DOCSLIB.ORG

Navigatsioonimrgi Nimetus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Navigatsioonimrgi Nimetus Soovitused nime määramiseks navigatsioonimärkide katastriüksustel. Seoses Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrusega nr 251 kehtestatud Aadressandmete süsteemiga ( https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12901083 ) on vajadus muuta navigatsioonimärkide katastriüksuste nime määramise põhimõtteid. 1. Katastriüksuste nimed (lähiaadressidena) ei ole kohanimed, kuid nende määramisel peab järgima keelereegleid ning üldjuhul täitma ka kohanimenõudeid. 2. Liigisõnale (tuletorn, tulepaak jne) võib vahetult järgneda number. 3. Katastriüksuse nimi ei või sisaldada rooma numbreid, keelatud sümboleid, parasiitsõnu ega lühendeid (näiteks on lähiaadressides keelatud: sulud, komad, punktid, sidekriipsud, kaldkriipsud, üksikud suurtähed jne). Soovituslikult esitame navigatsioonimärkide katastriüksuse nime kuju (parempoolses tulbas): Korrastatud katastriüksuse Navigatsioonimärgi nimi nimi Narva-Jõesuu tuletorn Narva-Jõesuu tuletorn 1 Narva jõe liitsihi alumine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 15 Narva-Jõesuu jõe liitsihi ülemine tulepaak Narva-Jõesuu tulepaak 16 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 20 Sillamäe sadama läänemuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 201 Sillamäe sadama idamuuli tulepaak Sillamäe tulepaak 21 Valaste tulepaak Valaste tulepaak 25 Moldova tulepaak Moldova tulepaak 30 Letipea tuletorn Letipea tuletorn 40 Uhtju tulepaak Uhtju tulepaak 42 Vaindloo tuletorn Vaindloo tuletorn 45 Kunda sadamakai tulepaak Kunda tulepaak 59 Kunda sadama paadikai tulepaak Kunda tulepaak 60 Kunda liitsihi alumine tulepaak Kunda tulepaak 61 Kunda liitsihi ülemine tulepaak Kunda tulepaak 62 Vainupea tulepaak Vainupea tulepaak 75 Vergi tulepaak Vergi tulepaak 80 Vergi liitsihi alumine tulepaak Vergi päevamärk 85 Vergi liitsihi ülemine tulepaak Vergi päevamärk 86 Mohni tuletorn Mohni tuletorn 100 Juminda tuletorn Juminda tuletorn 110 Hara päevamärk Hara päevamärk 115 Hara sadama päevamärk Hara päevamärk 116 Loksa sadama loodekai tulepaak Loksa tulepaak 120 Loksa sadama lõunakai tulepaak Loksa tulepaak 121 Kelnase sadama liitsihi alumine tulepaak Kelnase tulepaak 126 Kelnase sadama liitsihi ülemine tulepaak Kelnase tulepaak 1261 Leppneeme sadama liitsihi alumine tulepaak Leppneeme tulepaak 127 Leppneeme sadama liitsihi ülemine tulepaak Leppneeme tulepaak 1271 Kallavere liitsihi alumine tulepaak Kallavere tulepaak 145 Kallavere liitsihi ülemine tulepaak Kallavere tulepaak 146 Keri tuletorn Keri tuletorn 155 Prangli loode tulepaak Prangli tulepaak 160 Prangli kagu tulepaak Prangli tulepaak 165 Muuga Söeterminali muuli tulepaak Muuga tulepaak 166 Muuga Söeterminali kanali tulepaak Muuga tulepaak 169 Aksi tulepaak Aksi tulepaak 175 Muuga liitsihi alumine tulepaak Muuga tulepaak 181 Muuga liitsihi ülemine tulepaak Muuga tulepaak 182 Karbimadala tulepaak, liitsihi alumine Karbimadala tulepaak 191 Tammneeme päevamärk, liitsihi ülemine Tammneeme päevamärk 192 Muuga sadama idamuuli tulepaak Muuga tulepaak 195 Muuga sadama viljakai tulepaak Muuga tulepaak 196 Muuga sadama läänekai tulepaak Muuga tulepaak 197 Muuga sadama parvlaevakai tulepaak Muuga tulepaak 198 Tallinnamadala tuletorn Tallinnamadala tuletorn 200 Rohuneeme sadama merekanali liitsihi alumine tulepaak Rohuneeme tulepaak 2151 Rohuneeme sadama merekanali liitsihi ülemine tulepaak Rohuneeme tulepaak 2152 Aegna tulepaak Aegna tulepaak 220 Aegna sadamakai tulepaak Aegna tulepaak 222 Rohuneeme sadamakai tulepaak Rohuneeme tulepaak 227 Rohuneeme sadama liitsihi alumine tulepaak Rohuneeme tulepaak 