DOCSLIB.ORG

Lääne-Virumaa Ja Ida-Virumaa Lääneosa Aluspõhjakivimite Stratotüüpsete Paljandite Seisundi Hindamine Keskkonnaivesteering

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lääne-Virumaa Ja Ida-Virumaa Lääneosa Aluspõhjakivimite Stratotüüpsete Paljandite Seisundi Hindamine Keskkonnaivesteering Tartu Ülikool Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geoloogia osakond Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa lääneosa aluspõhjakivimite stratotüüpsete paljandite seisundi hindamine Keskkonnaivesteeringute Keskuse poolt rahastatud projekti aruanne Lühikokkuvõte Autorid: Tõnu Meidla, Sigrid Soomer, Tõnn Paiste, Tavo Ani Tartu 2014 Lühikokkuvõte. Käesoleva projekti täitmise käigus külastati ajavahemikul 2014. aasta juuli kuni 2014. aasta detsember kokku 34 objekti ja hinnati 36 erineva stratotüübi seisundit. Objektid grupeeriti nelja kategooriasse paljanditüübi alusel: murrud ja karjäärid; tehnogeensed objektid; jõekaldapaljandid ja -astangud; klindiastangud. Parimas seisus olid jõekaldapaljandid, –astangud ja klindiastangud. Leidus ka mõni jõekaldapaljand, mis oli kivimi iseärasuste tõttu kinnikasvanud või oma paljanduvust läbilõikes kaotanud võrreldes eelnevalt kirjeldatud olukordadele. Tehnogeensete objektide seas oli nii kinnikasvanud kui ka hästi püsivaid läbilõikeid. Kõige halvemas seisus olid murrud ja karjäärid. Karjäärides toimub kaevandamine, mis takistab püsiva läbilõike kirjeldamist. Paljud vanad murrud olid kinni kasvanud. Töö käigus ilmnesid erinevat tüüpi probleemid: konkreetse läbilõike ebatäpne asukoha määratlemine; paljandite säilimiseks vajalike hooldustööde konflikt juba kehtiva kaitserežiimiga; pidevas muutumises olevad paljandid; stratotüübi ebamäärane staatus ja tulevik aktiivsetes karjäärides; hävinenud stratotüüpsed läbilõiked; eelnevalt kirjeldamata jäänud paljand. Tööde käigus täpsustati objektide asukohaandmeid ja läbilõigete seisundit. Tööde tulemusena täpsustati paljandite hooldamise üldisi põhimõtteid ning formuleeriti soovitused kaitsemeetmete rakendamiseks või olemasoleva kaitse-eeskirja muutmiseks. Eestis eksisteerib vähe kaitstavaid ürglooduse objekte, mille puhul rakendatavad kaitsemeetmed sobivad kokku stratotüübse paljandi säilimise kaitseks hädavajalike nõuetega. Tööde käigus selgus kolm otseselt konfliktset situatsiooni, kus eksisteeris paljandi läbilõike säilimist pärssiv kaitsekava. Joaveski paljand asub rahvuspargi alal, Saka II paljand ja Porkuni paemurd asuvad MKA piires. Kõik nimetatud alad on loodud eelkõige taimestiku kaitse eesmärgil, mis tähendab, et hooldustööd paljandil on keelatud ja kaitserežiim soodustab läbilõike hävingut. Osad stratotüübid olid oma kivimi iseärasuste tõttu (suur savisisaldus) hoopis kinni kasvanud (Varangu kihistu holostratotüüp) või kaotanud palju oma läbilõikest (Hirmuse kihistu ja Oandu lademe holostratotüüp). Viimased kaks on siiski pidevas uuenemises, kuna läbilõige on väga madal ja ulatub vette. Aktiivsete karjääride puhul, milleks on selles projektis Lontova kihistiku holostratotüüp (Kunda mereäärne savikarjäär) ja Kunda lademe holostratotüüp (Kunda-Aru kärjäär), võiks säilimise eesmärgi ette näha rekultiveerimiskavas kui kaevandamine kord lõpetatakse. Sama seis on ka Ojaküla kihistiku holostratotüübiga (Ojaküla paemurd), mis asub paemurrus, kus oli näha hiljuti paemurdmisjälgi. Hävinud oli kokku 7 tüüpläbilõiget, millest suure enamuse moodustasid vanad paemurrud: Ärina paljand, Küttejõu (Kiviõli) karjäär, Malla panga vana paemurd, Moe paemurd, Voore paemurd, Tõrremäe kuivenduskraav ja Kukruse kraav. Välitööde raames kirjeldati ka varem kirjeldamata Uhaku lademe kompleksse holostratotüübi piires üht uut paljandit, mis asub Purtse jõel, Lüganuse silla all. Tööde käigus koostatud ülevaade stratotüüpsete paljandite olukorra kohta annab hea aluse edasisteks uuringuteks ja esitab nõuded professionaalsema käsitluse jaoks erialakirjanduses, sest stratotüüpide püstitamise ja revideerimise küsimusi ei saa põhimõtteliselt lahendada käsikirjalises uurimuses. Käsitletud objektid: Murrud ja karjäärid: - Aluvere paemurd . Aluvere kihistiku holostratotüüp (Jõhvi kihistu, Viru ladestik, Ordoviitsiumi ladestu); - Ärina paljand . Ärina kihistu (FIIÄ; O3är) holostratotüüp (Harju ladestik, Ordoviitsiumi ladestu); - Aseri paemurd . Aseri lademe (Cla; O2as) holostratotüüp (Purtse alamladestik, Darriwili lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Idavere