DOCSLIB.ORG

Baltseaplan Report 14

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

BaltSeaPlan Report 14 Towards a Pilot Maritime Spatial Plan for the Saaremaa and Hiiumaa Islands Authors: Georg Martin1, Robert Aps1, Madli Kopti 1, Jonne Kotta, Laura Remmelgas2 and Merle Kuris2 1 Estonian Marine Institute, University of Tartu, Estonia 2 Baltic Environmental Forum, Estonia Project part-financed by the European Union (European Regional Development Fund) IMPRINT Authors Georg Martin, Robert Aps, Madli Kopti and Jonne Kotta Estonian Marine Institute, University of Tartu, Estonia Laura Remmelgas and Merle Kuris Baltic Environmental Forum, Estonia Lead Partner Dr. Nico Nolte Bundesamt für Seeschifffahrt und Hydrographie (BSH) Bernhard-Nocht-Str. 78, 20359 Hamburg, Germany Tel. +49 (40) 3190-3520 Fax.+49 (40) 3190-5000 [email protected] www.bsh.de External Project Coordination Office Angela Schultz-Zehden s.Pro – sustainable projects GmbH Rheinstraße 34, 12161 Berlin, Germany Tel. +49 (30) 8321417-43 Fax.+49 (30) 8321417-50 [email protected] www.sustainable-projects.eu Tallinn – January, 2012 www.baltseaplan.eu This report has been produced with the assistance of the European Union. Its content is the sole responsibility of the Authors and can in no way be taken to reflect the views of the European Union. Cover photos: Joanna Przedrzymirska, The Maritime Institute in Gdansk; Karsten Dahl, Department of Bioscience, Aarhus University (formerly National Environmental Research Institute – NERI); Siemens press photo CONTENT Executive summary .............................................................................................. 2 1. Introduction ..................................................................................................... 3 1.1 The Pilot Project ............................................................................................................. 3 1.2 Project objectives ........................................................................................................... 3 1.3 Working Environment .................................................................................................... 5 2. Planning organisation & process .................................................................... 7 2.1. Working group ............................................................................................................... 7 2.2. Planning steps ............................................................................................................... 7 2.3. Planning methodology ................................................................................................. 7 2.4. Stakeholder involvement .............................................................................................. 7 3. Planning Context .............................................................................................. 9 3.1. Environmental context .................................................................................................. 9 3.1.1. Sea and coastline character ............................................................................................................. 9 3.1.2. Valuable environmental areas ......................................................................................................... 9 3.2. Socio-economic context .............................................................................................. 13 3.3. Spatial planning documents and relevant strategies ................................................. 14 3.3.1. National and regional documents and strategies .......................................................................... 14 3.3.2. International documents and strategies ....................................................................................... 15 4. Stocktake ....................................................................................................... 17 4.1. Overview of relevant issues ........................................................................................ 17 4.2. Relevant issues in detail .............................................................................................. 20 4.2.1. Environmental protection ............................................................................................................. 20 4.2.2. Sea uses ......................................................................................................................................... 31 4.2.3. Additional issues (trends, strategies) ............................................................................................. 37 5. Conflict Analysis ............................................................................................. 38 5.1. General overview ........................................................................................................ 