vesi on agressiivne ja põhjustab metalltorustikes korrosiooni, mis halvendab vee kvaliteeti veevõrgus;   joogivee kvaliteet tarbijatel peab vastama kehtivatele nõuetele;   kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud ja vajavad renoveerimist;   Jausa küla 1978. a rajatud reovee puhastusseadme - BIO-25 - tööefektiivsus on madal,   Emmastevajaduselpuhasti on amortiseerunud, 2003. a rajatud vajab reoveepuhasti väljavahetamist. EKOL 12 töörežiim vajab väljavahetamist. optimeerimist,  puhastusseadmetest väljuv heitvesi peab vastama kehtivatele nõuetele. 

Keskkonnakaitselised aspektid:  tarbijani jõudev joogivesi va Emmaste ja Hindu külades ei vasta esitatud nõuetele  rauasisalduse osas;   Emmaste vald paikneb osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, seetõttu on suur  põhjavee saastumisoht lekkivatest kanalisatsioontorustikest ja kontrollkaevudest;   amortiseerunud kanalisatsioonitorustike renoveerimisega väheneb põhjavee saastumise  oht;   ebaefektiivselt töötavaist puhastusseadmeist väljuv vesi tõstab koormust suublale ja on ohuks keskkonnale. 

Majanduslikud aspektid:   veevõrgu ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine on kulukas;   puhastusseadmed töötavad väheefektiivselt ja ebaökonoomselt.  Arengukavas esitatud tegevused on suunatud Emmaste valla nelja küla ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni arendamisele lähtuvalt eelesitatud eesmärkidest, eeldustest ja nõuetest.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

4.2. EMMASTE KÜLA

1. Puurkaev nr. 1 jäetakse reservi. Taotleda sanitaarkaitseala vähendamist, kohandada tuletõrje veevõtukohaks. 2. Paigaldatakse 550 m uut isevoolset kanalisatsioonitorustikku täiendavate objektide liitmiseks. 3. Abmulatooriumi puurkaevu pumplasse paigaldatakse kaasaegne veetöötlusseade rauaärastuseks. 4. Optimeeritakse Emmaste reoveepumpla rezhiim, reoveepuhasti ebaefektiivse töö jätkumise korral ehitatakse uus nõuetele vastav reoveepuhasti. 5. Ehitatakse välja purgimissõlm. 6. Renoveeritakse sademevee kanalisatsioonisüsteem.

4.3. MÕISA KÜLA

1. Paigaldatakse keemiavaba kaasaegne rauaärastusseade.Taotleda sanitaarkaitseala vähendamist. 2. Rajatakse 500 m uut surve kanalisatsioonitorustikku. 3. Optimeeritakse puhastusseadme töö, vajadusel asendatakse

4.4. JAUSA KÜLA

1. Renoveeritakse puurkaev-pumpla, paigaldatakse kaasaegne keemiavaba rauaärastusseade. 2. Ühisveevarustussüsteemi renoveerimisel asendatakse olemasolevad metalltorustikud plasttorustikega ( 2000 m). 3. Rajatakse kanalisatsioonisüsteem, mis koosneb 1 200 m isevoolsest torustikust, plastikkorpusega ühe sukelpumbaga reoveepumplast, ca 100 m survetorustikust ja kaasaegsest bioloogilisest väikepuhastist (BIOCLERE või analoogne tüüp või filterväljak).

4.5. HINDU KÜLA 1. Rekonstrueerida reoveepuhastist väljuv torustik suublani (ca 200 m).

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

4.6. TULEMID KOKKUVÕTLIKULT

- Paigaldatakse 4 veetöötlusseadet raua ärastuseks ja vee stabiliseerimiseks, - renoveeritakse 2 000 m veetorustikku ja rajatakse 500 m uut; - renoveeritakse 984 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku - rajatakse 550 m uut isevoolset kanalisatsioonitorustikku; - rajatakse kolm reovee kompaktpumplat koos survetorustikuga; - renoveeritakse 500 m survetorustikku; - rajatakse purgimissõlm; - tarbijad – asulate elanikud ja ettevõtted (sh koolid, lasteaed) kindlustatakse kvaliteetse joogiveega; - väheneb nõrgaltkaitstud põhjaveega piirkonna põhjavee saastumisoht; - rajatavad puhastusseadmed tagavad eeldatavalt nõuetekohase reovee puhastuse; - väheneb reostuskoormus suublale - oluliselt paraneb asulate sanitaarne olukord ja keskkonnaseisund.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

5. MAKSUMUS JA INVESTEERINGUVAJADUS

Investeeringuvajadus on 25% suurem ehitus- ja rekonstrueerimistööde maksumusest. 25% moodustub järgmistest kuludest: 1. 10% uuringute ja projekteerimise maksumus; 2. 10% ettenägematud kulud; 3. 5% projektijuhtimise ja järelevalve kulud.