paemurd . Idavere alamlademe (CIII) holostratotüüp (Sandby lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Kandle paemurd . Kandle kihistu (BIII; CIbK) holostratotüüp (Ordoviitsiumi ladestu); - Kunda mereäärne savikarjäär . Lontova kihistu holostratotüüp (Lontova lade Kambriumi ladestu); - Kunda-Aru karjäär . Kunda lademe (BIII; O2kn) holostratotüüp (Ontika alamladestik, Darriwili lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Kurtna murd . Kurtna kihistiku (CIII-DIIK’K; O3khK) holostratotüüp (Kahula kihistu, Keila lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Küttejõu (Kiviõli) karjäär . Kiviõli kihistiku (CIc-CIIV’K; O3vvk) holostratotüüp (Viivikonna kihistu, Kukruse lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Malla panga vana paemurd . Malla kihistiku (BIIICIbK’M) holostratotüüp (Aseri kihistu, Aseri lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Moe paemurd . Moe kihistu (FIcM) holostratotüüp (Pirgu lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Ojaküla paemurd . Ojaküla kihistiku (BIII-CIbK’O) holostratotüüp (Aseri kihistu, Aseri lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Porkuni paemurd . Porkuni kihistu (FII; O3pk) holostratotüüp (Atla alamladestik, Hirnanti lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Rägavere paemurd . Rägavere kihistu (Rakvere lademe) holostratotüüp (Vinni alamladestik, Ordoviitsiumi ladestu); - Voore paemurd . Voore kihtkonna (DIII-FIaV) holostratotüüp (Ordoviitsiumi ladestu); Tehnogeensed objektid: - Tõrremäe kuivenduskraav . Tõrremäe kihistu (DIII-FIaV’T; O3rgTr) holostratotüüp (Oandu lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Kiviõli-Erra kraav . Erra kihistiku (CIc-CIIV’E) holostratotüüp (Kõrgekalda kihistu, Uhaku lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Kukruse kraav . Kukruse lademe (CII) holostratotüüp (Purtse alamladestik, Sandby lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Saka II paljand . Rannu kihistiku holostratotüüp (Kallavere kihistu, Pakerordi lade, Ordoviitsiumi ladestu); Jõekaldapaljandid ja– astangud: - Hirmuse oja kaldapaljand . Hirmuse kihistu (DIIIH; O3hr) holostratotüüp (Oandu lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Joaveski paljand Loobu jõel . Loobu kihistu (BIIIL; O2lb) holostratotüüp (Kunda lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Oandu jõe kaldapaljand . Oandu lademe (DIII; O3nb) holostratotüüp (Vinni alamladestik, Katy lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Piilse Purtse jõe kaldapaljand . Piilse kihistiku (DIII-FIaV’P; O3rgP) holostratotüüp (Rägavere kihistu, Rakvere lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Padaoru jõepaljand . Pada kihistiku (BII-IIIS’P) holostratotüüp (Sillaoru kihistu, Volhovi lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Kõrgekalda Purtse jõe kaldapaljand . Kõrgekalda kihistu (CIck) holostratotüüp (Uhaku lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Maidla Purtse jõe kaldapaljand / Savala . Maidla kihistiku holostratotüüp (Viivikonna kihistu, Kukruse lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Pärtlioru Purtse jõe kaldapaljand . Pärtlioru kihistiku holostratotüüp (Kõrgekalde kihistu, Uhaku lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Varangu Selja jõe kaldaastang . Varangu kihistu (AII-IIIS’V) holostratotüüp (Ölandi ladestik, Ordoviitsiumi ladestu); - Katela Mustjõe kaldapaljand / Vihula paljand I . Katela kihistiku holostratotüüp (Kallavere kihistu, Pakerordi lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Suurjõe Mustjõe kaldapaljand / Vihula paljand II . Suurjõe kihistiku (AIIK’S) holostratotüüp (Kallavere kihistu, Pakerordi lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Uhaku jõe kanjoni paljandid / Uhaku säng . Koljala kihistiku holostratotüüp (Kõrgekalda kihistu, Uhaku lade, Ordoviitsiumi ladestu); . Uhaku lademe (CIc; O2uh) holostratotüüp (Purtse alamladestik, Darriwili lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Lüganuse silla kaldapaljand . Uhaku lademe üks stratotüüpne paljand Purtse jõe kompleksist (Purtse alamladestik, Darriwili lade, Ordoviitsiumi ladestu); Klindiastangud: - Kalvi paljand . Kalvi kihistiku (BI-IIT’Ka) holostratotüüp (Toila kihistu, Volhovi lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Karjaoru juga / Saka paljand . Saka kihistiku (BI-IIT’S) holostratotüüp (Toila kihistu, Volhovi lade, Ordoviitsiumi ladestu); .
