TOP Hiiumaa 2002

9. oktoober 2003

Hiiumaad haarab plastiku lummus

Hiiumaa TOPi võitnud EstPak Plas- tiku juhataja Enno Harja- ku hinnangul ajastas firma turule tuleku väga õigesti.

lk 4

Hiiumaa TOPi esikümme

1. EstPak Plastik AS 2. Hiiu Puu AS 3. Plastiktoos OÜ koht firma nimi punktisumma tegevusvaldkond asukoht 1. EstPak Plastik AS 41 plastpakendite tootmine, kalapüük, põllumajanduslik tootmine Kärdla 2. Hiiu Puu AS 45 metsamajandus, metsamaterjali ost, müük, raie Kärdla 3. Plastiktoos OÜ 64 pastmasstoodete valmistamine survevalu meetodil Käina alevik 4. Liisbet Tukat OÜ 78 elektrivalgustite ja -lampide tootmine Nurste küla 5. Dagöplast AS 86 plastmasstoodete valmistamine ja müük Käina alevik 6. DALE LD. AS 88 plastmassist toodete valmistamine Nurste küla 7. B-plast AS 95 plastmasstoodete tootmine Käina alevik 8. HM Puidukaubandus OÜ 103ümarmetsamaterjali ost-müük Kärdla 9. ASS-Transport OÜ 107 rahvusvahelised transportteenused Kärdla 10. Reko AKM AS 129 kontoritehnika ja -tarvete, mobiiltelefonide müük Kärdla 2 Äripäeva lisa 9. oktoober 2003

Käibe TOP 40 Hiiumaa ettevõtete TOP 80 aastal 2002 koht firma nimi käive 2002 koht koond- (tuh kr) TOPis koht firma nimi tegevusalad punkte 1. Hiiumaa Tarbijate Ühistu ...... 79 898 ...... 66. 2. Necton Foods OÜ ...... 77 033 ...... 46. 1. EstPak Plastik AS plastpakendite tootmine, kalapüük, põllumajanduslik tootmine 41 3. DAGOmar AS ...... 64 818 ...... 35. 4. Hiiu Kalur AS ...... 61 274 ...... 65. 2. Hiiu Puu AS metsamajandus, metsamaterjali ost, müük, raie 45 5. Klemet AS ...... 55 481 ...... 19. 6. HM Puidukaubandus OÜ ...... 45 294 ...... 8. 3. Plastiktoos OÜpastmasstoodete valmistamine survevalu 7. Hiiu Puu AS ...... meetodil 43 053 ...... 64 2. 8. Dagöplast AS ...... 40 445 ...... 5. 9. M ja P Nurst AS ...... 28 383 ...... 20. 4. Liisbet Tukat OÜ ...... elektrivalgustite ja -lampide tootmine ...... 78 10. Faasion OÜ ...... 27 589 ...... 74. 5. Dagöplast AS ...... plastmasstoodete valmistamine ja müük ...... 86 11. Ari Kaup OÜ ...... 25 013 ...... 38. 6. DALE LD. AS...... plastmassist toodete valmistamine ...... 88 12. Vesset OÜ ...... 19 057 ...... 16. 7. B-plast AS ...... plastmasstoodete tootmine ...... 95 13. EstPak Plastik AS ...... 14 027 ...... 1. 8. HM Puidukaubandus OÜ ...... ümarmetsamaterjali ost-müük ...... 103 14. Rene Auto OÜ ...... 14 017 ...... 36. 9. ASS-Transport OÜ ...... rahvusvahelised transportteenused ...... 107 15. Tiit Liinid OÜ ...... 12 530 ...... 63. 10. Reko AKM AS ...... kontoritehnika ja -tarvete, mobiiltelefonide müük ...... 129 16. DALE LD. AS ...... 11 711 ...... 6. 11. Aalotar Invest AS ...... kinnisvara haldamine, arendamine, investeerimine ...... 133 17. Hiiumaa Mereagentuur AS ...... 11 110 ...... 54. 18. ASS-Transport OÜ ...... 10 838 ...... 9. 12. Kõriku Puit OÜ ...... transporditeenused ja metsamaterjali müük ...... 138 19. Rammar AS ...... 9 928 ...... 72. 13. Dagowatt OÜ ...... elektrimontaaztööd; el.energia edasimüük...... 139 20. Fonax AA OÜ ...... 9 695 ...... 42. 14. Belaisa OÜ ...... metsamaa ost-müük, saematerjali tootmine ...... 142 21. Kärdla Apteek OÜ ...... 9 651 ...... 24. 15. Dagö Hindersystem OÜ ...... plastikust hobusetõkete tootmine ja müük ...... 144 22. Reko AKM AS ...... 7 971 ...... 10. 16. Vesset OÜ ...... puidutöötlemine ...... 156 23. Dagofor OÜ ...... 7 963 ...... 77. 17. Hesthon AS ...... elektriliste kodumasinate maaletoomine ja hulgimüük, kinnisvara ...... 171 24. DAGOsan OÜ ...... 7 948 ...... 26. 18. Väino ja KO OÜ ...... elektritööd, elektriehitus, elektriprojekteerimine ja mõõtmis-teimitööd ...... 171 25. Honga AS ...... 7 473 ...... 32. 19. Klemet AS ...... kütuse ja määrdeainete jae- ja hulgimüük, transporditeenused ...... 174 26. Belaisa OÜ ...... 7 126 ...... 14. 20. M ja P Nurst AS ...... elektrimontaaþi materjalide montaaþ, plastmasstoodete valmistamine ...... 174 27. Hiiu Autotrans OÜ ...... 6 966 ...... 25. 28. B-plast AS ...... 6 505 ...... 7. 21. Tähva OÜ ...... kodumasinate müük, remont ja autode tehnoülevaatus ...... 184 29. Berku Eritööd OÜ ...... 6 399 ...... 73. 22. Numitor OÜ ...... sanitaartehnika, elektrikaupade jms jae- ja hulgimüük ...... 184 30. Ehtar Puit AS ...... 6 194 ...... 28. 23. Himifil AS ...... filtrite tootmine, kaubanduslik vahendustegevus ...... 190 31. Dagö Hindersystem OÜ ...... 5 978 ...... 15. 24. Kärdla Apteek OÜ ...... ravimite valmistamine ja müük ...... 193 32. Hiiulink OÜ ...... 5 745 ...... 33. 25. Hiiu Autotrans OÜ ...... rahvusvahelised ja riigisisesed auto-kaubaveod ...... 194 33. Plastiktoos OÜ ...... 5 200 ...... 3. 26. DAGOsan OÜ ...... üldehitus- ja remonditööd ...... 198 34. Tähva OÜ ...... 4 869 ...... 21. 27. Pharma Systems Eesti OÜ ...... anestesioloogia- ja intensiivravi hingamissüsteemide tootmine ...... 204 35. Pharma Systems Eesti OÜ ...... 4 788 ...... 27. 28. Ehtar Puit AS ...... puitmajade tootmine...... 205 36. Liisbet Tukat OÜ ...... 4 171 ...... 4. 29. Profipuit OÜ ...... puidu ost-müük ...... 211 37. Aalotar Invest AS ...... 3 882 ...... 11. 38. Numitor OÜ ...... 3 858 ...... 22. 30. Hiiumaa Agrovarustus OÜ ...... väetiste ja ehitusmaterjalide kaubandus ...... 214 39. LeVa AS ...... 3 852 ...... 43. 31. Relle Autokaubad OÜ ...... autokaupade jaemüük ...... 222 40. Näkman SAT OÜ ...... 3 771 ...... 57. 32. Honga AS ...... rahvusvaheline transport ja puidu töötlemine ...... 230 33. Hiiulink OÜ ...... plasttoodete komplekteerimine ...... 231 34. Matto Maakorralduse ja Kinnisvarabüroo OÜ katastrimõõdistamine, geodeetilised uurimustööd ...... 236 35. DAGOmar AS ...... töönduslik meresaaduste püük ja töötlemine ...... 247 36. Rene Auto OÜ ...... rahvusvaheliste kaubavedude teostamine ja ekspedeerimine ...... 248 Kasumi TOP 40 37. I V Elektritööd OÜ ...... elektrimontaaþi- ja installatsioonitööd ning projekteerimine ...... 248 38. Ari Kaup OÜ ...... metsamajandus, vallas- ja kinnisvaratehingud ...... 254 39. Pildikoda OÜ ...... fotograafiateenused ...... 255 koht firma nimi kasum 2002 koht koond- 40. Hiiumaa Agro OÜ ...... piimatootmine, tõuveise- ja taimekasvatus ...... 255 (tuh kr) TOPis 41. Männaka OÜ ...... veisekasvatus ...... 256 42. Fonax AA OÜ ...... veotransporditeenus, autoklaaside müük ja paigaldus...... 263 1. Hiiu Puu AS ...... 3 836 ...... 2 43. LeVa AS ...... üldehitus ...... 263 2. DAGOmar AS ...... 3 384 ...... 35 44. Rusty OÜ ...... veotransport ning autode plekitööd ja värvimine ...... 263 3. EstPak Plastik AS ...... 2 789 ...... 1 4. Dagöplast AS ...... 2 658 ...... 5 45. Kärdla Perearstid OÜ ...... meditsiinialane teenindamine ...... 264 5. HM Puidukaubandus OÜ ...... 2 123 ...... 8 46. Necton Foods OÜ ...... kalatoodete hulgimüük ...... 265 6. Vesset OÜ ...... 1 744 ...... 16 47. Keldrimägi TÜ ...... turistide majutamine, raamatupidamisteenused ...... 266 7. Plastiktoos OÜ ...... 1 600 ...... 3 48. Gunnar Aug Anno talu ...... põllumajandus ...... 269 8. M ja P Nurst AS ...... 1 425 ...... 20 49. T.Türnpuu OÜ ...... sõidukite remont ja hooldus, kaubandus ...... 270 9. DALE LD. AS ...... 1 378 ...... 6 50. Vetsitall OÜ ...... majutus- ja toitlustusteenuste osutamine ja jaekaubanduslik tegevus...... 272 10. ASS-Transport OÜ ...... 1 210 ...... 9 51. Paler PT OÜ ...... ehitus- ja remonditööd, saagimisteenused, kraana- ja traktoritööd ...... 275 11. Klemet AS ...... 974 ...... 19 52. Magnuse Äri OÜ ...... raamatute ja õpikute jaemüük ...... 275 12. B-plast AS ...... 951 ...... 7 53. Kaluritalude ühistu Kakri ...... kalapüük ...... 276 13. Honga AS ...... 844 ...... 32 14.–15. Aalotar Invest AS ...... 836 ...... 11 54. Hiiumaa Mereagentuur AS ...... kaubandus ja toitlustamine ...... 278 14.–15. Liisbet Tukat OÜ ...... 836 ...... 4 55. DAGOpen OÜ ...... ehituslik projekteerimine ja ehituse peatöövõtt, planeerimistööd ...... 283 16. Belaisa OÜ ...... 797 ...... 14 56. Cleanaway Hiiumaa OÜ...... kommunaalteenused ...... 288 17. Reko AKM AS ...... 754 ...... 10 57. Näkman SAT OÜ ...... kodutehnika müük ...... 296 18. Kõriku Puit OÜ ...... 598 ...... 12 58. Abermex OÜ ...... kalavõrkude valmistamine ...... 299 19. Himifil AS ...... 595 ...... 23 59. Viirisepa OÜ...... jahiturism, majutus, kaubandus- ja vahendustegevus...... 307 20. Hiiu Autotrans OÜ ...... 550 ...... 25 60. Apestex Kaubandus AS ...... kinnisvara haldamine, arendamine ja investeerimine ...... 307 21. Dagowatt OÜ ...... 415 ...... 13 61. Ellas Audit OÜ ...... raamatupidamis- ja audiitorteenused; arhiiviteenused, arhiiviteenus ...... 313 22. Tähva OÜ ...... 408 ...... 21 62. Kärdla Linnasoojus AS ...... soojusenergia tootmine ja müük ...... 315 23. Necton Foods OÜ ...... 394 ...... 46 24. LeVa AS ...... 350 ...... 43 63. Tiit Liinid OÜ ...... reisijate vedu ...... 321 25. Kärdla Apteek OÜ ...... 326 ...... 24 64. Kärdla Veevärk AS ...... kanalisatsiooni puhastamine ja ärajuhtimine, vee realiseerimine ...... 321 26. Rene Auto OÜ ...... 321 ...... 36 65. Hiiu Kalur AS ...... kalatoodete müük, müügi vahendustegevus, ruumide rentimine ...... 324 27. Dagö Hindersystem OÜ ...... 316 ...... 15 66. Hiiumaa Tarbijate Ühistu ...... jaekaubandus, pagaritoodete valmistamine ...... 327 28. DAGOsan OÜ ...... 277 ...... 26 67. Meritik OÜ ...... töörõivaste ja haiglatekstiili valmistamine ...... 330 29. Hesthon AS ...... 268 ...... 17 68. Papsi OÜ ...... elektroonika- ja elektritarvikute tootmine ...... 333 30. Gunnar Aug Anno talu ...... 255 ...... 48 69. Kemehh OÜ ...... maaparandustööd ...... 334 31. Matto Maakorralduse ja Kinnisvarabüroo OÜ ...... 241 ...... 34 70. LTM Teenused OÜ ...... ehitusmaterjalide jae- ja hulgikaubandus, transporditeenused ...... 340 32. Hiiumaa Agrovarustus OÜ ...... 233 ...... 30 71. Hotell Sõnajala AS ...... hotellimajandus ...... 345 33. Männaka OÜ ...... 228 ...... 41 34. Hiiumaa Agro OÜ ...... 212 ...... 40 72. Rammar AS ...... ehitus- ja remonditööd, restaureerimistööd, puidu töötlemine ...... 355 35. Profipuit OÜ ...... 203 ...... 29 73. Berku Eritööd OÜ ...... ehitustöö, kaubandus ...... 357 36. Ehtar Puit AS ...... 197 ...... 28 74. Faasion OÜ ...... Ehitusmaterjalide ja rahvusvahelised autoveod vedukautodega ...... 359 37. Väino ja KO OÜ ...... 156 ...... 18 75. Perearst Marje Vann OÜ ...... esmatasandi ravi ja profülaktiline töö ...... 361 38. Hiiulink OÜ ...... 154 ...... 33 76. Mameta H OÜ ...... sõiduautode remont ja hooldustööd, autokaupade müük ...... 370 39. Hiiumaa Mereagentuur AS ...... 152 ...... 54 77. Dagofor OÜ ...... puidu töötlemine ...... 389 40. Apestex Kaubandus AS ...... 141 ...... 60 78. Kai Lauter OÜ ...... peremeditsiin, stomatoloogia ...... 394 79. Automa AS...... autotransporditeenused ...... 418 80. Rooexpert OÜ...... ehitus, pilliroo lõikamine ...... 460

Käibe kasvu TOP 20 Kasumi kasvu TOP 20 Rentaabluse TOP 20 Omakapitali tootlikkuse TOP 20

firma nimi käibe kasv koht firma nimi kasumi kasv koht firma nimi rentaablus koht firma nimi varade koht (korda) koond- (tuh kr) koond- (%) koond- tootlikkus (%) koond- TOPis TOPis TOPis TOPis 1. Ari Kaup OÜ ...... 4,91 ...... 38 1. Hiiu Puu AS ...... 2 866 ...... 2 1. Gunnar Aug Anno talu ...... 45,37 ...... 48 1. Profipuit OÜ ...... 135,57 ...... 29 2. Hiiu Kalur AS ...... 2,59 ...... 65 2. EstPak Plastik AS ...... 1 466 ...... 1 3. Belaisa OÜ ...... 2,14 ...... 14 2. Kaluritalude ühistu Kakri ...... 39,43 ...... 53 2. EstPak Plastik AS ...... 94,39 ...... 1 3. DALE LD. AS ...... 1 352 ...... 6 4. Hiiu Puu AS ...... 1,94 ...... 2 3. Männaka OÜ ...... 32,2 ...... 41 3. Plastiktoos OÜ ...... 88,89 ...... 3 5. Hesthon AS ...... 1,83 ...... 17 4. Plastiktoos OÜ ...... 1 100 ...... 3 4. Plastiktoos OÜ ...... 30,77 ...... 3 4. Relle Autokaubad OÜ ...... 82,32 ...... 31 6. Liisbet Tukat OÜ ...... 1,81 ...... 4 5. Dagöplast AS ...... 956 ...... 5 5. Aalotar Invest AS ...... 21,54 ...... 11 5. HM Puidukaubandus OÜ ...... 76,58 ...... 8 7. Paler PT OÜ ...... 1,79 ...... 51 6. Klemet AS ...... 733 ...... 19 6. Liisbet Tukat OÜ ...... 20,05 ...... 4 6. Liisbet Tukat OÜ ...... 75,31 ...... 4 8. Viirisepa OÜ ...... 1,75 ...... 59 7. HM Puidukaubandus OÜ ...... 692 ...... 8 7. EstPak Plastik AS ...... 19,88 ...... 1 7. Hiiu Puu AS ...... 73,93 ...... 2 9. DAGOpen OÜ ...... 1,71 ...... 55 8. Ari Kaup OÜ ...... 644 ...... 38 8. Profipuit OÜ ...... 18,83 ...... 29 8. Dagö Hindersystem OÜ ...... 72,51 ...... 15 10. Dagöplast AS ...... 1,65 ...... 5 9. Ehtar Puit AS ...... 629 ...... 28 9. Kõriku Puit OÜ ...... 18,16 ...... 12 9. Väino ja KO OÜ ...... 68,04 ...... 18 11. Pharma Systems Eesti OÜ ...... 1,63 ...... 27 10. Liisbet Tukat OÜ ...... 614 ...... 4 10. Himifil AS ...... 17,89 ...... 23 10. Kõriku Puit OÜ ...... 63,2 ...... 12 12. B-plast AS ...... 1,62 ...... 7 11. Vesset OÜ ...... 544 ...... 16 11. Dagowatt OÜ ...... 15,54 ...... 13 11. Pildikoda OÜ ...... 56,72 ...... 39 13. Plastiktoos OÜ ...... 1,58 ...... 3 12. Himifil AS ...... 523 ...... 23 12. Keldrimägi TÜ ...... 15,33 ...... 47 12. Hiiumaa Agrovarustus OÜ ...... 54,31 ...... 30 14. EstPak Plastik AS ...... 1,43 ...... 1 13. B-plast AS ...... 464 ...... 7 13. B-plast AS ...... 14,62 ...... 7 13. ASS-Transport OÜ ...... 53,98 ...... 9 15. Ellas Audit OÜ ...... 1,41 ...... 61 14. ASS-Transport OÜ ...... 352 ...... 9 14. DALE LD. AS ...... 11,76 ...... 6 14. Dagowatt OÜ ...... 52,48 ...... 13 16.–17. Aalotar Invest AS ...... 1,37...... 11 15. Aalotar Invest AS ...... 326 ...... 11 15. Honga AS ...... 11,29 ...... 32 15. Belaisa OÜ ...... 51,21 ...... 14 16.–17. DALE LD. AS ...... 1,37...... 6 16. Cleanaway Hiiumaa OÜ ...... 303 ...... 56 16. Belaisa OÜ ...... 11,19 ...... 14 16. Tähva OÜ ...... 50,03 ...... 21 18.–21. Dagö Hindersystem OÜ ...... 1,36 ...... 15 17. Hesthon AS ...... 287...... 17 18.–21. Kärdla Apteek OÜ ...... 1,36 ...... 24 17. ASS-Transport OÜ ...... 11,17 ...... 9 17. B-plast AS ...... 49,19 ...... 7 18. Reko AKM AS ...... 283 ...... 10 18.–21. Numitor OÜ ...... 1,36 ...... 22 18. Matto Maakorralduse ja Kinnisvarabüroo OÜ . 11 ...... 34 18. Vetsitall OÜ ...... 46,68 ...... 50 18.–21. Väino ja KO OÜ ...... 1,36 ...... 18 19. Dagowatt OÜ ...... 272 ...... 13 19. Apestex Kaubandus AS ...... 10,85 ...... 60 19. Kärdla Apteek OÜ ...... 43,64 ...... 24 20. M ja P Nurst AS ...... 217...... 20 20. Väino ja KO OÜ ...... 10,72 ...... 18 20. Reko AKM AS ...... 42,65 ...... 10 Hiiumaa TOP Äripäeva lisa 9. oktoober 2003 3

toimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected] k ommentaar m aavanema kommentaar Eraldatus ja väiksus – Hiiumaa majandus pluss või miinus kummaliselt edukas