38 5.2. Main conflicts in the pilot area ................................................................................... 40 6. Methods for dealing with the identified conflicts and solutions ................... 41 7. Spatial Plan .................................................................................................... 43 8. Recommendations and future steps to implement MSP ............................... 44 9. Lessons learnt ................................................................................................ 45 www.baltseaplan.eu 1 Executive Summary Executive summary The Hiiumaa-Saaremaa pilot area - located in the open part of the Baltic Sea - has the most "sea-like conditions" of the Estonian coastal waters, with higher salinity & waves, lower nutrient concentration and less human activities than other areas. Also nature protection is only in place in coastal areas. Due to favourable wind conditions and shallow water the area is showing good prerequisites for development of offshore wind farms and development of sailing & surfing sports. The BaltSeaPlan Report N° 14 "Towards a Pilot MSP for Hiiumaa & Saaremaa Islands" shows the stocktake of the area including methods for how to generate information in case of missing data sources. It also describes the stakeholder involvement and conflict analysis undertaken. In view of missing legislation for MSP in Estonia at the current stage it does not go the full cycle by actually proposing an MSP for the area. 2 BaltSeaPlan – Report 14 – Towards a Pilot Maritime Spatial Planning for the Saaremaa and Hiiumaa Islands 1. Introduction 1. Introduction 1.1 The Pilot Project The Hiiumaa-Saaremaa pilot area covered in the BaltSeaPlan project encompasses the marine area north-west of Saaremaa and west of Hiiumaa with the land boundary extending from Tahkuna Cape to Rannaküla on Hiiumaa and from Pammana Cape to the edge of Kiipsaare on Saaremaa (Figure 1). The area is administratively located in Hiiu County, Kõrgessaare and Emmaste Rural Municipalities, and Saare County, Leisi, Mustjala and Kihelkonna Rural Municipalities. The area of the pilot area is 3,618 km². Figure 1. Hiiumaa and Saaremaa pilot area 1.2 Project objectives The objective of MSP is to determine the general principles for use of the planning area in cooperation with interest groups, having regard to the existing and possible future sea and coast usage, environmental conditions and requirements of nature conservation. The objective of the BaltSeaPlan pilot project was to try it out in the Hiiumaa-Saaremaa pilot area, to find out difficulties, gaps in information and contribute to development of MSP methodology for Estonia. In the course of the BaltSeaPlan project, it was not possible to officially initiate a plan for the marine area of the West Coast of Hiiumaa and Saaremaa islands or conduct strategic environmental assessment, but the description of the current situation, analysis of controversies and recommendations for spatial planning of the area contained in the draft shall serve as input for a future official plan. The necessity of preparing the MSP for the West Coast of Hiiumaa and Saaremaa islands is caused by the continuously intensifying use of the sea. The intensity of maritime transport is increasing and new activities have been initiated or are being planned (e.g. various water sports, construction of offshore wind farms) that www.baltseaplan.eu 3 1. Introduction are at times in contradiction with other activities or the objectives of environmental protection. Planning is related to the need to minimise the impacts arising from the use of the sea to the marine environment and ensure sustainable development. A plan of the marine area should help make decisions when planning new activities for the respective marine area and grant a certain degree of assurance for the current users of the sea; their activities have been “put on the map” and shall be taken into account in the future when new activities are initiated. The precise objectives for the spatial plan of the marine area were determined in cooperation with stakeholders. It was only possible to meet the said objectives partially within the framework of preparing this draft, but they should certainly be taken into account when the official plan of the respective area is initiated. The precise objectives are: 1. In the course of the plan, the following need to be mapped: 1) existing activities; and 2) potential activities (activities with local prerequisites). The geographic location of the activities (impacts), seasons and the socio- economic impact for coastal people have to be taken into account. 2. Navigation, shipping lanes, traffic schemes: 2.1. estimating the potential future traffic schemes (fishing,
Recommended publications
  • Paope Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri1