Load more

Recommended publications
  • Kaitse Kodu! Nr. 3/2010
    KKAITSEAITSE RRAPLAAPLA MMALEVALEV HHARJUTASARJUTAS KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 3 U(95/541) 2010! ““TAKTIKATREENERI”TAKTIKATREENERI” AABILBIL ““KEVADTORMIKS”KEVADTORMIKS” VVIRUIRU MMALEVAALEVA UUUENDUSEDUENDUSED TEAVITUSTEGEVUSESTEAVITUSTEGEVUSES MMIKSIKS ““KEVADTORM”KEVADTORM” EIEI ÕIGUSTAÕIGUSTA KKAITSELIITLASTEAITSELIITLASTE OOTUSI?OOTUSI? NNOORTEJUHTIDEOORTEJUHTIDE ARVAMUSARVAMUS KKOOSTÖÖSTOOSTÖÖST KAITSELIIDUGAKAITSELIIDUGA KAITSELIIDU VALVETEENISTUSE OSUTAMISEST JA VALVURI ÕIGUSLIKUST STAATUSEST Soomepoisid - võitlus jätkub Peep Pillak, Meelis Saueauk, Mart Laar, Hain Rebas 520 lk Soome armees II maailmasõjas teeninud Eesti vabatahtlike ajalugu 1939-2010. Mart Laar annab üle- vaate Eesti vabatahtlike Soome minekust, sõjateest Soomes, Eestis ja II maailmasõja lõpulahingutes, samuti soomepoiste osast sõjajärgses relvastatud vastupanuliikumises. Meelis Saueauk kirjutab Nõu- kogude võimu küüsi sattunud soomepoiste saatusest. Hain Rebas keskendub JR 200 Koondisele Göte- borgis, kuid teeb ka laiemaid üldistusi. Peep Pillak käsitleb soomepoiste tegevust ja organisatsioone Torontos, Stockholmis, Eestis ja Soomes, samuti soomepoiste ajaloo jäädvustamist. Teos on illustree- ritud fotodega, millest paljud ilmuvad avalikkuse ette esmakordselt. Raamatule lisatud CD-plaadilt leiab soomepoiste nimekirja ja skaneeritud väljaanded „Üle Lahe”, „Kodutee”, „Malevlane” ning muid haruldasi dokumente. Tänavapoiss. Lastekodudes, Võitlused Läänemerel 1943-1945 Nõukogude armees ja piirivalvurina Mati Õun, Hanno Ojalo Eesti-Vene piiril 294 lk Ralf Kaup Raamat
    [Show full text]
  • Kliinikumi Uued Ravikor- Pused Said 12. Novembril Nurgakivi
    1000 neerusiirdamist! Üks A4 Patsiendi ootustest Kokkuvõte LK 2-3 LK 4 tervishoiule LK 6-7 abiarstidest LK 11 SISELEHT nr 157 november 2013 www.kliinikum.ee/leht UUDIS Kliinikumi uued ravikor- HIVi ja hepatiitide testimine ja nõus- pused said 12. novembril tamine noortele Tartu linnavalitsuse tervis- hoiuosakond korraldab nurgakivi. koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsiooni- kontrolli teenistusega Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku teises ehitusjärgus Tartu linna kõrgkoolides rajatakse kolm uut ravikorpust. ning kutsehariduskeskuses Fotod: Andres Tennus HIVi ja hepatiitide tasuta ja anonüümse testimise ning nõustamise. Testimised toimuvad: • 4. novembril kell 9.00- 12.00 Tartu Ülikooli pea- hoones, Ülikooli 18, audi- toorium 140. • 5. novembril kell 9.00- 12.00 Eesti Maaülikooli Metsamajas, ruum 2A9 • 6. novembril kell 9.00- 12.00 Tartu Kutseharidus- keskuses, Kopli 1, ruum C164 • 11. novembril kell 9.00- 12.00 Tartu Ülikooli pea- hoones, Ülikooli 18, audi- Meditsiinilinnaku teise etapi ca 32,4 miljonit eurot. vana, täna ei ole see enam pel- toorium 140 üks tähtsamaid eesmärke on Meditsiinilinnaku J-, K- ja galt kivi. • 14. novembril kell 9.00- moodsa onkoloogiakeskuse L-korpused projekteerivad Louvris säilitatakse kaht 12.00 Tartu Kutseharidus- rajamine, mille keerukaim osa AW2-arkkitehdit Oy ja OÜ terrakota silindrit, mis on lei- keskuses, Põllu 11c, kab 5 on kiiritusraviosakond. Samu- Civen ning ehitavad AS Ehi- tud Lagashi linna varemetest • 25. novembril kell 10.00- ti luuakse kaasaegne taristu si- tusfirma Rand ja Tuulberg toonasest lõuna Babülooniast 13.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Nooruse 5, sekliinikule, silmakliinikule, ning OÜ Astlanda Ehitus. ja on pärit umbes aastast 2125 ruum 208 kardiokirurgia osakonnale. Maarjamõisa meditsiinilin- ekr.
