Tartu Ülikool Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geoloogia osakond

Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa lääneosa aluspõhjakivimite stratotüüpsete paljandite seisundi hindamine

Keskkonnaivesteeringute Keskuse poolt rahastatud projekti aruanne Lühikokkuvõte

Autorid: Tõnu Meidla, Sigrid Soomer, Tõnn Paiste, Tavo Ani

Tartu 2014 Lühikokkuvõte.

Käesoleva projekti täitmise käigus külastati ajavahemikul 2014. aasta juuli kuni 2014. aasta detsember kokku 34 objekti ja hinnati 36 erineva stratotüübi seisundit.

Objektid grupeeriti nelja kategooriasse paljanditüübi alusel: murrud ja karjäärid; tehnogeensed objektid; jõekaldapaljandid ja -astangud; klindiastangud.

Parimas seisus olid jõekaldapaljandid, –astangud ja klindiastangud. Leidus ka mõni jõekaldapaljand, mis oli kivimi iseärasuste tõttu kinnikasvanud või oma paljanduvust läbilõikes kaotanud võrreldes eelnevalt kirjeldatud olukordadele. Tehnogeensete objektide seas oli nii kinnikasvanud kui ka hästi püsivaid läbilõikeid. Kõige halvemas seisus olid murrud ja karjäärid. Karjäärides toimub kaevandamine, mis takistab püsiva läbilõike kirjeldamist. Paljud vanad murrud olid kinni kasvanud.

Töö käigus ilmnesid erinevat tüüpi probleemid:  konkreetse läbilõike ebatäpne asukoha määratlemine;  paljandite säilimiseks vajalike hooldustööde konflikt juba kehtiva kaitserežiimiga;  pidevas muutumises olevad paljandid;  stratotüübi ebamäärane staatus ja tulevik aktiivsetes karjäärides;  hävinenud stratotüüpsed läbilõiked;  eelnevalt kirjeldamata jäänud paljand.

Tööde käigus täpsustati objektide asukohaandmeid ja läbilõigete seisundit. Tööde tulemusena täpsustati paljandite hooldamise üldisi põhimõtteid ning formuleeriti soovitused kaitsemeetmete rakendamiseks või olemasoleva kaitse-eeskirja muutmiseks.

Eestis eksisteerib vähe kaitstavaid ürglooduse objekte, mille puhul rakendatavad kaitsemeetmed sobivad kokku stratotüübse paljandi säilimise kaitseks hädavajalike nõuetega. Tööde käigus selgus kolm otseselt konfliktset situatsiooni, kus eksisteeris paljandi läbilõike säilimist pärssiv kaitsekava. Joaveski paljand asub rahvuspargi alal, Saka II paljand ja paemurd asuvad MKA piires. Kõik nimetatud alad on loodud eelkõige taimestiku kaitse eesmärgil, mis tähendab, et hooldustööd paljandil on keelatud ja kaitserežiim soodustab läbilõike hävingut.

Osad stratotüübid olid oma kivimi iseärasuste tõttu (suur savisisaldus) hoopis kinni kasvanud (Varangu kihistu holostratotüüp) või kaotanud palju oma läbilõikest (Hirmuse kihistu ja Oandu lademe holostratotüüp). Viimased kaks on siiski pidevas uuenemises, kuna läbilõige on väga madal ja ulatub vette.

Aktiivsete karjääride puhul, milleks on selles projektis Lontova kihistiku holostratotüüp (Kunda mereäärne savikarjäär) ja Kunda lademe holostratotüüp (Kunda-Aru kärjäär), võiks säilimise eesmärgi ette näha rekultiveerimiskavas kui kaevandamine kord lõpetatakse. Sama seis on ka Ojaküla kihistiku holostratotüübiga (Ojaküla paemurd), mis asub paemurrus, kus oli näha hiljuti paemurdmisjälgi.

Hävinud oli kokku 7 tüüpläbilõiget, millest suure enamuse moodustasid vanad paemurrud: Ärina paljand, Küttejõu (Kiviõli) karjäär, Malla panga vana paemurd, Moe paemurd, Voore paemurd, Tõrremäe kuivenduskraav ja kraav.

Välitööde raames kirjeldati ka varem kirjeldamata Uhaku lademe kompleksse holostratotüübi piires üht uut paljandit, mis asub Purtse jõel, Lüganuse silla all.

Tööde käigus koostatud ülevaade stratotüüpsete paljandite olukorra kohta annab hea aluse edasisteks uuringuteks ja esitab nõuded professionaalsema käsitluse jaoks erialakirjanduses, sest stratotüüpide püstitamise ja revideerimise küsimusi ei saa põhimõtteliselt lahendada käsikirjalises uurimuses.