Hannes Maasel Kui Eesti ELi liikmeks saab, toi- ehk plastitööstusettevõtetest. Hiiu maavanem mub Hiiumaaga huvitav asi – Idee poolest omavahel konkuree- seni Tallinnast tihtipeale ääre- rivad ettevõtted käivad koos mes- maana nähtud maakond on ELi sidel, koolitavad koos töötajaid kaardil tunduvalt kesksemal ko- välja, tarnivad koos toorainet, ka- Hiiumaa on saar mere taga – pooleteisttunnise praamisõidu hal kui Tallinn. Ent siiski jääb vandavad ühisturundamist, tee- kaugusel mandrist. Just see asjaolu paneb oma pitseri kõiki- Hiiumaad geograafiliselt iseloo- vad koostööd oskusteabe alal jne. dele hiidlaste asjatoimetustele. Seda ka majanduse vallas. mustama eraldatus (merd vahelt Ei julge nüüd pead anda, kas just Saarelisusest tingitud kaugus turgudest ning toorainest seab ära ei võta) ja väiksus. On see klastrit põhjuseks pidada, ometi piirid tegevusvaldkondade valikule, tootmismahtudele, töö- hea või halb – tõestada võib mõ- on plastitööstusest saanud üks jõule ning paljudele muudele ettevõtluses tähtsatele aspekti- lemat. Omad reeglid ja tingimu- kõige kiiremini arenevaid majan- dele. sed on need kaks märksõna siis- dusharusid Hiiumaal. Ka käes- Hiiumaal ei ole väga suuri ettevõtteid, ei ole suurt ja tuge- ki Hiiumaale kehtestanud. oleva TOPi esikümnes on kogu- vat administratiivset keskust ning meie tegemised ei paista Esimene asi on muidugi me- ni viis plastiettevõtet. Eesti mastaabis eriti tihti silma. Ei ole siin ka arvestatavaid retagune asi. Poolteist tundi Veel üks asi iseloomustab maavarasid. Siiski on Hiiumaa olnud vägagi edukas. praamisõitu on selle üks pool. Et Hiiumaad – suhteliselt suured Hiidlase keskmine palk on olnud läbi aastate kõrgem ena- sügis-talvel äripäeviti vaid kuus halduskulud ja vist Eesti kõrgeim mikust Eesti maakondadest. Tulumaksu laekumine elaniku reisi umbes neljatunniste vahe- avaliku sektori osakaal tööhõi- kohta oli 2002. aastal teisel kohal maakondade hulgas, jäädes dega (nädalavahetusel vaid neli ves – läinud aastal oli see näitaja arusaadavatel põhjustel maha vaid Harjumaast. Elanikkond edasi-tagasireisi) saarele läheb, 33%. See on teiste maakondade on siin üks nooremaid Eestimaal. Meie pealinn Kärdla on on tormaka elutempoga harju- kroonitud peades omajagu pin- olnud kolmel aastal Eesti turvalisim linn. nud mandriinimese jaoks juba geidki tekitanud. Nii märkis üks Majandusest kirjutades tuleb alustada Hiiu Kalurist, kes mõistetamatum. Suvel, tõsi, vi- maakonnajuht kunagi üksjagu vaatamata keerulistele aegadele kalatööstuses on tootmismah- hub Hiiumaa vahet küll rohkem mürgiselt umbes nii: “Hiiumaal tusid hoidnud ja investeerinud tootmise kaasajastamisse 2002. reise, ent vaevalt seegi saare kas- on viis omavalitsust ning maava- aastal 32 miljonit krooni. Ettevõtte vavat turismipotentsiaali enam litsus, aga rahvast sama palju kui Plastitööstus mastaapi näitab seegi, et hiidlaste lae- vastik püüab välja ligi 25% Eestile eral- rahuldada suudab. Tallinnas ühes suures majas! No on suhteliselt Meretagune seisund teeb Tallinnas ei tehta ühte majja datud kilu- ja räimekvoodist. Hiiumaa uue haruna Hiiumaa ettevõtjate elu kalli- maavalitsust ja viit omavalitsust!” metsarikkusele toetuv metsa- ja pui- maks – tunduvalt suuremad Veidi utreeritud seisukoht, ent kiiresti kasva- dutööstus on teine heal järjel olev ma- transpordikulud sunnivad kon- näitab ometi, kuidas asi mujalt mas ja sel alal jandusharu, kus viimastel aastatel on kurentsivõimelisuse säilitamiseks paistab. Hiiumaalt paistab teist- lisandub aastas keskendutud puidule lisaväärtuse and- 40–50 uut mujalt kokku hoidma. Ent samas Ajakirjanik Tiit Reinarti hinnangul on eraldatus Hiiumaale moodi. Hiiu omavalitsejate arva- misele. Plastitööstus on suhteliselt uue töökohta. annab eraldatus ka oma eelise – nii suurim õnn kui samas ka õnnetus. Foto: Julia-Maria Linna tes ei ole maakonnas sugugi roh- haruna kiiresti kasvamas ja sel alal li- Hiiumaa on turvaline maatükk, kem vajalikke ametkondi kui sandub aastas 40–50 uut töökohta. Tek- Kärdla koguni Eesti turvalisim nud suhteliselt heal tasemel säi- teerida ka kalanduse jaoks keh- mujal ja kõrge protsendi tingib kimas on nn plastiklaster, mille abil omakorda saab paranda- linn. Seega kulub ettevõtjail ja litada ka põlise majandusharu vadel aegadel. Hiiumaa eralda- just maa- ja kogukonna väiksus. da plastisektori firmade omavahelist koostööd nii tootearen- Hiiumaal oma asja ajavatel ame- kalanduse. Kui kunagistest võim- tus on tekitanud veel ühe huvi- Tõenäoliselt on tera õigust mõ- duses, turustuses, kontaktide loomisel kui ka kaadri väljaõpe- timeestel tunduvalt vähem res- satest kalurikolhoosidest mujal tava nähtuse – pannud ühe vald- lemal poolel. Täpselt samuti on tamisel. surssi territooriumivalvele jm Eestis pole suurt midagi järele konna ettevõtted tegutsema Hiiumaa eraldatuses-väiksuses Tugev on saare kaubandus. Eriti tahaks esile tõsta Hiiumaa turvalisuse küsimustele. Pole hal- jäänud, siis Hiiu Kaluri kontsern klastrina ehk siis omavahel koos- nii plusse kui ka miinuseid. Sõl- Tarbijate Ühistu heal infotehnoloogilisel tasemel olevat kau- ba heata. on suutnud edukalt areneda, tööd tegema. Jutt on suhteliselt tub, kust ja kuidas vaadata. Nii bandusvõrku. Turismile 90ndate algul pandud suured lootu- Meretagune Hiiumaa on suut- tootmismahtusid hoida ja inves- uuest majandusharust sealmaal tulebki Hiiumaad võtta. sed ei ole prognoositud mahus realiseerunud, kuid sellele vaa- tamata on areng olnud märgatav – kümne aastaga on voodi- kohtade arv meie majutuskohtades kasvanud 300-lt 900-le. Kuigi põllumajanduse osakaal on pärast põllumajandusre- TOPi koostamise metoodika Kui firma andmed TOPis puuduvad formi tugevasti langenud, on tegemist saarele olulise majan- dusharuga nii kohaliku elaniku põllumajandussaadustega va- Hiiumaa ettevõtete TOP 60sse pääsemiseks peab ettevõtte regist- rustamisel kui ka maastike korrashoiul. Lootusrikkalt lubab reerimisaadress asuma Hiiu maakonnas. Samuti peab ettevõte Kui firma andmed jõudsid küll õigel ajal Äripäeva, ent ei ole TOPis, võib põhjus olla järgnevas: tulevikku vaadata põllumeeste kasvanud koostöövõime too- olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal. dangu töötlemiseks võimaluste otsimisel. TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registri- • ettevõttel pole olnud aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal (2001–2002); Paranenud on Hiiumaa ja mandri vaheline transpordilogis- keskusest 2001. aasta majandustulemuste põhjal käibelt suurema- tika. Oluline areng toimub Hiiumaa ja Saaremaa vahelisel te Hiiumaa ettevõtete andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kont- • puudusid mõned finantsnäitajad. Tabelisse pääsemise eelduseks on käibe, kasumi ja omakapitali avaldamine praamiliinil lähitulevikus. Positiivne on nii praamihindade säi- rollimiseks ja paluti neid täiendada 2002. aasta majandusnäitaja- 2001. ja 2002. aasta kohta; limine 2000. aasta tasemel kui ka liikluse tihenemine ja mu- tega. Juhul kui ettevõte ei vastanud, kasutasime registrist saadud • kui TOPi arvutamise metoodika tõttu ei pääsenud gavamaks muutumine. Samuti pean väga oluliseks regulaarse andmeid. Andmebaasis on ka ettevõtted, kes Äripäeva kuulutuse- ettevõte 55 edukama hulka, sisalduvad tema andmed lennuühenduse taastumist Tallinnaga. Hiiumaal on ainsa maa- le reageerides ise oma majandustegevuse kohta teavet saatsid. finantsnäitajate ja üldandmete koondtabelis; konnana juba kuuendat aastat välja antud oma majandusüle- Ettevõtted on seatud pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise • kui tabelis esineb tühje ridu, tähendab see seda, et vaadet. Nimetatud trükises on kajastatud saare majandus nii aluseks oleme võtnud 2002. aasta käibe, käibe kasvu võrreldes firma pole järelepärimistele vastanud või ei ole numbrilisel kujul kui ka kommentaaridena. 2001. aastaga, 2002. aasta kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2001. toimetusel õnnestunud firmaga kontakteeruda; Kohalikud omavalitsused Hiiumaal on arenenud palju üht- aastaga, rentaabluse aastal 2002 ja omakapitali tootlikkuse aastal • TOPi ei pääsenud ka need ettevõtted, mille keskmine lasemalt kui mujal Eesti maapiirkondades. See omakorda tä- 2002. Iga näitaja põhjal reastati ettevõtted edetabelitesse, iga omakapitali suurus 2001. ja 2002. aastal oli negatiivne. hendab paremini korras koolimaju, enam väljaarenenud infra- koht järjestuses andis kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli struktuuri ja seeläbi ka paremat elukeskkonda saareelanikele. punktid liideti. Võitja on kokkuvõttes kõige vähem punkte kogu- nud ettevõte.

Erilehe toimetaja Ain Alvela tel: (372) 667 0048, e-post: [email protected] reklaamiprojektijuht Asso Laido tel:(372) 667 0072, e-post: [email protected] kujundaja: Eve Rammo ftp://ftp.mbp.ee/incoming/

Toimetus e-post: [email protected] tel: (372) 667 0111 13. novembil ilmub faks: (372) 667 0265 Reklaamiosakonde-post: [email protected] ÄP peatoimetaja: Igor Rõtov tel: (372) 667 0105 väljaandja: Äripäeva Kirjastuse AS faks: (372) 667 0200 Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn Tellimine ja levi e-post: [email protected] tel: (372) 667 0111 tel: (372) 667 0099 (372) 667 0222 faks: (372) 667 0300 Harjumaa TOP faks: (372) 667 0265 Tellimishind 12 kuuks 1900 kr (372) 667 0165 Tellimine internetis http://pood.aripaev.ee e-post: [email protected] WWW: http://www.aripaev.ee trükk: AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363 4 Äripäeva lisa 9. oktoober 2003 Hiiumaa TOP

toimetaja Ain Alvela tel 667 048, e-post [email protected] I koht EstPak Plastik tuli turule just õigel ajal ning õige tootega

Hiiumaa plastifirma “Esimene aasta oli õpiaeg ja siis hak- te otsimine,” ütleb Harjak. Estpak Plas- kas järjest paremini minema,” kirjel- tik erineb enamikust plastitööstustest EstPak Plastiku edukuse dab firma juht Enno Harjak. Iga aasta- selle poolest, et ei kasuta toorainena taga on õigel ajal õige ga on ettevõtte käive vähemalt 30% graanuleid, vaid ostab sisse valmis ki- toote – läbipaistva plast- tõusnud. Põhjuseks, miks EstPak Plas- let, millest vastavalt vormile karbid val- tik läbi aegade edukas on olnud, peab mistatakse. pakendi toomine turule. Harjak õige tegevusala ja toote vali- Estpak Plastik on suhteliselt väike Toode on taganud firma kut. “Turg oli ilmselt meie toote jaoks ettevõte. Praegu on hingekirjas 14 töö- valmis – see on ju tegelikult Eesti turu tajat. Hiiumaa tööturgu iseloomustab tõusva edu läbi kogu jaoks täiesti uus toode,” arvab ta. Seni Harjak samamoodi kui ettevõtjad mit- tegevusaja. oli Eestis toodetud küll matte karpe, metes teisteski maakondades – puudu ent EstPaki oma on läbipastev ja tarbi- on kvaliteettööjõust, spetsialistidest. ja jaoks paistab selgesti kätte, mis plast- “Eks ilmselt paneb valikuvõimaluse pai- Tiit Reinart karpi pakitud on. Ja Eesti tarbija on ka ka see, missugust palka sa suudad [email protected] firmajuhi andmetel läbipaistva plast- inimesele maksta,” arvab Harjak. karbi hästi vastu võtnud. Sa- Enamik töötajatest on 1999. aasta mais loodud ASi EstPak mamoodi Läti ja Leedu. Harjaku firmas tulnud ise Plastik tegevusalade nimistus on lisaks Edukalt turustab ettevõte Tänavu on välja koolitada. “Kõigepealt plastitööstusele ka kalandus ning põl- oma termoformeerimis- esimene aasta, tuli ise õppida ja siis teisi lumajandus, ent kaks viimast, mis fir- meetodil valmistatud pa- kus EstPak koolitada,” ütleb ta. Väga ma asutamisel küll üles tähendatud kendeid ka Soomes, Rootsis Plastiku eks- oluliseks peab firmajuht ka said, on rohkem n-ö reservis, firma on ja Taanis. port ületab seda, kuidas töötajad oma- keskendunud ikkagi läbipaistvast plas- “Tuleb kõvasti tööd teha,” kodumaamüügi, vahel läbi saavad – peavad tikust toiduainepakendite tootmisele. ütleb Harjak, “tuleb leida möödunud nad ju päevad läbi koos ole- Hiiumaa firma pakendites on torte, sa- õiged edasimüüjad ja need aastal müüdi ma. Selle kriteeriumiga on latit vms koju viidud tõenäoliselt pea me oleme leidnud nii Eestis Eestisse veel ka uut tööjõudu valitud, kui ka välismaal.” Suurima- igas Eestimaa peres. ligemale 60% kui kandidaadid leitud – Äriidee sai ettevõtte juht ja üks oma- te kodumaiste partneritena Hiiumaa on ju nii väike, toodangust. nikest Enno Harjak Kanadas elavalt nimetab Harjak ASi Sveiger kõik tunnevad kõiki. Kui onupojalt. Sealmaal olid juba viis aas- ja OÜd Pack Holding. Firma mõni töötaja uut inimest tat tagasi sellised pakendid väga levi- koduleheküljel on edasimüüjatena ära soovitab, siis ta teab, et peab temaga nud. Ka esimese masina sai EstPak Plas- nimetatud veel OÜ Top Pak, OÜ IK Kau- päevast päeva koos töötama ja eks siis tik Kanadast. bandus ja OÜ Lainekarp. selle järgi valik tehaksegi. Top Paki juhataja Arvi Sikk hindab Hiiumaale on huvitaval kombel te- koostööd EstPak Plastikuga väga heaks. gutsema sattunud päris palju plastifir- “Nad on kiired, operatiivsed ja kõik on masid. Tänavusegi TOPi esikümnes on sujunud väga hästi vaatamata sellele, koguni viis plastikuga tegelevat ette- et firma asub saare peal ja transpordi- võtet. Seega peaks konkurents ses val- ga võib tõrkeid ette tulla. Ka on suhtu- las saarel tihe olema. Samas ei näe nud nad mõistvalt, kui meil on olnud EstPaki juht teistest erineva tootmis- viivitusi klientidelt raha kättesaamise- tehnoloogia tõttu oma ettevõtte jaoks ga,” iseloomustab Sikk. “Meie suhe on Hiiumaal konkurente. olnud pikaaajaline ja mul on EstPak “Rohkem on ikka koostööd,” arvab Plastiku kohta vaid kiitvaid sõnu öel- Harjak plastiettevõtete suhete kohta. da.” “Kui tuleb mingi toote tegemiseks pak- Et koostöö EstPak Plastikuga on su- kumine ja näiteks meie profiili see ei juv, kinnitab ka Kristjan Pagel OÜst sobi, siis oleme soovitanud teisi Hiiu- Lainekarp: “Koostööd alustasime selle maa firmasid.” Üritatud on leida ühi- aasta algusest ja seni ei ole EstPak Plas- seid võimalusi messidel käimiseks, Suu- tikuga mingeid probleeme ega tõrkeid remõisas käivitati ühine kaadrikoolitus olnud. Neid iseloomustab vastutulev ja see on kõigile kasuks tulnud. suhtumine. Koostöö on olnud igati Niisiis töötavad vähemalt plastifir- meeldiv,” väidab Pagel. mad Hiiumaal sõbralikult. Samas on Miks möödunud aasta eri- pea kõigil saare ettevõtetel ühine prob- ti edukas oli, selle taga ar- leem – Hiiumaa eraldatus mandrist. vab Harjak olevat koostöös “See on ikkagi toodete omahinda tõs- Soome toiduainetööstus- tev kulu ja selle tõttu peama me kuskilt tega mitmete uute toode- mujalt rohkem kokku hoidma, et kon- te juurutamise. Nende spet- kurentsivõimelised püsida,” nendib siaalpakendite tootmisse võt- Harjak. Eks teisest küljest anna mere- misega suudeti käivet kasva- tagune elu ka omajagu eelist – Hiiu- tada koguni 50%, sellega para- maal on turvaline. nesid ka ülejäänud numbrid. Läi- nud aastal sai ka investeeritud – se- nise tootmisliini kõrvale osteti veel AS EstPak üks ja eks seegi andis oma efekti. Nii loodetakse tänavu käivet kasvatada Plastik kuni 17 miljonini. Tänavu on esime- ne aasta, kus EstPak Plastiku eksport Asukoht: Kärdla, Hiiumaa ületab kodumaamüügi, möödunud aastal müüdi Eestisse veel ligi 60% too- Asutamisaeg: 1999 dangust. Kui läinud aasta ekspordist Põhitegevusala: läks suurim osa Leetu, siis tänavu on plastpakendite tootmine olulisim sihtmaa Soome. Töötajaid: 14 Tooraine plastkarpide valmistami- Tegevjuht: Enno Harjak Mullu ostis Estpak Plastik endale veel ühe tootmisliini, seks jõuab Hiiumaale Lõuna-Ameeri- Koduleht: selle abil loodab ettevõtte juht Enno Harjak tänavu käivet kast, Hiinast, Itaaliast, Inglismaalt. www.estpakplastik.ee kasvatada 17 miljoni kroonini. Foto: Julia-Maria Linna “Tooraine hankimine on jah selline pi- dev soodsaima hinna ja kvaliteedi suh- Hiiumaa TOP Äripäeva lisa 9. oktoober 2003 5

toimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected] v aatlus

Toomas Kokovkin Kärdlas SA Tuuru arvutiklassis, kus hiidlasi on IT alal aastaid koolita- tud. Foto: Julia-Maria Linna

