Kukruse 12.–13
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Keiti Randoja Kukruse 12.–13. sajandi maa-alusele laibakalmistule maetud indiviidide sotsiaalse vanuse etapid Magistritöö Juhendajad: Mari Tõrv Riina Rammo Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 3 Teema valik, eesmärgid ja uurimisküsimused ................................................................................ 3 Uurimislugu.................................................................................................................................... 6 Allikad ja kirjandus ........................................................................................................................ 7 Töö ülesehitus ................................................................................................................................. 9 1. SOTSIAALSE VANUSE UURIMISE TEOREETILISED JA METOODILISED LÄHTEKOHAD .............................................................................................................................. 10 1.1 Kronoloogiline, bioloogiline ja sotsiaalne vanus ning nendevahelised seosed ..................... 10 1.1.1 Sotsiaalne vanus ja sugu ..................................................................................................... 12 1.1.2 Väljakutsed sotsiaalse vanuse uurimisel ............................................................................. 15 1.1.3 Kokkuvõte vanuse teoreetilisest uurimisest ......................................................................... 18 1.2 Korrespondentsanalüüs matuste uurimisel ............................................................................ 19 1.2.1 Korrespondentsanalüüs arheoloogias ................................................................................. 24 1.2.2 Korrespondentsanalüüsi rakendus Kukruse matuste näitel ................................................ 25 2. KUKRUSE MATUSTE KORRESPONDENTSANALÜÜS ...................................................... 27 2.1 Ülevaade Kukruse kalmistule maetutest................................................................................. 27 2.2 Kukruse kalmistu leiumaterjali üldiseloomustus .................................................................... 29 2.3 Esemete valim korrespondentsanalüüsi jaoks ........................................................................ 31 2.4 Lihtsa korrespondentsanalüüsi tulemused ............................................................................. 34 2.5 Mitmese korrespondentsanalüüsi tulemused .......................................................................... 41 2.6 Kokkuvõte korrespondentsanalüüsi tulemustest ..................................................................... 43 3. KUKRUSE MATUSTES KAJASTUVAD SOTSIAALSE VANUSE ETAPID ........................ 45 3.1 Imikuiga .................................................................................................................................. 45 3.2 Väikelapseiga ......................................................................................................................... 47 3.3 Üleminek täiskasvanueale ...................................................................................................... 48 3.4 Täiskasvanuiga ....................................................................................................................... 50 3.4.1 Naised .................................................................................................................................. 51 3.4.2 Mehed .................................................................................................................................. 53 3.5 Vanaduspõlv ........................................................................................................................... 55 3.5.1 Naised .................................................................................................................................. 55 3.5.2 Mehed .................................................................................................................................. 57 3.6 Kokkuvõte Kukrusele maetute vanuseetappidest .................................................................... 59 KOKKUVÕTE ................................................................................................................................. 60 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS .................................................................................. 64 Käsikirjad ..................................................................................................................................... 64 Kirjandus ...................................................................................................................................... 