Detsember 2012

Eesti Külaliikumise Kodukant eestvõttel „Avatud Külaväravad“

21 juulil Kassari saarel, mille eesmärgiks oli tutvustada

meie külasid ja kogukonna tegemisi ning näidata,

et elamine maal on sama elamisväärne kui keskustes

2

Tagasivaade Avatud Ku lava ravate pa evale Kassari saarel

Anna Lipp võtta, kui hääletamist, kuid väga populaarsed. Seal sai elevust tekitas see igatahes: õppida luudade, vihtade ja Tänavu suvel toimus Eesti inimesed tulid autost välja ja rehapulkade tegemist, Külaliikumise Kodukant astusid läbi „värava“ Kassari kangastelgedel kudumist, eestvõttel 21. ja 28. juulil saarele. Pahaks ei pannud merelaulude laulmist ja Eestimaa erinevates seda toppamist keegi. Jalg- ja võrkude parandamist, paikades üritus “Avatud mootor-rattureile see isegi vanadest kilekottidest Külaväravad”. Teiste seas väga meeldis. istumisaluste tegemist ning avas 21. juulil väravad ka saia ja leiva tegu. Kassari saar oma nelja Kassari saare Avatud külaga, millest võttis külaväravate päeva avasid Ürituse tegevused algasid aktiivselt osa ligikaudu 500 keskpäeval Kassari palliplatsil tegelikkuses juba vara külalist, kuid seoses Hiiu Öilajad Kassari lauluga, hommikul. Väga menukaks Folgiga käis Kassari saarel millele järgnes vallavanema osutus hommikune matk sellel päeval kordades tervituskõne ja lühike Küla Karlaga Esikülas, kus ta rohkem inimesi, kes said kontsert kohalike esitajate jutustas oma naljakate rohkemal või vähemal poolt. Platsile olid kauplema lugudega läbipõimunult määral sellest üritusest osa. tulnud müüjad Hiiu Folgi kunagistest ja praegustest elanikest Esiküla erinevates taludes. Taolisi matku toimus saarel sel päeva teisigi: loodusmatk loodusradadel, ringkäik ja hobumatkad Ristete talus, ringkäik Kassari südames, Tammetalu loodusmatk, Sääremäe looduslooline matk, väljasõidud paatidega Orjaku sadamast, ringkäik Kassari kabelis ja surnuaias koos vaimulike laulude laulmisega ja „Pildikesi poolt Kassarisse käsitöölaadalt ning ülesse oli Mäealuse külast“ ehk Aino sõites oli Laisnas vastas julge seatud roo, kadaka ja kivide Kalda suvemajas jutuajamine talutüdruk, kes jagas infolehti värvimise töötoad, kust kõik ja piltide vaatamine külas ürituse kohta ja palus lahkelt soovijad said endale midagi suvitanud kirjanikest. sümboolsest kaskedest koju kaasavõtmiseks väravast, mis oli küll tee meisterdada. Töötubasid Päeva vältel oli avatud kõrval, Kassarimaale astuda. toimus ürituse raames veel mitmed näitused, millest Seda peatamist võis ju mõni mujalgi ning need kõik olid osad just selle päeva jaoks

3

ülesse pandud sai- Kassari oksjon, kus müüdi lisaks soosis meid. Ürituse “Avatud rahvamajas fotonäitus toidukorvile maha ka palju Külaväravad” kokkuvõtet „Kassarlased kodulävel“ ja muud põnevat. tehes tõdeti, et külaelu vastu kunstinäitus kohalikelt silmapaistvat huvi äratanud harrastuskunstnikelt, Orjaku Külastajate seas osutusid ettevõtmine vääriks sadama veeloodimajas veel väga menukaks teokstegemist ka tulevikus. ühepäevakohvikud, mis olid ekspositsioon sadama ja küla Sooviksin siinkohal tänada ajaloost, Orjaku infomajas avatud huvitavates kohtades veel kõiki inimesi, kes oma Rannarahva muuseumi ning ainult selleks päevaks. nõu ja jõuga aitasid selle Kohvikud avati Orjaku mõisa rändnäitus „Vanad mõrrad“, ürituse teoks teha. Ilma Orjaku Linnuvaatlustornis pargis, Kassari mõisa hollandi Teieta ei oleks see üritus tüüpi kiviveskis, näitus Käina lahe elust ning õnnestunud. „Lastekohvik“ Orjaku avatud oli ka Hiiumaa Muuseumi bussiputkas ja „Moe Muusa“ Ekspositsioonimaja Kassaris, kohvik Kassari rahvamaja kus toimus loterii ürituse õuel. toetuseks. Õhtu lõppes Kassari Erilist tähelepanu sai kiigeplatsil Hiiu Folgi raames näitemäng „Malle toimuvate kontsertidega, kus esinesid teiste seas Svjata Ülestunnistused“ Kassari Haridusseltsi näitetrupi Vatra ja Metsatöll. esituses, mida vaatama Tagasi vaadates võib öelda, tulnud külastajad rahvamaja et päev oli tegevuste ja saali äragi ei mahtunud. osavõtjate rohke ning ka ilm Näitemängule järgnes

4

KASSARI SAARE KÜLAD AVAVAD VÄRAVAD 21. JUULIL

Teid ootab palju erinevaid tegevusi:

12.00 Avamine, kontsert kohalikelt tegijatelt Kassari keskuses koos Küla Karlaga Näituseid: Kassari rahvamaja - fotonäitus „Kassarlased kodulävel“ ja näitus kohalikelt harrastuskunstnikelt (10.00-18.00); Orjaku sadama veeloodimaja - ekspositsioon sadama ja küla ajaloost; Orjaku infomaja - Rannarahva muuseumi rändnäitus „Vanad mõrrad“ ( 11.00-18.00); Orjaku Linnuvaatlustorn - näitus Käina lahe elust (10.00-16.00); Avatud on Hiiumaa Muuseumi Ekspositsioonimaja Kassaris (10.00-18.00), Loterii ürituse toetuseks.

Ringkäigud kohalikest elanikest giidide käe all: Esiküla ring Küla Karlaga - algus kell 10.00 Esiküla bussipeatusest. Kestvus u. 1 tund; Loodusmatk Orjaku loodusradadel - algus kell 10.00 Orjaku õpperaja juurest parklast. Kestvus u. 1,5 tundi; Ringkäik Ristete talus ja hobumatkad (http://www.kassari.ee ), tasuline; Pildikesi Mäealuse külast- jutuajamine ja piltide vaatamine külas suvitanud kirjanikest. Algus kell 10.30 ja 13.30 Aino Kallase suvemajas. Kestvus u. 1 tund; Ringkäik Kassari kabelis ja surnuaias ning vaimulike laulude laulmine- algus 11.00, 13.00, 14.00 ja 15.00. Kabel avatud 11.00-18.00; Väljasõidud paatidega Orjaku sadamast – vabagraafik 11.00-15.00, tasuline; Ringkäik Kassari südames - algus peale avamiskontserti 12.30 Kassari spordiplatsilt. Kestvus u. 1 tund; Tammetalu loodusmatk - algus kell 13.00 Orjakus Tamme talu õuest. Kestvus u.1 tund; Sääremäe looduslooline matk - algus kell 17.30 Sääretirbi parklast. Kestvus u. 1,5 tundi.

16.00 Näitemäng - Aino Kallase „Malle Ülestunnistused“ Kassari Haridusseltsi näitetrupi esituses Kassari Rahvamajas, sealsamas õuel toimub kell 15.00 oksjon.

Töötoad: Luudade, vihtade ja rehapulkade tegemise õpetus Vanakraami turul Vetsi Talli vastas 10.00-16.00; Roo-töötuba Kassari spordiplatsil 12.00-18.00; Kivide värvimine lastele Kassari spordiplatsil 13.00-16.00; Kadaka töötuba Kassari spordiplatsil 12.00-18.00; „Saia tegu ja Leiva lugu“ Vetsi Tallis kell 13.00-14.30 ja 17.30-19.00 - tasuta teed ja kaasa ostad. Küla Karla oo ka platsis!; Kangastelgedel kudumine Kassari rahvamajas kell 12.00-15.00; Merelaulude laulmise ja võrkude parandamise töötuba Orjaku infomaja terrassil 13.00-16.00; Taaskasutuse käsitöö õpituba Orjaku infomajas kell 13.00-16.00; Purjetamise algõpetus lastele ja suurtele Orjaku sadamas 13.00-16.00.

Keha saab kinnitada ühepäevakohvikutes 12.00-18.00: Kassari Rahvamaja õuel; Kassari mõisa kiviveskis; Orjaku mõisa pargis.

Õhtu lõppeb Kassari kiigeplatsil Hiiu Folgi raames toimuvate kontsertidega: Svjata Vatra, Metsatöll jt. Kontsertide- ja sissepääsuinfo www.hiiufolk.ee.

5

Suvel kabelis

Reet Kääramees nõu, millest alustada kui Kirikutalitustele, mõttes on laulatus ... Meie jumalateenistustele, Suvi 2012 oli jahedavõitu. kabel äratas paljudes hoopis ristsetele, leeripühale, Ehk just seetõttu leidsid teistsuguseid mõtteid. laulatusele, matusele, inimesed aega ringi liikuda ja surnuaiapühale võib kirikusse huvitavat otsida. Külastajaid Kabelisaias uuriti „liikuvat tulle igaüks. käis kabelis sel aastal risti“ ja kui see siis liikus, rohkesti. Tuldi reisibussidega mõni lausa karjatas Sel aastal on veel (ka pikalt ette teatades), ehmatusest. Loomulikult 24.detsembril kell 15 autodega, mootorratastel, käidi ka meie kuulsuste jõululaupäeva jalgratastel ja jalgsi. Oli oma haudadel. jumalateenistus. Järgmine rahvast, soomlasi, lätlasi, jumalateenistus on sakslasi, rootslasi, venelasi, Üks ukseavaja ütles: “Võtsin ülestõusmispühade ööl. Sealt vardad kaasa, et koon sokki itaallasi, jaapanlasi, edasi iga kuu viimasel ega saanud rohkem kui kaks inglisekeelseid brasiillasi ja pühapäeval. päris tõmmusid. Käis vardatäit, sest inimesi muudkui käis ning näitamist Kui lugejate hulgas on mitmeid kogudusi mandrilt, ja seletamist oli päev läbi!“ inimesi, kes ka sooviksid appi ka Soomest. Mõnel teisel korral võis ka tulla uksi lahti hoidma, siis Juhtus mitu korda, et olla mitu tundi vaikset aega. palun võtta meiega külastajad seisid altari juurde ühendust. Kassari kabeli ritta ja laulsid „Mu süda ärka üles...“ Koorid ja kogudused laulsid nagunii.

Oli ammuseid mälestusi ja leidmist. Oli noor lastega pere, kes viis aastat tagasi Kassari kabelis laulatati. Tulid noored mehed suure mürinaga mootorratastel. Silusid juuksed siledaks ja astusid kabelisse, istusid vaikselt altari ees. Esitasid väga asjakohaseid küsimusi, Sel suvel sai Kassari kabel ajaloo kohta on meil olemas olid väga viisakad, ei märkigi ilusa uue paksu rookatuse. uurimustöö. Kui see läbi üleolekust, lahkudes astusid Torn pidi ka sügisel uue lugeda, oskab igaüks saadud läbi korjanduskarbi juurest ... katuse saama, aga peab siiski teadmisi edasi anda! Tulge Külastajad tundsid huvi uut suve ootama. Kavas on proovima! Avatud kabeli eest kabeli ajaloo vastu, imetledes veelgi üht-teist teha. Kui kõik palka ei maksta, aga huvitav seda vana aegade hingust ja plaanid teoks saavad, on meil kogemus jääb inimesele rahu, mis kabelis säilinud. üks ilus paik. mälestuseks. Päris mitmed noored küsisid

6

Meie hu ppamise lugu

Tiivi Lipp meili Heli Tuisult, kes sai kirja tahtmine sellele kuidagi Astrid Nõlvakult, kes oli kaasa aidata. See võiks hüppamise lugu saanud kirja Kiur Aarmalt, et olla küll, sest ega me ei ühe filmi jaoks on vaja teha Asi hakkaski hargnema ja teadnud alguses, mis sellest kõigepealt mõned kunstfotod varsti teataski Kiur, et meie välja tuleb ja nii ju selle meesnäitlejad oleks täiesti ja otsitakse inimesi, kes võiks hüppamisega on, seostub seal piltidel Hiiumaa ilusa hea pildimaterjal ja veel kohe, et pea ees vette maastiku taustal figureerida parem kui neid leiaks veel tundmatus kohas. Kuigi see juurdegi. No siis sai kõiki ja et kas need ehk võiks olla hüppajate asi filmis, mille meie haridusseltsi rohkem ja vähem tuttavaid jaoks seda kõike tehti, on meesterahvaid tülitatud näitetrupist keegi. hoopis sügavama ja imeliku sooviga, et kas nad ei filosoofilisema mõttega. Aga Ajaloolise mängufilmi, mille tahaks sellises kunstivärgis no ega meie ei pea seda (töö)pealkiri „Hüppajad“, osaleda. Mõni jäi kohe sügavamat lugu esialgu kohta oli seal selline nõusse, mõni mõtles, kuid ilmtingimata teadmagi, meil ideekirjeldus ka juures, mida lasi ikka lõpuks ära rääkida, on ikka see meie oma lugu. ma ei hakka siin siiski mõni ütles ikka ära ka, aga pikemalt lahti kirjutama, aga nad peaksid nüüd küll Niisiis, et algusest pihta igatahes tundus see idee nii kahetsema kui tulemust hakata, siis kusagil veel müstiline ja ilus ja Hiiumaaga näevad. sügaval südasuvel sain ma seotud, et kohe tekkis

7

Hiljem lisandus veel soov Natuke enne 14-15 kava inspireerinud ja siis see kolme piibuga vanaeide septembri nädalavahetusel pildistamine toimuski, pildistamiseks, mis toimunud pildistamist saatis ilmaga, mis juba sügiseselt haridusseltsi „tüdrukud“ eriti Kiur veel sisseelamiseks vanu tormine. Kostüümid ja elevile ajas. 100 aasta taguseid fotosid rekvisiidid, fototehnika ja Hiiumaalt, mis fotolavastuse ideed – kõik olid kohal ja kõik toimis.

