Hiiumaa Saatkonnal Läks Veelgi Paremini

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Hiiumaa Saatkonnal Läks Veelgi Paremini November 2020 • nr 34 Hiiumaa Saatkonnal läks veelgi paremini Oktoobris avas Tallin- nas Telliskivi loomelin- nakus teist aastat uksed Hiiumaa Saatkond, mis koondas 13 saare väi- keettevõtjat. Müügil oli koguni 200 eri toodet. Hiiumaa tootjad kahtlesid vii- mase hetkeni, kas avavad ik- ka sel aastal saatkonna, sest koroonapuhang septembris taas hoogustus. Juba kolme nädalaga oli aga selge, et risk tasus end ära, sest kuludega tuldi tasa. Hiiumaa Saatkonna poe ju- hataja Anne-Ly Torstensson üt- les, et poe tootevalik oli hästi mõnus – igaühele midagi. Esin- datud olid Hiiumaa kosmeeti- ka, toidutootjad ja käsitöö. “Pea igaüks, kes meile sisse astus, võttis midagi kaasa. Üks os- tis leiva, teine mantli ja nii iga päev,” rõõmustas Anne-Ly. Tal- le tundus Hiiumaa Saatkonna kaubavalik ideaalilähedane. Populaarseimad tooted Hiiumaa Saatkonnas olid Ül- Hiiumaa Saatkonnas oli müügil lai valik Hiiumaa kaupa. Foto: Robert Lilleõis li peapaelad ja mütsid, mida müüdi kolme nädalaga üle sa- navu oli populaarne uudistoo- läinud aastast meelde jäänud. olid kohal aga ka Hiiumaa toot- Anne-Ly sõnul ei oleks saa- le mõttega ju ka mänginud, aga ja. “See on juba arvestatav mõõ- de männikäbisiirup. Anne-Ly “Oli ka Hiiumaa fänne, kes tu- jad ise ning korraldasid degus- nud aga kogu ettevõtmine toi- kui mõelda näiteks Balti jaama de,” tõdes Anne-Ly. lisas, et Hiiumaa käsitöötu- lid ja ütlesid, et käisid just Hiiu- teerimisi. “See töötas nagu õpi- muda ilma MTÜ Hiiumaine turule, siis kuidas saaks väike Teine müügihitt oli Hiiu- rult on tegelikult puudu veel ka maal ja said seal mustasõstra- kunäide: see toode, mida degus- Toit juhatuse liikme Kaja An- Hiiumaa tootja nende kõiki- maa Köögi ja Pagari piparkoo- küünlatootja. leiba, kas meil ka seda müüak- teerida saab, seda müüakse kõi- tonsita: “Tema roll oli suur, sest de teiste toodete külluses sil- gid, mis Anne-Ly sõnul olid ok- Anne-Ly üllatuseks läks se. Nad ütlesid toredasti, et meil ge rohkem. Kui on näiteks kala korraldas Coopi transpordi ma paista?” Sellegipoolest li- toobris ilmselt esimesed ja ain- Hiiumaa Saatkonnal sel aas- on valikus just need kõige pare- degusteerimine, ostetakse tüh- kolm korda nädalas Hiiumaalt sas ta, et see mõte on Hiiumaa sad Tallinnas müügil olevad. tal paremini kui mullu. Argi- mad Hiiumaa tooted, mis nei- jaks kalariiul,” ütles Anne-Ly. Tallinnasse – Kaja lükkas ette- tootjatel siiski korduvalt peast Uudistoodetest lemmik päeviti astus poodi sisse kesk- le nii väga meeldivad,” rääkis Ta tõdes, et see variant töö- võtmisele operatiivselt õla alla.” läbi käinud. männikäbisiirup miselt 30 inimest päevas, lau- Anne-Ly. tas kõige paremini vähem tun- Järgmisena Kärdlas Hiiumaa Saatkond on Tel- päevadel aga sadakond. “Ko- Degusteerimised tud kaubamärkide ja toodete liskivi loomelinnakus avatud Hiiumaiste uudistoodetena roona andis ennast tunda,” tõ- puhul: “Nüüd juba näeme, et jõuluturul 30. oktoobrini. Hiiumaist kaupa olid sel aastal müügil näiteks des ta, sest sel aastal välisturis- kasvatavad müüki mõned tooted ilma degustee- Anne-Ly sõnul leidsid paljud saab osta ka Kärdlas avatavalt lavendliseebid ja astelpajuli- te ei käinud. Hiiumaa Saatkonnas oli tööl rimiseta ei lähe ja möödamin- külastajad, et Tallinnas võikski jõuluturult. Lisaks on koonda- monaad. Kui eelmisel aastal Klientide seas oli neid, kes kaks inimest. Lisaks Anne-Lyle nes tundmatu nimega purgi jä- püsivalt Hiiumaa tootjate pood tud hiiumaine toodang ühte oli hitiks kalašokolaad, siis tä- tulid uuesti, kuna hiidlased olid ka Lagle Saga. Nädalavahetustel rele ei haarata.” avatud olla: “Eks me oleme sel- e-poodi pood.hiiumaa.ee. Hiiumaa saadiku särki kannab Kaja Antons SÜNDINUD UUED VALLAKODANIKUD Robin Vahtra Valdis Vahter Hiiumaa saadiku särki kannab vatel põhjustel pausil, aga kui mul Ragnar