Käsitletud objektid:

Murrud ja karjäärid:

- Aluvere paemurd . Aluvere kihistiku holostratotüüp (Jõhvi kihistu, Viru ladestik, Ordoviitsiumi ladestu); - Ärina paljand . Ärina kihistu (FIIÄ; O3är) holostratotüüp (Harju ladestik, Ordoviitsiumi ladestu); - paemurd

. Aseri lademe (Cla; O2as) holostratotüüp (Purtse alamladestik, Darriwili lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Idavere paemurd

. Idavere alamlademe (CIII) holostratotüüp (Sandby lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Kandle paemurd

. Kandle kihistu (BIII; CIbK) holostratotüüp (Ordoviitsiumi ladestu); - Kunda mereäärne savikarjäär . Lontova kihistu holostratotüüp (Lontova lade Kambriumi ladestu); - Kunda-Aru karjäär

. Kunda lademe (BIII; O2kn) holostratotüüp ( alamladestik, Darriwili lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Kurtna murd

. Kurtna kihistiku (CIII-DIIK’K; O3khK) holostratotüüp (Kahula kihistu, Keila lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Küttejõu (Kiviõli) karjäär

. Kiviõli kihistiku (CIc-CIIV’K; O3vvk) holostratotüüp (Viivikonna kihistu, Kukruse lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Malla panga vana paemurd

. Malla kihistiku (BIIICIbK’M) holostratotüüp (Aseri kihistu, Aseri lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Moe paemurd

. Moe kihistu (FIcM) holostratotüüp ( lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Ojaküla paemurd

. Ojaküla kihistiku (BIII-CIbK’O) holostratotüüp (Aseri kihistu, Aseri lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Porkuni paemurd

. Porkuni kihistu (FII; O3pk) holostratotüüp (Atla alamladestik, Hirnanti lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Rägavere paemurd . Rägavere kihistu (Rakvere lademe) holostratotüüp (Vinni alamladestik, Ordoviitsiumi ladestu); - Voore paemurd

. Voore kihtkonna (DIII-FIaV) holostratotüüp (Ordoviitsiumi ladestu);

Tehnogeensed objektid:

- Tõrremäe kuivenduskraav

. Tõrremäe kihistu (DIII-FIaV’T; O3rgTr) holostratotüüp (Oandu lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Kiviõli-Erra kraav

. Erra kihistiku (CIc-CIIV’E) holostratotüüp (Kõrgekalda kihistu, Uhaku lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Kukruse kraav

. Kukruse lademe (CII) holostratotüüp (Purtse alamladestik, Sandby lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Saka II paljand . Rannu kihistiku holostratotüüp (Kallavere kihistu, Pakerordi lade, Ordoviitsiumi ladestu);

Jõekaldapaljandid ja– astangud:

- Hirmuse oja kaldapaljand

. Hirmuse kihistu (DIIIH; O3hr) holostratotüüp (Oandu lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Joaveski paljand Loobu jõel

. Loobu kihistu (BIIIL; O2lb) holostratotüüp (Kunda lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Oandu jõe kaldapaljand

. Oandu lademe (DIII; O3nb) holostratotüüp (Vinni alamladestik, Katy lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Piilse Purtse jõe kaldapaljand

. Piilse kihistiku (DIII-FIaV’P; O3rgP) holostratotüüp (Rägavere kihistu, Rakvere lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Padaoru jõepaljand

. Pada kihistiku (BII-IIIS’P) holostratotüüp (Sillaoru kihistu, Volhovi lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Kõrgekalda Purtse jõe kaldapaljand

. Kõrgekalda kihistu (CIck) holostratotüüp (Uhaku lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Maidla Purtse jõe kaldapaljand / Savala . Maidla kihistiku holostratotüüp (Viivikonna kihistu, Kukruse lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Pärtlioru Purtse jõe kaldapaljand . Pärtlioru kihistiku holostratotüüp (Kõrgekalde kihistu, Uhaku lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Varangu Selja jõe kaldaastang

. Varangu kihistu (AII-IIIS’V) holostratotüüp (Ölandi ladestik, Ordoviitsiumi ladestu); - Katela Mustjõe kaldapaljand / paljand I . Katela kihistiku holostratotüüp (Kallavere kihistu, Pakerordi lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Suurjõe Mustjõe kaldapaljand / Vihula paljand II

. Suurjõe kihistiku (AIIK’S) holostratotüüp (Kallavere kihistu, Pakerordi lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Uhaku jõe kanjoni paljandid / Uhaku säng . Koljala kihistiku holostratotüüp (Kõrgekalda kihistu, Uhaku lade, Ordoviitsiumi ladestu);

. Uhaku lademe (CIc; O2uh) holostratotüüp (Purtse alamladestik, Darriwili lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Lüganuse silla kaldapaljand . Uhaku lademe üks stratotüüpne paljand Purtse jõe kompleksist (Purtse alamladestik, Darriwili lade, Ordoviitsiumi ladestu);

Klindiastangud:

- paljand . Kalvi kihistiku (BI-IIT’Ka) holostratotüüp ( kihistu, Volhovi lade, Ordoviitsiumi ladestu); - Karjaoru juga / Saka paljand

. Saka kihistiku (BI-IIT’S) holostratotüüp (Toila kihistu, Volhovi lade, Ordoviitsiumi ladestu);