228 Rohuneeme sadama liitsihi ülemine tulepaak Rohuneeme tulepaak 229 Viimsi liitsihi alumine tuletorn Viimsi tulepaak 231 Viimsi liitsihi ülemine tuletorn Viimsi tulepaak 232 Miiduranna sadama liitsihi alumine tulepaak Miiduranna tulepaak 233 Miiduranna sadama liitsihi ülemine tulepaak Miiduranna tulepaak 234 Miiduranna sadamamuuli tulepaak Miiduranna tulepaak 235 Miiduranna sadama põhjabasseini muuli tulepaak Miiduranna tulepaak 237 Reidikai tulepaak Reidikai tulepaak 238 Merivälja kai tulepaak Merivälja tulepaak 239 Pirita liitsihi alumine tulepaak Pirita tulepaak 241 Pirita liitsihi ülemine tulepaak Pirita tulepaak 242 Pirita põhjamuuli tulepaak Pirita tulepaak 243 Pirita lõunamuuli tulepaak Pirita tulepaak 244 Tallinna alumine tuletorn Tallinna tuletorn 251 Tallinna ülemine tuletorn Tallinna tuletorn 252 Vanasadama põhjamuuli tulepaak Vanasadama tulepaak 255 Vanasadama kruiisikai tulepaak Vanasadama tulepaak 256 Kalasadama liitsihi alumine päevamärk Kalasadama päevamärk 261 Kalasadama liitsihi ülemine päevamärk Kalasadama päevamärk 262 Lennusadama idamuuli tulepaak Lennusadama tulepaak 270 Lennusadama läänemuuli tulepaak Lennusadama tulepaak 271 Miinisadama läänevärava tulepaak Miinisadama tulepaak 275 Miinisadama läänevärava tulepaak Miinisadama tulepaak 276 Hundipea sadamakai tulepaak Hundipea tulepaak 280 Paljassaare sadama liitsihi alumine tulepaak Paljassaare tulepaak 281 Paljassaare sadama liitsihi ülemine tulepaak Paljassaare tulepaak 282 Katariina kai päevamärk Katariina päevamärk 287 Vahemadala tulepaak Vahemadala tulepaak 300 Hülkari tulepaak Hülkari tulepaak 310 Naissaare sadamamuuli tulepaak Naissaare tulepaak 314 Naissaare sadama tulepaak Naissaare tulepaak 315 Naissaare tuletorn Naissaare tuletorn 320 Vene-Balti sadama põhjakai tulepaak Vene-Balti tulepaak 335 Vene-Balti sadama lõunabasseini tulepaak Vene-Balti tulepaak 336 Piirivalvesadama lainemurdja NW otsa tulepaak Piirivalvesadama tulepaak 337 Piirivalvesadama lainemurdja SE otsa tulepaak Piirivalvesadama tulepaak 338 Piirivalvesadama lõunamuuli NW otsa tulepaak Piirivalvesadama tulepaak 339 Bekkeri sadamamuuli tulepaak Bekkeri tulepaak 340 Meeruse sadamakai tulepaak Meeruse tulepaak 348 Meeruse sadama liitsihi alumine tulepaak Meeruse tulepaak 351 Meeruse sadama liitsihi ülemine tulepaak Meeruse tulepaak 352 Kopli lahe liitsihi alumine tulepaak Kopli tulepaak 355 Kopli lahe liitsihi ülemine tulepaak Kopli tulepaak 356 Suurupi liitsihi alumine tuletorn Suurupi tuletorn 374 Suurupi tuletorn, liitsihi ülemine Suurupi tuletorn 375 Lohusalu liitsihi alumine tulepaak Lohusalu tulepaak 376 Lohusalu liitsihi ülemine tulepaak Lohusalu tulepaak 377 Laulasmaa päevamärk Laulasmaa päevamärk 378 Pakri tuletorn Pakri tuletorn 380 Paldiski Põhjasadama läänemuuli tulepaak Paldiski tulepaak 385 Paldiski Põhjasadama idamuuli tulepaak Paldiski tulepaak 386 Paldiski Lõunasadama liitsihi alumine tulepaak Paldiski tulepaak 391 Paldiski Lõunasadama liitsihi ülemine tulepaak Paldiski tulepaak 392 Paldiski Lõunasadama naftakai tulepaak Paldiski tulepaak 393 Madise liitsihi alumine tulepaak Madise tulepaak 401 Väike-Pakri tulepaak Väike-Pakri tulepaak 403 Suur-Pakri tulepaak Suur-Pakri tulepaak 404 Krassi päevamärk Krassi päevamärk 405 Põõsaspea tulepaak Põõsaspea tulepaak 420 Osmussaare tuletorn Osmussaare tuletorn 425 Dirhami sadamakai tulepaak Dirhami tulepaak 429 Dirhami liitsihi alumine tulepaak Dirhami tulepaak 431 Dirhami liitsihi ülemine tulepaak Dirhami tulepaak 432 Riguldi päevamärk Riguldi päevamärk 435 Paslepa liitsihi alumine tulepaak Paslepa tuletorn 441 Paslepa liitsihi ülemine tulepaak Paslepa tuletorn 442 Ramsi liitsihi alumine päevamärk Ramsi päevamärk 