Kaitse Kodu! Nr. 3/2010

KKAITSEAITSE

RRAPLAAPLA MMALEVALEV HARJUTASHARJUTAS KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 3 U(95/541) 2010! ““TAKTIKATREENERI”TAKTIKATREENERI” ABILABIL ““KEVADTORMIKS”KEVADTORMIKS”

VVIRUIRU MMALEVAALEVA UUENDUSEDUUENDUSED TEAVITUSTEGEVUSESTEAVITUSTEGEVUSES MMIKSIKS “KEVADTORM”“KEVADTORM” EIEI ÕIGUSTAÕIGUSTA KKAITSELIITLASTEAITSELIITLASTE OOTUSI?OOTUSI? NNOORTEJUHTIDEOORTEJUHTIDE ARVAMUSARVAMUS KKOOSTÖÖSTOOSTÖÖST KAITSELIIDUGAKAITSELIIDUGA

KAITSELIIDU VALVETEENISTUSE OSUTAMISEST JA VALVURI ÕIGUSLIKUST STAATUSEST Soomepoisid - võitlus jätkub Peep Pillak, Meelis Saueauk, Mart Laar, Hain Rebas 520 lk Soome armees II maailmasõjas teeninud Eesti vabatahtlike ajalugu 1939-2010. Mart Laar annab üle- vaate Eesti vabatahtlike Soome minekust, sõjateest Soomes, Eestis ja II maailmasõja lõpulahingutes, samuti soomepoiste osast sõjajärgses relvastatud vastupanuliikumises. Meelis Saueauk kirjutab Nõu- kogude võimu küüsi sattunud soomepoiste saatusest. Hain Rebas keskendub JR 200 Koondisele Göte- borgis, kuid teeb ka laiemaid üldistusi. Peep Pillak käsitleb soomepoiste tegevust ja organisatsioone Torontos, Stockholmis, Eestis ja Soomes, samuti soomepoiste ajaloo jäädvustamist. Teos on illustree- ritud fotodega, millest paljud ilmuvad avalikkuse ette esmakordselt. Raamatule lisatud CD-plaadilt leiab soomepoiste nimekirja ja skaneeritud väljaanded „Üle Lahe”, „Kodutee”, „Malevlane” ning muid haruldasi dokumente.

Tänavapoiss. Lastekodudes, Võitlused Läänemerel 1943-1945 Nõukogude armees ja piirivalvurina Mati Õun, Hanno Ojalo Eesti-Vene piiril 294 lk Ralf Kaup Raamat on järjeks Mati Õuna raamatutele 400 lk „Võitlused Läänemerel. 1941 suvi” ja „Võitlu- 1929. aastal sündinud Ralf Kaubi elu on sed Läänemerel. 1941 sügis kuni 1942. aasta”. kulgenud meist enamikust üsnagi erinevat Vahepealse aja jooksul on erinevates keel- rada. Tema iseäraliku saatuse kujunemisel tes ilmunud suur hulk samale teemale kes- on olnud määrav lapsepõlves kodusooju- kendunud või seda riivamisi puudutavaid se ja vanemliku armastuse puudumine. sõjaajaloolisi uurimusi ja artikleid, mida on Käesolev raamat pakub kindlasti huvi kõiki- käesolevas raamatus valikuliselt ka kasutatud. dele 20. sajandi Eesti ajaloo huvilistele, kuid Võib-olla on seekordses teoses, mis on kahe ka neile, kes otsivad informatsiooni Eesti ülalnimetatu järjeks ja lõpetuseks, veidi vähem lastekodude ajaloo, samuti teenimise kohta legende, oletusi ja rahvajutte Teise maailmasõja sündmuste kohta. Samuti on kahe ja Nõukogude armees 1950ndatel. poole aasta jooksul Läänemerel ja selle kallastel toimunud maa- ja meresõjasündmu- si tihedamalt kokku pressitud kui eelnenud osades.

Õllesuupisted, 96 lk MAIS ILMUMAS Valitus roogade kõrval pole õlu grammigi vähem väärikas kui noorem vend vein. Siit raamatust leiab Vangina imedemaal. Meenutusi vangiajast. Ants Kargaja palju häid palu õlle kõrvale. Kohe päris mitme õlle 25. juuni 1941: rumalus või agressioon? Mark Solonin kõrvale ning päris mitmeks maitseks. Karl-Martin Sinijärv Mehise maitse kokaraamatu “Õllesuupis- 1939: kui me valinuks sõja. Hanno Ojalo ted” eessõna autor. Mugav kasutada toiduvalmis- Pommid öisest taevast. Öölahinglennuüksused idarindel. Henrik Arro tamisel lauakolmnurgana!

Kaitseliitlastele soodustused! Tellimine: [email protected]; www.grenader.ee; tel 6 817 200, 53 477 777. Liitu Grenaderiga FACEBOOKis ja Ajalooraamatu klubiga [email protected] www.military.ee Militaarmärklehed Kaitseväele ja Kaitseliidule, IPSC ja ISSF märklehed sportlaskuritele, laskepäevikud, militaarraamatud, relvakapid.

© Grenader Grupp OÜ tel 56 455 150 [email protected] www.military.ee SISUKORD KAITSE KODU! 3’ 2010 (95/541) MIKS “KEVADTORM” EI ÕIGUSTA KAITSELIITLASTE OOTUSI? Kaitseväe suurõppus “Kevadtorm” on mõeldud eelkõige sel aastal reservi arvatava pataljoni kokkuharjutamiseks ning teised üksused, sh kaitseliitlased, on vaid toetajad ...... 11 NAISKODUKAITSE KESKKOGU HÄÄLETAS SELGEMA TULEVIKU POOLT Naiskodukaitse on teinud tõsist tööd, et oma positsioon nii Kaitseliidus 9 kui ka Eesti ühiskonnas selgeks rääkida...... 29 Kaitseliidu Kooli värbamiskursus õpetab LÄTI JAUNSARDZE TESTLAAGER AHVATLEB JÄRGIMA liikmeskonda kasvatama Läti noorteorganisatsiooni kadettide testlaagris oli mõndagi, mida meie noortejuhid kõrva taha panid ...... 44

Tartu maleva Tamme malevkond korraldas aastapäeval maratonürituse ...... 6 Viru maleva uuendused teavitustegevuses ...... 7 Kaitseliidu Kooli värbamiskursus õpetab liikmeskonda kasvatama ...... 9 Kui üks on ajaloos sõdur ...... 10 Rapla malev harjutas “Taktikatreeneri” abil “Kevadtormiks” ...... 13 Kaitseliidu valveteenistuse osutamisest ja valvuri õiguslikust staatusest ...... 14 Noortejuhtide arvamus koostööst Kaitseliiduga ...... 16 11 Sõjapidamine III: Sõjakunsti neli põlvkonda. Millis(t)esse neist kuuluvad Eesti kaitsevägi ja Kaitseliit? ...... 19 Miks “Kevadtorm” ei õigusta kaitseliitlaste Veebialbumile kardin ette! ...... 21 ootusi? Kõrgem Sõjakool kutsub kõrgharidusega noori ohvitseriks õppima ...... 22 Viru maleva võitlusgrupp soetas uued optilised sihikud ...... 23 Sarivõistluse “Pahkla vint” algus on tehtud ...... 24 Läänemaa “Valge laev” kogub populaarsust ...... 25 Võrumaa malev tähistas taasasutamise aastapäeva ...... 26 Kaitseliidu Mustamäe üksus sai 20-aastaseks ...... 27 Järva malev palub abi Türi malevkonna ajaloolise lipu taastamiseks ...... 28 Tiia-Triin Truusa: Naiskodukaitse harib eesti naist ...... 32 Teeme juttu kübaratest ...... 34 Talvelaager ööbimisega lumeonnis ...... 36 34 Seitse vaprat naiskodukaitsjat Scoutsrännakul ...... 38 16 Esna leivapäevast, kuid mitte ainult leivast ...... 40 Teeme juttu kübarast Lüganusel tähistati Naiskodukaitse mälestuspäeva ...... 41 Koolitus nimega “Algajast praktikuks” – mis see veel on? ...... 42 Noorkotkal peab olema teadmisi arvutist ajalooni...... 45 Jõhvi õppepäev süvendas kodutütarde oskusi ...... 47 Viis meeleolukat päeva Põlulas ...... 48 Harju noortel olid tegus talv ja kevad ...... 50 Voore talilaagris lustiti ja õpiti läbisegi ...... 52 Aste tüdrukud toitsid metsloomi ja küpsetasid leiba...... 54 Selgusid Raplamaa aasta kodutütar ja noorkotkas ...... 55

40 LÄÄNEMAA “VALGE LAEV” KOGUB Esna leivapäevast, kuid mitte ainult leivast POPULAARSUST Läänemaal on elus teadmine, et kunagi ei tohi käed rüpes istuda ning isegi valget laeva ehk head Ameerika onu oodates on vaja osata ka ise lahingut lüüa. Ning seda, et kaitseliitlased oskavad lugu pidada heast võimalusest oma sõjameheoskused proovile panna, tõendab ilmekalt tõsiasi, et tänavu 14. korda korraldatud patrullvõistlusele “Valge laev” oli tulnud lisaks vanadele sõjahuntidele ka kodutüt- reid ja noorkotkaid. Kui ühel maleval on aastaplaanis teada ja tuntud väärt võistlus, on omadel ja naab- 16 ritelgi koht, kus mõõtu võtmas käia. Vt ka lk 25. Foto: Heino Rebane

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 3 PEATOIMETAJA VEERG

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. september 1925 VÄLJAANDJA KAITSELIIT Ilmub kaheksa korda aastas. PEATOIMETAJA: kpt Ivar Jõesaar Ivar Jõesaar, kapten TEGEVTOIMETAJA: n-ltn Taive Kuuse KEELE- JA STIILITOIMETAJA: Panustagem Kaitseliitu! Viire Villandi MAKETT JA KÜLJENDUS: estil on hästi läinud: meil on palju andekaid ja tarku inimesi, kes on hoidnud Matis Karu end igapäevaselt kursis oma ala eesrindlikemate rakenduste ja arendustega REKLAAM JA LEVI: maailmas. Eriti kõrgelt annab lennata kõikmõeldavatel IT- ja muu käega ras- E [email protected] kesti katsutavate sektorite laineharjadel. Kogu seda innovaatikat meie alles vaevu kaks aastakümmet tagasi taastatud väikeriigi oludesse istutades on loodudki ees- TOIMETUS: rindliku e-Eesti kuvand. Riia 12, Tartu 51013 Telefon 717 9155 Mitmedki neist silmapaistvatest i-inimestest on saavutanud oma teadmistes juba Faks 717 9150 sellise jumaliku taseme, et nende avanenud kolmas ja neljas silm märkavad enda Toimetuse e-mail: ümber tavaühiskonnas lausa füüsilist valu tekitavat lollust ja nüridust. Et sellest [email protected] n-ö argielu vaimupimeduses justkui sihitult oma igapäevatööd tegevate kaasko- Trükitud ASi Printall trükikojas danike südameid ja meeli uuele ja paremale i-maailmale (infotehnoloogia, internet, innovaatika, integratsioon jne) avada, laskuvad lahkemad i-gurud aeg-ajalt Toimetus kaastöid ei alla tavainimestele järeleaitamistunde andma. retsenseeri ega tagasta. KAITSELIIT INTERNETIS: Paraku on selliste missiooniretkede tulemuste jätkusuutlikkus jäänud kahelda- www.kaitseliit.ee vaks ja eesrindlike mõtete rakendamisel saab taas kord saatuslikuks nüri riigi- www.alutaguse.ee hangete süsteem, mis hindab absoluutse väärtusena vaid odavust. Ning siis sel- www.jogevamalev.ee gubki ootamatult, et mingi järjekordne üliinnovaatiline digiretseptisüsteem on laane.kaitseliit.ee labaselt kokku jooksnud või tiigrihüpe takerdunud. toompea.kaitseliit.ee parnu.kaitseliit.ee Ei teagi, kas peaksime üllatuma, et Eesti edule järjekordset Nokiat otsides komis- polva.kaitseliit.ee tame ikka ja jälle Kaitseliidu ja kaitseliitliku mõttelaadi otsa. See tänaseks juba rapla.kaitseliit.ee peaaegu sajand vanaks saav kodu kaitsmise nimel koostegutsemise vorm on oma tallinn.kaitseliit.ee välisele lihtlabasusele vaatamata isegi lihtsurelike meelest kõlbulik ka üksnes haldjate keeles kõnelevate i-inimeste ühiseesmärkide saavutamise keskkonnana. www.meredivisjon.ee Me ei saa veel täna rääkida aprilli keskel avalikkuse ette astunud Küberkaitse- www.hot.ee/laanemk liidu edusammudest, saame vaid senise kaitseliitliku riigikaitsesse panustamise yhend.kaitseliit.ee analoogia põhjal kujutleda, mida kõike saaks lisaks esmajärjekorras viljeldava- www.virumalev.ee le küberturbele e-Eesti heaks ära teha kõik need lennukate i-juttudega rahvast tartu.kaitseliit.ee hullutavad i-inimesed, kui nad lisaks jutule ja mõistagi ka isiklikule puhtärilisele www.ut.ee/akmk edukusele ühiselt küberkaitseliitlastena panustaksid ka oma i-ideede igapäeva- valgamaa.kaitseliit.ee sesse elluviimisesse. jarva.kaitseliit.ee

Toimetuse kõnetund Küllap siis ühel heal päeval saabub aeg, mil austatud i-guru ei peagi toolilt kuk- esmaspäeviti kell 13–15 kuma, nähes, kuidas ühiskond tema palju kordi räägitud targast jutust hoolimata Tallinnas Toompea 8, tel 717 9027 endiselt pehmelt öeldes ebatargalt talitab. Seega, austatud Eesti i-inimesed, kes te igapäevaselt oma i-püssi paugutate, tulge Kaitseliitu ja te näete, kuidas teie Kaastööde saatmise tähtaeg panustamisest võib isamaale i-edu sündida! KK! Kaitse Kodu! järgmisesse numbrisse on 7. juuni 2010

4 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 UUDISED Küberkaitseliit kuulutas oma LÜHIDALT tegevuse alanuks

abatahtlikke küberturbe Praeguseks on nii Kaitseliidu spetsialiste koondavat Kait- Tallinna kui ka Tartu maleva Vseliidu allüksust ehk Küber- juurde moodustatud tegutse- kaitseliitu (KKL) tutvustasid 14. vad küberkaitse üksused, mille aprillil avalikkusele kaitsemi- liikmed iganädalaste kohtu- nister Jaak Aaviksoo, Kaitselii- miste raames teavet vahetavad du ülem kolonelleitnant Raivo ja kus tegeldakse harjutuste Lumiste ning Kaitseliidu Tartu korraldamisega. Küberkaitse- BRIGAADIKINDRAL ROOSIMÄGI maleva küberüksikrühma pealik liit pakub vabatahtlikele info- nooremleitnant Kuido Külm ja turbe asjatundjatele koolitust, ASTUS KAITSELIITU Tallinna maleva küberüksikrüh- täiendõpet ja harjutuskesk- aitseliidu Viru maleva pealik kapten ma pealik Jaan Priisalu. konda, mis annab lisaväärtust KRudolf Jeeser ja maleva juhatuse liige ka nendele tööandjatele, kelle Urmas Tamm külastasid 30. märtsil brigaa- Kuigi idee Küberkaitseliidu loo- spetsialistid omandavad uusi dikindralkindral Urmas Roosimäge (pildil) miseks sündis juba enne 2007. teadmisi ja kogemusi. Kait- tema kodus Lehtses, kus brigaadikindral aasta aprillisündmusi ja esime- seliidu ülema kolonelleitnant Roosimägi andis Kaitseliidu vandetõotuse sed KKLi üksused asutati Kaitse- Raivo Lumiste sõnul kesken- ja maleva esindajad andsid talle üle Kaitse- liidus möödunud aasta alguses, dub KKL – nii nagu Kaitseliit liidu liikmepileti. otsustati allüksust avalikkusele tervikuna – tsiviilstruktuuride “Selliste inimeste liitumine Kaitseliiduga tutvustada alles nüüd. “Tahtsi- abistamisele rahuajal ja toe- toob organisatsioonile ainult kasu,” tõdes me enne avalikkuse ette tulemist tavate võimekuste loomisele malevapealik kapten Jeeser. Külaskäigul laiapõhjalist toetust Küberkaitse- kriisiolukordades tegutsemi- arutleti peamiselt riigikaitselistel teemadel. liidule, tänaseks on see olemas,” seks. “Mul on hea meel, et Varem Kirde kaitseringkonna ülema ameti- põhjendas kaitseminister Jaak Kaitseliit on muutunud veelgi kohal teeninud kolonel Roosimägi täitis maa- Aaviksoo. “Teatavasti on Kaitse- tugevamaks, professionaalse- väe ülema kohuseid 2008. aasta juunist kuni liit vanem kui Eesti Vabariik, sest maks ja võimekamaks,” tooni- eelmise aasta 1. aprillini ehk ajal, kui kolonel turvalisus ja julgeolek on mida- tas kolonelleitnant Lumiste. Indrek Sirel oli Ameerika Ühendriikide maa- gi, mis alati eelneb riiklusele. Nii väe sõjakolledžis õppimas. Mullu läks Roosi- on sündinud ka Küberkaitseliit,” Lisateavet Küberkaitseliidu mägi erru ja president Toomas Hendrik Ilves rääkis Aaviksoo, lisades: “Koda- kohta leiab Kaitseliidu kodule- andis talle kaitseväe juhataja ettepanekul nikuvastupanu toimib mis iganes heküljelt (http://www.kaitseliit. brigaadikindrali auastme. laadi konfliktis, sh ka küberkonf- ee/index.php?op=body&cat_ KRISTEL KITSING liktis suurima heidutusena.” id=395). KK! Kaitseliidu taastaja Kalle Eller 70

änavu 7. mail sai 70-aastaseks üks ak- bus seejärel otsesest riigikaitselisest tege- tiivsemaid Kaitseliidu taastajaid ja selle vusest tagasi. Tülem 7. veebruarist kuni 10. novembri- ni 1990 Kalle (Istvan) Eller. Aastatel 1964– Praegu on Kalle Eller tegev Taarausuliste 1970 Tartu Riiklikus Ülikoolis inglise ja ja Maausuliste Maavalla Kojas ning Eesti eesti filoloogiat õppinud ning seejärel koo- Regionaal- ja Vähemuskeelte Liidus. Pea- liõpetaja, metsniku ja EELK Usuteaduste le Kaitseliidu on ta pannud õla alla Eesti Instituudi eesti keele lektorina töötanud Muinsuskaitse Seltsi ja Võro Seltsi VKKF Kalle Eller oli see, kes käis Eesti pagulas- tegevusele. Ta on olnud Eesti Konserva- valitsuse mandaati kasutades alates 1989. tiivse Rahvaerakonna (1990–1992) asuta- aastast koos lähedaste ideekaaslastega jaid. Kalle Eller on osalenud 1960.–1970. ringi perestroika ajastul isamaalistele mõ- aastatel Tartu omakirjastuslike almanah- tetele avatuks muutunud Eestimaal ning hide väljaandmisel. Ta on kirjutanud luu- tutvustas sõjaeelse Kaitseliidu eesmärke, let ja publitsistikat keele, kultuuri ja polii- ülesehitust ja tegevust. Selle mõttelaadi tika teemadel. arvukas järgijaskond suutis mõne aastaga taaselustada kõikjal Eestis tegutseva Kaitseliidu. Aastatel 1992–1994 Kaitseliit ja ajakiri Kaitse Kodu! soovivad Kalle Ellerile oli Eller Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõunik ja tõm- kindlat meelt ja tugevat tahet. Päikest! KK! KAITSE KODU! NR 3’ 2010 5 TAASTATUD KAITSELIIT 20 Tartu maleva Tamme malevkond korraldas aastapäeval maratonürituse

aitseliidu Tartu maleva Tamme malevkond tähistas 27. märtsil K20. aastapäeva Kaitseväe Ühen- datud Õppeasutuste (KVÜÕA) aulas esindusliku konverentsi ja piduliku aktusega. Maratonüritusse mahtus ka hommikul peetud üldkoosolek.

AJALOOST JA KAITSELIIDUST

Konverentsil kõneles Kaitseliidu auliige, vabadusvõitleja ja endine Riigikogu liige Enn Tarto Kaitselii- du asutamise ja ülesehituse käigus kerkinud probleemidest. Major Riho Ühtegi maaväe staabist rääkis luurest Kaitseliidu loomise ja taasloomise järel ning kaitseliitlaste rollist luures. Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip viibis Tartu maleva Tamme malevkonna aastapäeva- Tema arvates on Kaitseliit siiani mõ- aktusel kui Kaitseliidu tegevliige. nedele riikidele mõistetamatu suu- suurimatest tegudest 20 aasta jook- tus KEKi algatusrühma, et taasluua rus, mida pisut kardetakse. Ka rääkis sul ning üksuse muredest ja rõõmu- Kaitseliit Tartus. Eestvedajaks oli major Ühtegi Vene eriteenistuste hu- dest. Ta rõhutas, et riigikaitses tuleb Harri Henn, kellest sai malevkonna vist Eesti riigikaitse vastu. Ajaloolane, kõike teha südamega. Ka täna on esimene pealik. Asutamiskoosoleku ajakirjanik, poliitik ja endine Eesti tähtis hoida põlvkondade järjepide- protokollile allakirjutajate hulgast Vabariigi erakorraline ja täievoliline vust: isad ja vanaisad peavad tooma on viis praegust Tamme malev- suursaadik Vene Föderatsioonis Mart pojad Kaitseliitu. konna liiget: Priit Rajasaar, Edgar Helme kõneles maakaitseväe ja pal- Lepik, Arvo Vällo, Ervin Lokko ja gasõjaväe erinevustest, Kaitseliidust Järgnes aktuse pidulik hetk. Sel ajal, Heiki Rammul. Asutamiskoosole- ja kutselisest armeest, ajaloost ja tu- kui ülejäänud saal püsti seisis, andis kust osavõtjad olid ühel häälel Kait- levikusuundumustest. 20 uut organisatsiooni liiget Kaitse- seliidu taasasutamise poolt ja Harri liidu pühaliku tõotuse, mille teksti Henn luges ette Järvakandis vastu Poliitik, endine Riigikogu liige ja luges ette Tamme malevkonna ma- võetud Kaitseliidu ajutise põhikir- välisminister Trivimi Velliste rääkis levlane, praegune Eesti Vabariigi ja. 24 poolthäälega valiti Tartu KEKi Vabadussõja õppetundidest Eesti peaminister Andrus Ansip. Teiste Kaitseliidu algatusrühma ajutine tulevikule. Ta toonitas, et Vabadus- seas sai ta kätte ka Kaitseliidu liik- juhatus, kuhu kuulusid Harri Henn, sõda on olnud ainus sõda Eesti aja- mekaardi, kuigi võeti Tartu maleva Edgar Lepik, Priit Rajasaar, Mihkel loos, kus meie poolel on olnud nii Tamme malevkonna tegevliikmeks Parv ja Veiko Pihla. õiglus kui ka jõud, ja see asjaolu on juba mullu 10. novembril. eesti rahva eneseväärikusele väga Rühm alustas aktiivset tegevust ja oluline. KVÜÕA õppejõud kapten Aastapäevakõne pidas Kaitselii- juba 19. juulil võeti nimeks Tamme Rene Toomse rääkis juhtimise põ- du Tartu maleva pealik major Ülar kompanii, sest liikmeskond oli kogu himõtetest Kaitseliidus, organisat- Vomm, kes andis maleva tänukirja aeg kasvanud ja kasvas veelgi. sioonile ja juhile seatud ülesanne- Tamme malevkonna liikmetest Kait- test ja eesmärkidest. Kaitseliitlasest seliidu taasasutajaliikmetele seersant Poolteist aasta hiljem, kui Tartu kaitseminister Jaak Aaviksoo peatus Ervin Lokkole, seersant Arvo Vällole, maleva pealikuks sai Johannes Kert, riigikaitsel ja Kaitseliidu osal selles. nooremseersant Priit Rajasaarele, liitus Tamme malevkond Kaitselii- veebel Heiki Rammul ning malev- du Tartu malevkonnaga ja nii moo- JÄRJEPIDEVUSE OLULISUSEST konna endistele pealikele kapten dustus üks malev kahe malevkon- Harri Hennule, kapten Edgar Lepi- naga. Tamme malevkonna pealikud Konverentsile järgnes aktus, mil- kule ja nooremseersant Avo Ojale. on olnud veel lipnik Marko Ferents, le juhatas sisse Eesti Maaülikooli leitnant Edgar Lepik ja Avo Oja. kammerkoor Cameratas Univer- KAKS AASTAKÜMMET, MIDA MÄLETADA 2006. aastast on pealikuks noorem- sitatis. Tamme malevkonna pealik veebel Tarmo Pihlik. KK! nooremveebel Tarmo Pihlik andis Kakskümmend aastat tagasi, 29. ülevaate malevkonna loomisest, märtsil 1990 kogunesid mehed Tar- Konverentsi korraldustoimkond

6 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 TEAVITUSTÖÖ Viru maleva uuendused teavitustegevuses

Tekst: KRISTEL KITSING ülespanemisega, kasvab külastajate Twitter (säutsuja) on miniajaveebi hulk nagu võluväel. Praeguseks kü- keskkond, kus sissekande pikkus tatistikaameti andmetel (http:// lastatakse Viru maleva kodulehte saab olla kõige enam 140 tähemärki. www.stat.ee) oli 2009. aastal (http://www.virumalev.ee) umbes See keskkond on üha enam kõigi, ka Sinternetiühendus 63 protsen- 2000 korral kuus ja erinevaid külas- eestlaste igapäevane kommunikat- dil leibkondadest, Lääne-Virumaal tajaid oli märtsi seisuga 1031. Ole- sioonikanal, mida kasutavad ette- 57%-l peredest. Interneti turundajad me veebis loonud võimaluse lisada võtted uudiste lisamiseks, informat- räägivad hommikust õhtuni, et tu- mis tahes kommentaare jm seisu- siooni edastamiseks, kampaaniate rundamine sotsiaalmeedias on kohti, et võimaldada sihtrühmade- tutvustamiseks jne. Twitter toimib moes. Tüüpilise veana eeldatakse, le paindlikkust oma siira arvamuse turundus- ja PR-kanalina statistika et kõik projektid väljendamiseks. andmetel suurepäraselt. Põhiline on ühesugused ja nterneti turundajad räägivad See nõuab küll võte, mida pakutakse või ise pruu- võib kasutada nn Ihommikust õhtuni, et turundamine moderaatoritelt gitakse, on tegelikult tavaline späm- ühe vitsaga löö- sotsiaalmeedias on moes. Tüüpilise toimetamistööd, mimine – st käsitsi või mõne roboti dud strateegiaid. veana eeldatakse, et kõik projektid kuid loob ühtlasi abil lisatakse enda lugejaks sadu ja Minu arvates tu- on ühesugused ja võib kasutada nn kõigile võimaluse tuhandeid inimesi lootuses, ehk li- leb toimiva stra- ühe vitsaga löödud strateegiaid. kaasa rääkida ning sab suur osa neist vastu ja nii saab teegia väljatöö- hoida staabi ja va- oma sõnumeid neile edastada. tamiseks selgeks batahtlike ühtsustunnet. teha ootused, personali võimed jm. Nähes kasutajate arvu, keda sot- Uued kommunikatsioonivahendid TWITTER, FACEBOOK, ORKUT, YOUTUBE siaalmeedia kaasab, alustavad jul- pakuvad arvukalt kasutusvõimalusi, gemad sotsiaalmeediaturundusega. millest teen ülevaate Kaitseliidu Viru Kas olete tähele pannud, et lahti on Kui kasutada sotsiaalmeedias kon- maleva kogemuste põhjal. läinud plahvatuslik säutsumine? tot, kuhu luua huvitava sisuga hästi Twitter on praegu kõige kuumem ja sihitud turundussõnumeid, on või- VEEBILEHT kiiremini kasvav suhtlusvõrgustik, malik, et leitakse Twitterist juurde tehes silmad ette isegi Facebookile. uusi lugejaid. Terve 2009. aasta suve vältas töö Viru maleva uue kodulehe kallal. Selle Kui kunagi oli esmaseks funktsiooniks pidi saama Viru malev esi- infovahetus. Wordpressi keskkond, mene, kellel oli kuhu lehekülg sai üles ehitatud, oma veebileht, on mõeldud eelkõige e-päeviku siis vallutasi- pidamiseks, aga selle tarkvara on me malevatest kasutatav ka sisuhaldustarkvarana esimesena ka (CMS). Tänu seersant Alo Karuse sotsiaalmeedia oskusele sai veebileht ajakohase ja ja lõime konto täisdünaamilise lahenduse. Veebi- Twitterisse (li- leht avati juba mullu sügisel. saks Faceboo- kile, Orkutile ja Kuigi veebileht on üks koht oma loo- YouTube’is ole- mingulisuse, näitamiseks, on siiski vatele videote- mõned üldised juhised, mis aitavad le). Nüüdseks on tagada, et sihtrühmad mõistaksid lisaks Kaitseliidu infot ja seda, kuidas see on orga- Viru malevale niseeritud. Üldmulje kujundavad (http://twitter. värvikasutus ja font. Viru maleva com/ViruMalev) kodulehel kasutame ka visuaalseid hakanud säutsu- abivahendeid, mis on tekstiga seotud, et pakkuda lugejatele võima- lust lugu paremini mõista. Kaitseliidu Viru Kui hoida veebilehte päevakohase- maleva esindajad na uute tekstide, kujutiste ja teadete kohalikus raadios.