Vaimustava tulemuse eest saavad tänatud fotograaf Gabriela Liivamägi, kostüümikunstnik Reet Aus, jumestaja Anu Konze, lavastaja Jaak Kilmi, stsenarist Tiit Aleksejev, Kiur Aarma ja Hiiumaa. No ja eks me oleme ikka ise ka uhked, et nii ilusad oleme ….

Eks vaadake ise: http://kinotehnik.com/hoppers on nii (pisike) fotovalimik kui ka muud infot kavandatava filmi kohta, filmitreiler on ka siin: http://www.youtube.com/watch?v=FBWru04M5Xo

8

Kontsertreis Vo rtsu a a rde

Maie Ruuber talveaeda ja sõitsime järvel kümne laulu, millest pooled väikese parvega. Edasi viidi olid äsja õpitud. Kalju ja Evi Meie ansambel oli 19 ja 20 meid tallu, kus kasvatati mängisid lühiloo „Kärdla mail vastuvisiidil Rannu kultuurmustikaid, pohli ja tohtre toro“. „Liisudega“ ansamblile „Liisud“, kes jõhvikaid. Küll olid suured ühisrepertuaarist laulsime külastas meid möödunud põllud ja suured marjad! veel kolm laulu. Pidulik aasta kesksuvel. See oli meile Käisime ka Võrtsjärve ääres õhtusöök, kõned, kingitused ühtlasi ka esimene devoni liivakivipaljandeid ja ja muidugi laul, laul, laul ... kontsertreis väljaspoole Emajõe forsseerimiskohta Hiiumaad. vaatamas ning astusime sisse Tagasiteel külastasime Türi limnoloogia jaama, saime osa lillelaata ja siis läks jällegi laul Sõitsime Lehtri firma bussiga, lahti. Laulu vahele pajatas roolis Alari Lehter. bagide võistlusest. Õhtuks maabusime ööbimiskohta. Alari oma muljeid elust Kohale jõudes tutvustati Peale pisukest puhketundi Austraalias. Teekond oli nii lõbus ja möödus kiiresti. meile vaatamisväärsusi. andsime kontserdi Rannu Külastasime ka Vilja Saare kultuurimajas. Vastuvõtt oli Õhtuks olimegi igaüks oma tuttavat peret. Seal nägime väga soe. Esitasime üle aiaväravasse maha pandud.

Kassari o o tsulaul

Viis: INDREK LIIT, sõnad: AVE ALAVAINU

Kaas-saarel võid kaaslase Ilusa ilmaga nautida suve Kassari, Kassari - leida, igaüks rõõmsalt alati saab, Kassaril elu käib, siis kui ka kuid kaasa võid võtta ta ka. kuid päevi pilviseid tuleb, väljas on lumi ja jää. Orje Orjakus ammu ei leita päevi, mil taevas Kassari, Kassari ja Puulaius puid pole ka. puudutab maad. Hiiumaa külje all kaassaareks alati jääb! Kaas-saari, kaas-saari Kassari ühendab - ühendab ühine meel. Kassaril, Kassaril Kassaril pühendab igaüks midagi veel.

Kingitud Kassari saarele. Esmaettekanne Hiiu Folgi avapäeval Kärdlas 2012

9

Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest

Leo Tiik sõjalaevastiku vajadusteks, Puulaiu sadamakoht jäi kuid töödega ei jõutud peamiselt kalurite kasutada. 1995 aasta suvi tõi meie lõpule. Seejärel kujunes Väinamere aladele suure sadam hiidlaste Väärib tähelepanu, et muutuse, kui Saaremaa Triigi rannapurjekate Hiiumaa jagamise aktis 1254. sadama ja Hiiumaa Orjaku aastal on mainitud ainult talvekorteriks ja remontimise sadama vahel hakkas jälle kohaks. Kuid sellel on oma paar kohanime Saare-Lääne liikuma eeskätt reisijate piiskopile langenud alalt ja pikk ajalugu. vedamiseks väike need on Oryoko ja Rauky mootorlaev. Enne Teist Hiiumaa maakergest ning mõlemad on säilinud maailmasõda pidasid hinnatakse tänapäeval tänaseni. Orjaku oli tollal veel saartega laevaühendust nii umbes kolmele millimeetrile saar, kuid on mõni sajand Tallinnast kui ka Rohukülast aastas ning võib arvestada, et hiljem kokkukasvanud endise väljuvad laevaliinid ja lisaks ümmarguselt 1200 aasta orduvalduse Kassariga. neile võis iga purje- või paiku oli veetase Hiiumaa Orjakust ainult kitsa salmega mootorpaadiga ühelt saarelt randades kahe meetri võrra lahutatud laidu teisele pääseda. Nõukogude kõrgem. Siis oli ka Käina laht ümbritseb vesi veel vene võimud likvideerisid väikestele laevadele tänapäevani. Nende vahelt peatselt selle liigse vabaduse sõidukõlbulik ja sadamakohti viis läbi laevatee Käina lahte ning pärast sõja lõppu jäi võis lahes olla isegi mitu. ja sealsetele ametlikult lubatuks ainult Lahe madaldudes ja laevade sadamakohtadele. Tee ühendus Kuivastu-Virtsu suurenedes tuli suurematel tähtsusele viitab asjaolu, et vahel laevaga, Virtsu- alustel peatuda juba Puulaiu veel 1565. a on Orjaku Haapsalu-Rohuküla bussiga sadamakohas, kuhu 1780 vakuses elanud popsidena ning edasi laevaga aastal Putkaste mõisa poolt Berthell Lossmann(=loots) ja Rohukülast Heltermaale. Ja rajati ka kõrts. Pisut hiljem Jörgen Smett(=sepp). Ilmselt sedagi vaid vastavate rajas Orjaku mõis oma see sadamakoht Käina lahes sõidulubade omajaile. Lõpuks sadamakoha juurde samuti põhjustaski nende nimede ka veel lennuliin kõrtsi. Puulaiule oli raskem kirjapanemist. Tähtsaima ja Kärdla vahel. Aga nüüd siis ligi pääseda ja seetõttu sadama naabrusse rajatigi märksa odavam ja kiirem hakkas domineerima Orjaku piiskopliku Hiiumaa esimene suvine laevaühendus Triigi ja sadamakoht. Õieti oli juba halduskeskus Käina kiriku ja Orjaku vahel. Selle olulise ammu enne seda aega selle juurde kuulunud uuenduse puhul püüame ehitatud sild Puulaiu ja kõrtsiga. Viimane oli tutvuda Hiiumaaga Orjakust Orjaku vahele, mida ühteaegu nii võõrastemajaks alates. nimetatakse 1709 aasta kui laohooneks, kust kaardil vanaks sillakohaks sadamasilla ja laevadeni oli Orjaku sadam asub Jausa (gamla broställe) ja kuhu ainult mõnikümmend lahes, Kassari loodenurgas. paari aastakümne pärast meetrit. Seda püüdis tsaarivalitsus ehitati uus sild, mida seejärel korrastada ja süvendada korduvalt uuendati, nii et Hiiumaa põhja ja läänerannik enne Esimest maailmasõda Silmakivist Sõru 10 otsani jäi tookord jagamata, liikumahakanud jää ära 16 küllaltki pikaajalisele aga kui see toimus, siis on hülgepüügile läinud meest, kontaktile, kuid ei midagi orduvõimud nähtavasti kes pärinesid Kidastest ning rohkemat. värvanud rootslasi asustama paarist naaberkülast. Muide, uue piiri ääreala, millega suitsusignaalide kauaaegsest Käina kiriku naabruses tekkis Reigi küla vastu ja suurest tähtsusest Rootsi Saulepa külla moodustatud mõisake esineb piiskoplikku Kõrgessaare ja Norra rannavetes ja dokumentides mitme nime vakust. skäärides on korduvalt kõnelnud Stockholmi all – Hösenshof, Tittfershof, Selle Reigi küla nimesid on Saulep ja alates 1606. aastast professor Sigurd Erixon oma teoses “Eibofolke“ (1888-1968) ajakirjas „Folk- Putkas, millele A. W. Hupel esitanud C. Russwurm: on 1782. a lisanud Liv“ ja mujal. Roykell, Raika, Raucke, eestikeelse vastena lisanud Röcke, Rökis, Röicks jne., Ja nüüd Orjaku juurde. Putkasse – oder in Keina kuid neile võib veel lisada Suvaliselt oletame, et selle mois. Kuna neist kaks 1627 Röcöa, 1644 Röcköö. saare algupärane nimi oli esimest sisaldavad Kõik need on lähedased Orja-augu saar. Ei maksa piiskopiaegse vasalli nime, skandinaavia keeltes arvata, nagu oleksid siis peatume hetkeks nendel. esinenud vormidele: islandi eestlased saanud kõrvale reykr, taani rög, norra rõyk, jääda sellisest tulusast Oma kirjas 8.oktoobrist 1510 on piiskop Johannes III rootsi rök ja samuti vana- majandusalast nagu friisi reek, vanasaksi rook, orjakaubandus. 13 sajandil nimetanud Hans von saksa Rauch, mis tähendavad nõuavad sakslastest HoesZeden’it oma sugulaseks ning enne 1522 aastat on suitsu, auru, aga ka tuleaset, vallutajad saarlastelt oma viimase lesk sõlminud oma majapidamist. Nii võime orjade vabakslaskmist. Eesti oletada, et suitsu tegemisega keeles on orja tähenduses varade valitsemiseks lepingu saarel, neemel või ranna kasutusel olnud veel „trääl“, Peter von Hossedeniga, kes seejärel 4.veebruaril 1528 on kõrgemal künkal anti kuid see pärineb signaale merelviibijatele. skandinaavia keeltest (taani andnud truudusevande Muide, see nimi esineb ka trael, rootsi träl, norra trell, piiskop Jürgen Tiesenhausenile. Edasi on Saaremaal (Raugu küla Jaani trael) ning on meil kihelkonnas) ning Muhumaal teisejärguline, aga 15.augustil 1532 antud (Raugi küla ja selle lähedased skandinaavias paljude vasallivanne Wolmar Tydtferi lese ja pärijate nimel uuele liinituled Väinamere kohanimede eesliiteks. Nii piiskopile Hiiumaal asuva laevateel orienteerumiseks). Rootsis kui Taanis on arheoloogid avastanud üsna mõisa eest ning veel on Ja kui Kõpu poolsaare samasugune vanne antud mitu vana träälide laagrit ja lõunarannikul asub küla järelikult pole ka meil põhjust Peter von Hoesedeni lese ja nimega , 1453 vähemalt Orjaku ja laste nimel 6.aprillil 1551. Kyttispe, siis ka see räägib Seejärel on juba rootslaste kunagist sidet kütise ja suitsusignaalide orjakaubandusega maha koostatud 1564 aasta andmisest merelviibijatele, salata. Tuleb ainult maaraamatus seesama mõis kes olid kalastamas või märgitud Bärent Titteferi rahulduda faktiga, et 1254. hülgepüügil. Ohu suuruse aasta oli eestikeelse Orjaku omandina 4 talu ja 4 näitajaks toome teate Reigi otseses naabruses Reigi üksjalaga. Eeltoodu põhjal koguduse surmade registrist: (Rauky) laid skandinaavlastelt võime arvata, et mõis oli 1784 aastal viis 1510 aastal Hans von Höseni saadud nimega, mis viitab 11 valduses, kes piiskopi Lüddinghausenist oli vastu ja vangistas äsja saabunud sugulasena ja võtnud Taani kuninga kuberneri Gabriel usaldusmehena valvas nii Friedrich II meelitava Christiernsson Oxenstierna, Käina kiriku kui ka Kõpu pakkumise, astudes tema kelle mõne aja järel küll majaka ehitustöid. Senised teenistusse asehaldurina, kui vabastas. Aga 1570. aasta 24. andmed aga ei selgita viimane lubas temalt ära osta märtsi öösel õnnestus piisavalt Höseni ja Titteferi Maasilinna valdused. Sõja riigitruudel lossi tungida ning perekondade omavahelisi tõttu jäid need tasud ka Kursell vangistada. sugulussuhteid. saamata ning peatselt Riigireetmises süüdistatuna määras kuningas Saaremaale hukati ta mõõga läbi Kui hertsog Magnus 1560 uue asehalduri ja endine Tallinnas 3. juunil 1570. aastal valiti Saare-Lääne Maasilinna foogt lahkus piiskopiks, langes tema Tema õemees Berent Tittefer pettunult ning tunduvalt võimu alla muuhulgas vaesemana maalt ja suri oma neil aegadel Toompeal ei suurem osa Saaremaast ja sugulaste juures Reinimaal olnud, vaid ilmselt oma läänepoolmik Hiiumaast, Võnnu mõisas ja läks seal üle 1574 aastal. seega Käina kihelkond. hertsog Magnuse poolele, Põhjamaade 7-aastases sõjas Pärast Maasilinna vallutamist saades 12. märtsil 1571 (1563-70) vallutasid sõlmiti kohapeal vaherahu, Saaremaalt Pajumõisa alalt 2 rootslased 1563. aasta mille põhjal Maasilinn, Pöide ½ adramaad ning kolm augusti algul Haapsalu ja kihelkond ja Muhu saar jäid üksjalga, mida 1573. a septembris kogu Hiiumaa (ka rootslaste otsesele kasutas tema lesk. Pühalepa , mis haldamisele, Pajumõisa Berent Titteferi üleminekuga kuulus Maasilinna foogtile), ametkond loode-Saaremaal vaenlase poolele vabaks kust Lihula vallutamisest ning aga taanlastele vastutasuks paljude mõisameeste hertsog Magnusele ostetud, jäänud Saulepa mõisake anti vangistamisest kuuldes kuid rootslaste poolt juba kuberneri korraldusel uuele Hiiumaa foogtile (1569-76) enamik sakslasi pages 1563 aastal vallutatud Jöran Eskilson Finkele ja kui Saaremaale. Hiiumaa Käina kihelkonna eest. Stettini rahulepingu selle lesk oli abiellunud Eelmainitud Berent Tittefer, sõjasulase pealiku Oleff põhjal 13. detsembril 1570 kelle isa Jakob oli Lihulas küll ette nähtud tagastamised Erichsoniga, siis 5. septembril vangistatud, jäi siiski Rootsi poolt venisid kuni 1577 kinnitati viimasele, kelle rootslaste poolele ja tegi valduses oli mõis ka 1578-79 1575. aastani, kuid Käina kaasa oma naisevenna Claus kihelkonna ja Pajumõisa aastal. Kurselli retke Tallinnast ametkonna suhtes enam Maasilinna alla, mis vallutati 1582. ja 1583. aastal oli mõis muutusi ei toimunud. Pikale 14. augustil 1568 ning oli seal läänimehe Moritz Wrangeli veninud sõja käigus Erik XIV (s. 1625) käes, kuid 1854. kaks nädalat pealikuks. asemele 1568. aasta sügisel Järgmise aasta juunis sai ta aastal kroonu valduses ning troonile asunud Johan III ei Pühalepa mõisa valitsejaks ja asustatud oli poolteist suutnud eriarvamusi adramaad. Hiiumaa foogt Hiiumaa foogtiks ning 20. lahendada, mis põhjustas ka augustil 1569 tagastati talle Hans Grote Arandes on seda Tallinnas suure ootamatuse. isalt konfiskeeritud Võnnu nimetatud Peter von Höseni Rootslaste väepealik Claus päritavaks lääniks. mõis. Kursell oma Jakob Koidu teatel oli Johann Maasilinna vana foogt mõttekaaslastega hõivas 7. III huvitatud soolakoja Heinrich Wulff jaanuaril 1570 Toompea lossi 12 avamisest Aunakusse ja 10.septembril 1614 akti – 10. maist 1626 ja 7.