Emmaste küla Tegevus Ühik Kogus Maksumus tuh €

puurkaevud-pumbajaamad Rekonstrueerimine tk

veetöötlusseadmed Rekonstrueerimine tk 1 10,0

Veetrass Rajamine km 0,200 20,0

isevoolne kanalisatsiooni Rekonstrueerimine km

torustik Rajamine km 0,550 50,0

reovee puhastusseadmed Rekonstrueerimine tk

Rajamine tk 1 210 puhastusseadmele Rajamine tk 1 80 purgimissõlm sademevee kanalisatsioon Rekonstrueerimine km 1,000 150,0 Rajamine km Kogumaksumus 520 25 % kogumaksumusest 130,0

Kogu investeering 650,0

Kokku Emmaste küla investeeringud 650,0 tuh € käibemaksuga 780,0 tuh €

Mõisa küla

Tegevus Ühik Kogus Maksumus tuh €

veetöötlusseadmed Rekonstrueerimine 1tk 40,0

Rajamine

Survetorustikud 500m 45,0

Kogumaksumus 85,0 25% kogumaksumusest 21,25

Kokku Mõisa küla investeeringud 106,25 tuh €; käibemaksuga 127,5 tuh €

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

Jausa küla

Tegevus Ühik Kogus Maksumus tuh € veetöötlusseadmed Rekonstrueerimine tk

Rajamine tk 1 45,0 veevõrk Rekonstrueerimine km 2,000 150,0

Rajamine km

Rekonstrueerimine km 1,200 90,0

Isevoolne kanalisatsioon Rajamine km survetorustikud Rekonstrueerimine km

Rajamine km 0,100 10,0 reovee puhastusseadmed Rekonstrueerimine tk

Rajamine tk 1 100,0

Kogumaksumus 395,0

25% kogumaksumusest 79,0

Kokku Jausa küla investeeringud 447,0 tuh €; käibemaksuga 541,8 tuh €

Hindu küla

Tegevus Ühik Kogus Maksumus tuh €

veetöötlusseadmed Rajamine tk

Puurkaev-pumpla Rajamine tk

veevõrk Rekonstrueerimine km

Rajamine km

Rekonstrueerimine km 0,5 50,0

Isevoolne kanalisatsioon Rajamine km

Puhastist väljuv trass suublasse Rekonstrueerimine km 0,2 20,0

Rajamine tk

Kogumaksumus 70,0

25% kogumaksumusest 17,50

Kokku Hindu küla investeeringud 87,5 tuh. €; käibemaksuga 105 tuh €

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

Pärna küla

Tegevus Ühik Kogus Maksumus tuh €

Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ja veetöötlussüsteemi rajamine Rajamine tk 1 140

Kogumaksumus 140

Kokku Hindu küla investeeringud 140 tuh. €; käibemaksuga 168 tuh €

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

Emmaste valla koguinvesteeringud

Tegevus Ühik Kogus Maksumus tuh € puurkaevud- Rekonstrueerimine tk pumbajaamad Rajamine tk 2 41,0 veetöötlusseadmed Rekonstrueerimine tk 2 50,0 Rajamine tk 2 195,0 veevõrk Rekonstrueerimine km 2 150,0 Rajamine km 0,200 20,0 isevoolne kanalisatsiooni Rekonstrueerimine km 1,9 160,0 torustik Rajamine km 0,55 50,0 reovee pumbajaamad Rekonstrueerimine tk Rajamine tk survetorustikud Rekonstrueerimine km Rajamine km 0,6 55,0 reovee puhastusseadmed Rekonstrueerimine tk Rajamine tk 2 310,0 puhastusseadmele Rajamine tk 1 80,0 purgimissõlm sademevee Rekonstrueerimine km 1,000 150,0 kanalisatsioon Rajamine km Kogumaksumus 1261,0 25 % kogumaksumusest 315,25 Koguinvesteering 1576,25

