Metsakorraldajad Mõõdavad Ja Analüüsivad, Ei Spekuleeri

RMK ajakiri . www.rmk.ee/metsamees . Detsember 2020 . nr 3 (140) . 20. aastakäik

Metsakorraldajad mõõdavad ja analüüsivad, ei spekuleeri

Looduskaitseosakond: Lambalõhn Ülevaade Andres Metsoja silm peal elupaikadel peletab RMK arengu- nõukogu liikme ja majandusmetsal sõralisi projektidest vastutusest Sisukord

RMK ajakiri . www.rmk.ee/metsamees . Detsember 2020 . nr 3 (140) . 20. aastakäik 42

Metsakorraldajad mõõdavad ja analüüsivad, ei spekuleeri

Looduskaitseosakond: Lambalõhn Ülevaade Andres Metsoja silm peal elupaikadel peletab RMK arengu- nõukogu liikme ja majandusmetsadel sõralisi projektidest vastutusest 6 Metsamees Ajakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele mõeldud väljaanne, 8 12 mille esmanumber ilmus 2000. a mais Nr 3 (140) Detsember 2020 Ilmub 3 korda aastas

VÄLJAANDJA: RMK

TOIMETUSE AADRESS: Metsamees Sagadi küla, Haljala vald JUHTKIRI SÜNDMUS Tartlased said 45403 Lääne-Viru maakond 4 42 uhke kontori Telefon 676 7500 [email protected] UUDISED www.rmk.ee/metsamees 5 SPORT RMK Nohipalu triatloni PEATOIMETAJA: 45 võitis metsakasvataja Katre Ratassepp PEATEEMA Metsakorraldaja Taavi Kannimäe 8 ei spekuleeri, vaid mõõdab, hindab TOIMETAJAD: Kristiina Viiron ja analüüsib Maret Einmann Raievõistlustel pandi hullu ja Susanna Kuusik 46 püünele asusid uued tegijad Lambalõhn hoiab sõralised KEELETOIMETAJA: okaspuudest eemal Killu Mei 12 PÄRANDKULTUUR Metsaülemad KUJUNDUS: 48 soovitavad: pärandkultuuri pärlid Menu Meedia 16 KLIIMA Muudame maailma 2.0 MAKETT: Rally Estonia tõi linnainimesed metsa www.df.ee KOMMENTAAR Teadlased: DF Identity Matters & 52 Visual Affairs™ 20 metsade teaduspõhine majandamine on Eesti panus TRÜKK: ÕNNITLUSED Kroonpress kliimamuutustega võitlemisel 54

TIRAAŽ: 2400 PERSOON Väsimatu Aira Toss – 56 RMK LOODUSBLOGI LEVI JA AADRESSIDE 22 metsanduse hääl Hiiumaalt PROBLEEMID: [email protected] KILDE SAGADI ESIKAANEFOTO: RMK ÜLE EESTI 58 METSAMUUSEUMI KOGUST Jarek Jõepera 26 Looduskaitseosakond: Metsamees sai 20: lühiekskurss silm peal elupaikadel ja ilmunud numbrite radadel majandusmetsal Ajakiri Metsamees on trükitud paberile KEELEPADRIK Nautilius Classic ERAMETSAUUDISED 61 (valmistatud 100% 31 taaskasutusega kiust) METSIK DISAIN Koda – PARTNER Filipp Loss: 62 selge, rahulik, lihtne 32 Minu tutvumine Eestiga algas tutvumisest RMK-ga 64 IN MEMORIAM AMET: Andres Metsoja:

205 g CO2 ID 81fd 36 nõukogu peab tunnetama UUED TÖÖTAJAD ühiskonnas toimuvat 66 Palume taaskasutada 41 TEADLASED RINDEL 67 RISTSÕNA Juhtkiri Uudised