    [Show full text]
  • Doktoritoo Sandra Metslaid.Indd
    SANDRA METSLAID VIIS VIIMAST KAITSMIST LEILA PAZOUKI EMISSION, GENE REGULATION AND FUNCTION OF TERPENOIDS IN TOMATO (SOLANUM LYCOPERSICUM) AND YARROW (ACHILLEA MILLEFOLIUM) TERPENOIDIDE EMISSOONI FÜSIOLOOGILISED JA MOLEKULAARSED KON- TROLLMEHHANISMID TOMATI (SOLANUM LYCOPERSICUM) JA H. RAUDROHU (ACHILLEA MILLEFOLIUM) NÄIDETEL Professor Ülo Niinemets ( PINE ONSCOTS EFFECTS ASSESSMENT OFCLIMATE 17. jaanuar 2017 sylvestris Pinus MAILIIS TAMPERE IMPACT OF SLURRY FERTILIZATION ON NUTRIENT LEACHING AND ON THE ABUNDANCE OF ANTIBIOTIC RESISTANCE GENES IN AGRICULTURAL SOIL VEDELSÕNNIKUGA VÄETAMISE MÕJU TOITAINETE LEOSTUMISELE JA ANTI- BIOOTIKUMI RESISTENTSUSGEENIDE ARVUKUSELE PÕLLUMULLAS INESTONIA L.) GROWTH Vanemteadur Evelin Loit, teadur Henn Raave ASSESSMENT OF CLIMATE EFFECTS ON SCOTS PINE 2. veebruar 2017 (Pinus sylvestris L.) GROWTH IN ESTONIA KADRI JUST BEGOMOVIRUS INFECTION IN TOMATO FRUIT BEGOMOVIIRUSTE INFEKTSIOON TOMATI VILJAS KLIIMA MÕJU HINDAMINE HARILIKU MÄNNI Professor Leif Anders Michael Kvarnheden (Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool), emeriitprofessor Anne Luik (Pinus sylvestris L.) KASVULE EESTIS 3. veebruar 2017 MEELIS TEDER THE ROLE OF INSTITUTIONAL INNOVATION IN THE DEVELOPMENT OF THE ESTONIAN FOREST SECTOR INSTITUTSIONAALSE INNOVATSIOONI ROLL EESTI METSASEKTORI ARENGUS Dr. Paavo Kaimre, professor Peeter Muiste SANDRA METSLAID 13. veebruar 2017 KALEV ADAMSON DISTRIBUTION AND POPULATION GENETIC ANALYSES OF THE AGENTS OF IN- VASIVE NEEDLE AND SHOOT DISEASES OF CONIFERS IN NORTHERN EUROPE A Thesis INVASIIVSETE OKKA- JA VÕRSEHAIGUSTE
    [Show full text]
  • ABP Loetelu 27.07.2021
    Last amendment of this list /viimati muudetud nimekirja: 27.07.2021 Section XIII Other registered operators Teised registreeritud käitlejad Associated Approval/Reg No Name Town/Region Category Activities Product types activities Remarks CHAN Tunnustamise/reg. nr Nimi Aadress Kategooria Tegevusalad Toote tüüp Lisategevusalad Märkused Piibumäe küla, Peipsiääre vald, R/04/ABP/002 FIE Tiit Vene 3 TRANS 49413 Tartumaa Aude talu, Alamõisa küla, Tõrva OTHER (lay out R/13/ABP/001 Ülle Parek Aude Talu 2 DTC; MANU vald, 68403 Valgamaa to land) Tehase 21-63, Aseri, Viru-Nigula in package of not R/03/ABP/001 Kaja Tinnuri 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 43401 Ida-Virumaa more than 50 kg Käru mnt 2, Simuna, Väike-Maarja in big bags of not R/07/ABP/003 OÜ Simuna Ivax 2 UFERT FERT (Cat II MBM) vald, 46401 Lääne-Virumaa more than 1000 kg R/02/ABP/002 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 TRANS Operating in remote R/02/ABP/003 OÜ Hiiu Autotrans Rookopli 17, 92413 Kärdla, Hiiumaa 1; 2; 3 OTHER area (Hiiumaa) Muuli tee 8, Miiduranna küla, 74015 R/01/ABP/008 Selteret OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Viimsi vald, Harjumaa Pärnasalu põik 11, 76505 Saue R/01/ABP/007 Arco Transport AS 2 TRANS linn, Saue vald, Harjumaa Jõgeva MÜ kauplus Jõgeva Suur 11, 48306 Jõgeva, R/04/ABP/004 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Ehitusmaterjalid Jõgevamaa Väike-Ameerika 30, 10129 Tallinn, R/01/ABP/011 Workshop OÜ 2 OTHER (retail) FERT (MANP) Harjumaa Puuri küla, Põlva vald, 63220 R/08/ABP/002 OÜ Bestran 2 TRANS FERT Põlvamaa Põlgaste küla, Kanepi vald, 63108 OTHER