Kattel Alvin Nurs Hiiumaa Köögi ja Pagari juhataja juhtub olema pall ja korv, siis ikka ning Hiiumaa toidutootjaid ühen- Kaja Antons teeb tuju rõõmsaks.” Talle meeldib dava MTÜ Hiiumaine Toit eestve- lugeda ja muusikat kuulata. Maist Õnnitleme vanemaid! daja Kaja Antons. septembrini sõidab Kaja rattaga Koht, mis Kajale Hiiumale mõel- igal hommikul Kärdla ujumissil- des esmalt meenub, on Kärdla: lale ja ujub. Igal hommikul, kui “Siin on minu kodu, siin on suur- Rehemäe teelt hakkavad paistma teks meesteks kasvanud minu kaks meri ja Kärdla sadama purjekate Keskväljakule kerkib poega.” Üle kõige armastab Ka- valged mastid, tõdeb ta ikka ja jäl- ja Kärdla aedlinna, kus vulisevad le: “Ma elan maailma kauneimas Hiiumaa jõuluturg arteesiakaevud ja aedades õitse- paigas!” Kaja ütleb kokkuvõtteks: Kärdla vastavatud keskväljakul toimub esimest vad varakevadest hilissügiseni tu- “Nagu kõik hiidlased, teeme me korda jõuluturg. Tuledes ja ehitud keskväljak oo- handed lilled. Kaja leiab, et Kärd- saarele aasta jooksul oma külalis- tab kõiki hiidlasi ja Hiiumaa külastajaid jõulu- las on kõik olemas: “Elad nagu lin- tega mitu ringi peale – ühtepidi või kinke ostma ja jõulumeeleolu nautima: nas ja samas maal. Kui seista lin- teistpidi, aga alati on ilus.” 11.–13. detsembril ja 18.–23. detsembril iga na keskväljakul kaubamaja ees ja Hiiumaa saadiku särke on kok- päev kell 12–18. pöörata vasakule, siis 800 meetrit ja ku 100 ja nendega tunnustavad Jõuluturu korraldusmeeskonnas on valla- oled mere ääres, Kärdla ujumissil- arenduskeskus ja vald tuntud ini- valitsuse koostööpartneritena MTÜ Hiiumai- lal. Kui aga keerad paremale, jõuad met- ka ju- mesi, kes Hiiumaad oma radadel ne Toit, Hiiumaa Käsitööselts, MTÜ Hiidlaste vähem kui kilomeetri pärast metsa, saalu- ba vä- alati hea sõnaga meeles peavad ja Koostöökogu. kust viib rada maailma ilusamas- sed ning ga halb, tutvustavad. Jõuluturul kauplemisest huvitatutel palume se randa – Tõrvaninale. Seate sam- lillelised siis nali ai- Hiiumaa särgi on Hiiumaa jaoks ühendust võtta Hiiumaa Käsitööseltsiga: Ne- mud aga üle keskväljaku lõunasse, põllud ja aasad tab alati ja eriti disaininud väärtustava taaskasu- le Eller, tel 516 6553 või [email protected] jõuate Pagarite parki ja seal hõljub – ma ei ole kuskil osavad oleme me enda tuse eesvedaja disainer Reet Aus. Jõuluturul esinemisest huvitatutel palume 365 päeva aastas sooja leiva lõhn.” mujal ilmas näinud põlve- ning saarlaste üle naermises.” Kõik hiidlased ja Hiiumaa sõb- ühendust võtta Kärdla kultuurikeskusega: Pil- Kaja jaoks on Hiiumaa tunne ar- kõrguseid nurmenukke, roosasid Vabal ajal imetleb Kaja Hiiumaa rad on oodatud esitama oma kan- leriin Kannel, tel 5650 0637 või pilleriin.kannel@ mastus inimeste ja looduse vastu. sinililli ja sel suvel lisandusid veel ilu: “Söön metsas marju või kor- didaati Hiiumaa saadikuks. Sel- hiiumaa.ee. Jõuluturg pakub võimalust näidata Hiiumaa loodus on Kaja arvates müstilised mitmevärvilised moo- jan lilli, jalutan linnatänavatel.” leks palume täita veebiportaalis oma oskusi ja annet tänulikule publikule. nagu väike ime: “Metsmaasikatest, niväljad. Ja muidugi hiidlane ise – Kaja on palju aastaid mänginud hiiumaa.ee kandidaadi esitami- Head tantsijad, lauljad ja artistid, palun and- mustikatest, pohladest punetavad kange ja uhke rahvas. Kui asi on ik- korvpalli: “See on praegu erine- se vorm. ke julgesti esinemise valmisolekust teada! 