Käisin pealinnas

Käisin eile pealinnas. Tõmbasin Nimelt on kogu Euroopas järjest hommikul kodus säärikud jalga, enam inimesi, kes metsast otseselt sidusin kirve vööle, tõstsin arvutil või kaudselt elatuvana saanud kaane üles ja astusin Brüsselis aru ja öelnud ka välja, et nipsust parketile. Vastu tuli hulk metsa- maailma ümber keerata ei saa. mehi Soomest Sardiiniani, kõigil Ega tohigi. Juba pea 30 aastat murelikud näod ees. Küsisin: üle maailma kehtinud kokkulepe „Mis lahti?“ ja kui vastatud poleks säästvast metsade majandamisest, Haridusgalal tunnustati ka eesti keele asemel english’is, mille põhipostulaadiks on eri poleks arugi saanud, et ajasin hüvede tasakaal, samaaegsus ja meestega juttu Euroopa, mitte igavikulisus, peaks kehtima ka metsanduse tipptegijaid Eesti pealinnas. järgmised 30 aastat. Ainult siis Tuleb välja, et kuhu tahes on võimalik, et metsad jätkaks Euroopa nurka sa ka vaatad, oma rolli inimtegevuse mõjul Oktoobri alguses Alexela kontserdimajas toimu- jagajana. „RMK on algatanud arvukaid loodus- teemad on täpselt ühesugused. tekkivate kasvuhoonegaaside nud aasta õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“ haridusprojekte ning viinud metsaõhku hingama Koroona koroonaks, sellega on sidujana ka pärast 2050. aastat. nimetati aasta hariduse sõbraks RMK. Aasta tuhandeid õpilasi aastas. RMK on andnud tänu- kõik juba leppinud ja teavad, et Õnneks on nii, et otsuseid õppeasutuse juhiks kuulutati paljude väärikate väärse panuse Eesti inimeste loodusteadlikkuse see läheb mööda. Sama on kliima- Aigar Kallas, teevad lõpuks ikkagi päris inime- kandidaatide seast pikaaegne Luua Metsandus- tõusu igas vanuse- ja haridusastmes,“ kiideti RMK-d. muutustega. Et ekstreemsed RMK juhatuse esimees sed kohapeal. Kaire ja Koit, Aira kooli juht Haana Zuba-Reinsalu. Aasta õppeasutuse juhiks kuulutatud Haana ilmastikunähtused on sagenenud, ja Andres, Leevi ja Jüri ning kõik RMK puhul tõi žürii esile, kuidas teadusesse Zuba-Reinsalu on Luua Metsanduskooli juhina on päevselge ja nende tagajärge- teised, kelle igapäevastest tege- panustatud ressurss jõuab praktikuteni. Tunnustati teinud kaua süsteemset tööd Eesti metsanduse dega tuleb arvestada – korjata Tuleb välja, et kuhu mistest käesolev Metsamees RMK aktiivset partnerlust Luua Metsanduskooli ja kutsehariduse arendamisel, kindlustanud sektori kokku üraski- ja tormikahjud, tahes Euroopa nurka kirjutab, mõjutavad igaüks oma Eesti Maaülikooliga. tööjõu ja teadmistega ning loonud koolist rahvus- suurendada metsade liigilist sa ka vaatad, tööga maailma palju rohkem „RMK aitab kaasajastada metsanduslikke õppe- vaheliselt tuntud ja eristuva kompetentsikeskuse. mitmekesisust, kasutada külma- ja teemad on täpselt kui hästi istuvates ülikondades kavu, olles tänuväärne praktikabaas metsanduse ja Haana on loonud koolile praktikavõrgustiku ligi kuumakindlamat, ideaalis ka kah- ühesugused. bürokraadid kusagil Brüsseli looduskaitse erialade tudengitele ja kutseõppuritele 300 ettevõttega. Ta jätkab üle poole sajandi kest- juritele vastupidavama geneetilise koridorides kokku. Kuna meiega ning panustades stipendiumitega kutse- ja kõrg- nud Balti riikide metsanduskoolide koostööd, koodiga metsauuendusmaterjali. koos teevad samasugust tööd hariduses,“ põhjendas žürii oma otsust. on pannud aluse koostööle Valgevene ja Poola See ongi metsamajandaja iga- Javier Hispaanias ja Leena „RMK on küsinud ja võtnud kuulda teadlaste metsanduskoolidega ning arendab õpirännet ja päevane töö. muutmiseks ja teistele kontinen- Soomes, Fabio Itaalias ja Piotr arvamusi ja korraldanud koostöös teadlastega kutsevõistlusi Euroopa tasandil. Aga veel igapäevasemaks on tidele eeskujuks olemiseks siin Poolas, Matthias Saksamaal ja valdkonnapõhiseid teadusseminare, panustades Haana on juhina süsteemne, ta kaasab õpetajaid muutunud hoopis vajadus selgi- võimalikult palju maad ja metsa Mark Iirimaal, ei muretse ma nõnda teaduspõhise metsandusteabe levikusse.“ ning väärtustab kahepoolset tagasisidet. Ta on eest tada inimestele loodusseadusi ja inimtegevuse mõju alt välja viia. üldse. Soovitan sama kõigile RMK on osalenud aktiivselt metsanduslike vedanud kooli digiarenguid ning olnud haridus- metsakasvatuse põhitõdesid. Kuna aga heaoluühiskonna paku- Metsamehe lugejatelegi! kutsestandardite väljatöötamisel ning kutse- mentor paljudele koolijuhtidele. Populaarne arvamus näib siiski tavatest hüvedest keegi loobuda Veelkord – metsandus on eksamite hindamiskomisjonide töös. RMK on „Haana on kui mastimänd, kellelt leiab tuge nii olevat, et kui me kohe midagi ette ei kavatse, tuleb inimtegevuseks ainuke majandusharu, mis on Kutsekoja hea partner OSKA programmis, millega värskelt istutatud männitaim kui ka aastaid temaga ei võta, saab maailm aastal 2050 vajalik puit ja muud materjalid seni suutnud inimtekkelistele kaardistatakse Eesti tööjõuvajadust ning metsan- koos torme trotsinud metsapuu,“ võttis žürii Haana kliimamuutuste tagajärjel otsa. Ja tuua kusagilt mujalt, igal juhul kliimamuutustele ka päriselt vastu- duse ametite tulevikuoskusi ja -teadmisi. Koostöös tubliduse kokku. ainuke teadaolev vastumehhanism mitte meie „tagaaiast“. Nii on kaalu pakkuda. Kõigil teistel on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga ning met- Aasta õpetaja galal kuulutati välja laureaadid on mets. Ainult et Euroopas ei napi aastaga Euroopa uuest, meie tasemele jõudmiseks tarvis sandust ja puiduerialasid õpetavate koolidega 12 kategoorias, lisaks anti välja kolm riiklikku kasva ühtki puuliiki, mille eluiga, roheleppe-nimelisest algatusest veel kõvasti pingutada. Ärgem jää- korraldati kevadel karjäärinõustajatele ja õpetaja- haridustöötaja elutööpreemiat. Konkursile esitati kas siis looduslikus või majandus- saamas silmakirjalikkuse ja gem ka ise loorberitele puhkama! tele neli teadlikkuse tõstmise päeva, et tutvustada 2051 kandidaati. likus plaanis, oleks lühem kui võltsmoraali musternäide. Püüdkem kogutud tarkust ja prak- sektori õppimis- ja töövõimalusi. Tunnustussündmuse eestvedajateks olid 2050 – 2020 = 30 aastat. Mistõttu Mina tulin pealinnast tagasi tilisi oskusi veel paremini raken- Mõistagi toodi välja ka RMK panus metsa- Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti tuleb Euroopa kliimaneutraalseks siiski hoopis teise sõnumiga. dada – muudame maailma! puhkuse võimaluste pakkuja ja loodushariduse Haridustöötajate Liit.

