Liikmed 08.07.2019

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

NIMI ISIK SAAR ESINDAJA E-POST TELEFON Rein Lember eraisik Abruka [email protected] Abruka, Vahase, Saaremaa vald KOV Vilsandi, Kõinastu, Saaremaa Jätkusuutlik Aegna MTÜ Aegna Hugo Udusaar [email protected] Kaido Taberland eraisik Heinlaid ja Naissaar [email protected] Hiiumaa vald KOV Hiiumaa, Kassari Riho Rahuoja Kassari Haridusselts MTÜ Kassari Linda Tikk [email protected] Külli Laos eraisik Kihnu [email protected] Egon Vohu eraisik Kihnu [email protected] Jüri Lember eraisik Kõinastu [email protected] Manõja Kultuuriselts MTÜ Manõja Svea Aavik [email protected] Mark Soosaar eraisik Manõja [email protected] Pärnu linn KOV Manõja Svea Aavik eraisik Manõja [email protected] Muhu vald KOV Muhu, Kesselaid Meelis Mereäär [email protected] Naissaarlaste Kogukond MTÜ Naissaar Toomas Luhaäär [email protected] Patrik Göransson eraisik Naissaar [email protected] Tõnu Kaljuste eraisik Naissaar [email protected] Viimsi vald KOV Naissaar, Prangli Terje Lilleoks [email protected] Lääne-Nigula vald KOV Osmussaar Osmussaare Fond SA Osmussaar Rita Koppel [email protected] Pakri Saarte Kogukond MTÜ Pakri Jana Stahl [email protected] Juhan Bernadt eraisik Pakri [email protected] Pakri Kultuuripärand MTÜ Pakri Jana Stahl [email protected] Lääne-Harju vald KOV Pakri Tartu vald KOV Piirissaar Valentina Aman Piirissaare Kultuuriselts MTÜ Piirissaar Siim Avi [email protected] Prangli Saarte Selts MTÜ Prangli Vambola Kahro [email protected] Prangli Saare Külade Selts MTÜ Prangli Terje Lilleoks [email protected] Kaarel Lauk eraisik Ruhnu [email protected] Maret Kaljulaid eraisik Ruhnu [email protected] Margit Kaljulaid eraisik Ruhnu [email protected] Riina Kaljulaid eraisik Ruhnu [email protected] Hillar Lipp eraisik Saaremaa [email protected] Kaia Eelma eraisik Saaremaa [email protected] Laine Tarvis eraisik Saaremaa [email protected] Leo Filippov eraisik Saaremaa [email protected] Maret Pank eraisik Saaremaa [email protected] Mari Koppel eraisik Saaremaa [email protected] Tiiu Aro eraisik Saaremaa [email protected] Saaremaa Kodukant MTÜ Saaremaa Reet Viira [email protected] Arvi Prei eraisik Vahase [email protected] tel. 5082551 Arvo Kullapere eraisik Vilsandi [email protected] Vilsandi Külaselts MTÜ Vilsandi Neeme Rand [email protected] Ants Rajando eraisik Vormsi Ants Streng eraisik Vormsi [email protected] Ants Varblane eraisik Vormsi [email protected] Anu Streng eraisik Vormsi [email protected] Elle Puurmann eraisik Vormsi [email protected] Ene Sarapuu eraisik Vormsi [email protected] Jonne Berggren eraisik Vormsi Meeme Veisson eraisik Vormsi [email protected] Vormsi vald KOV Vormsi Ene Sarapuu [email protected].