    Paope Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri1

    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 27.12.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 17.12.2019, 8 Paope looduskaitseala kaitse-eeskiri1 Vastu võetud 12.12.2019 nr 106 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Paope looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Paope looduskaitseala2(edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) ranniku- ja mereökosüsteemide, niidu-, metsa- ja mageveekoosluste elustiku mitmekesisust; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi- lodumetsad (91E0*); 3) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja I lisas nimetamata rändlinnuliike, ning nende elupaiku. Need liigid on valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); 4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola).
  • Hiiumaa 1 : 100

    Hiiumaa 1 : 100

    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
  • Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019

    Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019

    RMK ANNUAL REPORT 2019 RMK ANNUAL REPORT 2019 2 RMK AASTARAAMAT 2019 | PEATÜKI NIMI State Forest Management Centre (RMK) Sagadi Village, Haljala Municipality, 45403 Lääne-Viru County, Estonia Tel +372 676 7500 www.rmk.ee Text: Katre Ratassepp Translation: TABLE OF CONTENTS Interlex Photos: 37 Protected areas Jarek Jõepera (p. 5) 4 10 facts about RMK Xenia Shabanova (on all other pages) 38 Nature protection works 5 Aigar Kallas: Big picture 41 Põlula Fish Farm Design and layout: Dada AD www.dada.ee 6–13 About the organisation 42–49 Visiting nature 8 All over Estonia and nature awareness Typography: Geogrotesque 9 Structure 44 Visiting nature News Gothic BT 10 Staff 46 Nature awareness 11 Contribution to the economy 46 Elistvere Animal Park Paper: cover Constellation Snow Lime 280 g 12 Reflection of society 47 Sagadi Forest Centre content Munken Lynx 120 g 13 Cooperation projects 48 Nature cameras 49 Christmas trees Printed by Ecoprint 14–31 Forest management 49 Heritage culture 16 Overview of forests 19 Forestry works 50–55 Research 24 Plant cultivation 52 Applied research 26 Timber marketing 56 Scholarships 29 Forest improvement 57 Conference 29 Forest fires 30 Waste collection 58–62 Financial summary 31 Hunting 60 Balance sheet 62 Income statement 32–41 Nature protection 63 Auditor’s report 34 Protected species 36 Key biotypes 64 Photo credit 6 BIG PICTURE important tasks performed by RMK 6600 1% people were employed are growing forests, preserving natural Aigar Kallas values, carrying out nature protection of RMK’s forest land in RMK’s forests during the year.
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3

    Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3

    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
  • Estonia Recce 24 June – 1 July 2015

    Estonia Recce 24 June – 1 July 2015

    Estonia recce 24 June – 1 July 2015 These are our diary, wildlife lists and other notes from a recce visit to Estonia, courtesy of NaTourEst www.natourest.ee, who organise wildlife and activity holidays in Estonia. Participants were Chris Durdin and Ivan Nethercoat from Honeyguide, and our main guide was Rein Kuresoo. While we were in Estonia we also met Triin, Bert and Alf from NaTourEst. Our recce took us from Tallinn to the large, western island of Saaremaa, then back on the mainland to parts of western Estonia in and around Matsalu National Park, and then east of Tallinn to Lahemaa National Park. The daily diary is in sections to separate these areas. We concluded that for a Honeyguide holiday we would come earlier in June (that was no surprise – the recce dates were much influenced by other commitments). We also think that to reduce travelling time and for the best mix of birds, flowers and mammals that we should combine western Estonia with Lahemaa National Park. Therefore, the first section of this recce report, covering Saaremaa, is less relevant to the holiday planned for June 2016. It’s included partly for completeness but also as Saaremaa has great charm, is botanically rich and could even be a base for a slightly different holiday, such as ‘orchids of Estonia’. Photos in this report were all taken on the recce by Ivan and Chris and there are many more on Flickr and Facebook. Above: erractic boulders on the coast at Käsmu, Lahemaa National Park. Report diary and plant list by Chris, bird notes by Ivan.
  • Lõputöö-Hookan-Lember.Pdf (2.127Mb)

    Lõputöö-Hookan-Lember.Pdf (2.127Mb)

    Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Hookan Lember RS150 PÄÄSTESÜNDMUSTE ANALÜÜS PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARTEL Lõputöö Juhendaja: Häli Allas MA Kaasjuhendaja: Andres Mumma Tallinn 2018 ANNOTATSIOON Päästekolledž Kaitsmine: juuni 2018 Töö pealkiri eesti keeles: Päästesündmuste analüüs püsiasustusega väikesaartel Töö pealkiri võõrkeeles: The analysis of rescue events on small islands with permanent settlements Lühikokkuvõte: Töö on kirjutatud eesti keeles ning eesti ja inglise keelse kokkuvõttega. Töö koos lisadega on kirjutatud kokku 61 lehel, millest põhiosa on 38 lehekülge. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus on kasutatud kahte tabelit ja seitseteist joonist. Valitud teema uurimisprobleemiks on tervikliku ülevaate puudumine väikesaarte sündmustest, mis kuuluvad Päästeameti valdkonda. Väikesaartele toimub reageerimine erinevalt ning sõltuvalt aastaajast on reageerimine raskendatud. Ühtseid põhimõtteid rahvaarvu või sündmuste arvu kohta ei ole. Lõputöö eesmärk on analüüsida päästesündmusi väikesaartel aastatel 2009-2017 ning järeldada, millist päästevõimekust vajavad püsiasutustega väikesaared. Lõputöös antakse saartest ülevaade, mis on valimis välja toodud ning visualiseeritakse joonise abil saartel elavate püsielanike arv. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, kus Häirekeskuselt saadud andmed korrastati ja analüüsiti. Lõputöös anti ülevaade, millised on sündmused saartel ning tehti järeldused, kuidas tagada kiire ja kvaliteetse abi kättesaadavus. Saartel, kus elanike arv on väike ning sündmuste arv minimaalne,
  • Rmk Annual Report 2014

    Rmk Annual Report 2014

    RMK ANNUAL REPORT 2014 ANNUAL REPORT 2014 3 ADDRESS BY THE CHAIRMAN OF THE BOARD 32-39 ACTIVITIES IN NATURE AND NATURE EDUCATION GROWING FOREST BENEFITS 3 POSSIBILITIES FOR MOVING IN NATURE 34 5 TEN FACTS ABOUT RMK 5 NATURE EDUCATION 36 SAGADI FOREST CENTRE 37 6-11 ABOUT THE ORGANISATION ELISTVERE ANIMAL PARK 38 NATURE CAMERA 38 ALL OVER ESTONIA 8 CHRISTMAS TREES 39 EMPLOYEES 9 HERITAGE CULTURE 39 ACKNOWLEDGEMENTS 10 COOPERATION PROJECTS 11 40-45 RESEARCH WORK 12-23 FOREST MANAGEMENT APPLIED RESEARCH PROJECTS 42 USE OF RESEARCH RESULTS 44 FOREST LAND OVERVIEW 14 SCHOLARSHIPS 45 CUTTING WORKS 15 FOREST RENEWAL 16 AFFORESTATION OF QUARRIES 18 46-51 FINANCIAL SUMMARY TIMBER MARKETING 18 FOREST IMPROVEMENT 20 BALANCE SHEET 48 WASTE COLLECTION 22 INCOME STATEMENT 50 FOREST FIRES 22 AUDITOR’S REPORT 51 HUNTING 23 24-31 NATURE PROTECTION DIVISION OF STATE FOREST 26 PROTECTED AREAS 26 SPECIES UNDER PROTECTION 27 KEY BIOTOPES 28 BIODIVERSITY 28 NATURE PROTECTION WORKS 29 PÕLULA FISH FARM 31 2 Address by the Chairman of the Board GROWING FOREST BENEFITS Aigar Kallas Chairman of the Management Board of RMK The RMK Development Plan 2015-2020 was laid be certain that Estonia’s only renewable natural down in 2014. The overall idea of the six strategic resource would be used wisely for the benefit of goals established with the Development Plan is the society of both today and tomorrow, and that that the forest, land and diverse natural values natural diversity would be preserved, both in the entrusted to RMK must bring greater and more di- protected as well as the managed forest.
  • LISA 1 Kalakasvatusliku Taastootmise Raames Eesti Vetesse Asustatud