4 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 5 Uudised Uudised Rahvusvahelised metsa- majandusauditid: RMK metsad „Vereta jahil“ on säästlikult majandatud 500 Rahvusvaheliste metsasertifitseerimisega tegelevate audiitorifirmade auditid kinnitavad, et RMK tegevus hektaril pani RMK tänavu sai sarved pähe vastab säästliku ja keskkonnasõbraliku metsamajandamise metsa kasvama aladel, kus nõuetele. seda enne kasvanud pole. Augustis ja oktoobris toimunud audititel analüüsisid NEPCon OÜ Metsastati näiteks Aare Udras ja BM Certification Estonia OÜ audiitorid põhjalikult RMK metsa- väheväärtuslikke rohumaid, majandamissüsteemi ning tõdesid, et keskkonna-, majandus- ja karjääre, põõsastikke. sotsiaaleesmärkide tasakaalustatud täitmine on riigimetsas jätkuvalt Õhtuhämaruses tabatud tagatud. NEPConi kinnitusel vastab RMK jätkuvalt FSC® varblasemõõtu värbkakk (FSC-C022757) ning BM Certificationi kinnitusel PEFC säästliku ja tõi Aare Udrasele võistluse peaauhinna. keskkonnasõbraliku metsamajandamise nõuetele. RMK omab vabatahtlikult FSC metsamajandamise ja tarneahela Aigar Kallas valiti sertifikaati juba aastast 2002 ja PEFC metsamajandamise sertifikaati Euroopa riigi- 2010. aastast. Iga-aastaste auditite käigus hinnatakse metsamajandamise vastavust standardites seatud nõuetele ning võimalike puuduste metsa majanda- Loodusfotovõistluse „Vereta jaht“ tänavuseks leidmisel antakse tähtaeg nende lahendamiseks. Auditeerimises ei ole võidutööks kuulutati Aare Udrase foto häma- jate etteotsa kohta hoiakutel ega emotsioonidel – vastavuse hindamine on objek- Euroopa riigimetsa majandajate rikus rändavast värbkakust. RMK eriauhinna tiivne, see tugineb standarditele ja on reguleeritud rahvusvaheliste assotsiatsiooni EUSTAFOR üldkoos- pälvis Jarek Jõepera suurepärane tabamus nõuetega. olekul valiti organisatsiooni uueks ase- lõhna haistvast metskitsest. Peakorraldaja „Viimasel ajal on meedias kõlanud kriitilised väited, et RMK presidendiks RMK juhatuse esimees Tiit Hundi sõnul oli tänavune fotovõistlus Aigar Kallas, kes vahetab asepresi- rikub sertifikaatide nõudeid ega arvesta metsa majandades loodus- eriline, kuna jahti peeti lausa kaks korda. dendi kohal välja oma Soome kolleegi. väärtustega. Rahvusvaheliste audititega leiti, et RMK tegevused Kevadise eriolukorra ajal pildistas iga fotograaf Organisatsiooni juhtimist jätkab Baieri vastavad jätkuvalt säästva metsajamajandamise nõuetele. Eriti talle meelepärases kohas, septembri viimasel Liidumaa riigimetsa juht. kõrgelt hindasid audiitorid IT-lahendusi RMK metsamajanduses, nädalavahetusel toimus ühine fotovõistlus EUSTAFOR on 25 Euroopa riigi riigimetsa tõhusaid kontrollisüsteeme ja töötajate professionaalsust,“ lausus majandajate ühendus, mille põhiüles- Silma looduskaitsealal ja Matsalu rahvuspargis. RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson. anne on jagada parimaid metsandus- Peaauhinna saanud pildi kohta lausus Tiit Auditi järeldused põhinevad suurel külastatud objektide valimil: praktikaid liikmesorganisatsioonide Hunt: „Tähelepanuväärne on, et varblasemõõtu vaadeldi raieid, metsaparandust, looduskaitset, kõrge avaliku huviga vahel. Organisatsiooni peakontor asub kakuke üldse üles leiti ja lind talle omases alade majandamist, vääriselupaikade kaitset jm. Auditi tulemusena Brüsselis, kus koostöös teiste met- sügiseses rändemaastikus väga kenasti pildile tuvastasid NEPConi audiitorid ühe väikese mittevastavusena surnud sandusorganisatsioonidega ollakse saadi.