Copy Link

Recommended publications

Väikesaarte Rõõmud Ja Mured 2019
Väikesaarte rõõmud ja mured Maa-ameti andmetel on Eestis üle 2000 saare. Enamik saartest on pindalalt aga niivõrd väikesed, et elatakse vaid üksikutel. Püsielanikega asustatud saared jagunevad kuue maakonna vahel. Meie riik eristab saartega suhtlemisel suursaari ja püsiasustusega väikesaari, kellele on kehtestatud teatud erisusi. Tänane ettekanne on koostatud just nende poolt kirja- pandu alusel. Koostas Linda Tikk [email protected] Abruka Saaremaa vald, Saaremaa Suurus: 8,8 km2 Rõõmud Soovid ja vajadused • SAAREVAHT olemas • Keskkonnakaitselisi probleeme pole eriti olnud,nüüd ILVES • Elekter - merekaabel Saaremaaga, • taastuvenergia - vaja päikesepaneelid • Püsiühendus Abruka-Roomassaare toimib, kuid talvise liikluskorralduse jaoks oleks vaja • Sadam kaasaegne • puudub seade kauba laadimiseks • . • • vaja kaatrile radar, öövaatlusseadmed Päästeteeistus toimib, kaater, 12 jne vabatahtlikku päästjat • Külateed tolmuvabaks • Teehooldus korras, • Internet kohe valmib • Haridus- kool ,lasteaed puudub • Pood puudub • • Kaladus 1 kutseline kalur, igas talus Perspektiivi oleks kutselistele kaluritele hobikalurid • Turismiga tegeleb 2 talu • Põllumajandus 250 veist pluss 100 Sisuliselt puudub veiste äraveo võimalus, lammast, 375 ha maad, PLK müük raskendatud hooldus • Toitlustus ja ehitus Aegna Tallinna kesklinna linnaosa, Harjumaa Suurus: 3,01 km2 Rõõmud Soovid ja vajadused Põhiline eluks vajalik saarel olemas Pääste puudulik, vajalik aastaringne päästevõimekus Heinlaid Hiiumaa vald, Hiiumaa Suurus: 1,62 km2 Soovid ja vajadused Vaja kommunikatsioone,
[Show full text]
Hiiumaa 1 : 100
H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
[Show full text]
Permanently Inhabited Small Islands Act
Issuer: Riigikogu Type: act In force from: 20.06.2010 In force until: 31.08.2015 Translation published: 30.04.2014 Permanently Inhabited Small Islands Act Passed 11.02.2003 RT I 2003, 23, 141 Entry into force 01.01.2004 Amended by the following acts Passed Published Entry into force 22.02.2007 RT I 2007, 25, 133 01.01.2008 20.05.2010 RT I 2010, 29, 151 20.06.2010 Chapter 1 GENERAL PROVISIONS § 1. Area of regulation of Act This Act prescribes the specifications which arise from the special nature of the insular conditions of the permanently inhabited small island and which are not provided for in other Acts. § 2. Definitions used in Act In this Act, the following definitions are used: 1) island rural municipality– rural municipality which administers a permanently inhabited small island or an archipelago as a whole; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 2) rural municipality which includes small islands – rural municipality which comprises permanently inhabited small islands, but is not constituting part of island rural municipalities; 3) permanently inhabited small islands (hereinafter small islands) – Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi and Vormsi; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 4) large islands – Saaremaa, Hiiumaa and Muhu. 5) permanent inhabitation – permanent and predominant residing on a small island; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 6) permanent inhabitant – a person who permanently and predominantly resides on a small island and data on whose residence are entered in the population register to the accuracy of a settlement unit located on a small island.