2 • HIIUMAA TEATAJA November 2020 MTÜde toetamise kord sai Hiiumaa taotleb Vabadussõja täpsustused Volikogu muutis oktoobri- kuu istungil Hiiumaa mit- mälestusmärgi rajamiseks toetust tetulundusliku tegevuse toetamise korda. Muudatu- se tingis vajadus täpsemalt Hiiumaa vallavanem selgitada sõnastust eelmi- Hergo Tasuja saatis kait- sel aastal vastu võetud kor- seminister Jüri Luigele ra kolmes lõikes. ja kultuuriminister Tõnis Mälestusmärk on paigutatud võistlusala Uue korra järgi eeldatak- Lukasele Hiiumaa valla- keskele, ida-läänesuunalisele teljele se, et eelneva majandusaas- valitsuse toetustaotlu- koos kirikuga. Metalne spiraal rullib ta aruanne ja muud vajali- se Hiiumaale Vabadus- ennast soomusrongi kombel kud dokumendid on esita- olemasolevate müüride katkestuste, tud õigeks ajaks. Samuti li- sõja mälestusmärgi raja- sati täpsustus, et kohustu- miseks. väravate ja kiriku sissepääsu poole lahti. Pinnakattena kasutatakse kruusa, mille sed riigi ees peavad taotlu- sisse paigutatakse istumiseks mõeldud se esitamise hetkeks olema Oktoobris otsustas Eesti valit- ajatatud või puuduma. sus eraldada Viljandi linnava- maakive, mis ümbritsevad skulptuuri. Edaspidi tuleb projekti- litsusele 500 000 eurot Vaba- komisjonil põhjendada toe- dussõjas langenute mälestus- tuse vähendamist või selle samba taastamiseks Viljan- määramata jätmist. di linnas. “Tunnustame valit- Muudatusena tekib pro- suse otsust Viljandi toetami- jektikomisjoni liikmele ko- sel ning nõustume kultuuri- hustus ennast seotud pro- ministriga – on väga oluline, et jekti hindamisest taandada. igas maakonnas oleks Vabadus- sõja monument. Hiiu maakond on praegu ainus maakond, kus Hiiumaa energia- see puudub,” nentis vallavanem ja kliimakava on Hergo Tasuja. volikogus arutusel Kõik eeltööd on Hiiumaal tehtud ja vahendite olemas- Volikogu saatis teisele luge- olu korral võiks mälestusmär- misele Hiiumaa energia- ja ki kohe ehitama asuda. Hin- kliimakava 2030. Kava vi- nanguline maksumus Hiiu- sioon on, et Hiiumaa on vä- maa Muinsuskaitse Seltsi võe- hima ökoloogilise jalajälje- tud hinnapäringute alusel on ga, nutikate ja roheliste la- 450 000 eurot. hendustega, säästliku ning aruka ressursikasutuse ja Sander Paljaku võidu- majandusarenguga saar, töö Vabadussõja mäles- mis on eeskujuks teistele tusmärk «Ohverdus» omavalitsustele. Vald tunnistab kavas, et kliimamuutused on eksis- HIIUMAA ON MÄLESTUSMÄRGI
Recommended publications
  • Über Den Küstenhandel Und Die Handelsfahrten Der Estnischen Bauern Im 17
    630 Arnold Soom Über den Küstenhandel und die Handelsfahrten der estnischen Bauern im 17. Jahrhundert von Arnold Soom In der vorgeschichtlichen Zeit und im früheren Mittelalter waren der Handel und die Handelsfahrten in den nordeuropäischen Ländern für jedermann frei, dem sich Möglichkeiten dazu boten und der Interesse da- für hatte. Später dagegen, als in diesem Gebiet bereits Handelsstädte ent- standen waren, wird es deutlich, daß die Kaufmannschaft den Handel als ihre bevorrechtigte wirtschaftliche Betätigung betrachtete. Alle bekannten Küstenhandel und Handelsjahrten estnischer Bauern im 17. Jh. 631 Handelsstädte an der Ostsee beschafften sich von den Herrschenden ent- sprechende Privilegien oder aber schlössen Bündnisse zum Schutz ihrer wirtschaftlichen Rechte und Ansprüche; unter diesen Zusammenschlüssen ist die Hanse allgemein: bekannt. Im 17. Jahrhundert hatte sich das Bild infolge des Monopolverlustes seitens der Hanse wohl in gewissem Maße verändert. Aber diese Tatsache als solche bedeutet keinesfalls, daß der Handel freizügiger geworden wäre; denn die Auffassung der Kaufmann- schaft der Seestädte von den Handelsvorrechten stimmte vollständig mit den Ansichten einer Reihe von Regierungen überein, welche die merkanti- listische Wirtschaftstheorie vertraten und die Kaufmannschaft unterstütz- ten. Sogar bei den als Zünfte organisierten städtischen Handwerkern traten nun die Monopolbestrefoungen in bezug auf das flache Land stärker hervor. Die Landbevölkerung, sowohl der Adel als auch die Bauern, erkannten jedoch eigentlich niemals
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Maamaksu Korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina Lahe- Kassari, Luidja, Sarve Ja Tihu Maastikukaitsealadel Ning Pihla-Kaibaldi Ja Tahkuna Looduskaitsealadel