“ RMK ja Overalli korraldatavast foto- kompetentsikeskuseks ka Euroopa Liidu puutüvede ja tüügaste vähesuse mõnel lageraielangil. jahist võttis osa 42 fotograafi. Neil õnnestus metsandusalases õigusloomes. Mõlemad audiitorirühmad hindasid standardite nõuetele vastavaks märgata nii suurulukeid, nagu põder, karu või „Nii Eesti kui ka kõigi teiste Euroopa ka RMK suhtluse kohalike elanike ja kogukondadega. NEPCon hunt, kui ka rohkesti haruldasi ja vähem harul- riigimetsa majandajate suurimaks RMK auhind läks Jarek Jõeperale, kes kirjeldab pildi saamislugu rõhutas, et suhtlus suuremate piirkondlike ja üleriigiliste huvirühma- dasi linde, kelle sügisene rändetee just Lääne- nõnda: „Olin hiilinud kahele metskitsele lähedale, kuid läbi kõrge lähiaja proovikiviks saab Euroopa ühtse dega peaks olema selgem, et mitte põhjustada tarbetuid pingeid. metsastrateegia väljatöötamine, mis maad läbib. Koroonaaeg lubas näitust „Vereta heina nägin vilksamisi vaid nende peanuppe. Aja jooksul tõusin püsti, seisin liikumatult ning lõpuks minuga harjuti. Kõrvad RMK jagab audiitori seisukohta. suudaks tasakaalustada nii metsaga jahi“ parimate piltidega metsamajas lahti hoida liikusid teineteisest sõltumatult, nagu lokaatorid, püüdes leida seotud elurikkuse säilimise, kliimamuu- vaid nädalajagu, ent kõik soovijad saavad pil- kahtlast heli. Tuul keerutas ja oli vahetevahel täpselt minu pealt tuste ohjamise kui ka puidukasutuse divalikuga tutvuda RMK Flicr’i kontol ning tundus uskumatu, et loomad veel ei põgene, vaid söövad suurendamise,“ lausus RMK juhatuse (www.flickr.com/riigimets). ning mind endiselt taluvad.“ esimees Aigar Kallas. EUSTAFOR-i liikmed haldavad kokku ligi kolmandikku Euroopa metsadest. EUSTAOR-i 50 miljonit hektarist veidi „Vereta jaht 2020“ auhinnad: enam kui 80 protsenti moodustavad metsad ja ligi 20 protsenti muud kõl- Peaauhind – Aare Udras, hämarikus rändav värbkakk RMK auhind ja ajakirja Eesti Jahimees auhind – Jarek Jõepera, metskits haistab lõhna vikud. Võrdluseks, RMK hallata on 1,4 miljonit hektarit, millest veidi üle 1 miljoni Ajakirja Eesti Loodus auhind – Jaan Künnap, Haapsalu künnivares moodustavad metsad. Ajakirja Eesti Mets auhind – Heiko Kruusi, punaselg-õgija pulmad palgivirnal „RMK tugevuseks peetakse kollee- Ajakirja Horisont auhind – Remo Savisaar, soorisla loojangus gide hulgas eelkõige võimet ühendada Eesti Jahimeeste Seltsi auhind – Ingmar Muusikus, kaksikportree noortest põtradest metsa majanduslikke ja looduskaitselisi Tallinna loomaaia auhind – Jarek Jõepera, päikeseloojangul urust väljuv mäger väärtusi, samas on meil kolleegidelt palju õppida metsa- ja maakasutuse mitme- Hotell Pesa auhind – Jarek Jõepera, kukkurtihase pesa Kõrgendatud avaliku huviga alal Kõverjärve ääres Koorastes Looduse Omnibussi auhind – Hendrik Relve, haneparv koidupunas Põlvamaal lepiti kohaliku kogukonnaga metsamajandamise kesistamise vallas,“ hindas Aigar Kallas Silma Õpikoja auhind – Remo Savisaar, pöialpoiss tingimused kokku enne raiet. Foto: RMK oma võimalusi uuest ametist Eestile kasu tuua.