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 7 TEAVITUSTÖÖ ma ka Naiskodukaitse (http://twit- küsitlustele vastanuist loeb blogisid samuti mitmesuguste ürituste tut- ter.com/naiskodukaitse). meelelahutuslikul eesmärgil, 42,5% vustamine. Lisaks teavitavad raa- soovib rohkem teada saada oma diosaated Kaitseliidu liikmeskon- Praegu on Viru maleval ligi 70 säut- hobide ja huvide kohta, 32,5% loeb da maleva tegemistest. Igas saates sumist ja oma liikmeskonnast on hariduse ning 12,3% töö eesmärgil. astuvad üles erinevad maleva liikmeid jälgima asunud kaheksa kait- med. seliitlast. Ehk vajab see väljund ma- PILT ÜTLEB ROHKEM KUI SADA SÕNA levas aktiivsemat propageerimist? Miks just iga nädala teine kolma- Ka piltide kaudu saab oma mõtteid päev? Sest suurem osa maleva Raiskamata sentigi raha traditsioo- edastada. Veebikeskkonnas Pica- üritusi jääb kuu keskele. Pikemad niliste meetodite peale, ei tohiks saweb on avalikud pildikogud üleval sõnasaated on tavaliselt eetris nn siiski unustada sotsiaalse meedia Kaitseliidu Viru maleval, Naiskodu- vähemkuulataval ajal (kell 10–12 aluseid: tea, mida sa tahad ütelda kaitse Viru ringkonnal ja 14–16). Valisime ja kuidas sa tahad, et teised ennast ja Kodutütarde Viru ui kunagi oli Viru malev eetriajaks 16.30, mis tunneksid, ning mida tahad, et tei- ringkonnal. Kesimene, kellel oli oma võimaldab otsesaa- sed teeksid. veebileht, siis vallutasime tes üles astuda ka va- Enne juurdepääsu- malevatest esimesena ka batahtlikel liikmetel. AJAVEEB JA PILDID reeglite määramist sotsiaalmeedia ja lõi- Saateid on võimalik peab täpselt selgeks me konto Twitterisse. kuulata ka Raadio Viru Ajaveeb (blogi) on veebileht, mis si- tegema, milleks vee- kodulehelt, kuhu need saldab (tavaliselt ühe) autori päevi- bileht luuakse, miks on see vajalik, jäävad järelkuulatavaks. Saade sai kulaadseid perioodiliselt lisatavaid mida sellega öelda ja edasi anda nimeks “Kodumaa kaitsel”. Juba postitusi. Ajaveebid said alguse au- tahetakse ning milline on selle siht- algul tekkis ka küsimus, kas lõigata tori tegemisi ja mõtteid kajastava- rühm ja selle sihtrühma omapära. nohhid ja möhhid ning kokutami- test isiklikest päevikulaadsetest ko- Võib eeldada, et Viru maleva vee- sed välja või mitte. Siiani oleme ka- dulehtedest. Hiljem on lisandunud bikohtade kasutajaskond on hea sutanud otse-eetrit, sest sellealane erinevaid ajaveebivorme, näiteks arvutikasutamiskogemusega. Kasu- kogemus on põnev. Ebaolulise väl- rühmade või firma töötajate ühised tajatele on kättesaadavad juurde- jalõikamine oleks vahel olnud küll ajaveebid, millesse võib postitada pääsu- ehk kasutusfailid, säästmaks tarvilik, aga usun, et ka ettearvama- üks inimene või kogu töötajaskond. arhiivifaile ja vähendamaks võima- tused tulevad mõnikord kasuks. Lisandunud on audio- ja videoblo- likku ohtu arhiividele. Kasutusfai- gid, kus postitused on vastavalt au- lid on mõistliku mahu ja suurusega Signatuur – saate või programmi dio- või videofailidena. ning enamikule huvilistest vastu- algus- ja lõpuheli – valmis tänu saa- võetava kvaliteediga. Enamasti on tejuht Veiko Trakmanni ja leitnant Ajaveebid on muutunud väga po- nad kompressitud, et vähendada Erik Silla koostööle. Sai argumen- pulaarseks ja üheks arvestavaks allalaadimiseaega, ja valdavalt üld- teeritud, mis lugu võiks signatuuris töövahendiks. Blogimist peetakse kasutatavas JPEG-vormingus. olla, et see paneks kuulama ja köi- internetiturunduse üheks osaks. Nii daks tähelepanu. Organisatsioonist on mitmed Naiskodukaitse ring- KOOSTÖÖ VIRU RAADIOGA lähtuvalt mõtlesime ka maineku- konnad loonud oma ajaveebid, kus jundusele. Nii valmisid signatuur jagatakse muljeid erinevatest õp- Eesti Raadio-Ringhäälingu esimene “Isa, ema, tulge kuulama!” ja “Ko- pustest ja tehakse postitusi täpselt ametlik saade läks eetrisse 18. det- dumaa kaitsel, Kaitseliidu Viru nii sageli, kui on vaja midagi öelda. sembril 1926 kell 18.45. Raadio Viru maleva pooltund”. Kõllina (mis on Naiskodukaitse Viru ja Viru maleva koostöö kasutusel saate liigendaja ja vahe- ringkonnal on ava- raeguseks külastatakse sai avapaugu käesole- kujundusena) oleme kasutanud lik ajaveeb ja Viru PViru maleva kodulehte va aasta 10. veebruaril. midagi isamaalist, nagu Ruja “Eesti maleva võitlusgrupi umbes 2000 korral kuus Otsesaates astus üles muld ja Eesti süda” või Status Quo liikmed kasutavad ja erinevaid külastajaid malevapealik kap- “You’re in the Army Now”. oma muljete jaga- oli märtsi seisuga 1031. ten Rudolf Jeeser. 10. miseks kinnist blogi märtsil rääkisid otse- Raadio Viru omanik Marika Egers (nn salablogi). Aja- eetris naiskodukaitsjad ja 14. april- ütleb koostöö vastukajana, et hu- veeb loob võimaluse jagada kroo- lil räägiti Kaitseliidu rollist kohali- vitav on kuulata, mida teeb Kait- nika kujul muljeid üritustest oma kus omavalitsuses ning üles astus seliit. Saatejuht Veiko Trakmann liikmetele, kes parasjagu neist osa Kaitseliidu kauaaegne liige, endine ootas põnevusega esimest saadet, ei saanud võtta, või väljastpoolt or- maavanem ja praegune Väike-Maar- et näha, milline saab olema Kaitse- ganisatsiooni leheküljele sattunud ja vallavanem Urmas Tamm. liidu pooltund ja mida huvitavat on uudistajatele, kes saavad postitaja organisatsioonil raadiokuulajatele nägemuse kaudu teavet organisat- Iga kuu teise nädala kolmapäeval pakkuda. Pärst esimest saadet oli siooni tegevusest. eetris oleva saate eesmärk on in- tal pilt selge: see saade saab olema formeerida kogukonda Kaitseliidu väga lahe. Trakmann kinnitab, et on Vizu Answers and Advertising Age’i tegemistest ja kogukonna kaasa- teada saanud palju uut ja huvitavat hiljutine uuring näitab, et 65,7% mine organisatsiooni tegemistesse, Kaitseliidu tegemistest. Ta ütleb

8 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 TEAVITUSTÖÖ ausalt, et Kaitseliit aadio Viru ja Viru maleva takse vestlusena ja Me ise kujundame oma mainet, on selline põnev or- Rkoostöö sai avapaugu seda ilmestatakse sest oleme organisatsiooni liik- ganisatsioon, mille- käesoleva aasta 10. veebruaril. näidetega oma ko- med 24 tundi päevas ja seitse ga ka tema plaanib Otsesaates astus üles maleva- gemustest. Saade päeva nädalas ning esindame or- ennast ühel päeval pealik kapten Rudolf Jeeser. Naiskodukaitsest ganisatsiooni iga oma tegevuse siduda. kippus olema liialt ja väljaütlemisega. Samad reeglid loengulaadne. Nii on küll asja liht- kehtivad ka internetis: Rate’is, Or- Naiskodukaitsja Velli Ehasalu sai sam ette valmistada ja jäävad ära kutis, foorumites, pildipankades, esimese kogemuse raadioeetris ootamatused, samas jääb see ik- YouTube’is, blogides, Twitteris jm Naiskodukaitset tutvustavas saa- kagi monotoonseks. Ka aitab vest- avalikes kanalites. Samas annavad tes. Ta arvab, et raadios esinemine lus vähendada närveerimist, mida uued kommunikatsioonikanalid ei erine oluliselt tunni läbiviimi- seekord saatest lausa kuulda võis: meeletult palju võimalusi ennast sest. Ja siit ka tõdemus, et huvita- kellel värises hääl ja kellel sahisesid tutvustada. Miks mitte neid siis vam on kuulata, kui saade esita- paberid. kasutada? KK!

Kaitseliidu Kooli värbamiskursus õpetab liikmeskonda kasvatama

Tekst: KRISTO NÕU, niga liitumise stiimuleid. Kursuse viimase teemana käsit- Kaitseliidu Kooli koolitusspetsialist leti malevatele värbamisplaanide koostamise vajalikkust ja tutvuti praktiliste harjutuste abil värbamisplaani kava- aitseliidu Koolis Alus korraldati 20. ja 21. märtsil ga. Oluline osa kursuse oli grupitöödel, mille ülesanne oli värbamisteemaline katse- ehk pilootkursus. Kursu- õpetada värbamistegevuse eel pöörama tähelepanu mit- Ksel oli 22 osalejat, nende hulgas nii organisatsiooni mesugustele nüanssidele ja arvestama eri sihtrühmade teenistujad kui ka Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmed. stiimulitega. Õppejõududena astusid üles nooremleitnant Taive Kuuse Katsekursusele iseloomulikult oli oluline kursuslaselt saa- Kaitseliidu peastaabi avalike suhete osakonnast ja Triin dud tagasiside, mida saab rakendada edaspidise õppetöö Tõnsing personaliosakonnast. Ekspertidena olid kaasatud kavandamisel. Sellele tuginedes tuleb tulevikus põhjalikult Eesti kaitseväe värbamiskeskuse töötajad Marek Vitsur, ümber vaadata grupitööde ülesehitus ja eesmärgid. See- Heidi Toomse ja Janno Isat. Külalisesinejana tutvustas vär- kord osalesid kursusel valdavalt Kaitseliidu malevate per- bamisstrateegia põhialuseid Igor Baturin turunduskom- sonalispetsialistid, kes annavad olulise panuse malevate munikatsiooniettevõttest Creatum. Tema ettekandesse värbamisplaanide koostamisse. Kursust korraldatakse ka oli pikitud ohtralt näiteid erinevate jõustruktuuride värba- edaspidi eeskätt neile Kaitseliidu teenistujatele ja liikmete- miskampaaniatest nii Eestis kui ka välismaal. Creatum on le, kes planeerivad malevate värbamistegevust. Seepärast seisnud hea ka viimastel aastatel välja töötatud kaitseväe ei keskenduta värbamistehnikatele. Järgnevate kursuste kampaania “Elu kutse” eest. läbinute hulgast moodustuvad loodetavasti malevates tuu- Kursuse peamine eesmärk oli anda teadmisi maleva värba- mikud, kes selgitavad igal aastal välja maleva värbamis- ja mistegevuse planeerimiseks. Õpe oli jagatud kahele päe- enesetutvustamisvõimalused ning koostavad värbamisüri- vale ja selle käigus käsitleti värbamisstrateegia eesmärke tuste kavad. Seda kõike ikka selleks, et tagada Kaitseliidu ja põhialuseid, isikkoosseisu suurendamise meetodeid, ideeliste aluste tutvustamise võimalus kõigile neile, kes avalike suhete rolli värbamistegevuses ja organisatsioo- soovivad panustada Eesti riigikaitsesse. KK!

Värbamiskursuse loengutes omandatud teadmised… ... tuli grupitöös praktikasse rakendada.

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 9 MAAILMAPILK

Tekst: MART HELME Kui üks on ajaloos sõdur

arksistlikus ajalookäsitluses oli omaette tee- moodsa Euroopa impeeriumi idee sündi ja loomulikult maks isiksuse osa ajaloos. Marksistid otsesõnu jätkuvatesse taktikalistesse uuendustesse lahinguväljal, Mküll ei eitanud suurte isiksuste rolli inimühis- alates luure tähtsuse suurendamisest ning lõpetades konna arengu ja sündmuste kulgemise mõjutajana, väljaõppe- ja varustusküsimustega. Kuigi Napoleon l allutasid selle aga ometi täielikult klassivõitluse ideo- pidi lõpuks kogu Euroopa koalitsiooni ees alla vandu- loogiale ning nägid isiksusi üksnes suurtes ja parata- ma, muutis ta Euroopa ja seega ka kogu tollase maa- matutes ühiskondlikes hoovustes heitlevate päkapik- ilma palet tundmatuseni. Mitte asjata ei muutunud kudena. Kas samasuguste päkapikkudena peaksime Napoleoni-eelne aeg eurooplaste kõnepruugis “vana käsitlema ka suuri väejuhte? Mehi, kellest mõned ei režiimi” ajaks. Tegelikult rajas just Napoleon kui Prant- kaotanud elu jooksul ühtegi lahingut ning kelle mõju suse revolutsiooni sünnitatud supersõdalane Euroopa taktika, strateegia, relvastuse ja logistika arengule oli tulevaste demokraatiate vundamendi. sõna otseses mõttes murranguline? Või kelle osa sõja kui inim- ja rahvusvaheliste suhete ühe vormi filosoo- Ent väejuhid võivad ajalugu muuta ka märkamatumalt filisel käsitlemisel on paljuski pädev tänase päevani? ja alati isegi mitte võites, vaid ka mõnes pealtnäha vä- Küsimused on muidugi keerulised ja mitmetahulised hetähtsas lahingus ootamatult lihtsalt surma saades. ning ammendavat vastust pole neile võimalik anda. Niisugune oli näiteks Inglismaa anglosaksist kuninga Siiski on ajaloost näidete otsimine kõigist tagantjäre- Haroldi lugu 1066. aasta Hastingsi lahingus. Teatavas- le tarkuse vormidest kõige adekvaatsem viis tõe poole ti üritas Normandia hertsog William oma dünastilisi liikumisel. Ehk siis: kas üksikisik, olgu ta oma aja, rollis pretensioone ära kasutades Haroldit kõrvale tõugata ja ja võimete poolest nii piiratud kui tahes, võib ajaloole jõuga Inglismaa troon hõivata. Loomulikult ei saanud anda täiesti teise suuna või on see võimatu? Harold sellega nõustuda. 14. oktoobril põrkasidki kaks väge kokku Hastingsi küla lähedal Caldbeci künkal, Kui tahes kriitiliselt ma inimest tema ajalises manne- kus Harold oli kaitsepositsiooni sisse võtnud. Lahing tuses ka ei hinda, tundub mulle ometi, et üksikutel algas varahommikul ja William üritas meeleheitlikult hetkedel kerkib üksikisik siiski otsekui kõige – aja, ins- anglosakse nende positsioonidelt välja lüüa. Hämar- titutsioonide, masside, tehniliste võimaluste ja omadus juba, kui ta viimasele meeleheitlikule rünnakule enda võimete – kohale ning suunab nagu rööpasead- tormas. Kuigi seekord olid ka anglosaksid vahepeal ja teda ennast mängleva kergusega lömastada võiva vasturünnakule minnes oma read segi ajanud ja nor- ajaloorongi uuele teele. Kusjuures enam kui sageli on manni rüütlite ratsaväe käe läbi raskeid kaotusi kand- nendeks suunajateks olnud just sõjamehed, sõdurku- nud, püsisid nende tuumiku moodustavad kuninglik ningad, väejuhid. ihukaitsevägi ja vibukütid endiselt kaitstud positsioonidel ning pole sugugi kindel, kas Williami viimane Kuulsaim ja mõjukaim niisugustest meestest on kaht- rünnakki edukaks oleks osutunud. Anglosaksidele sai lemata olnud Napoleon Bonaparte. Algselt tegelikult saatuslikuks aga üksainus juhuslik nool, sest see nool ju vaid provintslasest suurtükiväeohvitser, suutis see tabas kuningas Haroldit otse silma. Puhkenud sega- mees üheainsa geniaalse idee – kontsentreeritud ka- duses jätsid paljud ihukaitseväelased positsioonid huritulega lahinguväljal läbimurdepunkti tekitamine, maha, et kuninga ümber koguneda, maakaitseväela- et seejärel jalaväe ja ratsaväe massiivse kiirrünnakuga sed, kes moodustasid Haroldi väe põhimassi, sattusid vastane killustada ning lõplikult purustada – poliitili- aga lihtsalt paanikasse. Inglaste terve päeva vankuma- seks võimuks konverteerida. See omakorda (paljuski tuna püsinud rinne lagunes – ja Inglismaa oli Williami sõjalisest ja poliitilisest paratamatusest tingituna) kon- päralt. verteerus ulatuslike tehniliste uuenduste rakendamisse nii sõja- kui ka tsiviilelus, modernsesse seadusandlusse, Saatus? Kas Haroldi või Inglismaa saatus? Igatahes tegi oma kaasaegsele diplomaatiale platsdarmi loomisesse, ühe mehe surm ajalugu. KK!

10 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 KEVADTORM Miks “Kevadtorm” ei õigusta kaitseliitlaste ootusi?

Tekst: RIHO ÜHTEGI, major takse spetsiaalse hindamissüsteemi Igasugune isetegevus ja nutikate järgi nende lahinguvõimet. lahenduste otsimine, millega kait- esti suurimal iga-aastasel maa- seliitlased alati silma paistavad, väe õppusel “Kevadtorm” osa- Seega peab kogu õppus kulgema pole aga kontrollõppuse kontekstis Eleb kuni kolm tuhat kaitseväe- kindla stsenaariumi järgi ega tohi soovitav, sest kõik teised üksused last ja kaitseliitlast. Samasuguse ettekirjutustest oluliselt kõrvale kal- tegelikult teenindavad seda ühte mastaabiga õppust ei korraldata duda. Üheks põhjuseks, miks plaa- jalaväepataljoni, kes oma kontroll- üheski teises Balti riigis ja ka Põhja- nist on vaja kinni pidada, on asja- õppust läbi viib. Nüüd võidakse kü- maadest meenub vaid Rootsi, mille olu, et kaitseväe juhataja on teinud sida, milleks siis üldse kasutatakse suurõppust “Swedex” saab “Ke- ettekirjutuse, mille järgi õppuse kontrollitava jalaväepataljoni õp- vadtormiga” võrrelda. Kuigi “Ke- aktiivses etapis tuleb läbi teha kolm pustel teisi üksusi. Selleks on kolm vadtorm” on klassifitseeritud bri- põhilist lahingutüüpi: viivitusla- peamist põhjust. Esiteks on teistel gaadiõppuseks, on hing, kaitselahing üksustel (näiteks suurtükiväelastel tegelikult tegu maa- iimastel aastatel on “Kevad- ja rünnak. Umbes või pioneeridel) võimalik õppuse väe õppusega, kus Vtormile” üha enam kaasatud ühest nädalast, mis raames ka ise oma oskusi lihvida õppust juhib põhi- ka Kaitseliidu üksusi. Seda nii on aktiivse etapi pik- ja tegevust harjutada. Teiseks on liselt maaväe staabi staapide kui ka üksustena. kus, on kolme lahin- kontrollitaval jalaväepataljonil vaja baasil formeeritud gutüübi jaoks aega harjutada koostööd teiste relvalii- juhtstaap. Peale jalaväebrigaadi suhteliselt vähe. Igasugune viivitus kidega. Kolmandaks põhjuseks on osaleb õppusel teisigi üksusi, sh või kõrvalekalle võib põhjustada asjaolu, et iga üksus ei saa ühelt maaväe koosseisu mittekuuluvad olukorra, kus mingi lahingutüübi lahingutüübilt jooksvalt üle minna logistikapataljon, õhuväe üksused või selle osa hindamine muutub teisele, vaid vajab puhkust ja ette- ja sõjaväepolitsei. raskeks või lausa võimatuks. On valmistusaega, mida saab anda vaid juhtunud näiteks, et pikaks veni- üksuse väljavahetamine teise vastu. Viimastel aastatel on “Kevadtor- nud viivituslahing viis suhteliselt mile” üha enam kaasatud ka Kait- halvasti ettevalmistatud kaitseni. Just kolmandal põhjusel on viimas- seliidu üksusi. Seda nii staapide Üsna tihti on rünnak, mis tavaliselt tel aastatel kasutatud Kaitseliidu kui ka üksustena. Ja ometi jõutak- on aktiivse etapi viimane lahingu- üksusi, kes lahingu käigus vaheta- se iga “Kevadtormi” planeerimise tüüp, üldse läbi kukkunud. Et kõik vad välja kontrollitava pataljoni ja käigus vaidlusteni, sest Kaitseliidul sujuks plaanipäraselt, ongi vaja kin- hoiavad positsioone, kuni pataljon on pretensioone tema allüksuste ni pidada juhtstaabis välja töötatud valmistub järgmiseks lahingutüü- sihipärase kasutamise suhtes ja graafikust. biks. Sõjanduses nimetatakse seda maavägi omakorda kahtleb, kas kaitseliitlased suudavad stsenaa- riumis püsida. Millest on sellised vastastikused kahtlused ja kõhklu- sed tingitud?

“KEVADTORMIL” PANNAKSE PROOVILE ÜKS JALAVÄEPATALJON

Selleks, et eelnevale küsimusele vastata, on vaja selgitada “Kevad- tormi” tegelikku mõtet. Ükskõik kui kõlavalt ja suuremastaabiliselt sellest suurõppusest ei räägita, on ta siiski ennekõike jalaväepataljoni kontroll õppus, sest “Kevadtormil” saavad kokku ajateenistuse ühe tsükli jooksul välja õpetatud jala- väepataljoni allüksused, kes suur- õppuse esimeses etapis pataljoniks kokku harjutavad ja teises etapi lä- “Kevadtormil” istuvad kaitseliitlased sageli neile harjumatult kindlatel kaitsepositsioonidel bivad kontrolli, mille käigus hinna- ega pääse maastikule vastast mõnel kavalal moel üllatama.

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 11 KEVADTORM

heal juhul üks kompanii. Mõnikord saadakse väheke täiendust lätlastelt või teistelt üksustelt. Kuid see ei lee- venda oluliselt probleemi: umbes kompaniisuurune üksus peab eten- dama vastase brigaadi, mis tähen- dab seda, et juba visuaalselt pole võimalik teisele poolele pakkuda seda efekti, mis brigaad lahingus jä- tab. Lisaks tekib palju arusaamatusi n-ö langenutega, sest vahekohtuni- kud peavad mitu korda skaute “ellu äratama”, et Scoutspataljon brigaadi mõõdu välja annaks.

Paraku suudetakse “elluäratamise- ga” vaid üks osa probleemist lahendada. Kui skaudid suudavad kuida- gimoodi etendada vastase brigaadi Alutaguse maleva kaitseliitlased hoidsid kaks aastat tagasi “Kevadtormil” pool päeva ründa- avangardi, siis täielikult jäävad män- vat vastast kangelaslikult kinni ja ajasid sellega õppuse ajakava sassi. gust välja vastase teine ešelon ja logistika, mida lihtsalt pole. Seepärast tegevust RIPiks (relife in place). rata. Siit ka soovitus tulevikuks: ei ole võimalik ka Kaitseliidu sisse Möödunud aastal saime sel moel kangelasteod ja krutskid jäägu Erna õppuse ajal treenida, sest sissite- jalaväepataljoni terveks päevaks retkele, “Kevadtormil” tuleb juhin- gevuse peamiseks sihtmärgiks ongi lahingutegevusest välja tõmmata, duda ettekirjutustest. vastase peajõudude taga liikuvad mis võimaldas üksust järgnevaks üksused ja logistikakolonnid. Nii lahinguks paremini ette valmistada. MIKS EI SAA “KEVADTORM” TÄITA KÕIGI tulebki kaitseliitlastel leppida kae- Varem on asendamine kestnud lü- OOTUSI JA POLE LAIEMAPÕHJALINE? vikusõja kogemustega, kuigi nad hemat aega. osalevad “Kevadtormil” tavaliselt Praegu suudab “Kevadtorm” pakku- võitlusgruppidega. Et RIP võetakse tavaliselt ette kait- da reaalset tegevust jalaväebrigaadi selahingu ajal, sa- kahele pataljonile MUUTUSI ON KAALUTUD tuvad Kaitseliidu gasugune isetegevus ja (üks neist on vastast üksused kaeviku- Inutikate lahenduste otsimine, imiteeriv Scouts- Õppuse mastaabi suurendamist on tesse ja kuna kaitse- millega kaitseliitlased alati pataljon), pisut ka korduvalt arutatud. On kaalutud liitlane pole kunagi silma paistavad, pole aga kont- teistele relvaliikidele näiteks “Siili” ühendamist “Kevad- olnud kaevikusõja rollõppuse kontekstis soovitav. ja RIPi ajal Kaitselii- tormiga”, sest siis oleks õppusel väl- mees, tekibki nurin. dule. Kõrvuti reaal- jas reaalselt kaks jalaväepataljoni ja Põhiliselt tulevad “Kevadtormile” se mänguga käib virtuaalne sõda, õppust saaks korraldada isegi kahe- välja võitlusgrupid, kes pole harju- kuhu on kaasatud kogu jalaväeb- poolsena. Scoutspataljon vabaneks nud kaitselahinguid pidama. Võit- rigaad teiste allüksustega. Lisaks vastase mängimise taagast ja saaks lusgruppide taktika on teine – hiili neile osaleb virtuaalses mängus ta- kokku jarjutada ühe jalaväepatal- ja hammusta –, mida paraku kait- valiselt kohalik kaitseringkond oma joniga. Kaitseliitlastest formeeritud sevägi “Kevadtormil” näha ei taha. allstaapidega. Sisuliselt on see mak- üksus täiendaks teist poolt. Paraku Nii ongi tekkinud pahandusi, kui simum, mida praegu on võimalik nõuaks selline õppus tohutut lo- kaitseliitlased liigses entusiasmis logistiliselt ja rahaliselt tagada. gistilist toetust, mis peaasjalikult erariietes luurele lähevad, sest see tähendab logistika jagamist kaheks. ei sobi kokku õppuse stsenaariu- Ja ka inimressursi poolest, sest sel- See aga on praegu pehmelt öel- miga. Niisamuti on tekitanud kär- leks, et läbi viia kahepoolset õppust, des komplitseeritud, et mitte öelda situst, kui kaitseliitlaste jagu vastase on vaja ka vastast. võimatu. Oma osa pataljoni stsenaariumiväliselt pool Scoutspataljon, õrvuti reaalse mänguga käib mängib praegu õp- päeva maastikul kinni hoiab, sest kes aastaid on Kvirtuaalne sõda, kuhu on kaasa- puse laiendamise see pool päeva passib kontrollitav traditsiooniliselt tud kogu jalaväebrigaad teiste all- vastu ka masu. jalaväepataljon kusagil positsiooni- vastast mänginud, üksustega. Lisaks neile osaleb vir- del, aeg tiksub ja pataljoni tegevus on tavaliselt ala- tuaalses mängus tavaliselt kohalik Veel on arutatud jääbki hindamata või saab hinna- mehitatud, sest kaitseringkond oma allstaapidega. Kaitseliidu kasutatud pealiskaudselt. “Kevadtormi” ajal mist vastase poolel. on üks kompanii veel missioonil Näiteks oleks võimalik õppuse käi- Kui pärissõjas oleks igasugune aja ja teine just missioonile lahkunud gus korraldada Kaitseliidu üksuste võitmine ainult tervitatav, siis õp- või lahkumas. Tulemuseks on tõ- kasutamist selliselt, et õppuse vii- pusel võib see plaanid untsu kee- siasi, et pataljonil ongi välja panna vitus- või kaitseetapil, kui vastane 12 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 KEVADTORM vajab suuremaid jõude, osalevad teistpidine. Aga olgem ausad, kait- tegevuses kasutama, on suur samm kaitseliitlased vastase poolel, seejä- seliitlasi kõhklevad vastasena kasu- edasi, sest Kaitseliitu on peetud rel tuuakse aga kontrollitava patal- tada ka mitmed maaväe ohvitserid. aastaid eraldunud organisatsioo- joni poolele ja nad osalevad RIPil. niks ja paljudel on olnud raske ette Kummalisel kombel Siiski olukord ju pa- kujutada, kuidas Kaitseliit sõja ajal on see mõte nurju- ui pärissõjas oleks igasu- raneb. Kevadtorm kaitseväe osana eksisteerib. “Ke- nud Kaitseliidu esin- Kgune aja võitmine ainult areneb ning Kaitse- vadtormid” aitavad seda barjää- dajate tõttu, kes ei tervitatav, siis õppusel võib liitu kaasatakse üha ri murda ja aasta-aastalt muutub soovi, et kaitseliitla- see plaanid untsu keerata. enam ja enam. Esi- suurõppus kindlasti ka kaitseliit- sed mängiksid vaen- algu ehk mitte päris laste soove arvestavamaks. Seniks last. Tegelikult ei mängi vaenlast selles kontekstis, mida Kaitseliidu aga ootab kaitsevägi kaitseliitlastelt ka Scoutspataljon, kes on sisuliselt allüksused ootavad. Kuid isegi see, ennekõike abi ajateenistust lõpeta- saanud samasuguse Eesti kaitse- et harjutatakse Kaitseliidu üksusi vate sõdurite kontrollõppuse läbi- operatsiooni käsu nagu 1. jalaväeb- jalaväebrigaadi alluvusse andma ja viimisel. Sõjalist sporti saab teha ju rigaadki, ainult et nende käsk on neid brigaadi koosseisus lahingu- Erna retkel. KK!

Rapla malev harjutas “Taktikatreeneri” abil “Kevadtormiks”

Tekst: LIISU KAIDLA, nooremseersant, 1. jalaväebrigaadi staabi staabiallohvitser apla malev viis 9.–11. aprillini Raplamaal Alus läbi harjutuse, kus valmistus maikuus algavaks Eesti Rkaitseväe suurõppuseks “Kevadtorm 2010”. Kolme- päevasele harjutusele oli kohale tulnud 35 ohvitseri ja all- ohvitseri, kes hakkavad maikuus “Kevadtormil” erinevaid allüksusi juhtima. Rapla malev osaleb “Kevadtormil” kahes etapis. Alus viidi läbi õppuse esimene etapp, kus lahingukompanii ning staabi- ja tagalakompanii tuletoetusrühma allüksuste ülemad värskendasid oma lahingulisi teadmisi. Teises etapis osalevad maleva kaitseliitlased 15.–22. maini õppusel “Kevadtorm 2010” koos kaitseväe üksustega. Alus harju- “Taktikatreener” võimaldab ühendada kaardiharjutuse, lahingute- tasid allüksuste ülemad kolme päeva jooksul erinevates gevuse visuaalselt ülevaatliku läbimängu ja ülema juhtimistegevu- õppegruppides rännaku läbiviimist, jao liikumisviise, käsu se reaalajas. koostamist, tegevust varitsusse sattumisel, sideprotse- duure, kaitset ja rünnakut. Suurem osa õppusest möödus Sellisel viisil lahinguliste situatsioonide läbimängimine või- siseruumides “Taktikatreeneri” abil harjutades, kuid vahe- maldab edukalt väheste vahenditega ning reaalselt maasti- peal käidi ka väljas näiteks liikumisformatsioone meelde kule minemata harjutada juhtimisprotseduure ja allüksuste tuletamas. ülemate tegutsemist reaalseid allüksusi kaasamata.

“TAKTIKATREENER” “KEVADTORMIKS” VALMIS Alates 2004. aastast on Kaitseliidu Kool kasutanud rühma- Kaitseliidu Rapla maleva staabiülema major Meelis Pernit- ja kompaniipealike väljaõppes taktikalise väljaõppe tree- sa hinnangul on allüksuste ülemad valmis minema “Kevad- ningusüsteemi “Taktikatreener”, kuid Rapla malev kasutas tormile”. “Loomulikult ei ole taktikaliste olukordade lahen- seda esimest korda. damisel tihti õigeid ega valesid lahendusi, kuid omalt poolt “Taktikatreener” koosneb lihtsatest vahenditest: suurest saame koolitajatena juhtida tähelepanu ülemate otsuste- põrandakaardist ning side-, audio- ja videotehnikast. Põran- le, mis pikemas perspektiivis mõjutavad lahingu käiku ka dakaardil saab läbi mängida üksuste paiknemist, manöö- kõrgema üksuse raamistikus,” ütles major Pernits. “Minu verdamist ja erinevaid lahingusituatsioone. Audiotehnika hinnangul on lahingukompanii allüksuste ülemad juhtimis- võimaldab imiteerida lahinguhelisid, mis vastavalt lahingu protseduuride osas valmis “Kevadtormil” osalema.” edenemisele kas valjenevad või vaibuvad. Videotehnika abil Maikuus on “Kevadtormile” oodata ligi 200 Rapla maleva saab rühmaülematele ja kompaniiülemale edastada hetke- kaitseliitlast. Kaitseliidu Rapla malev osales “Kevadtormil” olukorda maastikul ehk jaoülemate tegutsemist kaardil. ka 2004. aastal. KK!

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 13 KODU KAITSEL Kaitseliidu valveteenistuse osutamisest ja valvuri õiguslikust staatusest

Tekst: AIVAR ENGEL, Vabariigi välisesindusega. Seejuu- kapten, õigusteaduse magister, res objektide või vara loetelu, mida Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõunik- Kaitseliit võib valvata, kehtestatakse sekretariaadijuhataja vabariigi valitsuse määrusega.

aitseliit tegeleb kaitseministee- KUTSELINE VALVUR riumi, kaitseministeeriumi va- Klitsemisala, sh kaitseväe ja Eesti Siinkohal pean vajalikuks täp- Vabariigi osa välisesinduste valvega sustada, et artiklis käsitletav KLSi juba 2003. aasta 1. jaanuarist. Sellest muudatus ei laiene kõikidele kait- ajast peale on olnud probleemiks seliitlastele, vaid neile kaitseliitlas- Kaitseliidu valvurite õiguslik staa- test kutselistele valvuritele, kes on tus ja puudulikult olid reguleeritud Kaitseliidus teenistuses töölepingu ka valve õiguslikud alused. alusel. Kuigi näiteks kaitseliitlastest kutseliste valvurite ja teiste kaitse- Riigikogu võttis käesoleva aasta 24. liitlaste valvatavad objektid võivad märtsil vastu Kaitseliidu seaduse kattuda. Hädaolukorra seadusest (edaspidi KLS) muutmise seaduse, tulenevalt rakendatakse sel puhul mille vabariigi president kuulutas just neid kaitseliitlasi, kes ei ole valvurid KLSi tähenduses (enamik välja juba 29. märtsil. Seadus on Kaitseliidu valvurid on varustatud eredate, Kaitseliidu tegevliikmeid, kuigi ka avaldatud Riigi Teatajas I 2010, 15, ka pimedas kaugelt silma torkavate lisakäi- siin on eeldus, et hädaolukorras ja 78 (https://www.riigiteataja.ee/ert/ sele kantud märkidega. act.jsp?id=13297377) ja see jõustus turvalisuse tagamisel kaasatakse k.a 18. aprillil. nõu esitaja eelnimetatud ettepane- vaid vastava väljaõppe saanud kait- kuid.1 seliitlasi). Hädaolukorra seaduse2 RIIGIKOGU TEGI AKTIIVSELT TÖÖD § 31 lõike 1 kohaselt võib näiteks KLSi täiendati peatükiga 61 “Valve” Kaitseliitu kasutada suure rünna- Massiteabevahendites osutatakse (§ 351–357). Kaitseliidu seaduse val- kuriskiga objekti kahjustamise ära- Riigikogule kui kummitemplile, mis vet käsitlev peatükk reguleerib valve hoidmiseks või tõkestamiseks, riigi- vabariigi valitsuse esitatud eelnõud osutamise nelja peamist õiguslikku piiri ületamise ajutiseks piiramiseks muutmata kujul heaks kiidab. Val- valdkonda: valvuri ja valve mõiste, või karistusseadustiku § 237 (terro- davalt see siiski nii ei ole. Ka KLSi valvuri staatus, valvuri õigused ja rikuritegu) ja § 246 (rahvusvaheli- muutmise seadust kohustused ning selt kaitstud isiku elule ja tervisele muudeti Riigi- aitseliidu seaduse valvet valvuri sotsiaalsed suunatud rünne) kirjeldatud kuri- kogus selle me- Kkäsitlev peatükk reguleerib tagatised. Seadu- tegude ennetamiseks ja tõkestami- netlemise käigus valve osutamise nelja peamist sega määratletakse seks. Viimatinimetatud karistussea- riigikaitsekomis- õiguslikku valdkonda: valvuri ja isikute ja asutuste dustiku paragrahvidest lähtuvalt kasutati kaitseliitlasi näiteks k.a jonis kui juhtivko- valve mõiste, valvuri staatus, ring, kus Kaitseliit võib valvet teosta- 22. ja 23. aprillil Tallinnas peetud misjonis. Muuda- valvuri õigused ja kohustused ning tusettepanekuid da, valvatavate ob- NATO tippkohtumise turvalisuse valvuri sotsiaalsed tagatised. eelnõule tegid jektide määramise tagamiseks. Hädaolukorra seaduse allakirjutanu, rii- kord ja valve eest alusel Kaitseliidule pandud kohus- gikaitsekomisjoni esimees Mati tasumise kord. Vastavalt KLSi § 4 tusest kirjutasin Kaitse Kodu! 2009. Raidma ja riigikaitsekomisjoni lii- lõikele 4 tagab Kaitseliit vajaduse aasta 5. numbris (lk 34–36: “Uus ge Tarmo Kõuts ning need kiideti korral kaitseministeeriumi, kaitse- hädaolukorra seadus ja erakorra- heaks riigikaitsekomisjoni muu- ministeeriumi valitsemisalas ole- lise seisukorra seaduse muudatus datusettepanekutena (vt lähemalt vate riigikaitseliste objektide ja vara panevad Kaitseliidule kohustusi”). Kaitseliidu seaduse muutmise sea- ning Eesti Vabariigi välisesinduse Pean siinkohal märkima, et tipp- duse menetlusetapid: http://www. valve korraldamise, arvestades KLSi kohtumise turvalisuse tagamisel ei riigikogu.ee/?page=en_vaade&op= 61. peatükis sätestatud erisusi. See- olnud tegemist kaitseliitlaste kaasa- ems&eid=886999&u=20100409150 juures riigikaitsekomisjoni ettepa- misega abipolitseinikena KLSi § 16 655). Vabariigi valitsuse esindajana nekute alusel lisati loetellu “vara” mõistes, vaid kaitseliitlastena häda- toetas kaitseministeerium kui eel- ning täpsustati, et tegemist on Eesti olukorra seadusest tulenevalt. 1 Vt ka edaspidi artikli sõjaväerelva kasutamise osa; kõiki Riigikogus tehtud muudatusi artiklis ei käsitleta. 2 Ka võib tulevikus kaitseliitlasi kasutada korrakaitseliste ülesannete täitmiseks, kuid korrakaitse seaduse eelnõu on veel Riigikogu menetluses.