443 Ramsi liitsihi ülemine päevamärk Ramsi päevamärk 444 Norrby alumine tuletorn, liitsihi alumine Norrby tuletorn 447 Norrby liitsihi ülemine tuletorn Norrby tuletorn 448 Uppholmi tulepaak, liitsihi alumine Uppholmi tulepaak 465 Hobulaiu põhja-tulepaak, liitsihi ülemine Hobulaiu tulepaak 466 Paralepa liitsihi alumine tulepaak Paralepa tuletorn 471 Paralepa liitsihi ülemine tulepaak Paralepa tuletorn 472 Hobulaiu lõuna-tulepaak, liitsihi alumine Hobulaiu tulepaak 481 Rukkirahu tuletorn, liitsihi ülemine Rukkirahu tuletorn 482 Hobulaiu liitsihi alumine päevamärk Hobulaiu päevamärk 491 Hobulaiu liitsihi ülemine päevamärk Hobulaiu päevamärk 492 Kajakarahu liitsihi alumine tulepaak Kajakarahu tulepaak 511 Kajakarahu liitsihi ülemine tulepaak Kajakarahu tulepaak 512 Holmi liitsihi alumine tulepaak Holmi tulepaak 517 Holmi liitsihi ülemine tulepaak Holmi tulepaak 518 Tahu liitsihi alumine tulepaak Tahu tulepaak 521 Tahu liitsihi ülemine tulepaak Tahu tulepaak 522 Rohuküla sadamakai tulepaak Rohuküla tulepaak 530 Rohuküla liitsihi alumine tulepaak Rohuküla tulepaak 531 Rohuküla liitsihi ülemine tuletorn Rohuküla tulepaak 532 Rohuküla sadama põhjamuuli tulepaak Rohuküla tulepaak 533 Rohuküla sadama lõunamuuli tulepaak Rohuküla tulepaak 534 Sviby liitsihi alumine tulepaak Sviby tulepaak 561 Sviby liitsihi ülemine tulepaak Sviby tulepaak 562 Sviby kai tulepaak Sviby tulepaak 567 Mõisaholmi liitsihi alumine päevamärk Mõisaholmi päevamärk 581 Mõisaholmi liitsihi ülemine päevamärk Mõisaholmi päevamärk 582 Harilaiu liitsihi alumine tulepaak Harilaiu tulepaak 586 Harilaiu tulepaak, liitsihi ülemine Harilaiu tuletorn 587 Vormsi põhja-liitsihi ülemine tuletorn Vormsi tulepaak 594 Vormsi põhja-liitsihi ülemine tuletorn Vormsi tuletorn 595 Vormsi lõuna-liitsihi alumine tuletorn Vormsi tulepaak 596 Heltermaa liitsihi alumine tulepaak Heltermaa tulepaak 601 Heltermaa liitsihi ülemine tulepaak Heltermaa tulepaak 601 Heltermaa sadamakai tulepaak Heltermaa tulepaak 612 Kuri liitsihi alumine tulepaak Kuri tulepaak 615 Kuri liitsihi ülemine tulepaak Kuri tulepaak 616 Suursadama liitsihi alumine tulepaak Suursadama tulepaak 621 Suursadama liitsihi ülemine tulepaak Suursadama tulepaak 622 Hiiessaare tuletorn, liitsihi alumine Hiiessaare tuletorn 625 Kärdla liitsihi alumine päevamärk Kärdla päevamärk 631 Kärdla liitsihi ülemine päevamärk Kärdla päevamärk 632 Lehtma sadamakai tulepaak Lehtma tulepaak
Load more

Recommended publications
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Sights Tõstamaa
    SIGHTS of the Parish of TÕSTAMAA 2006 Contents Introduction ........................... 3 Lake of Tõhela ...............................22 Church of Tõhela ...........................23 Parish of Tõstamaa — brief Boulders of Alu ..............................23 historical survey ..................... 4 Viruna ...........................................24 Bog of Nätsi–Võlla .........................24 Sights of the Parish of Tõstamaa 4 Nature conservation area of Lindi .....4 How to behave in nature ........25 Lindi–Tõstamaa road ........................5 Staying in nature ............................26 Church of Pootsi–Kõpu ....................5 Roads and footpaths ......................26 Landscapes of cultural heritage .........6 Fishing and hunting .......................27 Manor of Pootsi ...............................7 Littering the nature .........................27 Lao and Munalaid ............................8 Everybody’s responsibility ...............28 Island of Manija aka Manilaid ............8 In brief ...........................................28 Kokkõkivi of Manija .........................9 Island of Sorgu ..............................10 Advice to hikers ....................29 Sacrificial tree of Päraküla ............... 11 Church of Seliste ............................ 11 Building ................................30 Pine tree of Tõrvanõmme ...............12 Hill of Levaroti ............................... 13 Village of Tõstamaa .......................14 Parish house of Tõstamaa .............. 15 Church of Tõstamaa .....................