6 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 7 Peateema Peateema

Metsa ei muuda üksnes raied Veidi üle poole metsandiku metsamaadest on majandusmetsad, range kaitse all on Kaitsealasid 38 ja piirangutega metsa on 10 protsenti. Nüüd on RMK-s võetud suund, et ka tuleb juurde Metsakorraldaja kaitsealused metsad tuleb ära hinnata. „See on loomulik protsess, et ühed paigad raiutakse „Nende puhul on varasemad andmed lagedaks, teised jõuavad latimetsaikka ja nii edasi. 20 ja rohkem aastat vanad ning metsa Mets elab oma elu,“ märgib Voldemar Sindonen, minnes lähed nagu täiesti uude kohta,“ kelle korraldada on Aravete metsandiku metsad ei spekuleeri, märgib Jänes, et avanev vaatepilt võib Järva- ja Lääne-Virumaal. Metsamaad on seal osutuda päris ootamatuks. Ta toob näiteks 16 700 hektarit, range kaitsega mets moodustab paiga, kus 1991. aastal tehti lageraie ja sellest 46, majandusmets 45 ja piirangutega mets millalgi pärast seda arvati see mets 8 protsenti. Suurema osa kogu metsamaast moodus- vaid mõõdab, looduskaitseala sisse. „Seal on hästi näha, tavad keskealised ja küpsed metsad, sama kehtib ka kuidas tuleb isetekkeline mets,“ räägib kaitsemetsade kohta. „Kaitsealasid on vahepeal Kuido Jänes. „Kui tahetakse põlismetsa juurde tulnud 1753 hektarit, kui laane- ja salumetsa moodi metsa, siis jäme puu kasvab kirve kaitse alla võeti ning mõnda kaitseala on ka laienda- hindab ja toel, aga seal pürgib taeva poole tihe, tud,“ lisab ta. Peapuuliik on kuusk ja kui metsi uuen- peenike vits.“ Looduskaitse on metsa datakse, siis ikka pigem kuusega. „Mändi istutatakse sealkandis muutnud muulgi moel. samuti, aga temaga on ulukikahjustuste ohu tõttu Kikerpera looduskaitsealal on käimas rohkem vaeva. Kui ei pritsita, siis süüakse ära, olgu analüüsib metsise elupaiga taastamise projekt, selle lank või suure tee ääres. Kaske pannakse ka, aga käigus on suletud kuivenduskraavid, vesi suuremalt jaolt tuleb kask ise.“See, kui mets on istu- Tekst: Kristiina Viiron on metsaaluse üle ujutanud ja kuused on tatud, ei tee sellest veel Sindoneni sõnul puupõldu. Fotod: Arno Mikkor, Jarek Jõepera ära kuivanud. Nii võib see tunduda metsavõõra inimese jaoks, kes Metsakorraldaja saab oma tööpiirkonna läheb noorde metsa ja näeb rivis kasvavaid puid. põhjal tuua looduskaitseliste piirangute „Puupõld on Lääne-Euroopast üle tulnud mõiste, mõjust metsa arengule veel kolmandagi meil nii kaugele ei ole jõutud,“ nendib Sindonen. näite. Ta näitab ala, mis 1990. aastate „Prantsusmaal kasvavad puud sirges reas puhtkul- alguses lagedaks raiuti, misjärel istutati tuurina, nii on hea majandada. Aga meil vist nii kau- sinna männid. Männikultuuris jõuti kaks gele ei jõuta.“ korda ka hooldustöid teha, kuid seejärel arvati ala sihtkaitsevööndisse ning Metsakorraldaja mõõdab metsa vähemalt iga kümne aasta tagant ja nii on tema silme all kogu metsa elukaar nii kaitse- kui ka Kaitsealune mets majandusmetsades. Oma töiseid tähelepanekuid selle kohta, kuidas Riisselja metsan- dikus, kus range on pilt meie metsades muutunud, jagavad RMK metsakorraldajad kaitse all on Kuido Jänes, Voldemar Sindonen ja Kaire Vinkel. 38 protsenti metsamaadest.