kuberner Pontus De la Gardie pikendatud veel 1620 oktoobrist 1626). võttis selle Hans aastani. Teatavasti oli kuningas Wachtmeisterilt ning andis asemele samasuure Saulepa Vahepeal abiellus lesestunud Gustav II Adolf 1620. aastal 12. oktoobril 1584 (kuberneri Magdalena Farensbach pantinud Hiiumaal asunud Mecklenburgist pärineva kroonuvaldused Jakob De la kiri 20. märtsist 1584 ja kuninga kinnitus sellele on aadlikuga, Jürgen von Gardiele ning 26. juulil 1624 Wulframsdorfiga (ka Jöran loovutanud need viimasele säilinud ärakirjadena). Wulfstorp), kelle Karl IX igavese donatsioonina 30 Alles kuningas Sigismund määras 1608. aastal 000 taalrise võla katteks kinnitas Stockholmis 3. Ahvenamaa ja Kastelholmi sõjaajal saadud toiduainete juulil.1594. aastal Hiiumaal foogtiks ning asehalduriks ja ja muude summade arvel. asuva „Höstenhofi“ selle kes püsis sel ametikohal kuni Nende valduste mõisa õiguslikule ja 1622. aasta sügiseni. Hiiumaa ülemvalitsejaks sai juba seaduslikule pärijale Peter maaraamatuis on 1611-23 1622. aasta sügisel Jöran von Hösenile, kes oli tema nimel nii Hösenshof kui Wulfstorp, kelle lesk 1626. abiellunud Uugla (Uudeküll) ka terve Käina vakus ja 1624 aastal müüs Jakob De la mõisa endise omaniku Johan ning 1625 nimetab ta ennast Gardiele ka Putkaste Farensbachi (1563. a Lihulas Hiiumaa asehalduriks, olles mõisakese. Järgmiseks vangistatud ja Rootsi seal ilmselt Jakob De la ülemvalitsejaks oli Hiiumaal saadetud) tütre Gardie teenistuses kohaliku Johan Meeks (surnud enne Magdalenaga ning andnud ülemvalitsejana. Ta on 21. 1634. aastat). Sinna saadetud vasallivande Tallinnas juulil 1625 Hiiumaalt komisjoni aruandes on asehaldur (1592-1600) Jöran kirjutanud kuberner Per landraat Bernhard von Nilsson Boijele. Nähtavasti Banerile, et on Jakob De la Scharenberg 2. septembril on ta saanud ajutiseks Gardie ülesandel ostnud 1632 hinnanud Putkaste lääniks veel terve Käina härgi ja lambaid ning saatnud mõisa olukorda halvaks: vakuse nagu seisab 1595-99. Riiga, kuid selle aasta viiest talupojast pole mingit a maaraamatuis ja 1597. a on ikalduse tõttu on maa kasu, selle maa kohta on neid tema tiitliks „Hauptmann“. veistest väga tühjenenud liiga palju, nende maadest Mingisuguse majandustüli ning jumalavits tapab loomi tuleks moodustada tubli ja tõttu püüdis ta 1596. a lahti veel paljudes kohtades, nii et kasulik mõis. Ühtlasi palub ta saada Käina pastorist Johan härgi on tulnud osta ka need viis talupoega temale Beckerist, kuid asehaldur Saaremaalt sealse asehalduri loovutada, sest Hiiumaal on võttis tolle siiski oma kaitse loal. Ka hanesid ja kanu ei talurahvast enam kui küllalt alla. Pärast Peter von Höseni saa praegu osta, kuna pole ja seetõttu võib mõningaid surma (enne 5. nov. 1601) jäi nende aeg. Seekord ei ole loovutada ilma vähimagi Saulepa mõis tema lesele võimalik midagi teha, kuivõrd kahjuta. Seejärel andis J. De ning 1604. a oli selle ta ka tahaks kuningat la Gardie kaks oma mõisat rentnikuks lesestunud teenida. Seejärel on Jöran Harjumaalt – Kiiu ja Kolga – Magdalena Farensbachi õe Wulfstorp peatselt surnud rendile ning paigutas sealse Gertrudi mees Claus Tittfer, ning tema lesk Magdalena valitseja Valentin Schillingi 1570. a hertsog Magnuse Farensbach on oma mõisad, oma Hiiumaa mõisate poolele üle läinud Berent Uugla ja Saulepa müünud valitsejaks, kes pidi Putkaste Tittferi ja Claus Kurselli Jakob De la Gardiele (kaks mõisat suurendama õepoeg. Rendilepingut on talumaade arvelt. Nähtavasti 13 on ta käsku täitnud väga mõisate rentnikuks, kuid suri Rootsi pagenud rentnike püüdlikult, sest juba poolteist juba 1671. aastal. Uus asemikuna jäi kohale aastat hiljem, 1634. aasta rendileping sõlmiti 12. Pühalepa ehk Suuremõisa oktoobris, on Käina pastor novembril 1671 eelmainitud valitseja Andreas Johannes Taustius oma Hans Beckeriga kuni Wetterstrand (1674-1753) kaebekirjas kurtnud, et lihavõtteni 1679. Sama aasta ning elas üle nii vene vägede pastoraadi maksutulud on 30. aprillil võttis need mõisad maaletuleku kui katku. Tsaar suuresti vähenenud, kuna üle De la Gardie kauaaegne Peetri täievoliline komissar Orjaku vakusest on juba raamatupidaja ja kammeriir, Gerhard von Löwenvolde mõisastatud 10 adramaad. hollandlane Erasmus andis Tallinnas 9. veebruaril Vastaval küsitlusel jätkus Jakobsson Bloedysel kui uus 1712 korralduse Hiiumaa kaebusi Schillingi vägivaldse rentnik, kes muide, 1691. kroonumõisate ja omakasupüüdliku aastal sai rentnikuna oma rendileandmiseks ooberst- tegevuse üle ning võimu alla ka Muhumaa ja leitnant Johan Gustav v. d. talupoegade järjekindla Saaremaalt , Uuemõisa Osten-Sackenile (1667-1717) petmise pärast suurendatud ja Saaremõisa alad. See ja major Fabian Gustav v. viljamõõtudega. Erasmus Jakobsson ehitas Aderkasile (1668-1725), aga Kontrollimine toimus 1636. välja suurejoonelise juba 29. augustil 1715 ilmus aasta sügisel ja 17. veebruaril laevaehituse tööstuse tsaari käsk anda Hiiumaa ja 1637 on Matthias Platzbeek Hiiumaal Suursadamas Vormsi üle Admiraliteedile. teatanud J. De la Gardiele, et (=Djuphamn, Tiefenhafen), See toimus siiski alles 1716. a Valentin Schillingi asemele kuid on surnud enne 14. kevadel, kusjuures opman on määratud Hiiumaa märtsit 1694. Rendiõigus läks Andreas Wetterstrand jäi mõisate ülemvalitsejaks üle tema lesele Christina endiselt teenistusse. Mõne (hauptmann) Reinhold Löwingile ja väimees Lars aasta pärast leidis Martensohni (ka R. Mertens). Stierneldile, kuni nad 1710. a Kammerkolleegium, et 29. juunil 1638 järgnes uus pagesid katku hirmul Rootsi. senine majandamisviis ei ole ettekanne teatega, et R. otstarbekas ja andis 7. Vahepeal oli Jakob De la Mertens on vallandatud kui oktoobril 1723 käsu esitada ülbe petis ja joodik. Gardie Hiiumaa valduste detsembris Mõisatulude suurendamiseks peremeheks saanud tema revisjonimaterjalid, et saaks noorim poeg Axel Julius De la on 1636/37 maaraamatus Hiiumaa mõisad soovijatele endised üksjalad ning Jausa Gardie (1637-1710), kes rendile anda. Viitsekuberneri ja Põderlaiu kalurid viidud konsistooriumi nõusolekul vajalikud instruktsioonid sõlmis 18. aprillil 1660 üle adramaa-arvestusele. saabusid alles 11. veebruaril Viimane Saulepa küla talu kokkuleppe Käina pastori 1724 ning revisjon algas Killhäuseriga. Viimane sai kadus pärast 1656. aastat. mõisas 19. mail 1724, kirikult pool adramaad põldu kuid selle materjale ei ole Edasised Hiiumaa mõisate Putkaste mõisa otsesest säilinud. Seejärel saabus 6. ülemvalitsejad olid Dietrich naabrusest ja ka köstrimaa septembril 1725 Tallinna Ledebuhr (surnud enne 1655. (veerand adramaad) ning käsk Kammerkolleegiumilt: a), seejärel 1655-59 Hans andis vastutasuks 1- anda Hiiumaa kroonumõisad Becker, kes oli eelmise adramaalise Lelu küla nelja rendile parun Fabian Ernst väimees. Tema asemele asus taluga, mis asusid umbes 15 von Ungern-Sternbergile De la Gardie raamatupidaja km kaugusel Käina kirikust, (surnud 1733), alates 1725 Joachim Transehe. Viimane metsade põues ja lihavõtteist. Tallinnas anti sai 1669. aastal Hiiumaa väheviljakal liivasel pinnasel. 14 käsk rendilepingu Heinrich Caspar v. onule Christian Renatus koostamiseks alles 20. Stackelbergile (1702-1778). Ungern-Sternbergile (1746- detsembril 1725. Rentnikule Mõis anti üle 19. juunil 1752 1808), kellelt sai vastutasuks anti üle Pühalepa, Partsi, ja pidi jääma tema valdusse Haapsalu-lähedase Ungru Putkaste ja Kõrgessaare ilma kuni 1764. aastani. Kuid mõisa ning see omakorda Orjaku ja Hiiessaare mõisata, rootsiaegse omaniku Axel andis 15. septembril 1799 mis olid juba enne rendile Julius De la Gardie pojatütre Putkaste kui pandivalduse antud. Rendilepingu Ebba Margareta Stenbocki üle oma vennale, Otto kestuseks oli määratud kuus (1704-1775) päranditaotluse Reinhold Ludwig Ungern- aastat, kuid juba 1727. aasta üritused õnnestusid lõpuks ja Sternbergile (1744-1811), suvel saabus uus käsk – anda juba 26. mail 1755 võttis kelle valduses oli selleks need mõisad samadel tema poeg Carl Magnus ajaks juba suurem osa tingimustel 12 aastaks Stenbock oma ema volitusel Hiiumaast. Viimase tütar rendile ooberst Bernhard vastu Putkaste mõisa. Ema Magdalena Christine Auguste Friedrich v.Rosenthalile. Too pärandi jaotamisel 1776 (1777-1840) oli 1793 suri 1734 ning pärijate nimel langes Putkaste teisele abiellunud Peter Gustav teotses edasi väimees Otto pojale, ooberst-leitnant Stackelbergiga (1762-1826), Reinhold v. Delwig (1686- Johann Stenbockile. 6. juulil kes 2. veebruaril 1805 sai 1739). Samad mõisad anti müüs ta selle oma Putkaste endale. Edasi kanti 1739 jälle 12 aastaks rendile nooremale vennale Jakob Putkaste 30. aprillil 1837 ratsakaardiväe leitnandile Pontusele (1744-1824), kes nende poja Otto Alexander Karl Gustav v. Lilienfeldile pärandi jaotamisel oli saanud Stackelbergi (1812-1887) (1711-1759). See abiellus Suuremõisa omanikuks. nimele ja sellelt 7. aprillil 1741. aastal vürstitar Sofia 1885 omakorda pojale, Karl Odojevskajaga, kes pärast Oma suurte maavalduste Adam Eduard Stackelbergile tulukuse tõstmise eesmärgil 1741. aasta detsembris (1845-1911). toimunud paleepööret oli Jakob Pontus Stenbock langes kohtu alla uue juba moodustunud mitu Nii oli Saulepa ehk Putkaste karjamõisa ja kiires korras koos talumaadega kuni 1626. tsarinna Jelizaveta Petrovna laimamise pärast ning laskis ta ka Putkaste kolmest aastani ainult 4 adramaa saadeti 1743 Siberisse, kuhu külast (Jausa, Männamaa ja suurune eramõis, mille siis Ühtri) moodustada ostis Jakob De la Gardie lisaks mees temale vabatahtlikult järgnes. Mõisad lubati 23. karjamõisa. Rahapuuduses teistele oma mõisatele novembrist 1744 kuni pantis ta 10. märtsil 1792 Hiiumaal. Seejärele allutati Putkaste koos Aadmaga Putkastele terve Käina vakus renditähtaja lõpuni tema vennale, Jakob Heinrich v. kuuekümneks aastaks ja ka Orjaku vakus. 1630- Lilienfeldile (1716-1785), Tallinna Kohtukoja nõunikule ndail aastail moodustati ja hilisemale Tartu Ülikooli Orjaku laiu põhjatipule seega kuni 1751. aastani. Senati ukaasiga 31. juulist viitse-kuraatorile Johann ratsurimajand, mida 1688. a 1751 sai Putkaste mõisa Friedrich Emmanuel Ungern- kasutas ratsateenistuse Sternbergile (1763-1825), kes leitnant Sven Karm ja mille rentnikuks premier-major Carl v. Swenson, kes kohe oli Kõrgessaare ja nimeks oli siis Ninna Hof, andis volituse mõisa omaniku O. R. L. Ungern- hiljem Orjaku mõis. Sternbergi vennapoeg. Juba vastuvõtmiseks ja 1. märtsil 1797 loovutas J. F. Orjaku vakuse ülejäänud majandamiseks Vaemla E.Ungern-Sternberg Putkaste talumaad liideti Käina vakuse mõisa omanikule leitnant alla, kus need esinevad alates mõisa (ilma Aadmata) oma 15