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2008 Avaldamismärge: RT I 1998, 100, 1626 Maamaksu korrigeerimine Kallaste, Kukka, Käina lahe- Kassari, Luidja, Sarve ja Tihu maastikukaitsealadel ning Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitsealadel Vastu võetud 10.11.1998 nr 254 Maamaksuseaduse(RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589; 1997, 82, 1398) paragrahvi 4 lõike 2alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Kallaste maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 2) Kukka maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 3) Käina lahe-Kassari maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 4) Luidja maastikukaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 5) Pihla-Kaibaldi looduskaitseala sihtkaitsevöönd, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 6) Sarve maastikukaitseala sihtkaitsevööndi alavööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 7) Tahkuna looduskaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 8) Tihu maastikukaitseala sihtkaitsevööndid, millelt makstakse maamaksu 25% maamaksumäärast (juurde lisatud); 9) Kallaste maastikukaitseala piiranguvöönd, millelt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast (juurde lisatud); 10) Pihla-Kaibaldi
    [Show full text]
  • Emmaste Valla Arengukava 2004-2018
    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 28.03.2013 määrusega nr 72 Emmaste valla arengukava 2004-2018 Emmaste 2013 SISUKORD 1. EMMASTE VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .......................................................... 3 1.1 Asend ja kujunemine ..................................................................................................................... 3 Ajalugu ............................................................................................................................................ 5 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 6 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ............................................................................................... 10 Sõru sadam .................................................................................................................................... 10 Tärkma ja Haldi väikesadamad ..................................................................................................... 10 1.4 Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 11 Veemajandus ................................................................................................................................. 11 Soojamajandus ............................................................................................................................... 11 Teed ja välisvalgustus ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • Sugisrandel Peatuvate Sookurgede Levik Ja Arvukus Hiiumaal Ning Seos Pollumajandusega
    SUGISRANDEL PEATUVATE SOOKURGEDE LEVIK JA ARVUKUS HIIUMAAL NING SEOS POLLUMAJANDUSEGA Aivar Leito ', Tiit Leito, Maris 0unsaar & Jaak Truu ' EPMU Keskkonnakaitse Instituut, Akadeemia 4,51003 Tartu E-post: 1eitoQenvinst.ee KoklcuvBte. Sugisrandel peatuvaid seokurgi (Gnis SI.IIS) on Hiiumaal regulaarselt loendatud alates 1982. aastast. Kurgede peatuspaigad asuvad valdavalt saare ida- la lfiunaosas, eeskatt Kiilia ja Hellamaa umbruses Koondumispiivkonnad on aastati olnud samad, kuid nende suhteline osatihtsus on varieerunud suurtes piirides. Kokku on Hiiumaal ajaperioodil 1982.- 2002. a. sugiseti loendatud 96042311 peatuvat sookurge. Uldarvukus on suurtes piirides varieerunud ning margata on ndrka langustrendi, mis ei ole aga statistiliselt oluline. Peatuvate sookurgede arvukus sdltub olulisel rnaaral p6llurnajandustootmise struktuurist ja mahust saarel. Statistil~seltolulised positiivsed seosed leiti kurgede arvukuse ning talinisu, talirukki ja odra kasvupindade vahel, k6ige tugevamad olid need Hellamaa koondise puhul. Oluline negatiivne seos ilmnes suvinisu ning kaera kulvipinna ja sookurgede arvukuse vahel. Sissejuhatus Hiiumaal on siigisrartdel peatuvate sookul-gede (Grus grus) arvukust ja levikut jalgitud alates 1980. aastate algusest. Esimene iildloendus toimus 1982. a, ning seejarel on seda standardse metoodika jargi jarjepidevalt tehtud kuni tanaseni (Leito & Leito 1995, Leito 2000, 2002a). Peatuvate sookurgede arvukuse seost pdllumajandusega ei ole Hiiumaal ega mujal Eestis varem uuritud. See on aga oluline, sest p6llumajanduslikud