Kuido Jänes metsas, Piirkond, kus RMK metsakorraldaja Oma tööpiirkonnale Riisselja metsan- mis tema töö algus- aastail oli latimetsa- Kuido Jänes metsi takseerib, on talle tut- dikule on mees ise nime pannud – kuna- eas. Nüüd on siin tav juba ligi 30 aastat. 1991. aastal alustas gise raudtee harujaama järgi. tehtud harvendusraiet. ta Kilingi-Nõmme näidismetsamajandi „Riisselja metsandik jookseb Kilingi- Välinõmme metskonnas tööd metsa- Nõmme lähedalt lõunas Navesti jõeni vahina, aasta pärast juba metsnikuna. põhjas, see on päris suur ala – metsa- Metskondi on vahepeal kaotatud ja tema maad on 16 600 hektarit,“ räägib Jänes. ametki uueks saanud, ent tööpiirkond Sealkandis on omal ajal metsi tublisti suurt muutunud ei ole. Nii oskab ta pal- kuivendatud, mis tähendab, et leidub jude metsade kohta võrdlevalt rääkida. palju kõdusood, samuti angervaksa ja „Seal, kus olid latimetsad, tehakse teisi niiskete muldade kasvukohatüüpe. nüüd harvendusraiet, ja kunagised suured „Ühe eraldise piirides võib olla isegi metsad on nüüd noorendikud. Pilt on ikka kolm-neli eri kasvukohatüüpi – üleval palju muutunud,“ tõdeb Jänes oma töö mustikas, all kõdusoo ja keskel anger- algusaastate metsadele mõeldes. vaksa,“ märgib ta.