1649. a vakuraamatust. mereväe leitnant Carl Johann kaupmeeste hulgast ja Ilmselt 1781. a moodustatud v. Gernetile (1766-1857), suutsid oma Hiiumaa mõisaid Aadma karjamõis eraldati millega Aadma muutus majandada selliselt, et isegi Putkaste alt 1792 iseseisvaks Vaemlale kõrvalmõisaks ning Tallinna baltisaksa ajalehte mõisaks. Oluliseks püsis sellisena kuni Eesti jõudsid artiklid, mis mõistsid muutuseks oli Aadma maareformini. Gernetid hukka nende käitumist müümine 24. juunil 1815 pärinesid Tallinna talurahvaga.

Artikkel on pärit ajalooajakirjast „Kleio“ nr 4 (14) 1995

16

Ma lestusi kodusaarelt

August Kubja On ilu ja vaatepilte, mida missugune koht jääb siis ükski kunstnik pole suutnud tema õigeks koduks? Kodu... Selles sõnas on veel jäljendada ega lõuendile midagi salapärast, midagi maalida. Isegi äike tõi sellise Psühholoogid ja pedagoogid sõnulseletamatut, mida ei suurepärase looduspildi on seda küsimust uurinud suuda asendada ükski ning arvavad, et inimese esile. Suvel, kui äike oli üle võõrkeelne sõna ega mõiste. läinud ja päike jälle paistis, tõeliseks koduks jääb see Oma rännakul olen kohanud siis oli nii ilus kaugemal mõni paik, kus ta üles kasvab kaasmaalast, kes oli tahtnud seitsmendast kuni üksik talu valendava unustada kodu. Ta ei lugenud korstnaga, kollendava neljateistkümnenda ühtki eestikeelset raamatut viljapõllu keskel, taamal eluaastani. Seitse esimest ega ajalehte. Kirikus, mille eluaastat jätvat lapsele tagapõhjaks roheline mets, liige ta oli, kõneldi ainult üleval tumesinine taevas, kodususetunnet. See väide ei inglise keelt. Piiblit luges ta mille tumedale pinnale pea hästi paika, sest olen ise inglise keeles ja palvetas selline rändur, kes esimesed ilmusid aeg-ajalt kord siin, Jumala poole inglisekeelseid kord seal heledalt sähvivad seitse aastat ühes paigas ja palveid. Pärast tema surma sakilised välgujooned – pilt, järgmised seitse teises paigas ei leitud ühtki eestikeelset elanud, kuid seitsme esimese mille raamiks poolkaares raamatut ega kirja ta värviline sädelev vikerkaar. eluaasta mõju veel suuremgi järeljäänud asjade seas. Kuid Tasane kaugenev kõuekõmin, olnud kui järgmiste aastate oli siiski üks mõiste, millele mõjutused. Need aastad nagu salapärase mootori inglise keel ei suutnud anda võivad olla kui mürin, mis kõike seda ilu ja õiget vastet: kodu...Üks tema suurepärast vaatepilti kõrvalepandud kinolint, mida kirjutus algab: „My right ekraanil hoidis. Ilu ja värvide kaua aastaid ei ole kodu comes to me at right kasutatud, aga siiski on igal harmoonia, mida inimaju time, in right ways and I vaevalt suudab järele aimata, heli, värv ja pilt viimse recognize it and give thanks kui see tema silme eest pisiasjani alles hoidunud ning for it.“ Siin oma üksinduses alateadvuse kaudu meid kadunud. igatses ta tõelise, õige ja mõjutanud. tuleva kodu järele. See Kusagil ei kohise mets nii olukord, milles ta elas, ei rahustavalt kui kodus. Ja . asendanud kodu, vaid jättis mänglevate lainete vaevalt Vancouveri saarel Briti kodutusetunde ja igatsuse kuuldav õrn koha rannal, Kolumbias Honeymoon Bay selle järele. õhtupäikese kiirtes kullatud laagris oli suure seedrikännu pilvede all ... Ja kodu vaikus Seda sõna ei saa tõlkida otsa tehtud lillepeenar. ja rahu, seda ei leia sa võõrkeelde, samuti ei suuda Kevadel kõige esimeseks maailmast iialgi enam ... ilmusid krookused, siis ükski paik maailmas asendada meie hinges seda Kui inimene kasvab üles, dafidillid, valged nartsissid ja väikest lihtsat eesti kodu ega rännates ühest paigast teise, hiljem ühel peenraserval, nagu äraeksinud, kolm suuda asendada selle mõned aastad elab ühel väikest lillekest. Ühel õhtul ümbrustki. pool, siis rändab jälle teise ja kolmandasse paika, - kui töölt tulin, olid nende õied täiesti lahti löönud. Ma