    [Show full text]
  • Ja Keskkonnainstituut
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning
    [Show full text]
  • LUBJAKIVIKARJÄÄRI AVAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS HIIU MAAKONNAS Magistritöö, ID 1712M
    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Loodusteaduskond Geoloogia instituut LUBJAKIVIKARJÄÄRI AVAMINE KILLUSTIKU TOOTMISEKS HIIU MAAKONNAS Magistritöö, ID 1712M Liis Vähejaus, 153211YAEM Juhendaja: PhD Mall Orru, Geoloogia Instituut, dotsent Kaasjuhendaja: PhD Helena Gailan, Geoloogia Instituut, külalisdotsent Maa-teadused ja geotehnoloogia Tallinn 2017 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus ning kinnitan, et esitatud materjalide põhjal ei ole varem akadeemilist kraadi taotletud. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Liis Vähejaus ………………………………………………….. (allkiri ja kuupäev) Juhendaja: Mall Orru Kaasjuhendaja: Helena Gailan Töö vastab magistritööle esitatavatele nõuetele. ………………………………………………….. (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Lubatud kaitsmisele ………………………………………………….. (nimi, allkiri ja kuupäev) Lubjakivikarjääri avamine killustiku tootmiseks Hiiu maakonnas SISUKORD AUTORIDEKLARATSIOON .................................................................................................... 2 SISUKORD ................................................................................................................................. 4 Tabelite sisukord ..................................................................................................................... 5 Jooniste sisukord ..................................................................................................................... 6 EESSÕNA
    [Show full text]
  • V Ä I N a M E
    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Nature Tourism Marketing on Central Baltic Islands
    Baltic Sea Development & Media Center Nature tourism marketing on Central Baltic islands Tallinn, 2011 Nature tourism marketing on Central Baltic islands. Tallinn, 2011. ISBN 978-9985-9973-5-2 Compilers: Rivo Noorkõiv Kertu Vuks Cover photo: Aerial view on Osmussaar, NW Estonia (photo: E. Lepik) © Baltic Sea Development & Media Center © NGO GEOGUIDE BALTOSCANDIA E-mail: [email protected] EUROPEAN UNION EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND INVESTING IN YOUR FUTURE Release of this report was co-financed by European Re- gional Development Fund and NGO Geoguide Baltoscandia. It was accomplished within the framework of the CENTRAL BALTIC INTERREG IVA Programme 2007-2013. Disclaimer: The publication reflects the authors views and the Managing Authority cannot be held liable for the information published by the project partners. CONTENTS 1. INTRODUCTION....................................................................................... 5 2. THE DEVELOPMENT OF NATURE TOURISM ............................................... 6 2.1. THE HISTORY AND TERMINOLOGY OF NATURE TOURISM ����������������������������� 6 2.2. NATURE TOURISM AND ENVIRONMENTAL AWARENESS ............................... 7 2.3. DEVELOPMENT PERSPECTIVES OF NATURE TOURISM IN BALTIC SEA AREA ���� 10 2.3.1. THE MARKET SITUATION OF ESTONIAN TOURISM SECTOR ....................... 10 2.3.2. TOURISM DEVELOPMENT IN GOTLAND, ÅLAND AND TURKU ARCHIPELAGOS 13 3. OVERVIEW OF THE TOURISM RESOURCES IN THE CENTRAL BALTIC REGION ................................................................................................................
