Agronoomia 2021
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL AGRONOOMIA 2021 Kogumik ilmub Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 1 “Teadmussiire ja teavitus“ toetuse (meede 1.1) raames, toetab Euroopa Maaelu Arengu Põl- lumajandusfond. Jõgeva 2021 TOIMETUS Toimetajad Ilme Tupits Ülle Tamm Sirje Tamm Anu Toe Evelyn Vanamb Kogumik ilmub teaduskonverentsiks Agronoomia 2021 Autoriõigus kuulub Eesti Taimekasvatus Instituudile, varalised õigused kuuluvad materjali tellijale. Materjal valmis Maaeluministeeriumi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel 2021. a. Kõik autoriõigused on kaitstud. © 2021 Eesti Taimekasvatuse Instituut Eesti Maaülikool Trükitud trükikojas Vali Press ISSN 1736-6275 ISSN 2613-7887 (pdf) SISUKORD MULLATEADUS JA MAAVILJELUS 7 Agroökosüsteemide süsinikuringe talitluselt erinevad lülid mullas 8 Raimo Kõlli, Tõnis Tõnutare Lõimise mõju muldade jaotusele fosforitarbe klassidesse AL, 16 DL ja Mehlich 3 meetodil Avo Toomsoo, Tõnu Tõnutare, Alar Astover, Meit Jürgens, Tanel Kaart Taimetoiteelementide liikumisest mullas 22 Tõnu Tõnutare, Madis Pennar, Raimo Kõlli, Tõnis Tõnutare1, Hedi Kaldmäe Mulla orgaanilise aine koostis sõltuvalt viljelusviisist 33 Karin Kauer, Sandra Pärnpuu, Liina Talgre, Viacheslav Eremeev, Anne Luik Lämmastiku leostumisest ja selle vähendamise võimalustest pärast 39 vedelsõnniku sügisel põllule laotamist Henn Raave Hapestatud sea vedelsõnniku mõju mulla mikroobikooslustele talinisu näitel 52 Tiina Talve, Liina Edesi, Elina Karron, Taavi Võsa, Raivo Vettik, Kalvi Tamm Biosöe pikaajaline mõju näivleetunud mulla omadusele 63 Sandra Pärnpuu, Karin Kauer, Henn Raave TAIMEKASVATUS 73 Uus talinisu sort ‘Perenaise’ 74 Reine Koppel, Bulat Islamov, Riinu Raamets Suvi- ja talinisu enamlevinud sortide olulised eristamistunnused 81 põldtunnustamisel Merlin Haljak, Anne Ingver, Reine Koppel Talinisu küpsetuskvaliteedi parandamise võimalusi maheviljeluses 88 Reine Koppel, Merili Toom, Lea Narits Biostimulaatorite mõju suvinisu kasvuaja pikkusele, terasaagile ja kvaliteedile 96 Tiia Kangor, Anne Ingver Uus mahe kompleksväetis Ecolan Agra® tõstab kaera ja suvinisu 104 saaki ning kvaliteeti Anne Ingver, Ilmar Tamm Talirüpsi saagi kvaliteedinäitajad erinevate viljelusviiside korral 112 Lea Narits 3 Suvirapsi seemnesaagikus ja kvaliteet sõltuvalt taimede reavahede laiusest 117 Kristjan Tiideberg, Erkki Mäeorg, Indrek Keres, Evelin Loit Ilmastiku mõju erinevate kartulisortide saagi kujunemisele 2020 a. 123 kasvuperioodil Terje Tähtjärv, Triin Saue Viljelusviisi ja kartulisordi mõju mugulate toorlõikude tumenemisele 129 Kalle Margus, Viacheslav Eremeev, Indrek Keres, Mia Keres, Liina Talgre, Anne Luik Kartulitaimede saagikus sõltuvalt toitesegu koostisest 137 Liisa Kübarsepp, Katrin Kotkas Vedelsõnnikuga väetamise mõju vahekultuuride biomassile 144 Kervin Adamson, Enn Lauringson, Merili Toom, Helena Madsen, Liina Talgre TAIMEKAITSE 149 Taimehaiguste esinemisest teraviljapõldudel üle-eestilise 150 monitooringu tulemusel Riinu Kiiker, Pille Sooväli Fungitsiidi resistentsus nisu helelaiksust põhjustava patogeeni 158 Zymoseptoria Tritici Eesti populatsioonis Marite Juurik, Riinu Kiiker, Lee Põllumaa, Andres