Koguinvesteeringud Emmaste vallas 1576,25tuh €; käibemaksuga 1891,5 tuh € 15 %-lise omaosaluse vajadus: 283,73tuh €

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

6. FINANTSEERIMINE

6.1. FINANTSEERIMISMUDEL

Perspektiivskeemijärgse veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks vajalikud investeeringud moodustavad keskmiselt ühe elaniku kohta üle 1 400 euro. Majanduslikus mõttes on täismahus programmi elluviimine ebarentaabel, mistõttu tuleb erinevaid projekte käivitada järk- järgult alates neist, mis vallale kõige vajalikumad ning seejuures suhteliselt väiksemaid investeeringuid nõudvad. Samas tuleb arvestada, et kokkuhoidu annab vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine üheaegselt samas kaevikus. Suhteliselt harvalt paiknevate talude piirkondadesse, kus põhjavesi hästi kaitstud, on otstarbekamaks mitte rajada ühtset kanalisatsioonivõrku. Elanike vastavate võimaluste korral võib ehitada lokaalseid väikepuhasteid (septik + imbväljak vms.). Emmaste vald ega tema vee-ettevõtted pole võimelised kavas toodud investeeringuid iseseisvalt finantseerima. Võimalikeks finantseerimisallikateks on:

  vee ja kanalisatsiooniteenuse müügist laekuv kasum;    vee-ettevõtte poolt võetav laen;   omavalitsuse poolt võetav laen;   omavalitsuse eelarve tulud;    võlakirjade emiteerimine;   liitumistasud;   riiklikud investeeringud;    põhjamaade abiprogrammid;   euroopa struktuurifondid (ISPA, CF jms).  Riiklike investeeringute eelduseks on projekti prioriteetsus riiklikus tegevuskavas. Investeeringule tuleb tagada vähemalt 10% omaosalus. Suure tõenäosusega riik nimetatud projekte täies mahus ei toeta. Eesti keskkonnategevuskava on seadnud prioriteediks toetada projekte, millele kaalukoefitsient on kõrge s.t:   tasakaalustav soodus mõju keskkonnale (kohene mõju);    hinnanguline tõhusus (kulude/mõjude soodne suhe);   ülepõlvkonnaline soodus mõju keskkonnale;   loob eeldused arenguteks teistes valdkondades;    loob eeldused järgnevateks keskkonnategevusteks;   aitab täita rahvusvahelisi kohustusi;  Toodud eelistuskriteeriumid seavad eelisolukorda suuremad asulad ja linnad, mis on ka mõistetav. Euroopa struktuurifondidest saadavate toetuste kohustuslik Eestipoolne kaasfinantseerimine on 20%. Teadaolevalt on riik seni osalenud omafinantseeringu tagamisel kuni 15% projekti mahust, kuid paraku seda eelnevalt ei garanteerita.

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

6.2. FINANTSEERIMISE KAVA (tuh.euro) Viimastel põuastel suvedel on olnud probleemiks šahtkaevude ja madalamate puurkaevude kuivamine. Ilmselt tuleb leida võimalused sügavamate ühispuurkaevude väljaehitamiseks põua ajal veepuuduse all kannatavatesse piirkondadesse. Tegevus Oluk 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Rahastaja ord 2014 € € € € € € € € € € € € €

ÜVK arengukava ok x 2 x x x Vald koostamine Puurkaevude ok vald inventariseerimine ÜVK rek. Jausa - 541,8 Vald + Riik + Str.F Vee- ja kanalitras- 105 Vald+ riik Side rek. Emmaste +Str.f k Pumbajaamade, - 15 Vald + riik puhastusseadmete + Str.F rekonstrueerimine Emmastes Ühisveevärgi ja – 127,5 Vald + riik kanalisatsiooni + Str.F rekonstrueerimine Mõisas Sadevete - 225,0 Vald +riik kanalisatsiooni rek. + Str.F Emmaste k 39