    [Show full text]
  • 629 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    629 buss sõiduplaan & liini kaart 629 Kärdla - Käina - Suuremõisa- Käina Vaata Veebilehe Režiimis 629 buss liinil (Kärdla - Käina - Suuremõisa- Käina) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kärdla Bussijaam: 16:48 (2) Tuuletorni: 15:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 629 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 629 buss saabub. Suund: Kärdla Bussijaam 629 buss sõiduplaan 35 peatust Kärdla Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:48 teisipäev 16:48 Tuuletorni 7 Mäe Tänav, Mäeküla kolmapäev 16:48 Käina Kool neljapäev 16:48 Putkaste reede 16:48 laupäev 16:48 Vaemla pühapäev 16:48 Niidi Vaemla Jõgi Õunaku 629 buss info Suund: Kärdla Bussijaam Kalginiit Peatust: 35 Reisi kestus: 67 min Suuremõisa Liini kokkuvõte: Tuuletorni, Käina Kool, Putkaste, Vaemla, Niidi, Vaemla Jõgi, Õunaku, Kalginiit, 1a Lossi tee, Estonia Suuremõisa, Vahtrepa Teerist, Aruküla, Pihla, Heltermaa Klubi, Heltermaa, Heltermaa Klubi, Pihla, Vahtrepa Teerist Aruküla, Vahtrepa Teerist, Suuremõisa, Haavamägi, Värssu, Hellamaa, Hellamaa Mägi, Kuri, Aruküla Suuresadama Teerist, Sääre, Kõlunõmme, Partsi, Palade, Paluküla, Antoni, Linnumäe, Padu, Kärdla Pihla Keskväljak, Kärdla Bussijaam Heltermaa Klubi Heltermaa Heltermaa Klubi Pihla Aruküla Vahtrepa Teerist Suuremõisa Haavamägi Värssu Hellamaa Hellamaa Mägi Kuri Suuresadama Teerist Sääre Kõlunõmme Partsi Palade Paluküla Antoni Linnumäe Padu Heltermaa mnt, Kärdla Kärdla Keskväljak 1 Hiiu Tänav, Kärdla Kärdla Bussijaam 13 Sadama Tänav, Kärdla Suund: Tuuletorni 629 buss sõiduplaan
    [Show full text]
  • Teataja Nr 1 2011
    Kõrgessaare Valla NR. 2 2011 TEATAJA Omavalitsuse infoleht REEDE 18 . VEEBRUAR 2011 ILMUB KORD KUUS *** TASUTA Valla preemia 2011 postuumselt Olev Valgule Kõrgessaare Vallavalitsuse korraldusega määrati Neljapäeval, 24. veebruaril algusega 13.00 2011. aasta valla preemia postuumselt Olev Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses Valgule. Valla preemia kandidaatideks esitati: EESTI VABARIIGI 93. aastapäeva Artur Valk esitas valla preemia kandidaadiks Olev Valgu. KONTSERT-AKTUS Ei möödu päevagi, kus me ei tunneks puudust Olevi tööalastest oskustest, olgu siis tegemist Esinevad Kõrgessaare valla isetegevuslased. Kontserdile järgneb vallavolikogu kütte-, elektri-, helitehnika või muu sellise esimehe ja vallavanema vastuvõtt. temaatikaga. Sageli on tõesti tunne, et on Oodatud on k õik vallakodanikud asendamatuid. Lisaks oma põhitööle oli Olevil üks armastus ja hobi – selleks oli Kõrgessaare valla erinevate kultuuri- ja spordiürituste muusika ja helipoole SÜNDIS UUS 6.märtsil toimuvad korraldamine. Neid toimetamisi oli aastate jooksul VALLAKODANIK tõesti palju, alates Jaaniõhtutest kuni Vabariigi Riigikogu valimised aastapäeva aktusteni, lisaks erinevad MIRJAM AUL spordivõistlused, kus tuli helindamine korraldada Kõrgessaare Vallavalitsuse määrus 6.jaanuar vägagi ekstreemsetes tingimustes (... nii tuules, 2011 nr 1. AVE -LY ARON kui vihmas, nii lõõskava päikese all, kui ka talvises § 1. Moodustada Kõrgessaare valla territooriumil 1 külmas). valimisjaoskond – Kõrgessaare valimisjaoskond nr Paljude aastate jooksul oli Olev abiliseks 1. ÕNNITLEME VEEBRUARIKUU
    [Show full text]