8 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 9 Peateema Peateema

valgustusraiet enam teha ei tohtinud. sellest, kas raiesmikule istutati uued puud noorendikufondi. Latimetsad aga liiguvad „Mände siin enam polegi, sest mänd või jäeti see looduslikule uuenemisele. andmebaasis edasi praakeri töölauale ja vajab valgust, ainult kased, kõik kännu- Uuenenuks loetaks mets siis, kui hektaril jäävad oma esimest harvendusraiet võsust kasvama hakanud,“ nendib ta. kasvab vähemalt 1500 poolemeetrist mändi ootama. Kuido Jänes märgib, et siinkohal Sagedase süüdistuse, et tulevastele või tuhat sama kõrget kuuske või 1500 on ka üks „aga“. Kuna täiuse arvutab põlvedele ei jää enam midagi raiuda, kui muud metsauuenduseks sobivat puuliiki. arvutiprogramm metsakorraldaja sisesta- kõikjal tehakse nii palju lageraieid, saab ta Kuido Jänese kogemust mööda kasvab tud andmete alusel automaatselt ning kui oma tööpiirkonna metsade näitel kohe puid endisel raiesmikul tavaliselt puid on küll palju, aga täiust vähe, võib ümber lükata. Möödunud sajandi alguses rohkemgi – 2000–5000 puud hektaril. ala andmebaasis liikuda kogemata harvi- raiuti sealkandis Pärnu tselluloositehase „Muidugi on ka erandeid, kus eraldis ei kute nimekirja ja lageraiefondi. See tekib varustamiseks, aga ka esimese maailmasõja saa metsale vastavat kirjet ja metsakasva- metsakorraldaja sõnul tavaliselt siis, kui ja Vabadussõja aegsete küttekontorite tege- taja peab seal veel vaeva nägema, et eraldis peapuuliik ei ole suures enamuses, näiteks vuse tõttu üsna ohtralt metsa. vastaks metsa uuenemistingimustele,“ pool koosseisust, ja kaaspuuliigid on liiga „Seepärast on siinsed metsad ka üsna märgib ta. Näiteks kord oli tema sõnul peenikesed, et jääda rinnaspindala mõõt- ühtlase vanusega, 80–100 aastat,“ märgib langil hakanud vohama hoopis tihe paaks- misel relaskoobi vahele. Kokku on puid Jänes. „Eks mingi aeg tehti siin ka lageraiet puuvõsa ning niisugune tükk läheb metsa- aga normaalses arvukuses ehk 1600–1800. ning uus mets kasvas peale. Ka nendest kasvataja töölauale tagasi. „Olen pidanud saatma kaaskirja, et ala ühtlase vanusega metsadest on mitmed Kui ala on aga nõuetekohaselt uuenenud, mitte raiesse määrata,“ märgib ta, lisades, osad praeguseks saanud kuni 30-aastasteks arvatakse see kultuurifondist noorendiku- et üldjuhul läheb mets siiski harvendus- Kaire Vinkel. noorteks metsadeks, ja neid, nüüdseid noori fondi ning seal saab hakata metsakasvatus- raie fondi ning kuue-seitsme-kaheksa metsi, saavadki tulevased põlved kunagi liku võttena valgustusraiet tegema. aasta pärast ongi põhjust hõredamaks raiuda. Nii et see jutt, et edaspidi midagi Järgmisel korral seab metsakorraldaja raiumine ette võtta. raiuda ei saa, küll paika ei pea.” Ühtlasi oma sammud sinna siis, kui takseerandmed Siingi nimetab metsakorraldaja ühe märgib ta, et nii võib see minna aga juhul, saavad kümne aasta vanuseks. Pärast seda „aga“. „Kui viimased takseerandmed on Esimeses rindes kui metsa kogu aeg järjepanu kaitse alla kirjeldab ta sama ala siis, kui metsakasva- raie tegemise ajal juba ligi kümme aastat võetakse ja majandusest välja arvatakse. taja annab teada, et valgustusraiet ta seal vanad ja kui nende alusel tööle hakata, neli liiki Ala, kus taasta- „Sellise tegevuse tulemusel ei ole me enam ei tee. Selleks ajaks on puude vanus võib metsa liiga hõredaks raiuda,“ märgib „Kui on viljakas pind, siis puhtpuistut on ikka takse metsisele lapselastel tõesti midagi raiuda,“ lisab ta. juba 20–25 aastat ja mets peaks olema ta, tuues näiteks juhuse, kui tema tuttav väga vähe,“ tõdeb Õisu piirkonna metsakorraldaja sobilikku elupaika. jõudnud latimetsaikka. „Enamasti nii ongi, hakkas harvendusraiet tegema paigas, kus Kaire Vinkel oma tööala kohta, kus tema sõnul kasva- Kuivenduskraavide Metsa sünnist peale kui kõik on hästi läinud,“ märgib Jänes. ta ise oli kunagi metsnikuna töötamise vad mitmekesised segametsad. „Esimeses rindes on sulgemise tõttu on Metsakorraldaja vaatevälja satub lageraieala Ent kui mets on jäänud tihedaks ja peeni- ajal lageraiet teinud. keskmiselt neli puuliiki: lisaks kuusele, männile ja vesi metsaaluse üle ujutanud ja esimest korda siis, kui lank on uuenenud keseks, nii et keskmine rinnasdiameeter Seal oligi viimasest takseerimisest mitu kasele võivad olla veel ka haavad, lepad, saared, kuused kuivanud. ehk kolm-neli aastat pärast raiet, olenemata jääb alla 7 sentimeetri, jääb mets edasi aastat möödas ning nende andmete järgi tammed, pärnad, jalakad,“ loetleb ta. oli puistu kõrgus 16 meetrit, tegelikult aga Nii Viljandi- kui ka Pärnumaa metsi hõlmava juba 19–20 meetrit ja kui harvendusraiel Õisu taksaatori piirkonnast moodustavad suurema osa lubatud minimaalne rinnaspindala oleks majandusmetsad (65 protsenti), rangelt kaitstavaid takseerandmete põhjal jäetud, olekski metsi on 26 protsenti ja majanduspiirangutega mets liiga hõredaks raiutud. metsi 9 protsenti. Metsamaad on 16 610 hektarit. Ka „Noor mets kasvab kiiresti, seepärast seal on range kaitsega metsade osakaal salu- ja laane- peaks noort metsa sagedamini taksee- metsade kaitse alla võtmisega suurenenud. rima,“ märgib Jänes, täpsustades, et selle Rääkides muutustest metsas, toob Kaire Vinkel esile suuna on RMK ka võtnud ning püütakse metsakuivenduse mõju, mis puude kasvule nähtavalt inventeerida viie- kuni seitsmeaastaste hoogu annab. „Viimasel ajal on tehtud märgades kohta- vahedega. des istutusi, kus kopaga tehakse küngas ja puu istuta- „Pärast harvendusraiet kirjeldame takse sellele – mänd läheb seal küll väga hästi kas- metsa uuesti ja seejärel omakorda uuesti vama. Muidu mõnikord soometsadesse istutatud mänd siis, kui tehakse järgmine harvendusraie seisab ja seisab ega taha edeneda,“ ütleb ta. või kui andmed saavad kümne aasta vanuseks, ja nii kuni lõppraieni välja,“ selgitab Jänes. Eelkirjeldatud rütmi võivad segamini Puupõldu, millega viimaste aastate lüüa metsakahjustused, näiteks torm, jooksul istutatud metsa pahatihti võr- põlengud, haigused ja putukakahjustused. relda tavatsetakse, ei ole ta oma tööpiir- Siis tuleb metsakorraldajal kahjustatud konnas kohanud. „Esimesel valgustus- osa uuesti ära kirjeldada. Tänavu näiteks raiel raiutakse lehtpuud okaspuude tuli hinnata üraskikahjustusi. „Mul suuri kõrvalt tavaliselt välja, aga hiljem jäe- alasid ei olnud, raiesse läksid väiksed, takse ka neid kasvama ja kujundatakse 0,3- ja 0,2-hektarilised tükid,“ täheldab ta. segapuistu,“ märgib ta.