17 ei teadnud nende nime, ei Tamme koplist läände. Et järgmine: idas Ranna Peetri, eesti ega inglise keeles, aga lääne poole vaadata, tuli Tärkma küla, Viiterna küla, tundsin, et nendel lilledel oli minna mõisa õuest läbi Nõmme männik ja koolimaja maagiline jõud ja vägi, just hobusetalli läänepoolsele – kiriku nimi on Emmaste. nagu muinasjutus. Aeg läks nurgale. Sealt paistis läänes Põhjapiir: Olima kaev, Riida tagasi, kaugus kadus, olin üle põllu Lepiku küla, lõunas küla ja Murru mets. Läänes: väike seitsmeaastane poisike meri ja Saaremaa mets. koolimaja, Viiri pood, Hiiumaal Emmaste mõisa Põhja poole üle Paja kopli Viiri, Pärna, Sõru ja Lepiku tallmeistri toa trepil ja Murru mets ja uus põld kuni küla. Lõunas: meri – vaatlesin neid väikesi Riida külani, kus asusid väin – ja selle taga Saaremaa lillekesi, mida pärast sulaste elumajad. mets. See maa-ala ei olnud seitsmendat eluaastat kuigi suur, sest Olima kaevult Männik varjas endas tähtsaid polnud enam iialgi näinud. randa võis olla umbes kolm Kõik mõisa ümbrus tuli asutusi. Kest männikut asus kilomeetrit ja Ranna Peetrilt elavalt meelde, inimesed, kirik, lääne pool männiku minnes mööda randa kuni ääres kirikumõis, põhja pool hobused, vankrid ja kogu see Sõruni ei olnud palju üle viie Olima kaev, Vene Juku pood maa-ala, mida seitsme aasta kilomeetri. jooksul olin suutnud ja Breveri maja. Ida pool männiku servas Kaup Jüri Selle keskel asus Emmaste avastada. See meenus nii elavalt, nagu oleksin alles eile pood, kaugemal Viiterna küla mõis. See oli nagu riik sealt lahkunud. Tamme ja Onno Priidu pood vanas omaette, kus paljuasju tuli Nõmme kõrtsis. Lõuna pool tundma õppida. Kõige koppel, kus isa tihti hobuseid Nõmme koolimaja, mõisa esimeseks olid hobused ja karjatas. Vaade Tamme kopli nurgalt üle laiuvate põldude metsavahi maja ja vana vankrid, sest aknast välja ida poole, kust vaadet viinaköögi juures Köögi vaadates paistis tuppa, kui Mihkli koht. Männikut hobused tallist välja toodi takistas vana viinaköögi taga männiku roheline müür, nimetati Nõmme männikuks. ning tagasi viidi, samuti ka millest kiriku torni terav tipp Maanteed mööda ida poole see, kui neid vankri ette minnes pidi tulema Tilga rakendati või välja sõideti. vaevalt välja paistis. männik ja mägi ning Töövankreid oli mitu eri liiki: Lõuna poole oli vaade kaugel nende taga teised landoo – suur avaram, üle põldude lage mõisad: Putkaste, Vaemla, neljahobusetõld, kupee – rand, rannas mõisa Orjaku, Kassari ja Suur mõis, väiksem tõld kahele tuuleveski, selle juures milles pidi asuma hobusele. Kaless, saraban, telefoniputka, kust kaabel tondikamber, kus tondid suur jahivanker, postvanker mere alt Saaremaale läks; ühtki inimest öösel magada ja pinkvanker. Tõllakuuris, kaugel Tärkma küla piiril ei lase. kus vankrid asusid, tahtsin Vesiaia juures paistis üksik alati vaadata, eriti siis, kui Ükskord sõitsime isaga suur tammepuu ja sealt edasi neid määriti ja puhastati. Tärkma külast läbi ja mööda sinine merepind, mille taga nagu palistusena randa kuni Ranna Peetrile. Hobustest mäletan kõrbi tumeroheline Saaremaa Ranna Peeter oli Papsi ranna laugaga täkku, kes mind esimest korda sõidutas isaga mets. Iga valge laeva ja paadi heinamaavaht. kaasas vana-aasta õhtul puri oli veepinnal selgesti Kui määratleda piirkonda, suure pinkvankriga kirikusse. väljapaistev. Põhja poole üle mida enne seitsmendat põllu jäi kirikuhärra koppel ja Mauri oli punase lauguga eluaastat suutsin avastada ja kõige suurem mõisa hobune, kopli taga mets. Mõis jäi tundma õppida, siis oleks see 18 siis kaks kõrbi Kriisa ja Aasa, puurkaevu vesi ei olnud hea. Elu mõisas. kaks musta Saatan ja Kärner Jaa, puusepp Peet – Saatanella ning hulluks mõisa puusepp. Üks Kevadel oli põldude kündmine ja seemendamine. ehmunud väike must Ratas. teomeestest, kes alaliselt On küll palju hobuste pilte mõisa teotoas elasid, oli Oli kaks külvimasinat, vaimusilma ees, aga nende Tenn Juhan. Alveus Andres heinaseemne külvaja ja vilja külvaja. Põllutööriistadest nimesid ei mäleta. Nagu elas vanas viinaköögis, aga inimene võib hulluks minna seda ei mäleta kus Sahalini mäletan järgmisi: äke, ehmatuse ja hirmu pärast, Priidu elas. Öövaht Mihkel, vedruäke, taldrikäke, kultivaator, kolmevändalised nõnda juhtub seda ka Sopi Peet ja Teekel Juhan loomadega. Oma nime oli elasid Riida külas, neil kolmel külvisahad, põllurull ja Ratas sellest saanud, et ta olid pikad habemed. Sopi rõngasrull, mille hääl oli kaugele kuulda, kui sellega kunagi ei käinud sammu ega Peedul oli kõige suurem ja jooksnud, vaid alati kargas ilusam habe, ta oskas rulliti. Puusepp Peet oli tuhatnelja. Ta oli külas üles varrastega kududa villaseid külvimees, kõige kiirem hobune valiti külvimasina kasvanud ja väga tasane ning särke, kampsuneid ning vaikne olnud neljaaastaseni. sokke. Teekel Juhan oli ette. Suvel oli heinaniitmine Ühel talvehommikul oli piimamees, viis Emmaste ja loovõtmine, tööriistadeks olid niidumasinad ja peremees läinud metsa puid mõisa piima Orjaku tooma ja ohjad jätnud juustukotta. Mõisa sepaks oli hobuserehad. Sügisel hobuse selja peale. Nagu Rahutu Mihkel, sepa poisiks viljalõikus, lõikusmasinad on eriti meelde jäänud – nagu teada, ei maga talvel teder Lille Priidu. Nurst Mihkel oli suured mitmetiivalised puus, vaid kaevab ennast masinistiks lokomobiilil ja täristajad linnud, kes mööda lumme magama. Kui rehepeksumasinal. peremees oli hakanud puid viljapõllu äärt roomasid, küll Kutsa Peeter, tallipoisid tiibu lehvitades, aga iialgi reele laduma, oli teder hobuse kõrvalt lumest lendu Kupja August ja Hernes suutmata lendu tõusta. tõusnud, hobune oli Gustav – need olid nagu Esimene, teine ja kolmas tiib omad inimesed. Valitsejatest kohendas vihku lõikuslaual, ehmatanud ja üksinda koju jooksnud. Sellest päevast mäletan kaht: Köösel, keda neljas pühkis selle jälle alates oli hobune hulluks kutsuti Vene sõjaväkke, ja puhtaks. pärast noor Badram, kes läinud ja ei olevat enam kandis prille. Pähk Antonil oli Vilja kogumine ja vedu rehte, sammu käinud ega traavi hiljem vilja peksmine, mis jooksnud, vaid kihutanud suur kahe reaga suupill, millel oli kaks kella peal. Selle mitu nädalat kestis. See aeg tuhatnelja. Peremees oli siis oli enne Esimest mängu tahtsin alati kuulata. hobuse mõisa parunile Maailmasõda – rahuaeg. müünud, kuid mõisaski ei Küla meestest mäletan: Inimesed ei olnud enam saadud viga enam Madise Simmo, Pendison mõisa orjad, vaid töölised parandada. Sassa, Kõpu Peeter, Kärnudi said kindla palga ja oli kindel Mõisa õuel liikudes sai Andres, Kitu Juhan, Viiri tööaeg. Masinad kergendasid tundma õppida inimesi, kõiki Juhan,, Jürna Peet ja Lepiku nende tööd, masin külvas Simmo. Nelja kaupmeest seemne, lõikas heina ja vilja, mõisa inimesi. Mõisa öövaht oli Mihkel, temal oli püssi mäletan: Kaup Jüri, Onno mais peksis ning tuulas vilja. kandmise luba ja ta tõi iga Priidu, Vene Juku ja Viiri poes Tol ajal oli ennustajaid, kes päev Olima kaevust suure Viiri Murru Liisa. kuulutasid inimkonna õnneaega. Teadus, haridus ja aamitäie joogivett – 19 tehnika pidid tooma öelda ning kooli korraga seitse tolli kõrge, papp oli inimkonnale õnne. Oli neidki tutvuda. Vanem õde Elise kaetud punase kaleviga ja julgeid ennustajaid, kes käis koolis ja võttis mind ühel kalev kaetud tihedalt kuulutasid juba piibliliku laupäeval endaga kooli klaashelmestega, nõnda, et tuhandeaastase rahu algust. kaasa. Mis osa ma seal riie vaevalt märgata oli. Ühel Aeg kahe maailmasõja vahel lugesin, seda ei mäleta, aga pool keset helmeid oli umbes andis uut lootust ja ennustati see on meelde jäänud, et kahetollise läbimõõduga uuesti. Üks meie riigi Teekel Eduard ja Kiviselja ümmargune klaaspeegel. ministreid armastas alati Theodor taplesid vahetunnil, Päikese käes ja tule valgel toonitada: “Eesti riik on pekstes üksteisele säras ning sätendas seppel. igavene, eesti rahvas on raamatutega pähe. All sepli sees oli eriline igavene, igavesti kestev“. peaase tehtud ja seda võis Mõisa parun oli poissmees ja Mõned aastad hiljem oli neil kõvasti pähe kinnitada. Ema riigimeestel häda ja mäletan ta pulmi. Aida ees tahtis seda hoida lastele appihüüd:“ Eesti riik hävib ja oli rida laudu ja pinke üles mälestuseks, aga seatud, kus söödi ja joodi. rahvas hävib, aidake meid!“ kirikuõpetaja Embeck teadis, Kuidas võib üks igavene riik Torupilli Juss oli oma pilliga et emal see oli ja käis ja rahvas hävida? Nüüd ma ka pulmas, sakste pulmad ja senikaua peale, kuni ema laulatus peeti linnas. olen uuesti lugenud siinsete selle ära müüs viie kuldrubla Pruutpaari kojusõit pidi riigimeeste uusi ennustusi. eest eesti rahva Muuseumile. Üks Kanada eelmise olema öösel kell kaksteist. Mõisa trepi ette viiv sõidutee Noorema õe Salme parlamendi liikmeid Elmore oli varjatud mõlemalt poolt sündimise päeva mäletan Philpott kirjutas: “Praegu on kõige õnnelikum ajajärk hekiga, heki äärde mõlemale selgesti. Oli ilus suvine päev, inimkonna ajaloos ühel lapsel poole oli tõmmatud traat ja kogu päeva pidin üksinda sellele teatud vahemaaga väljas mängima. Tahtsin maailma sündida!“ Kas peab see inimlik ennustus paika üksteisest asetatud aknast tuppa vaadata, kuid või puruneb nagu eelmised, ümmargused paberist hiina aknad olid kaetud, midagi ei laternad, mille sisse olid seda näitab tulevik. Jumala näinud. küünlad pandud. Ka trepp oli riik on igavene ja inimesed ei Parunit ja ta prouat pidime suuda kunagi luua igavest nendega dekoreeritud. Olin ema süles ja ootasin seda alati teretama, kui juhtusime riiki. Üks mälestus on kaasa aega, millal küünlad põlema neid nägema. Ükskord eksisin toonud rea teisi kaasa, kuid selle kombe vastu. Olin süüdatakse, aga uni sai lähen jälle tagasi. võimust ja ei näinud ma minemas tõllakuuri vankreid Mäletan suurt bagerit, mis midagi. Meie emal oli ilus vaatama, aga parun tuli just tõllakuurist välja, minule süvendas merd Sõru silmas, „seppel“, mida me tahtsime tehes palju kolinat ja mürinat alati vaadata. Seda hoiti vastu. Ma ei tahtnud teda teretada, sest teretamisel tuli töötamise ajal. erilise kaanega vaka sees, seisma jääda, müts peast seplivakas. Olen lugenud hiiu Esimene koolipäev Nõmme sepli kohta kirjutust, milles võtta, kummarduda ja koolis. Oli kombeks ja on öeldud, et see oli eriline ütelda: “Tere, parunihärra!“ lubatud, et kooliskäijad Keerasin kohe ringi ja tulin pruudipärg. Aga sõna pärg ei lapsed võisid oma nooremaid ole siiski õige mõiste, õigem tagasi. Üle õla vaadates õdesid-vendasid laupäeviti oleks öelda: pruudikroon. nägin, et parun tuleb mulle kooli kaasa võtta, kus nad See oli ümmargune, kõvast järele. Kiiresti läksin toa oma õpitud osi võisid üles juurde. Ema küüris parajasti papist tehtud, kuus kuni 20 eeskoja põrandat. Läksin ja luges palveid. Kodus tuli tulema, kui pasunat puhud. ema seljatagant läbi tuppa ja igal õhtul enne voodisse Ühel hommikul õue minnes pugesin voodi alla. Parun oli minemist lugeda salme: “Kas nägin, et Tasso läheb ema noominud: “Te peaksite on linnukesel muret, mis ta karjatara poole, jooksin ruttu oma lapsi õpetama, et nad sööb, kas ta nälga sureb“ või tuppa, võtsin pasuna ning oskaks mõisavanemaid „Oh, Jeesus, hästi kata mind jooksin kiiresti õue tagasi.