Hiidlaste IT Vahemeres Internetisaar Hiiumaa, Hiiu maakond osaleb rahvusvahelises koostöös, kuuludes nii Läänemere saarte ühendusse B7 kui ka ITd väärtustavate Euroopa saarte organisatsiooni Dias-net. “Mind üllatas, et suu- red Euroopa saared Hispaanias, Portugalis, Kreekas tegelevad ITga päris tõsiselt, seejuures hea inimressursiga. Seal arenda- kas pinnal või põhjas? takse e-õpet, e-meditsiini, e-administreerimist,” loetleb Matti Lüsi. Samas ületavad mitmed organisatsiooni kuuluvad saa- red elanike arvult ja investeerimispotentsiaalilt Eestit. Hiiu- maa teeb dias-net.org’ile praegu kolme tööd. Üks on ökoturis- Hiiumaast kui dest hääletustulemused kiires- dest olulisemaks on nüüd tõus- internetiühendust. Saan oma mi teenuse ja geoinfosüsteemi sidumine internetipõhiseks la- internetisaarest ti kätte saada, hiidlased mui- nud raha. “See ei tähenda nii- tööd teha ainult tänu interneti- henduseks. Teiseks proovitakse arendada konverentsisüstee- gama, sest neil oli siis internet võrd enam investeeringuid teh- le. Usun, et peale minu hoiab me, ennekõike veebipõhist tehnoloogiat. Kolmas projekt on kirjutasid mõne igas vallamajas. 1990. aastate noloogiasse, vaid arenguprob- nii mõndagi inimest saarelt lah- hiiumaa.ee nn minileheküljed, kus ettevõtjad saavad tutvus- aasta eest nii Eesti keskel pakkus asjaarmastajate leemide lahendamist. Ehk kui- kumast Hiiumaa infotehnoloo- tada oma tooteid ja teenuseid. loodud mittetulundusühing HI- das tehnoloogilist baasi ära ka- giline baas,” sõnab ta. Veebikülg hiiumaa.ee ongi saanud viimastel aastatel uue lehed kui ka üleilm- Net Hiiumaal ainsana interneti sutada,” sõnab Kokovkin. “Tun- Mõned aastad tagasi reklaa- näo. “Hiiumaa kodulehekülg on väga kõva sõna praegu. Minu ne uudisteajakiri sissehelistamisteenust. “HINet dub, et tookord oli väga palju mis toonane Eesti Telefon end jaoks on see üks väheseid näiteid, mis toob ühte keskkonda Time. Kuhu on saar kandis esimesele interneti kom- idealismi, internetti kui imeroh- helilooja Erkki-Sven Tüüri fo- kokku riigiametid, äri, mittetulundussektori, omavalitsuse,” mertspakkujale Ees- tu peeti üheks osaks toga, kes istus sülearvutiga Hiiu- seletab Toomas Kokovkin. Hiiumaa veebiküljel on erinevalt tänaseks jõudnud? ti Telefonile ette en- saare arengus. Elu maal ja tegi üle interneti tööd. teistest maakondadest täispalgaga toimetaja. Kodulehte hal- tusiastliku veebika- Ma ei oleks on näidanud, et ise- Kokovkin sõnab, et sellised ini- dab sihtasutus Tuuru ja Matti Lüsi ei taha, et veebikülg kuu- Indrek Kald sutajate põlvkon- Hiiumaal, kui gi kui on olemas mesed leiavad oma sotsiaalse luks äriettevõttele, nähes selles huvide konflikti. “Oletame, et [email protected] na,” sõnab HINeti siin poleks kogu infrastruktuur keskkonna ja suhtluse kusagilt üks Saaremaa majutusettevõte tahab end hiiumaa.ee lehel asutaja Toomas internetti. ja tehnoloogia, siis mujalt. See, mida nad saarel ot- bänneriga reklaamida. Äriettevõttel pole probleemi, kuid Hiiu- 2000. aasta veebruaris Hiiu- Kokovkin. Ta kin- ei pruugi ikkagi olla sivad, on loodus, vaikus ja eral- maa sihtasutusena pean ma jälgima seda, et ma ei lase konku- maad külastanud Time’i ajakir- nitab, et legendil Toomas Kokovkin sobivaid inimesi. In- datus, usub ta. Geograafiharidu- renti oma mängumaale. Seni pole küll keegi tulnud hiiumaa.ee janikud tutvusid seal avalike Hiiumaast kui inter- vesteeringud pea- sega Kokovkin on ka ise Hiiu- lehele, et meelitada sealse bänneri kaudu inimesi Saaremaa- internetipunktide (AIP) ja kaug- netisaarest on tõepõhi all. “Ole- vad olema palju suuremad just maal kaugtööd teinud, digitali- le,” lisab ta. töö võimalustega. Hiljem kirju- me väike kogukond, teiseks olid inimestesse. Näiteks meie suur seerides koos paari kolleegiga Kuid millest võiks ajakiri Time praegu IT alal Hiiumaast loo tasid nad, et Hiiumaa kalurid siis Hiiumaal huvilised ja ak- unistus kaugtööst ja kaugõp- Ericssonile Uganda, Tansaania teha? “Ma ei näe, et tõeliseks perifeeriaks muutunud Hiiumaal on oma kalavõrgud vahetanud tiivsed inimesed, nii et polnud pest Hiiumaal on jäänud unis- ja Kolumbia kaarte. “Rootslased oleks võtta või lähiajal tekkimas head Time’i-teemat,” vastab internetivõrgu vastu. Tõesti, keeruline olla Eestis esimene. tuseks kvaliteetse tööjõu taha,” olid eelnevalt hankinud nende Kokovkin. Samas ennustab ta Euroopa arenguid vaadates peat- 1997 veebruaris Tallinnas ava- Sellal tekitatud inerts ulatub ka räägib ta. Selleks et Hiiumaal riikide paberkaardid, skaneeri- set huvi selle pärast, et Hiiumaa tud Eesti esimesele AIPle järg- tänapäeva,” selgitab ta. anda tööd kaugtöötavale kõrg- sid need ja saatsid meile tööt- on ilus piirkond, mis saab iseen- nesid kohe kolm internetipunkti Kui infotehnoloogia kiire haridusega spetsialistile, peab lemiseks,” kirjeldab ta. Hiiu- daga hakkama ja suudab säili- Hiiumaal. Kogu maailmas oli sel areng Hiiumaal aeglustus ja lisaks rahale olema ka hea kesk- maal valmistati nimetatud tada oma elukeskkonda ja aren- hetkel 300 AIPd, nii et hiidla- mitmed spetsialistid said mu- kond. Mitte ainult ilus loodus, riikide pinnamoe mude- dada välja sotsiaalset keskkon- sed olid elanikele interneti või- jalt häid tööpakkumisi ning lah- vaid ka sotsiaalne keskkond ja lid, mille järgi sai Erics- da. “Võib-olla oleme liiga kinni maluste pakkumisega esirinnas kusid, selgus äkki, et neid oli inimesed, kellega suhelda ning son välja arvutada, selles, et seome saare arengu ka üle ilma. Veelgi varem, 1996. pisikese saare kohta uskuma- võimalus õhtul näiteks restora- kuhu panna mobiilside- nii tugevasti interneti arenguga. aasta kohalike omavalitsuste tult palju, kinnitab Hiiumaal ni minna. Sellist keskkonda siin antennid. Projekt kes- Keegi ei räägi sellest, et meie areng valimise aegu ajas riigi valimis- mitu arvutiklassi loonud Matti eriti ei ole ja seetõttu siin ka ei tis kaks aastat ning saa- sõltub televiisorite arvust Hiiu- komisjoni arutelu teemal, kui- Lüsi. Koos nendega lahkus saa- püsita, kinnitab Kokovkin. “Ma vutas Kokovkini kinni- maal. Kuid internetiühendus on das faksimasinate abil valda- relt ka oskusteave. Entusiasti- ei oleks siin, kui siin poleks tusel päris hea käibe. oluline,” ütleb Kokovkin. 6 Äripäeva lisa 9. oktoober 2003 II koht ASi Hiiu Puu juhataja Ruudi Kasser märgib, et olulise panuse 2002. aasta majandusedusse andis Saaremaa turu hõivamine. Foto: Julia-Maria Linna

Hiiu Puu noppis vilju Sa

Metsamajanduse, metsamaterjali ostu- tõusid ja sellega saavutatigi hea jandamise Keskus (RMK), kes tevõte vajaks, turul ei ole. Eriti selles sektoris, peab ta olema hea tulemus. müüb valmis ümarmaterjali just saartel, kust noored paljus- läbilöögivõimega, agressiivne – müügi ja raiega tegelev firma Hiiu Puu peab “Eks ta sõltub paljudest fak- saartel. ki välja rändavad.” Nii on head kõigi selliste iseloomujoontega, üheks põhjuseks, miks Hiiumaa ettevõtete toritest,” ütleb Kasser. “Et müü- RMK Saarte regiooni peamet- tegijad, kes kohapeale jäänud, mida ettevõtlus vajab,” iseloo- giturud oleksid stabiilsed, nõud- saülem Lembit Lühi iseloo- juba oma koha ettevõtteis leid- mustab Kasser sobivat tulemus- seas teisele kohale tuldi, korralikult tööle lus üleval... Kindlasti peavad mustab ASi Hiiu Puu kui väga nud. Seega jääbki tööandjaile tele orienteeritud inimest. Selli- hakanud turuosa naabersaarel Saaremaal. olema head partnerid, hea koos- korrektset partnerit. “Hiiu Puu pea ainukeseks või- se tööjõu leidmine on töö.” ostab meilt puitu nii Hiiumaal maluseks töötaja tei- Tõepoolest, tema sõnul keeruli- Tiit Reinart Müügi koha pealt peab Hiiu kui ka Saaremaal. Püsivam sest ettevõttest üle statistika järgi ne. [email protected] Puu enda põhituruks Skandi- koostöö algas 2000. aastal, pis- osta. on meil tööpuu- ASis Hiiu Puu on “Eks meil on läbi aja läinud naaviat – Soome, Rootsi, Norra teliselt on nad meilt ostnud vist “Suhteliselt kee- dus, aga kvalifit- töötajad tahtnud suhteliselt hästi,” iseloomustab tselluloositehased, saepalk lä- ka varem. Hiiu Puuga on kõik ruline situatsioon on seeritud kaadrit töötada, kaadri voo- enda juhitavat firmat Ruudi heb põhiliselt Rootsi saetööstus- läinud sujuvalt, ettevõte on väga see tegelikult,” väi- turul ei ole. lavust pole olnud. Kasser, AS Hiiu Puu juhataja. tesse. Varem eksporditi puitu ka korralik maksepartner,” iseloo- dab Kasser. “Eks tu- Ruudi Kasser usub, et “Vaikselt oleme kasvatanud oma Saksamaale, lähiminevikus mustab Lühi. lemus, ettevõtte Ruudi Kasser, kui ettevõte pidevalt turuosa ja mahtusid. Aga eelmi- enam mitte. Viimasel ajal on pal- Ettevõttes on praegu vaid ka- edukus on ka suures- ASi Hiiu Puu tõstab oma kasumit sel aastal hakkas meil vilja kand- ju palki läinud ka Stora Enso heksa palgalist töökohta. Samas ti kinni nendes ini- juhataja ja käivet, tähendab ma Saaremaa turuosa.” 2000. kohalikesse tööstustesse Mand- tunnetab ka Ruudi Kasser teata- mestes, kes ettevõt- see, et ta on makse- aastal laiendas Hiiu Puu oma te- ri-Eestis, pärast seda kui Stora vat tööjõudefitsiiti. “Vähemalt tes töötavad. Saarte turg on sel- jõuline, ka töökeskkond peaks gevust ka naabersaare turule ja Enso omandas osaluse üks töökoht on küll, mille järele line, kus kõik kõiki tunnevad, ja töötajate jaoks olema korrektne. möödunud aastal saavutati seal Sylvesteri ettevõtetes. ma karjuvat vajadust tunnen,” inimene, kes klientidega suhtleb, “Ma eeldan küll, et töötajad stabiilne turuosa – turgudel oli Hiiu Puu hankepartnerid on möönab ta. “Tõepoolest, statis- peab olema hea psühholoog ja peaksid tahtma töötada sellises normaalne aasta puidurealisat- nii era- kui ka riigisektor, riigi tika järgi on meil tööpuudus, aga hea suhtleja, usaldusväärne. Ar- firmas,” ütleb ta, “selle võrra on siooni koha pealt. Hankemahud poolt põhiliselt Riigimetsa Ma- kvalifitseeritud kaadrit, mida et- vestades ka tihedat konkurentsi ettevõttel võimalus ka rohkem Hiiumaa TOP Äripäeva lisa 9. oktoober 2003 7

toimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected]

AS Hiiu Puu

Asukoht: Kärdla, Hiiumaa Asutamisaeg: 1997 Tegevusala: metsamajandus; metsamaterjali ost, müük ja raie Omanikud: Sylvester AS – 44,52%, Forestex AS – 22,68% (mõlemad kuuluvad aaremaa harust nüüd Stora Enso kontserni), Andres Tammeveski – 20%, Ruudi Kasser – töötajaid motiveerida.” Töötaja- levõrra on hoitud riske madala- mas võivad eelmise talve näitel laevu, need aga Hiiu rannave- 12,8% te palku ettevõttes hindab Kasser mal juhuks, kui turud madalsei- tekkida tohutud probleemid jää- tesse ei mahu. Hiiu Puu kasutab Tegevjuht: Ruudi Kasser regiooni kontekstis üle keskmi- sus on ja ettevõtte töökoormus ga. ASil Hiiu Puu seisis aastava- jõetüüpi aluseid, nendega on Käive 43,1 miljonit krooni se olevaiks. pole piisav. hetuse seisuga laos umbes 20 Soome turul keerulisem. Hiiu Puu ostab turult ka pä- Hiiumaa edukuselt teise fir- 000 tihumeetrit puitu, mis on Laevanduses nimetab Kasser Kasum 3,84 miljonit krooni ris palju teenust. Sealgi on suut- ma juht peab puiduäri suhteli- mõne väiksema ettevõtte aasta- suuremate partneritena CF&Si, Töötajate arv: 8 nud firma hoida oma mainet selt problemaatiliseks alaks. käive. Nii et probleeme, milleta Amiscot ja Estmat. kõrgel. Konkurents puiduhan- “Pealtnäha on küll lihtne – os- elu oluliselt lihtsam oleks, jät- Amisco juhatuse liikme Al- kes on tihe ja kui ei suudeta tad ja müüd. Aga eks ka puit ole kub. Paraku käivad need para- lan Noore sõnul on senine klientidele kiiresti maksta, on riknev kaup, eriti just soojema- tamatult selle tööga kaasas. koostöö Hiiu Puuga kulgenud na eest ise punnitamist pole ol- meie ettevõtte enamusaktsionär teada, et kaotad kliendi. “Aga tel ja niiskematel aastaaegadel. Probleem, mis teiste alade probleemideta: “ Juba ligi 5–6 nud,” nendib Noor. ja võimalik, et toimuvad teatud kui pakud kliendile korralikku Juhul kui müügiturgudel on etttevõtjaid suuremal või vähe- aastat oleme aeg-ajalt nende “Paljud lepingud on sõlmi- struktuurimuudatused, mis on teenust ja maksad korrektselt, nõudlus madalam ja puit jääb mal määral häirib – Hiiumaa puitu vedanud. Tõrkeid nende- tud ka tingimusega, et meie juba Mandri-Eestis Sylvesteri et- on nad kahtlemata huvitatud pikemaks ajaks seisma, kajastu- eraldatus mandrist – ettevõttele ga suhtlemisel pole olnud. Meie müüme laeva laadituna kai juu- tevõtete baasil toimunud,” rää- koostööst sinuga,” väidab vad puiduriknemised otseselt väga suurt peavalu ei valmista, teeme oma tööd ja nemad oma res suurtele kontsernidele, kes gib Kasser. “Nii et 2004. aastat Kasser. müügikahjumis.” Kuna Hiiu Puu kuna enamik puidust, nagu öel- tööd, usun, et mõlemad ajavad vahendavad selle oma Skandi- ei oska praegu ette prognoosi- Suuremateks konkurentideks ekspordib puitu laevatades, sõl- dud, laevatatakse. Nii et pole professionaalselt oma asja,” naavia emafirmadele: Stora da.” Möödunud aastast halve- Hiiumaal peab Hiiu Puu HM tub palju sellestki, kas sellel tu- vahet, kas firma tegutseb Hiiu- leiab Noor. “Hiiu Puu inimesed Enso, Mets ja Puu, UPM maid tulemusi Kasser tänavu- Puidukaubandust, Saaremaa tu- rul on parasjagu ala- või ülepak- maal, Roomassaares või Pärnus. on ka ses suhtes olnud tulblid, Kymmene jt. Sellisel juhul me seks ei prognoosi, kuigi mingil rul Reta Puitu (mõlemad esin- kumine. Ideaalne oleks, et kaup Probleemseks võib nimetada sa- et kui ise pole mingit asja tead- ei prahi laevu. Juhul kui me otse määral jättis läinud talve jää- davad Holmen Puitu). on koos ja läheb kohe teele, reaal- damate faarvaatrite madalust – nud, milles meie pädevad ole- Skandinaavia saetööstustele pal- olukord ettevõtte tegevusele Hiiu Puu eesmärk on olnud ses elus see alati nii ei toimi. suure süvisega laevad ei tule me, siis on seda alati küsitud. ki müüme, siis prahime ise,” sel- oma pitseri. “Kindlasti ei ole see mitte koormata ennast suure Talvel ei ole küll puidu kvali- Hiiumaa sadamaisse. Soome tu- Ja loomulikult oleme aidanud. gitab Kasser. halb aasta olnud,” on Ruudi tehnika ja arvuka kaadriga. Sel- teedi säilitamise probleemi, sa- rul nõutakse põhiliselt jääklassi Nii et sellist valehäbi või iga hin- Tulevik? “Stora Enso Mets on Kasser kindel. 8 Äripäeva lisa 9. oktoober 2003

v aatlus

Kõvade poiste selgroog hakkab murduma

“Kõvad poisid!” ütles eelmine keskerakondla- Hiiumaale investeeris ja oma asju pea- Vohu. “ELi astudes läheb lukku Uk- ta. Võhma sündroom on kõige hullem, sest majandusminister Liina Tõnisson, kuul- miselt Moskvaga ajas. Hiiu Kalur, kuhu raina turg, kus elab väga suur osa mis Hiiumaal võib juhtuda. Siis satu- kõrgete palkade ja jagatavate korteri- Hiiu Kaluri Gruppi kuuluva kalatöös- me Ida-Virumaast kehvemasse seisu,” des, et hiidlased mõõdavad saare sisemajan- te tõttu mandriltki tööle püriti, tükel- tuse AS Dagotar tarbijatest. Samal ajal hoiatab Vohu. duse koguprodukti. Jäägu iroonia Tõnissoni dus iseseisvusaja alul tütarettevõtteiks on EL oma turule kehtestanud mit- Vohu arvates peaks valitsuse esma- südametunnistusele, kuid Hiiumaa tilluke ning tagab nüüd ca viiendiku saare med piirangud. Sisuliselt ei ole too- ne kiire liigutus olema kalanduse juh- töökohtadest. Praegu Hiiu Kaluri Gru- dangut kusagile panna. Kui ei saa timise ühendamine ning kalatoodete majandusruum on tõenäoliselt üks paremini pi kalanduseksperdi ametit pidav Pee- müüa, pole mõtet töödelda. Kui ei ole turu seaduse vastuvõtmine, et määra- jälgitud maakonnamajandusi Eestis. ter Vohu oli 1979–1996 Hiiu kaluri- mõtet töödelda, ei saa püüda. Kui ei ta toetused kaluritele ja kalatöötleja- kolhoosi esimees. saa püüda, tulevad kalurid EList ja tele. Siiski kardab ekspert, et nende 1993. a, kui Eesti seadusandluski püüavad Läänemerest kala välja ning põletavate küsimustega ei tegelda tõ- Harda Roosna kese võras toimumas suuri muutusi. veel midagi kontsernidest ei teadnud, ütlevad, et te ei saa ise hakkama,” siselt, kuna põllumajandusministeeriu- [email protected] Sotsialistliku majanduse äraspidises tegid hiidlased endale Eesti esimese joonistab ekspert musta stsenaariu- mis on kalanduse asjatundjaid vähe. kasvuhoonekliimas kosunud ja nõu- kontserni Hiiu Kalur. “Püüdsime va- mi, mille realiseerumist ta kardab. Puukesel on näha uus haljendav Juba 1992. a koostas tollane Hiiu- kogudeaegsete odavate naftasaadus- baneda üksustest, mis ei olnud seotud Hiiumaal on praegu kalanduse töö- võsu – plastitööstus, mis edeneb pea- maa teadus- ja hariduskeskus Tuuru tega kastetud puu jäi vabaturumajan- kalandusega ja mis ei too- hõive 18% ringis. Osa miselt hiidlaste ettevõtlikkuse sõnni- Hiiumaa aastaraamatu, mille veergu- duse karmi ilmastiku kätte. Taand- nud kasumit. Mõtlesime, et töökohtadest pakub AS kul, kasutab arengumootoritena Root- del oli oma koht ka saare majandus- arengut võimendas saarelisest asen- lükkame kõik kõrvale, aga Hiiumaa on Dagomar, mis tegeleb ka- si ja Soomega võrreldes suhteliselt oda- aasta ülevaadetel. Tänaseks on aasta- dist tulenev madalam konkurentsivõi- kalanduse selgroog peab säi- Eesti keskmise- lapüügiga, teise osa AS vat Hiiumaa tööjõudu, turgude hinna- raamat muutunud Hiiumaad tutvus- me ja kõrgema palga otsinguil Tallin- lima,” selgitab Vohu tollal ga võrreldes Dagotar kalatööstus. vahet ja Ettevõtluse Arendamise Siht- tavaks turismikataloogiks, kuid majan- na voolanud oskustööjõud. Abi pole tehtud ümberkorralduste hästi väike, aga “Üheski teises maa- asutuse tuge. duse kajastamiseks leitakse alati ruu- olnud ka EList, sest SAPARDi miljonid põhimõtet. kui maakonnas konnas ei sõltu kalandu- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutu- mi ka selle trükise värvilistel lehekül- jäid Hiiumaa põllumeestel nende kon- Nüüd tundub talle, et ka- on vajalik mingi se käekäigust nii palju kui se konsultandi Aivar Pere sõnul on gedel. Alates 1995. a on saare ette- servatiivsuse ja raske majandusliku landuse selgroog pole enam ametkond või Hiiumaal. Targad, kes ar- selle võsukese juured kinni nõukogu- võtluse arengutel silma peal pidanud olukorra tõttu välja võtmata. kindel. Kaheksakümnendate ametnik, on see vavad, et kalanduse võib de ajal asutatud kolhooside abitoot- ka Hansapanga Hiiumaa kontor. “Hiiu- Pärast septembrikuist külaskäiku lõpul oli Eestis kaheksa tu- kindlasti vajalik turismiga asendada, näe- mistes, mis saare kehvadelt põldudelt maa majandusülevaade 2002”, mis on saarele märkas põllumajandusminis- gevat kalurikolhoosi. Hiiu ka Hiiumaal. vad, et alternatiivsete te- lõigatule lisa pidid teenima. Abitoot- valminud Hiiu maavalitsuse, Hansa- ter Tiit Tammsaar, et saar kipub Kalur on ainsana suutnud gevuste käimalükkamine mistes valmistatut turustati avara Ve- panga ja Hiiumaa Tootjate Ühenduse võssa kasvama. Kui mujal Eestis on säilida neis poliitilistes tõm- Jüri Lauter, ei ole nii kerge, kui arva- nemaa kergetööstusmessidel ja “nii tuli koostöös, on tõsine dokument, mis an- viimase 10 aasta jooksul põllumajan- betuultes, mis Eesti kalan- Hiiumaa Omavalit- takse. Praegu oleme hap- õitsva sotsialismi varjus turumajandus nab põhjaliku ülevaate saare majan- duse maht vähenenud kaks korda, siis dusest on üle käinud. “Eesti susliidu juht ral pinnal, kuna kalandus hiidlaste õuele” – nende sõnadega kir- dusvaldkondadest koos kommentaa- Hiiumaal on põllumajandussektor tei- riigi poliitika ei ole olnud ka- on jätkuvalt allakäigu- jeldas Pere plastitöötlemise algust saa- ride ja prognoosidega. Traditsioon on nud läbi 3,5kordse kahanemise. Saa- landusesõbralik, pigem vae- teel,” hoiatab Vohu. “Kui rel. ka iga-aastaste ettevõtlusauhindade re põllumehed ja maavalitsus andsid nulik. Eesti kalandus on vii- kalanduses hakkab töö- Tollane oskusteave, turunduskoge- aasta tegija, aasta investeerija ja aas- ministrile kaasa pöördumise, kus kü- mase kümne aasta jooksul teinud läbi hõive vähenema, siis praegu peaks mused ja Vene päritolu masinapark õn- ta alustaja väljaandmine. siti eriabi olukorra päästmiseks. vaba langemise tsükli, mille tulemu- riik seda hoidma mingi aja jooksul nestus säilitada ning pärast mõningast Kui Hiiumaa majanduse arenguid Kunagine võimas kalurikolhoos sena on tekkinud olukord, kus meil, samal tasemel, kuni tekib alternatiiv- kohanemisðokki uuesti töösse raken- 12 iseseisvusaasta jooksul võiks kuju- Hiiu Kalur oli peaaegu riik riigis, mis olles ise sisuliselt juba ELis, puudub ne majandussektor, millel on kande- dada. Praegu tegutseb saarel 11 plas- tada kasvava puuna, näeksime puu- ookeanilt kala püüdis, saadud raha kalanduses ühtne juhtimine,” nendib jõudu saare tööhõive enda peale võt- tiettevõtet, millest konsultandi teada Hiiumaa TOP Äripäeva lisa 9. oktoober 2003 9

toimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected]

Suur osa Hiiumaa töökohtadest on avalikus sektoris

Kärdlas parem palk

kaks kolmandikku kuulub kodumaisele, st Hiiumaa ka- pitalile. Nende ettevõtete edu alus on Regionaalminister näeb toimimine klastrina, kinnitab Pere. Majandusklaster on koostöövorm, lahendusena Hiiumaa mida harrastavad geograafiliselt eral- datud paikades ühes valdkonnas te- Jüri Lauter tunnistab tõsiasja, ettevõtluse arendamist gutsevad tööstusettevõtjad. Hiiumaa et suur osa Hiiumaa töökohtadest plastiettevõtted on küll konkurendid, on avalikus sektoris. Tema arvates tu- de saartega võrreldes on Hiiumaa suh- kuid teevad koostööd oskusteabe alal leneb eripära sellest, et hästi suured teliselt tagasihoidlikul positsioonil,” “See, et kolmandik hiidlastest on maksumaksja palgal, näitab ja uute töötajate koolitamisel, käivad ja hästi väikesed erinevad alati statis- tõdeb Harjak. Tema arvates mängib ettevõtluskliima reaalset olukorda Hiiumaal. Lisaks sellele käi- koos messidel, vahetavad infot ja tee- tilisest keskmisest ning pole seepärast selle numbri kujunemises oma osa ka vad paljud hiidlased tööl väljaspool Hiiumaad. Nende kahet- vad koostarneid tooraine ostmisel, ka võrreldavad: “Hiiumaa on mingi- saarte selgelt piiritletud territoorium susväärsete tendentside jätkumisel võib saare arengupotent- juba kavandavad ühisturundamistki. suguse Eesti keskmisega võrreldes häs- ja väike kogukond. Statistikaameti siaal küsimärgi alla sattuda,” hoiatab minister Jaan Õuna- Plastitööstus on Pere sõnul maail- ti väike, kuid teisest küljest, kui maa- andmetel elab saarel 4500 tööealist puu ja paneb vastutuse ettevõtluse arendamise ja tööhõive mas tõusev trend ning konsultant en- konnas on vajalik mingisugune amet- inimest, 2002. a majandusülevaate kasvatamise eest hiidlastele endile. nustab jätkuvat tõusu ka Hiiumaa kond või ametnik, on see kindlasti va- tarbeks õnnestus tuvastada 3500 täis- “Hiiumaa tööhõive praeguse olukorra lahendusena näen plastmassiklastrile. Viimase kolme aas- jalik ka Hiiumaal. Juba see asjaolu tin- tööajaga töökohta. Veel on saarel hin- sealse ettevõtluse arendamise toetamist. Maavalitsus ja oma- taga on töökohtade arv Hiiumaa plas- gib, et ühes väikeses maakonnas on nanguliselt 300 ise endale tööd and- valitsused peaksid omalt poolt looma võimalikult soodsad tin- titööstustes kahekordistunud ja pea- avalikus teenistuse palgal olijate prot- vat FIEt. Umbes 300 inimest on re- gimused, et ettevõtjad sooviksid Hiiumaal tegutseda ja seal aegu saavutanud 300 piiri. Aivar Pere sent alati suurem kui mõnes suures gistreeritud töötutena, teist samapal- töökohti juurde luua. Riigi ülesanne on arvestada Hiiumaa julgeb ennustada, et aastaks 2010. on maakonnas. Kui vaadata avaliku sek- ju on leidnud töökoha väljaspool ko- saarelist eripära regionaalse arengu planeerimisel. Hiidlaste Hiiumaa plastmassi- ja elektroonika- tori töökohtade struktuuri, ei saa öel- dusaart. endi võimalus on üles näidata aktiivsust ettevõtluses, et Eesti tööstuses kuni 800 töökohta. da, et kõik on bürokraadid. Avalikus Turvalise elukeskkonna, kuid kaha- riigi ja Euroopa Liidu abiprogrammidest toetuse saamise või- Kehvakeste harude kõrval haljen- sektoris on palgal nt ka pedagoogid.” neva elanikkonnaga saare töökohta- malusi edasiviivalt ära kasutada.” dab puukesel kõige jõulisemalt avali- Ka Hiiu maavalitsuse majandus- de vajadus on tegelikult suur. Juba Kas plastitööstus kasvab kiiremini kui kaob kalatöötlemine? ku sektori oks, mida kaugemalt vaata- arenguosakonna juhataja asetäitaja 1999. a tõdes Aivar Pere, et saare töö- Kas üks asendab teist? Millised on saare maavalitsuse ja oma- vad riigijuhid kipuvad kulukaks pida- Elmo Harjak ei näe midagi erakor- hõive probleemi lahendused ei ole valitsuste võimalused ettevõtluskliima kujundamiseks? Kas rii- ma. Vaatamata sellele, et riik on oma ralist selles, et riik saarel nii suur töö- enam Hiiumaa enda võimuses. Hiiu gi planeeringutest piisab Hiiumaa arengu toetamiseks? Kas töökohti saarel vähendanud, pakkus andja on. “Võrdluseks on hea vaadata saare arenguks on vaja makromajan- hiidlased oskavad kasutada oma võimalust? 2002. aastal avalik sektor 33 protsenti avaliku sektori osakaalu teistel B7 duslikke instrumente – spetsiaalset Vastustest neile küsimustele sõltub suurel määral, kas Hiiu- kõigist saare töökohtadest. saartel: Bornholm – 36%, Gotland – majandus- ja regionaalpoliitikat Eesti maal sünnib edaspidigi uusi hiidlasi või saab tast pensionäride Hiiumaa omavalitsusliidu juhataja 46%, Aland – 33%, Öland – 43%. Nen- ühiskonna kui terviku poolt. ja suvitajate saar, talvine insulae deserta. 10 Äripäeva lisa 9. oktoober 2003 ü ldandmed Hiiumaa ettevõtted

firma nimi tegevusalad tegevjuht asuta- asukoht kodulehekülg põhiosanikud (koos osalusprotsendiga) misaeg

Aalotar Invest AS ...... kinnisvara haldamine, arendamine, investeerimine ...... Andrus Ilumets ...... 1999 ...... Kärdla ...... THOR S.N.C. 85%, PAFER-Societa Semplice 10%, Andrus Ilumets 5% ...... Abermex OÜ ...... kalavõrkude valmistamine ...... Veiko Roosimäe ...... 2000 ...... Kärdla ...... Veiko Roosimäe 100% ...... Ala piim OÜ* ...... pima ja veiseliha tootmine ning müük ...... Peeter Kibe ...... 1993 ...... Palade ...... ei avalda ...... Andra KE AS* ...... hotellimajandus, toitlustus, taastusravi ...... Evelyn Lauri ...... 1993 ...... Käina alevik ...... Arbos Limited 85%, Eve End 8%, Kaljo End 7% ...... Apestex Kaubandus AS ...... kinnisvara haldamine, arendamine ja investeerimine ...... Andrus Ilumets ...... 1999 ...... Kärdla ...... Andrea Salomone Angelo Gessner 30%, Erminio Gessner 30%, Giardano Cicardi 30%, Andru Ari Kaup OÜ ...... metsamajandus, vallas- ja kinnisvaratehingud, põllumajandus ...... Margus Saarna ...... 1996 ...... Veskimetsa ...... www.veskimetsafarm.ee Markku Valdemar Helander 70%, Ari Einari Hannula 20%, Tuomas Kyösti Vilhelm Nuoritalo 10 ASS-Transport OÜ ...... rahvusvahelised transportteenused ...... Ivo Pöitel ...... 1993 ...... Kärdla ...... Ivo Põitel 50%, Börje Nässtrom Äkeri AB (Rootsi) 50% ...... Automa AS ...... autotransporditeenused ...... Avo Eller ...... 1994 ...... Käina alevik ...... ei avalda ...... Belaisa OÜ ...... metsamaa ost-müük, saematerjali tootmine ...... Martin Kagadze ...... 1998 ...... Nõmme küla ...... ei avalda ...... Berku Eritööd OÜ ...... ehitustööd (77%), kaubandus (22%) ...... Urmas Berkmann ...... 1992 ...... Kärdla ...... Urmas Berkmann 75%, Kunnar Lilleõis 25% ...... B-plast AS ...... plastmasstoodete tootmine ...... Siimo Sedrik ...... 1994 ...... Käina alevik ...... www.bplast.ee ...... ei avalda ...... Cleanaway Hiiumaa OÜ** ...... kommunaalteenused ...... Merli Raud ...... 1998 ...... Kärdla ...... ei avalda ...... Dagofor OÜ** ...... metsamaterjali varumine ja vahendus ...... Valdis Laid ...... 1997 ...... Kärdla ...... ei avalda ...... DAGOmar AS ...... töönduslik meresaaduste püük ja töötlemine ...... Ülo Esta ...... 1992 ...... Kärdla ...... www.dagomar.ee ...... Hiiu Kalur, AS 84.54% ...... DAGOpen OÜ ...... ehituslik projekteerimine ja ehituse peatöövõtt, planeerimistööd ...... Jüri Kuusemets ...... 1992 ...... Kärdla ...... Jüri Kuusemets 100% ...... DAGOsan OÜ ...... üldehitus- ja remonditööd, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide ehitus ...... Mart Varblane ...... 1992 ...... Kärdla ...... 051 78 633 ...... Märt Varblane 100% ...... DAGOtar AS* ...... kalakonservide, -preservide ja delikatesstoodete tootmine ...... Üllar Pöial ...... 1992 ...... Kärdla ...... www.dagotar.ee ...... Hiiu Kalur AS 99,85% ...... Dagowatt OÜ ...... elektrimontaaþitööd; el-energia edasimüük ...... Arno Piil ...... 1992 ...... Kärdla ...... HIIU Kalur AS 100% ...... Dagö Hindersystem OÜ ...... plastikust hobusetõkete tootmine ja müük ...... Moonika Kurba ...... 1999 ...... Kärdla ...... ei avalda ...... Dagöplast AS ...... plastmasstoodete valmistamine ja müük ...... Leif Sören Andersson .... 1998 ...... Käina alevik ...... www.infoplast.ee ...... Plastätervinning i Arvika AB 100% ...... DALE LD. AS ...... plastmassist toodete valmistamine ...... Tiit Asumets ...... 1991 ...... Nurste küla ...... www.dale.ee ...... Mati Nurs 15%, Tiit Asumets 13%, Mare Kuslap 11%, Ülo Muda 11%, Anita Kaerma 11% ...... Ehtar Puit AS ...... puitmajade tootmine ...... Vahur Persidski ...... 1991 ...... Vaemla küla ...... Andres Ree 44%, Poruka Eesti AS 25%, Vahur Persidski 20%, Tarmo Suuster 11% ...... Ellas Audit OÜ ...... raamatupidamis- ja audiitorteenused ...... Ellen Asumets ...... 1992 ...... Tärkma küla ...... Ellen Asumets 100% ...... Emmaste Tarbijate Ühistu* ...... toidu- ja tööstuskaupade jae-, hulgi- ja komisjonimüük ...... Marina Eero ...... 2000 ...... Pärna ...... ei avalda ...... Enntrans AS* ...... rahvusvahelised kaubaveod ...... Enn Remmelg ...... 1995 ...... Kärdla ...... Enn Remmelg 95,5%, Riho Merimaa 2,3%, Maia Aaslepp 2,3% ...... EstPak Plastik AS ...... plastpakendite tootmine, kalapüük, põllumajanduslik tootmine ...... Enno Harjak ...... 1999 ...... Kärdla ...... www.estpakplastik.ee .... Enno Harjak 45%, Marek Harjak 45% ...... Faasion OÜ** ...... ehitusmaterjalide ja rahvusvahelised autoveod vedukautodega ...... Tanel Malk ...... 1996 ...... Kärdla ...... Tanel Malk 33,3%, Hanno Kiil 33,3%, Kalvi Pink 33,3% ...... Fonax AA OÜ ...... veotransporditeenus, autoklaaside müük ja paigaldus...... Aare Lukk ...... 1994 ...... Kärdla ...... Aare Lukk 36,8%, Alari Heinapuu 31,6%, Andres Karjamaa 31,6% ...... Gunnar Aug Anno talu ...... põllumajandus ...... Gunnar Aug ...... 1996 ...... Utu küla ...... ei avalda ...... Hesthon AS ...... elektriliste kodumasinate maaletoomine ja hulgimüük, kinnisvara ...... Igor Prigoda ...... 1992 ...... Kärdla ...... Igor Prigoda 55%, Valeri Saar 45% ...... Hiiu Autotrans OÜ ...... rahvusvahelised ja riigisisesed auto-kaubaveod ...... Viljar Lillemäer ...... 1998 ...... Kärdla ...... Urmas Pielberg 100% ...... Hiiu Kalur AS ...... kalatoodete müük, müügi vahendustegevus ...... Toomas Kõuhkna ...... 1991 ...... Kärdla ...... Direct Consulting AS 82,3%, 667 väikeaktsionäri ...... Hiiu Puu AS ...... metsamajandus, metsamaterjali ost, müük, raie ...... Ruudi Kasse ...... 1997 ...... Kärdla ...... Sylvester AS 44,52%, Forestex AS 22,68%, Andres Tammeveski 20%, Ruusi Kasser 12,8% ... Hiiu Turvas AS* ...... turbatootmine ...... Olev Kuuse ...... 1995 ...... Kärdla ...... ei avalda ...... Hiiulink OÜ ...... plasttoodete komplekteerimine ...... Kaul Kikas ...... 1997 ...... Emmaste ...... Kaul Kikas 50%, Göran Lindblom 50% ...... Hiiumaa Agro OÜ ...... piimatootmine, tõuveise- ja taimekasvatus ...... Lehte Otto ...... 2000 ...... Putkaste ...... AS Lacto Agro Grupp 100% ...... Hiiumaa Agrovarustus OÜ ...... väetiste ja ehitusmaterjalide kaubandus ...... Urmas Alev ...... 1994 ...... Käina alevik ...... Urmas Alev 30,5%, Eha Vasar 18% ...... Hiiumaa Mereagentuur AS** ...... kaubandus ja toitlustamine (alla 50%) ...... Heino Kalmus ...... 1994 ...... Kärdla ...... 6 Eesti eraisikut ...... Hiiumaa Tarbijate Ühistu ...... jaekaubandus, pagaritoodete valmistamine ...... Agu Kohari ...... 1907 ...... Kärdla ...... ühistu liikmed (614 liiget) 100% ...... Himifil AS ...... filtrite tootmine, kaubanduslik vahendustegevus ...... Enno Harjak ...... 1990 ...... Kärdla ...... Enno Harjak 49,01%, Ivo Aksli 41,08%, Aleksandr Tarassov 5,43%, Gennadi Baran 5,43% ..... HM Puidukaubandus OÜ ...... ümarmetsamaterjali ost-müük 99,77% ...... Jüri Jesmin ...... 1997 ...... Kärdla ...... Andrus Ilumets 80%, Jüri Jesmin 10%, Enn Põllu 10% ...... Honga AS** ...... rahvusvaheline transport(69%) ja puidu töötlemine(17,3%) ...... Märt Velt ...... 1991 ...... Männamaa ...... Märt Velt 25%, Raivo Teigar 25%, Tõnus Tilga 25%, Rein Hlusov 25% ...... Hotell Sõnajala AS ...... hotellimajandus ...... Aavo Lokotar ...... 1994 ...... Kärdla ...... www.hiiumaa.ee/sonajala ... HIIU Kalur AS 100% ...... I V Elektritööd OÜ** ...... elektrimontaaþi- ja installatsioonitööd ning projekteerimine ...... Boriss Ignahhin ...... 1992 ...... Kärdla ...... ei avalda ...... Kai Lauter OÜ** ...... peremeditsiin (57%), stomatoloogia (43%) ...... Kaie Lauter ...... 1997 ...... Emmaste ...... Kaie Lauter 100% ...... Kala-Antti OÜ* ...... kala ost ja müük, kala töötlemine ja müük ...... Villem Ots ...... 1998 ...... Kärdla ...... Villem Ots 33,3%, Aadi Salumaa 33,3%, Avo Miiter 33,3% ...... Kaluritalude ühistu Kakri ...... kalapüük ...... Rein Raudsepp ...... 1993 ...... Suuresadama ...... 4 omanikku igal 25% ...... Kaskisaare OÜ*** ...... puittoodete ja mööbli valmistamine (100%) ...... Indrek Hunt ...... 2001 ...... Käina alevik ...... Aivo Kääramees 40%, Indrek Hunt 20%, Ulvi Paljasma 20%, Andres Kääramees 20% ...... Keina Ehitus AS* ...... üldehitustööd, projekteerimis- ja kujundustööd ...... Jaanus Enno ...... 1994 ...... Käina alevik ...... Jaanus Enno 22%, Raivo Kuuse 20.75%, Harri Uibo 17,5%, Anne Mišina 6.25%, Jaan Kukk 6 Keldrimägi TÜ ...... turistide majutamine, raamatupidamisteenused ...... Ants Karpa ...... 1996 ...... Kassari saar ...... Ene Karpa 50%, Ants Karpa 50% ...... Kemehh OÜ ...... maaparandustööd (100%) ...... Mati Kogerma ...... 1994 ...... Käina alevik ...... Kunnar Teemets 19,91%, Mati Kogerma 12.54%, Väino Kruusmägi 12,54%, Harry Grahv 12,5 Klemet AS ...... kütuse ja määrdeainete jae- ja hulgimüük, transporditeenused ...... Harri Kattel ...... 1991 ...... Kärdla ...... Harri Kattel 100% ...... Kõriku Puit OÜ ...... transporditeenused ja metsamaterjali müük ...... Kaido Kiin ...... 2000 ...... Kõrgessaare ...... ei avalda ...... Käina Apteek OÜ* ...... humaan- ja veterinaarravimite müük (100%) ...... Ants Elb ...... 1993 ...... Käina alevik ...... Ants Elb 100% ...... Kärdla Apteek OÜ** ...... ravimite valmistamine ja müük ...... Krista Luuk ...... 1890 ...... Kärdla ...... Eve Murula 34,8%, Krista Luuk 32,6%, Maret Ilves 32,6%, 3 Eesti eraisikut ...... Kärdla Lennujaam AS* ...... lennujaama käitamine ...... Stanislav Šarkovski ...... 1997 ...... Hiiessaare ...... Teede- ja sideministeerium 100% ...... Kärdla Linnasoojus AS ...... soojusenergia tootmine ja müük ...... Arnold Ström ...... 1996 ...... Kärdla ...... Servikol AS 100% ...... Kärdla Perearstid OÜ ...... meditsiinialane teenindamine ...... Meeli Paesüld ...... 1998 ...... Kärdla ...... Meeli Paesüld 40%, Lia Prigoda 40%, Hilja Hiiemets 20% ...... Kärdla Veevärk AS ...... kanalisatsiooni puhastamine ja ärajuhtimine, vee realiseerimine ...... Kaljo Kuusalu ...... 1990 ...... Kärdla ...... Kärdla Linn 100% ...... LeVa AS ...... üldehitus ...... Lembit Vainumäe ...... 1990 ...... Kärdla ...... Lembit Vainumäe 66%, Kaja Vainumäe 34% ...... Liisbet Tukat OÜ ...... elektrivalgustite ja -lampide tootmine ...... Olev Tukk ...... 1993 ...... Nurste küla ...... Olev Tukk 50%, Hannele Tukk 50% ...... LTM Teenused OÜ ...... ehitusmaterjalide jae- ja hulgikaubandus (78%), transporditeenused ...... Tiit Männamaa ...... 2000 ...... Kärdla ...... Tiit Männamaa 50%, Lea Männamaa 50% ...... M ja P Nurst AS ...... elektrimontaaþimaterjalide montaaþ, plastmasstoodete valmistamine ...... Mati Nurs ...... 1991 ...... Nurste küla ...... www.hot.ee/mpnurst/ ..... Mati Nurs 36%, Moonika Nurs 31% ...... Magnuse Äri OÜ ...... raamatute ja õpikute jaemüük ...... Anne Eesmaa ...... 1994 ...... Kärdla ...... ei avalda ...... Mameta H OÜ** ...... sõiduautode remont ja hooldustööd, autokaupade müük ...... Aivo Harjak ...... 1992 ...... Kärdla ...... Aivo Harjak 70,2%, Jüri Noorkõiv 22,9%, Ats Harjak 6,8% ...... Matto Maad OÜ* ...... kinnisvaratehnigud, metsa ülestöötamine, metsahooldustööd ...... Sulev Matto ...... 2000 ...... Kärdla ...... Sulev Matto 50%, Hanneli Matto 50% ...... Matto Maakorralduse ja Kinnisvarabüroo OÜ** ...... katastrimõõdistamine, geodeetilised uurimustööd ...... Sulev Matto ...... 1996 ...... Kärdla ...... www.hiiumaa.ee/matto/ . Sulev Matto 50%, Toomas Vikerpuur 50%, Toomas Vikerpuur 50% ...... Meritik OÜ** ...... töörõivaste ja haiglatekstiili valmistamine (96%) ...... Jaak Hiiemets ...... 1994 ...... Kärdla ...... Tapio_Kalevi Alasaari 51%, Jaak Hiiemets 24.5%, Medi We OY 24.5% ...... Männaka OÜ** ...... veisekasvatus ...... Ülo Kaev ...... 1992 ...... Ühtri küla ...... Ülo Kaev 69,3%, Maie Kaev 9,5%, Tiit Kaev 8,3%, Hinge Tukk 6%, Maie Holtsmann 5%, Ülo P Necton Foods OÜ** ...... kalatoodete hulgimüük (~100%) ...... Jaanus Berkmann ...... 1997 ...... Kärdla ...... Jaanus Berkmann 100% ...... Neli Aastaaega OÜ* ...... soojusenergia tootmine ja müük, munitsipaalhoonete haldamine ...... Ene Reitsnik ...... 1997 ...... Hiiu maakond ...... Käina Vallavalitsus 100% ...... Numitor OÜ ...... sanitaartehnika, elektrikaupade jms jae- ja hulgimüük ...... Külliki Kuusalu ...... 1995 ...... Kärdla ...... ei avalda ...... Näkman SAT OÜ ...... kodutehnika müük ...... Heino Veanes ...... 1994 ...... Kärdla ...... www.hot.ee/nakman ...... Heino Veanes 58.06%, Igor Prigoda 41.94% ...... Paler PT OÜ ...... ehitus- ja remonditööd ...... Taavi Stomma ...... 1993 ...... Palade ...... Taavi Stomma 55,69%, Raivo Juhe 15,73%, Avo Valdmann 12,42%, Heiki Pilpak 6,66%, Kalev Papsi OÜ ...... elektroonika- ja elektritarvikute tootmine ...... Jaak Hiiemets ...... 1992 ...... Kärdla ...... Jaak Hiiemets 67% ...... Perearst Marje Vann OÜ** ...... esmatasandi ravi ja profülaktiline töö ...... Marje Vann ...... 1997 ...... Käina alevik ...... ei avalda ...... Pharma Systems Eesti OÜ ...... anestesioloogia- ja intensiivravi hingamissüsteemide tootmine ...... Viljar Salumaa ...... 1997 ...... Emmaste ...... Pharma Systems AB 100% ...... Pildikoda OÜ** ...... fotograafiateenused ...... Ants Vahtras ...... 1997 ...... Kärdla ...... ei avalda ...... Plastiktoos OÜ ...... pastmasstoodete valmistamine survevalu meetodil ...... Jaan Brikker ...... 1993 ...... Käina alevik ...... www.plastiktoos.ee ...... Jaan Brikker 100% ...... Priiankur OÜ* ...... kohvikud, sh selvekohvikud, toidubaarid ...... Jukka Pekka Puumalainen . 2000 ...... Kärdla ...... ei avalda ...... Profipuit OÜ ...... puidu ost-müük ...... Kalle Kruus ...... 1998 ...... Kärdla ...... Vesset, OÜ 100% ...... Rammar AS ...... ehitus- ja remonditööd, restaureerimistööd, puidu töötlemine ...... Peeter Maar, ...... 1990 ...... Kärdla ...... Peeter Maar 22,7%, Harri Tammsalu 22,7%, Anne Kruus 22,7%, Andres Maar 22,7%, Uko Oja Reko AKM AS ...... kontoritehnika ja -tarvete, mobiiltelefonide müük ...... Koit Remmelkoor ...... 1990 ...... Kärdla ...... www.reko.ee ...... Koit Remmelkoor, Ago Remmelkoor ...... Relle Autokaubad OÜ ...... autokaupade jaemüük ...... Mati Eller ...... 1992 ...... Kärdla ...... Mati Eller 97%, Harri Eller 3% ...... Rene Auto OÜ ...... rahvusvaheliste kaubavedude teostamine ja ekspedeerimine ...... Rene Mändmets ...... 1992 ...... Käina alevik ...... www.reneauto.ee ...... Rene Mändmets 100% ...... Rooexpert OÜ** ...... ehitus ...... Siim Sooster ...... 1999 ...... Nõmme küla ...... ei avalda ...... Rusty OÜ ...... veotransport ning autode plekitööd ja värvimine ...... Illar Tuulik ...... 2000 ...... Kärdla ...... Illar Tuulik 100% ...... Salar & Ko OÜ* ...... kalapüük ...... Peeter Gurejev ...... 1995 ...... Kärdla ...... Peeter Gurejev 19,1%, Aadi Voolaid 19,1%, Hillar Toover 19,1%, Mati Veanes 19,1%, Toomas Salinõmme Puhkekeskus AS* ..... puhketeenuste osutamine, majutusteenus, toitlustamine, meelelahutus ..... Milvi Praakel ...... 1994 ...... Salinõmme ...... Arto Saarela 50,1%, Antero Parma 49,9% ...... Steven-VV OÜ* ...... metsa- ja aiatehnika, käsi- ja elektritööriistade, rauakaupade müük ...... Niktor Valk ...... 1997 ...... Kärdla ...... Viktor Valk 100% ...... T.Türnpuu OÜ ...... sõidukite remont ja hooldus, tööstuskaupade jae- ja komisjonikaubandus ...... Toomas Türnpuu ...... 2000 ...... Kärdla ...... Toomas Türnpuu 100% ...... Tiit Liinid OÜ** ...... reisijate vedu autobussidega ...... 1996 ...... Kärdla ...... ei avalda ...... Tiit-Reisid OÜ* ...... turism, kohalike bussiliinide teenindamine...... Tiit Randmaa ...... 1993 ...... Kärdla ...... www.tiitreisid.ee ...... Tiit Randmaa 100% ...... Tikoil OÜ* ...... jaekaubandus, majutusteenused ...... Tiit Kopli ...... 1998 ...... Kassari saar ...... Tiit Kopli 33,3%, Tiina Kopli 33,3%, Sander Kopli 33,3% ...... Tähva OÜ ...... kodumasinate müük, remont ja autode tehnoülevaatus ...... Jüri Väärtnõu ...... 1994 ...... Kärdla ...... Jüri Väärtnõu 100% ...... Ungru Auto AS* ...... rahvusvaheline kaubavedu veoautodega ...... Lehti Mändsalu ...... 1994 ...... Kärdla ...... Illar Tuulik 50%, Andres Romanov 50% ...... Vesset OÜ ...... puidutöötlemine ...... Kalle Kruus ...... 1995 ...... Kärdla ...... Kalle Kruus, Urmas Ild ...... Vetsitall OÜ ...... majutus- ja toitlustusteenuste osutamine ja jaekaubanduslik tegevus ...... Ester Tammis ...... 1997 ...... Kassari saar ...... www.vetsitall.ee ...... Ester Tammis 50,06%, Toivo Platov 49,94% ...... Viirisepa OÜ ...... jahiturism, majutus, kaubandus- ja vahendustegevus ...... Ade Laja ...... 1992 ...... Sõru küla ...... puhkekyla.viirisepa.ee ... Ade Laja 100% ...... Väino ja KO OÜ ...... elektritööd, elektriehitus, elektriprojekteerimine ja mõõtmis-teimitööd ...... Väino Koolmeister ...... 1993 ...... Nasva küla ...... Väino Koolmeister 100% ...... märkus: AS Hiiu Puu põhiomanik on praegu Stora Enso Timber OY