    [Show full text]
  • Baseline Study
    Nostra Project – Baseline study Gulf of Finland This document is presented in the name of BIO by Deloitte. BIO by Deloitte is a commercial brand of the legal entity BIO Intelligence Service. The legal entity BIO Intelligence Service is a 100% owned subsidiary of Deloitte Conseil since 26 June 2013. Disclaimer: The views expressed in this report are purely those of the authors and may not necessarily reflect the views or policies of the partners of the NOSTRA network. The methodological approach that was applied during the baseline study is presented in the final report of the study. The analysis that is provided in this report is based on the data collected and reported by the Nostra partners, a complementary literature review conducted by the consultants, and the results provided by the methodological toolkit developed in the framework of the baseline study. Acknowledgement: This report has received support from the County of Helsinki-Uusimaa, and the county of Tallinn- Harju, Estonia. The authors would like to thank them for providing information requested for completing this study. Limitations of the analysis: The consultants faced a limited amount of data. In general, In general, on both sides of the strait, involved partners are facing difficulties in collecting social-economic and biodiversity related data. Moreover, the analytical results provided in this report represent mainly the perspective of the Finnish side of the strait, as the Estonian side does not have the research capacity to provide required data. Baseline study of
    [Show full text]
  • Emmaste Valla Arengukava 2004-2018
    Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 28.03.2013 määrusega nr 72 Emmaste valla arengukava 2004-2018 Emmaste 2013 SISUKORD 1. EMMASTE VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .......................................................... 3 1.1 Asend ja kujunemine ..................................................................................................................... 3 Ajalugu ............................................................................................................................................ 5 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 6 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ............................................................................................... 10 Sõru sadam .................................................................................................................................... 10 Tärkma ja Haldi väikesadamad ..................................................................................................... 10 1.4 Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 11 Veemajandus ................................................................................................................................. 11 Soojamajandus ............................................................................................................................... 11 Teed ja välisvalgustus ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • Linnuharuldused Eestis 2003 - 2004