    [Show full text]
  • JÄRVAMAA JÄRVEDE JOOKSUD 2021 KÄRU JÄRVE JOOKS 6.Etapp
    Liikumissari "Järvamaa liigub" JÄRVAMAA JÄRVEDE JOOKSUD 2021 KÄRU JÄRVE JOOKS 6.etapp 20.august 2021.a PROTOKOLL Mudilased- 2014 ja hiljem sündinud 1 Miko Martjak Purdi küla 2 Krete-Liise Vikat Aravete 3 Teili Gritsenko Türi 4 Gregor Gritšenko Türi 5 Laura Päär Türi 6 Märten Krik Tallinn 7 Stefan Vinkel Kohila 8 Pille Selge Karinu 9 Eneli Ohlhogge Hamburg 10 Jako Sildoja Kehtna 11 Hannes Ohlrogge Hamburg 12 Vasilissa Trofimova Käru 13 Eliis Sukles Rapla T 2011 - 2013 Elukoht AEG Punktid 1 Lisandra Kraus Kehtna 4.20,7 25 2 Laura-Liisa Vikat Aravete 4.36,0 23 3 Mirtel Tammik Seidla 4.36,2 21 4 Desiree Kraus Kehtna 5.00,3 20 5 Laura Kalmus Paide 5.08,1 19 6 Karoliine Leemet Käru 5.11,3 18 7 Reelika Selge Karinu 5.32,8 17 P sündinud 2011 - 2013 Elukoht AEG Punktid 1 Pärtel Krik Tallinn 4.16,0 25 2 Janar Selge Karinu 4.16,88 23 3 Kevin Kraus Kehtna 4.24,9 21 T sündinud 2008 -2010 Elukoht AEG Punktid 1 Kädi Krebsbach Koeru 8.30,5 25 2 Anett Krasavin Kaalepi 8.36,1 23 3 Lovise Sehver Tallinn 9.04,1 21 4 Marii Soosalu R-alliku 9.31,6 20 5 Mirjam Kalmus Paide 11.43,6 19 6 Annabel Saavan Järva vald 13.31,3 18 P 2008 - 2010 Elukoht AEG Punktid 1 Andreas Põder Poaka 7.15,3 25 2 Patrik Tobias Pindma Tallinn 7.26,0 23 3 Rivo Selge Karinu 9.23,7 21 4 Henry Aren Võhma 8.58,2 20 5 Matren Teetsov Käru 10.31,7 19 6 Kert Kraus Kehtna 10.8,2 18 7 Mattis Martjak Purdi küla 13.52,2 17 T 2005 -2007 Elukoht AEG Punktid 1 Annika Selge Karinu 14.26,7 25 2 Lisbeth Sehver Tallinn 16.45,1 23 P 2005 -2007 Elukoht AEG Punktid 1 Egert Suits Türi 10.30,6 25 2 Kerto Kaasiku
    [Show full text]
  • Diversity and Biostratigraphic Utility of Ordovician Brachiopods in the East Baltic.', Estonian Journal of Earth Sciences., 67 (3)
    Durham Research Online Deposited in DRO: 11 June 2018 Version of attached le: Published Version Peer-review status of attached le: Peer-reviewed Citation for published item: Hints, L. and Harper, D.A.T. and Pa§skevi§cius,J. (2018) 'Diversity and biostratigraphic utility of Ordovician brachiopods in the East Baltic.', Estonian journal of earth sciences., 67 (3). pp. 176-191. Further information on publisher's website: https://doi.org/10.3176/earth.2018.14 Publisher's copyright statement: c 2018 Authors. This is an Open Access article distributed under the terms and conditions of the Creative Commons Attribution 4.0 International Licence (http://creativecommons.org/licenses/by/4.0). Additional information: Use policy The full-text may be used and/or reproduced, and given to third parties in any format or medium, without prior permission or charge, for personal research or study, educational, or not-for-prot purposes provided that: • a full bibliographic reference is made to the original source • a link is made to the metadata record in DRO • the full-text is not changed in any way The full-text must not be sold in any format or medium without the formal permission of the copyright holders. Please consult the full DRO policy for further details. Durham University Library, Stockton Road, Durham DH1 3LY, United Kingdom Tel : +44 (0)191 334 3042 | Fax : +44 (0)191 334 2971 http://dro.dur.ac.uk Estonian Journal of Earth Sciences, 2018, 67, 3, 176–191 https://doi.org/10.3176/earth.2018.14 Diversity and biostratigraphic utility of Ordovician brachiopods in the East Baltic Linda Hintsa, David A.