Äripäeva maakonna TOPide exceli-andmebaasid Maakonna ettevõtete koos ettevõtete kontaktandmetega müügil internetipoes: pood.aripaev.ee andmebaasid Lisainfo telefonil 667 0380 Hiiumaa TOP Äripäeva lisa 9. oktoober 2003 11

toimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected] f inantsandmed Hiiumaa ettevõtted

töötajate koht firma nimi realiseerimise realiseerimise puhaskasum puhaskasum prognoositav prognoositav omakapital omakapital koht arv 2002 TOPis netokäive netokäive (kahjum) (kahjum) realiseerimise puhaskasum 2001 2002 TOPis 2001 2002 2001 2002 netokäive 2003 (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) ...... 1 ...... 11 (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) 2003 (tuh kr) ...... 5 ...... 58 ...... – ...... – Aalotar Invest AS ...... 2 834 ...... 3 882 ...... 510 ...... 836 ...... 3 500 ...... 480 ...... 4 241 ...... 5 077 ...... 11 ...... – ...... – Abermex OÜ ...... 453 ...... 545 ...... 24 ...... 19 ...... 64 ...... 83 ...... 58 us Ilumets 5%, Thor S.N.C 5% .... 1 ...... 60 Ala piim OÜ* ...... 1 583 ...... 11 ...... 430 ...... – 0% ...... 15 ...... 38 Andra KE AS* ...... 2 062 ...... -1 630 ...... 6 898 ...... – ...... 7 ...... 9 Apestex Kaubandus AS ...... 2 387 ...... 1 302 ...... 125 ...... 141 ...... 2 000 ...... 150 ...... 2 318 ...... 2 459 ...... 60 ...... 10 ...... 79 Ari Kaup OÜ ...... 5 097 ...... 25 013 ...... -1 222 ...... -578 ...... 30 000 ...... 500 ...... -1 151 ...... 1 186 ...... 38 ...... 14 ...... 14 ASS-Transport OÜ ...... 9 529 ...... 10 838 ...... 859 ...... 1 210 ...... 11 000 ...... 1 814 ...... 2 671 ...... 9 ...... 14 ...... 73 Automa AS ...... 2 159 ...... 1 900 ...... -16 ...... -107 ...... 327 ...... 220 ...... 79 ...... 25 ...... 7 Belaisa OÜ ...... 3 333 ...... 7 126 ...... 961 ...... 797 ...... 10 100 ...... 1 000 ...... 1 128 ...... 1 986 ...... 14 ...... 10 ...... 56 Berku Eritööd OÜ ...... 7 147 ...... 6 399 ...... 465 ...... 48 ...... 7 000 ...... 100 ...... 1 299 ...... 1 347 ...... 73 ...... 5 ...... 77 B-plast AS ...... 4 015 ...... 6 505 ...... 487 ...... 951 ...... 7 200 ...... 400 ...... 1 511 ...... 2 356 ...... 7 ...... 208 ...... 35 Cleanaway Hiiumaa OÜ** ...... 1 491 ...... 1 714 ...... -265 ...... 39 ...... 1 300 ...... 1 300 ...... 56 ...... 5 ...... 55 Dagofor OÜ** ...... 8 843 ...... 7 963 ...... -59 ...... -302 ...... 1 701 ...... 1 399 ...... 77 ...... 18 ...... 26 DAGOmar AS ...... 90 065 ...... 64 818 ...... 3 876 ...... 3 384 ...... 49 500 ...... 1 300 ...... 26 996 ...... 30 380 ...... 35 ...... – ...... – DAGOpen OÜ ...... 1 436 ...... 2 456 ...... -78 ...... 19 ...... 270 ...... 289 ...... 55 ...... 5 ...... 13 DAGOsan OÜ ...... 7 196 ...... 7 948 ...... 110 ...... 277 ...... 5 000 ...... 200 ...... 961 ...... 1 238 ...... 26 ...... 6 ...... 15 DAGOtar AS* ...... 132 412 ...... 5 004 ...... 9 784 ...... – ...... 30 ...... 5 Dagowatt OÜ ...... 2 226 ...... 2 670 ...... 143 ...... 415 ...... 2 253 ...... 115 ...... 608 ...... 973 ...... 13 ...... 24 ...... 6 Dagö Hindersystem OÜ ...... 4 409 ...... 5 978 ...... 164 ...... 316 ...... 6 000 ...... 500 ...... 278 ...... 595 ...... 15 ...... 11 ...... 28 Dagöplast AS ...... 24 579 ...... 40 445 ...... 1 701 ...... 2 658 ...... 6 034 ...... 8 691 ...... 5 ...... 7 ...... 61 DALE LD. AS ...... 8 545 ...... 11 711 ...... 25 ...... 1 378 ...... 13 000 ...... 1 500 ...... 3 596 ...... 4 693 ...... 6 ...... – ...... – Ehtar Puit AS ...... 5 915 ...... 6 194 ...... -432 ...... 197 ...... 6 500 ...... 300 ...... 587 ...... 785 ...... 28 ...... – ...... – Ellas Audit OÜ ...... 890 ...... 1 252 ...... 55 ...... 26 ...... 1 500 ...... 60 ...... 237 ...... 234 ...... 61 ...... 14 ...... 1 Emmaste Tarbijate Ühistu* ...... 1 624 ...... -10 ...... 20 ...... – ...... – ...... 74 Enntrans AS* ...... 5 242 ...... 254 ...... 930 ...... – ...... 8 ...... 42 EstPak Plastik AS ...... 9 800 ...... 14 027 ...... 1 323 ...... 2 789 ...... 17 000 ...... 1 831 ...... 4 079 ...... 1 ...... 2 ...... 48 Faasion OÜ** ...... 26 626 ...... 27 589 ...... 402 ...... -162 ...... 1 204 ...... 900 ...... 74 ...... 5 ...... 17 Fonax AA OÜ ...... 8 103 ...... 9 695 ...... 213 ...... 123 ...... 11 000 ...... 250 ...... 718 ...... 841 ...... 42 ...... 25 ...... 25 Gunnar Aug Anno talu ...... 658 ...... 562 ...... 243 ...... 255 ...... 1 034 ...... 1 414 ...... 48 ...... 21 ...... 65 Hesthon AS ...... 1 501 ...... 2 744 ...... -19 ...... 268 ...... 1 720 ...... 1 987 ...... 17 ...... 8 ...... 2 Hiiu Autotrans OÜ ...... 5 286 ...... 6 966 ...... 818 ...... 550 ...... 8 500 ...... 400 ...... 1 093 ...... 1 643 ...... 25 ...... – ...... – Hiiu Kalur AS ...... 23 701 ...... 61 274 ...... 3 367 ...... -6 554 ...... 13 686 ...... 7 132 ...... 65 ...... 18 ...... 33 Hiiu Puu AS ...... 22 185 ...... 43 053 ...... 970 ...... 3 836 ...... 3 271 ...... 7 107 ...... 2 ...... 19 ...... 40 Hiiu Turvas AS* ...... 2 072 ...... -503 ...... 325 ...... – ...... 9 ...... 30 Hiiulink OÜ ...... 4 575 ...... 5 745 ...... 47 ...... 154 ...... 6 700 ...... 200 ...... 1 013 ...... 1 167 ...... 33 ...... 28 ...... 54 Hiiumaa Agro OÜ ...... 2 634 ...... 2 614 ...... 318 ...... 212 ...... 2 700 ...... 200 ...... 404 ...... 616 ...... 40 ...... 161 ...... 66 Hiiumaa Agrovarustus OÜ ...... 3 850 ...... 2 930 ...... 34 ...... 233 ...... 412 ...... 446 ...... 30 ...... 6 ...... 23 Hiiumaa Mereagentuur AS** ...... 10 400 ...... 11 110 ...... 190 ...... 152 ...... 1 770 ...... 1 862 ...... 54 ...... 5 ...... 8 Hiiumaa Tarbijate Ühistu ...... 75 104 ...... 79 898 ...... 542 ...... 21 ...... 93 000 ...... 60 ...... 8 261 ...... 8 282 ...... 66 ...... 23 ...... 32 Himifil AS ...... 3 497 ...... 3 324 ...... 72 ...... 595 ...... 3 500 ...... 2 433 ...... 2 799 ...... 23 ...... 4 ...... 71 HM Puidukaubandus OÜ ...... 42 444 ...... 45 294 ...... 1 431 ...... 2 123 ...... 42 000 ...... 1 100 ...... 1 961 ...... 3 585 ...... 8 ...... 11 ...... 37 Honga AS** ...... 7 978 ...... 7 473 ...... 1 049 ...... 844 ...... 4 489 ...... 5 280 ...... 32 ...... 3 ...... 78 Hotell Sõnajala AS ...... 407 ...... 435 ...... -54 ...... 12 ...... 539 ...... 551 ...... 71 ...... - ...... – I V Elektritööd OÜ** ...... 2 992 ...... 3 502 ...... 30 ...... 111 ...... 630 ...... 870 ...... 37 ...... 3 ...... 53 Kai Lauter OÜ** ...... 678 ...... 663 ...... 2 ...... 0 ...... 167 ...... 165 ...... 78 ...... 4 ...... – Kala-Antti OÜ* ...... 2 840 ...... -63 ...... 1 462 ...... – .25%, jt ...... – ...... – Kaluritalude ühistu Kakri ...... 177 ...... 184 ...... 102 ...... 72 ...... 232 ...... 298 ...... 53 ...... 3 ...... 47 Kaskisaare OÜ*** ...... 227 ...... 432 ...... -43 ...... 10 ...... -3 ...... 17 ...... – 4% ...... 17 ...... 69 Keina Ehitus AS* ...... 2 298 ...... 327 ...... 1 442 ...... – ...... 54 ...... 19 Keldrimägi TÜ ...... 348 ...... 382 ...... 70 ...... 59 ...... 450 ...... 100 ...... 149 ...... 207 ...... 47 ...... 6 ...... 12 Kemehh OÜ ...... 2 462 ...... 2 584 ...... 169 ...... 63 ...... 2 500 ...... 80 ...... 1 713 ...... 1 743 ...... 69 ...... - ...... – Klemet AS ...... 53 918 ...... 55 481 ...... 241 ...... 974 ...... 57 000 ...... 1 000 ...... 3 252 ...... 4 227 ...... 19 ...... 8 ...... 24 Kõriku Puit OÜ ...... 2 756 ...... 3 290 ...... 466 ...... 598 ...... 4 000 ...... 715 ...... 747 ...... 1 144 ...... 12 ...... – ...... – Käina Apteek OÜ* ...... 3 106 ...... 92 ...... 352 ...... – ...... 7 ...... 62 Kärdla Apteek OÜ** ...... 7 096 ...... 9 651 ...... 423 ...... 326 ...... 701 ...... 795 ...... 24 ...... 7 ...... 45 Kärdla Lennujaam AS* ...... 2 843 ...... 25 ...... 4 393 ...... – ...... 10 ...... 64 Kärdla Linnasoojus AS ...... 2 276 ...... 3 078 ...... -252 ...... -96 ...... 3 030 ...... 76 ...... 1 571 ...... 1 475 ...... 62 ...... 10 ...... 43 Kärdla Perearstid OÜ ...... 1 291 ...... 1 499 ...... 20 ...... 57 ...... 1 500 ...... 60 ...... 207 ...... 264 ...... 45 ...... 48 ...... 4 Kärdla Veevärk AS ...... 1 497 ...... 1 559 ...... 31 ...... 53 ...... 8 869 ...... 8 922 ...... 64 ...... 2 ...... 70 LeVa AS ...... 4 204 ...... 3 852...... 590 ...... 350 ...... 4 000 ...... 200 ...... 1 385 ...... 1 693 ...... 43 ...... 54 ...... 20 Liisbet Tukat OÜ ...... 2 302 ...... 4 171 ...... 222 ...... 836 ...... 7 000 ...... 800 ...... 828 ...... 1 394 ...... 4 ...... 4 ...... 52 LTM Teenused OÜ ...... 664 ...... 494 ...... 5 ...... 18 ...... 45 ...... 63 ...... 70 ...... 6 ...... 76 M ja P Nurst AS ...... 28 905 ...... 28 383 ...... 1 208 ...... 1 425 ...... 35 000 ...... 1 500 ...... 5 344 ...... 6 569 ...... 20 ...... – ...... – Magnuse Äri OÜ ...... 2 446 ...... 2 654 ...... 13 ...... 72 ...... 3 500 ...... 120 ...... 382 ...... 454 ...... 52 Mameta H OÜ** ...... 1 303 ...... 1 501 ...... 15 ...... -30 ...... 291 ...... 261 ...... 76 ...... 10 ...... 34 Matto Maad OÜ* ...... 1 050 ...... 315 ...... 355 ...... – ...... 10 ...... 67 Matto Maakorralduse ja Kinnisvarabüroo OÜ** ...... 2 748 ...... 2 187 ...... 201 ...... 241 ...... 537 ...... 628 ...... 34 Poomann 2% ...... 7 ...... 41 Meritik OÜ** ...... 1 314 ...... 1 295 ...... 126 ...... 57 ...... 507 ...... 563 ...... 67 ...... 4 ...... 46 Männaka OÜ** ...... 797 ...... 708 ...... 199 ...... 228 ...... 830 ...... 1 048 ...... 41 ...... - ...... – Necton Foods OÜ** ...... 88 070 ...... 77 033 ...... 928 ...... 394 ...... 1 208 ...... 791 ...... 46 ...... 6 ...... 22 Neli Aastaaega OÜ* ...... 812 ...... 36 ...... 156 ...... – ...... 6 ...... 57 Numitor OÜ ...... 2 828 ...... 3 858 ...... -61 ...... 138 ...... 268 ...... 406 ...... 22 v Kõster 4,14%, jt ...... 16 ...... 51 Näkman SAT OÜ ...... 3 464 ...... 3 771 ...... 69 ...... 65 ...... 3 000 ...... 35 ...... 433 ...... 497 ...... 57 ...... 7 ...... 68 Paler PT OÜ ...... 1 927 ...... 3 444 ...... -90 ...... 6 ...... 2 200 ...... 10 ...... 50 ...... 56 ...... 51 ...... 3 ...... 75 Papsi OÜ ...... 658 ...... 634 ...... 39 ...... 31 ...... 169 ...... 200 ...... 68 ...... 25 ...... 27 Perearst Marje Vann OÜ** ...... 386 ...... 440 ...... 7 ...... 6 ...... 283 ...... 290 ...... 75 ...... 3 ...... 39 Pharma Systems Eesti OÜ ...... 2 944 ...... 4 788 ...... 0 ...... 102 ...... 41 ...... 493 ...... 27 ...... 9 ...... 3 Pildikoda OÜ** ...... 1 420 ...... 1 329 ...... 61 ...... 87 ...... 110 ...... 197 ...... 39 ...... – ...... – Plastiktoos OÜ ...... 3 300 ...... 5 200 ...... 500 ...... 1 600 ...... 5 300 ...... 1 600 ...... 1 000 ...... 2 600 ...... 3 ...... 1 ...... 29 Priiankur OÜ* ...... 897 ...... 37 ...... 604 ...... – a 9,1% ...... 37 ...... 72 Profipuit OÜ ...... 1 753 ...... 1 081 ...... 14 ...... 203 ...... 2 000 ...... 400 ...... 48 ...... 252 ...... 29 ...... 9 ...... 10 Rammar AS ...... 11 092 ...... 9 928 ...... 329 ...... 19 ...... 11 500 ...... 450 ...... 654 ...... 600 ...... 72 ...... 3 ...... 31 Reko AKM AS ...... 6 823 ...... 7 971 ...... 471 ...... 754 ...... 8 000 ...... 700 ...... 1 496 ...... 2 040 ...... 10 ...... 7 ...... 36 Relle Autokaubad OÜ ...... 2 558 ...... 2 656 ...... 7 ...... 97 ...... 2 750 ...... 50 ...... 69 ...... 166 ...... 31 ...... 7 ...... 80 Rene Auto OÜ ...... 13 508 ...... 14 017 ...... 632 ...... 321 ...... 843 ...... 1 164 ...... 36 ...... 2 ...... 44 Rooexpert OÜ** ...... 2 262 ...... 987 ...... 608 ...... -201 ...... 739 ...... 538 ...... 80 Kiisler 19,1%, jt ...... – ...... – Rusty OÜ ...... 1 026 ...... 1 106 ...... 169 ...... 98 ...... 1 200 ...... 80 ...... 212 ...... 310 ...... 44 ...... – ...... – Salar & Ko OÜ* ...... 1 756 ...... 308 ...... 870 ...... – ...... – ...... – Salinõmme Puhkekeskus AS* ...... 1 081 ...... 105 ...... 771 ...... – ...... 2 ...... 49 Steven-VV OÜ* ...... 6 227 ...... 366 ...... 638 ...... – ...... 42 ...... 63 T.Türnpuu OÜ ...... 686 ...... 879 ...... 9 ...... 33 ...... 92 ...... 126 ...... 49 ...... 0 ...... – Tiit Liinid OÜ** ...... 12 204 ...... 12 530 ...... 736 ...... 75 ...... 726 ...... 801 ...... 63 ...... – ...... – Tiit-Reisid OÜ* ...... 15 400 ...... 59 ...... 622 ...... – ...... 4 ...... 21 Tikoil OÜ* ...... 1 393 ...... 527 ...... 697 ...... – ...... – ...... – Tähva OÜ ...... 4 694 ...... 4 869 ...... 352 ...... 408 ...... 636 ...... 994 ...... 21 ...... 14 ...... 16 Ungru Auto AS* ...... 3 663 ...... -187 ...... -160 ...... – ...... 3 ...... 50 Vesset OÜ ...... 25 429 ...... 19 057 ...... 1 200 ...... 1 744 ...... 25 000 ...... 2 000 ...... 4 149 ...... 5 592 ...... 16 ...... 5 ...... 59 Vetsitall OÜ ...... 869 ...... 903 ...... 50 ...... 52 ...... 900 ...... 50 ...... 86 ...... 138 ...... 50 ...... 4 ...... 18 Viirisepa OÜ ...... 336 ...... 586 ...... -1 ...... 17 ...... 600 ...... 168 ...... 690 ...... 59 Väino ja KO OÜ ...... 1 074 ...... 1 456 ...... 23 ...... 156 ...... 1 600 ...... 80 ...... 152 ...... 307 ...... 18