    Hirundo 18: 67-102 (2005) LINNUHARULDUSED EESTIS 2003 - 2004 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 5 Margus Ots, Aivo Klein Eesti Ornitoloogiaiihing, pk. 227, 50002 Tartu Kokkuv6te. Kaesolev aruanne on Eesti linnuharulduste ltomisjoni viies kokkuv6te meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Loplik hinnang anti 214 teatele, neist 177 aastatest 2003-2004. Teadetest kinnitati 192 (90%) ja liikati tagasi 22. Eesti lindude nimekirja lisandus 6 ~iutliiki ja 1 alamliik, lisaks veel iiks teadmata paritoluga ja kaks vangistusest lahtipaasenud liiki. T6estati iihe uue linn~~liigi pesitsemine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2004 kokku 350 loodusliku paritoluga ja meil v6i naabermaades piisiva asurko~inamoodustanud sissetalutud liiki, 6 liiki teadmata paritoluga ja 10 liiki vangistusest paasenud Ijnde. Alljargnevaga jatkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvbtete avaldamist meil harva kohatavate lindude kohta. Kaesolev aruanne on jarjekorras viies ja kasitleb perioodi 2003.-2004. a. T5iendavalt on aruandes ara toodud ka seni avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varein otsus puudus vbi millised alles niiiid hilinemisega HK-le labivaatamiseks esitati. Komisjoni koosseis ja tookord HK koosseisu kuulus avaldatavate teadete labivaatamisel viis pbhiliiget - Margus Ellermaa, Aivo Klein, Vilju Lilleleht, Margus Ots (esimees) ja Uku Paal (sekretar) - ja kolm varuliiget (Mati Kose, Eerik Leibak ja Hannes Pel~lak),kes asendasid vajadusel pbhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid teated igaiiks eraldi labi ja andsid neile sbltulnatu hinnangu. Kui kogunes vahemalt neli heakskiitvat otsust ja viies otsus ei oln~id tagasiliikkav, loeti teade vastuvbetuks, ning kui vahemalt kolm liiget otsustas teadet mitte tunnustada, loeti see tagasilukatuks. Muudel puhkudel arutati teadet komisjoni koosolekul ning vajadusel tehti l6plik otsus haaletamise tee].
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
    Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast.
    [Show full text]
  • FCE 39 Ebook
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 39: 1–2 (2002) Revisions of some lichens and lichenicolous fungi from Antarctica Vagn Alstrup Botanical Museum, University of Copenhagen, Gothersgade 130, DK-1123 Copenhagen K, Denmark. E-mail: [email protected] Abstract: Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge and Thelidium minutum Dodge were found to be based on discordant elements of lichenized and lichenicolous fungi and are lectotypified on the lichenicolous fungi. The new combination Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup is made. Thelidiola Dodge is a synonym of Muellerella Hepp ex Müll. Arg., Catillaria cremea, Thelidiola eklundii and Thelidium minutum becomes synonyms of Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea and Muellerella lichenicola respectively. Kokkuvõte: Parandusi mõnede Antarktika samblike ja lihhenikoolsete seente taksonoomias. Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge ja Thelidium minutum Dodge leiti baseeruvat lihheniseerunud ja lihhenikoolsete seente ühtesobimatutel elementidel ja on lektotüpiseeritud lihhenikoolsete seentena. Esitatakse uus kombinatsioon Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup. Thelidiola Dodge on Muellerella Hepp ex Müll. Arg. sünonüüm; Catillaria cremea, Thelidiola eklundii ja Thelidium minutum sobivad vastavalt Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea ja Muellerella lichenicola sünonüümideks. INTRODUCTION The Antarctic lichens and lichenicolous fungi antarctica Øvstedal should accordingly be used have mostly been treated
    [Show full text]
  • Wave Exposure Calculations for the Gulf of Finland