14 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 KODU KAITSEL

Sõjaväerelva kasutamine ilma eel- VALVURI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED: neva hoiatuseta on lubatud ainult selleks, et tõrjuda vahetut ohtu 1) tõkestada pääs valvatavale objektile või pidada kinni isik, kes püüab sinna elule või raske tervisekahjustuse siseneda loata või muu seadusliku aluseta; tekitamist. Seejuures tohib vahe- 2) kinni pidada isik, kes on loata sisenenud valvatavale objektile; tut ohtu kujutava isiku suhtes ka- 3) kinni pidada isik, keda kahtlustatakse valvataval objektil toime pandud süü- sutada sõjaväerelva ainult tema teos; ründamisvõimetuks muutmiseks 4) kinni pidada isik, kes tungib või on tunginud valvatavale objektile, viibib seal ja juhul, kui seda eesmärki ei ole 5 asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valvatavat objekti, seal võimalik saavutada KLS § 35 ni- hoitavat vara, objektil viibivaid isikuid või takistab valvurit tema ülesannete metatud muu relva või erivahendi- täitmisel; ga (nt kumminui, gaasipihusti, tee- nistuskoer jne). Rahvahulga vastu 5) kõrgendatud ohu korral kontrollida isiku sisenemisel valvatavale objektile ei või sõjaväerelva ilma hoiatamata või sealt lahkumisel isikut või tema riietust või temaga kaasas olevat asja kasutada. Seega, vahetu ja elule või vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või vastava väljaõppe tervisele ohtliku ründe tõrjumisel saanud teenistuskoera abil, veendumaks, et isiku valduses ei ole esemeid on olukord jäetud paljuski valvuri ega aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille oma- hinnata/otsustada (relva või eriva- mine on keelatud. hendi valik, vahetu ründe ohtlik- kus) ja vastutada (hädakaitsepiiri- Kui tulla tagasi KLSis sätestatud val- ettepanekul ja riigikaitsekomisjoni de ületamine). ve ja valvuri teemade juurde, siis toetusel võeti sõjaväerelva kasuta- lisaks töölepingulisele suhtele peab mise eelduseks (vt KLSi § 356 lõiked Kindlasti oli KLSi muutmine ning valvur olema läbinud vastava valvu- 6 ja 7) just politsei ja piirivalve sea- valvega seonduva ja valvuri staa- ri väljaõppe, mille õppekava kinni- duse vastavad sätted, mis võrreldes tuse reguleerimine seadusega va- tab kaitseväe juhataja. Seadusandja varem kehtinud politseiseadusega jalik. Kasutan siinkohal võimalust, on valvuri väljaõppe osas andnud on selgema sõnastusega ja lähtuvad et tänada eelnõu välja töötanud üleminekuperioodi, mis tähendab, vahetust ohust elule või raske tervi- Kaitseliidu ülema kokku kutsutud et valvuri väljaõppe läbimise nõuet sekahjustuse tekitamisele. töörühma ja kaitseministeeriumi kohaldatakse alates 2010. aasta 1. õigusosakonda KLSi muutmise oktoobrist. SÕJAVÄERELVA KASUTAMISEST seaduse eelnõu ettevalmistamise eest. Ühtlasi märgin ära hea koos- VALVURI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Tulirelva kasutamisega seonduv töö KLSi muutmise seaduse eelnõu on vajalik teave ka neile kaitseliit- menetlemisel Riigikogus kaitse- Siinkirjutaja ei pea vajalikuks eel- lastele, kellel on Kaitseliidu relva- ministeeriumi õigusosakonna ju- kõige artiklile ettenähtud mahtu kandmisluba ja teenistusrelv. Enne risti Guido Pääsukese, Kaitseliidu arvestades kõiki KLSi muudatusi sunni kasutamist on valvur kohus- peastaabi üldosakonna juhata- ümber kirjutada. Artiklis kajastata- tatud hoiatama isikut, kelle vastu ta ja kohusetäitja Lea Vainulti ning va KLSi muutmise seaduse eelnõu kavatseb sundi kasutada. Hoiatami- Kaitseliidu peastaabi operatiiv- ja valmistas ette Kaitseliidu töörühm sest võib loobuda, kui hoiatamine ei väljaõppeosakonna valveteenistu- koostöös kaitseministeeriumiga. ole juhtumi asjaoludest tulenevalt sejaoskonna juhataja Omari Aski- Seadusemuudatus on Riigi Teatajast võimalik. leiskiriga. KK! kättesaadav kas eraldi KLSi muutmise seaduse või KLSi terviktekstina (https://www.riigiteataja.ee/ert/act. LÜHIDALT jsp?id=13299212). Valvuril on KLSi § 353 lõikest 3 tulenevalt faktikastis PÕLVA KARIKAVÕISTLUSED ära toodud õigused ja kohustused. LASKMISES aitseliidu Tallinna maleva KLSis sätestatud valvuri õigusi kä- KIda kompanii ja Kaitse- sitlevas regulatsioonis on lähtutud liidu laskurklubi MäLK liige turvaseadusest. Sunni kasutamise Jaanus Mugu (fotol auhin- (näiteks füüsilise isiku mõjutami- natseremoonial paremalt ne füüsilise jõu, sõjaväe-, külm- või esimene) võitis ülekaalukalt gaasirelva või erivahendiga) sätes- 10. ja 11. aprillil peetud Põlva tamisel on lähtutud turvaseadusest maakonna 36. karikavõistlu- ning politsei ja piirivalve seadusest. sed liikuva märgi laskmises Seejuures Riigikogu menetlusse õhupüssist 517 silmaga Eesti esitatud KLSi muutmise seaduse Jahispordiliidu laskurite Ar- eelnõu lähtus algselt enne 2010. les Taali (476 silma) ja Taavi aasta 1. jaanuari kehtinud politsei- Taali (457 silma) ees. KK! seadusest. Käesoleva artikli autori

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 15 JÄRELKASV Noortejuhtide arvamus koostööst Kaitseliiduga

Tekst: TRIIN TÕNSING, ja teadmised Kaitseliidust ja Nais- töötlemisel eraldi rühmadena Kait- Kaitseliidu peastaabi kodukaitsest ning teha tulemustest seliidu ja Naiskodukaitse liikmeid personaliosakonna arendus- ja lähtuvad ettepanekud koostöö ti- ja mitteliikmeid. Tähelepanuväär- koolitusjaoskonna juhataja hendamiseks malevates. ne oli Kaitseliidu liikmete suur osa naisnoortejuhtide hulgas: kõigist ii Noorte Kotkaste kui ka Ko- TULEMUSED vastanud naistest kuulub 39% Nais- dutütarde organisatsiooni kodukaitsesse ja 25% Kaitseliitu. Ka Nüks peamisi tegevusvaldkondi 2010. veebruaris-märtsis interneti on suurem organisatsiooniga mitte- 2010. aastal on koostöö tõhustamine teel Google Docsi keskkonnas läbi liitunud naiste hulk, moodustades Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega, et viidud küsitlusele vastas 220 noor- kõigist vastanud naistest 36%. Mees- seeläbi suurendada nende organi- tejuhti üle Eesti, vastanute aktiiv- te puhul oli mittekaitseliitlastest satsioonidega liituvate noorte hul- suse osas saab eriliselt esile tõsta vastanuid vaid 14%. Kõigi vastanute ka. Tänu eelmisel aastal muudetud Tartu, Võrumaa ja Valgamaa male- lõikes ei kuulu 27% noortejuhtidest kujul jõustunud ja senisest detail- vat, kus vastas enamik tegutsevatest Kaitseliitu ega Naiskodukaitsesse. semale liikmeskonna aruandlusele rühmapealikest ja rühmavanema- on selgunud, et praegu liitub väga test. Praegu on teoksil ka vabataht- Küsitluses puudutati ka väärtusi, vähe noorteorganisatsioonidest like noortejuhtide üle peetava aru- millest Kaitseliidus noorsootööd lahkunud liikmetest andluse täpsustamine tehes juhindutakse. Iga vastaja sai Kaitseliidu või Naisko- n selgunud, et praegu (olukorra muudab valida mitme vastusevariandi vahel, dukaitsega. 2009. aas- Oliitub väga vähe noorte- keeruliseks asjaolu, soovitavalt tuli valida kuni neli enda ta koondandmete järgi organisatsioonidest lahku- et paljud juhendavad silmis olulisemat väärtust. Enim- (vt tabel) astus ligi 10% nud liikmetest Kaitseliidu nii kodutütarde kui ka mainitud väärtuseks oli ülekaalukalt organisatsioonist lah- või Naiskodukaitsega. noorkotkaste rühmi, “isamaalisus, armastus kodumaa kunud noorkotkastest lisaks tegutsevad pal- vastu”, mida nimetas ühe valikuna Kaitseliidu ridadesse, kodutütardest judes malevates segarühmad), kuid 73% kõigist vastanutest. Järgnesid liitus Naiskodukaitsega aasta jook- olemasolevatele andmetele tugine- “austus vanemate, sõprade ja teiste sul üheksa ja Kaitseliiduga 12 neiut, des võib siiski väita, et küsitlusele inimeste vastu” (58%), “haridus ja seega kokku vähem kui 3% kõigist vastasid rohkem kui pooled kõigist uued teadmised” (55%) ning “viisa- lahkunutest. Et 2009. aasta kevadest tegutsevatest noortejuhtidest. kus ja käitumisreeglid” (48%). Lisaks kehtiv liikmeks astumise sooviaval- mainis 32% vastanutest “riigikaitses dus sisaldab andmeid ka varasema 61% (134 inimest) vastanutest olid osalemise vajalikkust”. Seega saab noorteorganisatsiooni kuulumise naised ja 39% (86) mehed. Kõigist tõdeda, et Kaitseliidus on noortele kohta, arvestatakse noorteorgani- vastanud meestest 61 juhendab edastatavate väätuste hulgas väga satsioonist Kaitseliitu ja Naiskodu- noorkotkaid ja 25 rühmi, kus on suur rõhk isamaalisusel. kaitsesse sirgunuks ka need noored, nii noorkotkaid kui ka kodutütreid. kes ei ole liitunud kohe pärast noor- Naissoost vastanutest üheksa juhen- NOORTEJUHI STAATUS ORGANISATSIOONIS teorganisatsioonist välja kasvamist. dab noorkotkaste rühma, 62 kodu- tütarde rühma ja 63 nii noorkotkaid Koostöö toimimises on oluline kõigi Põhjusi, miks Kaitseliit oma noorte- kui ka kodutütreid. Üle poole (57%) osapoolte ettepanekutega arvesta- organisatsioonide liikmeid paeluda vastanutest olid alla 30-aastased, mine ja teadmine, et osapooled tun- ei suuda, on kahtlemata mitmeid, sealjuures neljandik kõigist vasta- nevad ennast vajaliku ja võrdsena. kuid ühe peamisena saab välja nutest omakorda alla 20-aastased. Seetõttu uuriti ka vastanute arvamust tuua vähese koostöö maleva tasan- Osaliselt võib noorte suur osa vasta- enda ja oma arvamuse tajutava olu- dil. Tihti on noorte ainsaks seoseks nute hulgas olla tingitud nende suu- lisuse kohta Kaitseliidus ja eriorgani- Kaitseliidu või Naiskodukaitsega remast valmidusest vastata interneti satsioonides (Kas te tunnete ennast noortejuht, samas ei kuulu kolman- teel levitatud küsitlusele, kuid üldju- noortejuhina noorteorganisatsioo- dik Noorte Kotkaste rühmapealikest hul ongi noortejuhid valdavalt noo- ni/Kaitseliidu/Naiskodukaitse jaoks ja rohkem kui pooled Kodutütarde remad inimesed. olulisena?). Noorteorganisatsioonide rühmavanematest ise Kaitseliitu. jaoks tundsid ennast väheväärtusli- Soovist selgitada olukorda ning sel- Vabatahtliku liikmena kuulub Kait- kuna vaid üksikud vastanud, vastu- lest tulenevalt tagada võimalused seliitu või Naiskodukaitsesse 73% sevariandi “ei, mind ei väärtustata selle muutmiseks töötati Kaitselii- vastanutest. Küsitluses eristati küll piisavalt” valis vaid viis vastanut. du peastaabi personaliosakonna, kõiki võimalikke liikmestaatusi, kuid Seevastu tunduvalt nõrgemana tajuti noorteorganisatsioonide peavane- et mitmeid liikmestaatusi esindas oma olulisust Kaitseliidus – 25% vas- mate ja nõuniku koostöös välja va- vaid väheke vastanuid (15 vastanut tanutest tundis ennast mitte piisavalt batahtlike noortejuhtide küsitlus. on Kaitseliidu noorliikmed, kaks olulisena. 11% vastas, et nad ei oska Küsitluse eesmärk oli selgitada välja toetajaliikmed ja üks Naiskodu- vastata, sest neil puudub side Kaitse- vabatahtlike noortejuhtide hoiakud kaitse auliige), vaadeldi andmete liiduga.

16 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 JÄRELKASV

Naiskodukaitse jaoks tunneb ennast nikäitumise seisukohast äärmiselt kes kindlasti edasist seotust Kaitselii- väheolulisena 14% vastanutest ja 50% oluliseks organisatsioonile pühen- duga ei soovita, on vastanute hulgas vastanutest (peamiselt meessoost dumist. Eriti oluline on see vaba- vaid 1% (kuus vastanut). Küsimuste- vastanud) märkis, et neil ei ole Nais- tahtlikus organisatsioonis, kus ini- le, mis puudutasid noorte endi huvi kodukaitsega piisavat kokkupuudet, meste saadav kasu oma tegevusest Kaitseliidu tegevuse vastu, vastas val- et küsimusele vastata. Lisaks kasuta- ei ole mõõdetav materiaalsetes, dav osa (86%), et noorte huvi on suur. ti just selle küsimuse juures mitmel vaid pigem emotsionaalsetes kate- Paar vastanut tõi siiski välja, et nende korral võimalust pikemaks kommen- gooriates. Kõrge organisatsioonile hoolealused on ealt veel liiga noored, taariks, paaril juhul väljendati oma pühendumise määr on mitmete et tõsisemat huvi üles näidata. isiklikku pettumust või toodi välja teooriate alusel mõõdetav järgmis- konkreetsemaid kitsaskohti. te faktoritega: Vaadeldes eraldi noorkotkaste ja teadlikus organisatsiooni ees- kodutütarde rühmi juhendavate Küsimusele “Kas Te tunnete, et Teie märkidest; noortejuhtide vastuseid, selgus, et arvamus noortejuhina on noorte- peaaegu kõik noorkotkastega kokku organisatsiooni eesmärkidesse organisatsiooni/Kaitseliidu/Nais- puutuvad noortejuhid on märganud uskumine; kodukaitse jaoks oluline?” vastas juhendatavate suurt huvi Kaitseliidu valdav osa, et nende arvamusega valmidus pingutada organisat- tegevuse vastu. Seevastu kodutü- arvestatakse noorteorganisatsioo- siooni nimel, tahe olla organi- tarde huvi Naiskodukaitse tegevuse nides piisavalt. 9% tunneb, et nende satsiooni liige. vastu on noortejuhtide hinnangul arvamus ei ole noorteorganisatsioo- tunduvalt leigem, ligi pooled rüh- nidele oluline, ja üksikud vastanud Küsitlusele vastanud noortejuhti- mavanemad märkisid, et nende ju- ei ole oma arvamust kunagi avalda- de organisatsioonile pühendumise hendatavad ei ole erilist huvi üles nud. Kaitseliit ei ole noortejuhtide määr on rõõmustavalt suur, seda nii näidanud. Mitmed viitasid ka sellele, arvamusega piisavalt arvestanud noorteorganisatsioonide kui ka Kait- et nende rühma tüdrukud tunnevad 23% vastanute arvates ja 19% ei seliidu ja/või Naiskodukaitse osas. pigem huvi Kaitseliidu vastu. ole oma arvamust avaldanud. 38% vastanutest leidis, et Naiskodukait- SOOVITUSED NOORTELE Küsimusele Kaitseliitu puudutava se arvestab nende arvamusega, ligi info jagamise oskuse kohta vastasid pooled vastanutest ei ole oma arva- Küsimusele “Kas soovitate noortel peaaegu kõik meessoost noorte- must avaldanud või ei ole neil sidet pärast noorkotkaks/kodutütreks ole- juhid, et neil on piisavalt teadmi- Naiskodukaitsega. mist astuda Kaitseliitu/Naiskodu- si, mida oma rühma noortele edasi kaitsesse?” vastas valdav osa (78%) anda. Seevastu kolmandik naistest SUHTED ORGANISATSIOONIGA vastanutest, et soovitab noortel jätka- tunneb, et nad vajaksid ise rohkem in- ta tegevust Kaitseliidus või Naiskodu- formatsiooni, mida omakorda noor- Inimese ja organisatsiooni suhete kaitses ka pärast vanuse tõttu noortele edastada. Naiskodukaitse kohta alusena peetakse organisatsioo- teorganisatsioonist lahkumist. Neid, infot jagades jääksid enda hinnangul Joonis NOORTEJUHTIDE HULGAS LÄBI VIIDUD KÜSITLUSELE VASTANUTE PÜHENDUMINE ORGANISATSIOONILE 127 55 Olen uhke oma seotuse üle Kaitseliidu või Naiskodukaitsega 3 30 5 158 Olen uhke võimaluse üle tegutseda 50 Jah, kindlasti 12 Noorte Kotkaste ja/või Kodutütarde rühmajuhina Pigem jah Nii ja naa 102 Olen valmis panustama oma aega 64 Pigem mitte 35 Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevusse 13 6 Kindlasti mitte 159 Olen valmis panustama oma aega 53 8 Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevusse 107 Usun Kaitseliidu ja Naiskodukaitse 83 26 3 eesmärkidesse ja väärtustesse 1 136 Usun Noorte Kotkaste ja Kodutütarde 73 11 eesmärkidesse ja väärtustesse 93 Olen teadlik Kaitseliidu ja 87 5 34 Naiskodukaitse eesmärkidest ja väärtustest 1 141 Olen teadlik Noorte Kotkaste ja 69 9 Kodutütarde eesmärkidest ja väärtustest 1 0 50 100 150 200

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 17 JÄRELKASV

Tabel 2009. AASTAL KAITSELIIDU NOORTEORGANISATSIOONIDEST LAHKUNUTE, NENDEGA LIITUNUTE JA KAITSELIITU VÕI NAISKODUKAITSESSE ASTUNUTE ARV Kodutütred Noored Kotkad I II III IV Kokku I II III IV Kokku kvartal kvartal kvartal kvartal 2009 kvartal kvartal kvartal kvartal 2009 Organisatsiooniga liitunud 256 135 106 225 722 155 169 121 168 613 Organisatsioonist lahkunud 217 144 130 275 766 309 128 191 152 780 Liitunud Kaitseliiduga 3 3 4 2 12 16 19 23 18 76 Liitunud Naiskodukaitsega 1 5 3 0 9 jänni rohkem kui pooled, sealjuures suur. Ka näitas küsitlus noorteorga- Niisiis peaksid Kaitseliidu malevad 37% kõigist vastanud kodutütreid ju- nisatsioonide juhtide valmisolekut panustama nii paeluvatesse ja põ- hendavatest rühmavanematest tun- noori Kaitseliidu ja Naiskodukait- nevatesse ühistegevustesse noorte- nistas, et neil ei ole Naiskodukaitsest sega liitumisel toetada. Noortejuh- ga kui ka noortejuhtidele, et tagada piisavalt teadmisi. tide seisukoha kohaselt on noorte nende jätkuv toetus ja täiendada (sh tüdrukute) huvi Kaitseliiduga nende teadmisi Naiskodukaitse ja KOKKUVÕTE liitumise vastu suur. Naiskodukait- Kaitseliidu tegevusest. se noortes paraku sama suur huvi ei Kokkuvõttes saab küsitluse tule- tekita. Ainult kodutütreid juhenda- Koostöö saab toimida ja mõju aval- mustele tuginedes väita, et noorte- vatest noortejuhtidest 44% vastas, dada ainult siis, kui see on kahe- organisatsioonide vabatahtlike juh- et nende rühma tüdrukud ei tunne poolne. Noortejuhid on oma val- tide huvi ja valmisolek koostööks on Naiskodukaitse vastu huvi. misolekut näidanud. KK!

MALEVATES TARTU MALEV

KAITSELIIDU TARTU MALEV TAASTAS MOTOÜKSUSE aitseliidu Tartu maleva Lehola tänava tagalabaasi ko- Kgunes 12. märtsi õhtul 21 motohuvilist kaitseliitlast, et taastada üksik motoriseeritud kompanii, mis oli Tartu maleva juurde loodud 12. märtsil 1937. Kaitseliitlase Toomas Tobro kunagine idee moodustada Kaitseliidu motoklubi sai hoopis uue sisu, kui selgus, et Tartu malevas on olnud eraldi sõjaliste ülesannetega motoriseeritud üksus, mis oli loodud koondama mootorrattaid, soomukeid ja muud ras- ketehnikat. Et kompaniisuuruse üksuse taastamine on pikemaajaline Motorühma asutajaliikmed said kätte ka sõjaeelse sümboolikaga protsess, sai Kaitseliidu Tartu malev oma koosseisu pärast õlavarrele kinnitatavad lisavarrukad, millel kujutatud mõõk ja tii- Kaitseliidu ülema käskkirjaga kinnitamist esialgu üksik- vad kajastavad üksuse motot “Jõud ja kiirus”. motorühma. Motorühma koosseisu kuuluvad praegu peamiselt tsiklimeestest kaitseliitlased ja ka kaitseliitlastest Kaitseliidu Tartu maleval on motoklubidega head koostöö- kaitseväelased. Et omaaegse eelkäija tegevuse ja eesmär- kogemused juba varasemast ajast. Pronksiöö sündmuste kide kohta on suhteliselt vähe teada, ei saa välistada, et tu- järgselt olid motomeestest abipolitseinikud koos kaitseliit- levikus koondab üksus taas kõike mootoritega seonduvat lastest abipolitseinikega Tartus korda tagamas. Kaks aas- – miks mitte liikuva remondibaasi ja soomukiteni välja. tat tagasi korraldatud ühisõppusel “Tartu lukku 2008” olid Motorühma pealik Peeter Pihelgas koos rühmavanem Too- motomehed kaasatud virgatsitena kontrollpunktide vahel mas Tobroga on asunud aktiivselt tegutsema, et täienda- teavet laiali vedama. da üksuse ridu uute liikmetega ja valmistada ette suviseid Kaitseliidu Tartu maleva pealik major Ülar Vomm usub, et motoüritusi. Esimene suurem ülesastumine on kavas 23. eksterritoriaalsele rühmale jagub ülesandeid nii maleva juunil, kui sõjaeelsete tavade taastamiseks minnakse tsik- õppustel motoriseeritult maastikul tegutsedes kui ka näi- litega presidendi saadetud võidutulele Sakalamaa piirile teks noorkotkastele ja ka kodutütardele esmaste võrri- või vastu ja saadetakse see paika, kus maavanem võidutule mopeedisõiduoskuste edasiandmisel. Tartu maleva mo- valdadesse laiali jagab. Motorühm kutsub sellest isamaa- toüksust ootab lai tegevusväli, sest mootoriteta ei kujuta lisest korteežist osa võtma ka teiste Tartu organiseeritud tänapäevast riigikaitset enam ettegi. motoklubide liikmeid. IVAR JÕESAAR, kapten

18 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 HARITUD SÕDUR Sõjapidamine III Sõjakunsti neli põlvkonda. Millis(t)esse neist kuuluvad Eesti kaitsevägi ja Kaitseliit?

Tekst: KATARIIN KALA põlvkonna skaalal. Kuigi korduvalt on rõhutatud, et kaitsevägi ja Kaitseliit ei kujuta endast erinevaid väe- meerika Ühendriikide sõjandusteoreetiku William liike, tekib siiski vajadus neid antud kontekstis eraldi S. Lindi teooria järgi võib sõjakunsti evolutsioonis vaadelda. Avaadelda nelja põlvkonda. Neist esimese kõrgaeg oli Suure Prantsuse revolutsiooni ajastu, kui sileraudse EESTI KAITSEVÄGI KUI PÕHIMÕTETE SULAM eestlaetava musketi tehniliste omaduste tõttu oli vaja Rootsi kuninga Gustav Adolfi Kolmekümneaastases sõ- Esiteks kaitseväest. Minu hinnangul paikneb Eesti kait- jas sisse viidud liinitaktika põhimõtete järgi õlg õla kõr- sevägi hetkel teises põlvkonnas. Iseenesest pole see val viirgudesse rivistunud üksustel saavutada piisavalt üleilmses kontekstis midagi aegunut ega häbiväärset, kontsentreeritud tulejõud. Peamine erinevus esimese kuivõrd William S. Lindi arvates järgib teise põlvkon- ja teise põlvkonna vahel oli kaudtule kasutuselevõtmi- na taktikalisi printsiipe veel ka suurem osa USA üksu- ne viimase puhul, mis si. Britid kui traditsioone austav kultuur on aga jäänud võimaldas massilise eamiseks neljanda põlvkon- tema hinnangul ka oma armee ülesehituse ja toimimi- inimressursi osaliselt Pna sõjakunsti taktika põhi- sega endiselt esimesse põlvkonda, hoolimata õppetun- asendada tuleressur- mõtteks on vastase moraalne didest, mis näitavad, et jäik käsukultuur ja tsentralisee- siga. Kolmanda põlv- kukutamine tema elanikkonna ritud juhtimisvõtted ei võimalda tänapäeva konfliktides konna iseärasuseks oli meelsuse mõjutamise kaudu. enam edukalt läbi lüüa. Et Eesti kaitseväe väljaõpe on areng pigem ideede kui Briti, Soome ja USA taktika sulam, ei saagi me olulisel tehnoloogia tasandil – lineaarse otsekontakti asemel määral oma vanematest ja targematest vendadest eri- püüti leida võimalusi infiltratsiooniks ja vastase kahjus- neda. tamiseks tema kaitse sügavuses. Lindi arvates harrastab enamik maailma armeesid endiselt taktikaid, mis paik- Eeskätt tundub asjasse pühendamatule silmale, et oma nevad kusagil teise ja kolmanda põlvkonna vahepeal. tõenäolisest vastasest rääkides kirjeldame teda suuresti Viimase poole sajandi jooksul on aga globaalne ohupilt endiselt sellisena, nagu teda nähti siinkandis mõniküm- sedavõrd muutunud, et otstarbekas oleks eristada juba mend aastat tagasi. Ent nagu näitavad ohuhinnangud, neljanda põlvkonna sõjakunsti. pole vastane enam ammu see, kes ta oli toona. Ta areneb ja täiustub nii tehnoloogiliselt kui ka taktikaliselt NELJANDA PÕLVKONNA SÕJAKUNST ning seda peaksime tegema ka meie. Õnneks tuleb nen- tida, et mujal maailmas Neljas põlvkond eristub eelnevatest kardinaalselt mit- t Eesti kaitseväe väljaõpe on käibel olevad ametlikud mete aspektide tõttu. Esiteks, tänapäeva lahinguruumis EBriti, Soome ja USA taktika versioonid “punasest” on hägustunud piir mõistete “tsiviilne” ja “militaarne”, sulam, ei saagi me olulisel taktikast on meie oma- “rahuaeg” ja “sõjaaeg” vahel. Rindejoon pole ammugi määral oma vanematest ja tardest veelgi aegunumad enam lineaarne, otse vastupidi – sõda on mitmemõõt- gematest vendadest erineda. ja seetõttu peame müt- meline, haarates tervet ühiskonda nii füüsilisel, vaimsel si maha võtma meie kui ka moraalsel tasandil. Raske on eristada ka ajalisi väheste olemasolevate sõjaväeluurajate ees, kes teevad piire: eelnevates põlvkondades lahingu algust tähistava kõik, et meie militaarväljaõppesüsteemi tõenäolise vas- kogupaugu asemel toimub vastase pidev infiltratsioon tase muutuva doktriiniga kursis hoida. ja konflikti n-ö alalävine eskaleerimine. Suurte armeede asemel tegutsevad vastase territooriumil väikesed, mo- Nagu nimigi ütleb, tegeleb Eesti kaitsevägi kaitsmisega, biilsed, paindliku taktika, iseseisva juhtimise ja tagami- mistõttu väljaõppes pannakse jätkuvalt suuremat rõh- sega grupid. Mass pole enam eelis, sest kujutab endast ku pigem kaitse- kui ründetaktikatele. Neljanda põlv- pigem hõlpsat sihtmärki. Peamiseks taktika põhimõt- konna sõjas pole aga massi kontsentreerimine eeliseks, teks on vastase moraalne kukutamine tema elanikkonna mistõttu oleks ka Eesti-suurusel riigil ehk mõttekas meelsuse mõjutamise kaudu. Eelkõige eeldab see vasta- senisest suuremas mahus välja õpetada väikeüksusi, se kultuuri ja keskkonna suurepärast tundmist ning selle mis lisaks teadmistele kaevikukaevamisest valdaksid ka kaudu kõige haavatavamate aspektide väljapeilimist. patrullitehnikaid ja sissioskusi.

Ülaltoodud käsitluse järgi on keeruline üheselt mää- Üks teine tähelepanek, mis taas kord paigutab meid ratleda Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu paiknemist nelja põlvkondade “edetabelis” tahapoole, kui me ehk ise

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 19 HARITUD SÕDUR

se printsiibi alusel võimaldab viia rahuaegset väljaõpet läbi väikeste üksuste kaupa ja pidevalt, seejuures ka üksusesisese initsiatiivi alusel, tsentraalset juhtimis- mehhanismi vajamata. See tagab reservväelaste pü- siva valmisoleku, nende edasise arengu ning säilitab motivatsiooni ja üksusesisese kokkukuuluvuse. Rahu- ajal kokku töötanud väikeüksus saab sõja tingimustes edukalt vastase tagalas sissitaktikat harrastada, põh- justades sellega vastasele võrratult suuremaid kaotusi kui sama suur sõja puhkedes mobiliseeritud ja seetõttu kokkutöötamata üksus lineaarses kontaktis eesliinil. Ülemaaline väikeüksuste võrgustik võimaldab toime tulla ka neljanda põlvkonna vastasega. Märkamatult väikesesse, kuid võõrapelglikusse ühiskonda imbuda püüdev halbade kavatsustega uustulnuk ei jää tavaliselt märkamata, ta tembeldatakse armutult tiblaks ja Ajaloohuvilised prantslased taasmängimas Napoleoni ajastu lahinguid. tal hoitakse silma peal. sooviksime olla: meil on olemas maavägi, õhuvägi ja KÜBERSÕJAVALMIDUSE EELDUSED merevägi, kuid väeliikide vahel puudub piisav koostöö ja seetõttu ka ühendoperatsioonide kogemus. Taasise- Kolmandaks vaatleme asjaolu, mida Lind 1989. aastal seisvumisest on möödas kakskümmend aastat. Argu- juba kaudselt aimas, aga täpselt sõnastada ei osanud: ment, et oleme veel noor, kogenematu ja arenev riik, infotehnoloogia tormilist arengut ja kübersõja mõõt- pole varsti enam tõsiseltvõetav. mete väljakujunemist. Eesti on infotehnoloogilise kait- sevõime poolest maailma riikide seas esirinnas ja selle KAITSELIIT KUI KODANIKUTARKUSE KOGUM ala tippspetsialistide osa ühiskonnas on märkimisväär- selt suur. See on asjaolu, mis loob pinnase riikliku ja Nüüd Kaitseliidust. Julgen väita, et Kaitseliit on tänapäe- miks mitte ka globaalselt turustatava küberkaitsevõime va ohupilti arvestades potentsiaalselt palju rakendata- väljaarendamiseks. vam sõjaline võimekus kui kaitsevägi. Kindlasti ei kuulu ta täiel määral neljandas- Teisalt on Eestis arvutite ja internetiühenduste osa kose põlvkonda, kuid tal ulgen väita, et Kaitseliit on dumajapidamistes üks suuremaid maailmas. Internet on mingil määral kõigi Jtänapäeva ohupilti arves- võimaldab ühelt poolt kiirelt edastada operatiivset tea- kirjeldatud põlvkonda- tades potentsiaalselt palju vet suure osani ühiskonnast, teisalt (kaitseliitlastest) de tunnuseid. Kaitseliit rakendatavam sõjaline võime- ühiskonnaliikmetelt infot koguda. Tegemist on uni- on maailma kontekstis kus, kui seda on kaitsevägi. kaalse sidevõrguga, mille omadusi saab ära kasutada võrdlemisi unikaalne ka neljanda põlvkonna taktikas. Afganistanis toimuv organisatsioon. Peaaegu ühe käe sõrmedel võib üles lu- on selle “relva” rakendamise heaks näiteks: sisside “kogeda teisi riike, kus eksisteerivad sellised riigieelarvest duvideod” leiavad kiirelt tee suurde Lääne meediasse, finantseeritud, relvastatud, kogu territooriumi ühtlaselt kutsudes sellega esile rahvarahutusi ja suunates stra- katvad vabatahtlikud “rahvaarmeed”. teegilisi otsustusprotsesse.