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

Emmaste - 435 Vald + riik heitveepuhastile +Str.F välja ehitada purgimissõlm Ehitada - x Vald + riik ühispuurkaevud põua ajal veepuuduse all kannatavates piirkondades

Tuletõrjeveevõtu - Vald + riik kohtade + Str.F korrastamine ja tähistamine Hindu k, ÜVK 105,0 Vald + riik +Str.F Sõru sadama 210 pumpla rekonstrueerimine ja veetöötlussüsteemi rajamine

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

KOKKUVÕTE

Emmaste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava on koostatud Emmaste Vallavalitsuse poolt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas toodud põhimõtete jälgimine aitab vältida kohalikul tasandil väärotsuste langetamist veevarustuse ja kanalisatsiooni arengu planeerimisel ja jooksva töö korraldamisel. Samas ei pakuta välja konkreetseid tehnilisi lahendusi, mis on igale projektile eelneva otstarbekuse uuringu ülesanne. Arengukava on koostatud küll 12 aasta peale, kuid kui kavas püstitatud eesmärgid saavad täidetud plaanitust varem või ilmnevad muud olulised asjaolud, tuleb arengukava ajakohastada. Emmaste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava avalikustatakse Emmaste ja Leisu raamatukogudes, Emmaste Vallavalitsuses ja valla internetileheküljel www.emmaste.ee

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

KASUTATUD ALLIKAD

  Emmaste valla arengukava 2004-2016   Emmaste valla üldplaneering volikogu määrus nr.39 30.sept.2005  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus   Hiiumaa Keskkonnateenistus   Hiiumaa Keskkonnaatlas 4 , Pinnakate ja põhjavee kaitstus, BKA Hiiumaa Keskus Kärdla 2000   Hiiumaa keskkonnaatlas 5 , Hiiumaa pinnaveed, Hiiumaa Kaitsaealade administratsioon,  Kärdla 2003   Eesti Geoloogia Keskuse andmebaas “Põhjavesi-Puurkaev”    ÜVK arengukava koostamise juhend (Eesti Vee-ettevõtete Liit)   Vahur Leenurm “Ettevalmistustööd Emmaste valla arengukava ja üldplaneeringu  koostamiseks”    Sepp U., 1974 “Hiiumaa maastikuline iseloomustus”. Valgus. Tallinn   Eesti statistikaameti kodulehekülg [ www.stat.ee] 15.12.2004 

LISAD

1. Emmaste Vallavolikogu määrus nr.15 30.november .2010.a. 2. Emmaste valla asustuse ja reostuskaitstuse tabel 3. Ühisvee- ja kanalisatsioonirajatiste ja trasside skeemid 4. Puurkaevude andmed (täpsustamata) 5. Hiiumaa Keskkonnaatlas 4 , Pinnakate ja põhjavee kaitstus 6. Hiiumaa Keskkonnaatlas 5 , Hiiumaa pinnaveed 7. ÜVK kogumisalad 4 kaarti  Emmaste asula ÜVK kaart  ÜVK map  Mõisa ÜVK kaart  Hindu ÜVK kaart  Jausa ÜVK kaart

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

Emmaste valla passiga puurkaevude nimekiri (Hiiumaa Keskkonnateenistus jaanuar 2011)

