Väikesaarte Programmi Nõuded

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Väikesaarte Programmi Nõuded Väikesaarte programmi nõuded Birgit Diedrichsen Riigi Tugiteenuste Keskus/ projektikoordinaator 15.01.2021 1. Programmi eesmärk Kaasa aidata väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi parandamisele. 2. Esmatähtsa teenuse mõiste Programmi raames mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri ja saarte vahelist transpordiühendust (sealhulgas ühendust saare ühe keskuse ja sadama vahel), hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatähtsatele teenustele ligipääsetavuse loomist erivajadustega inimestele, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja mootorsõiduki kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu alus- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmist, avaliku korra tagamist, sideteenuseid ning kohalikule omavalitsusele kuuluvate eluruumide ehitamist või nende kvaliteedi parandamist. 3. Programmi piirkond Kehtivas väikesaarte nimistus on 16 saart: Abruka, Aegna, Heinlaid, Kesselaid, Kihnu, Kräsuli, Kõinastu, Manija, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri. 4. Muudatused 2021. aastal I Lisandunud toetatavad tegevused: • elektriautode laadimispunktide paigaldamine väikesaartele; • tõsteseadmete soetamine ja paigaldamine väikesaartel asuvatesse sadamatesse; • avaliku korra tagamiseks turvakaamerate soetamine; • kohaliku omavalitsuse omandis oleva ning esmatähtsat teenust osutavale ametnikule või töötajale mõeldud eluruumi juurde kuuluva abihoone ehitus või kvaliteedi parandamine. 5. Muudatused 2021. aastal II Sadamate arendamisel toetatakse ainult neid sadamaid, mis on kohaliku omavalitusüksuse arengukavas või õigusaktis määratletud kui peamine sadam, mille kaudu toimub ühendus väikesaare ja mandri/suursaare vahel. Toetust saab eraldada arengukavas või kohaliku omavalitsusüksuse õigusaktis peamise sadamana nimetamata sadamale ainult päästeteenuse kvaliteedi tõstmise eesmärgil. Teede osas toetatakse ainult sadama ja saarekeskuse vahelise ühe teelõigu ehitust või renoveerimist. Kui väikesaarele on sadama ja saarekeskuse vahelise teelõigu ehitamiseks või renoveerimiseks toetust antud, siis sellele saarele edaspidi teede ehituseks või renoveerimiseks toetust taotleda enam ei saa. 6. Taotlemine Taotlused, tegevusaruanded ja kulude tõendamine esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele e-toetuse keskkonnas aadressil etoetus.struktuurifondid.ee 7. Abikõlblik taotleja Taotlejaks saab olla: 1. Saarelise osaga kohalik omavalitsusüksus või saarvald 2. MTÜ-d ja SA-d, kelle tegevus soodustab programmi eesmärgi saavutamist, kavandatud tegevus peab kuuluma organisatsiooni põhikirjaliste tegevuste hulka 3. Riigiasutused 4. Äriühingud, kelle tegevus soodustab programmi eesmärgi saavutamist 8. Toetus ja omafinantseering • Maksimaalne toetus projekti kohta on 130 000 eurot. • Minimaalne oma- või kaasfinantseering on 15% projekti maksumusest. • Omafinantseering ei või olla mitterahaline. • Taotluste arv väikesaare või taotleja kohta ühes taotlusvoorus ei ole piiratud. 9. Ettemakse kasutamine • Ettemakset saab taotleda kuni 60% toetusest, vajalik on ettemakse vajadust põhjendada. Riigiasutus võib saada ettemakset kuni 100% toetusest. • Kui toetuse saajale on antud ettemakse, siis vahearuandega saab järgmist väljamakset taotleda ainult siis, kui eelnev ettemakse on täies ulatuses kuludega tõendatud. • Lõpparuandega välja maksmiseks jäetakse vähemalt 20% toetusest. • NB! Lõpparuande esitamisel peavad kulud olema täies ulatuses tasutud! 10. Finantseerimine osaliselt tasutud kuludokumentide alusel • Ei saa kasutada koos ettemaksega • Aruande esitamisel peavad olema tasutud kulud omafinantseeringu ulatuses (ei pea olema tasutud igast arvest omafinantseeringu osa) ning mitteabikõlblik kulu (näit. käibemaks, kui see ei ole abikõlblik) • 10 päeva jooksul peale toetuse välja maksmist tuleb esitada maksekorraldus kulude tasumise kohta 11. Projekti tegevuste kirjeldamine • Tegevuste kirjeldamisel palume selgelt eristada, mis on konkreetse projekti tegevused ja mis eelnevad või jätkutegevused. • Miks on projekt vajalik, mis on oodatavad tulemused projekti lõppedes ning milliseid tegevusi konkreetselt tulemuse saavutamiseks tehakse? • Kas kavandatavate tegevuste järjekord on loogiline? • Taotluse koostamisel soovitame tutvuda hindamismetoodikaga. 