Kuivõrd tegemist on vabatahtliku organisatsiooniga, Eesti on küll väike ja alles arenev riik, kuid kaitsevõime kuulub Kaitseliitu inimesi, kel puudub eelnev sõjaline seisukohast on need omadused ainult plussiks. Meil puu- väljaõpe, kuid on peale ennastsalgava kaitsetahte ka dub suur ja inertne kaitsevägi, millesse muutuste sisse- laiapõhjaline tsiviilharidus, töö- ja elukogemus. Ühelt viimiseks kulub aastaid, kui esti on infotehnoloogili- poolt on see miinuseks, sest raskendab ühtse väljaõp- mitte põlvkondi. Näiteks pesüsteemi rakendamist, ent teiselt poolt võib seda Ese kaitsevõime poolest USAs võeti mittekonvent- vaadelda ka plussina. Nimelt pole sääraste liikmete maailma riikide seas esi- sionaalsed sõjapidamisvii- mõtlemine ja initsiatiiv jäika käsukultuuri harrastava rinnas ja selle ala tippspet- sid militaarakadeemiate süsteemi poolt n-ö ära nuditud. See võimaldab neil sialistide osa ühiskonnas õppekavadesse alles loetud välja mõelda esilekerkivates olukordades erakordseid on märkimisväärselt suur. aastad tagasi, kuigi Vietna- lahendusi ja taktikalisi võtteid, mille peale klassikalise mi sõjast on möödas juba sõjaväelise juhtimise haridusega ohvitser ei pruugi tul- pool sajandit. Samuti ei ole meil veel hangitud ülemäära lagi. Paindlikud taktikalised lahendused on aga neljan- palju kallist relvastust, tehnikat ja varustust, mille väl- da põlvkonna sõjakunsti põhitunnus. javahetamine võiks põhjustada poliitikute ülesköetavat maksumaksja hala. Piltlikult öeldes pole meil veel hilja Teiseks Kaitseliidu eeliseks on reservväljaõpe. Et endi- uus leht keerata ja otsast alustada. Kui riigi juhtkonnal selt pole täies mahus käivitunud kaitseväe rahuaegse ning sõjaväelistel juhtidel jätkuks tarkust kõiki meie eeli- reservväljaõppe süsteem, on Kaitseliit olnud seni ain- seid ära kasutada, saaks Eestist kujundada väga modern- saks väljundiks oma kvalifikatsiooni säilimisest huvita- se kaitsestrateegiaga riigi, mis oleks võrdväärseks part- tud reservväelastele. Üksusteks jagunemine territoriaal- neriks ükskõik millisele maailma suurriigile. KK!

20 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 KÜBERKAITSELIIT Veebialbumile kardin ette!

Tekst: KUIDO KÜLM, Küberkaitseliidu Tartu rühma pealik Kui tahta albumit jagada neile, keda ei ole ülalloetletud kategooriatesse määratletud (või kes pole Google’i ra- ks meile kõigile meeldi näha oma näopilti autahvlil. kenduste kasutajad), tuleb klikkda albumi peamenüüs Internetil, sealhulgas ka internetis leiduvatel tasuta ümbriku kujutisega lülitit Share. Epildijagamisteenustel on paraku märksa laiemad funktsioonid kui autahvlil, seetõttu on mõnikord kaval või lausa hädavajalik, et mõnel pildijagamissaidil rip- puvatele piltidele kogu maailm ligi ei saaks. Õnneks on sellistel teenustel enamasti ligipääsu piiramise võima- lus olemas. Vaatame, kuidas seda Picasa veebialbumis teha.

Picasawebi albumile saab valida kolm avalikustamista- set: vabalt ligipääsetav, jagamislingi kaudu nähtav või Tekkinud vormil tuleb sisestada sulgude (< >) ja koma- sisselogimist nõudev. Avaldamissätteid saab muuta al- dega eraldatud adressaatid, kellele on soov albumi link bumi menüüst Edit > Album properties. edasi saata.

Kui teha linnuke märkeruutu “Let people I share with contribute photos”, tähendab see, et album muutub ja- gatavaks albumiks, kuhu ka teised inimesed saavad fotosid lisada ja neid kustutada, muuta fotode pealdisi jne.

Share > Unlisted tähendab, et albumile saab küll juurde ilma paroole sisestamata, kuid tavaotsinguga pole see album nähtav ja ligipääsuks tuleb huvilistele saata albumi link. Selleks tuleks valida märkeruudud Friends/ Family/Coworkers (kui kasutajal on vastavates kate- gooriates juba määratletud e-posti aadressid, kellega ta tavaliselt oma fotosid jagab).

Pärast nupule “Send Email” klikkimist saavad need, kellele albumit jagatakse, postkasti kirja, milles on vee- bialbumi link (URL). Ainult need inimesed, kes teate said, pääsevad kõnealusele linglile klikkides albumit vaatama.

NB! Albumi lingi saatmiseks kinnisesse postiloendisse tuleb jälgida, et jagaja e-posti aadress sobiks listi säte- tega. Picasaweb saadab lingi jagaja gmaili aadressilt, mida postiloend ei pruugi tunnistada. KK!

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 21 KÕRGEM SÕJAKOOL Kõrgem Sõjakool kutsub kõrgharidusega noori ohvitseriks õppima

Tekst: AARNE ERMUS, kolonel, mise korral saavad nad minna kohe ÜHESUGUSED KARJÄÄRIVÕIMALUSED Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem ajateenistusse ja alustada seejärel ohvitseriõpinguid. Käesoleval aastal Nooremohvitseride kursuse õppeka- änavu avab Kaitseväe Ühenda- läbib selle programmi alusel ajatee- va koostamisel peeti silmas ka seda, tud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõr- nistust 26 kadetikandidaati. et põhikursuse lõpetanul ja aastase Tgem Sõjakool kursuse kõrghari- kursuse lõpetanul oleksid edaspidi dusega noortele. Senini oli võimalik Kuid viimastel aastatel on kooli poo- ühesugused karjääriperspektiivid. Eestis ohvitseriks saada ainult Kõr- le pöördunud ka palju juba tsiviil- Mõistagi pole kõike, mida õpetatak- gema Sõjakooli kolmeaastast põhi- kõrghariduse omandanud või seda se kolmeaastase õppekava jooksul, kursust läbides. Tänavu varasügisel omandavaid noori, kes on uurinud võimalik mahutada ühe aasta sisse. on neil, kel kõrgharidus juba oman- võimalust õppida ohvitseriks. Valik tehti kriitiliste teadmiste ja os- datud, kuid huvi karjäärivõimaluse kuste osas ning arvestati, et kõrgkooli vastu kaitsestruktuurides, võimalik Kaitsevägi on pidevalt arenenud. juba lõpetanud noorel inimesel on asuda õppima aasta kestvale maa- Ühelt poolt on suurenenud kaitse- välja kujunenud õppimisoskus ja - väe nooremohvitseride kursusele väelaste hulk ja kasvanud ohvitseri- harjumus ning ta suudab mõningaid või pooleteiseaastasele mereväe de vajadus, teiselt poolt on kaitsevägi asju kiiremini omandada. Samas tuli nooremohvitseride kursusele. muutunud tehniliselt keerukamaks. õppekavast jätta välja relvaliigiõpe. Vaadates sõjalise kaitse järgmise Aastase õppekava läbinud kvalifit- Nimetatud kursuste avamise ja selle- kümne aasta arengukava, on näha, seeruvad jalaväerühma ülemateks ja ga ohvitseriks õppimise võimaluste et kaitsevägi muutub veelgi keeruka- spetsialiseeruvad relvaliigile esimese laiendamise tingis ühelt poolt kait- maks. kolme teenistusaasta jooksul. seväe suurenenud vajadus ohvitseride järele, teiselt poolt oli põhjuseks Tänased sõjakooli lõpetanud oh- Kooli astumisel sõlmitakse ohvit- soov rahuldada kaitseväe vajadusi vitserid on väga laia silmaringi ja serikandidaadiga nelja-aastane tsiviilkõrgkoolides antavate eriala- juhtimisalase ettevalmistusega, nad tegevteenistuse leping, kusjuures teadmiste ja -oskuste järele. suudavad ennast järjepidevalt aren- üheks nõudeks selles on relvaliigi dades täita erinevaid ülesandeid erialakursuse läbimine KVÜÕA juu- KAITSEVÄGI VAJAB kaitseväelises struktuuris. Tulevi- res. Oluline on, et aastase kursuste TSIVIILKÕRGHARIDUSE TEADMISI kus peab selliste ohvitseride kõrval lõpetanul on võrdselt põhikursuse olema kaitseväes piisavalt ka mingi lõpetanuiga võimalik kandideerida Parimate ohvitserikandidaatide väl- kitsama valdkonna süvateadmiste ja edaspidi ka KVÜÕA keskastmekur- jaselgitamiseks on kaitsevägi aastate -oskusetega ohvitsere. susele ja omandada magistrikraad. jooksul kehtestanud mitmeid nõu- Kaitseväelises kontekstis loob eri- deid. Üks olulisimaid neist on aja- Kui võrrelda kolmeaastast põhikur- nevate kursuste läbimine eeldused teenistuse läbimine. Ajateenistusse sust ning aastast nooremohvitseri- teenistuses edasijõudmiseks. Reaal- võetavate arv on aga piiratud ja isegi de kursust, tuleb aru saada, et tegu ne edasijõudmine teenistuses sõltub kutsealuste hulga vähenemise korral ei ole konkureerivate, vaid pigem samas igast konkreetsest ohvitserist saavad teenistuse läbida ehk pooled teineteist täiendavate kursustega. endast, sellest, kuidas ta teenistus- võimalikest kutsealustest, kelle hul- Nii peaksid sõjakooli põhikursuse ülesandeid täidab ning igapäevaselt gas on viimastel aastatel märkimis- lõpetanud koos nooremohvitseride enda ja oma alluvate arendamisega väärselt suurenenud üliõpilaste osa. kursuste lõpetajatega rahuldama os- tegeleb. Seega on KVÜÕA loodud Ühelt poolt on see aidanud kaasa kusliku planeerimise korral tulevikus täiendavate võimaluste õige kasu- sõdurite kvaliteedi paranemisele, kaitseväe kvaliteetse ohvitserikaadri tamine eelkõige iga ohvitserikandi- teiselt poolt on tsiviileriala valiku tei- vajadused. daadi enda vastutus. KK! nute suhtarvu kasv piiranud oluliselt potentsiaalsete ohvitserikandidaati- MAAVÄE JA MEREVÄE NOOREMOHVITSERIDE KURSUSED de hulka. Dokumentide esitamine: 28. juunist 9. juulini 2010 Kaitseväe Ühendatud Õp- Eelmisest aastast on koostöös Kait- peasutustesse (Riia 12, Tartu) isiklikult või kõrgkoolide sisseastumise infosüs- seressursside Ametiga käivitatud teemi SAIS (http://www.sais.ee) kaudu. programm, mis võimaldab ohvitse- Sisseastumiskatsed: 20.–23. juuli 2010. Õppetöö algab 16. augustil. riks õppida soovijail sooritada sisse- Pärast mõneaastast teenistust ja erialakursuse läbimist on õppuritel võimalus jät- astumiseksamid Kõrgemasse Sõja- kata õpinguid KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli magistriõppes (keskastmekursus). kooli vahetult pärast gümnaasiumi lõpetamist. Eksamite eduka soorita- Lisateave: http://www.ksk.edu.ee/est/Sisseastujale

22 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 RELVASTATUD RAHVAS Viru maleva võitlusgrupp soetas uued optilised sihikud

iru maleva võitlusgrupile jõud- sid kohale omatuluvahendite Veest soetatud optilised sihikud Hensoldt 4x24 mod. 2, mida rakendatakse täiendusena seni kasutuses olevatele punatäppsihikutele. Tege- mist on AK-4 tüüpi relvale mõeldud originaaltootega. Sihiku kaugusskaa- lad on mõeldud just selle relva ja las- kemoonaga laskmiseks, nii et klikke ei pea lugema. Lihtsalt tuleb keerata vajalik kaugus trummelskaalal ja relv laseb, kuhu vaja. Sihikut on väga lihtne hetkega relva peale panna ja ka maha võtte – tulemused sellest ei nihku. Maksimaalne laskekaugus si- hikuga relval on 600 meetrit ja takti- kaline kasutuskaugus 400 meetrit. G-3, AK-4 ja nende analoogrelvade tarbeks loodud sihiku saab relvalaele kinnitada kiirelt ja kindlalt.

Senistel kogemustel on uued sihi- Kolmekordse suurendusega puna- Võitlusgrupp sai sihikud tänu ma- kud võitlusgrupi ülema nooremleit- täppsihikuid plaanitakse aga Neu- leva juhatuse otsusele need maleva nant Sven Neudorfi sõnutsi ootusi dorfi sõnutsi edaspidigi kasutada, omavahendite eest osta. Neudorf õigustanud. Sihiku käsitsemine ei sest need võimaldavad sooritada arvab, et Hensoldt 4x24 optiliste nõua erilist väljaõpet ega ka lisa- täpseid laske kaks korda kiiremi- sihikute kasutuselevõtuga on AK- relvaõpet. “Meie jaos ei ole hea, kui ni kui tavasihikuga ja annavad ka 4-lt võimalik välja võtta viimane, sekka tuleb teistsuguseid relvi, nt umbes 200-meetrise laskedistantsi mis sellele relval pakkuda on. Se- M-14 baasil valmistatud TP2, sest garanteeritud tabamustega. Uued nised puudused, nagu kaal, pikkus, see eeldaks palju lisaväljaõpet ja optilised sihikud aga võimaldavad võimas ja raske padrun, muutuvad keerulisemat logistikat erinevate lasta erinevatele kaugustele väga nüüd eeliseks ja sihik võimaldab salvede ja relvaosade tõttu,” räägib tihedalt ja täpselt. “Need sihikud kogu seda potentsiaali ära kasuta- Neudorf. täiendavad teineteist,” räägib ta. da. KK!

MALEVATES VIRU MALEV

“NÄPI NIKEL” VÕIDUTSES IDA PREFEKTUUR ärtsi viimasel päeval korraldasid KEK Invest AS, Kait- Mseliidu Viru malev ja Rakvere Jahindusklubi laskevõist- lused KEK Invest ASi rändkarikale. Võistlus kandis nime “Näpi Nike”. Võistlusel lasti spordipüssist 25 m distantsilt lamades asendist käelt. Võimaldati teha piiramatu arv proo- vilaske 5 minuti jooksul ja 10 võistluslasku 8 minuti jooksul. Võistlus viidi läbi KEK Invest ASi sisetiirus Näpi külas. Võistkondlikus arvestuses saavutas esikoha ja sai enda kätte rändkarika Ida Politseiprefektuur 359 silmaga, teise koha sai Kaitseliidu Viru maleva II võistkond 330 silmaga ning III koht Kaitseliidu Viru maleva pealik kapten Rudolf Jeeser võistlustules. kuulus Rakvere Jahindusklubile, kes kogus 319 silma. Võist- konda kuulus neli laskurit, kellest vähemalt üks liige pidi olema naine. Individuaalarvestuses saavutas meestest I koha Naiste arvestuses lasi Jaanika Jalast Ida Politseiprefektuurist Meelis Kask Ida Politseiprefektuurist 98 silmaga, II kohale 89 silma, Aili Vakker Viru malevast 87 ja Liia Leemets KEK tuli 96 silmaga Tarmo Matti Viru malevast ja III koht kuulus veteranide võistkonnast 81 silma. Viru maleva liikmele Peeter Popsile, kes lasi kokku 91 silma. KRISTEL KITSING

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 23 SÕJANDUSSPORT Sarivõistluse “Pahkla vint” algus on tehtud

Tekst: ARVO VARDJA, oli Kaitseliidu Rapla malev. Selle ja Tartu malev kokku 35 laskuriga. Kaitseliidu Rapla maleva kaitseliitlane, jõuprooviga pöörati uus lehekülg Meeste võitlusvaim oli erakordselt võistluse “Pahkla vint” ülemkohtunik kaitseliitlaste taktikalise väljaõppe kõrge, ilm suurepärane ja laskehar- ajalooraamatusse, sest vintpüssi jutused huvitavad katsumused. Kin- aplamaal Pahklas peeti 25. ap- practicalvõistlusi pole Kaitseliidus nitamaks, et võistlus on vajalik, ent rillil uue sõjalis-sportliku lask- enne korraldatud. Võistlusel osa- raske ka kogenud laskuritele, räägin Rmisvõistluse “Pahkla vint” esi- les üheksa meeskonda, esindatud loo meestest, kes on välja lasknud mene etapp. Võistluse korraldajaks olid Harju, Tallinna, Rapla, Pärnu Kaitseliidu kõrgeid laskurijärke ja keda peetakse kõigil ma- “PAHKLA VINDI” ESIMESE ETAPI TULEMUSED leva laskmisvõistlustel favoriitideks. Paar kuud Standarddivisjoni meeskondlik arvestus tagasi korraldasin kodu- I koht Harju malev maleva kaitseliitlastele II koht Rapla malev malevasisese vintpüs- III koht Tartu malev sipracticali, eesmärgiks tutvustada üleüldiselt Opendivisjoni meeskondlik arvestus practicali kui spordiala. I koht Tallinna maleva Põhja kompanii I Pärast võistlust ütlesid II koht Harju malev need mehed, et seesugu- ne laskmine neile ikka ei III koht Tallinna maleva Põhja kompanii II sobi. Kas pole mõtlema- Kolm parimat laskurit standarddivisjonis panev fakt? Missuguseid I koht Madis Reier Harju malev sõdureid meil Kaitselii- dus koolitatakse? Kas me II koht Armin Meesit Harju malev ei peaks oma sada aastat III koht Margus Riso Harju malev vanu tõekspidamisi kor- Kolm parimat laskurit opendivisjonis rigeerima? I koht Lauri Abel Pärnu malev Järgmine “Pahkla vin- II koht Jaanus Viirlo Harju malev ? di” etapp on 4. juulil III koht Holger Haljand Tallinna malev Pahklas. KK!

MALEVATES SAKALA MALEV JAAK KÄRNERI LASKEVÕISTLUS iljandimaa Väluste laskeväljal võisteldi 27. märtsil juba Vneljandat korda Sakala maleva korraldatud Jaak Kärne- ri laskevõistlusel. Eesmärk oli selgitada välja parim laskja lahingurelvadest nii individuaalselt kui ka võistkondlikult. Võistluste peakohtunik oli vanemseersant Lauri Nälk. Ko- hale oli tulnud kümme viieliikmelist (neli võistlejat ja esindaja) võistkonda, sh üks naiskond (Naiskodukaitse Sakala ringkond). Võistlusel lasti lahingurelvadest AK-4 või M-14 kolmest laskeasendist. Igas laskevoorus oli 10 lasku ja ta- bada tuli 100 m kaugusel olevat märklauda. Individuaal- selt parimad olid Lauri Erm Rapla malevast (287 punkti), Margus Riso Harju malevast (282 punkti) ja Madis Reier Jaak Kärneri mälestusvõistlusel tuli lask sooritada kolmest erine- Harju malevast (279 punkti). Võistkondliku rändkarika viis vast asendist. Pildil stiilinäide lamades laskmisest. koju Tartu maleva võistkond 1101 puntiga, järgnesid Harju malev 1084 ja Sakala maleva 1. võistkond 1071 punktiga. ne laskur. Ta oli saanud võite ja püstitanud rekordeid igas Ainuke naiskond pidi leppima kaheksanda kohaga. Kaitseliidu käsirelvaliigis, pälvinud mitu üle-eestilist võitu Jaak Kärner (22. märts 1892 – 22. juuli 1937) oli Õisu talu- ja krooniks maailmameistritiitli 1935. aastal Roomas pee- peremees, kes võitles Vabadussõjas, rajas Õisu Kaitseliidu tud suurvõistlustel. allüksuse, oli relvasepp, Sakala maleva relvur ja suurepära- ELE LEHES, Naiskodukaitse Sakala ringkond

24 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 SÕJANDUSSPORT

Rohelise raja võitnud Kodutütarde Saaremaa ringkonna võistkond GOHK. Läänemaa “Valge laev” kogub populaarsust

Tekst: AARE TAMM, “VALGE LAEVA” TULEMUSED Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik Roheline rada (25 km) aitseliidu Lääne malev kor- I GOHK Kodutütarde Saaremaa ringkond raldas 24. ja 25. aprillil tradit- II Saue Kotkad Noorte Kotkaste Harju malev Ksioonilise sõjalis-sportliku pat- III Valga Kodutütred Kodutütarde Valgamaa ringkond rullvõistluse “Valge laev”. Võisteldi kahes raskusastmes. Roheline um- Punane rada (35 km) bes 25 km pikkune trass oli naistele I Harju Malev Kaitseliidu Harju malev ja noortele, punane 35 km pikkune II Pärnu Malev 1 Kaitseliidu Pärnu malev karmimatele meestele. Võistlust- III Punane Saaremaa NKK Naiskodukaitse Saaremaa ringkond rassil tuli kümnes kontrollpunktis täita mitmesuguseid sõdurioskusi nõudvaid ülesandeid. Teekonnal dana lõpetanud Oru Noorkotkad 2. oli rohkem kontrollpunkte ja oli varitses vastutegevus, mis sundis Punasele trassile läks 19 võistkonda. vähem katkestajaid. Punasel trassil võistkondi luurerühmale kohaselt Esimeseks tuli harjakate Harju Ma- katkestas kaks võistkonda (üks tu- liikuma, et mitte kaotada “elusid” ja lev, läänlaste parim Noored Tegijad gevamaid diskvalifitseeriti kaardi saada lisaks karistusaega. tuli sellelgi rajal neljandaks. kaotamise pärast). Paistab, et ”Val- ge laev” kogub iga aastaga populaar- Rohelisele trassile läks 24 neljaliik- Sellel aastal peeti juba neljateist- sust nii kaitseliitlaste kui ka kut- melist võistkonda. Esimeseks tuli kümnes “Valge laeva” patrullvõist- seliste sõjameeste hulgas. Punasel Saaremaa Kodutütarde võistkond lus. Võrreldes eelmiste võistlustega trassil võistles mitu kutseliste sõja- GOHK, läänlaste parim oli neljan- startis rohkem võistkondi, trassil meeste võistkonda. KK!

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 25 UUDISED Võrumaa malev tähistas taasasutamise aastapäeva

aitseliidu Võrumaa malev tä- histas 25. märtsil taasasutami- Kse 20. aastapäeva. Kohale olid kutsutud 12. aprillil 1990 peetud koosolekul olijad, keda kõiki võib pidada Võru linna üksikkompanii asutajateks.

Kaitseliidu Võrumaa maleva pealik kapten Kalev Ader ütles, et 30 asuta- jaliikme andmeid täpsustades selgus kahjuks, et viis neist on läinud manalateele. Võrumaa malevasse väikest tänumeenet vastu võtma ja vanu sõpru vaatama tuli 18 taasasu- tajat. Igale taasasutajale oli kingitu- seks spetsiaalselt valmistatud graa- filine leht, millega Võrumaa malev tänas teda nimeliselt. Kaitseliidu Võrumaa maleva taasasutajad 20 aastat hiljem tänuüritusel.

Paarikümne aasta pikkuse ajaloo tajaks oli Võru tolleaegne linnapea saalis, kuid teadaolevalt oli seal ka selgitamine nõudis selleks moo- Enn Tupp, kes kutsus kokku koos- KGB luurajaid. Seetõttu ei saa kõi- dustatud komisjonilt tublisti tööd. oleku, kus tegi ettepaneku taas- ki seal viibinuid pidada Kaitseliidu “Töö oli pikk ja keeruline. Selgus, et asustada Võrumaal Kaitseliit. See taasasustajateks,” selgitas kapten Kaitseliidu taastamise mõtte alga- koosolek peeti Võru linnavalitsuse Ader. KK!

Tallinna maleva orkester andis sünnipäevakontserdi

aitseliidu Tallinna maleva orkestril on tava korral- heliloojate teostest. Vanema põlvkonna heliloojate Mihkel dada iga aasta kevadel aastapäevakontsert. See on Lüdigi, Eduard Tamme ja Juhan Jürme teoste kõrval esitati Knagu aruanne ja kokkuvõte sügistalvisest tegevusest. üks noorema põlvkonna helilooja Eerik Ohtla pala. Orkestri Seekordne kontsert oli arvult kümnes, tähistades orkestri solistina esinesid klarnetist Rein-Karl Loide ning energiline taastamise kümnendat sünnipäeva. Tegelikult on orkestri tromboonitrio koosseisus Anti Kaprei, Marten-Ingmar Me- asutamisest möödunud 85 aastat, sest see alustas tege- rivee ja Viido Põldma. Samal kontserdil esines ka orkestri vust 22. veebruaril 1925. Tegevus katkes Kaitseliidu likvi- liikmetest moodustatud suur džässorkester (bigbänd) Il- deerimisega 1940. aastal. Taastatud orkestri pealikuks-di- mar Kullamaa juhendamisel, pakkudes kuulajatele mee- rigendiks on 10 aastat olnud Jaak Karlis. leolukat levimuusikat. Kontserdil pidas ettekande Eesti militaarmuusika ajaloost kaitseväe orkestri peadirigent Sünnipäevakontserdi andis orkester 17. aprillil Mustamäe kolonelleitnant Peeter Saan. kultuurikeskuses Kaja. Kontserdi kava oli koostatud Eesti ALF-THEOPHIL PUSKAI

26 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 UUDISED Kaitseliidu Mustamäe üksus sai 20-aastaseks

Tekst: TIIT KIVIKAS, reservleitnant, Mustamäe halduskogu liige

ee oli 1990. aasta 10. aprill, kui peeti Kodanike Komitee koos- Solek Tallinna Aiandussovhoosi (Mustamäe tee 60) saalis. Koosole- kust võttis osa vähem kui aasta pä- rast taasasutatud üle-eestilise Kait- seliidu ülemaks tõusnud Kalle Eller, kes auditooriumi ette astus ja pärast lühikest sissejuhatust Kaitseliidu ajaloost ettepaneku tegi moodustada algatusrühm Kaitseliidu allüksu- se loomiseks Mustamäel. Ettepanek pandi hääletusele ja poolthääle andis enamik saalis istujaist. Kaitseliidu Tallinna maleva Lääne malevkonna parimaid liikmeid tänavad Mustamäe linnaosa KEERULISTE AEGADE KIUSTE vanem Lauri Laats, Lääne malevkonna pealik Rein-Karl Loide ja Kaitseliidu Tallinna maleva pealik major Eduard Nikkari. Kui Eller esitas küsimuse, kes on nõus astuma algatusrühma, tõusid jälle- Rein-Karl Loide. Loodud on tõhus juures tegutseb Naiskodukaitse ja gi käed. Aga kui üks toimekas nais- koostöö Soome, Rootsi, Norra, Taa- tegeldakse noortega. terahvas hakkas koosolekujuhataja ni ja Läti vabatahtlike riigikaitseor- laua taga nimesid paksu kontoriraa- ganisatsioonidega. Korraldatakse Et Kaitseliit teeb koostööd politsei, matusse kirja panema, registreerusid ühiseid koolitusi ja sõjalis-sport- päästeameti ja Mustamäe linnaosa saalitäiest kohalolijaist loodavasse likke kohtumisi-võistlusi. Paljud valitsusega, tegutseb malevkonnas struktuuri vaid 24 meest ja üks noor Mustamäe kaitseliitlased on saanud abipolitseiüksus. Vajadusel osale- naine. Samas peeti rühma esime- nendel osaleda. Mitmed Mustamäe takse koostöös päästeametiga loo- ne koosolek ja 18 poolthäälega valiti malevkonna liikmetest on teeninud dusõnnetuste likvideerimisel. rühma juhiks ehk rühmapealikuks vabatahtlikuna missioonil Iraagis Eduard Nikkari, praegune Kaiseliidu või Afganistanis. 2004. aastast kuu- Kõik see näitab, et kaitseliitlased Tallinna maleva pealik. Ajad olid siis lub malevkonna koosseisu Tallinna pole pelgalt militaarse ettevalmis- keerulised, aga algus sai tehtud. maleva orkester, mis on andnud tusega vabatahtlikud kaitseväela- kontserte kultuurikeskuses Kaja, sed, vaid ühiskonna väärikad moti- Praegu, mil sellest ajast on möödu- Männi pargis ja mujal. Malevkonna veeritud kodanikud. KK! nud kaks aastakümmet, pole lihtne meenutada kõiki Kaitseliitu puudu- MALEVATES tavaid 1990. aasta sündmusi. Aeg aga oli põnev, täis ootamatusi ja RAPLA MALEV ootusärevust. Ja ega paaril järgne- val aastal rühma liikmeskond kas- RAPLA MALEVA KAKS AASTAKÜMMET vanudki üle 20–25 inimese. Prae- aitseliidu Rapla malev tähistas 17. aprillil pidulikult Kivi-Vigala kooli ruumes guseks on tollastest kaitseliitlastest Koma 20. aastapäeva. Tõsi, esimene suurem koosolek, kus valiti Kaitseliidu jäänud rivvi 4–5 meest, ütleb asuta- üksuse esimene pealik Manivald Kasepõld, kes täitis seda kohustust 12. aprillini jaliige Siimu Sade. 1990, sai teoks juba 23. märtsil 1990, ent 12. aprillil peeti Rapla lipkonna asutamiskoosolek. Seda kuupäeva peetakse Kaitseliidu Rapla maleva sünnipäevaks. RÜHM ON KASVANUD MALEVKONNAKS Seal valiti lipkonna pealikuks Valdo Jänes, kelle ametisoleku aastail loodi toimiva maleva alus. Maleva loomine tähendas palju, sest see aitas suurendada Paralleelselt Eesti riigi arenguga on rahva turvatunnet. Maavalitsus tunnustas oma malevat nii kõrgelt, et annetas kosunud ja kasvanud ka Kaitseliit. Kaitseliidu Rapla malevale lipu, mis õnnistati 7. novembril 1998 Raplas. Mustamäe üksuses on liikmeid üle Aastapäevakõnes toonitas praegune Kaitseliidu Rapla maleva pealik major kümne korra rohkem kui algusaas- Peeter Tani, et Kaitseliit eksisteerib tänu vabatahtlikele. Kuid päris tunnusta- tatel ja omaaegsest I malevkonna miseta ei suudaks nemadki oma tööd teha. Aastapäevaüritusel tunnustaski Mustamäe rühmast, mis vahepeal malevapealik eeskujulikke ja aktiivseid liikmeid teenetemärkidega ning ergu- oli kompanii staatuses, sai 1995. tas maleva meenetega. Samas anti üle ka Kaitseliidu ülema tunnustused. Koo- aastal Lääne malevkond, mida juhib limaja fuajees sai vaadata pilte möödunud aegadest. KK! Tallinna Tehnikaülikooli professor KAIE KENSAP-KUKK

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 27 UUDISED Järva malev palub abi Türi malevkonna ajaloolise lipu taastamisel

Tekst: ALU AASMA

aitseliidu Järva malev palub abi Türi malevkonna ajaloolise lipu Ktaastamisel ja otsib infot või fotosid, kus oleks näha malevkonna lipu tagumine külg. Järva maleva Türi rühma pealiku kapten Alfons Jakobsoni sõnul on arhiivimater- jalide põhjal teada ajaloolise Türi malevkonna lipu esikülg, kuid mitte see, milline nägi välja lipu tagakülg. “Tavaliselt oli malevkondade lippu- de teisel küljel Kaitseliidu üldemb- leem – kotkas kollasel taustal –, kuid vanadelt fotodelt on näha, et näiteks Koeru malevkonna lipu tagumisel küljel oli hoopis Järva maleva lipu esikülg,” sõnas Jakobson.