    [Show full text]
  • Kukruse 12.–13
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Keiti Randoja Kukruse 12.–13. sajandi maa-alusele laibakalmistule maetud indiviidide sotsiaalse vanuse etapid Magistritöö Juhendajad: Mari Tõrv Riina Rammo Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 3 Teema valik, eesmärgid ja uurimisküsimused ................................................................................ 3 Uurimislugu.................................................................................................................................... 6 Allikad ja kirjandus ........................................................................................................................ 7 Töö ülesehitus ................................................................................................................................. 9 1. SOTSIAALSE VANUSE UURIMISE TEOREETILISED JA METOODILISED LÄHTEKOHAD .............................................................................................................................. 10 1.1 Kronoloogiline, bioloogiline ja sotsiaalne vanus ning nendevahelised seosed ..................... 10 1.1.1 Sotsiaalne vanus ja sugu ..................................................................................................... 12 1.1.2 Väljakutsed sotsiaalse vanuse uurimisel ............................................................................. 15 1.1.3 Kokkuvõte vanuse
    [Show full text]
  • EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd
    YEARBOOK GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telephone: (+372) 630 2333 E-mail: [email protected] ISSN 2733-3337 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Foreword . 3 About GSE . 5 Cooperation . 6 Human resource development . 9 Fieldwork areas 2020 . 12 GEOLOGICAL MAPPING AND GEOLOGICAL DATA Coring – a major milestone in subsurface investigations in Estonia . 13 Coring projects for geological investigations at the GSE in 2020 . 15 Distribution, extraction, and exploitation of construction minerals in Pärnu county . 17 Mineral resources, geophysical anomalies, and Kärdla Crater in Hiiumaa . .22 Geological mapping in Pärnu County . .26 Opening year of the digital Geological Archive . .29 HYDROGEOLOGY AND ENVIRONMENTAL GEOLOGY Status of Estonian groundwater bodies in 2014–2019 . 31 Salinisation of groundwater in Ida-Viru County . .35 Groundwater survey of Kukruse waste rock heap . .37 The quality of groundwater and surface water in areas with a high proportion of agricultural land . .39 Transient 3D modelling of 18O concentrations with the MODFLOW-2005 and MT3DMS codes in a regional-scale aquifer system: an example from the Estonian Artesian Basin . .42 Radon research in insuffi ciently studied municipalities: Keila and Võru towns, Rõuge, Setomaa, Võru, and Ruhnu rural municipalities . .46 GroundEco – joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja–Koiva river basin . .50 MARINE GEOLOGY Coastal monitoring in 2019-2020 . .53 Geophysical surveys of fairways . .56 Environmental status of seabed sediments in the Baltic Sea . .58 The strait of Suur väin between the Estonian mainland and the Muhu Island overlies a complex bedrock valley . 60 Foreword 2020 has been an unusual year that none of us is likely to soon forget.