66 Internetiallikad ............................................................................................................................. 74 Arvutiprogrammid ........................................................................................................................ 75 SUMMARY ..................................................................................................................................... 76 LISAD SISSEJUHATUS Vanus on inimese identiteedi lahutamatu osa. East lähtuvalt on paika pandud paljud indiviidi õigused ja kohustused. Vanuse võib jagada kolme liiki: 1) kronoloogiline vanus ehk aeg astronoomilistes aastates alates inimese sünnist, 2) bioloogiline/füsioloogiline vanus ehk keha füüsiline vananemine, 3) sotsiaalne vanus, mis on kultuuriliselt konstrueeritud ja tähendab sobilikke käitumisnorme ühele või teisele vanusegrupile (Gowland 2006: 143). Enamikes tänapäeva riikides on tähtsaim inimese kronoloogiline vanus. Sellest tulenevalt on sätestatud näiteks laste koolikohustus, valimisõigus, luba teatud tooteid või teenuseid tarbida ja õigus pensionile jääda. Kronoloogilist vanust arvestatakse väga täpselt ja seejuures ei mängi rolli inimese väljanägemine ega ühiskonna üldine suhtumine. Minevikus oli vanusel samuti oluline roll, kuid ilmselt lähtuti mitte niivõrd astronoomilistest aastatest, vaid inimese füsioloogilisest ja psühholoogilisest arengust ning kultuurilistest normidest. Eelkõige kehtib see kirjaeelsete ühiskondade kohta, kus inimese sünni- ja surmaaeg polnud täpselt fikseeritud. Teema valik, eesmärgid ja uurimisküsimused Minu töö uurimisteema on vanuseline identiteet muinasaja lõpu Eesti ühiskonnas. 13. sajandi algul toimus Eesti ala ristiusustamine, mille tulemusena hakkas eelnevalt levinud komme surnuid põletada järk-järgult asenduma maa-aluste laibamatustega. Esimesed hilisrauaaegsed laibamatused ilmusid 11. sajandil Eesti idaosas, eelkõige Viru- ja Tartumaal, kuid suuremad kalmistud on teada 12.–13. sajandist. Muinasaja lõpu maa- alustele laibakalmistutele on iseloomulik rikkalik leiuaines, mis võimaldab selle perioodi matmispaiku mitmekülgselt analüüsida. Töö problemaatika on sotsiaalsete vanuseetappide eristamise võimalus Kukruse 12.–13. sajandi kalmistu matuste analüüsi põhjal. Kukruse asub Ida-Virumaal Kohtla vallas Kukruse külas (end Jõhvi khk) (Lisa 1). 2009.–2010. aasta talvel toimusid seal seoses Tallinn-Narva maantee ehitusega päästekaevamised, mille käigus leiti 40 laibamatust ja üks kenotaaf. Läbi uuriti vaid osa kalmistust ja ilmselt jätkub see maanteest põhja ja lõuna pool (Jonuks & Lõhmus 2010: 2). 3 Käesolev on jätk minu bakalaureusetööle Laste võimalikud sotsiaalsed vanusegrupid Kukruse ja Pada hilisrauaaegsete kalmistute näitel (Randoja 2012). Seal uurisin matmiskombestiku põhjal laste sotsiaalset vanust ja leidsin, et terviklikuma pildi saamiseks muinasaja lõpu inimeste vanuselisest identiteedist tuleks kaasata ka täiskasvanute matused. Tähelepanu peab pöörama ühiskonnale kui tervikule ehk uurida tuleb kogu inimese elukaart alates sünnist kuni surmani (vt ptk 1.1). Arheoloogilises materjalis on kronoloogilist vanust enamasti võimatu tuvastada. Bioloogilist vanust saab inimese luude põhjal määrata, kuid see näitab indiviidi füsioloogilist vananemist, mis ei pruugi kokku minna sellega, kuidas inimest omaaegses ühiskonnas tegelikult nähti. Seetõttu võib just sotsiaalse vanuse uurimine anda olulist teavet minevikus elanud inimeste elu ja sotsiaalsete rollide kohta. Eesti arheoloogias on matustega tegelemine populaarne, kuid sotsiaalse vanuse temaatikale pole seni tähelepanu pööratud. Käsitletud on erinevate perioodide matuseid ja muinasaja lõpu ühiskonda (nt Mägi 2002; 2009; 2013; Valk & Laul 2014), kuid inimese elukaar ei ole siiani üheski töös keskne olnud. Kui eelmisel sajandil tegeleti peamiselt esemete tüpoloogiate ja etniliste küsimustega, siis tänapäeval tuntakse huvi minevikus elanud inimese enda ja tema identiteetide, sh elutsükli ning selle tajumise vastu. Tänapäeval on kaevamiste dokumenteerimine täpsem, uurimismetoodikaid palju ja välismaise arheoloogiakirjanduse valik lai, mis võimaldab ealise identiteediga seotud küsimusi esitada ning neile ka vastuseid otsida. Erinevalt bakalaureusetööst ei ole siinsesse uurimusse analüüsi spetsiifika ja töömahu tõttu kaasatud Pada kalmistu materjali. Seepärast keskendun vaid Kukruse kalmistule. Kalmistut kaevati ja dokumenteeriti tänapäevase metoodikaga ning luustikud on antropoloogiliselt ühe uurija (Malve ilmumisel) poolt määratud. Padas kaevati 1987.–1989. aastal 172 matust, mis annaks demograafiliselt parema ülevaate, ent Pada luustikud on määranud kaks uurijat, Leiu Heapost