Ajaloolist lippu soovitakse taastada 3. augustiks, mil Türi malevkond tähistab 85. aastapäeva. “See tä- Milline oli Türi malevkonna lipu esikülg, on teada, kuid tagumise külje kohta oodatakse teavet. hendab, et peame lipu tellima juba mai alguses. Teavet, milline Türi malevkonna lipp välja võis näha, MALEVATES ootame kuni aprilli lõpuni,” sõnas Jakobson, kes on ajaloolise lipu VALGAMAA MALEV taastamiseks juba üle aasta mater- jale kogunud. “Olen püüdnud lipu TÄHISTATI KINDRALMAJOR JAAN SOOTSI SÜNNIAASTAPÄEVA tagakülje kirjeldust leida kõikvõi- itsu lasteaed-algkooli õpilased ja õpetajad ning Kaitseliidu Valgamaa male- malikest paberitest, kuid seni edu- Rva ja üldsuse esindajad kogunesid 12. märtsil Helme vallas Linna küla lähistel tult. Loodame, et mõnel järvamaa- asuva Küti talu õuele, tähistamaks seal sündinud Vabadussõja ühe legendaarse- lasel on säilinud mõni ajalooline ma juhi ja Vabadusristi kavaleri kindralmajor Jaan Sootsi 130. sünniaastapäeva. foto, ajaleheväljalõige Järva Maleva Helme vallavanem Tarmo Tamm ja Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik kapten Teatajast, Kaitse Kodust! või mõnest Rein Luhaväli asetasid kindralmajor Jaan Sootsi mälestuskivi jalamile pärja. muust kirjalikust allikast, mis aitaks 1880. aastal sündinud Jaan Soots, kes pärast erruminekut 1920. aastal oli mh lipu taastamisega edasi minna,” li- sõjaminister, sõjanõukogu liige, Riigikogu liige ja Tallinna linnapea, arreteeriti sas Jakobson. Nõukogude okupatsiooni ajal ja küüditati Venemaale, kus ta suri Solikamski vangilaagris 6. veebruaril 1942. Teavet ajaloolise Türi malevkonna VELLO JASKA lipu kohta võib edastada kapten Alfons Jakobsonile meilitsi aadressil [email protected], telefonil 5569 1794 või Järva maleva staapi Türi, Väike-Pärnu 6b. Ritsu lasteaed-alg- Võimalus malevkonna lipu taas- kooli õpilased (va- tamiseks annetusi teha on kõigil, sakult) Evert Pinka, eelkõige ootame kaasa lööma jär- Maiko Aim ja Virmo vamaalasi. Annetusraha saab üle Papagoi lugesid kanda Kaitseliidu arveldusarve- kindralmajor Jaan le 10022002422007, viitenumber Sootsi auks paigal- 62020100054, selgituseks tekst: Jär- datud mälestuskivi va malev, Türi lipu korjandus, toe- jalamil luuletuse. taja nimi. KK! 28 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 NAISKODUKAITSE Naiskodukaitse keskkogu hääletas selgema tuleviku poolt Naiskodukaitse keskkogu kinnitas arengukava ja ettepanekud põhikirja muutmiseks

Tekst: TAIVE KUUSE, nooremleitnant

gal kevadel koguneb Naiskodu- kaitse keskkogu. Tänavu saadi Ikokku 10. aprillil Rapla ühisgüm- naasiumi saalis. Seekordne keskkogu kokkusaamine oli eriline, sest lisaks traditsioonilistele toimingu- tele kinnitati Naiskodukaitse arengukava aastateks 2010–2013. See on esimene Naiskodukaitse ametlikult kinnitanud arengukava, mis mää- rab organisatsiooni suunad, sihid, eesmärgid ja tegevused järgneva- teks aastateks.

ARENGUKAVA TOOB SELGUSE

Kui seni püüeldi oodatava tulemuse Naiskodukaitse keskkogu hääleõiguslikud delegaadid kinnitavad ühehäälselt Naiskodukaitse saavutamise poole kogemuste va- arengukava. hetamise ja väärtuste (sageli ka iga tutvustatud ja analüüsitud ning see dukaitse liikmekandidaadi seisuse, ringkonna poolt eraldi) tõlgendami- on parandusettepanekuteks avatud kuid samas lisada noorliikme staatu- se kaudu, siis nüüd on olemas selgelt Naiskodukaitse juhtide õppepäe- se ja liikmesuse peatamise võimalu- sõnastatud dokument, mis loob üle vadel ja keskjuhatuse koosolekutel. se. Liikmekandidaadi seisus annab riigi ühtse aluse ja eelduse Naiskodu- Projekt anti enne keskkogule kin- tegevliikmetele võimaluse tulevase kaitse sihtide saavutamiseks ning eri- nitada esitamist ka kõikidele ring- organisatsiooniõega lähemalt tutvu- nevate ülesannete täitmiseks koos- kondadele parandusettepanekute da ning liituda soovijale võimaluse töös Kaitseliiduga. Arengukavas on tegemiseks. tunnetada enda huvi ja sobivust or- sõnastatud organisatsiooni eesmärk ganisatsiooni väärtustega. (missioon), tulevikuplaanid (visioon), PÕHIKIRJA MUUDATUSTEST peamised väärtused ja strateegilised Mõeldes 15–18-aastastele neidude- arengueesmärgid. Viimased on lahti Teise erakordse ning tähtsa sammu- le, kel on huvi riigikaitselise orga- kirjutatud nelja tegevusvaldkonna na võeti tänavusel keskkogul vastu nisatsiooni vastu, aga vanuse tõttu kaupa: juhtimine, inimressursi hal- otsused Naiskodukaitse põhikir- tundub Kodutütardega liituda juba damine, avalikud suhted ja ainelise ja muudatuste sisseviimise kohta. hilja, ent Naiskodukaitse tegevliik- ressursi juhtimine. Keskkogu otsustas säilitada Naisko- meks veel ei saa, töötatakse välja

Naiskodukaitse arengukava koos- NAISKODUKAITSE KESKKOGU tamine on protsess, mis käib paralleelselt Kaitseliidu arengute planee- Naiskodukaitse keskkogul osalevad hääleõigusega iga ringkonna esinaine, rimisega. Esimene suurem samm aseesinaine ja kaks ringkonnakogu valitud esindajat ning sõnaõigusega tehti 2009. aasta suvel koos Naisko- Naiskodukaitse esinaine, Naiskodukaitse keskjuhatuse liikmed ja keskre- dukaitse instruktoritega, kui valmis visjonikomisjoni esinaine. organisatsiooni SWOT-analüüs. Arengukava koostamiseks moodus- Keskkogu tuleb kokku vähemalt üks kord aastas. Koosoleku kutsub kokku tatud töörühma kuulusid Naisko- Naiskodukaitse esinaine või keskjuhatus. dukaitse esinaine, esinaise asetäitja, Keskkogu pädevusse kuuluvad muu hulgas Naiskodukaitse tegevussuunda- Kaitseliidu ülema nõunik, Naisko- de ja arengukavade arutamine ja nende kohta seisukoha võtmine, keskju- dukaitse instruktorid ja vabataht- hatuse poolt välja töötatud tegevuskava ja eelarve kinnitamine, Naiskodu- likud juhid ning Kaitseliidu Kooli kaitse põhikirja ja kodukorra muutmise ettepanekute esitamine Kaitseliidu Naiskodukaitse kursuste koolituss- keskjuhatusele ning keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni liikmete valimi- petsialist. Arengukava projekti on ne.

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 29 NAISKODUKAITSE

NAISKODUKAITSE ESINAISED

Naiskodukaitse esinaine Airi Neve Alutaguse ringkonna esinaine Iive Rohtla Harju ringkonna esinaine Anu Püümets Jõgeva ringkonna esinaine Aive Soolepp Järva ringkonna esinaine Kaire Lõhmus Lääne ringkonna esinaine Mare Laide Põlva ringkonna esinaine Kristi Randla Pärnumaa ringkonna esinaine Ly Eisenschmidt Rapla ringkonna esinaine Pirko Peterson Saaremaa ringkonna esinaine Rita Loel Sakala ringkonna esinaine Vika Zieds Tallinna ringkonna esinaine Erle Eenmaa Tartu ringkonna esinaine Virge Prank-Vijard Valgamaa ringkonna esinaine Olesja Kaart Viru ringkonna esinaine Urve Rosenberg Võrumaa ringkonna esinaine Ludmilla Kordemets

Naiskodukaitse noorliikme staatus. lusid ja otsuste hääletusel oli nii parameedikute kursus. Tegemist on Neile naistele aga, kes peavad orga- poolt- ja vastuhääli kui ka erapoole- kümmet nädalavahetust ja praktikat nisatsioonis tegutsemist ja sellesse tuid, siis Naiskodukaitse 2009. aasta hõlmava kursusega, mis viiakse läbi panustamist oluliseks, kuid näevad tegevusaruande ja keskrevisjoniko- koostöös peastaabi tagalakeskuse mingi elukorraldusliku probleemi misjoni 2009. aasta aruande kinni- ja Kaitseliidu Kooliga. “Nii mahukat tõttu ette, et ei saa teatud perioo- tas keskkogu ühehäälselt. projekti ei ole me enne eest vedada di aktiivselt organisatsioonis kaasa võtnud,” tõdes esinaine. Uute ette- lüüa, luuakse võimalus sellest or- Keskkogul valiti ka Naiskodukaitse võtmistena on kavas algatada esma- ganisatsioonile teada anda ja oma keskjuhatuse ja keskrevisjonikomis- abiõpetajate ja igapäevaturvalisuse liikmesus mõneks ajaks peatada. joni uusi liikmeid. Naiskodukaitse kursusekava väljatöötamine. keskjuhatuse uued liikmed on Kers- Veel tehti põhikirja korrektiive, mis ti Tammekunn ja Kairit Henno ning AASTARAAMATUST JA KOOSTÖÖST muudavad selgemaks Naiskodu- asendusliige Maris Borštšik. Nais- kaitse juhtorganiste tegevuse, sinna kodukaitse keskrevisjonikomisjoni Esmakordselt on 2010. aasta suvel kuulumise ja juhtorganistesse va- uus liige on Ülle Säinas ja asendus- plaanis korraldada Naiskodukaitse litud olemise määratlused. Samuti liige Gertrud Väravas. juhtide laager. “See on suvine kõigi kinnitas keskkogu põhikirja lisata- juhtimistasandite juhatuste kogune- vad Naiskodukaitse ülesandeid. Naiskodukaitse esinaine Airi Neve mine, laagri vormis organisatsiooni tutvustas keskkogule naiskodukaits- arendamisega tegelemine,” selgitas Kui põhikirja sisulised muudatus- jate seas läbi viidud küsitluse tule- Neve ja kinnitas, et nii ei ole kõiki ettepanekud olid kinnitatud, andis mustesi ja andis üle- juhte varem korraga keskkogu Naiskodukaitse keskju- vaate Naiskodukaitse aiskodukaitse aren- mõttetalgutele kokku hatusele volituse jätkata põhikirja 2010. ja 2011. aasta ees- Ngukava koostamine kutsutud. parendamist ja esitada põhikirja märkidest ja tegevus- on protsess, mis käib lõppredaktsioon kinnitamiseks suundadest. Esinaise paralleelselt Kaitseliidu Teise täiesti uue ette- Kaitseliidu keskkogule, jättes ring- kinnitusel on käesoleval arengute planeerimisega. võtmisena on kavas konnakogudele õiguse teha vajadu- aastal rõhk taas Naisko- Naiskodukaitse aastase korral Naiskodukaitse keskjuha- dukaitse baasväljaõppel (BVÕ). Aas- raamatu koostamine. Et vahepealse- tusele kohustav ettepanek kutsuda ta lõpuks peaksid olema vähemalt tel aastatel on lähiajaloo talletamine kokku erakorraline keskkogu. Ees- pooled organisatsiooni liikmed BVÕ jäänud soiku, on kavas esimene väl- märk on, et 2010. aasta lõpuks saaks läbinud. Sellega seoses on kavanda- jaanne koostada materjalidest alates Naiskodukaitse täiendatud põhikiri tud toetava tegevusena vabatahtlike 2003. aastast tänaseni. Edaspidi on Kaitseliidu keskkogus kinnitatud. instruktorite koolitus, milles Kaitse- kavas Naiskodukaitse aastaraamat liidu Koolil on koordineeriv roll. koostada iga kahe aasta tagant. KOOLITUSVÕIMALUSED Uue kursusena peaks 2010/2011. õp- 2011. aastal võetakse senisest tera- Kui seni räägitud otsustuspunktid peaastal käivituma naiskodukaitsjate vamalt tähelepanu alla erialagrup- tekitasid keskkogus elavaid arute- eestvedamisel välja töötatud rühma- pide moodustamine. Ehkki see on

30 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 NAISKODUKAITSE

Airi Neve sõnul olnud oluline juba aastaid, on nüüd võetud selge siht, MALEVATES et 2011. aastal tuleb gruppide koosseis ja tegevus selgemalt vormista- VIRU MALEV da. VIRU NAISED ÕPPISID OMA ORGANISATSIOONI TUNDMA Kaitseliidu arengukava 2013. aastani aiskodukaitse näeb ette maleva juhatuste tiheda- Nbaasväljaõppe mat koostööd eriorganisatsioonide I mooduli eesmär- juhatustega ja nii kavatsetakse 2011. giks on anda organi- aastal algatada tava, et malevates satsiooniga liituja- korraldataks maleva ja eriorganisat- tele põhiteadmised sioonide ühisjuhatusi. Neve andis Naiskodukaitsest, mõista, et Naiskodukaitse on selleks Kaitseliidust, riigi- valmis. “Selle töövormi kvaliteeti kaitsesüsteemist ja näitab kokkupuutepunktide tekki- kaitseväest. Nais- mine. Kui juhatused on ühes ruumis kodukaitse Viru ja kõnelevad koos ühiste päevakor- ringkonna baasväl- rapunktide alusel, on tulemus suu- jaõppe organisat- re tõenäosusega positiivne,” hindas siooniõppe moodul Neve. Ka tahab Naiskodukaitse lä- viidi läbi 27. ja 28. Organisatsiooniõpetuse kursusel saab selgeks, mis on Naiskodu- hitulevikus pöörata rohkem tähe- märtsil Viru-Nigula kaitse ja millega Naiskodukaitses tegeleda saab. lepanu noorteorganisatsioonide kultuurimajas, kus juhtidele. Ühe mõttena on kerkinud 14 tundi kestnud kursusel räägiti julgeolekuriskidest, vabatahtlike naiste rollist üles tahe teha noortejuhtidele eraldi riigikaitses, Eesti kaitseväe ülesehitusest ja Kaitseliidust Eesti riigikaitsesüs- baasväljaõppemoodul, et nad saak- teemis. Võeti läbi ka olulisemad rivimäärustiku põhipunktid ja viidi läbi sel- sid teadlikuks Naiskodukaitse sisust. lekohane praktiline harjutus, tutvustati Naiskodukaitse ajalugu ja ideoloogiat, juhtimissüsteemi ja struktuuri, liikmeskonda ja sisemist korraldust ning käsit- Naiskodukaitse keskkogu võttis leti Naiskodukaitse tegevust, erialasid, väljaõppevõimalusi ja liikmete arengu- 2010. ja 2011. aasta eesmärgid ja te- perspektiive organisatsioonis. Värsketele tegevliikmetele tutvustati ka vormi gevusplaanid teadmiseks. ja selle elemente ning rõhutati nende kandmise nõudeid. Baasväljaõppe viisid läbi Naiskodukaitse organisatsiooniõpetuse instruktorid Ülle Lauri ja Kristel ÜKSTEISEST HOOLIDES Kitsing. Viru-Nigulast oli kohal tosin uut tegevliiget. Tavapäraselt algab keskkogu kõne- Baasväljaõpe on kohustuslik väljaõpe igale liikmeks astujale ning see koosneb ga isamaale, mille esitab selle ring- neljast moodulist ja tuleb läbida kahe aasta jooksul. Lisaks organisatsiooni- konna esindaja, millise territooriu- õpetusele tuleb uutel tegevliikmetel läbida 16-tunnine esmaabikoolitus, vä- mil keskkogu koos on. Raplas tõdes litoitlustuskursus, mille praktika toimub suures välilaagris, ja sõdurioskuste Naiskodukaitse Rapla ringkonna õpe, kus 16 tunni sisse peab mahtuma topograaﬁ a, orienteerumine, side- ja esinaine Pirko Peterson, et Naisko- staabiõpe, riviõpe, maskeerumine, liikumisviisid, varustuse pakkimine, relvad dukaitse saab oma tegevusega anda ning ohutustehnika jm. KK! panuse hääbuma kippuva hoolivu- se ja ühtsuse taastamiseks. “Ükstei- NAISKODUKAITSE VIRU RINGKOND SAI UUE JAOSKONNA sest hoolides ja üksteist toetades on iru-Nigulas korraldati 7. aprillil uue jaoskonna asutamiskoosolek. Jaos- võimalik muuta elu Eestis elamis- Vkonnas asus tegutsema kümme uut tegevliiget. “Kaitseliidu kohaliku väärsemaks ja kindlustunne tuge- rühma pealiku aastatepikkune kihutustöö on end kuhjaga ära tasunud,” vamaks,” tõdes Peterson. sõnas Liina Lepik uue jaoskonna esinaisena. Lisaks jaoskonna esinaisele valiti asutamiskoosolekul aseesinaine ja juhatus ning revisjonikomisjoni Naiskodukaitset tervitanud Kait- koosseis. Arutati aasta tööplaani ja valiti üritusi, millel lähima poole aasta seliidu ülem kolonelleitnant Raivo jooksul osaleda. Lumiste kinnitas, et naiste osa koda- Koosolekul osalesid ka kohaliku Kaitseliidu rühma esindajad, kes on ise palju nikuühiskonna väärtuste loomisel, selleks teinud, et Viru-Nigula naised Naiskodukaitsesse astuksid ja oma jaos- turvatunde tekitamisel ja psühho- konna looksid. Kaitseliidu rühm on Viru-Nigulas olnud juba alates 1994. aas- loogilise kaitse tagamisel on võimatu tast. Nüüd astusid nende meeste naised-tütred Naiskodukaitsesse. “Seni olid üle hinnata. “Naiste roll tagala toes- naised oma kaitseliitlastest abikaasadele-elukaaslastele-vendadele koduseks tamisel ja toitlustamisel, aga ka si- toetuseks, nüüd saavad nad oma toetust pakkuda ka väljaspool kodu,” rääkis despetsialistide, staabiassistentide Liina Lepik. Jaoskonna asutamise mõte sai hoo sisse pärast Kaitseliidu Viru ja teavitustöö tegijatena on oluline. maleva pealiku kapten Rudolf Jeeseri jaanuarikuist külaskäiku, mil viidi läbi Meelevaldne on arvata, et see nii ei teabepäev allüksustes. Sõja eel tegutsesid Viru-Nigula kandis Kunda-Malla, ole, ja need mehed, kes nii arvavad, Pada ja Kalvi jaoskond. Praegu on Viru ringkonnas peale Viru-Nigula jaoskonna ei peaks olema sõjaliste juhtide seas,” ka Rakvere ja Tapa jaoskond. KK! lausus kolonelleitnant Lumiste. KK!

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 31 NAISKODUKAITSE

Naiskodukaitse Tallinna ringkonna Akadeemilise jaoskonna asutajaliige Tiia-Triin Truusa on oma huvide ja suhtumise- ga eeskujuks kõigile, mitte ainult naiskodukaitsjatele. Tiia-Triin Truusa: Naiskodukaitse harib eesti naist

Tekst: ANGELIKA LEBEDEV ja KARIN LUTS Pärast õpingute ja töö ammendumist Tartu ringkonna Akadeemilisse Norras Eestisse naasnud, tuli noorel jaoskonda värbas. Esialgu meelita- ues on meeldivalt jahe, kui lä- naisel otsustada, mida teha edasi. Kui sid organisatsiooniga liituma lange- heme kiire sammuga Tallin- paljud noored tahavad täiskasvanuik- varjuhüpped, mida naiskodukaits- Õna ringkonna Akadeemilise ka jõudnuna elada koos vanematega? jaile lubati, tunnistab Tiia-Triin. jaoskonna liikme Tiia-Triin Truusa Vähesed. Tiia-Triin otsustas minna Mingil põhjusel jäid aga langevar- poole. Tuppa sisenedes tunneme Tartu Ülikooli sotsiaaltööd õppima. jurikursused soiku, kuid tegevus kodusoojust ja harmooniat. Laua Esialgu tundus elu heade mõtete Naiskodukaitses jätkus. Üks esime- taga tegelevad kaks linnas venivana, sest si üritusi, millest neiu osa võttis, oli pisipõnni – Lorna-Liis ärast tudengineiu koha- pealinnast pärit neiu talvine öine rännak, millele mõeldes ja Morgan Matthias – Pnemist Tartuga järgnes ei osanud nii väike- meenuvad talle nüüd õpetussõnad, joonistamisega. Tiia- liitumine naiskorporatsioo- ses kohas midagi ette mida Airi Neve tookord jagas, kui ta Triin Truusast õhkub niga Filiae Patriae, mille liige võtta. Huvi pakkusid end jõuetuna tundis. Nimelt kan- sõbralikkust, enese- Airi Neve ta Naiskodukaitse ulme- ja rollimängud, dis Tiia-Triin sel rännakul esimest kindlust ja elurõõmu. Tartu ringkonna Akadeemi- millega ta oli Norras korda sõdurisaapaid. Pikk maa oli Köögis askeldab pe- lisse jaoskonda värbas. tutvust teinud ja Ees- maha käidud, kui ees ootas üle põllu reisa Kristopher Ma- tis agaralt tegelemist minek, mis tundus väga vaevaline. dis – õhtusöögiks on lasanje. jätkatud. Mängudest rääkides võtab Tiia-Triin oli rampväsinud ning jäi Tiia-Triin õhinal raamaturiiulist uhke püstijalu magama, põld sai ületatud TEEKOND ENESELEIDMISENI inglisekeelse raamatu, mis kirjeldab justkui unes kõndides. Kui ränna- rollimänge ja nende tegelasi üksikas- kukaaslane mingil hetkel ühe jalaga Tiia-Triin Truusa on palju näinud jadeni. Paraku on ta sunnitud nenti- ojja astus, ärkas Tiia-Triin üles. Pä- ja palju teinud. Pärast keskkoo- ma, et ajanappuse tõttu ei ole olnud rast seda istusid nad lõkke ääres, Airi li asus ta paariks aastaks elama viimastel aastatel võimalust mängu- Neve kuivatas sokki, Tiia-Triin oli aga Norra Kuningriiki. Seal tegeles tal- des kaasa lüüa. füüsiliselt omadega täiesti läbi. Prae- linlanna leerilastega ehk oli lüliks gune Naiskodukaitse esinaine ütles kiriku ja kooli vahel ning õppis rah- Pärast tudengineiu kohanemist kaaslasele, et ta sörgiks vahepeal, vaülikoolis, kus algne inglisekeelne Tartuga järgnes liitumine naiskor- see aitavat enesetunnet parandada, suhtlemine asendus peagi norra- poratsiooniga Filiae Patriae, mille oli ju pikk maa läbitud ainult ühe lii- keelesega. liige Airi Neve ta Naiskodukaitse kumisviisiga. Tiia-Triin sörkis ja see

32 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 NAISKODUKAITSE aitas, kohe palju kergem oli edasi liikuda. Naine lisab, et Naiskodukaitse on pakkunud talle alati üllatusi ning ta imetleb väga neid naisi, kes pere ja töö kõrvalt aktiivselt ka Naiskodu- kaitse tegevusest osa võtavad.

Kui Tiia-Triin Tartust Tallinna naa- sis, ei suutnud ta leida Naiskodukait- se jaoskonda, mille liikmeks ta oleks tahtnud astuda, sest need tundusid olevat suletud ringid, kus igaüks tegeles oma teemaga. Samas olukorras olid ka teised Tartust tulnud naiskodukaitsjad. Seega pidas noor naine plaani ja leidis, et kõige õigem on luua uus jaoskond. Nii saigi alguse Tartust “üle toodud” Akadeemiline jaoskond. Tiia-Triin Truusa ise asus tööle Kaitseliidu peastaapi, kus abis- tas Naiskodukaitse piirkonnavane- mana kuut põhjapoolset ringkonda nende igapäevatöös. Ta on aktiivne, ettevõtlik ja tegutsemishimuline. Naine ise arvab, et see on pagas, mille andis kaasa kool. Ta leiab, et Naiskodukaitse liikmena on ta palju Tiia-Triin Truusa tõdeb, et teda teeb õnnelikuks perekond, hea seltskond, naeratused ja suht- õppinud ja kogenud. lemine inimestega, kellega tal on ühised eesmärgid. Pildil Tiia-Triin koos perega.

TIIA-TRIIN TRUUSA MAISED SOOVID MALEVATES Hetkel tiirlevad Tiia-Triin Truusa peas väikesed maised soovid: et lastel VALGAMAA MALEV oleks hea ja ise saaks veel reisida. Li- saks on plaanis kevadel lõpetada Tar- NAISKODUKAITSE VALGAMAA RINGKOND VALIS UUED JUHID tu Ülikooli sotsiaaltöö magistriõpe. sirguliina rahvamajas peeti 10. märtsil Naiskodukaitse Valgamaa ringkon- Ka tööle naasmise plaanid mahu- Tna ringkonnakogu. Ringkonnakogu on Naiskodukaitse ringkonna tähtsamaid vad mõtetesse, kuid küll seda jõuab. koosolekuid, kus valitakse ringkonna juhtkond järgmiseks kolmeks aastaks. Tä- Talle meeldib asju algatada, et need navu valiti Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna esinaiseks Olesja Kaart ja ase- saaksid areneda ja kasvada millekski esinaiseks Rita Pärnik. Ringkonna juhatusse valiti Oksana Maskovskaja ja Evelin suuremaks. Seetõttu meeldib talle, et Tamm, kolmanda liikmena jätkab Nadežda Alliksaar. Valgamaa ringkonna juha- Naiskodukaitses on igaühel võimalik tuse asendusliikmeks üheks aastaks valiti Piret Tiit. Revisjonikomisjoni liikmeks kõrgemale tõusta, end veelgi rohkem sai Riina Rebane, asendusliikmena astub aastaks ametisse Kairi Luhaväli. tõestada. Teda teeb õnnelikuks hea VELLO JASKA seltskond, naeratused ja suhtlemine inimestega, kellega tal on ühised ees- märgid. Naiskodukaitse üheks ees- märgiks on harida eesti naist olema enesekindel ja tahtejõuline, toonita- da, et kodu kaitsmine on nii naiste kui ka meeste ühine kohustus. Just isamaa-armastuse tõttu ei taha Tiia- Triin asuda elama kusagile mujale, kuigi tema abikaasa on väliseestlane, Naisko- kes teeb Eestis peamiselt tõlketööd. dukaitse Pika jutuajamise käigus veendume Valgamaa üha enam, et Tiia-Triin on õige ini- ringkonna mene, kellest Kaitse Kodus! kirjuta- ringkonna- da. Temasugused tegusad naised on kogu võtab eeskujuks meile kõigile, mitte üksnes vastu Naiskodukaitse liikmetele. KK! otsuseid.

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 33 NAISKODUKAITSE Teeme juttu kübaratest

Tekst: KATI OJAVER-HEIDEMANN KÜBAR VAJAB HOOLT

uigi vanim tõend peakatte Et kübaras hästi mõjuda, tuleb seda kandmisest (Tanagra naiseku- ka hästi hooldada. Selleks on soovi- Kju detail) pärineb 4. sajandist tav viltkübarat iga kord enne ja pä- eKr, sai praktilisest peakattest alles rast kandmist riideharjaga harjata, 14. sajandil moeese. Kui seni kanti et tolm ja mustus vildi sisse ei kinni- peakatet põhiliselt väljas, siis 14. sa- tuks. Seda nii pealt kui ka altpoolt. jandil hakati seda ka siseruumides Kui kübar on saanud märjaks, tu- peas hoidma – peakattest oli saa- leks ta asetada näiteks 3-liitrise pur- nud riietuse oluline osa. Nii meeste gi peale kuivama, ent mitte mingil kui ka naiste peakatteid hakati ehti- juhul radiaatori või ahju peale – vilt ma vastavalt kandja jõukusele. tõmbub kuumas kokku ja kübar võib saada lootusetult rikutud. Plastikust PEAKATE KUI SOTSIAALNE MÄRK koonusekujulist kübarahoidjat või- te küsida ka Lääne maleva staabist Peakatted väljendavad sotsiaalseid või loo autorilt. suhteid ja seepärast on alati olemas reeglid, mis määravad, kus ja kuidas Kui kübar ei ole pikemat aega kasu- mingit peakatet kanda. Kui naiste olla eest lahti ja ripakil, nii peab ka tusel, oleks hea, kui tema pesaks on peakatteid on põhiliselt määratle- vormikübar olema alati otse ja ots- pappkarp, millesse ta vabalt sisse nud mood, siis meeste omi diktee- mikul, mitte aga kuklas nagu Itaalia mahub. Kui panete kübara kileko- rivad tavad, kombed ja poliitika. 17. gondoljeeridel või Vene madrustel. tiga riietekappi, võite olla üpris kin- ja 18. sajandil kulutasid mehed oma Pikad juuksed peavad olema kindel, et see peakate peagi oma kand- kübaratele ja parukatele enam aega, nitatud taha, seda nõuab ka vor- jat enam ei kaunista. tähelepanu ja varandust kui ühelegi mikandmiseeskiri. Kuid eeskiri ei ütle, et kinnipandud juuksed teevad teisele riietusesemele, sest just need KÜBARATEEMA ROMANTILINE POOL näitasid kandja positsiooni ning naise kaela pikemaks ja seega küba- teadlikkust moest ja kommetest. rakandja elegantsemaks. Mis on ju Naiskodukaitse Lääne ringkond meeldiv põhjus reegli järgmiseks. korraldab 3. juulil Läänemaal Kap- Peakatet peetakse kõige vähem va- teni talus kübarapäeva, kus saab jalikuks, ent samas kõige mõjuka- Kuigi kombe kohaselt jätab daam avastada kübarateema romantili- maks detailiks riietuses ja seepärast ruumi sisenedes kübara pähe, ei semat poolt. Sinna võtavad osale- on ka tänapäeval enamiku tsere- kehti see vormikübara kohta. Vor- jad kaasa oma kõige kelmikamad mooniate loomulik osa osalejate mikübar on vormi element, mitte peakatted. Kellel pole, see saab ise kaetud pea. Kuninglikkus on alati daami kübar ja seega tuleb see ruu- teha, sest meil on plaanis õppida vajanud imposantseid peakatteid, mi sisenedes peast võtta nagu ka kübarategemist ja selle kaunista- varjamaks tõsiasja, et ka kuningas mantel seljast. mist. Kübaratooriku saab osta ko- on lihast ja luust inimene. Jumala- hapealt. Igasugused paelad, pitsid, sulaste kõrged peakatted aga süm- Et soeng ei näeks pärast kübara pandlad, kunstlilled ja muu kraam, boliseerivad taevasse pürgimist. peast võtmist välja nagu mahatalla- millega kübarat võiks ehtida, on ka- Igapäevaelus ei ole peakattel enam tud muru, tuleks sellele juba kodus sulik kaasa võtta. Kui ise ei kasuta, nii suurt tähtsust riietuses nagu mõelda. Poisipead aitab kohevana siis ehk on mõnel kaaslasel just seda varematel aegadel. Siiski peame hoida pisut juukselakki. Juuksela- vaja, mis sul kaasas. Ja loomulikult enesestmõistetavaks, et pruudil on kil on selline omadus, et ka pärast võib koguda ideid juba enne, et tu- midagi peas. Samuti on kübar päe- mütsi peast võtmist tõuseb soeng leks põnev ja lõbus päev. vakohane matustel. mõne minutiga taas kohevaks. Pik- kade juustega on lihtsam – kui nad Kui teisedki ringkonnad tunnevad NAISKODUKAITSE VORMIKÜBAR on korralikult taha kokku pandud, huvi sellise õppe korraldamiseks, pole tarvis nendega midagi teha, tuleks võtta ühendust Naiskodu- Ja kindlasti kuulub peakate vormi nad jäetaksegi sellisesse soengusse. kaitse Lääne ringkonna instruktori juurde. Nagu ka Naiskodukaitse Svetlana Mustkiviga. vormikübar, sümbol, mis näitab Unustada ei tohi, et see kõik kehtib selle kandja kuulumist Eesti kõige seni, kuni vorm on seljas. Mitte nii, Niisiis, kallid kaasvõitlejad, olgem väärikamasse ja sisult ehk ka kõige et kui koosolek või ürituse ametlik uhked oma ilusa vormi üle ja kand- karmimasse naisorganisatsiooni. osa on läbi, võib oma kiharad õl- kem seda uhkusega. Ütlus “välimus Selle sümboli taga on kord, kohus- gadele laiali laotada. Jäägem ikka on petlik” ei käi Naiskodukaitse tused ja vastutus. Nagu vorm ei saa ametlikuks, kuni vorm seljas. tublide naiste kohta. KK!