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021-June.Pdf
    101 BIOGRAPHIES The 14th Riigikogu June 17, 2021 Tallinn 2021 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu / Reviewed semi-annually Compiled by Marge Allandi, Rita Hillermaa and Piret Pärgma / Translated by the Chancellery of the Riigi- kogu / Estonian edition edited by Gerli Randjärv, English edition by Piret Pärgma / Cover by Tuuli Aule / Layout by Margit Plink / Photos by Erik Peinar ISSN 2674-3205 Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS Members of the 14th Riigikogu 3 Members of the Riigikogu by Constituency 114 Members of the Riigikogu by Faction 117 Members of the Riigikogu by Committee 120 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 124 List of Riigikogus 148 Abbreviations and Select Glossary 149 CONTENTS CONTENTS 2 Members MEMBERS OF Merry Aart Uno Kaskpeit Kristen Michal Erki Savisaar THE 14TH RIIGIKOGU Annely Akkermann Erkki Keldo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Yoko Alender Kert Kingo Madis Milling Andrus Seeme Tiiu Aro Signe Kivi Aadu Must Sven Sester Riho Breivel Toomas Kivimägi Eduard Odinets Priit Sibul Dmitri Dmitrijev Aivar Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Ivi Eenmaa Rene Kokk Ivari Padar Imre Sooäär Enn Eesmaa Mihhail Korb Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Peeter Ernits Andrei Korobeinik Heljo Pikhof Timo Suslov Hele Everaus Siret Kotka Õnne Pillak Margit Sutrop Kalle Grünthal Heiki Kranich Siim Pohlak Aivar Sõerd Helle-Moonika Helme Igor Kravtšenko Kristina Šmigun-Vähi Anti Poolamets Mart Helme Eerik-Niiles Kross
    [Show full text]
  • LETHAIA Ordovician of Estonia: Two Ichnogenera Produced by a Single Maker, a Case of Host Morphology Control
    BoringsBlackwell Publishing Ltd in trepostome bryozoans from the Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control PATRICK N. WYSE JACKSON AND MARCUS M. KEY, JR. Wyse Jackson, P.N. & Key, M.M., Jr. 2007: Borings in trepostome bryozoans from the LETHAIA Ordovician of Estonia: two ichnogenera produced by a single maker, a case of host morphology control. Lethaia, Vol. 40, pp. 237–252. The evolution of borings has shown that the morphology of borings is a function of both the borer and its substrate. This study investigated the effect of bryozoan internal skeletal morphology on the dimensions and distribution of borings. One hundred and forty-three trepostome colonies from the Middle and Upper Ordovician strata of northern Estonia were examined. Of these, 80% were matrix entombed, longitudinally sectioned ramose and hemispherical colonies, and 20% were matrix-free hemispherical colonies that allowed examination of the colony surfaces. Seventy-one percent of the ramose colonies were bored, whereas 88% of the hemispherical colonies were bored. On average, only 8% of colony surface areas were bored out. Borings were more ran- domly oriented in the hemispherical colonies. In contrast in the ramose colonies, the borings tended to more restricted to the thin-walled endozone and thus parallel to the branch axis. This is interpreted to be a function of the thick-walled exozones con- trolling to some extent where the borer could bore. Based on morphology, the borings in the hemispherical colonies are referred to Trypanites and those in the ramose colonies to Sanctum. Sanctum is revised to include two possible openings and to recognize that boring shapes were inherently constrained by the thick-walled exozones of the host bryozoan colonies.