12. Projekti eelarve • Projekti eelarve koosneb abikõlblikest kuludest (NB! Ka omafinantseering!) ja peab olema põhjendatud – kuidas on kulud eelarvesse saadud? • Kui suur on töö/tegevuse maht (töötunnid? kogused? ühikuhinnad?) • Ehitustööde korral palume kontrollida, kas dokumentatsioonis toodud mahud vastavad tegelikkusele. • Käibemaks ei ole abikõlblik, kui taotlejal on õigus projekti tegevuste osas käibemaksu hüvitamisele. 13. Hanked I Riigihangete seadus § 14. Piirmäärad (1)Lihthanke piirmäär käesoleva seaduse tähenduses on: 1) asjade või teenuste hankelepingu korral 30 000 eurot; 2) ehitustööde hankelepingu korral 60 000 eurot. (2)Riigihanke piirmäär käesoleva seaduse tähenduses on: 1) asjade või teenuste hankelepingu korral 60 000 eurot; 2) ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot. 14. Hanked II Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis: • on vajalik järgida riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus käibemaksuta on 5000 eurot või üle selle; • tuleb avaldada riigihangete registris hanketeade ja hankealusdokumendid ning hankelepingu sõlmimise teade, kui teenuste või asjade hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on 30 000 eurot või üle selle või kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on 150 000 eurot või üle selle. 15. Hanked III • Hanke osadeks jagamisel tuleb järgida Riigihangete seaduse (RHS) § 28 nõudeid. • Hankelepingu muutmisel tuleb järgida RHS § 123 nõudeid. 16. Projekteerimine ja ehitus I • Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust. • Ehitusseadustiku lisa 1 sätestab ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkuse, lisa 2 kasutusloa ning kasutusteatise kohustuslikkuse. • Kas kavandatav töö on ehitise rajamine, ümberehitamine, laiendamine (hoone puhul kas kuni 33% või üle 33%) või osa asendamine samaväärsega? 17. Projekteerimine ja ehitus II • Ehitusprojekt peab vastama vähemalt eelprojekti staadiumile ning kavandatavatele töödele. Projekteerimisele tehtud kulutused on abikõlblikud kuni 2 aasta jooksul enne taotluse esitamist. • Ehitusprojekti muutmisel on kindlad nõuded (Majandus- ja taristuministri 21.07.2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“), mida tuleb ehitusprojekti muutmisel järgida. • Ebaseaduslikke ehitustöid ei toetata (näiteks ehitusloakohustuslikud tööd, mis tehti enne ehitusloa väljastamist). • Objekt peab projekti lõppedes olema sihtotstarbeliselt kasutatav. 18. Projekteerimine ja ehitus III Kui taotleja ei ole omanik, siis: • kasutusleping peab olema kehtiv vähemalt 5 aasta jooksul alates projekti lõppemisest. Kas leping järgib seaduses kehtestatud vormi – kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud? • vajalik on omaniku nõusolek tööde teostamiseks (kirjeldada, millised tööd ja millises mahus). • kuidas toimub tehtud parenduste kompenseerimine, kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt? Vajadusel tuleb sõlmida kasutuslepingu lisa või muu kirjalik kokkulepe. 19. Hindamine I. Mõju programmi eesmärkide täitmisele 40% koondhindest, hinnatakse skaalal 0-4 • Kas projektis kavandatud tegevused aitavad kaasa Väikesaarte programmi mõistes esmatähtsate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele? • Kuivõrd on teenus suunatud saare elanikele? • Kas teenus on juba varasemalt olemas ja kui on, siis millise kvaliteediga? • Kas teenuse osutamiseks on olemas alternatiivid? • Milline on projekti mõju saare elanikele? 20. Hindamine II. Projekti ettevalmistuse tase 30% koondhindest, hinnatakse skaalal 2-4 Ehitustööd – kas on olemas ehitusluba või ehitusteatis? Kas eelarve vastab EVS kululiikide standardile (eelarvest on välja loetavad mahud ja ühikuhinnad)? Kas on võetud võrreldavaid hinnapakkumusi või läbi viidud hange? Kas pakkujatel on MTR registreering? Vara soetamine ja koolitus – kas võetud on ettevõtete koostatud võrreldavaid hinnapakkumusi, mis vastavad lähteülesandele? Kas on esitatud hankedokumentatsioon? 