Katastri Registrikood nr Seire nr Tüüp Asukoht PRK0003347 3347 Hiiumaa, Emmaste vald, Pärna küla PRK0011348 11348 Hiiumaa, Emmaste vald, Ulja küla PRK0011349 11349 Hiiumaa, Emmaste vald, Hindu küla PRK0011357 11357 Hiiumaa, Emmaste vald, Hindu küla PRK0011457 11457 Hiiumaa, Emmaste vald, Tilga küla PRK0011558 11558 Hiiumaa, Emmaste vald, Sõru küla PRK0011563 11563 564 Hiiumaa, Emmaste vald, Tilga küla PRK0011564 11564 Hiiumaa, Emmaste vald, Emmaste küla PRK0011565 11565 Hiiumaa, Emmaste vald, Emmaste küla PRK0011590 11590 Hiiumaa, Emmaste vald, Pärna küla PRK0011591 11591 Hiiumaa, Emmaste vald, Jausa küla PRK0011592 11592 Hiiumaa, Emmaste vald, Valgu küla PRK0011593 11593 Hiiumaa, Emmaste vald, Viiri küla PRK0011632 11632 Hiiumaa, Emmaste vald, Lassi küla PRK0011634 11634 Hiiumaa, Emmaste vald, Emmaste küla PRK0011656 11656 Hiiumaa, Emmaste vald, Emmaste küla PRK0011709 11709 Hiiumaa, Emmaste vald, Emmaste küla PRK0011816 11816 Hiiumaa, Emmaste vald, Harju küla PRK0011861 11861 Hiiumaa, Emmaste vald, Hindu küla PRK0011882 11882 Hiiumaa, Emmaste vald, Valgu küla PRK0012145 12145 Hiiumaa, Emmaste vald, Hindu küla PRK0012159 12159 Hiiumaa, Emmaste vald, Kuusiku küla PRK0012715 12715 Hiiumaa, Emmaste vald, Jausa küla PRK0012761 12761 Hiiumaa, Emmaste vald, Jausa küla PRK0012823 12823 Hiiumaa, Emmaste vald, Kurisu küla PRK0012866 12866 Hiiumaa, Emmaste vald, Kuusiku küla PRK0013119 13119 Hiiumaa, Emmaste vald, Vanamõisa küla PRK0013229 13229 Hiiumaa, Emmaste vald, Lepiku küla PRK0013230 13230 Hiiumaa, Emmaste vald, Viiri küla PRK0013297 13297 Hiiumaa, Emmaste vald, Emmaste küla PRK0013298 13298 Hiiumaa, Emmaste vald, Rannaküla küla PRK0013309 13309 Hiiumaa, Emmaste vald, Õngu küla PRK0013316 13316 Hiiumaa, Emmaste vald, Haldi küla PRK0013317 13317 Hiiumaa, Emmaste vald, Haldreka küla PRK0013318 13318 Hiiumaa, Emmaste vald, Nurste küla PRK0013319 13319 Hiiumaa, Emmaste vald, Nurste küla PRK0013320 13320 Hiiumaa, Emmaste vald, Haldreka küla PRK0013321 13321 Hiiumaa, Emmaste vald, Külaküla küla PRK0013322 13322 Hiiumaa, Emmaste vald, Haldi küla PRK0013719 13719 Hiiumaa, Emmaste vald, Hindu küla PRK0013720 13720 Hiiumaa, Emmaste vald, Nurste küla

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

PRK0013730 13730 Hiiumaa, Emmaste vald, Tärkma küla PRK0013731 13731 Hiiumaa, Emmaste vald, Kitsa küla PRK0013747 13747 Hiiumaa, Emmaste vald, Emmaste küla PRK0013748 13748 Hiiumaa, Emmaste vald, Jausa küla PRK0013749 13749 Hiiumaa, Emmaste vald, Tärkma küla PRK0013750 13750 13750 Hiiumaa, Emmaste vald, Emmaste küla PRK0013760 13760 Hiiumaa, Emmaste vald, Valgu küla PRK0014491 14491 Hiiumaa, Emmaste vald, Viiri küla PRK0014492 14492 Hiiumaa, Emmaste vald, Valgu küla PRK0014843 14843 Hiiumaa, Emmaste vald, Nurste küla PRK0014844 14844 Hiiumaa, Emmaste vald, Sõru küla PRK0014845 14845 Hiiumaa, Emmaste vald, Mänspe küla PRK0014886 14886 Hiiumaa, Emmaste vald, Külaküla küla PRK0015311 15311 Hiiumaa, Emmaste vald, Tilga küla PRK0015543 15543 Hiiumaa, Emmaste vald, Mänspe küla PRK0015843 15843 Hiiumaa, Emmaste vald, Kaderna küla PRK0015905 15905 Hiiumaa, Emmaste vald, Valgu küla PRK0015970 15970 Hiiumaa, Emmaste vald, Ulja küla PRK0016375 16375 Hiiumaa, Emmaste vald, Lepiku küla PRK0016377 16377 Hiiumaa, Emmaste vald, Valgu küla PRK0016378 16378 Hiiumaa, Emmaste vald, Rannaküla küla PRK0016427 16427 Hiiumaa, Emmaste vald, Riidaküla küla PRK0016428 16428 Hiiumaa, Emmaste vald, Õngu küla PRK0016430 16430 Hiiumaa, Emmaste vald, Härma küla PRK0019726 19726 Hiiumaa, Emmaste vald, Õngu küla PRK0019727 19727 Hiiumaa, Emmaste vald, Õngu küla PRK0019728 19728 Hiiumaa, Emmaste vald, Õngu küla PRK0019729 19729 Hiiumaa, Emmaste vald, Õngu küla PRK0019799 19799 Hiiumaa, Emmaste vald, Emmaste küla PRK0020008 20008 Hiiumaa, Emmaste vald, Hindu küla PRK0020113 20113 Hiiumaa, Emmaste vald, Haldi küla PRK0020115 20115 Hiiumaa, Emmaste vald, Rannaküla küla PRK0020248 20248 Hiiumaa, Emmaste vald, Harju küla PRK0020542 20542 Hiiumaa, Emmaste vald, Metsalauka küla PRK0020543 20543 Hiiumaa, Emmaste vald, Õngu küla PRK0020547 20547 Hiiumaa, Emmaste vald, Mänspe küla PRK0020594 20594 Hiiumaa, Emmaste vald, Õngu küla PRK0020755 20755 Hiiumaa, Emmaste vald, Reheselja küla PRK0020935 20935 Hiiumaa, Emmaste vald, Kurisu küla PRK0021144 21144 Hiiumaa, Emmaste vald, Õngu küla PRK0021268 21268 Hiiumaa, Emmaste vald, Viiri küla PRK0021392 21392 Hiiumaa, Emmaste vald, Nurste küla PRK0021870 21870 Hiiumaa, Emmaste vald, Jausa küla PRK0022015 22015 Hiiumaa, Emmaste vald, Tilga küla PRK0022016 22016 Hiiumaa, Emmaste vald, Vanamõisa küla PRK0022820 22820 Hiiumaa, Emmaste vald, Härma küla