    [Show full text]
  • Käru Järve Jooks 20
    Liikumissari "Järvamaa liigub" JÄRVAMAA JÄRVEDE JOOKSUD 2020 KÄRU JÄRVE JOOKS 20. august 2020.a Mudilased- 2013 ja hiljem sündinud 1 Thor Siim Sildoja Rapla 2 Mark Sebastian Lepik Aravete 3 Jako Sildoja Kehtna 4 Marta Niinsalu Ahula 5 Mirjam Nordström Saue 6 Teili Gritsenko Türi 7 Gregor Gritšenko Türi 8 Kristofer Sillamaa Maardu 9 Helin Pint Käru 10 Mia Kotkas Paide 11 Krete-Liise Vikat Aravete T 2010 - 2012 Elukoht Kool AEG Punktid 1 Ly Kotkas Paide linn 8.40,2 25 2 Lisandra Kraus Kehtna 9.55,7 23 3 Laura Kalmus Paide 10.49,0 21 4 Laura-Liis Vikat Aravete 11.30,2 20 5 Annabel Saavan Järva vald 14.05,3 19 P sündinud2010 - 2012 Elukoht Kool AEG Punktid 1 Janar Selge Karinu Järva-jaani G 8.56,9 25 2 Robin Saar Tartu 9,35,7 23 3 Taor Siim Sildoja Rapla 10.43,4 21 4 Markin Lepik Aravete Aravete KK 11.15,7 20 5 Kevin Komadov paide katkestas T sündinud 2007-2009 Elukoht Kool AEG Punktid 1 Iris Maria Kass Käru 15.01,8 25 2 Janely Vilbu Märjandi 16.23,1 23 P 2007 -2009 Elukoht Kool AEG Punktid 2 Kerto Kaasiku Aravete Aravete KK 13.20,0 25 1 Marten Aron Lepik Ambla SK Aravete KK 13.25,1 23 3 Rivo Selge Karinu 13.51,2 21 4 Roman Kram Kehtna 14.13,6 20 5 Kert Kram Käru 14,40,1 19 6 Morten Teetsov Käru 14.50,1 18 T 2004 -2006 Elukoht Kool AEG Punktid 1 Annika Selge Karinu 14.26,3 25 2 Tiina Ratsepso Lelle Käru PK 16.30,0 23 P 2004 - 2006 Elukoht Kool AEG Punktid 1 Kameron Pukka Türi 15.39,3 25 2 Arti Piirmaa Paide 21.19,1 23 3 Rasmus Tommula Ambla SK Aravete KK 23.41,9 21 N 2003 - 1986 Elukoht Kool AEG Punktid 1 Nele Kivimäe Paide 15.15,5 25 2 Liisa
    [Show full text]
  • Rakvere-Tallinn Nüüd 8 X Päevas
    lk 2-3EUROOPA PIIRKONDADE JA LINNADE TIPPKOHTUMINE lk 6-7 TÖÖPAKKUMISED Nüüd ka 6 kohaline! 1300HELISTA tel. 515 0068 Nr. 27 (915) 29. juuli 2016 Tasuta nädalaleht Rakvere-Tallinn nüüd 8 x päevas Rakvere – Tallinn Rakvere – Tartu 7:30 15:30 hinnad alates 9:15 14:00 10:00 16:35 1€ Rakvere – Narva 13:00 17:45 9:45 20:45 14:35 21:50 15:30 22:30 KATUSED JA SEINAD: ERAMUTELE, KORTERIÜHISTUTELE,TÖÖSTUSHOONETELE TOODE AS RAKVERE ESINDUS: Alati parimad hinnad Kauba 6a Rakvere 44311 Avatud: Telefon: 553 0063, 322 5403 E-R 08.00-17.00 www.simpleexpress.ee E-mail: [email protected] Lõuna: 12.00-13.00 Ideest teostuseni! • Keskküttekatlad • Korstnalahendused • Radiaatorid ja põrandaküte 2600€ 799€ 1800€ • Boilerid Järelmaksu Augustis kõigile pelletikütte seadmete ostjatele KINGITUSEKS kaasa 300kg PELLETIT! võimalus! Jaama pst 5, Rakvere•• Tel: 5586 786, e-mail: [email protected] Koduleht: www.küttesalong.ee „SÜSTIME SEINAD SOOJAKS“ ja tuulepidavaks TERMOVAHUGA. Soojustuskonsultatsioon ja Thermi termograafia. 2 UUDISED Kuulutaja reede, 29. juuli 2016 JUHTKIRI Väiksemate piirkondade majandus vajab elavdamist Säästvad ja nutikad la Hiljuti toimunud Brexiti valguses arutletakse üha enam Juuli esimeses dekaa- liidrite vahel, mis omakorda dis toimus Slovakkias teadvustab Euroopa tippjuh- selle üle, kuidas tuua Euroopa Liidu ja Brüsseli tegemisi tidele kohalikke probleeme kodanikele lähemale. Ühtlasi on seesama sündmus Bratislavas Euroopa ning võimalusi ja viib kokku- muutnud tulisemaks arutelud teemal – mis saab meie piirkondade ja linnade võttes parema investeerimis- majandusest edasi? seitsmes tippkohtumi- võimekuseni kogu Euroopas. Seejuures on oluliseks küsimuseks, kuidas organiseerida Just iga väike muutus koha- edasist majandustegevust selliselt, et investeeringud, ne, kus arutleti regioo- peal, kui need muutused toi- töökohad ja ennekõike inimesed jõuaksid ka väikesema- nide majanduselu aren- muvad mitmes linnas ja re- tesse piirkondadesse.
    [Show full text]