1 majandusaasta erineb kalendriaastast 2 konsolideeritud * justiitsministeeriumi registrikeskuse andmed 2002. a seisuga ** omakapital 2002. a miinuses *** vahepeal majandustegevust ei toimunud **** andmed pärinevad justiitsministeeriumi registrikeskuse skaneeritud 2002. a majandusaasta aruande pdf-failist ***** jäänud käibe tõttu välja TOP 55st 12 Äripäeva lisa 9. oktoober 2003 Hiiumaa TOP

reklaamitoimetaja Anne Zimbrot tel 667 0060, e-post [email protected]

Hiiumaa on seest suurem, kui välja paistab Hiiumaa Praeguseks 1,3 miljardi krooni suurune Hiiumaa majandusruum on traditsiooniliselt ikka mitmekesine olnud. Tegemist on justkui väikese Eesti arengumudeliga. Miljöö dominandiks on kujunemas üha arenev tööstussektor. Tervikpildis paistab, nagu oleks Hiiumaa nelja vaiaga ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUSE ilusti meres kinni ja tasakaalus.

Neljale vaiale toetuv saar

Kedagi ei tohiks üllatada kalapüügi ja kalatöötlemise suur roll saare arengus. Mere ja kalaga on seotud 600 töökohta, valdkond annab ligi veerandi Hiiumaa majanduskäibest. Hiiu Kaluri Grupi euro-uuenda- tud tehas ning heas käigus traallaevastik löövad läbi ka vähendatud püügikvootidega ja nõudliku maitsega eurooplastele tootes. Teise “vaia” tähendus aina kasvab. Tööstuslik tootmine plastmassi- ja puidutöötlemises ning metalli- ja õmblustööd annavad tööd 500 ini- mesele ning see sektor on tõusnud senise “kalakesksuse” tasandajaks. Tööstuslik tootmine annab veerandi Hiiumaa majanduskäibest ja sektori maht võib kasvada isegi kuni 25% võrra aastas. Edu võtmeks on hiidlaste kohaspetsiifilise tehnoloogilise oskusteabe ja rahvusvahe- liste eksportturgude sümbioos. Kolmanda, eriliselt värvika majandusruumi markeri saame, kui selge- tele tertsiaarsektori harudele turismile, kaubandusele, transpordile ja ehitusele lisada põllumajandus. Rahvusvahelistel turgudel kurseeriv transport vast mitte, aga ülejäänu on Hiiumaa oludes selgelt hooajast sõltuv. Selle grupi mõjujõud toimib läbi 1100 töökoha, käibemaht on ligi kolmandik kogu saare mänguilust. Neljas eluolu kujundav “vai” on avaliku sektori ligikaudselt 200 miljoni kroonine aastakäive ja hiidlasi seni toitnud töökohad. Tõsi, viimastel aastatel on keskvalitsuse süsteemikindel tahe olnud siinsete kohahalduse struktuuride “paguneid” kärpida ja inimesi tööturule suunata. Seni on meie viie, Eesti mõistes vägagi haldussuutliku omavalitsusüksuse ja umbkaudu 30 keskvalitsuse kohapealse esindu- se palgalehtedega seotud tubli 1100 töötajat.

Konkurentsivõime tagatised

Ettevõtlikkuses ei ole hiidlased iial järele andnud. Aastavahetuse seisuga oli ettevõtjate arv 1000 elaniku kohta ligi 30, mis on igati väärikas viies tulemus kogu Eesti peale. Hoolimata välisinvesteeringu- te vähesusest on ettevõtete omakapital kasvanud ja bilansimahud Hiiumaa plastitöötlemisettevõtted teevad omavahel agaralt koostööd. suurenenud. Pildil seadistab survevalu pinki M ja P Nursti plastmassitðehhi meister-mehhaanik Kalev Vähejaus. Tööhõive on peaaegu “ideaalne” – kriipsu pealt võrdne Eesti keskmi- sega. Kärdla on juba kolm aastat ametlikult Eesti turvalisim linn, arusaadavalt on seda ka terve Hiiumaa. Infrastruktuuri järeleaitamises on jõutud sadamate taasloomiseni. Praa- Hiiumaa plastitöötlejad omavahelise miühenduse kohta ei saa ka enam paha sõna öelda. Suuremate asumite tagamaal vajab uuendamist telefoniside, samas on potentsiaali raken- dust ootavatel optilistel sidekaablitel. Usutavasti näeme lähemal ajal koostööga teistele eeskujuks lisaks internetis kasutatavate geoinfosüsteemide loomisele ka teleme- ditsiini jõulist maaletoomist ja lõksust pääseb infotehnoloogiline kaugtöö. “Alati ei pea saarelt mandrile koolitarkuse järele minema, Koolitusprogramm koostöös soomlastega mõnikord käib asi ka vastupidi,” rõõmustab Hiiumaa Plastitöötlemine nõuab spetsiifilisi teadmisi ja pidevat enesetäiendamist. Miski ei ole võimatu, kui innukalt tegutseda suurima plastitöötlemisfirma M ja P Nurst juht Mati Nurs. “Tehnika areneb niivõrd kiiresti, et koolitada tuleb praktiliselt kogu aeg,” räägib Ühistöös teiste samas valdkonnas tegutsevate ettevõte- Mati Nurs. “Meie oleme kõik oma töötajad vastavalt praktilistele hetkevajadus- Üleriigilise ettevõtluse tugisüsteemi abil on eelmisel kolmel aastal tega on Hiiumaast kujunemas Eesti plastitööstuse kes- uuele tasemele tõusnud kohamarketing. Teades, et teenindusvaldkond tele ise välja koolitanud, selleks on sisse seatud eraldi koolitusklass.” ei loo mitte alati täisajaga töökohti, on meie töösturitel täita tähtis roll. kus, erialase väljaõppe pakkumist alustas Suuremõisa Lisaks pidevale ettevõttesisesele koolitusele toimus eelmisel aastal M ja P Selleks on saamas organiseeritud koostöövõrgustike ehk klastrite Tehnikum. Nursti juhtimisel suuremahuline ühiskoolitus kõigile Hiiumaa plastitöötlejatele. areng. Plastmassiettevõtjate algatatud eesmärgistatud koolitused ja Üheskoos pandi paika koolitusvaldkonnad ja koostati õppeprogramm. Koolita- ühismarketing on stardirakett seninägemata jaks valiti kohalike spetsialistide vähesuse tõttu Soome kutsehariduskeskus koostööle. Hiiumaa arengud on pöördunud Selle aasta Hiiumaa kõige koolitussõbralikumaks organisatsiooniks valitud Edupol, teoreetiline osa omandati Eestis, praktiline õpe viidi läbi Soomes. uude, selgesse tõusufaasi. Meie väike, üha M ja P Nurst valmistab lisaks plasttoodetele ka elektrimontaaþimaterjale ja Õppetsükkel vältas üks kuu ja sellest sai osa 14 inimest. Täiendkoolituse tugevneva klastritepõhise identiteediga ma- paneb kokku elektroonikaseadmeid. Plastitöötlemise vallas toimub Hiiumaa kogumaksumuseks kujunes 281 000 krooni, millest suurema osa, 196 700 krooni jandusruum saab globaalsemas kodus olla ettevõtete vahel tihe omavaheline koostöö, mistõttu on saarest kujunenud kattis töötajate ümberõppe ja täiendkoolituse toetuse programmist Ettevõtluse oluline trendilooja. Näen uhkusega, kuidas omalaadne Eesti plastitöötlejate keskus. “Eestis tegutseb umbes 40 plastiettevõ- Arendamise Sihtasutus. koos hiidlaste võimekusega enda eluolu eest tet, neist seitse Hiiumaal,” räägib Mati Nurs. “Kuna meie tegevusvaldkonnad 1991. aastal loodud M ja P Nurst annab hetkel tööd 62 inimesele. Ettevõtte seista edeneb ka Eesti omariiklus. otseselt ei kattu, saame me omavahel kenasti koostööd teha.” Ühiselt on käidud toodang eksporditakse põhiliselt Skandinaaviasse ja teistesse Balti riikidesse, messidel, viidud läbi mitmeid koolitusi ja aidatud kaasa plastmassiseadistajate eelmise aasta käive ulatus 28,5 miljoni Eesti kroonini. Selleaastasel “Ettevõtluse Aivar Pere väljaõppe käivitamisele Suuremõisa Tehnikumis. Viimane tagab väljaõpetatud Auhind 2003” konkursil oli M ja P Nurst üks viiest nominendist tiitlile piirkonna Sihtasutus Tuuru ettevõtluskonsultant töötajad nii Hiiumaa kui ka mandri ettevõtetele. edendaja 2003.

EASi TOETUSED JA TEENUSED KOLMANDALE JA AVALIKULE SEKTORILE ETTEVÕTLUSKESKKONNA ARENDAMISEKS

TOETUSE NIMETUS SIHTALA TOETUSE/TEENUSE KIRJELDUS KONTAKT

SAARTE PROGRAMM Hiiu, Saare maakond; Pakri saared, Naissaar, Aegna ja Prangli saar Harju Toetatakse Eesti saarte turismivõimaluste väljaarendamist; inimressursi arendamist ja transpordiühenduse EAS, tel (0) 627 9720 Tagastamatu rahaline toetus. Omafinantseering 20% maakonnas; Vormsi saar ja Osmussaar Lääne maakonnas; parandamist www.erda.ee Kihnu ja Manija saar Pärnu maakonnas ja Piirissaar Tartu maakonnas

TÖÖSTUSPIIRKONDADE PROGRAMM Ida-Viru maakond, Tamsalu ja Tapa linn Lääne-Viru maakonnas; Toetatakse projekte, mis keskenduvad konkurentsivõimelise majanduse väljakujundamisele, inimressursi EAS, tel (0) 627 9720 Tagastamatu rahaline toetus. Omafinantseering 20% Lavassaare alev ja Tootsi alev Pärnu maakonnas; Järvakandi alev Rapla arendamisele, turismivõimaluste väljaarendamisele ning monofunktsionaalsete asulate majandusstruktuuri www.erda.ee maakonnas ning Võhma linn ja Mõisaküla linn Viljandi maakonnas mitmekesistamisele

PÕLLUMAJANDUSPIIRKONDADE PROGRAMM Jõgeva maakond; Põlva maakond; Toetatakse projekte, mis keskenduvad inimressursi arendamisele, väike- ja keskettevõtluse soodustamisele, EAS Lõuna-Eesti Agentuur Tagastamatu rahaline toetus. Omafinantseering 20% Valga maakond ja Võru maakond, v.a Setomaa programmi sihtala turismivõimaluste väljaarendamisele, keskkonnahoiule ja transpordiühenduste parandamisele. Programmi tel (07) 386 000, www.erda.ee eesmärk on edendada traditsioonilistes põllumajanduspiirkondades väike- ja keskettevõtlust

KESKUSTE VÕRGU PROGRAMM Tallinn, Tartu, Pärnu, Valga, Võru, Põlva, Viljandi, Jõhvi, Narva, Kohtla-Järve, Toetatakse projekte, mis keskenduvad linnasisese ning linnadevahelise koostöö arendamisele, linnade EAS, tel (0) 627 9720 Tagastamatu rahaline toetus. Omafinantseering 20% Rakvere, Haapsalu, Kuressaare, Paide, Rapla, Jõgeva ja Kärdla spetsialiseerumisele ja linnade innovatsioonipotentsiaali tõstmisele www.erda.ee EAS võib toetada ka mõne muu linnaga seotud projekte, millel on märkimis- väärne maakondadevahelist sotsiaal-majanduslikku arengut soodustav mõju

SETOMAA PROGRAMM Mikitamäe vald ja Värska vald Põlva maakonnas; Toetatakse projekte, mis keskenduvad piirkonna ühtsele arengutegevusele ning ettevõtluse ja infrastruktuuri EAS Lõuna-Eesti Agentuur Tagastamatu rahaline toetus. Omafinantseering 20% Meremäe vald ja Misso vald Võru maakonnas arendamisele tel (07) 386 000, www.erda.ee

KOHALIKU OMAALGATUSE PROGRAMM Kogu Eesti territoorium, v.a üle 2500 elanikuga asulad Toetatakse kodanikualgatuse ja koostöö tugevdamise projekte, mis tõstavad kodanike aktiivsust ja EAS, tel (0) 627 9720 Tagastamatu rahaline toetus. vastutust kohaliku elu arendamise eest maapiirkondades Maakondlike projektide osas projekti Omafinantseering üle-eestilistel projektidel 20%, elluviimise asukohajärgne maavalitsus maakondlikel projektidel 10% www.erda.ee

INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE TOETUS Investeeringud peavad olema seotud ettevõtluse edendamisega väljaspool Toetatakse piirkonna ettevõtjate majandustegevuseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri välisvõrkude Kohalik ettevõtluskeskus või EAS Tagastamatu rahaline toetus. Tallinna väljaehitamise ja rekonstrueerimisega seotud projekte; piirkonna ettevõtjate majandustegevuseks vajalike tel (0) 627 9722, (0) 627 9724 Toetuse alammäär 100 000 kr. ühendusteede ehitust ja/või rekonstrueerimist EAS Ida-Viru agentuur, tel (033) 95 609 Omafinantseering 35% EAS Lõuna-Eesti agentuur, tel (07) 386 000 Hiiumaa TOP Äripäeva lisa 9. oktoober 2003 13

reklaamitoimetaja Anne Zimbrot tel 667 0060, e-post [email protected] EDULOOD

TOETATUD PROJEKTID Soome kala Eesti võrgus

Eesti rannakalurid punuvad oma kalavõrgud tänaseni val- Suuremad kalastusettevõtted kasutavad küll ka tehasetoodangut, ent lasevad davalt ise käsitsi valmis, soomlased eelistavad poes selle enamasti teha spetsiaaltellimuse alusel. Soomes, kus elatustase on kõrgem, müüdavat valmistoodangut. Hiiumaal kalavõrke tootev ent võrguhinnad pea samad mis Eestis, kasutab enamik harrastuskalureid valmistoodangut. OÜ Abermex peab Eesti turgu riigi väiksuse ja kalandus- Lisaks Abermexile toodavad Eestis võrke veel paar firmat ning nendegi regulatsioonide rohkuse tõttu pea olematuks ja ekspordib toodang läheb valdavalt ekspordiks. Millal saabub aeg, kui Eestis valmistatud kogu oma toodangu Soome. võrgud oma kaubamärgi all välisturge vallutavad, Roosimäe prognoosida ei oska. “Kogu see äri põhineb ju suures osas usaldusel. Kindel kvaliteet ja “Kogu meie toodang läheb allhankena kahele Soome kalastusvahendeid tähtaegadest kinnipidamine on esmatähtsad. Hetkel pole me veel nii usaldus- müüvale ettevõttele,” räägib Abermexi juhata Veiko Roosimäe. “Materjal tuuak- väärsed ja jõukad, et toodet oma nime all müüa.” se sisse taas-väljaveo kohustusega, meie õmbleme võrgud kokku ja saadame valmistoodangu Soome tagasi.” Euroopa Liitu astumisel kaovad Soomes kalas- Mahtude suurenemist näha pole tustarvete sisseveo topelttollid ja esialgu mõjub see allhanketööle soodsalt – kokku saab hoida nii tollimaaklerite tasude kui ka paberimajanduse pealt. Kuus umbes 500–600 kalavõrku tootev Abermex lähiaastail väga suurt “Pikapeale Eesti ja Soome elatustasemed siiski ühtlustuvad ning pikaajalisemas tootmismahtude suurenemist ei prognoosi. “Ainuke võimalus selleks oleks uue perspektiivis peitub Eesti tulevik omatoodetes,” on Roosimäe kindel. Hetkel koostööpartneri leidmine,” selgitab Veiko Roosimäe. Tootmismahud praeguste pakub aga allhankena kalavõrkude valmistamine tööd ja leiba nii Roosimäele koostööpartneritega püsivad stabiilsed, kuna kalandus kui valdkond on pigem endale kui ka tema neljale töötajale. hääbumis- kui kasvufaasis. “Soome on ainuke riik Euroopa Liidus, kus kalandus nii piiratud ja reglementeeritud pole, ent kalavarud vähenevad sealgi,” sõnab Roosimäe. 2002. aastal ulatus Abermexi käive 600 000 kroonini, samasse Kaks aastat tagasi otsustas Veiko Roosimäe riigisektorist Tee ise või otsi mujalt suurusjärku peaks see jääma ka sel aastal. eraärisse sukelduda ja kalavõrke tootma hakata. “Hiiumaa on nii väike, et siin pole teist võimalust kui ise teha või minema Alginvesteeringud ettevõtte loomiseks ulatusid Veiko Roosimäe sõnul Alginvesteeringud OÜ Abermexi loomiseks ulatusid 100 000 minna,” põhjendab enne erasektorisse suundumist kohalikus maavalitsuses 100 000 kroonini. Kuna tootmisruume renditakse, kulus suurem osa algkapita- kroonini, võrkude õmblemiseks vajamineva töötanud Veiko Roosimäe Abermexi loomist 2001. aastal. Julgust lisasid ole- list tootmisseadmete soetamiseks. Uue väikeettevõtte sünnile Hiiumaal aitas riiliõmblusmasina soetamist toetas 45 000 krooniga masolevad kontaktid kalastustarvetega tegelevate soomlastega. “Paljud kohalike kaasa ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), kelle poolt eraldatud ligi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. ideed jäävadki teostuseta just konkreetsete müügikanalite, tutvuste ja juhuste 45 000 Eesti krooni abil osteti riiliõmblusmasin. Stardiabi toetuse taotlemist puudumise tõttu,” arutleb Roosimäe. “Kohalik turg on pea olematu, ainult sellele EASist Veiko Roosimäe kuigi keeruliseks ei pea. “Väga kasulik oli esialgne orienteeruda pole mõtet.” konsultatsioon kohalikus ettevõtluskeskuses,” meenutab ta. “Seal räägitu põhjal Enamik Eesti kalureid ei osta elu jooksul poest ühtegi valmisvõrku. Muret- kirjutasin projekti, äriplaani ja kolme aasta ootuste prognoosi juba üsna lihtsalt setakse tarvikud – lina, tinanöör ja korginöör – ning tehakse võrk ise valmis. ise valmis.” Messilt võid leida kliendi või koostööpartneri

Ettevõtja küsib Messil loodud ärikontaktid võivad osutuda väga tulusaks. Messitoetust ei anta ettevõtetele, kelle tegevusalaks on põllumajandus, transport Messikulude katmisel aitab ettevõtjaid Ettevõtluse Aren- ja kalandus. damise Sihtasutus (EAS). 1. Millist informatsiooni saab EASi Mida toetatakse? Toetust Eestis toimuvatest messidest osavõtmiseks saavad EASist taotleda info- ja registreerimiskeskuse Eestis registreeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning füüsilisest Messitoetuse kaudu kompenseeritakse ettevõtjale järgmisi messil osalemi- spetsialistidelt? isikust ettevõtjaid. Samuti on messitoetust võimalik taotleda erialaliitudel ja sega seotud kulutusi: teistel ettevõtjate ühendustel. Messitoetust on võimalik saada kuni 9000 krooni • osavõtutasu; Info- ja registreerimiskeskuse spetsialistid vastavad aastas (summa sisaldab kõiki makse). Üks ettevõte või ettevõtja ei saa toetust • messiboksi maksumus; küsimustele EASi teenuste ja toodete kohta, samuti rohkem kui üks kord aastas ja toetuse maksimaalmäär on 50% kompenseerimi- • messil stendide rentimise, ülespanemise ja ekspluatatsiooniga seotud kulud; annavad nad informatsiooni välisturgude, potentsiaalsete sele kuuluvatest kuludest. • messiks vajalike reklaammaterjalide väljaandmise kulud. partnerite ja turule sisenemise barjääride kohta. Spetsia- Et messitoetust saada, peab taotleja vastama järgmistele tingimustele: Taotlus messitoetuse saamiseks tuleb esitada kohalikule ettevõtlus- või maa- listid omavad teavet erinevate riikide tollitariifide kohta • äriühingud peavad olema kantud Äriregistrisse; kondlikule arenduskeskusele. Avalduse vorm ja toetuse saamise täpsemad (vt ka järgmist küsimust). • füüsilisest isikust ettevõtjad peavad olema registreeritud ettevõtjaks vasta- tingimused on üleval internetilehel www.erda.ee. Info- ja registreerimiskeskuse andmebaasidest on valt seadusele (maksuametis või Äriregistris); Hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul peale messi lõppemist esitab ettevõtja võimalik leida andmeid importööride ning tootjate kohta • tootmisega tegelevate ettevõtete töötajate arv ei tohi olla üle 250; kohalikule ettevõtlus- või maakondlikule arenduskeskusele ülevaate messil üle maailma, ettevõtete kohta on olemas detailne info • kaubandus- ja teenindusettevõtetel ei tohi töötajate arv olla suurem kui 50; osalemise tulemustest ja sellega seotud kuludest. Toetus makstakse välja pärast (kontaktandmed, kontaktisikud, tegutsemise valdkond, • messitoetust taotleval ettevõttel ei tohi olla riigimaksu võlgnevusi. messil osalemist ja kõigi messiga seotud arvete tasumist. toodete loetelu). Ettevõtjad saavad EASis koha peal kasutada turu-uuringute andmebaasi Euromonitor. Veel sel aastal toimuvad ja riiklikult toetatavate messide nimekirja kantud messid. Päringuid saab esitada telefoni/faksi ja elektronposti teel või EASi kohale tulles. Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn (C korpuse IV korrus) MESSI NIMETUS AEG KOHTINFORMATSIOON Telefon: (0) 627 9400 Tasuta klienditoe telefon: 0800 5555 EHITUSKESKUS Püsiekspositsioon Rävala pst 8, Tallinn ET Infokeskuse AS Faks: (0) 627 9427 TARTU EHITUSMESS 2003 23.10.–25.10.2003 Tartu Näituste Messikeskus AS Tartu Näitused E-post: [email protected] KAGU-EESTI ETTEVÕTLUSMESS 24.10.–25.10.2003 Põlva Huvi- ja Kultuurikeskuses Põlvamaa Ettevõtluskeskus, Põlva Maavalitsus Info- ja registreerimisekeskus võtab vastu ka EASile elektroonilisel kujul esitatud rahastamistaotlused, mis RAHAKOMPASS 2003 24.–25.10.2003 Hotell Olümpia Eesti Konverentsikeskus OÜ saabuvad aadressile [email protected]. TALLINNA TOIDUMESS 2003 29.10.–31.10.2003 Eesti Näituste Messikeskus Profexpo AS

MARDILAAT 2003 06.11.–09.11.2003 Tallinna Lauluväljak Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskselts

JÄRVAMAA MESS 2003 07.11.–08.11.2003 Paide Kultuurikeskus AS TAIG

2. Milliste riikide tollitariifide kohta ILU SÕNUM 2003 07.11.–09.11.2003 Eesti Näituste Messikeskus Eesti Näituste AS

saavad ettevõtjad EASist infot? KINNISVARA 2003 14.–15.11.2003 Eesti Rahvusraamatukogu Taveco Disain OÜ, Corpore AS

Ettevõtjad saavad küsida andmeid tollitariifide kohta INSTRUTEC 2003 19.11.–21.11.2003 Eesti Näituste Messikeskus Eesti Näituste AS järgmistes riikides või riikide ühendustes: Euroopa Liit, Norra, Valgevene, Horvaatia, Venemaa, Ukraina, USA, KEEMIA 2003 19.11.–21.11.2003 Eesti Näituste Messikeskus Eesti Näituste AS Kanada, Jaapan, Hiina, Shveits, Poola, Tshehhi, Rumee- VIRUMAA ÄRIPÄEVAD 29.–30.11.2003 Jõhvi Kultuurikeskus Jõhvi Linnavalitsus nia, Ungari, Bulgaaria, Slovakkia, Sloveenia, Iisrael, Türgi, Argentiina, Brasiilia, Ühendatud Araabia Emiraadid. TALLINNA JÕULUTURG 01.12.–31.12.2003 Tallinna Raekoja plats Ober Haus Schlössle NARVA ÄRIPÄEVAD 2003 12.12.–13.12.2003 Narva Expo Narva-Market 14 Äripäeva lisa 9. oktoober 2003 III koht Plastiktoos võib avada ðampanjat

Kes ei riski, ei joo ðampanjat, põhjen- dab hiidlane Jaan OÜ Plastiktoos stabiilselt Brikker kümne aasta edukas eest ühe plastitöös- mln krooni tuse palgatöölisest teise plastifirma käive omanikuks asumist. kasum 5,2 5,3

Indrek Kald [email protected]

Plastisaareks nimetataval Hiiumaal troonivad edukamate 1,6 ettevõtete seas mitmed plast- 3,3 1,6 massifirmad, Jaan Brikkerile kuuluv OÜ Plastiktoos on neist edukaim ja põhjus ðampanja Plastiktoosi toodangut tellib 37 firmat, sh välisettevõtted, on ettevõtte juhil Jaan Brikkeril joomiseks seega olemas. “1993. põhjust arenguga rahul olla. Foto: Julia-Maria Linna aastal pakkus üks Tallinna lähe- dale plastifirma rajanud soom- rem ära. “Talvel on hea, kui on vipaksu pealt pakkumine. Tege- Kahe mehe asemel alguses on lane mulle ettevõtte tegevjuhi 1,8 jäätee ja võime tunda end valge liku hinna saab siis, kui vorm täna Plastiktoosis kümme töö- kohta ning üsna kohe pärast inimesena – istud aga rooli ja on tööpingis ja detailid juba val- tajat – kolm vahetust toodab öö- minu tööleasumist müüs juba 0,5 lähed. Meie jaoks saarel asumi- mivad,” tunnistab ta. päev läbi. Esmaspäeva hommi- kogu firma mulle,” meenutab ne probleem pole, aga kliendile Eelmine aasta oli Plastiktoo- kul pannakse tööpingid käima Brikker äri algusaegu. “Päris võib see tekitada küsimusi,” rää- sile hea, nad said 2001. aasta ja reede õhtul lülitatakse välja. võõras see ala mulle ei olnud ja 0,2 gib Brikker. Enamik Plastiktoosi lõpus ühe suure kliendi juurde. Vajadusel tuleb Brikkeri sõnul proovima pidi, sest aeg oli selli- toodangust läheb vä- “Kui läheb teistel töötada ka nädalavahetusel. ne,” selgitab ta plastifirma lismaale, kuid mitte hästi, siis läheb meil ASi EstPak Plastik juht Enno omandamist. Siis oli stardipakk otse, vaid teiste Ees- Plastiktoosiga ka. Kui meie klien- Harjak nimetab Jaan Brikkerit kõigil võrdne, nüüd oleks ras- 2000 2001 2002 2003 ti firmade kaudu. sama õue peal did saavad rohkem ühiskondlikult hästi aktiivseks prognoos asuvad veel kem alustada, lisab ta. Allikas: OÜ Plastiktoos Plastiktoos ei tee oma toodangut ära meheks. “Just selles osas, mis Brikker kolis tööstuse 1995. laiatarbekaupa, nen- ASid B-Plast ja realiseerida, siis tel- puudutab plastitööstuste kaadri aastal kodusaarele Käinasse. 50- de toodang pannak- Dagoplast, kelle litakse meiltki roh- väljaõpet – et Hiiumaal oleksid ruutmeetrisel pinnal endise EPT se detailina mingi nimedest pole kem,” räägib Eha ikka omad hästi koolitatud spet- töökojas alustanud Plastiktoos me toodangut ka ühele maail- gutsesid Hiiumaal kaks kolhoo- muu toote külge. raske tegevus- Brikker. Sel aastal sialistid,” lisab ta. on tänaseks laienenud ümber- ma suurimale kontsernile, kelle si, EPT ja KEK. Kuna turu vaba- Siiski ekspordib Plas- ala tuletada. võib jääda firma käi- kaudsetesse ruumidesse ja hoo- tooteid müüakse 143 riigis. Kuid nedes oli sissetulek plastist hea, tiktoos kümnendiku ve tema sõnul mul- netesse enam kui tuhandele ma ei taha selle nime öelda, kon- tekkisidki saarele paljud plasti- toodangust oma lusest väiksemaks. ruutmeetrile. Esmalt hakkas kurents on liiga tihe,” selgitab firmad. Kuid enamik Eestis sel nime all: Lätti, Soome ja Saksa- Nimelt vahetas Plastiktoosi suu- OÜ Plastiktoos Plastiktoos tootma korke ja nen- perefirma raamatupidaja Eha alal tegutsejatest asub väljas- maale. rim tellija materjali odavama de juurde kuuluvaid sõelu, kuna Brikker. “Eks Hiiumaal teame pool Hiiumaad. “Neid ettevõt- Survevaluga saab teha kõiki vastu, kuid plastitootja käibes Asukoht: Käina, Hiiumaa Eestisse olid toodud seadmed me muidugi kõik, milline plasti- teid on Pärnus, Keilas, Raplas, neid plastitooteid, mis vajavad on materjal sees. “Sel aastal ole- koos tellimustega. Esimene tootja kellele mida teeb,” lisab Haapsalus, Tartus, Sillamäel ja vormi. Klient võib tulla oma vor- me palju ehitanud, nii et kasu- Asutamisaeg: 1993 klient Paulig Baltic on jäänud tel- ta. Seda infot pole ka raske han- mujal. Hiiumaa torkab oma miga või tellida selle Plastiktoo- minumber ei pruugi nii suur tul- Tegevusala: plastik- lijaks tänaseni. Kes ostab Balti- kida, sest ainuüksi Plastiktoosi- väiksuse tõttu silma,” selgitab si vahendusel, Plastiktoos ise la kui mullu,” sõnab Eha Brikker. toodete valmistamine maadest või SRÜ aladelt Pauligi ga sama õue peal asuvad veel Brikker. Ta tunnistab, et mand- vorme ei tee. “Üks vorm maksab “Majanduse jahenemist me küll survevalu meetodil Santa Maria maitseainepurke, ASid B-Plast ja Dagoplast, kelle rilt pooleteisetunnise praamisõi- praktiliselt sõiduauto hinna,” praegu kuskilt ei näe,” lisab Omanik ja tegevjuht: saab ka hiidlaste toodangu kaa- nimedest pole raske tegevusala du kaugusel asuval saarel on räägib Brikker. Kui välistellijad Jaan Brikker. Euroopa Liidu mõ- Jaan Brikker sa, sest purkide korgid ja sõelad tuletada. Tallinnaga võrreldes raskem tulevad tootjat valima, siis nad jude suhtes tal arvamus puudub. Töötajate arv: 10 on valmistatud just Plastiktoo- Kuidas sai plast Hiiumaal nii toota. Õnneks pole meri viima- käivad tema sõnul plastifirmad “Kogu aeg on räägitud põllu- Koduleht: sis. Paulig pole ainuke Plastik- oluliseks, et isegi Hiiu maava- se kümne aasta jooksul problee- läbi, võtavad hinnapakkumised meestest ja sellest, kui hästi hak- www.plastiktoos.ee toosi tuntud klient, kuid teisi ei nem oma kõnes kodukohta plas- me valmistanud, Plastiktoos ja korraldavad konkursi. “Alg- kab neil minema, tööstusest soovi hiidlased nimetada. “Tee- tisaareks nimetab? Vene ajal te- saadab toodangu paar päeva va- selt on hinna tegemine ikka koh- pole räägitud,” selgitab ta.