EMMASTE VALD Emmaste valla ÜVK arengukava

PRK0022948 22948 Hiiumaa, Emmaste vald, Rannaküla küla PRK0023147 23147 Hiiumaa, Emmaste vald, Hindu küla PRK0023674 23674 Hiiumaa, Emmaste vald, Sepaste küla PRK0024210 24210 Hiiumaa, Emmaste vald, Haldreka küla PRK0024463 24463 Hiiumaa, Emmaste vald, Leisu küla PRK0024464 24464 Hiiumaa, Emmaste vald, Emmaste küla PRK0024566 24566 Hiiumaa, Emmaste vald, Rannaküla küla PRK0025115 25115 Hiiumaa, Emmaste vald, Haldi küla PRK0025131 25131 Hiiumaa, Emmaste vald, Nurste küla PRK0025187 25187 Hiiumaa, Emmaste vald, Tilga küla PRK0025301 25301 Hiiumaa, Emmaste vald, Lepiku küla PRK0025302 25302 Hiiumaa, Emmaste vald, Sõru küla PRK0025303 25303 Hiiumaa, Emmaste vald, Sõru küla PRK0025304 25304 Hiiumaa, Emmaste vald, Kitsa küla PRK0025305 25305 Hiiumaa, Emmaste vald, Jausa küla PRK0025306 25306 Hiiumaa, Emmaste vald, Sõru küla PRK0025307 25307 Hiiumaa, Emmaste vald, Nurste küla PRK0025308 25308 Hiiumaa, Emmaste vald, Jausa küla PRK0025309 25309 Hiiumaa, Emmaste vald, Harju küla PRK0025310 25310 Hiiumaa, Emmaste vald, Jausa küla PRK0025426 25426 Hiiumaa, Emmaste vald, Pärna küla PRK0025471 25471 Hiiumaa, Emmaste vald, Pärna küla PRK0025940 25940 Hiiumaa, Emmaste vald, Lepiku küla PRK0025941 25941 Hiiumaa, Emmaste vald, Ulja küla PRK0026204 26204 Hiiumaa, Emmaste vald, Harju küla PRK0030406 30406 Hiiumaa, Emmaste vald, Tilga küla PRK0030697 30697 Hiiumaa, Emmaste vald, Nurste küla PRK0030791 30791 Hiiumaa, Emmaste vald, Hindu küla

Ülo Kikas volikogu esimees