teretada.“ kana pojukest“ või „Väsind Puhusin pasunat, Tasso jäi silmad kinni läevad“. seisma, vaatas korraks minu Talvel, kui mõisa tiigist jääd poole ja jooksis edasi. Minu võeti, ei olnud lastel enam Alati pidime enne sööki pasunal ei olnud mingit luba tiigile minna, aga siis oli söögipalvet lugema, mida ligimeelitamise jõudu ega suurim lõbu lahtiste vanema õega kordamööda väge juures. jäätükkide peal joosta. Tiigil tegime. Pärast sööki käsi oli jää tükkideks saetud, aga kokku pannes tuli öelda; Suvel oli mõisarahva ühine ei olnud jõutud veel ära “Jeesus tänat, kõht täis, aitäh väljasõit rohelisse. Suure vedada. Isa ja ema sõitsid süüa andmast“. jahivankriga sõideti siis saare pühapäeval kodunt välja, kõige ilusamasse kohta. Mäletan, kui ema ostis suure jäime õega kahekesi koju. Oli Kõige ilusamaks kohaks peeti kõvasti keelatud tiigile Piibli ja väikese lasteraamatu, Kassari mõisa niitu, mis oli tol minna. Aga teised lapsed „pildipiibli“. Oli raamatuid, ajal hästi korrashoitud aga minule keelatud lugeda läksid ja meie läksime ka pargitaoline looduslik jäätükkidega sõitma. Kord ja need seisid kapis luku taga. heinamaa pärnade, vahtrate, tahtsin ühelt jäätükilt teisele Oli ainult mõni päev nädalas, jalakate, tammede, haabade kus tohtisin raamatuid hüpata, aga vahemaa oli liiga ja paljude lugeda. Paruniproua oli lai, jalg libises ja kukkusin metsõunapuudega. Ühisel tiiki. Teised lapsed tõmbasid lastest väga huvitatud ja väljasõidul oli seal koos mu välja, aga olin üleni märg. uuris nende huvid ning Kassari, Vaemla, Putkaste ja tegevuse kõik järele. Minu Õde viis mind kohe tuppa, Emmaste mõisa rahvas. Eesti võttis riidest lahti ja saatis kohta leidis, et minu Wabariigi ajal peeti seal alasti voodi teki alla. Oli hirm raamatute lugemine ja huvi üldhiiumaaline vabaõhu- nende vastu on üle keelust üleastumise pärast. jumalateenistus, mille normaalse lapse piiri, ning Karistust ei mäleta. korraldajaks oli baptisti keelas selle ära. kogudus. Suvel tiigi kaldal sain hane käest peksa. Kui hanel on Jõulupuu oli igal aastal mõisa Esimene näitemäng toimus suures saalis ja seal jagati pojad, on ta väga tige ja põllutööriistadekuuris. Olin vihane. Liiga ligidale läksin, kingitusi. Jõuluvana ei olnud. isa süles, et paremini näeks. hani lendas mulle selga, Kes maskides käisid, olid Näitelava mäletan, aga mardid ja kadrid. Sain pidas nokaga riietest kinni ja näidendit ei mäleta. Siis tõi tiivanukkidega peksis mind. valitseja käest ühel aastal elu ise ühe näidendi ette, mis Jällegi teised lapsed päästsid kingituseks väikese pasuna, kurvalt lõppes. Olime mis mulle väga meeldis. mu ära. kutsutud paruni ja ta proua Parunil oli suur jahikoer juurde lõunasöögile. Istusime Kui proua mõisa tuli, siis elu Tasso, kes tihti mõisa õuel söögitoas laua ääres, parun muutus mõnevõrra. Iga ringi jooksis. Tahtsin Tassoga ja proua istusid laua taga, kesknädala õhtul oli mõisas tutvust teha, aga see ei kutsari Kuningunde ja Alfred palvetund. Proua mängis pannud lapsi tähelegi. istusid laua otsas, minu õde harmooniumil laulule kaasa Jahikoerad pidid ise juurde 21

Elise ja mina istusime paruni “See oli parunihärra „tussu oli meelega tehtud ja kohe ja proua vastas, üks laua ots puuks““. Seda kuuldes käratas: “Sina häbemata oli tühi. Proua vaatas selle hakkasid proua ja parun poiss, mis sa söögilaua juures järele, kuidas me sõime ja et naerma ning mitu korda teed, sa oled peksu väärt.“ oleksid õiged söögikombed. ütlesid järele seda sõna Püüdsin ennast kaitsta, Söömise ajal ei tohtinud suud „tussu puuks“. Kas me olime öeldes: “Saksad teevad ikka lahti olla, kogu närimise ajal täielikult oma söögikombed sedamoodi.“ See vihastas isa tuli suu kinni hoida ja ära õppinud või oli proua veel enam: “Vaata, kus mul neelamise ajalgi pidi suu meid unustanud, pärast meid parunihärra.“ Võttis mul kinni olema. Ei mäleta, et keegi enam ei õpetanud ja kõrva äärest juustest kinni ja minul oleks sellega mingit sõime edasi ning tohtisime viis mind söögilaua juurest raskust olnud, aga õde räägib lõbusad olla. Lõbus oli nurka seisma, öeldes: “Et sa tänapäev veel, et temal oli sakstega ühes süüa ja täna enam söögilaua juurde neelamise ajal ikka tahtnud naerda, aga õhtusöögi ajal ei tule.“ Õde puhkes nutma, suu lahti tulla. Siis äkki selle kodus oli seda kurvem. Õe ta võis laua juurde edasi hoolsa töö ja õppimise sekka kord oli söögipalvet lugeda. jääda. Nii õnnetult lõppes sündis mingisugune hääl ning Kui palve loetud ja sööma see sakste mäng. Sakste proua küsis kohe: “Mis hääl hakkasime, tegin ka oma kombed ei passinud see oli?“ Kutsari Kuningunde, valju „puuksu“ ja puhkesime talupoegadele. kes kõige kiirema õega mõlemad valjusti mõtlemisega oli, vastas kohe: naerma. Isa märkas, et see

22

Inimarengu va hika ik

Elmar Hollmann ametnikud. Tuleb tõdeda, et Riigi üks tunnuseid – oma need, kes langesid raha – likvideeriti. Kasutusele Sõja eel töötas Käina võõrvõimu ohvriks või võeti ebastabiilne euro. vallamajas üks ametnik - põgenesid terrori kartusel Skandinaavia pangad vallasekretär Hänni. läände, olid rahva kasutasid juhust ja võtsid Vallavanem oli auamet. Valla eesrindlikeim ja harituim osa. Eesti panganduse üle, viies palgal oli veel koristaja- kasumi näol saadud miljonid käskjalg, keda kasutati peale Kolhooside algperioodil maksuvabalt riigist välja. põhitööd juhul kui oli vaja suunati mind Käina valla Enneolematu kuritegevus! kiiresti mingi korraldus kolhooside instruktor- kuhugi edastada. Telefoni raamatupidajaks. Sel ajal oli Vargused, röövid, mõrvad, omasid tollal vaid sideasutus, valla palgal samuti vaid paar- tuhanded kodutud, kool ja kauplus. Nõukogude kolm ametnikku. joomarlus, narkootikumid ... ajal nimetati vallavalitsus See on tänapäeva tegelikkus, täitevkomiteeks, sekretärile Poliitiline situatsioon mis laostab rahva vaimset lisandus täitevkomitee Moskvas ja Jeltsini tervist. Mullune 22. esilekerkimine võimaldas esimehe palgaline ametikoht. detsembri „Õhtulehes“ väitis 1991. aasta augustis taastada politsei asjatundja Koit Endised ametnikud langesid Eesti Vabariigi iseseisvuse. Pikaro, et kolmandik NKVD terrori ohvriks. Orjaku Järgnes erastamine, jõustruktuuride töötajaist on talupidaja August Teesalu, ärastamine ja otsene vargus. lihtsalt lollid. Ränk süüdistus, kes oli Käina vallavanem, Seni hästi toiminud kuid annab ainet küüditati kogu perega põllumajanduslik tootmine mõtlemiseks. Venemaa avarustesse. suures osas likvideeriti. Maarahvas jäi tööta ja pages Võrreldes sõjaeelsega, on Sõda. Saksa okupatsioon, ca linnadesse. maaelanikkond vähenenud 60-70 tuhat eestlast põgenes ca 30% võrra või enamgi. Siit elu kaalule pannes väikestel Möödunud on 20 aastat. küsimus: miks peab Loodetud jõukuse asemel kaluripaatidel läände. vallamajas 2-3 ametniku virelevad paljud vaesuses. Saksa julgeoleku politsei asemel kaasajal istuma 10-15 Ebakompetentse juhtimise ametnikku. Kas tänapäeva (gestapo) ja eestlastest tulemuseks on majanduslik ametniku ajupotentsiaal on omakaitse mehed tegid allakäik, sajad pankrotid, rahva hulgas järgmise kordades nõrgem oma tühjenevad külad, töötus. eelkäijast või nad istuvad puhastustöö. Endised Kümned tuhanded on taas ametnikud täitsid ühishauda. ametipostil suhteliselt heal kodumaa tolmu jalgeilt palgal ja teesklevad Taas nõukogude võim ja pühkinud ja siirdunud töötamist! Omavalitsuste võõrsile, lootuses leida tööd NKVD järglase KGB ohvriks reform on eluliselt vajalik. langesid saksa-aegsed ja leiba.

2.märtsil 2012 Kärdlas

23

Taasiseseisvumise mo rud viljad

Elmar Hollmann kõrvalehoidmiseks. Tänapäeval ei kuulu ma Häbiväärne olukord, ühegi erakonna ridadesse, Vabadusvõitlejate ja arvestades, et kõik see kuid jälgin pidevalt, mis riigis represseeritute Hiiumaa toimub rahuaja tingimustes, toimub. ühingu liige kusjuures valitsus Nõukogude aegsest aktsepteerib seda. Taoline 20. augustil tähistasime Eesti eesrindliku majandusega Vabariigi 21. olukord oleks välditav, kui valitsus rakendaks riigist, mida tollal nimetati taasiseseisvumise päeva. Sel halvustavalt Moskva sigalaks, alternatiivset võimalust puhul demonstreeris ETV kell on saanud üks vaesemaid 19.10 filmi „Klassikaaslased tööteenistuse suhtes, mille kestvus oleks Euroopa Liidu riike ehk 1943. aastast. Unustatud teisisõnu kerjus, kelle armeeteenistuse omast mälestused“. nälgivale elanikkonnale pikem. Olin üks neist, kes sel saadetakse sadade tonnide mälestusväärsel aastal Olen saatusele tänulik, viisi toiduabi. Kärdla linna vabatahtlikult astus SS- vaatamata läbielatule – sõda, vaestele jagati seda toiduabi ridadesse, nagu kõik need, haavatasaamine, Venemaa 8.augustil. Nii toimub see üle kellest filmis jutt. Tuhanded sunnitöölaagrid – jookseb vabariigi. 25.augusti eestlased olude sunnil võõras mul 90 eluaasta, kusjuures „Õhtulehes“ on rasvane mundris andsid oma elu Eesti ainuke miinus on sõjast pealkiri „Säh sulle Euroopa Vabariigi taastamise nimel. kaasasaadud kuulmispuue., Liidu toiduabi – pensionärid Tol korral see ei õnnestunud. mis on aastate jooksul jäeti ilma!“ Tartus hakati Aastad teevad oma töö. süvenenud tõeliseks toiduabi jagama kell 10, kuid Meid, SS-veterane, jääb üha kurtuseks. Vaatamata sellele järjekord oli juba kell 6 ukse vähemaks. Hiiumaal elab veel tulen oma eluga rahuldavalt taga. toime. Mulle on suureks vaid 16 kunagist saksa Sama toiduabi baasil mundri kandjat. abiks endine töökaaslane Tooni Põder, kellega töötasin organiseeriti supiköögid. Minu sõjaaegset tegevust Hiiu Teedevalitsuses koos 17 Näiteks Tallinnas ühes sellises köögis saab iga päev Eesti vabariigi taastamise aastat. Olen säilitanud nimel on seni võimul olnud temaga väga head suhted tasuta lõunasöögi 220 presidendid kõik vääriliselt seni. Tema abistab mind inimest. tunnustanud. Neli aastat suhtlemisel kus vaja ja Paljukirutud nõukogude aeg tagasi sai minust Kotkaristi mõningate olmeprobleemide elati üle. Kõigil oli tööd ja leib kavaler. lahendamisel. laual. Ma ei idealiseeri Lugesin hiljuti ajalehest, et Poliitikahuviline olen olnud nõukogude okupatsiooni aega. Teame kõik, et 26 % noorukitest ei ole noorusest alates. Nõukogude armee teenistuskõlblikud. ajal NLKP ridades viibimine kaupluste lettidel valitses Seega 26 noorukit sajast on säästis mind ilmselt paljudest tühjus, kuid teame ka seda, et leti alt sai nii mõndagi kas füüsiliselt või vaimselt ebameeldivustest, võttes alaarenenud. Pole välistatud arvesse minu SS-tausta, mida defitsiiti. Tol ajal valitses ka see, et leiutatakse igasugu ma parteikomitees ei mentaliteet „käsi peseb kätt“. nippe teenistusest varjanud. 24