[Show full text]
MERELINE SAAREMAA Saaremaa
MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
[Show full text]
Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
[Show full text]
English, French, Spanish)
NATIONAL REPORT ON THE IMPLEMENTATION OF THE RAMSAR CONVENTION ON WETLANDS National Reports to be submitted to the 11th Meeting of the Conference of the Contracting Parties, Romania, June 2012 Please submit the completed National Report, in electronic (Microsoft Word) format, and preferably by e-mail, to the Ramsar Secretariat by 15 September 2011. National Reports should be sent to: Alexia Dufour, Regional Affairs Officer, Ramsar Secretariat ([email protected]) National Report Format for Ramsar COP11, page 2 Introduction & background 1. This National Report Format (NRF) has been approved by the Standing Committee in Decision SC41-24 for the Ramsar Convention’s Contracting Parties to complete as their national reporting to the 11th meeting of the Conference of the Contracting Parties of the Convention (Bucharest, Romania, June 2012). 2. Following Standing Committee discussions at its 40th meeting in May 2009, and its Decision SC40-29, this COP11 National Report Format closely follows that used for the COP10 National Report Format, which in turn was a significantly revised and simplified format in comparison with the National Report Formats provided to previous recent COPs. 3. In addition to thus permitting continuity of reporting and implementation progress analyses by ensuring that indicator questions are as far as possible consistent with previous NRFs (and especially the COP10 NRF), this COP11 NRF is structured in terms of the Goals and Strategies of the 2009-2015 Ramsar Strategic Plan adopted at COP10 as Resolution X.1, and the indicators
[Show full text]
Tõnisson, H., Orviku, K., Lapinskis, J., Gulbinskas, S., and Zaromskis, R
Text below is updated version of the chapter in book: Tõnisson, H., Orviku, K., Lapinskis, J., Gulbinskas, S., and Zaromskis, R. (2013). The Baltic States - Estonia, Latvia and Lithuania. Panzini, E. and Williams, A. (Toim.). Coastal erosion and protection in Europe (47 - 80). UK, US and Canada: Routledge. More can be found: Kont, A.; Endjärv, E.; Jaagus, J.; Lode, E.; Orviku, K.; Ratas, U.; Rivis, R.; Suursaar, Ü.; Tõnisson, H. (2007). Impact of climate change on Estonian coastal and inland wetlands — a summary with new results. Boreal Environment Research, 12, 653 - 671. It is also available online: http://www.borenv.net/BER/pdfs/ber12/ber12-653.pdf Introduction Estonia is located in a transition zone between regions having a maritime climate in the west and continental climate in the east and is a relatively small country (45,227 km2), but its geographical location between the Fenno-scandian Shield and East European Platform and comparatively long coastline (over 4000 km) due to numerous peninsulas, bays and islands (>1,500 island), results in a variety of shore types and ecosystems. The western coast is exposed to waves generated by prevailing westerly winds, with NW waves dominant along the north-facing segment beside the Gulf of Finland, contrasting with southern relatively sheltered sectors located on the inner coasts of islands and along the Gulf of Livonia (Riga). The coastline classification is based on the concept of wave processes straightening initial irregular outlines via erosion of Capes/bay deposition, or a combination (Orviku, 1974, Orviku and Granö, 1992, Gudelis, 1967). Much coast (77%) is irregular with the geological composition of Capes and bays being either hard bedrock or unconsolidated Quaternary deposits, notably glacial drift.
[Show full text]
Lõputöö-Hookan-Lember.Pdf (2.127Mb)
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Hookan Lember RS150 PÄÄSTESÜNDMUSTE ANALÜÜS PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARTEL Lõputöö Juhendaja: Häli Allas MA Kaasjuhendaja: Andres Mumma Tallinn 2018 ANNOTATSIOON Päästekolledž Kaitsmine: juuni 2018 Töö pealkiri eesti keeles: Päästesündmuste analüüs püsiasustusega väikesaartel Töö pealkiri võõrkeeles: The analysis of rescue events on small islands with permanent settlements Lühikokkuvõte: Töö on kirjutatud eesti keeles ning eesti ja inglise keelse kokkuvõttega. Töö koos lisadega on kirjutatud kokku 61 lehel, millest põhiosa on 38 lehekülge. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus on kasutatud kahte tabelit ja seitseteist joonist. Valitud teema uurimisprobleemiks on tervikliku ülevaate puudumine väikesaarte sündmustest, mis kuuluvad Päästeameti valdkonda. Väikesaartele toimub reageerimine erinevalt ning sõltuvalt aastaajast on reageerimine raskendatud. Ühtseid põhimõtteid rahvaarvu või sündmuste arvu kohta ei ole. Lõputöö eesmärk on analüüsida päästesündmusi väikesaartel aastatel 2009-2017 ning järeldada, millist päästevõimekust vajavad püsiasutustega väikesaared. Lõputöös antakse saartest ülevaade, mis on valimis välja toodud ning visualiseeritakse joonise abil saartel elavate püsielanike arv. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, kus Häirekeskuselt saadud andmed korrastati ja analüüsiti. Lõputöös anti ülevaade, millised on sündmused saartel ning tehti järeldused, kuidas tagada kiire ja kvaliteetse abi kättesaadavus. Saartel, kus elanike arv on väike ning sündmuste arv minimaalne,
[Show full text]
Saaremaa, 13-21 May 2015 Notes on Birds Seen and Heard on Saaremaa
Saaremaa, 13-21 May 2015 Notes on birds seen and heard on Saaremaa in 2015, with some comparative records from 2013 and 2014. The numbers in square brackets within entries are the estimated breeding pairs on Saaremaa taken from the most recent (31.12.11) checklist, which is available online at Loona Manor (LM). I’m not sure quite how these totals were calculated, however, or how many observers were involved. I gather that the leading naturalist on the island is Mati Martinson, who lives near Sääre and he was the one who put the list together. I query some of the figures (in both directions) on the basis of my own, admittedly very limited, experiences. In interpreting the figures it should be remembered that Saaremaa is a large island (2,688 sq km, so about the size of Luxembourg or Samoa, and larger than Lewis and Harris combined; the Isle of Wight by comparison is about 380 sq km); it is thinly populated (40,000 residents, mostly in Kuressaare) and very densely forested (with many inaccessible lakes, bogs and marshes). There may well be great snipe and collared flycatcher here, as the checklist records, but they are going to be hard to find without local knowledge. We were again based at Loona Manor the whole time in 2015, made two day trips to Vilsandi island, went four times to the Vidumäe reserve, made one drive to Sääre in the SE, but otherwise just explored the local coastline and forests in the W and NW near Loona. Much the same as in previous years, but the 2015 trip started a little later and was a couple of days shorter (2013 was 9-19 May; 2014 was 12-22 May).
[Show full text]
Island Hopping in Estonia: a Hiiumaa, Saaremaa and Muhu Padise Tallinn Kardla Baltic Se Hiiumaa Haapsalu
SELF-GUIDED Etonia FINLAND Helsinki Island Hopping in Estonia: a Hiiumaa, Saaremaa and Muhu Padise Tallinn Kardla Baltic Se Hiiumaa Haapsalu ain/Bus Koguva Varbla Tr ESTONIA Leisi Pärnu Saaremaa Kuressaare LATVIA Tour distances: cycling ~480 km/300 mi, ferry 44 km, 12 days/11 nights TOUR INFORMATION Cycling grade: We grade this trip as easy to moder- ate. Daily signposted biking routes, mainly on roads with little traffic and cycle paths in towns. The terrain 12-days self guided cycling tour from/to Tallinn (Code: SG9P) is varied and rolling with some gradual hills on some cycling days between Tallinn and Padise. 3 ferries be- Estonia is characterised by its unique natural landscapes and traditional hospitality. Vibrant cities, tween the Estonian islands are planned on this tour desert beaches, peace and the unspoiled beauty of the countryside - a paradise for cyclists. But it’s the (pay locally). Estonian islands which are the jewels of the country. You’ll spend your holiday on these islands which Arrival & departure information / Transfers are amongst the most beautiful that the Baltic Sea has to offer. Lighthouses and windmills are the land- Airport: Tallinn (www.tallinn-airport.ee) marks of these islands. To begin your journey, you will get to know the Estonian capital Tallinn. This tour Ferry terminal: Tallinn (regular ferry lines from Hel- then takes you from Haapsalu to the second largest island Hiiumaa before crossing to the biggest island, sinki (FI) & Stockholm (SE)) Saaremaa. En route back to the mainland, you’ll cycle on the island of Muhu & from there into the sum- Transfer: (price for one way for up to 3 people) mer capital of Estonia, Pärnu.