21. Hindamine III. Projekti tegevuste jätkusuutlikkus 30% koondhindest, hinnatakse skaalal 0-4 • Kas teenuse vajadus pikemas ajalises perspektiivis on selgelt kirjeldatud ning tõendatud? • Kas teenuse osutamise kulud on realistlikult läbi mõeldud ja kirjeldatud ning kas katteallikad on tõendatud ja kirjeldatud? • Kas on kirjeldatud teenuse osutamiseks vajalik inimressurss ja tegevuskava? • Kas projekti tulemusena hakatakse teenust kavandatud mahus ja kvaliteedis koheselt osutama või on vajalikud jätkuinvesteeringud? 22. Hindamine Üldised põhimõtted Hindamiskomisjon hindab taotlusi selle info ja olukorra põhjal, mis on olemas komisjoni koosoleku toimumise ajal. Kui taotleja viib ennast vastavusse programmi nõuetega peale taotluste hindamist või esitab uut infot negatiivsest otsusest teavitamisel saadetud ärakuulamiskirja vastuseks, siis komisjoni uuesti kokku ei kutsuta ning taotlust ümber ei hinnata. Kriteeriumites 2 ja 3 hinnatakse ainult Väikesaarte programmist abikõlblike tegevuste ettevalmistust ja jätkusuutlikkust. 23. Projektide lõpptähtaeg Määruse § 7 lg 2 Projekti elluviimine peab olema lõppenud hiljemalt taotlusvooru avamise aastale järgneva aasta 31. oktoobriks. 2021. aasta taotlusvooru projektid peavad seega olema lõppenud 31. oktoobriks 2022. Määruse § 20 lg 4 Erandkorras võib RTK pikendada projekti elluviimise lõppkuupäeva kuni kuus kuud üle § 7 lõikes 2 nimetatud aja, kui projekti kestuse pikendamine on tingitud toetuse saajast mitteolenevatest põhjustest. 24. Projektide tähistamine Palun tutvuge teavitamise juhendiga, mis on leitav siit: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/kasulik-teada Teavitamine siseriiklikest programmidest Rahandusministeeriumi logo + tekst „Regionaalarengu toetuseks“ Tänan! Info programmi kohta: Birgit Diedrichsen [email protected] Tel. 663 1883.
Recommended publications
  • Väikesaarte Rõõmud Ja Mured 2019
    Väikesaarte rõõmud ja mured Maa-ameti andmetel on Eestis üle 2000 saare. Enamik saartest on pindalalt aga niivõrd väikesed, et elatakse vaid üksikutel. Püsielanikega asustatud saared jagunevad kuue maakonna vahel. Meie riik eristab saartega suhtlemisel suursaari ja püsiasustusega väikesaari, kellele on kehtestatud teatud erisusi. Tänane ettekanne on koostatud just nende poolt kirja- pandu alusel. Koostas Linda Tikk [email protected] Abruka Saaremaa vald, Saaremaa Suurus: 8,8 km2 Rõõmud Soovid ja vajadused • SAAREVAHT olemas • Keskkonnakaitselisi probleeme pole eriti olnud,nüüd ILVES • Elekter - merekaabel Saaremaaga, • taastuvenergia - vaja päikesepaneelid • Püsiühendus Abruka-Roomassaare toimib, kuid talvise liikluskorralduse jaoks oleks vaja • Sadam kaasaegne • puudub seade kauba laadimiseks • . • • vaja kaatrile radar, öövaatlusseadmed Päästeteeistus toimib, kaater, 12 jne vabatahtlikku päästjat • Külateed tolmuvabaks • Teehooldus korras, • Internet kohe valmib • Haridus- kool ,lasteaed puudub • Pood puudub • • Kaladus 1 kutseline kalur, igas talus Perspektiivi oleks kutselistele kaluritele hobikalurid • Turismiga tegeleb 2 talu • Põllumajandus 250 veist pluss 100 Sisuliselt puudub veiste äraveo võimalus, lammast, 375 ha maad, PLK müük raskendatud hooldus • Toitlustus ja ehitus Aegna Tallinna kesklinna linnaosa, Harjumaa Suurus: 3,01 km2 Rõõmud Soovid ja vajadused Põhiline eluks vajalik saarel olemas Pääste puudulik, vajalik aastaringne päästevõimekus Heinlaid Hiiumaa vald, Hiiumaa Suurus: 1,62 km2 Soovid ja vajadused Vaja kommunikatsioone,
    [Show full text]
  • Permanently Inhabited Small Islands Act
    Issuer: Riigikogu Type: act In force from: 20.06.2010 In force until: 31.08.2015 Translation published: 30.04.2014 Permanently Inhabited Small Islands Act Passed 11.02.2003 RT I 2003, 23, 141 Entry into force 01.01.2004 Amended by the following acts Passed Published Entry into force 22.02.2007 RT I 2007, 25, 133 01.01.2008 20.05.2010 RT I 2010, 29, 151 20.06.2010 Chapter 1 GENERAL PROVISIONS § 1. Area of regulation of Act This Act prescribes the specifications which arise from the special nature of the insular conditions of the permanently inhabited small island and which are not provided for in other Acts. § 2. Definitions used