Taasiseseisvumisajal erastati, Välismaalased omandavad näiteks põhjanaabri ärastati ja varastati riik saiaraha eest Eesti riigi vara. Soomega. Samal ajal valitsus paljaks. Põllumajanduslik Ka riigi üks tunnus –oma eraldab raha meist kolm tootmine praktiliselt raha- vahetati ebastabiilse korda rikkamate riikide likvideeriti. Endise euro vastu, mille ostujõud toetuseks. See on tegelikult suurtootmise asemel võib kahaneb iga päevaga. andestamatu kuritegu oma praegu imetleda võsastunud rahva suhtes. kõlvikuid. Kõige selle taustal Viimastel päevadel antakse jagunes rahvas klassidesse. mõista, et senisest Euroopa Vapside hümnis on sõnad: Liidust peaks kujundatama “Eestimaa su mehemeel, Käputäis rikkureid ja väga palju neid, kes elavad Euroopa Riikide pole mitte surnud veel...“ vaesuse piiril või allpool Föderatsioon, mis tähendab, Kahjuks on iseseisvuse eest et kaovad ka rahvuslipp, võidelnud sõjameeste seda. Taolist kihistumist soosib ka praegune valitsus. riigivapp ja oma rahvuslik järeltulijail kadunud Endine NLKP liige, härra armee. mehemeel. Neist on saanud apaatne, psüühiliselt haige Ansip, kes oli EKP Tartu Eeskujuks on toodud USA-s ühiskond, kes pole Rajoonikomitee sekretär, on kehtiv valitsemisvorm. Päts tänapäeval Eesti Vabariigi objektiivselt võimeline müüs kunagi Eesti riigi maha hindama riigis tegelikult peaminister. Härra Ansipi püssipauguta. Näib, et Ansip toimuvat. Sellise teovõimetu loosung „Eesti viie Euroopa läheb kaasajal sama teed. rikkaima riigi hulka!“, on massiga on valitsusel hea manipuleerida ja teha oma vastupidi, kukutanud meid Kümned tuhanded eestlased ülbuses ükskõik mida iganes tagant neljandaks. Meist on kodumaa tolmu jalgeilt vähem teenivad vaid pühkinud ja siirdunud neil pähe tuleb. Kahjuks peab lätlased, bulgaarlased ja võõrastele, peamiselt tõdema, et vaakum võimu ja rahva vahel süveneb rumeenlased. Soome, lootuses leida tööd ja leiba, mida tänane Eesti pidevalt. Härra Ansipi valitsuse arvele Vabariik oma rahvale ei Tahaks loota, et rahvas võib kanda kogu riigi võimalda. Rahvas nälgib, järgmistel riigikogu valimistel majanduse laostamise. palgad ja pensionid on ei komista sama reha otsa. Pankrot järgneb pankrotile. naeruväärsed võrreldes

September 2012

25

2012 aasta

JAANUAR 2 Laternamatk Kassari veskist Piibuninale. MÄRTS Peatustes luges luulet Maris Varik. 3 Kodukant „Hiiumaa“ üldkoosolek Vetsi Teelaud Mõisa poes. Tallis. Osavõtjad Ester Tammis, Tiivi Lipp 16 Ly Kaupsi loeng „Kuidas müüa käsitööd“ ja Leonora Kääramees rahvamajas 24 KÜSK projekti lõpukoosolek Orjaku 20 Berliinis Grüne Wochel osales Triinu külamajas, kus esitleti kaasamiskava Schneider omanimelise õunamahlaga koos ettepanekute kaardiga uue Kassari 28 Rein Tikka saavutas kolmanda koha saare üldplaneeringu algatamiseks. autode lumerajavõistluses Kärdlas Posti Projekti rahastas KÜSK ja see viidi läbi tänava rajal koostöös Kassari haridusseltsi ja Käina 30 TV3 saates „Õhtusöök viiele“ Hiiumaa Vallavalitsusega avasaates astus tublilt üles Orjaku Mõisakoha perenaine Maia Jõpiselg APRILL 11 Käina lahe-Kassari maastikukaitseala VEEBRUAR kaitsekorralduskava II etapi esimene 6 Tiiu Valdma loeng „Hiiumaa vammused avalik kaasamiskoosolek. Läbiviija ja kuued“ rahvamajas Keskkonnaamet. Osalejaid 24 7 Elina Jõpiselg võitis kolmanda koha 7- 20 Leader -programmi toetusel valmis ndate klasside matemaatika olümpiaadil Orjaku sadama puhkeala 9 Tartus ülevabariigiline „Teeme ära!“ läbiviimise arutelu. Osales Ester Tammis MAI 13 Lõppes Leader-programmi projekt 2 Saaremaa Laevakompanii kinkis oma 20. „Rannaküla Orjaku tuntuks meil ja sünnipäeva puhul Orjaku sadama mujal“, mille käigus valmistati meresõiduharrastajatele 20 päästevesti. muuhulgas küla postkaart ja 5 “Teema ära!“ talgud Rahvamaja juures, reklaamvoldik kus olid ametis Tiivi Lipp, Heli Tuisk, 15 Kassari külavanem Toivo Platov asus Säde Põllu, Valve Mölder, Hiivi-Liivi töötutega Sääremäge võsast Mugamäe, Inga Mikk, Anna Lipp, puhastama. Töö toimus 21 päeva Kristjan Lipp, Ants Kirsi, Lola Kirsi, Heidi 16 Täiskasvanud Õppija Nädala infopäeval Kirsi, Marje Vann, Tristan Paeorg, Tallinnas esindas Hiiumaad Ester Martin Schneider, Iti Tikk, Linda Tikk, Tammis Kalev Kersen 26 Kassari haridusseltsi taasasutamise 17. .... ning Aino ja Oskar Kallase suvekodu aastapäev ja üldkoosolek juures, kus olid ametis Jaan Arder, Anu ja Kalju Hülg, Tiiu Kopli, Tiina Selirand, 26

Maarja Niimann ja Oliver Roosi, Merike JUUNI ja Tõnis Niimann 1 Kassari käsitööpoe avamine Kassari … Orjaku küla kevadtalgud, osales 31 Puhkekeskuses. Poepidaja Margit Juur inimest Käina lahe – Kassari maastikukaitseala 10 Eesti Mittetulundusühingute ja kaitsekorralduskava II etapi teine avalik Sihtasutuste suvekoolis Tugamanni kaasamiskoosolek. Läbiviija veskis osales Ester Tammis Keskkonnaamet. Osales 17 inimest 12 „Hiiumaa Suur Seiklussõit koos Ungru 2 III Tuulekala Festival Orjaku sadamas. krahvi aarde otsinguga“ raames külastas Kalatoitude konkursi „Tuulest viidud“ Orjaku sadamat, infomaja ja esimese koha sai Ulvi Paat Vetsi Tallist veeloodimaja ligi sada mängus osalejat ja teise koha Indrek Kääramees 13 15 aastat infolehe „Kassarimaa“ 4 Ilmus „Kassarimaa“ nr 31 ilmumisest 5 Kodukant „Hiiumaa“ üldkoosolek Kogumiku „Kodukant Hiiumaa – ajast 10 Orjaku külamaja avamine ja lahtiste aega“ töögrupi koosolekust Vetsi Tallis uste päev kõigile huvilistele. Külaseltsi võtsid osa Ester Tammis, Merike aastakoosolek Niimann ja Leonora Kääramees 11 Kontsert „Sadama lood“ Orjaku 15 Orjaku kalurid said esimesed tuulekala. infomaja terrassil, esinesid Marek 18-20 Ansambel „Öilajad“ kontsertreis Sadam ja Tõnu Laikre, publikuks üle Võrtsjärve äärde Rannu viiekümne muusikasõbra 19 Emmaste laadal käisid kauplemas Ülle 12 Ülemaailmse kudumise päeva raames Lorits ja Jüri Rebane toimus ühiskudumine Orjaku pubis Kassari muuseumimajas muuseumiöö 16 Kassari kalmistupüha „Öös on kino“. 18 Kodukant „Hiiumaa“ üldkoosolek Valgu Näidati dokumentaalfilmi „Sõpruse“ seltsimajas. Osalesid Merike Niimann ja kolhoosnike mälestustest kolhooside Ester Tammis loomise ajast 20 Käina Gümnaasiumi XII klassi lõpetasid ... eluloofilmi Ants Viidalepast „Mees Kristiine Kääramees, Loore Kääramees, meistrite linnast“ Annika Kääramees ja Mari-Liis ... dokumentaalfilmi Ada Lundverist ja Tammeleht ... mängufilmi Aino ja Oskar Kallase elust 21 Kontsert Kassari kabelis sarjast „Kolm „Põletav armastus“, mille võtted risti Kassari kohal“. Madalmaade ja toimusid ka Kassaris 17-19 juunini 1996 inglise 17. ja 18. sajandi muusikat viola aastal da gambadele esitasid Peeter Klaas ja Samas avatud näitus muuseumi ja Arvo Haasma. haridusseltsi maalidest „Kassari 22 Orjaku küla jaanituli küla kiigeplatsil, kunstis“, kus tuntud ja tundmatud korraldas perekond Sokk kunstnikud on maalinud meie saart ja 23 Sõru Puulaevade peol osalesid ka Orjaku inimesi. sadama puu- ja muud laevad Orjaku linnuvaatlustornis toimus Eest Täika Vetsi Talli ees Ornitoloogiaühingu Tornide 26 Kassari kabel sai uue katuse, mille tegi linnuvaatluspäev Siim Soosteri ettevõte OÜ Rooekspert. 20 Pühapäevakooli emadepäeva kontsert „Hiiu Leht“ nr. 50 26. juuni H. Kaptein rahvamajas Kassari kabel sai valge kuue ja uue 25.05-25.09 Orjaku külamajas sai tutvuda katuse“ Rannarahva Muuseumi näitusega 27 Orjaku külamaja seinale said üles „Vanad mõrrad“ Kassari saare ja Hiiumaa infokaardid, 29-1.06 toimus Orjaku sadamas ja külamajas mis jagavad infot 24/7. Projekti toetas Hiiumaa Merepäästeseltsi EAS Kohaliku Omaalgatuse Programm päästekoolitus 30-1.07 Orjakus Tuletorni sadama kaile maaliti 19 meetrise läbimõõduga tuuleroos, mis on pühendatud neile, kes merel ning ühtlasi ka meenutuseks purjelaev 27

„Martha“ ümbermaailmareisist. Maaliti „Hiiu Leht“ nr. 42 10. juuli H.Roosna kunstnik Mila Balti järgi. „Aino Kallas Kassaris tagasi, seekord Talgulisi oli 17. lavalaudadel“ 30 Täika Vetsi Talli ees 14 Kontsert Kassari kabelis sarjast „Kolm risti Kassari kohal“. Esines Mikko JUULI Perkola Soomest gambal. Kaastegev 6-7 Hiiu Purjelaeva Seltsi korraldatud XIII Arvo Haasma. Mängiti Mikko Perkola Hiiumaa paadimatk Orjaku-Koguva- loomingut ja Prantsuse 17. sajandi Orjaku muusikat. 6 A. Kallase näitemängu „Malle Käsitöö ja omatoodangu laat Kärdlas. ülestunnistused“ etendus Soome Kauplemas olid Inga Mikk, Merike Tuglase ja Kallase seltsile Niimann, Jüri Rebane ja toitlustamas 7 Täika Vetsi Talli ees Vetsi Tall. 7-8 Joosep Tikk ja hobune Paragon: rännak Täika Vetsi Talli ees 120 km rahvusvahelistel võistlustel 18 Etendus „Malle ülestunnistused“ Kurtuvenai’s, CEI2* I koht, Paragon rahvamajas tunnistati kõigi võistlushobuste seast 19 Kinoõhtu Kassari muuseumimajas. parimaks taastujaks (Best Condition Taaskord näidati dokumentaalfilmi Ada auhind) Lundverist ja mängufilmi „Põletav 9 Ott Arderile mälestuspingi avamine armastus“ Sääre mäel. Idee Kassari Haridusselts. 19-22 VIII Pärimusmuusika festival Hiiu Folk Teostus Jaanus Marlen. Filmis Eesti 20 Kassari kiigeplatsil esinesid Anu Taul ja televisioon ja inimesi intervjueeris Tarmo Noorma, Lauri Saatpalu ja Peeter Vahur Kersna Rebane, Kärt Tomingas ja sõbrad, Tuulepuu, Margus Põldsepp, Üllar Saaremäe ja sõbrad, Tõnis Mägi ja Kärt Johanson, Kriminaalne Elevant. 21 Eesti Külaliikumise Kodukant eestvõttel „Avatud külaväravad“ Kassari saarel Orjakus toimusid loodusmatkad, käsitöö-ja mereteemalised töötoad, väljasõidud merele ja ETV saate „Ilus maa: ühe sadama tümps“ salvestamine Esikülas ja mõisas toimusid kultuurilooline, ajalooline ja kirjanduslik ringkäik, 12 A. Kallase 1945. aastal loodusmatk, roo- ja puutöötoad, kirjutatud kassariainelise näitemängu kangakudumise ja saiategemise „Malle ülestunnistused“ maailma õppetunnid. esmaettekanne rahvamajas. Tõlkija Järvi Hiiu Folgil Kassari Kiigeplatsil esinesid Lipasti. Lavastaja Raivo Rüütel. Osades: ansamblid Oort, Robirohi, Olavi Kõrrevic Evi Sadul, Triinu Schneider, Ulvi Uusoja, Orkestar, Svjata Vatra, Aamos Duo Margit Juur, Tiivi Lipp, Sander Kopli, (Shetland/Norway), Metsatöll Kalju Hülg. Kassari kabelis Elo Kalda kesköö Etenduse lavaküpseks saamist toetas kandlekontsert „Kannel öös“ Eesti kultuurkapitali Hiiumaa Ekspertgrupp. 28