Mäe Herbitsiidide mõju kinoa kasvule ja umbrohtumusele 165 Deivi Tuusis, Enn Lauringson, Evelin Loit MITMESUGUST 169 Poollooduslikud karjamaad mahesööda allikana 170 Uno Tamm, Heli Meripõld, Rein Lillak, Silvi Tamm Kasvuregulaatori Moddus 250 EC kasutamisest punase ristiku 178 seemnekasvatuses Ants Bender Taliodra saak ja selle kvaliteet erinevate külvamise tehnoloogiate 184 kasutamisel Voore farmis demokatses Elina Karron, Liina Edesi, Kalvi Tamm, Triin Saue, Raivo Vettik, Taavi Võsa Pookealuse mõju õunapuusordi ‘Sinap orlovski’ kasvule 191 ja varajasele viljakandvusele Mari Järve, Toivo Univer 4 CONTENTS SOIL SCIENCE AND SOIL MANAGEMENT 7 Differing by functioning carbon turnover’s links in soil of agro-ecosystems 8 Raimo Kõlli, Tõnis Tõnutare Influence of soil texture to the distribution of soils into P status groups 16 by AL, DL and Mehlich 3 method. Avo Toomsoo, Tõnu Tõnutare, Alar Astover, Meit Jürgens, Tanel Kaart About the mobility of plant nutrients in soil 22 Tõnu Tõnutare, Madis Pennar, Raimo Kõlli, Tõnis Tõnutare1, Hedi Kaldmäe Soil organic matter composition depending on farming systems 33 Karin Kauer, Sandra Pärnpuu, Liina Talgre, Viacheslav Eremeev, Anne Luik N leaching and possibilities for its reduction after autumn application 39 of liquid manure Henn Raave Impact of acidified pig slurry to soil microbial community composition under 52 winter wheat field trial conditions Tiina Talve, Liina Edesi, Elina Karron, Taavi Võsa, Raivo Vettik, Kalvi Tamm The long-term impact of biochar on a Fragi-Stagnic Albeluvisol´s properties 63 Sandra Pärnpuu, Karin Kauer, Henn Raave FIELD CROPS 73 New winter wheat variety Perenaise 74 Reine Koppel, Bulat Islamov, Riinu Raamets The effect of variety on morphological characteristics and their variability 81 of the most commonly cultivated varieties of spring and winter wheat Merlin Haljak, Anne Ingver, Reine Koppel The effect of hairy vetch intercropped with winter wheat on 88 wheat yield and baking quality Reine Koppel, Merili Toom, Lea Narits The effect of biostimulants on the length of growing period, yield and 96 quality of spring wheat Tiia Kangor, Anne Ingver New Ecolan Agra® complex fertilizer increases yield and quality of oat 104 and spring wheat Anne Ingver, Ilmar Tamm 5 The quality characteristics of winter turnip rape yield in case of different 112 growing technologies Lea Narits Effects of row spacing on seed yield and quality of spring 117 rapeseed (Brassica napus L.) Kristjan Tiideberg, Erkki Mäeorg, Indrek Keres, Evelin Loit The effect of weather conditions on yield of different potato varieties in 2020 123 Terje Tähtjärv, Triin Saue Influence of cultivation and different potato varieties on enzymatic 129 darkening of raw tuber segments Kalle Margus, Viacheslav Eremeev, Indrek Keres, Mia Keres, Liina Talgre, Anne Luik Relation between plant tissue culture media composition and potato yield 137 Liisa Kübarsepp, Katrin Kotkas Impact of liquid manure on catch crop biomass 144 Kervin Adamson, Enn Lauringson, Merili Toom, Helena Madsen, Liina Talgre TAIMEKAITSE 149 Plant disease detection in Estonian cereal fields 150 Riinu Kiiker, Pille Sooväli Resistance of wheat pathogen Zymoseptoria