    LISA 1 Kalakasvatusliku Taastootmise Raames Eesti Vetesse Asustatud

    LISA 1 Kalakasvatusliku taastootmise raames Eesti vetesse asustatud kalade andmestik Tabel 1. Lõhe noorkalade asustamine Eesti veekogudesse 1997-2015 Asust. Arv Piirkond, koht Vanus aasta (tuh tk) 1997 5.85 1 a. Narva jõgi 1997 28.67 2 a. Selja jõgi 1998 52.36 1+ Selja jõgi, Valgejõgi, Pirita jõgi 1998 89,88 2 a. Selja jõgi, Valgejõgi, Jägala jõgi 1999 140.8 1 a. Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi, Pärnu jõgi 1999 58.29 2 a. Jägala jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2000 98.57 1 a. Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2000 34.83 2 a. Jägala jõgi, Narva jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2001 60.89 0+ Mustoja, Narva jõgi, Pudisoo jõgi 2001 184.17 1 a. Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2001 33.77 2 a. Jägala jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2002 178.79 0+ Loobu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi 2002 134.80 1 a. Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2002 10.77 1+ Loobu jõgi 2002 40.24 2 a. Jägala jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2003 209.90 0+ Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2003 172.20 1 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2003 35.10 2 a. Jägala jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2004 94.42 0+ Loobu jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi 2004 164.57 1 a. Jägala jõgi, Loobu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Selja jõgi, Valgejõgi, Vääna jõgi 2004 45.96 2 a.
  • Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava

    Eestimaa Looduse Fond Vilsandi Rahvuspargi Kaitsekorralduskava

    ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon Eestimaa Looduse Fond Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020 Liis Kuresoo ja Kaupo Kohv Tartu-Vilsandi 2010 ELF-i poolt Keskkonnaametile üle antud kinnitamata versioon SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 6 1 Vilsandi rahvuspargi iseloomustus ......................................................................................... 8 1.1 Vilsandi rahvuspargi asend .......................................................................................... 8 1.2 Vilsandi rahvuspargi geomorfoloogiline ja bioloogiline iseloomustus ....................... 8 1.3 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärk, kaitsekord ja rahvusvaheline staatus................ 8 1.4 Maakasutus ja maaomand ............................................................................................ 9 1.5 Huvigrupid ................................................................................................................. 13 1.6 Vilsandi rahvuspargi visioon ..................................................................................... 16 2 Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 17 Elustik ........................................................................................................................................... 17 2.1 Linnustik ...................................................................................................................
  • Võru Kirjakeele Sõnamuutmissüsteem

    Võru Kirjakeele Sõnamuutmissüsteem

    DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 DISSERTATIONES PHILOLOGIAE ESTONICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 20 VÕRU KIRJAKEELE SÕNAMUUTMISSÜSTEEM SULEV IVA Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Väitekirja on kaitsmisele suunanud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi nõukogu 20. novembril 2007. Juhendajad: professor Karl Pajusalu, emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso Retsensendid: professor Riho Grünthal (Helsingi ülikool) professor Jüri Viikberg (Tallinna ülikool) Kaitsmine toimub 18. detsembril 2007 kell 15.45 Tartu Ülikooli nõukogu saalis. Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool ISSN 1406–1325 ISBN 978–9949–11–791–8 (trükis) ISBN 978–9949–11–792–5 (PDF) Autoriõigus Sulev Iva, 2007 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr 512 EESSÕNA Oma emakeele, võru keele probleemidega olen tegelnud eelmise kümnendi algusest saadik. Kogu selle aja on mul võimalik olnud jälgida võru kirjakeele arengut, sellele ka ise kaasa aidates. 1980. aastate lõpus avaldatud esimesed võru kirjakeele põhimõtted arenesid edasi võrukeelsetes suveülikoolides, mille keeletoimkondade liikmeks mul on olnud au olla. Ühise keeletöö tulemusena ilmus esimene võru kirjakeele praktiline grammatika (Jüvä 1994), mille sünnile andsid suure panuse Enn Kasak ja Toomas Help, kes innustasid mind ka võru kirjakeelega edasi tegelema. Edasi on mul olnud hea võimalus võru kirjakeelega tegelda juba igapäeva- tööna Võru Instituudis, alates selle asutamisest 1995. aastal. Töös sain innustust instituudi
  • FCE 31 Ebook

