Väikesaarte programmi nõuded
Birgit Diedrichsen Riigi Tugiteenuste Keskus/ projektikoordinaator
15.01.2021 1. Programmi eesmärk
Kaasa aidata väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi parandamisele. 2. Esmatähtsa teenuse mõiste
Programmi raames mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri ja saarte vahelist transpordiühendust (sealhulgas ühendust saare ühe keskuse ja sadama vahel), hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatähtsatele teenustele ligipääsetavuse loomist erivajadustega inimestele, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja mootorsõiduki kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu alus- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmist, avaliku korra tagamist, sideteenuseid ning kohalikule omavalitsusele kuuluvate eluruumide ehitamist või nende kvaliteedi parandamist. 3. Programmi piirkond
Kehtivas väikesaarte nimistus on 16 saart: Abruka, Aegna, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu, Kräsuli, Kõinastu, Manija, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri. 4. Muudatused 2021. aastal I
Lisandunud toetatavad tegevused: • elektriautode laadimispunktide paigaldamine väikesaartele; • tõsteseadmete soetamine ja paigaldamine väikesaartel asuvatesse sadamatesse; • avaliku korra tagamiseks turvakaamerate soetamine; • kohaliku omavalitsuse omandis oleva ning esmatähtsat teenust osutavale ametnikule või töötajale mõeldud eluruumi juurde kuuluva abihoone ehitus või kvaliteedi parandamine. 5. Muudatused 2021. aastal II
Sadamate arendamisel toetatakse ainult neid sadamaid, mis on kohaliku omavalitusüksuse arengukavas või õigusaktis määratletud kui peamine sadam, mille kaudu toimub ühendus väikesaare ja mandri/suursaare vahel. Toetust saab eraldada arengukavas või kohaliku omavalitsusüksuse õigusaktis peamise sadamana nimetamata sadamale ainult päästeteenuse kvaliteedi tõstmise eesmärgil.
Teede osas toetatakse ainult sadama ja saarekeskuse vahelise ühe teelõigu ehitust või renoveerimist. Kui väikesaarele on sadama ja saarekeskuse vahelise teelõigu ehitamiseks või renoveerimiseks toetust antud, siis sellele saarele edaspidi teede ehituseks või renoveerimiseks toetust taotleda enam ei saa. 6. Taotlemine
Taotlused, tegevusaruanded ja kulude tõendamine esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele e-toetuse keskkonnas aadressil etoetus.struktuurifondid.ee 7. Abikõlblik taotleja
Taotlejaks saab olla: 1. Saarelise osaga kohalik omavalitsusüksus või saarvald 2. MTÜ-d ja SA-d, kelle tegevus soodustab programmi eesmärgi saavutamist, kavandatud tegevus peab kuuluma organisatsiooni põhikirjaliste tegevuste hulka 3. Riigiasutused 4. Äriühingud, kelle tegevus soodustab programmi eesmärgi saavutamist 8. Toetus ja omafinantseering
• Maksimaalne toetus projekti kohta on 130 000 eurot. • Minimaalne oma- või kaasfinantseering on 15% projekti maksumusest. • Omafinantseering ei või olla mitterahaline. • Taotluste arv väikesaare või taotleja kohta ühes taotlusvoorus ei ole piiratud. 9. Ettemakse kasutamine
• Ettemakset saab taotleda kuni 60% toetusest, vajalik on ettemakse vajadust põhjendada. Riigiasutus võib saada ettemakset kuni 100% toetusest. • Kui toetuse saajale on antud ettemakse, siis vahearuandega saab järgmist väljamakset taotleda ainult siis, kui eelnev ettemakse on täies ulatuses kuludega tõendatud. • Lõpparuandega välja maksmiseks jäetakse vähemalt 20% toetusest. • NB! Lõpparuande esitamisel peavad kulud olema täies ulatuses tasutud! 10. Finantseerimine osaliselt tasutud kuludokumentide alusel
• Ei saa kasutada koos ettemaksega • Aruande esitamisel peavad olema tasutud kulud omafinantseeringu ulatuses (ei pea olema tasutud igast arvest omafinantseeringu osa) ning mitteabikõlblik kulu (näit. käibemaks, kui see ei ole abikõlblik) • 10 päeva jooksul peale toetuse välja maksmist tuleb esitada maksekorraldus kulude tasumise kohta 11. Projekti tegevuste kirjeldamine
• Tegevuste kirjeldamisel palume selgelt eristada, mis on konkreetse projekti tegevused ja mis eelnevad või jätkutegevused. • Miks on projekt vajalik, mis on oodatavad tulemused projekti lõppedes ning milliseid tegevusi konkreetselt tulemuse saavutamiseks tehakse? • Kas kavandatavate tegevuste järjekord on loogiline? • Taotluse koostamisel soovitame tutvuda hindamismetoodikaga. 12. Projekti eelarve
• Projekti eelarve koosneb abikõlblikest kuludest (NB! Ka omafinantseering!) ja peab olema põhjendatud – kuidas on kulud eelarvesse saadud? • Kui suur on töö/tegevuse maht (töötunnid? kogused? ühikuhinnad?) • Ehitustööde korral palume kontrollida, kas dokumentatsioonis toodud mahud vastavad tegelikkusele. • Käibemaks ei ole abikõlblik, kui taotlejal on õigus projekti tegevuste osas käibemaksu hüvitamisele. 13. Hanked I
Riigihangete seadus § 14. Piirmäärad (1)Lihthanke piirmäär käesoleva seaduse tähenduses on: 1) asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot; 2) ehitustööde hankelepingu korral 60 000 eurot. (2)Riigihanke piirmäär käesoleva seaduse tähenduses on: 1) asjade või teenuste hankelepingu korral 60 000 eurot; 2) ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot. 14. Hanked II
Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis: • on vajalik järgida riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus käibemaksuta on 5000 eurot või üle selle; • tuleb avaldada riigihangete registris hanketeade ja hankealusdokumendid ning hankelepingu sõlmimise teade, kui teenuste või asjade hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on 30 000 eurot või üle selle või kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on 150 000 eurot või üle selle. 15. Hanked III
• Hanke osadeks jagamisel tuleb järgida Riigihangete seaduse (RHS) § 28 nõudeid. • Hankelepingu muutmisel tuleb järgida RHS § 123 nõudeid. 16. Projekteerimine ja ehitus I
• Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust.