in Act In this Act, the following definitions are used: 1) island rural municipality– rural municipality which administers a permanently inhabited small island or an archipelago as a whole; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 2) rural municipality which includes small islands – rural municipality which comprises permanently inhabited small islands, but is not constituting part of island rural municipalities; 3) permanently inhabited small islands (hereinafter small islands) – Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi and Vormsi; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 4) large islands – Saaremaa, Hiiumaa and Muhu. 5) permanent inhabitation – permanent and predominant residing on a small island; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 6) permanent inhabitant – a person who permanently and predominantly resides on a small island and data on whose residence are entered in the population register to the accuracy of a settlement unit located on a small island.
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • Saare MAAKONNA Loodusväärtused Saare MAAKONNA Loodusväärtused 2 3
    SAARE MAAKONNA loodusväärtused SAARE MAAKONNA loodusväärtused 2 3 SISUKORD KAITSEALAD ................... 8 Odalätsi maastikukaitseala ....... 27 Vilsandi rahvuspark ............. 9 Panga maastikukaitseala ......... 27 Abruka looduskaitseala .......... 10 Üügu maastikukaitseala ......... 28 Laidevahe looduskaitseala ........ 11 HOIUALAD .................... 30 Liiva-Putla looduskaitseala ....... 12 Karala-Pilguse hoiuala ........... 31 Linnulaht .................... 13 Karujärve hoiuala .............. 31 Loode tammik ................ 14 Väikese väina hoiuala ........... 33 Rahuste looduskaitseala ......... 15 Viidumäe looduskaitseala ........ 16 KAITSEALUSED PARGID ........... 34 Viieristi looduskaitseala. 17 Kuressaare lossipark ............ 34 Järve luidete maastikukaitseala .... 20 Mihkel Ranna dendraarium ....... 34 Kaali maastikukaitseala .......... 20 Mõntu park .................. 35 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala .. 21 Pädaste park ................. 35 Kaart ....................... 22 ÜksikobjEKTID ................ 36 Kesselaiu maastikukaitseala ...... 25 Põlispuud ................... 36 Koigi maastikukaitseala .......... 25 Rändrahnud .................. 40 KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE VALITSEJA Keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioon Tallinna 22, 93819 Kuressaare tel 452 7777 [email protected] www.keskkonnaamet.ee KAITSTAVATE LOODUSOBJEKTIDE KÜLASTUSE KORRALDAJA RMK loodushoiuosakond Viljandi mnt. 18b, 11216 Tallinn [email protected] www.rmk.ee Koostaja: Maris Sepp Trükise valmimisele aitasid kaasa: Kadri Paomees, Rein Nellis, Veljo
    [Show full text]
  • Tõnisson, H., Orviku, K., Lapinskis, J., Gulbinskas, S., and Zaromskis, R
    Text below is updated version of the chapter in book: Tõnisson, H., Orviku, K., Lapinskis, J., Gulbinskas, S., and Zaromskis, R. (2013). The Baltic States - Estonia, Latvia and Lithuania. Panzini, E. and Williams, A. (Toim.). Coastal erosion and protection in Europe (47 - 80). UK, US and Canada: Routledge. More can be found: Kont, A.; Endjärv, E.; Jaagus, J.; Lode, E.; Orviku, K.; Ratas, U.; Rivis, R.; Suursaar, Ü.; Tõnisson, H. (2007). Impact of climate change on Estonian coastal and inland wetlands — a summary with new results. Boreal Environment Research, 12, 653 - 671. It is also available online: http://www.borenv.net/BER/pdfs/ber12/ber12-653.pdf Introduction Estonia is located in a transition zone between regions having a maritime climate in the west and continental climate in the east and is a relatively small country (45,227 km2), but its geographical location between the Fenno-scandian Shield and East European Platform and comparatively long coastline (over 4000 km) due to numerous peninsulas, bays and islands (>1,500 island), results in a variety of shore types and ecosystems. The western coast is exposed to waves generated by prevailing westerly winds, with NW waves dominant along the north-facing segment beside the Gulf of Finland, contrasting with southern relatively sheltered sectors located on the inner coasts of islands and along the Gulf of Livonia (Riga). The coastline classification is based on the concept of wave processes straightening initial irregular outlines via erosion of Capes/bay deposition, or a combination (Orviku, 1974, Orviku and Granö, 1992, Gudelis, 1967). Much coast (77%) is irregular with the geological composition of Capes and bays being either hard bedrock or unconsolidated Quaternary deposits, notably glacial drift.