    FCE 31 Ebook

    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 31: 17 (1997) Additions and amendments to the list of Estonian bryophytes Leiti Kannukene1, Nele Ingerpuu2, Kai Vellak3 and Mare Leis3 1 Institute of Ecology, 2 Kevade St., EE0001 Tallinn, Estonia 2 Institute of Zoology and Botany, 181 Riia St., EE2400 Tartu, Estonia 3 Institute of Botany and Ecology, University of Tartu, 40 Lai St., EE2400 Tartu, Estonia Abstract: Investigations during last two years (19941996) have added 13 new species and 4 varieties to the list of Estonian bryophytes. Also, several new localities for 54 very rare and rare species and two varieties have been found. Eight species are no longer considered to be rare in Estonia and two must be excluded from the list of Estonian bryophytes due to misidentifications. Kokkuvõte: L. Kannukene, N. Ingerpuu, K. Vellak ja M. Leis. Täiendusi ja parandusi Eesti sammalde nimestikule. Viimase kahe aasta (19941996) uurimistööde tulemusel on Eesti sammalde nimestikule (510 liiki) lisandunud 13 uut liiki (Harpanthus flotovianus, Jungermannia subulata, Aloina rigida, Bartramia ithyphylla, Bryum arcticum, B. calophyllum, B. klingraeffi, Dichelyma capillaceum, Pohlia sphagnicola, Physcomitrium eurystomum, Racomitrium elongatum, Rhytidium rugosum, Tetraplodon mnio ides) ja neli uut varieteeti (Lophozia ventricosa var. silvicola, Aulacomnium palustre var. imbricatum, Dicranella schreberiana var. robusta, Schistidium rivulare var. rivualre). Üks uutest liikidest (Dichelyma capillaceum) kuulub Euroopa punase raamatu ohustatud liikide kategooriasse. On leitud uusi leiukohti 54 liigile ja kahele varieteedile haruldaste ja väga haruldaste taksonite seast. Harulduste hulgast on mitmete uute leiukohtade tõttu välja arvatud kaheksa liiki ning nimestikust valemäärangute tõttu kaks liiki (Orthotrichum tenellum ja Ditrichum heteromallum). INTRODUCTION The list of Estonian bryophytes (Ingerpuu et Co., Nigula Nature Reserve, in the north- al., 1994) contains 510 species, two hornworts ern part of forest sq.
  • Hiiu Maakonnaga Piirneva Mereala Maakonnaplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Vahearuanne

    Hiiu Maakonnaga Piirneva Mereala Maakonnaplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Vahearuanne

    Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Vahearuanne I etapp – olemasolev olukord ja arengustsenaariumid Tellija : Hiiu Maavalitsus Töö koostajad : OÜ Alkranel Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut OÜ Artes Terrae KSH töörühma juht : Alar Noorvee Tartu-Tallinn 2012-2013 2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vahearuanne - olemasolev olukord ja arengustsenaariumid. SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..........................................................................................................................7 1.1. Hüdrometeoroloogia ja hüdrodünaamika ..................................................................7 1.1.1. Sademed ja magevee sissevool ..........................................................................7 1.1.2. Tuul ..................................................................................................................7 1.1.3. Vee temperatuur ja soolsus .............................................................................. 10 1.1.4. Jääolud ............................................................................................................ 11 1.1.5. Hoovused ........................................................................................................ 12 1.1.6. Lainetus ja veetase .........................................................................................