    Wave exposure calculations for the Gulf of Finland Felix van der Meijs and Martin Isaeus AquaBiota Water Research 1 Wave Exposure for the Gulf of Finland S TOC K H OLM , D e c e m b e r 2020 Client: Performed by AquaBiota Water Research, for the Estonian Marine Institute at the University of Tartu. Authors: Felix van der Meijs ([email protected]) Martin Isaeus ([email protected]) Contact information: AquaBiota Water Research AB Address: Sveavägen 159, SE-113 46 Stockholm, Sweden Phone: +46 8 522 302 40 Web page: www.aquabiota.se Quality control/assurance: Martin Isaeus Internet version: Downloadable at www.aquabiota.se Cite as: van der Meijs, F. & Isaeus, M. 2020. Wave exposure calculations for the Gulf of Finland AquaBiota Water Research, AquaBiota Report 2020:13. 32 pages AquaBiota Report 2020:13 AquaBiota Projektnummer: 2020013 ISBN: 978-91-89085-22-0 ISSN: 1654-7225 © AquaBiota Water Research 2020 2 CONTENTS SUMMARY ........................................................................................................... 4 1. INTRODUCTION ............................................................................................... 5 2. METHODS AND MATERIALS ............................................................................ 6 2.1. Land/Sea grids........................................................................................... 6 2.2. Fetch calculations ..................................................................................... 8 2.3. Wind data...............................................................................................
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters Part 3 Baltic Sea
    Sailing Directions for Estonian Waters part 3 Baltic Sea 3.2 Undva nina to Kõpu poolsaar Updated 01.09.2021 © Estonian Transport Administration Cartography Department Second release March 2015 (first release June 2014) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html List of Lights, Estonia: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
    [Show full text]
  • Metsakasti Küla Arengukava 2017
    METSAKASTI KÜLA ARENGUKAVA 2017 – 2027 Koostajad Kaia-Leena Pino Kristi Ploom Reet Otsep Sisukord Ajalugu Uusarendused Rahvastik Loodusväärtused Ettevõtlus Tehniline taristu (teed, valgustus, vesi) Sotsiaalne taristu Küla SWOT analüüs Arengueesmärgid ja ülesanded nende saavutamiseks Ajalugu Viimsi poolsaare asustuse ajalugu ulatub tagasi 3.-4.sajandisse, mil poolsaar oli hõredalt asustatud. Esimene muinasaegne asulakoht Viimsi poolsaarel on tuvastatud Pärnamäel meie küla vahetus naabruses. Muinasleiud Tammneeme küla maadelt viitavad asustusele juba 1000 ja rohkem aastat tagasi. http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/kus-asus-viimsi-muinaskula-uianra?id=74478597 Esmased andmed Metsakasti külast pärinevad 1716. aastast, mil siinsed maad kuulusid Saha mõisa (Maardu mõisa?) koosseisu. Viimsi poolsaar oli pikuti pooleks jaotatud -- Läänepoolne osa kuulus Viimsi (Pirita klooster) mõisale ja idapoolne Maardu mõisale. 16.-17. sajandil kuulus mõis nii von Taubedele, von Wrangellidele kui ka von Uexküllidele. Edaspidiste erinevate vallutuste ja haldusreformide käigus jaotati Viimsi poolsaare maid erinevateks haldusüksusteks erinevate omanike valduses. Elanikkonna Viimsi poolsaare lääneosas moodustasid keskajaks enamuses rannarootslased, kes asutasid Viimsisse kindluse ja mõisa tugipunktiks. Ajapikku eestlaste osakaal poolsaarel järjest suurenes. Rootslased ei olnud sunnismaised, eestlased aga küll. Vastavalt sellele, et elanikkond koosnes alguses põhiliselt rootslastest, siis paljudel Viimsi poolsaare küladel olid rootsikeelsed nimed, mis Eesti
    [Show full text]