    [Show full text]
  • Lõputöö-Hookan-Lember.Pdf (2.127Mb)
    Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Hookan Lember RS150 PÄÄSTESÜNDMUSTE ANALÜÜS PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARTEL Lõputöö Juhendaja: Häli Allas MA Kaasjuhendaja: Andres Mumma Tallinn 2018 ANNOTATSIOON Päästekolledž Kaitsmine: juuni 2018 Töö pealkiri eesti keeles: Päästesündmuste analüüs püsiasustusega väikesaartel Töö pealkiri võõrkeeles: The analysis of rescue events on small islands with permanent settlements Lühikokkuvõte: Töö on kirjutatud eesti keeles ning eesti ja inglise keelse kokkuvõttega. Töö koos lisadega on kirjutatud kokku 61 lehel, millest põhiosa on 38 lehekülge. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus on kasutatud kahte tabelit ja seitseteist joonist. Valitud teema uurimisprobleemiks on tervikliku ülevaate puudumine väikesaarte sündmustest, mis kuuluvad Päästeameti valdkonda. Väikesaartele toimub reageerimine erinevalt ning sõltuvalt aastaajast on reageerimine raskendatud. Ühtseid põhimõtteid rahvaarvu või sündmuste arvu kohta ei ole. Lõputöö eesmärk on analüüsida päästesündmusi väikesaartel aastatel 2009-2017 ning järeldada, millist päästevõimekust vajavad püsiasutustega väikesaared. Lõputöös antakse saartest ülevaade, mis on valimis välja toodud ning visualiseeritakse joonise abil saartel elavate püsielanike arv. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, kus Häirekeskuselt saadud andmed korrastati ja analüüsiti. Lõputöös anti ülevaade, millised on sündmused saartel ning tehti järeldused, kuidas tagada kiire ja kvaliteetse abi kättesaadavus. Saartel, kus elanike arv on väike ning sündmuste arv minimaalne,
    [Show full text]
  • Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
    Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast.
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd
    YEARBOOK GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telephone: (+372) 630 2333 E-mail: [email protected] ISSN 2733-3337 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Foreword . 3 About GSE . 5 Cooperation . 6 Human resource development . 9 Fieldwork areas 2020 . 12 GEOLOGICAL MAPPING AND GEOLOGICAL DATA Coring – a major milestone in subsurface investigations in Estonia . 13 Coring projects for geological investigations at the GSE in 2020 . 15 Distribution, extraction, and exploitation of construction minerals in Pärnu county . 17 Mineral resources, geophysical anomalies, and Kärdla Crater in Hiiumaa . .22 Geological mapping in Pärnu County . .26 Opening year of the digital Geological Archive . .29 HYDROGEOLOGY AND ENVIRONMENTAL GEOLOGY Status of Estonian groundwater bodies in 2014–2019 . 31 Salinisation of groundwater in Ida-Viru County . .35 Groundwater survey of Kukruse waste rock heap . .37 The quality of groundwater and surface water in areas with a high proportion of agricultural land . .39 Transient 3D modelling of 18O concentrations with the MODFLOW-2005 and MT3DMS codes in a regional-scale aquifer system: an example from the Estonian Artesian Basin . .42 Radon research in insuffi ciently studied municipalities: Keila and Võru towns, Rõuge, Setomaa, Võru, and Ruhnu rural municipalities . .46 GroundEco – joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja–Koiva river basin . .50 MARINE GEOLOGY Coastal monitoring in 2019-2020 . .53 Geophysical surveys of fairways . .56 Environmental status of seabed sediments in the Baltic Sea . .58 The strait of Suur väin between the Estonian mainland and the Muhu Island overlies a complex bedrock valley . 60 Foreword 2020 has been an unusual year that none of us is likely to soon forget.