tritici to DMI and SDHI 158 fungicides in Estonia Marite Juurik, Riinu Kiiker, Lee Põllumaa, Andres Mäe Impact of herbicides on quinoa yield and weediness 165 Deivi Tuusis, Enn Lauringson, Evelin Loit MISCELLANEOUS 169 Semi-natural pastures as a source of organic forage 170 Uno Tamm, Heli Meripõld, Rein Lillak, Silvi Tamm Application of growth regulator Moddus 250 in seed production of red clover 178 Ants Bender Yield and quality of winter barley with different drills at various settings 184 in the field experiment at the Voore farm. Elina Karron, Liina Edesi, Kalvi Tamm, Triin Saue, Raivo Vettik, Taavi Võsa Effect of rootstock on the growth and early yield of the apple 191 cultivar Sinap Orlovski Mari Järve, Toivo Univer 6 MULLATEADUS JA MAAVILJELUS Agronoomia 2021 AGROÖKOSÜSTEEMIDE SÜSINIKURINGE TALITLUSELT ERINEVAD LÜLID MULLAS Raimo Kõlli, Tõnis Tõnutare Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse õppetool Abstract. Kõlli, R., Tõnutare, T. 2021. Differing by functioning carbon turnover’s links in soil of agro-ecosystems. – Agronomy 2021. In the fi rst phase of soil organic matter fl ux (SOM) the deciding role of fresh organic matter (as not yet humifi ed SOM) in biologically oriented pedo-ecological processes was analysed. As a result of biological processes, the dominant part of non-humifi ed SOM is used in the functio- ning of soil organisms and formation of plant phytomass. Account of lesser part of fresh organic matter, which is not used by soils´ edaphon and may be treated as well as the waste of biological processes, the relatively stable SOM or humus is formed. The newly formed humus is used for the amelioration of soils´ physical and physical-chemical properties. It is paradoxical that the fi rst phase of SOM fl ux (both, biological activity of soil and plant productivity of ecosystem depend on it) has been underestimated in practical soil management as compared with the second phase of SOM fl ux. The quantitative data about soils’ humus status have been recalculated into soil organic carbon. Keywords: organic carbon (OC), agro-ecosystem, soil organic matter (SOM), retaining capacity of OC, OC functions in soil, pedo-ecologically sound SOM management Sissejuhatus Mulla orgaanilise aine (MOA) majandust saab kajastada erineva pedoökoloo- gilise sisuga parameetrite abil. Mullas toimuvat süsinikuringe osa peegeldab hästi mulla huumusseisund (HS). Staatilisest aspektist iseloomustab mulla HS-it (1) MOA kontsentratsioon mullas ning (2) varu ehk pindtihedus kogu muldkatte või selle erinevate kihtide pindalaühiku kohta. HS dünaamilist külge iseloomus- tab MOA sisalduse (nii kontsentratsioon kui ka varu) ajas toimuvad muutused ning erinevate MOA komponentide (humifi tseerumata ja humifi tseerunud osade) käibed ja bilansid teatud aja (aasta, külvikorra täisring, raiering) kohta. Oluliseks asjaks HS mõistmisel on MOA koostisosade vahekord ja keemiline koostis ning roll ökosüsteemi talitlemisel. MOA hulkades ja käibes on olulised erinevused mitte ainult maakera bioklimaatiliste vöötmete lõikes, vaid ka seoses lokaalsete mullaväliste tekke- tingimuste ja mulla paiknemisega maastikul. Kuigi üldises plaanis on muldade HS-is teatud hulk