34 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 NAISKODUKAITSE

MALEVATES

JÕGEVA MALEV Luhamaa, kes on koos ema Katrin Luhamaaga Naiskodu- kaitse tegemistes osalenud juba sünnist saati. Suurema ESMAABI ANDMISE OSKUS ON VAJALIK KÕIGILE puiklemiseta lasi poiss end kasutada lastele suunatud esmaabivõtete näitlikustamisel. urphy seadus ütleb: harilikult lähevad asjad omapäi Msandist veel sandimaks. See kehtib ka esmaabis. Õppepäev algas loenguga. Jagati pabermaterjalid, mida Kuid õigeaegne sekkumine annab võimaluse seda muu- täiendasid slaidid, pildid jms. Leidsime vastuseid kü- ta. Esmaabi andmise oskus on vajalik kõigile. Eelkõige simustele, mida ja kuidas mingil puhul teha. Teadmine rõhutan selle oskuse olulisust naistel ja pereemadel: on juba pool võitu ja kui teadmistele lisada operatiivne nii mõnigi kord tuleb neil aidata lastel ja kaasadel õn- tegutsemine kriitilises olukorras, annab see võimaluse netuste tagajärgi leevendada. Hea ettekujutuse esma- päästa kellegi elu. abist saab Naiskodukaitse baasväljaõppel. Meditsiin Praktilisteks ülesanneteks jaotati osalejad väikestesse on valdkond, kus naiskodukaitsjad peavad rakendama gruppidesse. Igal grupil oli oma instruktor, kelle juhenda- oskusi ja kogemusi ekstreemsetes metsatingimustes ja misel tegime õpitud materjali põhjal praktilisi harjutusi, õnnetuspaikades. Iga juhtum on erinev, iga kannatanu nii et kõik õppurid said rakendada omandatud teadmisi on erinev ja elupäästva esmaabi andmine sõltub palju- praktikas ning lihvida enda ja kaaslaste meeskonnatöö- dest teguritest. oskusi. Märkamatult möödus tegus päev. Kui viimaks Jõgeva ringkonna naistele korraldati tänavune meditsii- saadi mahti mõelda puhkusele, olid juba käes hilised õh- nialane väljaõpe 3. ja 4. aprillil Kirna õppekeskuses. Kur- tutunnid. suse viisid läbi Maret Kommer ja Aivar Raudsepp, kes Hommikul jätkati teemadega sealt, kus eelmisel hilisõh- oskasid teemat positiivselt ja mõnusa huumoriga väga tul pooleli jäädi. Naised omandasid teadmisi põletustest, huvitavalt ja põnevate näidetega edasi anda. hammustustest ning külma- ja kuumakahjustustest. Li- Vaatamata sompus ilmale ja taevast aina langevatele saks eelloetletule käsitleti veel paljusid teemasid, mis on vihmapiiskadele ei lasknud naised tujul langeda. Rõõm- olulised elupäästva esmaabi andmisel. Kogu ürituse kok- salt astuti laupäeva hommikul Kirna õppekeskuse uksest kuvõtteks sooritasime testi, mille abil kontrolliti kursus- sisse teadmisega, et tee tarkuse juurde ei peagi kerge laste omandatud teadmisi. olema. Ja seda tarkust meditsiini vallas jagati terve pikk Jõgeva ringkond rikastus õppusel 21 baasväljaõppes es- nädalavahetus. Seltskond oli täis vitaalsust ja pealehak- maabikoolituse läbinu võrra. kamist. Õppetööl oli kaasas koguni seitsmekuune Siim ILJE LAURIKAINEN

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 35 NAISKODUKAITSE Talvelaager ööbimisega lumeonnis

Tekst: TIINA JAKSMAN MAGAMISKOTIS PAKASE KÄTTE läksidki välja magama, seljaaluseks talutoast toodud kušetid. Öösel osinkond Tartu noort naisko- Reede õhtul kohale jõudnud, sät- oli 14 külmakraadi. Sellest, kuidas dukaitsjat osalesid 5.–7. märtsini tisid osalejad end sisse Suursoos väljas magada oli, kirjutab kõrval- TEmajõe Suursoos ringkonna tal- asuvas üksikus, ilma elektrita ta- küljel pikemalt üks asjaosalistest velaagris. Naistel oli tahe õppida toi- lus. Tõnu Jürgenson rääkis sellest, Laura Loolaid. metulekut talvel ja välitingimustes. mida tuleb silmas pidada talvel matkates, varustusest ja etteval- Laupäeva hommikul oli kavas õppe Instruktoriteks olid tuntud matka- mistusest. Ta näitas, kuidas moo- praktiline osa. Pärast hommikusöö- juht Tõnu Jürgenson (kes ka Kaitse dustada kahest magamiskotist üks ki läksid naiskodukaitsjad metsa, Kodu! lugejatele matkatarkusi ja- soe magamiskott, ning seletas, kui- kus instruktorid õpetasid lõkke te- gab) ja Tartu maleva instruktor va- das peab magamiskotis magama. gemist: tuleaseme ettevalmistamist, nemseersant Raivo Harak. Esimesed julged naiskodukaitsjad tulehakatuse valimist ning tule tegemist tavaliste tikkude, tormitikkude ja magneesiumipulga abil.

Järgnes töö rühmades: osa naisi otsis lõkke kõrvale istumisaluseks värskeid kuuseoksi, osa tekitas lõkke juurde vaiad, mille peale sai kateloki veega keema panna, osa korjas vitamiinirikka tee jaoks kuu- seokkaid. Lõkke kõrvale ehitati tuu- levari: kaks pikemat ja tugevat vaia püsti, nende vahele telkmantel, et lõkkesoojus ula peale ei läheks, vaid ka selja tagant soojendaks. Sa- mal ajal, kui lõke põles, õppis osa, kuidas langetada peenemaid kuivi puid ilma kirveta, suure noa abil.

LUMEONNI EHITAMINE

Üheks tähtsaks teemaks oli lume- Tartu naiskodukaitsjad said talvelaagri esimesel päeval lumeonni ehitades sooja... onni ehitamine. Lund oli metsa all ja talu ümber üle põlve ning see oli pealt kõvaks tõmbunud, nii et lu- meplokke oli lihtne lõigata. Kui onn oli piisavalt kõrgeks ehitatud, pandi seinte peale risti pikad puud ja nende peale omakorda telkmantel, nii et onnile tekkis ka katus. Üks onn ehitati metsa lõkkeplatsi kõrvale, teine talumaja kõrvale. Kahes onnis ma- gas öösel juba seitse naist, kes pidasid seal kõik hommikuni vastu.

Tõnu Jürgenson rääkis veel söömi- sest talvistes tingimustes. Tähtis on anda kehale piisavalt energiat, et see suudaks sooja tekitada, mistõttu on kasulik süüa rammusat toitu. Nii oli ka laagri menüüs peekon, uba ja isegi jõhvikad searasvaga.

Laagris osalenud naised ei tohiks ... ja teise päeva hommikul sealt välja ronides tunnistada, et ka öö omaehitatud lumeonnis enam talvises metsas millegagi hät- möödus külmetamata. ta jääda. KK!

36 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 NAISKODUKAITSE

VÄLIÖÖBIMINE TALITINGIMUSTES Mis me valesti tegime? Lisaks sellele, et minu mõlemad magamiskotid olid tõsiselt õhukesed ja öö jooksul langes temperatuur üksjagu, tegin paar põhimõttelist valesam- Tekst: LAURA LOOLAID mu. Esiteks, kotte ja lisakihte õues ette kokku pannes jah- Kuidas kahest õhukesest magamiskotist soojem kookon tusid need paratamatult maha. Teiseks, pea ja näo kinni- kombineerida? Paiguta õhem magamiskott soojema sis- katmine ei tahtnud mul hästi õnnestuda, mis tähendas, se nõnda, et kapuutsid jääksid vastakuti nagu merekarbi et pistsin ühtelugu käsi kookonist välja, et üht-teist ko- pooled. Nende «karbipoolte» vahele jääb pisuke õhuava, hendada. Kolmandaks, tulenevalt õhtusöögi eripäradest kapuutsid on tihedalt kinni tõmmatud nii et soe õhk maga- ja hoogsast teejoomisest käisin rohkem kui korra kemp- miskoti sees ja külm välisõhk omavahel seguneda ei saa. sus. Kõik kokku tähendas, et külm õhk pääses korduvalt Selleks, et keha magamiskoti sisemust korralikult kütta magamiskottide sisemusse ja soojakadu oli küttevõimest saaks, peab uneriietus olema üsna õhuke. Lühidalt: varbad suurem. sooja ja kintsud paljaks. KATSE 2: LUMEONN KATSE 1: LAGE TAEVAS Teiseks ööks oskasime juba paremini ette valmistuda. Otsus väliööbimisteooriaid praktikas katsetada sündis pi- Ehitasime magamisasemete ümber lumeblokkidest onni. kema tseremooniata. Küljealuseks said majast välja too- Päikeseloojanguga võidu käinud ehitus oli edukas, nii et dud kušetid, lisaks sõdurite lebomatid. Magamiskotid val- suutsime konkurentsi pakkuda päeval õppetöö käigus mistasime juhiste kohaselt ette sealsamas asemete peal, metsa kerkinud onnile. Magamiskotid (ja lisakihiks iga vä- seejärel üritasime üksteisele kolmekesi võimalikult külje hegi sobiva riideeseme) panin seekord kokku soojas toas. alla pugeda. Alguses oli soe, öö jooksul hakkas õhemalt Enamgi veel, rullisin kookoni koos lebomatiga kandevalmis polsterdatud kohtadest jahe, vastu hommikut juba aga nii pakikeseks, mis sobival hetkel onnis jälle lahti rullida. Onni külm, et uni enam ei tulnud: mina ja Kärt Seer evakueeru- ja kookonisse sisse läksin teadmisega, et öö jooksul ma sime majja enne, kui valgeks läks. Liisi Vuntus pidas õues oma kohalt ei liigu. Ega me liikunudki - mitte keegi selle öö hommikuni vastu, aga tunnistas hiljem, et oli külm küll. kolmikust. Magada oli soe ja üsna mugav.

MALEVATES TARTU MALEV

SÕJAKOOLI PATRULLVÕISTLUS NÕUDIS NAISTELT JAKSU JA NUTIKUST aitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÕÜA) Kõrgema KSõjakooli aastapäeva tähistatakse juba neljandat aastat patrullvõistlusega. Tänavu, sõjakooli 91. aastapäeval osales sellel teist aastat Naiskodukaitse Tartu ringkonna naiskond. Viieteistkümne rajale läinud kolmeliikmelise võistkonna seas oli 13 meeskonda, sh viis välisvõistkon- da (Saksamaa, Leedu, Soome, Taani ja Rootsi sõjakoolide esindused), ja vaid kaks naiskonda. Naiskodukaitse Tartu ringkonna Akadeemilise jaoskonna võistkonda kuulusid Eda Leola, Helle Blum ja Aira Suvi. Võistkond pidi ühes- koos läbima 37 kilomeetri pikkuse raja. Start avati Uniküla lasketiirus laskeülesandega. Üldse oli rajal 10 kontrollpunkti ja kaks postkasti. Võistluste peakor- raldaja vanemveebel Urmas Abeli sõnul hinnati võistkondi kahes süsteemis: koondaeg rajal ja ülesannete sooritami- se oskused. Patrullvõistluse käigus tuli osalejatel lahen- Tartu naiskodukaitsja Aira Suvi näitab sõjakooli patrullvõistluse dada kümme taipu ja meeskonnatööd nõudvat ülesannet. eduka lõpetamise eelduseks olevat varustust. Ülesannete lahendamisel pandi proovile nii topograaﬁ lised teadmised, tehnika tundmine kui ka laskeoskused. luste juhend näeb võrdsete punktide korral ette, et otsus- Võistluse võitis Scoutspataljoni 1. võistkond Kõrgema Sõ- tavaks saavad lasketulemused. Raja läbimise aja poolest jakooli 12. põhikursuse kadettide ja Kuperjanovi Üksik-ja- jagasid naiskodukaitsjad 10. ja 11. kohta. Rohkem teavet laväepatajoni 1. meeskonna ees. Naiskodukaitse Tartu aka- võistlustulemuste kohta saab KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli deemilise jaoskonna võistkond läbis raja edukalt, jagades koduleheküljelt (www.ksk.edu.ee/uudised). sakslastega võrdse punktide arvuga 12. ja 13. kohta. Võist- AIRA SUVI, Naiskodukaitse Tartu ringkond

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 37 NAISKODUKAITSE Seitse vaprat naiskodukaitsjat Scoutsrännakul

Tekst: TAIRI VÄLINURM VARAHOMMIKUL VALMIS olla. Ligi tuhandepealine rahva- summ alustas pärast Scoutspa- coutspataljoni taasloomise Seljakotid toppisime kodus kõik- taljoni ülema sõnavõttu kell 9.04 üheksanda aastapäeva sõjalis- võimalikke asju täis: kaasa said va- sümboolse stardipauguga teekon- Ssportlikul Scoutsrännakul 1. rusaapad, mitu paari sokke, varu- da. Et rajarekordi (2 tundi 49 mi- aprillil Pakri poolsaarel oli võimalus riided, esmaabipakk, saunatarbed, nutit) ületamiseks tulnuks kõik 30 järjekindlus proovile panna kõigil hantlid ja muud rasked asjad. Toit ja km jooksusammul liikuda, asusid jõustruktuuride esindajatel ja tsi- jook oli ülejäänud varustusele veel tõsisemad rändajad ees jooksma ja viilisikutel. 1400 registreerunu seas lisaks, sest finišis pidi kott kaaluma kadusid peagi käijatel silmist. oli palju naiskodukaitsjaid. Tallinna endiselt sama palju kui stardis. Star- ringkonnast võttis Scoutsrännakust dis kaalusid kõik osalejad oma kotid LÄBI METSA, LÄBI VEE osa vähemalt seitse naist. Rännaku üle ja kellel tuli kilodest puudus, sai kogupikkus oli 30 km ning seda võis neid lisada liivakottidena. Rännakul oli seitse vahepunkti, kus läbida kahes kategoorias, n-ö vor- sai kosutada end vee- või teelonk- mis nr 1 (kaitseväe välivorm, teenis- Naiskodukaitsjatele Tallinna male- suga, 20 km punktis jagati mustika- tusrelv (automaat), 10 kg varustust vast antud Volkswagen Transporter suppi. Rännaku algus – umbes kuus seljakotis) ja vormis nr 2 (vabalt va- startis hommikul kella 5 paiku, et kilomeetrit kuni esimese punktini litud rõivastus ja 15 kg kaaluv selja- kõik minejad eri linnaosadest üles – kulges mööda asfaltteed pool- kott). noppida ja enne kaheksat stardis saare läänekaldal. Päike paistis ja tuuleke paitas mõnusalt juba veidi leemendama hakanud laupa. Edasi suunduti pehmemale lumeporise- le metsateele, kus kohati haiguta- sid nii suured lombid, et tuli võtta haneritta ja mööda kitsaid teeääri hangedel või lihtsalt porisel, kuid siiski kandvamal pinnasel lompi- dest mööda turnida.

Peagi jõudsime kohani, kus veelomp oli eelmistest üksjagu suurem ja esialgsed lootused mööda tee- äärseid hangesid ja kuivemaid valle

Fotod: 4 x ANGELIKA LEBEDEV Fotod: edasi saada osutusid asjatuks, sest Scoutsrännakul osales tänavu rekordarv rändajaid, teiste seas vähemalt seitse Tallinna ring- mingeid hangesid ega valle polnud- konna naiskodukaitsjat. ki. Tuli märga trotsides astuda põl-

Angelika Lebedevil (vasakul) ja Karin Lutsul on käidud 22 väsitavat kilomeetrit. Eneseusk aga kasvab iga finišile lähemale viiva sammuga, sellest ka naeratus näol.

Rännaku kaheksandal kilomeetril ootas matkajaid suur ja külm veelomp. Igaüks valis tee selle läbimiseks või sellest möödumi- seks oma parimal moel.

38 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 NAISKODUKAITSE

Tapalt tulnud ajateenijate toel lõpetasid An- gelika Lebedev ja Karin Luts 30-kilomeetrise Scoutsrännaku vähem kui kuue tunniga.

vini vette ja liikuda kiiresti umbes 30 meetrit, kuni jala jälle kuivale sai. Pärast seda suplust tuli ka kohe teine peatuspunkt, kus paljud märjad jalavarjud kuivade vastu vahetasid. Kohal oli esmaabiauto meedikutega, väidetavalt sai kuskilt osta pirukaid. Paljud seal siiski pikalt ei peatunud, vaid müttasid lirtsuvate saabastega järgmise punktini. Päikseline ilm aitas riideid kuivatada. Mööda kuivemaid ja märjemaid teelõike jõud- sime 12 km vahepunkti, kus lebas juba rohkem puhkajaid.

KÕIGE RASKEM TEELÕIK Esimesena finišisse jõudnud kait- mistõttu ei suutnud keegi ületada Tee peal võis kohata erinevaid ini- seväevormis osaleja Tarvo Tamme ka rajarekordit. Ent igaühele, kes mesi. Näha oli mehi-naisi Kaitse- ütles, et rada oli sel aastal raskem Scoutsrännakust osa võttis, oli see liidust, politsei- ja piirivalveame- kui mullu just vesise pinnase tõttu, mingis mõttes eneseületus. KK! tist, päästeametist, kaitseväelasi, sportlasi, koolilapsi, matkasõpru ja vähemalt kaht vaprat koera. Nägi- OSALEJATE ARVAMUSI me ajateenijad, kes polnud tulnud rännakule vabatahtlikult. Treenitud JAANIKA PALM poistena läbisid nad punktist punk- Eesmärke enne rajaleminekut ei püstitanud, kuid lootsin jõuda vähemalt 20 km tini vahemaad tempokalt, et saaks punkti. 8. kilomeetri vesine takistus oli lõbus ja tekitas elevust. Võimalik, et see vesi peatuspunktides mõnusalt puhata. oligi süüdi, et mingi aja pärast muutus mu käimine valusaks ja vaevaliseks. Kahjuks Oli aga ka tagasihoidlikuma sportli- olin sunnitud katkestama juba 12 km järel. ku ettevalmistusega rändajaid, kellest mõned ei saanud üheski punk- MARGIT SAAGPAKK tis hinge tõmbama jääda, sest siis Meelde jääb 8. kilomeetril 30–40 m pikkune lomp, millest sai minna ainult poleks nad jõudnud rada kaheksa otse läbi, jääkülm vesi põlvini. Positiivne oli, et selleks ajaks tekkinud villid said tunniga läbida. maha jahutatud ning edasi oli vaja ainult riided ja saapad kuivaks käia. Teine meeldejääv koht oli lumesodine “motivatsioonisirge” enne 25. kilomeetrit, kus Kõige raskemaks osutus nii mõnegi kõndida sai ainult jalg jala ette nagu modell ja väikegi tasakaalukaotus oleks jaoks 22 ja 25 km punkti vahele jää- lõppenud lumehanges. Kui poleks olnud Margitit, kellega koos pärast 10 km nud sirge lumine teelõik metsasihil, punkti seltsis edasi sai minna, oleksin katkestanud, oiates villis jalgadest, valu- mille läbimise käigus 15-kilone sel- tavatest puusast ja õlgadest. jakott talumatult raskeks muutus ja jalad kuidagi eriti kangeks tõmbu- ANGELIKA LEBEDEV sid. Pisarad tahtsid vägisi silma val- Alustasin enesekindlalt, sest teadsin, et lõpetan - see oli peaeesmärk. Kaasas oli guda. Päris mitmel tekkis sel hetkel kaks paari vahetustosse, millest ühed jäid kasutamata, ja roosad kummikud. Kum- soov katkestada ja sinnasamma pi- mikud aitasid mu 40–50 m pikkusest veelombist kuivade jalgadega läbi. Pärast 12 kali heita. Et aga lumel istudes hak- km läbimist tekkis puusavalu, millega võitluses jäi peale tahtejõud. 20. kilomeetril kab jahe, tuli edasi liikuda. Viima- pakutud mustikasupp mõjus kosutavalt. Tee peal võtsime mõnede Tapa ajatee- sed viis kilomeetrit kulgesid mööda nijate temposse. See oli õige samm, sest muidu ei oleks me 5 tunni 55 minutiga asfalti ja peas mõlkusid juba mõtted lõpetada. Viimased 5 kilomeetrit olid kõige kurnavamad. Jutt, et kõige hullem on mõnusast finišeerimisest. lihastel järgmisel ja ülejärgmisel päeval, ei pidanud minu puhul õnneks paika.

Esimene võistleja lõpetas rännaku KARIN LUTS 2 tunni ja 55 minutiga. Kõik, kes lä- Eesmärk oli rada läbida õnnestus. Kondid, luud ja lihased andsid küll pärast bisid raja alla 4 tunni (vorm 2) või rännakut kaks päeva tunda, kuid see-eest pääsesin villide ja hõõrumisteta. 4 tunni ja 30 minuti (vorm 1), said Rada aitasid läbida ilus ilm, kummikud, šokolaad ja hea seltskond. Motivat- medali, ülejäänud lõpetajad (kuni sioonisirgest ei oleks ma jagu saanud, kui tee peal tutvust loonud sõdurpoisid kuni 17ni finišisse jõudnud) diplo- poleks ees tempot teinud. mi. KAITSE KODU! NR 3’ 2010 39 NAISKODUKAITSE Esna leivapäevast, kuid mitte ainult leivast

Tekst: TAIVE KUUSE, rida peale omavalmistatud võid. nooremleitnant Kogu inimese elus nii tavapärane kiirus, torm ja millegi muu saavu- aiskodukaitse Järva ringkonna tamise tahe vaibus, mõnuga istuti 15 liiget omandasid 27. märtsil ümmarguse laua ümber ning nau- NEsna mõisas esiemade vääri- diti rahu ja häid maitseid. kaid oskusi ja suudavad nüüd hak- kama saada nii leiva küpsetamise Leivaküpsetamise õpetaja Kadri kui ka või valmistamisega. Roosi rääkis päeva lõpetuseks õpet- liku jutu kannatlikkuse mõistmiseks LEIB JA VÕI KÄIVAD KÄSIKÄES ja saatis meid teele teadmisega, et enda hästi tundmise taga on oskus Leivapäeva perenaine, Esna mõisas mõista rahulolu. elav Kadri Roosi tunnistas, et kui ta pealinnast maale elama asus, oli ta Leivapäev Esna mõisas andis Jär- kindel, et maal küpsetavad kõik pe- vamaa naiskodukaitsjatele osku- renaised leiba ise. Seepärast õppis se leiba küpsetada. Tahet seda ka ta ruttu leivaküpsetamise selgeks. edaspidi iseseisvalt teha süvenda- Oma üllatuseks aga osutus ta leiva- Naiskodukaitse Järva ringkonna liige Gertu sid aga Kadri Roosi elutarkused, küpsetamisoskustega külas hoopis Margus ja Järva maleva noorkotkas Johan- Tiiu Saaristi jutustused esiemade harulduseks. nes Martin Saar segavad koos rukkileiva elust ja teadmine, et oleme nais- tainast. kodukaitsjatega midagi ühiselt ära Märtsi lõpust ta enam nii harulda- ära juba lõunaks valminud tatra- teinud. ne ei ole, sest Naiskodukaitse Järva pudru peal. ringkonna liikmed on nüüd tänu Kohe asuti ühiselt tellima ka ruk- Kadri Roosi õpetusele usinad lei- SOOJA LEIBA, MÕTELGE! kijahu. Kohtudes loevad naiskodu- vaküpsetajad. Veelgi enam, lisaks kaitsjad nüüd üksteisele ette, mitu naiskodukaitsjatele osalesid kooli- Saabus aeg leivad ahju lükata. Veel korda on nad juba leiba teinud, ja tusel ka kaks kodutütart, üks noor- veidi vähem kui tund ootamist nakatavad leivaküpsetamisisuga ka kotkas ja üks kaitseliitlane ning ne- (mille täitsid naiskodukaitsjad teed neid organisatsioonikaaslasi, kes madki teavad nüüd, mismoodi soe juues ja Tiiu Saaristiga eesti rahva leivapäevale tulla ei saanud. leib lauale saab. pühadest ja kommetest rääkides) ning isuäratavad lõhnad levisid üle 27. märts Esna mõisas puudutas Jär- Leivapäeval selgus, et rukkileiva te- terve mõisa. Imeline oli võtta ahjust va naiskodukaitsjate elu sedavõrd, gemine ei olegi raske. Peamine on oma kätega vormitud leivapäts, lõi- et suhtumine leiba ja leivakõrvases- saada üle kahtlustest ja ebakindlu- gata sellest esimesed viilud ja mää- se ei ole enam endine. KK! sest. Ju on seda hirmu tänapäeva perenaistes süvendanud vanaema- de jutud tõelisest pühadusest ja austusest, mis leivateo ja valminud leivapätsiga kaasas käivad.

Seni, kuni Esna mõisas ühiselt ker- kima pandud leivapätsid ahjuval- miks paisusid, tutvustas Järvamaa muuseumi kauaaegne töötaja Tiiu Saarist naiskodukaitsjatele leiva tegemise ajalugu ning sellega seotud müüte, legende ja kombeid.

Et rukkileiva maitse lööb eriliselt särama või lisamisel ja pealegi tahtis leib enne küpsetamist vähemalt viis tundi rahulikult kerkida, võtsid naiskodukaitsjad ette ka või valmis- tamise. Võitegemist tutvustas ja juhendas Eesti Piimandusmuuseum KUUSE 2 x TAIVE Fotod: giid-pedagoog Riina Annus. Või Järvamaa naiskodukaitsjate ootusärevus on suur, kui leivapäeva perenaine Kadri Roosi lõikab valmis kiirelt ja selle maitse prooviti lahti ahjusoojad rukkileivad, mis on naiskodukaitsjate endi valmistatud. 40 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 NAISKODUKAITSE Lüganusel tähistati Naiskodukaitse mälestuspäeva

Tekst: KRISTEL KITSING

raditsiooni kohaselt tähistatak- se igal aastal jüripäeva paiku TNaiskodukaitse mälestuspäeva, meenutamaks neid naiskodukaitsjaid, kes Naiskodukaitse liikumisele aluse panid ja 1920.–1930. aastatel selle peaaegu 17 000 liikmega suur- organisatsiooniks kujundasid.

Naiskodukaitse Alutaguse, Viru, Jär- va ja Tallinna ringkonna naiskodukaitsjad tähistasid mälestuspäeva 11. aprillil kell 12 algava jumalatee- nistusega Lüganuse Ristija Johan- Naiskodukaitse mälestuspäeva ühispilt Lü- nese kirikus, kus mälestusteenistu- ganuse kirikus. se viis läbi diakon Heinar Roosimägi ja kõne pidas Kristel Kitsing Viru ganisatsioon Eesti Maanaiste Seltsi ringkonnast. Seejärel asetati pärjad järel. 24. aprillil 1942 mõrvati Sosva Vabadussõja ausambale, kus sõna- surmalaagris mitmeid naiskodu- võtuga esines Alutaguse ringkonna kaitsjaid. Teiste hulgas hukkusid instruktor Elle Vinni. Koosviibi- 1942. aastal surmakuuli läbi Naisko- misel Lüganuse rahvamajas pidas dukaitses juhtivatel kohtadel olnud ajalooloengu Merike Jürjo Tallinna Alice Kuperjanov, Ebba Saral, Salme ringkonna Toompea jaoskonnast. Noor ja Alviine Rüütel. Naiskodu- Ühiselt vaadati ajaloofilmi. kaitse mälestuspäeva tähistamine 24. aprillile lähimal pühapäeval sai On teada, et esimesed naisrühmi- alguse juba 1998. aastal Tartus. KK! tused tekkisid Kaitseliidu juurde juba 1925. aastal. 1927. aastal pandi Naiskodukaitsele ametlik alus ja see oli enne Teist maailmasõda liik- Järva ringkonna instruktor Tiia Mettus ase- meskonna suuruselt teine naisor- tab pärja Vabadussõja samba jalamile.

MALEVATES HIIU MALEV

KITS MUUSI JA NAISKODUKAITSJAD HELTERMAAL MUHUMAAD TERVITAMAS Hiiumaa naiskodukaitsjaid võib kohata saare igal suuremal üritusel. 19. märtsil seisis Heltermaa sadamas vastne parv- laev Muhumaa, mis hakkab sõitma mandri ja Hiiumaa vahel. Uut alust tulid uudistama sajad hiidlased. Legendi kohaselt näidatakse raudlaeva kitsele, seetõttu oli sadamasse toodud ka kits Muusi. Naiskodukaitsjad olid end seadnud apa- relli kõrvale koos aurava supikatlaga. “Enne praamile minekut tuleb ikka kõht täis süüa,” hõikas naiskodukaitsja Anne Kaasik, kes laeva uudistajatele kuuma suppi jagas. Rammus seljanka ja kuum tee tegid olemise heaks. Elevust lisas kits Muusi, kes käis naistelt leiba noolimas. Naiskodukaitse liikmed (vasakult) Aili Sinimäe, Anne Kaasik, Ülle HELJA KAPTEIN Vaga ja Karit Laur Heltermaa sadamas suppi jagamas.

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 41 Koolitus nimega “Algajast praktikuks” – mmisis sseeee vveeleel oon?n?

Tekst ja fotod: SILLE FARKAVETS, vitatud inimestega suhelda ja prob- Väljaõpe koosneb kuuest õppepäe- Kodutütarde Jõhvi rühma rühmavanem leemkohti arutada, oleks õppimine vast kord kuus ja lõpeb laagriga. veel tulemusrikkam. Õppetöö on korraldatud õppepäe- lates veebruarist korraldab Alu- vade käigus kaheti. taguse maleva Jõhvi Kodutütar- Pärast mõningast mõtlemist pa- Ade rühm koolitust nimega “Al- nime idee paberile ja edastasime Praktilisi ülesandeid lahendatak- gajast praktikuks”. Koolituse teeb Kaitseliidu Alutaguse maleva Kodu- se nii jooksvalt teooria taustaks märkimisväärseks see, et sellel osa- tütarde noorteinstruktorile, kes üt- kui ka rühmatöödena pärast teoo- levad nii rühma salgajuhid kui ka les julgustavad sõnad: “Väga tore!” rialoengut. Inimesed on jagatud teiste rühmade rühmajuhid, samuti töörühmadesse võimalikult kirjult Alutaguse maleva Jõhvi malevkon- KELLELE JA KUIDAS? nii organisatsioonilise kuuluvuse na kaitseliitlased, kes aitavad vabal kui ka staaži järgi. Kui töörühmad ajal noorteüritusi läbi viia. Koolitus on mõeldud eelkõige noor- koosneksid ühesuguse taustaga ini- te salgajuhtidele ja nende abidele mestest, oleksid rühmatööd palju KUST TULI MÕTE? ning kaitseliitlastest üksluisemad. Erine- abilistele, kes pa- oolitus on mõeldud eelkõige vate organisatsioo- Ühes järjekordses laagris muutus nustavad palju oma Knoorte salgajuhtidele ja nide liikmed (Kait- tüütavaks inimestele erinevatel ae- vabast ajast noor- nende abidele ning kaitseliit- seliit ja Kodutütred) gadel samade näpunäidete ja lisa- teürituste läbivii- lastest abilistele, kes panus- suudavad üksteist teabe jagamine. Arutasime, et oleks misesse. Osaleb ka tavad palju oma vabast ajast täiendada nii soolis- tore, kui saaksime kõik küsijad kok- kaks vabatahtlikku noorteürituste läbiviimisesse. test ja vanuselistest ku võtta ja neile vajaliku korraga nii noortejuhti. Kui al- erinevustest tulevate teoreetiliselt kui ka praktiliselt sel- guses mõtlesime, et osaleda soovib ideede, maailmavaate ja liikmestaa- geks õpetada. Kõige paremini õpi- ehk 4–5 inimest, siis lõpuks tuli tea- ži tõttu. Juhtub ka, et mõned Kodu- taksegi ju praktika kaudu. Kui samal tada, et üle 20 inimese me kahjuks tütarde liikmed on organisatsioo- ajal saaks teiste samast teemast hu- sel aastal gruppi ei võta. niga seotud juba 5–6 aastat, kuid mõned Kaitseliidu liikmed vaid aasta-kaks.

Rühmatöid juhivad ja juhendavad abikoolitajad. Suurimad tänud siinkohal Kalev Kaubale (Kaitseliit), Kadi Kasele (Kaitseliit) ja Tanel Kä- herile (õhutõrjepataljon) abi eest. Nagu nimigi ütleb, on väljaõppe eesmärk omandada praktilised oskused ja teadmised, seepärast on eestvedajateks inimesed, kes saavad jagada aastatepikkusest prakti- kast lähtuvaid teadmisi.

MIS KASU “ALGAJAST PRAKTIKUKS” ANNAB?

Igast asjast on mingit kasu, mõnest rohkem, mõnest vähem, öeldakse tihti. Väljaõppeplaani koostades seadsime eesmärgiks, et meil oleksid inimesed, kes oskavad iseseisvalt ja teistele arusaadavalt viia läbi noorteüritust või korraldada tööd Ülesanne “Eelarve arvutusvigade parandamine” andis rõõmustava uudise: leidub 6000 krooni tegevuspunktis. Kooskäidud aja vaba raha. jooksul on selgunud ka palju muud

42 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 olulist. Olulisimateks neist peetakse saadud tagasiside käigus teoreetilisi ja praktilisi teadmisi ürituste korraldamiseks ning teadmisi üritustega seotud seadusandlusest ja paberi- majandusest. Tähtis on ka konflikt- olukordade lahendamise oskus, mis läbiti edukalt suhtlemisosa käigus, samuti näpunäited kogenud orga- niseerijatelt, kuidas erinevaid teemasid huvitavalt ja kaasakiskuvalt edasi anda.

Üheks lisaväärtuseks on kursusel osalejate koostöö arendamine, mis on viinud selleni, et osalejad on käinud vahepeal väljaõppeüritustel edukalt tegevuspunktide tööd kor- raldamas.

MIS ON JUBA SELGEKS SAANUD?

Praeguseks läbitud teemad on tut- Tutvumismäng “Pildistaja juures”: täna seome kõik paelu, kellel neid pole, juhendab teisi. vumismängud (kogu tegevus algab õppimist soodustava keskkonna loomisest), Kaitseliidu, Kodutütar- de, Noorte Kotkaste ja Naiskodu- kaitse tutvustus (nii üldinfo kui ka see oskus, kuidas ise neid organisatsioone tutvustada).

Otsast lõpuni on läbitud teema, kuidas tegevust alustada ning kuidas meeldivat ja meeldejäävat üritust korraldada.

Korraldamise juures on alateema- deks koha ja aja planeerimine, mee- leolu loomine, suhtlemine noortega ning tegevuse valik ja vastavus nii vanusegrupile kui ka ilmale. Mär- kimata ei saa jätta läbimängitud ürituse koha detailset planeerimist ja riskianalüüsi, et hiljem tuleks lahendada võimalikult vähe problee- Laagri plaani paberile kandmine: lõkkekoht jäägu keskele. me.