Inno Tähismaa AnalüüsideAnalüüside jaja visioonidevisioonide Võimaluste aasta 2004

Sõna saavad ettevõtjad kogumikkogumik Hind 278.- • millega peaks järgmise aasta äriplaani tehes kindlasti arvestama ÄP Raamatuklubi liikmetele • millistes majandusvaldkondades läheb hästi, millistes mitte kuni 20. oktoobrini 219.- • millised firmad ühinevad, millised lähevad pankrotti Tellimine [email protected] või 667 0108 Hiiumaa TOP Äripäeva lisa 9. oktoober 2003 15

toimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected] v isioon Hiiumaa areng muutuval taustal

Hiiumaa on nii pindalalt kui ka rahva- keskmisel tasemel, kuid tööjõu hari- arvult Eesti väikseim maakond ning dustase ei ole kõige parem. Kõrgema ka asustustihedus on siin Eesti mada- haridusega töötajate osatähtsus tööhõi- Kuni 14aastaste osakaal kogu rahvastikust 2002 laim. Tänu teatud eraldatusele ja rik- ves, mis oli veel 1990. aastate keskel protsentides kumatule looduskeskkonnale on maa- väga kõrge, on langenud, olles praegu Hiiu 20,9 konnal suurepärase elukeskkonna ja tunduvalt madalam kui Saaremaal. Rapla 20 loodusturismi piirkonna maine. Jõgeva 20 Tulevik Valga 19,5 Olukord ja trendid Lääne-Viru 19,4 Hiiumaa on Eestis suhteliselt eripära- Saare 19,3 Väike elanike arv koos tootlike jõudu- ne paik, koos just talle omaste võlude Järva 19,2 de vähesuse ja eriti maakonna saare- ja tunnusjoontega. See peaks kehtima Viljandi 19,1 lise asendiga panevad oma tugeva pit- jääma ka tulevikus, ilmselt pole mõtet Põlva 19 seri maakonna majanduselule. Majan- püüda teiste maakondadega võidu Võru 19 dus on tihedalt seotud kohalike res- Lääne 18,9 joosta taoliste majandamisviiside ja Pärnu surssidega. Suur osatähtsus on 18,3 vormide osas, mida on paremini mõ- Tartu 17,7 esmassektoril (kala-, metsa- ja põllu- tet harrastada mandril, pealinnale või kogu Eesti 17,2 majandus), kus on hõivatud ligi 1/5 masstarbijaskonnale lähemal või siis Harju 15,6 maakonna töötajatest. lihtsalt suurema tööjõuressursiga piir- Ida-Viru 15,4 Kalandusel (koos töötlemisega) on kondades. Allikas: Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi regionaalanalüüsi grupp maakonna majanduses tähtis roll. See Üldraamistikuna peaks Hiiumaale annab suure osa nii maakonna eks- üsna hästi sobima arenenud maailmas pordist, käibest kui ka töökohtadest. Erik Terk üha enam populaarust koguv jätku- maailmas kui ka Eesti liitumisega Eelnimetatu eduks on ilmselt väga Põllumajanduse ekstensiivseks aren- Eesti Tuleviku-uuringute suutliku ja säästliku majandamise ja ELiga (Hiiumaa kui rekreatsioonikesk- tähtis regulaarse transpordiühenduse, damiseks Hiiumaal head eeldused Instituudi direktor elamise mudel, mille puhul rõhk pole kond teadvustub inimestele, kes te- sh ka Rootsi-poolse ühenduse korral- puuduvad, mistõttu see on kokku tõm- niivõrd majanduskasvul, kuivõrd loo- mast varem pole midagi teadnud või damine. Isegi suhteliselt harv, aga re- bunud. duskeskkonnaga hästi tasakaalus ole- arvanud). Hiiumaa ei ole sobilik mass- gulaarne laevaühendus Rootsiga või- Tööstussektoris (lisaks kalatöötle- tamisega tegelevad Hiiumaa ettevõt- val toimimisel. Tulevane Hiiumaa ela- turismi saareks, küll aga rahulikuks maldaks teostada Rootsi turule suu- misele) on hästi arenenud kohalikule ted vähem kui Eestis keskmiselt. Välis- nikkond oleksid inimesed, kellele tao- elu- ja puhkekeskkonnaks inimestele, natud allhanketööstust, kus materjal ressursile (mis on metsamaa osatäht- kapitali osatähtsus saare majanduses line elamisviis sobiks, nii “päris” kui kes rahust ja loodusest lugu peavad. ja toode liiguks “laev-laev-põhimõt- suselt Eestis esimene) toetuv puidu- on küllalt väike. Enamik ettevõtteid ka “isehakanud” hiidlased. Selleks et Hiidlased peaksid taolist alalist või aju- tel”. Hiiumaa sesoonse majanduse pu- tööstus, plastmasside töötlemine, ker- asub küll Kärdlas, aga ettevõtlust ja- tekiks piisavalt töökohti ja sissetule- tist “migratsiooni” soosima ja orien- hul oleks taolise tootmise teke väga getööstus ja ehitus. gub ka mujale: Käinasse, Kõrgessaar- kut, vajab Hiiumaa uuendusaldist ning teerima oma teenindusmajanduse mit- oluline. Majanduslikult oluliseks võib Teenindusaladest on viimastel aas- de, Emmastesse, Nurstesse. avatud mõtlemist ja koostööd hiidlas- te niivõrd avalikule sektorile, kui tao- saada purjejahtide ja laevade teenin- tatel jõudsalt kasvanud turismimajan- Kohaliku majanduskeskkonna väik- te vahel, võimalik, et ka impulsse väl- lise kontingendiga seostuvale isikutee- damine jne. dus. Võrdselt edukas ollakse nii sise- suse tõttu iseloomustab Hiiumaa töö- jastpoolt. nindusele. 4. Inimressurss. 1990. aastate esi- kui ka välisturistide ligimeelitamisel. jõudu nädalase tsükliga pendelränne Tegurid, millel Hiiumaa majandus 3. Asukoht. Tallinnast vaadatuna mesel poolel näitasid hiidlased märki- Samas, tulenevalt maakonna väiksu- mandrile (peamiselt pealinna). See on tulevikus saab rajaneda, võib jaotada on Hiiumaad tõlgendatud “äärepeal- misväärset ettevõtlusvaimu ja õpihi- sest, iseloomustab Hiiumaa tööhõivet aidanud ka hoida tulumaksu laeku- järgmiselt: se asjana”. Sellega ei tuleks leppida! mu, viimasel ajal on siin tulemused ka suhteliselt suur avaliku sektori osa- mise taseme ühe kõrgema Eestis, kui- 1. Loodusressursid (kala, mets, Vaadatuna Läänemere-keskselt, asub kehvemad. Hulk haritud inimesi on tähtsus tööhõives. gi palgad on teiste maakondadega võr- põld). See teguritegrupp muidugi Hiiumaa ju lausa kaardi keskosas. saarelt lahkunud. Et seda trendi mur- Ettevõtlusaktiivsus (ettevõtete arv reldes keskmisel tasemel. Maakonnast jääb, liitumine ELiga peaks mõneti pa- ELiga liitunud Eestis on Hiiumaa da, on vaja omavahel seotud pingutu- 1000 elaniku kohta) on maakonnas lahkujateks on tööealised (15–74aas- randama kalanduse ja kalatööstusega ühenduse kui terviku “sisekaardil” ja si nii hariduses ja väljaõppes kui ka suhteliselt kõrge, ehkki kahjuks pole tased) ja noorem põlvkond (15–29aas- tegelemise võimalusi. Põllumajandus senisest tunduvalt enam nähtav. See töökohtade mitmekesistamisel, et am- see näitaja Eesti teiste maakondade tased), seetõttu on nende vanuserüh- peab ilmselt võtma enam suuna öko- tähendab, et hiidlased võivad hakata bitsioonikamad noored ei tahaks lah- taustal enam nii väljapaistev kui 7–8 made osakaal maakonna rahvastikus loogiliselt puhtale toodangule ja loo- võistlema nt Bornholmi, Gotlandi ja kuda, vaid tuleksid pigem tagasi. aastat tagasi. Soodsa elukeskkonna üks madalamaid Eestis. dustoodetele (näiteks ravimtaimed). Ahvenamaaga teenuste (näiteks Hiiumaad on siiani hoidnud tugev staatus on aidanud hoida elavana seal- Kui vaadata nii lähemasse kui ka Samas on loodusressursside kasuta- Euroopa intellektuaalide puhkuse- ja identiteeditunne. Juhul kui osatakse set kinnasvaraturgu. Hiiumaale suve- kaugemasse tulevikku, on pilt üsna mise osatähtsus saare majanduses nn konverentsiturismi või näiteks Põh- leida väliskeskkonnast saare arengu- kodude rajamise populaarsus ka vä- rõõmustav, sest laste (kuni 14aasta- juba praegu väga kõrge ja pole alust ja-Euroopa omavalitsustegelaste üri- ga sobivaid võimalusi ja nende võima- lismaalaste hulgas on hoidnud hinnad sed) osakaal rahvastikus on kõrge. Kas eeldada selle edasist tõusu. tuste korraldamise) osas, mida need luste rakendamiseks kapitali ning sa- suhteliselt kõrgel. aga suudetakse hoida neid tulevikus 2. Loodus kui elamis- ja rekreat- saared on seni edukalt pakkunud. mas toimub järjekindel tegevus saare Murelikuks teeb Hiiu maakonna et- oma maakonnast lahkumast? sioonikeskkond. Selle teguri tähtsus tu- Kindlasti lisandub siia mitmesuguste paremaks sidustamiseks laiema maa- tevõtete madal innovatsioonitase. Maakonna tööturunäitajad (tööhõi- levikus tõuseb, seda nii seoses ökoloo- ökoloogiaga tegelevate rahvusvahelis- ilmaga, veab see identiteet välja ka Uute toodete ja tehnoloogiate juuru- ve, tööpuudus) on Eesti maakondade giliste väärtuste üldise tugevnemisega te koostöövõrgustike teenindamine. tulevikus. k ommentaar Arengu hoogustamiseks on seisev vesi tarvis lainetama panna

sõna, et kus on, sinna tuleb juurde. uus-hiidlased. Need, kes pensionile se hea hariduse nimel valmis Hiiu- ära ei läheks? Tihti on nii, et uute See on märksõna meie plastmassifir- jäämas ja tahavad super-Tallinnast ra- maale elama tulema.Turvaline kesk- otsimise tuhinas tekitame olukorra, Ants Vahtras made arengutest. Lähemad aastad näi- hulikumasse paika. See trend võiks ju kond aitaks kaasa, aga sellise kooli kus vanad olijad jäävad kehvemasse Kärdla linnapea tavad, kas suudame suurte omavalit- esiti nukraks teha, aga muu maailm tegemine on pikaajaline protsess ja seisu. Üldiselt on hiidlased omade suh- suste kombel tööstusinvesteeringuid tunneb elukogenud juhtide, uues rol- eeldab paljude inimeste ühtmoodi tes nõudlikud, sotsiaalne kontroll on maale meelitada. Loodame Eestile näi- lis mentorite tähendust ja kasutab neid mõtlemist – see tundub kõige raske- tugev. Eks ole aga tublisid Eesti asja data edulist koostööd. regioonide arengus. Seegi mini saavutatav. ajajaid nii meie kultuuri- kui ka ma- Meie “tööstuspark” ei hak- võib tõsta meie kogukonna On moodne mõelda saare ja mand- janduselus. Kärdla arengukava uues versioonis ar- Kas klaar ka konkureerima Tallinna väärtust. ri vahelise “maanteepikenduse” täht- “Uues majanduses” muutuvat mit- vatakse, et Kärdla peaks jääma mere- ühendus taguse Hiiumaa maakonna tõmbekes- piiril siginevatega, küll aga Hiiumaal on tavaks sot- susest. Tegelikult vajame põhjalikku temateriaalsed suhted tähtsamaks kui mandriga oleks kuseks majanduslikus, kultuurilises ja oma kaalukategoorias. Sa- siaalse infrastruktuuri – uurimust, mis ütleks, kuidas hiidlased materiaalsed asjad. Hiidlased peavad asjaajamise mõttes. Ja sadamalinn mas on nii, et sadu uusi ini- garantii, et koolide, lasteaedade, kul- üle mere käivad. Hiidlased on mobiil- tulevikku vaadates lahendama ka me- peaks ta ka olema. mesi vajav ettevõte jääks turvalisusele tuurimaja, sportimisvõima- sed, aga tundub, et “põliselanikud” retaguseid kitsaskohti. Tuleb leida ta- Lähemas tulevikus on vaja ühte kimpu vaba tööjõu leidmi- lisandub jõukas luste säilitamine ja edasi- niiväga ei saagi liikuma. Kindel on, et sakaal avaliku sektori suuruses. See suuremat uut ettevõtmist, et seisvat sega, sest hiidlasi on muja- majandus? arendamine, ka lausa uute globaalsemate majandussuhete ede- kõik eeldab hiidlaste, omavalitsejate, vett taas lainetama lüüa. Selleks võiks le siirdunud. Tagasimeeli- rajatiste loomine. Normaal- nemisel peame selle lokaalse pudeli- uut rütmi otsiva arendusorganisatsioo- saada SPA-hotell. Hiiumaa ärimehed tamise valemis peaksid ilmselt olema ne staadion, nägus ujula, väga heas kaela laiemaks suruma. ni Tuuru, majandusinimeste ja poliiti- on asjast kinni võtnud. Ka tootmiset- uued arendatud elamukrundid ja ole- korras koolihooned on Hiiumaal nüüd Kas klaar ühendus mandri ja muu kute ühiseid samme. Usun, et uudsete tevõtete tekkimise ja laienemise prot- masoleva teeninduse edendamine. olemas. Kunagi oli mul unistus, et maailmaga oleks garantii, et turvali- võimaluste loomine aitab rohkem saa- sessis osalemine on omavalitsemise Prgnoositakse, et nii Kärdlasse kui Kärdla keskkool võiks nõnda heal ta- susele lisandub jõukas majandus? vutada ja suuremat jõukust koguda kui päevakäsk. Mulle meenub üks vana- ka mujale Hiiumaale on tulemas ühed semel olla, et Eesti inimene oleks lap- Mida teha, et inimesed, kes siin on, ainult vanade skeemide putitamine. Äripäeva tasuta lisa Hiiumaa TOP 9. oktoober 2003 ÄP Hiiumaal

Praamimees seirab, et järjekordne randumine Heltermaa sadamasse tõrgeteta kulgeks. Laevaühendus Hiiumaa ja mandri vahel mõjutab saare majandust tervikuna ja iga hiidlast eraldi. Foto: Julia-Maria Linna Üks meretagune asi

Paljud hiidlased ootavad juba praegu 2010. aasta Kahe saare vahelise silla puhul kui meri langeb pool meetrit alla ülempiir on seitsmeks aastaks 45 mil- oleks hiidlaste kasu siiski vaid aima- Kroonlinna nulli, peab arvestama sel- jonit krooni. talve. Arvatakse, et siis tuleb taas selline talv, mis tav. Hiiumaa piima- ja lihatootjail oleks lega, et suured laevad ei saa sõita, Järgmise aasta riigieelarve projekti võimaldab Hiiumaa ja mandri vahele jäätee rajada. lihtsam oma kaupa Saaremaa tööstus- järelikult tuleb reis varakult broneeri- kohaselt on toetus ühenduse pidami- tesse viia, Hiiu Kalur saaks oma Saa- da või hoopis edasi lükata. seks saartega 108,8 miljonit krooni ehk Enne tänavust talve oli jäätee nimelt seitse aastat remaa tütarettevõtetega paremini Hiidlased teavad, et vaid 80 kilo- 3,1 miljoni krooni võrra suurem kui tagasi, 1996. aastal. ühendust pidada, kaupmehed naabri- meetrit põhja pool, Soomes Turu saa- tänavu. telt kaupa tuua. Samas peljatakse restikus toimib laevaühendus saartele Maanteepikendusest, st põhimõt- Urmas Lauri saar, silla ehitamise puhul aga taas Hiiumaal seda, et silla kaudu “voolak- suurepäraselt. Sealseks omapäraks on test, et meretee läbimise kulu oleks Hiiu Lehe peatoimetaja nagu väike Saaremaa. sid” Saaremaale ka avalikud teenu- aga asjaolu, et 1975. aastast pääse- sama suur kui sama pika maanteelõi- Enne jaanipäeva pakkus Hiiumaa sed. Ilmselt poleks 10 000 elanikuga vad saareelanikud sõitma tasuta. gu läbimine, on aastaid räägitud. Hiiu Jäätee võimaldab hiidlasel end va- püsiühenduse idee Hiiu maavanema saarel enam keskharidustki mõtet “Teoorias on see võimalik,” ütles maavanem Hannes Maasel kinnitas, balt tunda. Pool tundi sõitu ja oledki Hannes Maaseli asemel välja hoo- anda, sest tõhusam ja majanduslikult mais Hiiumaad külastanud majandus- et ka maanteepikenduse printsiibist ei üle mere. Ja kõige tähtsam – sõidad, pis tema Läänemaa ametivend Jaanus kasulikum oleks seda teha neli korda minister Meelis Atonen. “Selleks tu- ole taganetud. Meelis Atoneni sõnul millal tahad. Kuigi jäätee oli avatud Sahk. Sahk pakkus Harju-, Lääne- ja suurema rahvaarvuga Saaremaal. leb meil leida teenuseosutaja, kes või- annab uus hange kindluse, et samm- vaid valgel ajal, kasutas parimatel päe- Hiiumaa maavanemate ja Saarlased oma silla ilm- maldab meil praeguse dotatsioonima- sammu haaval minnaksegi parvlaeva- vadel liikumisvabadust umbes tuhat omavalitsusjuhtide kohtu- selt saavad. Kui teha sild hu juures seda inimestele reaalselt vedudel üle maanteepikenduse põhi- autot . misel idee rajada püsi- Samas peljatak- ka kahe saare vahele, kaob pakkuda. Praeguse lepinguga on see mõttele. Prii ülesõit tegi nukraks Saaremaa ühendus Haapsalust se Hiiumaal riigil huvi Hiiumaa ja võimatu. Praegu saarte laevaliine tee- Saaremaa Laevakompanii võttis väl- Laevakompanii (SLK). SLK tegevdirek- Vormsile ja Vormsilt Hiiu- seda, et silla mandri vahelist laevaliik- nindava Saaremaa Laevakompanii ja Lääne-Eesti saarte ja mandri vaheli- tor Tõnis Rihvk ütles, et talve jook- maale. kaudu “voolak- lust toetada, sest hiidlased kontsessioonileping lõppeb 2004. aas- se liinihankekonkursi dokumendid sul kannatas kompanii 7,6 miljonit “Rannikumeri on siin sid” Saaremaale saavad ju Saaremaa kaudu taga.” ning plaanib konkursil kindlasti osale- krooni kahju, saamata jäänud piletitu- madal ja praamidel on ka avalikud suurele maale. Ringiga Aprillis lükkas endine majandus- ja da. lu suuruseks nimetas Rihvk 1,5 miljo- probleeme, et mitte põhja teenused, küll, kuid saavad. Hiidla- kommunikatsiooniminister Liina Tõ- nit krooni. Nukraks muutus vastu ke- kinni jääda. Püsiühendus ilmselt poleks sed loodavad, et euroraha nisson tagasi Saaremaa Laevakom- vadet ka Hiiumaa Tarbijate Ühistu juht kaotaks Vormsi eraldatu- 10 000 elanikuga kulub siiski Saaremaa ja panii poolt ainsana eelmisele konkur- Agu Kohari. Kuigi saarel käis palju se, elustaks turismi ja saarel enam mandri vahelise silla ehita- sile tehtud pakkumise, kuna see ületas võõraid, ühistu poodide käive hoopis tooks sinna kindlasti juur- miseks ning hiidlane jääb planeeritud dotatsioone rohkem kui keskharidustki langes. Hiidlane käis oma söögivaru- de püsielanikke. Kui merd ootama 2010. aasta talve. kaks korda. Tõnisson tegi küll käskkir- sid Haapsalus täiendamas. Edasi-ta- ees ei oleks, oleks ka hiid- mõtet anda. Jääteed. jas korralduse alustada suunatud pak- gasi poolteist tundi sõitu (sama kaua, lastel ilmselt hõlpsam Tal- Laevaühendus on hiid- kumisega läbirääkimisi Saaremaa Lae- kui laev ühe otsa tarvis kulutab). linnas tööl käia,” rääkis Sahk. Püsi- lasele olulisim side suure maaga. Laev vakompaniiga, aga uus minister Mee- Hiiumaa ja mandri vahelise silla ra- ühendus võiks Saha sõnul endast ku- kurseerib Hiiumaa ja mandri vahet lis Atonen tühistas selle käskkirja. jamise idee ulatub aastakümnete jutada silda või tammi Haapsalust praegu edasi-tagasi kuus korda päe- Praeguseks on välja kuulutatud taha. 1960. aastate teisel poolel koos- Vormsile ja Vormsilt Hiiumaale. vas, laupäeviti on liiklus hõredam, siis Heltermaa–Rohuküla ja Kuivastu–Virt- tati projekt nn saarte ringtee ehitami- President Lennart Meri soovitas tehakse vaid neli edasi-tagasi reisi. Su- su parvlaevaliinide uus hange, kus seks. Tol ajal soovis seda Nõukogude oma Hiiumaa-visiidi aegu kuus aastat vel venivad järjekorrad kohati kilo- dotatsiooni ülempiir on 100 miljonit armee, praegu siiski vaid saarlased. tagasi Hiiumaa ja Saaremaa vahele sil- meetripikkuseks, suured laevad jõua- krooni aastas. Riik kuulutab hanke väl- ÄP maakonnas: järgmine Äripäeva Mandri sillast hiidlased eriti ei rää- la ehitada. Enne saarelt lahkumist sai vad ootajad siiski ilma suurema nuri- ja seitsmeaastasele perioodile. arengukonverents toimub 12. gi. Sest kui saarlased oma silla saa- toonane riigipea aru, et ega see mõte nata üle vedada. Hiidlast huvitab lae- Kahe saare omavahelise laevaühen- novembril Harjumaal. vad, oleks Hiiumaa kohe Eesti suurim hiidlastele ikka meeldinud küll. valiiklus ja merevee tase. Teada on, et duse ehk Triigi–Sõru liini dotatsiooni