• Ehitusseadustiku lisa 1 sätestab ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkuse, lisa 2 kasutusloa ning kasutusteatise kohustuslikkuse.
• Kas kavandatav töö on ehitise rajamine, ümberehitamine, laiendamine (hoone puhul kas kuni 33% või üle 33%) või osa asendamine samaväärsega? 17. Projekteerimine ja ehitus II
• Ehitusprojekt peab vastama vähemalt eelprojekti staadiumile ning kavandatavatele töödele. Projekteerimisele tehtud kulutused on abikõlblikud kuni 2 aasta jooksul enne taotluse esitamist. • Ehitusprojekti muutmisel on kindlad nõuded (Majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“), mida tuleb ehitusprojekti muutmisel järgida. • Ebaseaduslikke ehitustöid ei toetata (näiteks ehitusloakohustuslikud tööd, mis tehti enne ehitusloa väljastamist). • Objekt peab projekti lõppedes olema sihtotstarbeliselt kasutatav. 18. Projekteerimine ja ehitus III
Kui taotleja ei ole omanik, siis: • kasutusleping peab olema kehtiv vähemalt 5 aasta jooksul alates projekti lõppemisest. Kas leping järgib seaduses kehtestatud vormi – kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud? • vajalik on omaniku nõusolek tööde teostamiseks (kirjeldada, millised tööd ja millises mahus). • kuidas toimub tehtud parenduste kompenseerimine, kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt? Vajadusel tuleb sõlmida kasutuslepingu lisa või muu kirjalik kokkulepe. 19. Hindamine I. Mõju programmi eesmärkide täitmisele
40% koondhindest, hinnatakse skaalal 0-4 • Kas projektis kavandatud tegevused aitavad kaasa Väikesaarte programmi mõistes esmatähtsate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele? • Kuivõrd on teenus suunatud saare elanikele? • Kas teenus on juba varasemalt olemas ja kui on, siis millise kvaliteediga? • Kas teenuse osutamiseks on olemas alternatiivid? • Milline on projekti mõju saare elanikele? 20. Hindamine II. Projekti ettevalmistuse tase
30% koondhindest, hinnatakse skaalal 2-4 Ehitustööd – kas on olemas ehitusluba või ehitusteatis? Kas eelarve vastab EVS kululiikide standardile (eelarvest on välja loetavad mahud ja ühikuhinnad)? Kas on võetud võrreldavaid hinnapakkumusi või läbi viidud hange? Kas pakkujatel on MTR registreering?
Vara soetamine ja koolitus – kas võetud on ettevõtete koostatud võrreldavaid hinnapakkumusi, mis vastavad lähteülesandele? Kas on esitatud hankedokumentatsioon? 21. Hindamine III. Projekti tegevuste jätkusuutlikkus
30% koondhindest, hinnatakse skaalal 0-4 • Kas teenuse vajadus pikemas ajalises perspektiivis on selgelt kirjeldatud ning tõendatud? • Kas teenuse osutamise kulud on realistlikult läbi mõeldud ja kirjeldatud ning kas katteallikad on tõendatud ja kirjeldatud? • Kas on kirjeldatud teenuse osutamiseks vajalik inimressurss ja tegevuskava? • Kas projekti tulemusena hakatakse teenust kavandatud mahus ja kvaliteedis koheselt osutama või on vajalikud jätkuinvesteeringud? 22. Hindamine Üldised põhimõtted
Hindamiskomisjon hindab taotlusi selle info ja olukorra põhjal, mis on olemas komisjoni koosoleku toimumise ajal. Kui taotleja viib ennast vastavusse programmi nõuetega peale taotluste hindamist või esitab uut infot negatiivsest otsusest teavitamisel saadetud ärakuulamiskirja vastuseks, siis komisjoni uuesti kokku ei kutsuta ning taotlust ümber ei hinnata.
Kriteeriumites 2 ja 3 hinnatakse ainult Väikesaarte programmist abikõlblike tegevuste ettevalmistust ja jätkusuutlikkust. 23. Projektide lõpptähtaeg
Määruse § 7 lg 2 Projekti elluviimine peab olema lõppenud hiljemalt taotlusvooru avamise aastale järgneva aasta 31. oktoobriks. 2021. aasta taotlusvooru projektid peavad seega olema lõppenud 31. oktoobriks 2022. Määruse § 20 lg 4 Erandkorras võib RTK pikendada projekti elluviimise lõppkuupäeva kuni kuus kuud üle § 7 lõikes 2 nimetatud aja, kui projekti kestuse pikendamine on tingitud toetuse saajast mitteolenevatest põhjustest. 24. Projektide tähistamine
Palun tutvuge teavitamise juhendiga, mis on leitav siit: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/kasulik-teada Teavitamine siseriiklikest programmidest Rahandusministeeriumi logo + tekst „Regionaalarengu toetuseks“ Tänan!
Info programmi kohta:
Birgit Diedrichsen [email protected] Tel. 663 1883