[Show full text]
The Kaali Crater Field and Other Geosites of Saaremaa Island (Estonia): the Perspectives for a Geopark
Geologos, 2010, 16 (1): 59–68 doi: 10.2478/v10118-010-0004-z The Kaali crater field and other geosites of Saaremaa Island (Estonia): the perspectives for a geopark Anto Raukas 1 & Wojciech Stankowski 2 1 Institute of Ecology, Tallinn University, Uus-Sadama 5, 10120 Tallinn, Estonia;e-mail: [email protected] 2 Institute of Geology, Adam Mickiewicz University, Maków Polnych 16, 61-606 Poznan, Poland; e-mail: [email protected] Abstract The Island of Saaremaa in Estonia offers highly spectacular geological features that belong to the most interesting in the Baltic Sea area. A unique geological monument on the island is the Kaali meteorite–crater field, formed by nine meteori- te impacts. There are also attractive coastal cliffs, huge erratics, alvars (limestone areas covered by a very thin soil) and well-developed glacial and marine landforms. Limestone cliffs and shingle beaches abound with Silurian fossils and offer great opportunities to fossil collectors. The island is a prospective geopark. During the past few years, the geology of the island has become an intensely studied object of Estonian and Polish geologists. Keywords: geopark, geosites, meteorite–crater field, Saaremaa Island, Estonia Introduction opment. Worldwide importance has the Kaali crater field, the first one in Europe of which The Island of Saaremaa (Ösel in German this origin was scientifically proven by finds and Swedish) is one of the largest islands in of meteoritic iron. The geological/morphologi- the Baltic Sea, measuring 2,673 km2. It belongs cal characteristics of the island, in combina- to the West Estonian Archipelago. The island tion with the peculiar flora and fauna, together has a low population density, with only about with the archaeological, historical and cultural 40,000 people.
[Show full text]
Hiiumaa Valla Beebid Kohtusid Suuremõisas
Sündisid uued vallakodanikud ELEANOR METSKÜLA ANDREAS VÕSA JOHANNES ARU Õnnitleme vanemaid! Juuni 2019, nr 18 Hiiumaa valla beebid kohtusid Suuremõisas FFoto:oto: AArgorgo NNursurs 10. mail kogunesid 30 pisikest tööspetsialistide meisterdatud vallakodanikku koos peredega kaardi. Sama kujundusega oli ka Suuremõisa Lossi, et tähistada pidupäevaks küpsetatud Hiiumaa Hiiumaa aasta ema 2019 on Ly Klee Hiiumaa valla beebipäeva. Köök ja Pagari tort. Külalised Ehkki kõik kutsutud väikelapsed kiitsid nii torti kui suupistelauda, Meie tänavuse aasta ema väga hinnatud spetsialist oma ei saanud tulla, oli kohal hulga mille kattis Aimar Hansen. peres kasvab viis last, kel- täpsuse ja töökuse poolest. Ette- emasid ja isasid, õdesid ja vendi Hiljem said kõik pered soovi kor- lest kaks on kasulapsed, paneku tegija on teda kirjeldanud ning terve lossisaal oli rahvast ral lasta fotograaf Argo Nursil aga armastust jagub neile kui tugevat ja hoolivat ema, kes täis. end pildile jäädvustada ja ühispilt vajadusel julgeb seista nii enda kõikidele ühtemoodi. kui ka teiste laste eest. Olles Väiksemaid ja suuremaid val- tehti lossitrepile. ühiskondlikult aktiivne ja samas lakodanikke tervitas Emmaste Palju sära ja rõõmu kõikidele uute Selle pere lapsed on kõik väga luua soe ning armastav kodu oma osavalla sotsiaaltööspetsialist vallakodanikele ning nende pere- tublid ja hakkajad ning kahel on abikaasale ning viiele lapsele on Liia Rull, kelle sõnavõtule järgnes dele ja toredate kohtumisteni! jalge all juba ülikoolitee. Ema märkimisväärne oskus! Külli Kreegi juhendamisel tore suutnud säilitada positiivse el- muusikaline ülesaste Suuremõisa lusuhtumise ning olla olemas Palju õnne, armas Ly! lasteaed-põhikooli õpilastelt. Liia kõikide laste jaoks, luues neile Aasta ema kuulutati välja reedel, luges vahva luuletuse, saatjaks koos abikaasaga toetav ja ühte- 10.
[Show full text]