22 Kassari kabelis andsid kontserdi Eva 22 Eesti Külaliikumise Kodukant 15. Eensaar ja Maria Peterson aastapäeva tähistamiseks projekti 28 Täika Vetsi Talli ees „Ühtetulemine“ filmimised ja intervjuud 30 Etendus „Malle ülestunnistused“ Kassaris rahvamajas 24 Kassari puhkekeskuse lahtiste uste 31 Kinoõhtu Kassari muuseumimajas päev, külastajaid ca 70. Väljakuulutatud ühe öö ööbimise koos hommikusöögiga AUGUST võitis loosi tahtel mandrimees Rolf 2 A. ja O. Kallase suvemajas “Pildikesi Vaiksaar. Mäealuse külast“ oli jutuajamine ja 27 Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja piltide vaatamine külas suvitanud Eestimaa Külaliikumise Kodukant kirjanikest, keda tutvustas Paja Anu esindajad Külli Volmer ja Kaie Toobal Suvekassarlase Maarja Unduski tõid tunnustuse Kogukonna pärl 2012 nahkmaalide näituse avamine Kärdlas Merike ja Tõnis Niimannile. Pikas Majas Tunnusmeene autor on Rõuge sepp 3 Põltsamaa Linnaorkestri õhtukontsert Peeter Reemann. See on puualusel „Lest ja lammas“ õuel sepistatud praokil jõekarbi kaas, mille Kärdla kohvikutepäeva eelkohvik sees liigub väike valge pärl. Aluse „Sadam kutsub“ Orjaku infomajas. pikimal küljel sepistatud plaadil sõnad Kohvikut aitasid läbi viia Tiina, Loore, „Kogukonna pärl 2012“ Indrek, Helika, Greete, Anni, Margit. „Hiiu Leht“ nr. 68 31. august H. Kaptein Küpsetised valmistasid Maia, Ruta, „Kogukonna pärlid kolisid Kassarisse Helje, Leonora, Marge. aastaid tagasi“ Orjaku infomaja terrassil etendas Läsna Rahvarohke muinastulede öö külateater lugu „Pulli pubis“. tähistamine Orjaku sadamas Pealtvaatajaid üle kuuekümne 4 Täika Vetsi Talli ees SEPTEMBER 5 Lääne-Virumaa Läsna teateri etendused 2 Raamatute kinkimine põhikooli „Pulli pubi“ ja „Koosolek“ rahvamajas lõpetajatele: Ott Koor, Marten Kärdla kohvikutepäeva järelkohvik Tammeleht, Kaisa Kääramees, Meelis „Mõisavirtin Sohvi kohvik“ Vetsi Tallis Mikk, Riho Pirk, Margus Pirk, Magnus 11 Kinoõhtu Kassari muuseumimajas Tamm, Elis Uusoja, Grethel Kasesalu 12 Kontsert Kassari kabelis sarjast „Kolm ... ja esimesse klassi astujale Ats risti Kassari kohal“. Taevalikke helindeid Härmsonile neljale gambale esitasid Tõnu Jõesaar, 8 haridusseltsi 15. aastapäeval Leho Karin, Arvo Haasma ja Peeter avati äsja renoveeritud seltsimaja. Klaas. Kõlas Wardi, Ferrabosco, Purcelli Õnnitlemas ja uudistamas käisid Ester ja Pärdi muusika. Tammis, Tiivi Lipp, Evi Sadul, Merike ja 16 Etendus „Malle ülestunnistused“ Tõnis Niimann rahvamajas 14-15 Filmi „Hüppajad“ fotovõtted Hiiumaal, 19 Kinoõhtu Kassari muuseumimajas. Film kus tegid kaasa Leonora Kääramees, Roman Ungern-Sternbergist, millele Tiivi Lipp, Evi Sadul, Jaanus Risti, Ain eelnes Helgi Põllo lühitutvustus Tammeleht, Kalju Hülg, Tiit ja Sander Ungernitest. Järgnes dokumentaalfilm Kopli, Anti Veike, Toivo Platov, Tõnis Ada Lundverist Niimann 20 Taasiseseisvumispäeva kontsert Kassari 15 ETV saates „Iga pink räägib loo“ Ott kabelis, millele järgnes koosviibimine Arderi mälestuspink. Eve Viidalepa suvekodu õuel. Esines 18 Konkursil „Parim mahetootja 2012“ Salongitrio, koosseisus Meelis Vahar – saavutas II koha Triinu Schneider, kes viiulil, Enno Lepnurm – tšellol, Elena toodab maheõuntest mahla. Anstal – klaveril, laulis sopran Ludmilla Parimat mahetootjat- ja toodet Kõrts rahvusooperist valitakse 2010 aastast.

29

21 Ester Tammise intervjuu Kadi raadiole 16 Esimene kinoõhtu Orjaku külamajas, „Kodukant Hiiumaa – 10 aastat näidati filmi „Tühirand“ vabatahtlikku tööd külaelu 16-17 Koolituspäeval „Vabatahtlike kaasamine edendamisel“ Hiiumaal“ Kärdlas osales Ester Tammis 22 Sõruotsa laadal käisid kauplemas Maret 24 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis kuva Vähejaus, Aita ja Kallu Rebane, Jüri võistluse „Maavalla hiied“ kokkuvõtete Rebane tegemine. Parima pühade kivide 29 Hiiumaa IX Külade päev koos ülesvõtte tegi Marje Vann, kes pildistas Mihklipäeva laadaga Kärdlas Villalao maikuus Pühalepa valla Püha leppe juures. Raamatu „Kodukant Hiiumaa – kivisid ajast aega“ esitlus. Osalesid Ester 25 ETV2 näitas sarjast „Ilus maa“ saadet Tammis, Toivo Platov, Valve Mölder, „Ühe sadama tümps“, mis filmiti juulis Säde Põllu, Heli Tuisk ja põgusalt tutvustas Orjaku sadama ja külarahva tegemisi OKTOOBER 5 Ajakirja „Eesti Naine“ Taguküla DETSEMBER sügismeeleolu fotodel poseerisid Ülle Tuhandete päkapikkude ema Maret Lorits ja Eve Viidalepp Vähejausi valmistatud päkapikkude 6 Eesti ornitoloogiaühingu eestvedamisel näitusmüük Mareti poes Käinas rahvusvaheline linnuvaatluspäev 11 Istmesoojenduste valmistamine Kassari BirdWatch Orjaku linnuvaatlustornis kabelisse. Juhendaja Virve Salum. 23 Hiiumaa Koostöökogu üldkoosolek. Õpilased Ulvi Paat, Kairi Reintal, Merike Kassarit esindasid Margit Kääramees, Niimann Heli Tuisk 14-15 Käsitöö ja Omatoodangu laat Kärdla 27 Eestimaa Külaliikumise Kodukant 15 Kutuurikeskuses. Müümas olid Ülle aastapäeva pidustustel Paides käisid Lorits, Maret Vähejaus, Vetsi Tall Ester Tammis, Säde Põllu ja Valve 18 Tänuüritus Hiiumaa vabatahtlikele Käina Mölder. Väljasõit oli ühitatud Kultuurikeskuses. Tunnustati Valve õppereisiga Viljandimaale ja Mölderit Vastseliinasse, kus tutvuti külaelu 20 Ansambli „Öilajad“ kontsert Putkaste korralduse edulugudega. Külastati ka Samaarias Lindora laata. „Ilusa muusika kontsert“ rahvamajas. 30 Hiiumaa arengustrateegia koostamise Musitseerivad Märten Kross ja Jaan koolitusel osalesid Ester Tammis ja Tiivi Sööt Lipp 22 Orjaku külamajas kontsert „Sadama „Gahwa“ kohviku fotokonkursil „Mis on lood – jõuluks koju“. Esinevad Marek Hiiumaa?“ jõudis kümne parima hulka Sadam ja Tõnu Laikre Loore Kääramehe foto Jõululaat Kassari Puhkekeskuses päikeseloojangust Orjaku sadamas. 23 Pühapäevakooli laste jõulupuu Võistles 120 fotot. rahvamajas 24 Jõulujumalateenistus Kassari kabelis NOVEMBER 27 Ansambli „Öilajad“ kontsert Tohvri 4 Orjaku külaseltsi 6 aastapäev hooldekodus 10 Orjaku küla turaka-turniir. Osales 16 29 Orjaku külarahva aastalõpupidu mängijat. Võitis Tenno Tüll. Kolmele külamajas esimesele ja viimasele said auhinnaks kaela riputatud kuivatatud kala.

30

Ta name

Täname kõiki, kes korraldasid meile meeldejääva 27.augusti pärastlõuna. Kogukonna pärl 2012 Merike ja Tõnis Niimann

TÄNAME ANNETAJAID, ...... kes on toonud asju loteriisse: HIIVI-LIIVI MUGAMÄE, URVE TSIRIT, ...... kes on toetanud Lepa Anna Sukasäärt: JAAK SAAR, URVE TSIRIT ...... kes kinkisid raamatukogule uusi raamatuid: LIINA PRUUL, LAURI SAATPALU, HIIVI-LIIVI MUGAMÄE, LINDA TIKK, ANU HÜLG, AIVO KÄÄRAMEES, MAIE NITTIM, KALEV KERSEN, INDREK RATAS, KRISTA ROOSI, SIRJE SUUSTER

Täname vabatahtlikke, kelle abiga ... sai selgi suvel raamatukogu laupäeviti lahti hoitud: URVE KÄÄRAMEES, HIIVI-LIIVI MUGAMÄE, LINDA TIKK, ANU HÜLG, VILJA SAAR, EVI SADUL, KALJU HÜLG, TIIVI LIPP, INGA MIKK, ANNA LIPP, HANDO KASK, ESTER TAMMIS, TIIA KARAPETJAN, MERIKE NIIMANN, TIIU KOPLI

Käina kogudus tänab vabatahtlikke, kelle abiga suutsime suvel reedeti ja laupäeviti lahti hoida meie kabelit: VALVE MÖLDER, TIIU NITTIM, EVI SADUL, EVA LAUR, MAIE NITTIM, VIRVE MAIVEL, TIINA VEEM, SILVI STEINBERG, TIIA KARAPETJAN, TIIU KOPLI

Loodame järgmisel aastal innukamat kaasalöömist, et neid kohti suviti lahti hoida! Kui me ise ennast ei aita, ei aita meid keegi!

Teated

2013 aasta „Teeme ära!“ talgud toimuvad 4.mail Kassari kabeliaias.

2013 aasta jaanuaris jätkatakse Kassari kabeli jaoks istmemattide tegemist. Selleks palutakse koguda tühje leiva-saia kilekotte. Palume need sorteerida suuruse järgi, keerata tagurpidi ja puhastada leivapurust. Selliselt sorteeritud kotid võib toimetada Virve Salumi kätte, Merikese ja Ülle kätte muuseumimajja või Vetsi Talli

31

Jaanikese Jo uluo htu

Johannes Palm (1894-1970) ja Suuremõisa kooli juhataja

Hobu ees ja järel saan - lumeta on põld ja aas, kirikusse sõidab Jaan. ja seal talvel külmal aal Õhtu külm. Et oleks soe, lehmad, lambad karjamaal. isa kasukasse poeb. Kirikust taas sõidutee Kill ja kõll! Lööb aisakell Jaanikest viib kodusse. õhtu hämar, õhtu hell. Kodus – oh mis ime ees - Üle välja näha ees neil on käinud jõulumees! kirik särab tuledes. Jaan seal kuuleb: Betlemmas Kirjutatud 1940 aastal

Jõuluõhtul mõtleme vist küll kõik tagasi oma lapsepõlve. Neis meenutustes on midagi sõnulseletamatult ilusat ja magusatki. Kuigi pole alati olnud võimalik jõulupühi pidada, oleme läbi mõõtmatute aegade kaasa toonud oma keele, tavad ja väärtushinnangud. Meile , eestlastele, on need pühad lahutamatult seotud oma esivanemate mälestustega , oma kodu ja selle soojusega. Ro o msat aastavahetust, tervist ja o nne uuel aastal! Välja andnud Kokku kirjutanud Merike Niimann Kassari Haridusselts Fotod: Heli Tuisk, Mari Lipp, Gabriela Liivamägi ja Marion Undusk Ilmub kaks korda aastas Kujundanud Tiivi Lipp

32