MIS SAAB EDASI? “ALGAJAST PRAKTIKUS” Tulekul on veel kolm õppepäeva, mille teemad on võetud Kodutütarde RAKENDUSVÕIMALUSED KOOLITATAVATE SILME LÄBI järgukatsete hulgast, kuid neid õpe- Õpitut saab kasutada mitte ainult Kodutütarde organisatsioonis, vaid kõiki- tatakse erinevatest organisatsioonides organisatsioonides ja inimeste juhtimisel üleüldiselt. Näiteks ka jao- ja dest osalejatele erineva vaatenurga rühmapealik saab teada palju huvitavat ja praktilist, mis võib teda kohus- alt. Ka on ees metsalaager, kus veeb- tuste täitmisel aidata. ruarist alates õpitud asju veel kord meelde tuletada ja lõplikult kinnista- Laagrite ja patrullvõistluste korraldamine ja läbiviimine. da. Senini saab oma oskusi proovile Konﬂ iktolukordade lahendamine. panna ja lihvida väljaõppeürituste, Tegevuses Kaitseliidus ja selle eriorganisatsioonides, kuid ka elus üldiselt. pidulike koonduste, õppepäevade ja Kõik õpitu on praktikas kasutatav. patrullretkede käigus. KK!

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 43 Läti Jaunsardze testlaager ahvatleb järgima

Tekst: ANU ALLEKAND, Kaitseliidu ülema nõunik

oorte Kotkaste, Kodutütar- de, Leedu Šaulių sąjunga ja NLäti Jaunsardze 2010. aastaks sõlmitud koostööprotokollis on kavandatud üritusi nii noorte va- hetamiseks kui ka noortejuhtide silmaringi laiendamiseks. Seekordne visiit kuuluski viimaste hulka: Alūks- nes käisid 30. märtsil Jaunsardze kadettide kursuse lõpetamist oma silmaga vaatlemas neli Kaitseliidu noortejuhti: Noorte Kotkaste peavanem Silver Tamm, Kodutütarde peavanem Angelika Naris, Noorte Kotkaste Võru maleva Antsla-Vars- tu malevakonna pealik Aivar Mägi- se ja Kaitseliidu ülema nõunik Anu TAMM SILVER Foto: Allekand. Vastuvõtjateks olid Läti Granaadiheide Läti noorte testlaagris. jalaväekooli ülem kapten Vasīlijs Koļegovs, Jaunsardze ülem major näidata oma teadmisi esmaabist, ka nendele vastava tunnistuse. 84- Sergejs Čevers ja Jaunsardze kooli- topograafiast-orienteerumisest, liikmelises grupis, kes lõpetas ühel tussektsiooni juht Lilita Mūkina. laskespordist, tseremooniatest ja päeval, olid kaks kõige tublimat, 98 rivieeskirjast. Lõpuks tuleb esitada punktiga lõpetajat tüdrukud. Neid JAUNSARDZE TESTLAAGER hindamiseks ka oma sportlik vorm premeeriti lisaks tunnistusele ka ja teha aja peale jooksutiirud. Kõike lauamängudega. Kõigil laagris vä- Vastuvõtjad olid külalislahked. Eriti seda ühe päeva jooksul kooli terri- hemalt 75 punkti saavutanutel on sümpaatne oli jalaväekooli ülema tooriumil. militaarsüsteemi värbamisel eeli- vastuvõtt päeva alul, kus ta rääkis seid. nii oma õppeasutusest kui kiitis ka Teine päev on laagris metsapäev, relvavendlust eestlastega. Jaunsard- mil kõik see mees (vabandan sõna Kui kokkuvõttes kõrvutada Jaunsard- ze juhid korraldavad oma iga-aas- mees kasutamise pärast, sest häs- ze laagrit lauluga, siis selles kajasid taseid testlaagreid lõpetajatele just ti palju on osalejate kõik noored, igaüks selles koolis, sest seal pakutakse hulgas tüdrukuid aunsardze lõpetajatel ehk omamoodi: iga-aas- instruktoreid, peavarju ja tingimusi, – oma kolmandik) Jtäisealiseks saanud noortel tase traditsioonina mis teevad noortele sõjaväelise elu- suundub metsa. on võimalik valida, kas nad osa- toob see esile ja või- korralduse kogemise võimalikuks. Metsas proovitakse levad testlaagris või eelistavad mendab aasta läbi maastikule sulan- saada lõputunnistuse kätte tehtud tööd. Refrään Jaunsardze lõpetajatel ehk täisea- dumist, orientee- vähemekstreemsetes oludes. kõlas seitsmendat liseks saanud noortel on võimalik rumist, lasketiire, korda – see tähen- valida, kas nad osalevad testlaagris granaadimulaaži heitmist ja köie- dab, et need laagrid algasid aastal või eelistavad saada lõputunnistu- harjutusi, kusjuures nöörijupist te- 2004. se kätte vähemekstreemsetes olu- hakse ise traksid. Osalejad olid väsi- des. Tõepoolest, selleks, et testlaag- nud moega, aga samas rahulolevad: Eesti noorkotkaste ja kodutütarde ris lõputunnistus kätte saada, tuleb igaüks neist kasvatas sammhaaval üleriiklike ettevõtmistega võrreldes näha vaeva. Esiteks saavad kõik oma punktisummat. Üllatav oli oli see teistsugune, sest tegelikult ei selga vormiriietuse, kätte varustuse instruktorite rohkus metsa all: neid konkureerinud otseselt meeskon- ja elavad jalaväekoolis allutuna sõ- oli kohal üle 50. nad, vaid igaüks oma parima mina- javäelisele distsipliinile. Teiseks tuga. Igaüks sai nn preemiapunktid leb valada higi, verd ja pisaraid (kui ON, MILLEST EESKUJU VÕTTA oma kontole. Sellist proovilepane- nüüd päris aus olla, siis kaht vii- kut võiksime ka oma ürituste üles- mast oma silmaga näha ei õnnestu- Kahepäevases laagris on võimalik ehitamisel ära kasutada. Sillerda- nudki, pigem ikka rõõmsaid nägu- teenida kuni 100 punkti – siis oled vasse kevadõhku sai visatud mõte, sid) ning panna end igati proovile, lõpetajana ideaalses vormis. Kui sa et ehk kord teeme sellise laagri ühi- sest ülesannete ring on lai: tuleb oled teinud oma sooritused, saad selt. KK! 44 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 Noorkotkal peab olema teadmisi arvutist ajalooni

Tekst: KAILE KABUN füüsilist vormi ja head meeskonna- ülesannet, mille sooritamisel oli tööd nõudvatel aladel. tarvis tähelepanelikkust, osavust, oorkotkad üle Eesti võrdlesid täpsust, kiirust ja meeskonnatööd. oma oskusi märtsi viimasel Esimesse päeva mahtus mõniteist Just viimane sai Varstu noorkotkas- Nnädalavahetusel Võrus peetud ülesannet hakklihamasina kokku- te võidu puhul määravaks. Seda rõ- oskusvõistlusel. Võitjaks tunnistati panekust noortele oluliste seaduste hutas Vasilkovski ja sama meelt oli Võrumaad esindanud Varstu kesk- tundmiseni. Kaitseliidu Võrumaa ka Võrumaa Varstu noorkotkaste kooli noorkotkad. Noorkotkaste maleva noorkotkaste instruktor Vil- rühma kapten Alver Alvela. Ta ütles, seisukohalt on tegu aasta tähtsai- lu Vasilkovski ütles, et hästi tundis nende ma mõõduvõtuga. Seda kinnitas ka et võistlejatele meel- aitseliidu Võrumaa maleva neljaliikmeline võist- rohke osavõtt: võistlusest jäid ee- dis eriti jahindusüles- Knoorkotkaste instruk- kond end eelkõige male vaid saarlased. anne, kus tuli kolju, tor Villu Vasilkovski ütles, teise päeva osavust ja sarved või nahk õige et võistlejatele meeldis ühistööd nõudvatel TEADMISTE KONTROLL loomaga kokku sobi- eriti jahindusülesanne. aladel. “Meile sobi- tada. Raskusi valmis- vad hästi õhupüssist Kahepäevasel võistlusel oli üks tu- tas morse, aga tegu oli ka sellega, laskmine ja vibulaskmine. Esimesel bane päeva, mil põhirõhk oli tead- et noorkotkaste sümbolitele vormil päeval, kui tuli igasugustele küsi- miste kontrollil. Teisel päeval kan- õige koht leida. Köitev oli tuntud mustele vastata, meil nii hästi ei läi- dus võistluspinge õue ning noortel vabadusvõitleja Valdur Raudvas- nud,” lausus Alvela. tuli end proovile panna eelkõige sari Vabadussõja-teemaline loeng. Mõistagi järgnes kontrolltest sel- “Tasub rõhutada, et võitjad olid põ- le kohta, mis ajaloolisest ülevaa- hikooliealised. Õige palju konkuren- test meelde oli jäänud. Esimese te olid neist vanemad. Nad on tõesti päeva võitsid Harju maleva Lok- hea meeskond, võistluse käigus kes- sa rühma noorkotkad Põlva ja kenduvad kogu jõuga ülesande täit- Pärnu poiste ees. misele ega raiska aega etteheidetele, mida keegi võinuks paremini teha,” VÕITJATELE SOBISID OSAVUSALAD kiitis Villu Vasilkovski. Järgmisena tahavad noormehed end tõestada Teiseks päevaks olid võistluse oma maakonna matkamängul, mis korraldajad mõelnud valmis 15 on kavandatud aprilli lõppu, ja kui

Valgamaa noorkotkad mõistatavad, milliste- le loomadele kuuluvad sarved ja nahad.

NOORKOTKASTE OSKUSVÕISTLUSE VÕITJAD Koht Võistkond Punkte I Võrumaa maleva Varstu rühm 459 II Harju maleva Loksa rühm 451 Fotod: 3 X SILVER TAMM 3 X SILVER Fotod: III Viru maleva Vasta-Kunda segarühm 442 Noorte Kotkaste oskusvõistluse võitjad olid Võrumaa Varstu rühma poisid.

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 45 KAKS KÜSIMUST

VASTAB NOORTE KOTKASTE PEAVANEMA KT SILVER TAMM:

Kuidas võrukestel noorkotkaste oskus- võistluse korraldamine õnnestus? Võrumaa maleval õnnestus korral- dustöö väga hästi. Eriti kiiduväärt oli kohtunike rohkus. Võrumaal on palju noortejuhte, kes kõik andsid võistlu- se õnnestumisse oma panuse. Nad olid tegevuspunktid hästi ette val- mistanud ja noorkotkaste tegevuse hindamisel objektiivsed. Olen kin- Võistlused õues nõudsid noorkotkastelt tähelepanelikkust, osavust, täpsust, kiirust ja mees- del, et Võrumaa maleva noorkotkad konnatööd. võitsid, sest olid selle võistluse parimad. hästi läheb, siis ka suvisel üle-eesti- sest tegu oli Noorte Kotkaste järgu- lisel Mini-Ernal. ja erikatsete alusel tehtud võistlus- Missugused on selle võistluse põhjal noor- kavaga. “Meeldis, et võistluskava kotkaste oskused ja teadmised? VÕISTLUS ON KORRALDAJATE NÄGU oli sisutihe ja tegevusrohke ning Noorkotkaste teadmisi Eesti ajaloo, tuli välja ka see, kes tegeleb kodus Noorte Kotkaste organisatsiooni ja Vasikovski ei salanud, et heameelest Noorte Kotkaste oskuste andmise- Kaitseliidu kohta võib üldiselt heaks hoolimata oli korraldajatel võitu pi- ga, kes mitte. Meie arvates võitsid pidada. Usun, et kodus tehti ka tub- sut ebamugav vastu võtta. Teadagi, need, kes olid kõige paremad,” lau- listi ettevalmistööd, et oma koduma- mis kokkumängu võidakse kahtlus- sus Kristian Vaarpuu, kes võistlust levat vääriliselt esindada. Oskuste tada... Tema sõnul oli esikohal siis- kohapeal kõrvalt jälgis. järgi tuli kenasti välja, millistes ma- ki soov pakkuda kõigile osalejatele levates mida õpitakse. Selle põhjal mitmekülgset võistlust. Et iga mõõ- Üleriigiline noorkotkaste oskus- saavad kõik malevad ja vabatahtlikud duvõtt on mingil moel korraldajate võistlus peeti kolmandat korda. Sel- noortejuhid teha analüüsi, milliseid nägu, on paratamatu. “Meie poistel line kompleksvõistlus kutsuti ellu, noorkotkaste oskusi oleks tulevikus oli huvi võistelda. Mõtlesin, et miks et pakkuda noorkotkastele huvita- vaja veel lihvida. neid siis karistada ja võistlustest ee- vat ajatäidet, mille käigus saab üht- Noorte ettevalmistus oli hea. Mõned male jätta,” lisas noorteinstruktor. lasi koguda uusi teadmisi ja kogeda tegevuspunktid tõid kaasa ka ülla- enese proovilepaneku pinget. Võru- tusmomendi ja kindlasti annab see Jõgeva noorteinstruktor Kristian kestelt võtab teatepulga üle ja kor- selged suunad edasise õpitegevuse Vaarpuu kinnitas, et ka Jõgeva noor- raldab tuleval aastal noorkotkaste tarvis. meestele valitud alad meeldisid, oskusvõistluse Valgamaa malev. KK!

TALLINNA NOORKOTKAD SUURTÜKIVÄEPATALJONI LAHINGLASKMISTEL

allinna maleva noorkotkad Ida, Scouts-, Spor- di- ja Jäärgirühmast võtsid 10. aprillil ette Tteekonna kaitseväe keskpolügoonile, ees- märgiks tutvuda suurtükiväepataljoni relvastuses oleva 122 mm haubitsaga ja suurtükiväe taktikaga ning näha haubitsate lahinglaskmist. Esmalt käidi Läsna linnaku lähedal asuval suurtükiväe tulerüh- ma positsioonil, kus tutvuti haubitsa ja arvutus- punktiga, ning tulejuhtimispunktis, kus tutvustati tulejuhtimiseks kasutatavat varustust. Haubitsate laskmist ja seda, mida kaudtuli võib põhjustada, sai näha nii tulepositsioonilt kui ka tulejuhtimis- punktist. Valjud kärgatused, tugevad lasujärgsed lööklained ja paks suits andsid aimu 122 mm haubitsate võimsusest. KK!

46 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 Jõhvi õppepäev süvendas kodutütarde oskusi

Tekst: SILLE FARKAVETS, Topograafias tut- Kodutütarde Jõhvi rühma vanem vusid neiud nooremseersant Vahur õhvi ja Kiviõli kodutütardele Peepmaa juhen- korraldati 13. märtsil Jõhvis damisel kaardi ja Jõppepäev, kus uued liikmed kompassiga, õpiti said üldväljaõpet ja vanemad oli- koordinaate ja asi- jad valmistusid järgukatseteks. Et muuti määrama üritusel osalesid kahe rühma liik- ning sooritati ka med, kes üksteist kõik nimepidi praktilisi harjutusi. ei tundnud, algas õppepäev tut- Sõlmede punktis vumismängudega. Kõige lõbusa- õpiti Kalev Kauba maks neist oli vaieldamatult mäng ja Kadi Kase käe all “Pildistaja juures”, kus osalejad selgeks kõik Kodu- said kordamööda olla fotograafid tütarde järgukat- ja pidid ülejäänud paigutama loo- setes nõutud sõl- SILLE FARKAVETS Foto: si korras saadud teema kohaselt. med ning tehti ka Nooremveebel Tanel Käher selgitab esmaabi andmise alust Pärast jäämurdjaks olnud mänge loovusharjutusi, – kannatanu seisundi hindamist. asuti tõsisemate tegevuste juurde. näiteks seati oma Väljaõpe käis grupiti eraldi algaja- köiejupid erine- tele ja kogenumatele. vaid sõlmi kasutades kokku ühtseks juurde õpiti, kuidas käituda psüh- “Balti ketiks”. holoogilise trauma või häirega Organisatsiooniõppe käigus tutvus- kannatanu puhul. Päeva lõpus tas Sille Farkavets uuetele liikmele Väga oluliseks teemaks kodutütar- sooritasid organisatsiooni uued organisatsiooni üleüldiselt, Kodutü- de väljaõppes on meditsiin. Es- liikmed Kodutütarde VI järgu testi tarde seadusi ja kombeid ning ring- maabi õpiti andma nooremveebel ning kogenumad olijad said oma konna struktuuri. Räägiti ka sellest, Tanel Käheri juhendamisel. Alga- järku tõsta V, IV või III järgu testi kuidas kantakse kodutütarde vormi. jate rühm mängis läbi kannatanu sooritades. Vanemad olijad said aga olulisemalt seisundi hindamise hädaabikõ- raskema ülesande: otsisime ühiselt ne tegemise puhuks ja sai teada, Tegus päev lõppes rivistusega, kus mooduseid Kodutütarde organisat- kuidas kirjeldada oma asukohta pühaliku Kodutütre tõotuse andsid siooni igakülgseks tutvustamiseks asustamata alal. Kogenumad ko- seitse Jõhvi ja üks Kiviõli kodutütar. ja jõudsime otsusele leitud ideid ka dutütred tuletasid meelde olulisi Pidulikult anti üle ka järgukatsete reaalselt rakendama hakata. igapäevaturvalisuse põhimõtteid, tunnistused. KK!

KODUMAA SÜNNIPÄEVA TÄHISTATI HIIUMAAL MEELDEJÄÄVALT

Tekst: HELJA KAPTEIN iiumaa noorkotkad ja kodutütred pidasid Eesti Vabariigi aastapäeva pidu teisiti kui varem. Hümni ja lipu sissetoomise järel laulis Käina gümnaasiu- Hmi noortekoor Heli Lindmäe juhatusel. Laulude vahel andis autasud eelmise aasta Hiiumaa parimatele kodutütardele ja noorkotkastele üle Hiiumaa piirkonna noortejuht Ulvi Kark-Jaarma. Rändkarika said 2009. aasta parim kodutütar Mee- li-Heli Lepna ja noorkotkas Kert Vilt. Eraldi tõsteti esile rühmades silma paistnud kodutütreid: Kärdla rühmast Meeli-Heli Lepna, Emmaste rühmast Kersti Rand, Käina rühmast Kertu Rand ja Pühalepa rühmast Anni Julge. Noorkotkastest olid kõige tub- limad Kertjan Novek Kärdla rühmast, Kaarel Kotkas Emmastest, Tanel Tammeveski Käinast ja Revo-Kaur Kreegi Pühalepast. Pärast autasustamist tantsisid ise ja tantsitasid vaatajaid Kärdla segarahvatant- surühma Taidelaid tantsijad. Rühma juhendaja Helle-Mare Kõmmuse seletuste järgi said kõik põrandale palutud külalised tantsusammud selgeks. Tantsuga algust tehtud, hakkas mängima ansambel H-3. “Noored peavad oskama peale laagritarkuste ka peol tantsida,” nentis Kark-Jaarma. KK! Perekond Kaasik osaleb üritustel alati aktiivselt.

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 47 Igas päevas oli ka suur annus käsitöö tegemise rõõmu.

Viimasel laagriõhtul jõudis järg esinemiskavade kätte. VViisiis meeleolukatmeeleolukat ppäevaäeva PPõlulasõlulas

Tekst: LEILI ALEKSEJEV nest Kodutütarde seadusest kaks), kokku: mis oli huvitavat, mis ei allkirjastati laagrileping ja tutvuti meeldinud, mida homselt oodata. õlula laagris osalesid kodutüt- ohutustehnikaga siseruumides. red Põlulast, Kundast, Simu- Seejärel kogunesid kodutütred, kes 20. MÄRTS Pnast, Väike-Maarjast, Tapalt ja soovisid ettevalmistust VI ja V järgu Rakverest, lisaks Põlula kooli käsi- katsete sooritamiseks, õppeklassi. Hommik algas toniseerivate harju- tööhuvilised tüdrukud ja külalised Järgukatseteks ettevalmistumist ju- tustega, mida rühmad viisid läbi jär- Kodutütarde Harju ringkonnast. hendas endine Põlula rühma kodu- gemööda. Sel hommikul oli I rühma Kokku sai üle 50 tüdruku. tütar ja praegune toetajaliige Anu kord. Töö jätkus kahes grupis – kä- Aleksejev. Abimaterjalidena kasutas sitöö (kaelakeede heegeldamine) ja 19. MÄRTS ta Põlula rühmajuhi Leili Aleksejevi ettevalmistus õhtuseks tegevuseks välja töötatud Kodutütarde VI ja V (etteantud kolmest sõnast tuli valida Esimene õhtupoolik oli mõeldud järgu õpik-töövihikuid. üks ja selle alusel koostada jutuke või sisseelamiseks: laagrilised jaotati luuletus põhimõttel, et eelmise sõna nelja rühma (ühes rühmas erinevas Teised mängisid seltskondlikke viimane täht on alguseks järgmisele vanuses ja erinevatest elupaikadest mänge Linda Randoja ja Sandra sõnale ja kokku peab olema vähe- tüdrukud), iga rühm sai täiskasva- Sulbi eestvedamisel. Pärast sööki malt 50 sõna ning jutul või luuletu- nud rühmajuhi, loositi välja esine- tehti rühmatööd. Õhtul võeti päev sel arusaadav sisu). Sõnad, mida sai miskava teema (igale rühmale küm- valida, olid kodutütar, noorkotkas ja Kaitseliit. Kummalgi grupil oli tegevuseks aega poolteist tundi.

Pärast lõunat jätkus töö gruppides: üks rühm tegi käsitööd ja teine hakkas valmistama tutvustavat plaka- tit. Kummalgi rühmal oli aega taas poolteist tundi. Seejärel kogunesid järgukatsete sooritajad taas õppi- ma, teistel oli vaba aeg.

Õhtul ootas laagrilisi aaretejaht ehk võistlus, kus viies kontrollpunktis tuli lahendada nuputamisülesan-

Põlula laagri parima rühma tiitli pälvis I rühm. Pildil näide, kuidas nad lahendasid sõ- namänguülesande.

48 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 deid, et pääseda edasi järgmisesse kontrollpunkti. Võitjad pidid koo- PÕLULA KODUTÜTRED SALVESTASID KODUTÜTARDE LAULUDEGA PLAADI limajast leidma “aardekarbi”. Koo- limajja oli peidetud ka tühje karpe Tekst: KRISTEL KITSING ja esimesena toodigi hindajate ette õlula kodutütred laulsid 27. märtsil Paide kultuurimajas sisse Kodutütarde tühi karp, sest ei tüdrukud polnud lauludega plaadi, mis on lisaks välja töötatud õpik-töövihikutele abistav vaadanud, kas selles aare ikka sees Pmaterjal järgukatseteks õppimisel. Lauljateks olid Põlula kodutütred Kristi on. Lõpuks leiti ka õige aardekarp Koppel, Aivi Puhilas, Greete Kereme ja Diana Erik ning Kodutütarde toetajalii- üles. Õhtu lõppes rühmade etteas- ge Merje Kallip, kes tüdrukutega laule harjutas, ja klaverisaatjana Vasta Kodu- tetega. tütarde rühmavanem Maret Salk. Tüdrukute sõnutsi oli nende hirm enne salvestust suur, kuid tegelikult andis 21. MÄRTS salvestamine pigem uusi kogemusi. “Kõik olid väga õnnelikud, et valik neile langes,“ sõnas Kodutütarde Viru ringkonna vanem Leili Aleksejev. Et laule oli Hommik algas toniseerivate harju- kokku seitse, otsustati Kodutütarde peavanema ettepanekul lisada veel kolm tustega II rühma juhendamisel. En- lugu nende ühisel valikul. Stuudio otsingud jäid keskjuhatuse liikme, Kodutü- nelõunal tehti taas tööd kahes gru- tarde Järva ringkonna vanema Siiri Sitska ülesandeks. pis, teemadeks käsitöö (käevõrude punumine pärlitest) ja esmaabi. Kodutütardele on välja töötatud kõigi kuue järgu õpik-töövihikud, mis on abis- Seejärel oli mõlemal grupil tund tav materjal järgukatseteks õppimisel. Lisaks nendes leiduvatele materjalidele topograafiaga tutvumiseks ja õhtu- otsustati Kodutütarde keskjuhatuses salvestada ka plaat organisatsiooni laulu- se Kaitseliidu-teemalise viktoriini dega. Plaadil on igast laulust kaks varianti: üks sisselaulduna, teine karaokena. küsimuste väljamõtlemiseks. Es- CD-le lisatakse laulusõnad, et võimaldada soovijatel kergemini laule õppida. maabi ja topograafia õppused viisid läbi Tõnis Tulp Viru jalaväepataljo- nist ja Heiko Porval Tapalt pionee- ripataljonist. Pärastlõunal jätkus PÕLULA LAAGRI LÄBIVIIJAD tegevus õues: kontrollpunktidega orienteerumine, kus toredaimaks Laagrivanem Leili Aleksejev (Põlula rühmavanem) ülesandeks peeti lumememmede Laagrivanema abi Anu Aleksejev (toetajaliige) ehitamist parkimisplatsi juures ole- Kokad Urve Ehasalu (Laekvere rühmavanem) ja Margit Bõkova (toetajaliige) vatele lumevallidele (“valvurid”). Tegevuste juures abistasid Sandra Sulp ja Linda Randoja Pärast õhtusööki kulus aeg iseseis- Täiskasvanud rühmavanematena olid kohal Laine Metus (Simuna), Grete Kärdi (Rakvere) ja vaks järgukatseteks valmistumiseks Piret Rehe (Naiskodukaitse) ja õhtuks ettevalmistumisele ning Nõu ja jõuga aitasid kaasa Aive Ott (Kaitseliidu noorteinstruktor) ja Sander Aur (kaitse- Anu Aleksejevi käe all harjutati su- liitlane) vise võimlemispeo kava.

Õhtul korraldati viktoriin, kus iga Pärastlõunal tegutseti õues: ehitati Täideti tagasisidelehti. Ja oligi käes rühm oli pannud kokku kümme or- kooli koolimaja ette lumelinn. See- laagri lõpetamine: anti üle Kodutü- ganisatsiooniga seotud küsimust. järel said soovijad sooritada järgu- tarde peavanema tänukirju ja ühele Võistlus oli rühmadevaheline. Li- katseid: V järgu katsed sooritas neli kodutütrele hoolsuspael ning kolm saks toimus ka laulude tundmise ja VI järgu omad viis kodutütart. uut organisatsiooni liiget andsid viktoriin. Lauluviktoriin meeldis Õhtul kanti ette isetegevuskavad. tõotuse. Laagrivõistluste üldvõit- lastele väga, sest Parimaks osutus I ja oli I rühm, kes sai endale valida laule oli rahvalikest htul ootas laagrilisi aarete- rühma kava “Kodu- auhinnad. Tänati laagrilisi (tunnis- tänapäevasteni, k.a Õjaht ehk võistlus, kus viies tütar armastab oma tused) ja täiskasvanuid. Eriti suur kodutütarde lau- kontrollpunktis tuli lahendada kodu ja on ustav tänu Põlula koolile ja selle direk- lud. nuputamisülesandeid, et pääseda isamaale ning ko- torile, kes on alati lahkelt lubanud edasi järgmisesse kontrollpunkti. dutütar on looduse koolimaja Kodutütarde üritusteks 22. MÄRTS sõber ja kaitsja”. tasuta kasutada.

Toniseerivaid harjutusi juhendas Viimase laagriõhtu puhul ei kuulu- Kaks Põlula kooli tüdrukut, kes teis- seekord III rühm. Pärast sööki töö tatud seejärel aga välja öörahu, vaid tega koos sooritasid juba VI järgu ikka kahes grupis: ühed valmista- disko kestis kuni tantsijate väsimi- katsed, otsustasid ühineda Kodu- sid ülestõusmispühade kaarte ja seni. tütarde organisatsiooniga ja võtsid kaunistusi Põlula kooli kunstiõpe- laagrist kaasa sooviavaldused. taja Inge Korka käe all, teised tegid 23. MÄRTS ettevalmistusi õhtuseks etteasteks. Lõpetuseks tükk küpsisetorti, klaas Hommikupooliku sisse mahtusid Käsitööesemetest ja kaartidest morssi, hüvastijätud ja kallistused veel võimlemiskava harjutamine ja seati üles näitus. Järgnes ruumide ning lubadused varsti jälle kokku järgukatsete ettevalmistus. korrastamine ja asjade pakkimine. saada. KK!

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 49 Harju noortel olid tegus talv ja kevad

Tekst: KATRIIN ALLIK, laskmine, sideharjutus tiimitööna Laupäeva õhtul käisid Tallinna ju- Kaitseliidu Harju maleva üksteise juhtimisega ning laagri jutsu klubi enesekaitse- ja võitlus- noorteinstruktor tegevusplaani ja ajakava koostami- kunstide treenerid näitamas oma ne. Salgajuhi koolitusel on ees veel oskusi. Pühapäev oli sõbrapäev ja arju noorte motoks võiks võtta: praktikalaager, mille plaanime kor- hommik algas seltskonnamängude uuel aastal uue hooga! Kodu- raldada juulis. ja võistlustega ning laager lõpetati Htütarde aasta algas 3. jaanuaril ühise sõbrapäevakringli söömisega. Ülenurme laskevõistlusega. Seal NOORTEJUHTIDE PRAKTIKA – osales erinevates vanuseklassides SUURLAAGER SÜNNIPÄEVAD VEEBRUARIS kuus kodutütart Laagri, Loo, Kose ja Ardu rühmast ning ka maleva Oluline on anda laagris või õppuse Veebruar on Kaitseliidu taasloomi- noorteinstruktor Katriin Allik. Roh- raames noortele võimalikult palju se aastapäeva ja Eesti Vabariigi aas- ke lumega talv andis linnadele ja kogemusi, oskusi ja teadmisi, mida tapäeva kuu. Harju noored käisid valdadele võimalusi lumelinnade neil läheb vaja võistlustel, noore- Järvakandis Kaitseliidu taasloomise ehitamiseks. Harju noored osalesid mate õpetamisel või igapäevastes kivi avamisel liputoimkonnas. Va- selles töös suure vaimustusega. Lu- tegemistes. Selleks korraldasid seit- bariigi aastapäeval käisime hommi- mekindlusi ja -linnu ehitasime Kei- se värsket vabatahtliku noortejuhi kul vara lipuheiskamisel Toompeal, las, Sauel, Saue vallas ja Tallinnas kursuse läbinut Kiili gümnaasiu- seejärel Kaarli kirikus pidulikus Pirital. mis 12.–14. veebruarini skautlike liputoimkonnas koos skautide ja oskuste õppuse, kuhu tuli kokku gaidide ühendustega. Pärast lipu- SALGAJUHI KOOLITUS 120 noort. Laagri eesmärk oli ka toimkonna kohustuste täitmist tut- Kiili rühma taasloomine ja oma vusime kaitseväe tehnikaga ja sõime Salgajuhi koolituse I etapp läbiti praktikalaagri korraldamine. Kok- sõdurisuppi. Tegusa päeva lõpeta- juba eelmise aastal detsembri al- kuvõtlikult võib tõdeda, et see oli sime Sauel Eesti vabaduse eest lan- guses, II etapp sai teoks 9. ja 10. noorkotkaste ja kodutütarde baas- genute mälestuskivi juures. jaanuaril Tallinnas Kaitseliidu Har- väljaõppelaager. Õpiti orientee- ju maleva staabis. Seal osales 23 ruma, kaarti ja kompassi tundma, salgajuhti kümnest rühmast. Õp- raadiojaamadega sidet pidama ja peteemad ja tunnid olid nii prakti- sõlmi tegema ning saadi ülevaade lised kui ka teoreetilised: kaardi ja sõdurivarustusest ja maskeerimi- kompassi õpe, koordinaatide leidmine, punktide leidmine maastikul, meeskonnatööharjutused, juhtimisülesanded, Noorte Kotkas- te ja Kodutütarde põhikiri ja seadu- sed, viie põhisõlme õpe, rivitund, Noortelaagris pakkus elevust Tallinna jujut- su klubi näidisesinemine.