    [Show full text]
  • Wave Climate and Coastal Processes in the Osmussaar–Neugrund Region, Baltic Sea
    Coastal Processes II 99 Wave climate and coastal processes in the Osmussaar–Neugrund region, Baltic Sea Ü. Suursaar1, R. Szava-Kovats2 & H. Tõnisson3 1Estonian Marine Institute, University of Tartu, Estonia 2Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu, Estonia 3Institute of Ecology, Tallinn University, Estonia Abstract The aim of the paper is to investigate hydrodynamic conditions in the Neugrund Bank area from ADCP measurements in 2009–2010, to present a local long-term wave hindcast and to study coastal formations around the Neugrund. Coastal geomorphic surveys have been carried out since 2004 and analysis has been performed of aerial photographs and old charts dating back to 1900. Both the in situ measurements of waves and currents, as well as the semi-empirical wave hindcast are focused on the area known as the Neugrund submarine impact structure, a 535 million-years-old meteorite crater. This crater is located in the Gulf of Finland, about 10 km from the shore of Estonia. The depth above the central plateau of the structure is 1–15 m, whereas the adjacent sea depth is 20– 40 m shoreward and about 60 m to the north. Limestone scarp and accumulative pebble-shingle shores dominate Osmussaar Island and Pakri Peninsula and are separated by the sandy beaches of Nõva and Keibu Bays. The Osmussaar scarp is slowly retreating on the north-western and northern side of the island, whereas the coastline is migrating seaward in the south as owing to formation of accumulative spits. The most rapid changes have occurred either during exceptionally strong single storms or in periods of increased cyclonic and wave activity, the last high phase of which occurred in 1980s–1990s.
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Nature Tourism Marketing on Central Baltic Islands
    Baltic Sea Development & Media Center Nature tourism marketing on Central Baltic islands Tallinn, 2011 Nature tourism marketing on Central Baltic islands. Tallinn, 2011. ISBN 978-9985-9973-5-2 Compilers: Rivo Noorkõiv Kertu Vuks Cover photo: Aerial view on Osmussaar, NW Estonia (photo: E. Lepik) © Baltic Sea Development & Media Center © NGO GEOGUIDE BALTOSCANDIA E-mail: [email protected] EUROPEAN UNION EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND INVESTING IN YOUR FUTURE Release of this report was co-financed by European Re- gional Development Fund and NGO Geoguide Baltoscandia. It was accomplished within the framework of the CENTRAL BALTIC INTERREG IVA Programme 2007-2013. Disclaimer: The publication reflects the authors views and the Managing Authority cannot be held liable for the information published by the project partners. CONTENTS 1. INTRODUCTION....................................................................................... 5 2. THE DEVELOPMENT OF NATURE TOURISM ............................................... 6 2.1. THE HISTORY AND TERMINOLOGY OF NATURE TOURISM ����������������������������� 6 2.2. NATURE TOURISM AND ENVIRONMENTAL AWARENESS ............................... 7 2.3. DEVELOPMENT PERSPECTIVES OF NATURE TOURISM IN BALTIC SEA AREA ���� 10 2.3.1. THE MARKET SITUATION OF ESTONIAN TOURISM SECTOR ....................... 10 2.3.2. TOURISM DEVELOPMENT IN GOTLAND, ÅLAND AND TURKU ARCHIPELAGOS 13 3. OVERVIEW OF THE TOURISM RESOURCES IN THE CENTRAL BALTIC REGION ................................................................................................................
    [Show full text]