Vabariigi aastapäevale koondusel 23. veebruaril Kaitseliidu Harju ma- Üle Eesti tehti talvel sadu lumelinnu. Harja- leva staabis osalesid ka Harju male- kad olid linnu ehitamas Keilas, Sauel, Saue va noorkotkad ja kodutütred koos vallas ja Tallinnas Pirital. rühmajuhtide ja lapsevanematega ning noorteorganisatsioonidesse sest. Lisaks selgitati noortele Noorte võeti uusi liikmeid: noorkotkaks sai Kotkaste ja Kodutütarde põhikirja 36 poissi ja kodutütreks 30 tüdrukut. Harju noorte tegus aasta algas laskevõist- ning vormi kandmise eeskirju. Tut- Tunnustati vabatahtliku noortejuhi lusega. vuti eri- ja järgukatsetega ning koka, kursuse läbinud endisi kodutütreid, kodumaatundja, päästja ja meedi- kes on kanda võtnud rühma juhti- ürituse planeerimine, õppematk ku erikatse nõudmistega. Huvilised mise, ja tublisid rühmajuhte. koos Noorte Kotkaste teetähiste said teadmisi juurde arvuti kasuta- õppimisega, kateloki tutvustus, mise osas, teised aga õppisid tund- VASTLAPÄEV esmaabi ja igapäevaohutus, ilma- ma Eesti lähiajalugu või taimi, linde kaared päikese ja kella järgi, asi- ja loomi. Aega jagus ka meeskonna- Eesti rahva üks vanu traditsioone muut ja selle võtmine, õhupüssist ja tutvumismängudele. on vastalapäeva tähistamine liu-

50 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 laskmisega. Harju noorte vastla- päev peeti oli 20. veebruaril Loksa vallas Kolgakülas. Päeva jooksul tuli läbida võistkondlik ülesannetega rada, võistelda pikima liu laskmises, osaleda meeskonnatööharjutuses ja teatevõistlusel, mängida jalg- ja

Noortejuhtide praktikana korraldatud laagrisse kogunes pikk rivi kodutütreid ja noorkotkaid.

sõjaväelinnaku territooriumil. Ko- Võrus. Noorte Kotkaste Harju ma- Üks olulisi oskusi on osata teha sõlmi. hal oli 42 noorkotkast ja kodutü- levast osales Loksa rühma esindus, tart ning vabatahtlikud rühmaju- kes tuli kaheksa punktiga Võru ma- võrkpalli ning lasta täpsust värvi- hid ja koolitajad. Õppeteemadeks leva noorkotkastele alla jäädes järel kuulirelvaga. Osales 40 noort koos olid teooria ja praktika maskee- teisele kohale. Võisteldi meditsiinis, juhtidega. rimisõppest ja sellest, kuidas tal- arvutioskustes, vilesignaalide ja vel ja külmaga looduses pikemat morse tundmises, jahindustarkus- TALVINE ÕUESÕPE aega toime tulla. Maskeeriti telke tes, vormikandmiseeskirjades, täht- ja pandi neid ilma nöörideta üles. päevade tundmises, vibu ja õhkrelva Topograafia ja orienteerumine on Korraldati võistlusi ja meeskonna- laskmises, meeskonnatöös, vikto- oluline oskus, mida tuleb igal võima- tööharjutusi: laskevõistlus, sõlme- riinides, noorkotkaste seaduste ja lusel lihvida ja harjutada. Koostöös de õpe, värvikuulimäng, katelokis kodukorra tundmises, kodumaa Keila noortekeskusega korraldasi- aja peale vee keema ajamine jne. tundmises, koka ja päästja erikatse me 20 ülesandega kontrollpunktiga Et üleriigilistel oskusvõistlustel, sooritamises ning muude skautlike öise valikorienteerumise “Keila o- Ernakesel ja Mini-Ernal nõutakse oskuste vallas. öö 2010”, mis on saanud juba aas- paljusid praktilisi skaudioskusi, on tatepikkuseks traditsiooniks. Osales kasulik neid eelnevalt rühma ta- Aprillis võisteldi veel jüripäeva mat- seitse rühma 3–5-liikmeliste võist- sandil õppida. kamängus, mille kavasse kuulus ka kondadega. jüriöö jooks, ning kevad jätkub mai OSKUSVÕISTLUSEL alguses suurel esmaabi ja meditsii- Talvine maskeerimisõpe ja üleela- ni õppepäeval, kuhu on kaasatud mine korraldati Kuusalu rühma Noorte Kotkaste üleriigiline os- kiirabi, kaitsevägi, politsei ja pääs- eestvedamisel 27. märtsil Jägala kusvõistlus peeti 26. ja 27. märtsil teamet. KK!

VALGAMAA NOORKOTKASTE JA KODUTÜTARDE READ TÄIENESID

Tekst: VELLO JASKA oorte Kotkaste Valgamaa malev ja Kodutütarde Valgamaa ringkond korraldasid 20. märtsil Tsirguliina rahvamajas Nnoorkotkaste ja kodutütarde piduliku koonduse. Sel puhul võtsid Kodutütarde Valgamaa ringkonna vanem Sigrit Säinas ja Noorte Kotkaste Valgamaa maleva pealik Rein Säinas Kaitseliidu Valgamaa maleva noorteorganisatsiooni ridadesse vastu uusi liikmeid. Pidulikule koondusele järgnes lastevanemate teabe-

päev, mille viisid läbi Kaitseliidu Valgamaa maleva noorteinst- JASKA VELLO Foto: ruktorid Anu Lillipuu ja Kaimo Vahtra. Seejärel vaadati õpetliku Noorte Kotkaste Valgamaa maleva pealiku abi Hannes Vanatoa seob sisuga teatritükki “Simo-Karli peaasi on pea asi”. KK! äsja organisatsiooni astunule kaela noorkotka sinise räti.

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 51 Talvelaagrilised ühispildil Voore koolis.

Voore talilaagris lustiti ja õpiti läbisegi

koos lauldi korduvalt tunnustust mises ja looduse tundmises. Võist- Tekst: PIRET KAUR, saanud Voore rühma laulu. lusest võisid osa võtta vähemalt 12- Kodutütarde Jõgeva ringkonna Voore aastased poisid ja tüdrukud. Mõõtu rühma noortejuht Suvel Tallinnas Kalevi staadionil võtsid kaheliikmelised võistkonnad. peetaval II töölissportlaste maa- Kokkuvõttes saavutasid esimese oorel korraldati 26.–28. veeb- ilmamängude avatseremooniana koha Mustvee noorkotkad ja Tabi- ruarini Jõgevamaa kodutütarde korraldataval kontsertetendusel vere kodutütred. Vja noorkotkaste talvelaager, kus “Pidu läheb käima” esinevad ka Jõ- Voore rühma noortel oli võimalus gevamaa kodutütred ja noorkotkad. Ülejäänud lapsed osalesid kelgu- tutvustada oma kooli ja kodukanti. Torma noortejuht Katrin Raidma tamisvõistlusel, mis sisaldas mit- Laagri eesmärk oli omandada uusi tutvustas võimlemiskava ning va- mesuguseid ülesandeid. Moodus- teadmisi ja oskusi ning õppida lähe- lis välja 10 tüdukut ja 10 poissi, kes tati neljaliikmelised võistkonnad. malt tundma kodumaakonna ühte hakkavad seda harjutama ja lähe- Sõideti Kaitseliidu suure kelguga, valda – Voore rühma kodutütarde ja vad Jõgevamaad esindama. lahendati küsimustikke, suusatati. noorkotkaste kodukanti. Seejärel võisteldi pikima liu laskmi- Seoses üleriigilise Kodutütarde ja ses, mis õnnestus kõige paremini TEGEVUSI SEINAST SEINA Noorte Kotkaste fotokonkursiga Kamari noorkotkal Maikl Saarel. Et “Üheskoos” oli teise laagripäeva lumi hästi kokku hakkas, ehitasid Laagrisse kogunes poisse ja tüd- kavas fotograafiakoolitus, mille viis lapsed kooli ümber lumest kratte. rukuid kogu maakonnat: Jõgevalt, läbi harrastusfotograaf Katrin Loss. Tormast, Laiuselt, Tabiverest, Rak- Noored said teadmisi fotoaparaa- TARGEMAKS JA RÕÕMSAMAKS kest, Vaimastverest, Kamarist, Põlt- tidest ja ülevaate fotograafia põhi- samaalt, Puurmanist, Sadalast, Sii- tõdedest. Koos analüüsiti tehtud Kodutütardel ja noorkotkastel oli mustist ja Mustveest – kokku 135 fotosid ning toodi välja õnnestunud võimalus osaleda õpitubades, mida last ning 20 noortejuhti 17 rühmast. ülesvõtted ja eksimused. korraldati Jõgevamaa Omavalit- Laagrilisi tulid tervitama Saare val- suste Aktiviseerimiskeskuse töö- lavanem Jüri Morozov, Voore põhi- TUBLI ANNUS TALISPORTI tubades. Tüdrukud said proovida kooli direktor Raivo Reimets ja Kait- kangastelgedel kudumist, patjade seliidu Jõgeva maleva pealik kapten Voore noorkotkaste noortejuht tegemist, masinaga tikkimist, salv- Janno Rosenberg, kelle lapsepõlve- Hans-Erik Noormägi korraldas rätitehnikas lillepottide kaunista- kodu asub Voorel. Muusikaõpetaja võistkondliku suuskadel orientee- mist ja laastudele mõtteterade kir- Heveli Ivaski juhendamisel oli ette rumise, et kontrollida laste oskusi jutamist. Poisid tegid laastukorve valmistatud isetegevuskava. Ühes- kaardi ja kompassi tundmises, laskja puidust karpe ning käisid pärast

52 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 Talvelaagri stiilipeol “Kratid” näidati mh krattide moedemonstrat- siooni. Kaitseliidu suure kelguga mäest alla laskmine pakub rõõmu kõigile – nii võitjatele kui ka kaotajatele. teema pakkus noortele palju huvi ja nad said oma küsimustele vastu- kalastamiskoolitust järvel talvist ka- vahukomme täis suuga kõige selge- sed. lapüüki praktiseerimas. Üks ahven malt rääkida, võisteldi võimlemis- õnnestus kättegi saada. püramiidide tegemises jpm. Laager lõppes piduliku koonduse- ga, kus anti kätte diplomid kõige Õhtusel stiilipeol “Kratid” olid laag- Viimasel laagripäeval tutvustas las- kiirematele ja osavamatele. Laager rilised end krattideks kostümeeri- tele metsatarkusi ja rääkis jahipida- on huvi tekitanud mitmetes tüdru- nud. Külla tulid Kalevipoja Koja kra- misest kohalik jääger ja metsamees kutes ja poistes ning nad on aval- tid, kes suutsid mängude, naljade ja Vahur Sepp. Tal oli kaasas jahikol- danud soovi ühineda Voore kodu- tantsudega kõiki sedavõrd lõbusta- lektsioon (karusnahad, sarved, kol- tütarde või noorkotkaste rühmaga. da, et päevaväsimus ununes kiiresti. jud, ekskremendid jm). Vestluse Voore rühma noortejuhid tänavad Korraldati krattide moedemonstrat- ajal viidi läbi viktoriin, mis selgitas kõiki, kes olid toeks ja abiks talve- sioon, selgitati välja kratt, kes suutis välja parimad loodusetundjad. See laagri korraldamisel. KK!

SAAREMAA KODUTÜTRED SAID ERIALALAAGRIS KASULIKKE TEADMISI

Tekst: TRIIN UUSSAAR, Salme kodutütar

uressaare Vanalinna kooli kogunes 19. ja 20. märtsiks 45 kodutütart üle Saaremaa, et pidada kodutütarde erialade Klaagrit. Kohale tuldi Leisi, Orissaare, Tornimäe, Salme, Kihel- konna, Vanalinna, Kuressaare gümnaasiumi, Muhu, Aste, Kaarma, Laimjala ja Noortekeskuse rühmast. Kõigepealt kuulasid kodutütred keskkonnaametis töötava Maris Sepa selgitusi, kuidas prügi sorteerida ja vähendada. Pärast õh- tusööki omandati matkatarkusi, külla oli tulnud Naiskodukaitse liige Aire Pahapill, kes rääkis ja näitas pilte oma rännakutest ja matkadest. Õhtul said kõik mõelda välja mänge, neid läbi viia ja ka ise mängida. Järgmine päev oli samuti töine, õpiti ajakirjaniku, nobenäpp-kä- sitöölise, laulja ja koduperenaise-koka erialasid. Õpetajateks olid Vanalinna kooli rühma juhendaja Tiia Kütt, Noortekeskuse rühma juhendaja Lii Vanem, toetajaliige Eldin Lember, Meie Maa ajakirjanik Janne Nurmik ja Kodutütarde instruktor Ingrid Paiste. KK! Lapiteki lappide õmblemine juhendaja Tiia Küti õpetuste saatel.

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 53 Aste tüdrukud toitsid metsloomi ja küpsetasid leiba Tekst: MERLE KIVI, Aste rühma juht

hel märtsikuu reedel kogunesid Saaremaa Aste kodutütred pä- Ürast tunde kimpsude ja komp- sudega koolimaja ette, et alustada matkateekonda Mändjala Riigimet- sa Majandamise Keskuse (RMK) loodusmajja.

Kõigepealt külastati Järve talu, mille loodussõbralik peremees Aivar Kokk tutvustas šoti mägiveiseid Jürkat ja Nukit. Kodutütred söötsid mägivei- seid kodunt kaasa võetud saia- ja leivakannikate ning õuntega. Edasi liikusime Koka kannul metskitsede söögiplatsi poole. Kaks kitsekest nosisidki seal heina ja värsket köö- givilja. Saime neid ainult eemalt jälgida ja pildistada. Veidi hiljem poetasime kaasavõetud värske toi- dukraami metskitsedele – tänavune Saaremaa kodutütred katavad metskitsede toidulauda. lumerohke talv oli ju kõikidele met- saelanikele raske. Küll seal väikesel leiva said tüdrukud suhu pista enne ühistööna valmiva lapiteki saavad teerajal oli alles lume peal loomajäl- Mändjala rannajääle minekut. Küll endale igal aastal Saaremaa aasta gi, vana haava all leidus isegi kellegi maitses hästi! Kui võid peale määri- ema ja aasta isa. Matkasid, õhtusöö- magamisase. sime, tahtis lausa keele alla viia. gi valmistasid, laua katsid, koduleiba küpsetasid ja lapitekki jätkasid Seejärel suundusime metssigade Hilisõhtul andsid Aste kodutüt- kodutütred Helena, Helina, Merilin, juurde ning meiega ühines ka Jär- red oma panuse Saaremaa Nais- Foibe-Viktorya, Linell, Hanna-Lii- ve talu perenaine. Me polnud keegi kodukaitse lapiteki heaks. Sellise na, Ingel, Maria-Aleksandra, Merili, enne nii lähedalt metssigu näinud, naiskodukaitsjate ja kodutütarde Roosmarii, Viktoria ja Lukreezia. KK! pealegi veel kolme korraga. Pere- naine tõi neile vitamiine ja kodu- tütred said neid pudistada kolme söögikohta. Metssead tundusid KODUTÜTARDE KEVAD SAAREMAAL sohutu suured ja lehkasid halvasti. Enne kui siirdusime 6 km pikkusele Tekst: INGRID PAISTE, Kaitseliidu Saaremaa maleva noorteinstruktor jalgsimatkale Mändjala loodusmajja, kostitas perenaine Aste rühma evad on toonud siginat-saginat loodusesse, aga ka Saaremaa kodutütarde tegemis- kodutütreid maitsva koogi ja met- tesse. Kodutütarde vabatahtlikele noortejuhtidele ja toetajaliikmetele korraldati samarjateega. Kkoolitus, mille teemaks konfliktid, probleemid ja nende lahendamine. Koolituse viis läbi ametikooli õpetaja Heli Maajärv. Kaks vabatahtlikku noortejuhti Kaia Latkin ja Hety RMK loodusmajas alustasime kar- Schmuul osalesid vabatahtlike noortejuhtide koolitusel Haapsalus. Jääb vaid pöialt hoida, tulikoorimise, morsi ja salati valmis- et ka nende lõputööd saaksid hästi tehtud. tamise ning lauakatmisega. Kahjuks Noortekeskuse ja Vanalinna rühma kodutütred juhtide Lii Vanema ja Tiia Küti eestvedami- ei saanud kohe koduleiba toidu sel on valmistunud Kodutütarde oskusvõistlusteks. Orissaare rühma kodutütred Kristina kõrvale võtta, sest leib pidi ahjus Kütt, Omida Velviste ja Grete Hints osalesid Scoutsrännakul. Õppepäevi ja koondusi on peaaegu tund aega küpsema. Lei- peetud nii rühmades kui ka koos nookotkastega Muhus, Laimjalas, Tornimäel, Leisis ja vataigen valmis Sirje Kiieri ja Merle Astes. Paljud on registreerunud 1. mai koristustalgutele. Ettevalmistused Kalevi võim- Kivi koostöös juba eelmisel päeval. lemispeoks käivad Laimjala rühmas. Lisaks käib ettevalmistus suureks Kodutütarde ja Omaküpsetatud sooja ja maitsva Noorte Kotkaste matkamänguks “Vesse”. KK!

54 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 Selgusid Raplamaa aasta kodutütar ja noorkotkas

Tekst: KAIE KENSAP-KUKK, tutvustus, mängude juhtimise os- mas kõik ka žüriiliikmed). Nad olid Kaitseliidu Rapla maleva kus, playbox, talendivoor ning enda päeva jooksul selgeks õppinud väga noorteinstruktor reklaamplakati valmistamine. Pub- huvitava tantsu, mille siis edukalt lik sai muu hulgas näha nii “Koit esitasid. Aasta kotkaks valiti Riivo lu spordimaja aulas valiti 3. ap- Toomet” kui “HUd”. Lahendati suu- Parts Käru rühmast ja aasta tütreks rillil 16. korda Kaitseliidu Rapla dokut ja pandi proovile žürii tähele- Kaisa Kuusk Rapla rühmast. Lisaks Amaleva aasta kotkas ja aasta panelikkus – tehti mustkunsti. jagati muidki tiitleid. Valimised olid tütar. Ettevõtmise eesmärk on pan- osa Rapla kodutütarde ja noorot- na proovile noorte oskused laval ja Žürii moodustasid maleva noorteju- kaste kevadlaagrist. Kevadlaagrilisi tunnustada osalejaid. Seekord panid hid. Enne autasustamistseremooniat võõrustas Alu lasteaed-algkool. Loe kandidaadid end proovile seitsmes said lava enda kätte ka üllatusesine- pikemalt ja vaata pilte Kodukotka voorus: enesetutvustus, žürii küsi- jad, kelleks olid kolm kodumaleva kodulehelt (http://web.zone.ee/ko- mustele vastamine, tulevikuameti noortejuhti ja üks noorkotkas (sa- dukotkas). KK!

RAPLA MALEVA AASTA KOTKA JA AASTA TÜTRE VALIMISED 2010 Tiitel Laureaat Rühm Aasta kotkas RIIVO PARTS Käru Aasta tütar KAISA KUUSK Rapla I kotkas KERT KUKK Vigala I tütar KRISTEL LEOLA Juuru II kotkas JUHAN LAANEMETS Käru II tütar GLEIDIS REIMANN Juuru Publiku lemmikkotkas RIIVO PARTS Käru Publiku lemmiktütar KAISA KUUSK Rapla

Foto: ELI SUKLES Foto: Netikotkas RIIVO PARTS Käru Aasta kotka ja aasta tütre valimistel osalenud pärast autasustamist. Netitütar KRISTEL LEOLA Juuru Võitjad on keskel.

UUDISE KIRJUTAMINE NÕUAB ÕPPIMIST

makeelepäeval, 14. märtsil said Rapla maakonna noorkotkad ja kodutütred Keava raa- Ematukogu saalis ajakirjanikukoolitust. Kohal olid huvilised Juuru, Vigala ja Käru rühmast. Koolitust viis läbi Rapla maleva noorteintstruktor Kaie Kensap-Kukk ja selle eesmärk oli juhendada noori, kes on huvitatud oma ajalehe Kodukotkas väljaandmisest. Kodukotkas on kavas kajastada nii noorteorganisatsioonide kui ka kodumaleva tegemisi, sündmusi ja traditsioone. Koolitusel räägiti ka sellest, kuidas kirjutada artikleid maakonna- ja vallalehte. Peale teooria said osalised ka proovida artiklit kirjutada ja intervjuud teha. Algul tundus kõik väga keeruline, kuid harjutami- Rapla maleva noored kuulavad noorteinstruktori Kaie Kensap-Kuke (paremal taga) õpe- se käigus hakkas asi edenema. KK! tusi ajakirjanikutöö tarvis.

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 55 VIKTORIIN: VIIS KÜSIMUST LAUAMÄNGUNURK 1. Endises Nõukogude Liidus kujuneks üheks enim- tuntud relvaks Kalašnikovi automaat, mis oli ka NSV Liidu üks peamisi ekspordiartikleid. Erine- vaid Kalašnikovi automaadi versioone toodetakse paljudes maailma riikides. Millise riigi versioon on pildil? Need iseloomuliku lisakäepidemega auto- maadid olid ühed esimesed taasiseseisvunud Eesti kaitsejõududele ostetud relvadest. 2. Pildil oleval mehel oli Saksa okupatsiooni ajal Eestis kõige suurem reaalne võim. Ka suurem osa sel perioodil Eestis toime pandud inimsusvastaseid kuritegusid said teoks just tema eestvedamisel. Teisalt aga on tal teeneid ka selles, et Saksa okupatsioon Eestis oli tunduvalt pehmem kui Lätis ja Leedus. Ta oli 3. detsembrist 1941 septembrini 1943 Saksa Riigi Ida TEISE ILMASÕJA TEEMALINE maa-ala riigikomissariaadi Eesti kindralkomissariaadi julge- olekupolitsei (SiPo) ja julgeolekuteenistuse (SD) juht Eestis. LAUAMÄNG “MEMOIR ’44” See 1911. aastal Berliinis sündinud mees, kes pani 1930. aastatel paika natsionaalsotsialismi ideoloogilised alused, lahkus “Memoir ’44” on kahele mängijale mõeldud stra- igavikku 98-aastasena tänavu 30. märtsil Saksamaal, kus elas teegline lauamäng, mis võimaldab laual taaselustada Teise maailmasõja võtmesündmusi ja lahin- Stuttgardi ligidal, kuigi oli mõistetud 1948. aastal surma. See karistus muudeti hiljem guid, nagu Normandia dessant jpt. Normandia on eluaegseks vangistuseks, ent 1958. aastal lasti mees vabadusse. Kes oli see kurikuulus siinkohal oluline veel selle poolest, et “Memoir tegelane? ’44” loojad pühendasid mängu D-päeva (6. juuni 1944) 60. aastapäevale. Oma eheduses ja tõe- 3. 1951. aastal valmis Hans Leberechti sama- truuduses julgustab mäng sõjaajaloo ja eepiliste nimelise raamatu ainetel Tallinna Kinostuudio lahingute kohta rohkem teada saama. Tegemist on ja Lenfi lmi koostöös fi lm (pildil stseen sellest), kaasahaarava mänguga, mis sobib mängimiseks mida võib pidada Stalini-aegse propaganda juba alates kaheksandast eluaastast. Samas tu- üheks ehteks. Film ülistas taevani kolhoosielu leb arvestada, et inglisekeelne reegliraamat on ja laimas jõukaid talupoegi. Ehkki linateos oli 36 lehekülge paks ja mängureeglite omandamine tehtud kunstiliselt kõrgel tasemel – režissööriks nõuab teatavat kannatlikkust. Hollywoodi kogemusega Herbert Rappoport Mängus on 17 unikaalset lahingustsenaariumi, –, kubises see sisulistest vastuoludest. Film läks mis põhinevad Teise maailmasõja sündmustel. ajalukku eelkõige kui Eesti esimene värvifi lm. Kuid selle fi lmiga algas ka ühe tuntud Vastavalt valitud stsenaariumile seatakse üles eesti laulja – tema sünnist möödus 21. märtsil 90 aastat – tähelend. Mis fi lm see oli ja mängulaud. Iga lahingustsenaarium üritab matki- da tegelikkuses aset leidnud olustikku, maastik- kes oli kõnealune laulja? ku, väeüksuste arvu, paigutust ja eesmärke. 4. Pildil on sõjaeelse Eesti Vabariigi rekordminister, kes jõudis Mängus on vastamisi kaks mängijat, kes juhivad kuuluda tosina valitsuse koosseisu, viide neist põllutöö-, kolme oma armeeüksusi. Võimalik on mängida ka mees- teede- ja nelja kaitseministrina. Jaan Tõnissoni valitsuse liikme- kondadena (näiteks 2+2 või 3+3 mängijat vas- na müüs ta 1933. aastal Peruule sõjalaevad Vambola ja Lembi- tamisi). Kummagi poole kasutuses on erinevatel tu, mille eest ta anti ka kohtu alla, aga mõisteti õigeks. Aastatel positsioonidel paiknevad väeüksused, alates jala- 1928–1940 oli ta Eesti suurima bussiettevotte Mootor direktor, väelastest ja vastupanuliikumise rühmadest kuni kahurväe ja tankiüksusteni välja. Igal väeosal on keda töölised on meenutanud hea sõnaga, sest suuresti tänu oma tugevused, mida mängija peab lahingute- temale olid Tallinna bussijuhtide ja konduktorite palgad kõrge- gevuses suutma oskuslikult ära kasutada. Oma mad kui paljudel riigiametnikel. See Karula valla suurtalust pärit väeüksusi saab laual liigutada käsukaarte välja mees lasti maha 1942. aastal Sosva vangilaagris. Kes oli see re- mängides. Lahingusüsteem põhineb suures osas kordminister? täringuvisetel, kuid täringud pole päris tavalised ja ka täringuviskamise mehaanika on suudetud 5. Seda päeva kutsuti rahvakalendris künnipäe- muuta selliseks, et lahingutegevuses saavutab vaks, sest sel päeval algasid künnitööd ja põl- edu mängija, kellel on lisaks õnnele ka paindlik lutööde poolaasta. Põllumees kündma kas või lahinguplaan ja kes suudab seda paremini ellu ühe vao, sest siis usuti tulevat hea saaks. Lõu- viia. na-Eestis on tuntud vanasõna, mille kohaselt Vaatamata suhtelisele lihtsusele pakub “Memoir virgal mehel on künnipäevaks maa küntud või ’44” põnevaid strateegilisi katsumusi ja män- ta on ammu kündmas, laisk aga alles seab atra. gulusti väga pikaks ajaks. Lisaks põhimängule Mis kuupäeval on rahvakalendris künnipäev? on “Memoir ’44” tarbeks antud välja hulgaliselt laiendeid ja stsenaariume. KÜSIMUSED KOOSTAS ÜLIÕPILASTEMÄLUMÄNGU KLUBI

Lauamänge tutvustab Ludo lauamängupood VASTUSED aprillil. 14. 5. Kerem. August 4. tähelend. Otsa Georg ginud

(Tallinns Tartu mnt 67 ja Tartus Riia 15b, http://lauamangud.ludo.ee) män- peaosa alguse sai seal Koordis”, “Valgus Film 3. Sandberger. Martin 2. Rumeenia. 1.

56 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 RISTSÕNA

KAITSE KODU! NR 3’ 2010 57 VARIA

MATKA-AABITS SUMMARY

INNOVATIONS IN THE PROMOTION WORK RIIETUMINE JA TOITUMINE LAAGRIPAIGAS OF VIRU UNIT Kristel Kitsing introduces the innovations in Tekst: TÕNU JÜRGENSON, the promotion work of Viru unit of Kaitseliit. Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna instruktor-matkajuht ja koolitaja In 2009, the new fully dynamic homepage of the unit was opened in Wordpress envi- aagris olemine ei ole nii aktiivne tegevus ronment that is visited about 2000 times a kui rännak, kuid sealgi ei tohiks end te- month. Viru unit has been the fi rst unit of Lgutsemise ajal liiga paksult riietada, sest Kaitseliit with its own website. Thereafter it vältida tuleb liigset higistamist. Töö tegemi- conquered the social media and created an seks sobib enam-vähem sama riietus mis rän- account in Twitter (in addition to Facebook, nakuks. Orkut and the videos in YouTube). Viru unit of Naiskodukaitse has a public blog and Et matkajad satuvad ka kohtadesse, kus keh- the members of the combat team of Viru tivad ranged looduskaitsepiirangud ja pole unit use a password protected blog shared lubatud isegi kuivanud puid metsast lõkke for their members. Viru unit of Kaitseliit, tarvis võtta, rääkimata lõkke tegemisest, tu- Viru unit of Naiskodukaitse and Viru unit of leks riietuse valikul sellisega arvestada. Siin Kodutütred have the public photo albums in võib olla kasu eelmistes kirjutistes laidetud Picasaweb. Cooperation of Viru Raadio and th villastest sokkidest. Kui aga kasutate saapaid, Viru unit got its starting shot on the 10 of February this year. The programme is broad- millel on veekindel-hingav membraan (näi- casted on Wednesdays of the second week teks Gore-Tex), olge ettevaatlikud: villa mik- of each month. Pp. 7–9. roskoopilised kiud võivad jääda kinni memb- raani pooridesse ja muutuda vett juhtivateks ABOUT ESNA BREAD DAY BUT NOT JUST kanaliteks ning sokk võib rikkuda saapa vee- Laagripaigas on mõistlik võtta sel- ABOUT BREAD jakotist sulejope. kindluse. Saabas peaks olema sedavõrd avar, Second Lieutenant Taive Kuuse writes about et võimaldaks mugavalt kanda kaht paari sokke. Alumine sokk olgu paks, et how 15 members of Järva unit of Naiskodu- tagada soojale õhule piisavalt avarust. Pealmine sokk võib olla õhem. Ideaalne kaitse learned to bake the bread and pre- on, kui saapas jagub veel ruumi ühelt poolt hõbedasele termo- või keemilise pare the butter in the manner of their an- soojendusega tallale. Termotald tuleb saapasse panna, hõbedane pool alla- cestors on the 27th of March in Esna Manor. poole – maapinna suunas. Rännakuks pole selline tald paraku kuigi sobilik. Bread baking was taught by Kadri Roosi liv- ing in Esna Manor. As the breads had to be Sooja pesu peale peaks panema teise kihi sooja pesu. Head kaitset külma eest left to proof before baking, in the meanwhile pakuvad soojad mäesuusapüksid, need võib vabalt tõmmata otse matkapüks- they learned to prepare the butter under te peale. On olemas ka pakase puhuks mõeldud paksu voodriga koorikpüksid, the conduction of guide-pedagogue Riina millel on jalgapaneku hõlbustamiseks küljel täis pikkuses lukk. Selga võiks Annus. Tiiu Saarist, long-time employee of panna jaki alla mahtuva sooja fl iisi. Kui kandsite rännakul vesti, jätke see fl iisi Järvamaa Museum, introduced the ancient habits and feasts. It was wonderful to take ja jaki alla. Seejärel oleks hea, kui teil oleks seljakotist võtta sulevest koos soo- the self-made bread out of the oven, cut the jema jopega või korralik sulejope, mis peaks jääma pealmiseks kihiks. Kaela fi rst slices and to smear a self-made butter kaitske külma eest kõrge kaeluse või rätikuga. Pähe peaks panema tormimaski on it. P. 33. (suusamaski) või balaclava, mille peale tuleb kukalt kattev ja lõua alt kinnitatav soe müts (läki-läki). Kui sellest rõivastusest ikka veel napib, tuleks kõige peale FROM A BEGINNER TO A PRACTITIONER – tõmmata ühelt poolt hõbedane telkmantel, mis peegeldab soojust tagasi. WHAT IS THIS? Tõhus sooja saamise viis on täita metallist joogipudelid kuuma, kuid mitte tu- Sille Farkavets, youth leader of Kodutütred lise veega ja panna riiete alla või põuetaskutesse. Kui teil on mitu liitrist pu- of Jõhvi group of Alutaguse unit of Kaitseliit delit, võite paar tükki panna istumise ajal telkmantli alla – sinna tekib üsna introduces the training “From a beginner to a practitioner” organised in February par- mõnus soe keskkond. ticipated in by the brigade leaders of the Soojuse säilitamisel on väga tähtis õige toitumine. Kehal peab olema ressurs- team and team leaders of other teams as se, kust võtta energiat sooja tootmiseks. Tuleb juua suure kofeiinisisaldusega well as by the members of Alutaguse unit of jooke (naturaalne roheline tee, must tee ja kohv). Need joogid laiendavad vere- Jõhvi company of Kaitseliit helping to carry sooni ja veri pääseb paremini liikuma ka varvastes, sõrmeotstes, kõrvalehtedes out the youth event at the spare time. The jne. Jook peaks olema magus, sest suhkur annab ohtralt energiat ja seda on vaja training consists of six training days once a month and ends by camp. Members of dif- mitte ainult liikumiseks, vaid ka külmas istumiseks ja magamiseks. Kui poole ferent organisations (Kaitseliit and Kodutüt- tunni jooksul pärast kohvi joomist magama minna, ei hakka see und segama. red) can complete each other. Team works Matkatoit peaks samuti olema kõrge toiteväärtusega ja andma palju ener- are lead and conducted by assistant train- giat. Ei ole mõtet makaronimägesid kaasa vedada, kui piisab pekist, peeko- ers. While preparing the training plan we nist, mustast leivast, kohukesest, pähklišokolaadist ja kuivatatud puuviljadest. set a purpose of having people being able to carry out the youth events independently Tähtis on tarbida toitu võimalusel soojalt, sellest on isegi rohkem abi kui kuu- and clearly or organise the work on the spot mast joogist. Õhtul tuleb kõht korralikult täis süüa, tass kuuma magusat kohvi of action. Pp. 46–47. peale juua ja kiiresti magamiskotti pugeda. KK! Translated by Maarja Villandi

58 KAITSE KODU! NR 3’ 2010 AASTA PARIM KOKKUTULEK!

Lõikuskuu kahekümnendal päeval on Raplamaale Toosikannule lahkesti oodatud Kodutütarde ja Noorte Kotkaste endised liikmed.

KOKKUTULEKU AMETLIK AVAMINE ON 21. AUGUSTIL KELL 11:00.

MEENUTUSED, HEIETUSED, JÕUKATSUMISED, TANTS JA TRALL KESTAVAD 22. AUGUSTI KESKPÄEVANI!

OSALEMISSOOVIGA PALUME PÖÖRDUDA OMA KODUMALEVA NOORTEINSTRUKTORI POOLE.

INFO: WWW.VILISTLASED.COM VÕI 51 51 612, 51 77 049

OSALEMINE ON TASULINE JA KOHTADE ARV PIIRATUD! TULE JULGESTI, TEGEVUST JÄTKUB KÕIGILE! VILISTLASTE KOKKUTULEK 2010 Vali ohvitseri elukutse ja tule õppima Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli. See on KOOL TULEVASELE KAITSEVÄE JUHATAJALE

KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE KÕRGEM SÕJAKOOL Kool tulevasele kaitseväe juhatajale

SISSEASTUMISKATSED VÕIMALIK SOORITADA KOHE PEALE KESKKOOLI LÕPPU, ENNE AJATEENISTUST. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppeaeg maaväe õppesuunal 3 aastat, õhuväe õppesuunal koostöös Lennuakadeemiaga 3,5 aastat. Vaata juba täna: www.ksk.edu.ee, www.elukutse.ee Sinu küsimused on oodatud telefonil: 717 6131 või e-posti aadressil: [email protected]