10 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 11 Peateema Peateema

ikka Trico. „Keeruline on vaid leida pritsimiseks aega, peab olema kuiv ja temperatuur +5 või enam, muidu hangub vahend selgpritsis ära,“ märkis Väät. Lambalõhn Taimede pritsimiseks on kasutusel mitmesugused töövõtted. „Ülepinnaliselt või osapinnaliselt, valitud Tekst: Kristiina Viiron taimede pritsimine, diagonaalis, ridade kaupa jne,“ Fotod: Karli Saul loetles Väät. „Samuti oleme praktiseerinud ka seda, hoiab sõralised et taimed pritsitakse enne istutamist taimekastides. Seda teeme Saaremaal ja Hiiumaal, kus on olnud juhuseid, et pärast istutamist söövad hirved kohe okaspuudest eemal taimed ära või tõmbavad maa seest välja.“ Kümnemeetriste ridade kaupa Aja jooksul on selgeks saanud, millist meetodit Igal aastal pritsib RMK lambarasvast valmistatud kuskil kandis on otstarbekas kasutada. „Neli aastat tagasi proovisime Tricot esimest korda, püüd- preparaadiga mitu tuhat hektarit männi- ja kuusekultuure, sin kitsest targem olla ja pritsisime männilanki, et sõralised tulevikupuid nahka ei paneks. aga kõrval kuusk söödi kõik ära,“ meenutas Kagu piirkonna metsakasvataja Koit Kraav. Tema sõnul polnud kitsed tollal aastaid kuuskede kallal Esimest korda prooviti sõralisi okaspuukultuuri- tustalituse juhataja Toomas Väät. Tema sõnul on käinud ning ohtu neile ei tundunud olevat. Ka oli dest Trico-nimelise preparaadiga hakata eemal pritsimisest tõesti kasu. „Näiteks eelmisel aastal Tricot tol korral vähe ning puudusid ka teadmised hoidma seitse aastat tagasi. Kuna toona osutus töödeldi Tricoga peaaegu 3700 hektarit ning ja kogemused, kuidas see töötab. „Siis lihtsalt Eesti turul uudne preparaat tõhusaks tõrjevahen- praegu on nendel aladel ulukikahjustusi kõigest tegelesime piiride kompamisega,“ märkis ta. diks, soetab RMK nüüd hankelepinguga igal aastal 7 hektaril – seega töötab,“ märkis Väät. Loomad ligi 15 000 liitrit Tricot, millega töödeldakse sügi- hoiab kultuurist eemal vahendi lõhn, mis püsib seti enam kui 3500 hektarit mände ja kuuski. See tootja lubaduste kohaselt kuus kuni kaheksa kuud. Eelmisel aastal töödeldi Tricoga peaaegu on ligi kolmandik RMK uuendatavatest aladest. RMK-s on proovitud ulukeid tõrjuda ka Cervakoli 3700 hektarit ning praegu on nendel „Suuremas mahus üle Eesti hakkasime taimi ja Plantskyddiga, ent kõige etem nii oma omadustelt pritsima 2018. aastal,“ rääkis RMK metsakasva- kui ka töötlemise efektiivsuselt on Väädi kinnitusel aladel ulukikahjustusi kõigest 7 hektaril – seega töötab.

Kahjustustest ei pääse Urmas Sälg laseb männile selga sahmaka lambarasvast nagunii. Siin on põder Tollal laskis ta langil pritsida ära kõik puud, valmistatud peletusvahendit. Kui lank on suur ja juba mõnda aega tagasi ent nüüd kasutab Kraav oma Tartu lähistel asu- korralikult hooldatud, siis suudab ta päevas ära pritsida käinud kuuske koorimas, vatel lankidel ridade kaupa pritsimist. Ühe rea 3 hektarit kultuure. Väikeste ja/või hooldamata lankide puhul vähem, 1–2 hektarit. näitavad Kagu piirkonna laius – nii selle, mida pritsitakse, kui ka selle, metsakasvataja Koit mis pritsimata jääb – on umbes kümme meetrit Kraav ja raietööline Urmas Sälg. ning pritsitavas reas soovitab ta lambarasvaga see kitse käest päästa,“ märkis ta. „Olen Kagu katta iga taime. piirkonnas ainulaadne, kes püüab tervet okaspuu- „Lõhn mõjub 10–15 meetri kaugusele,“ põhjen- fronti päästa.“ Ka tänavu töödeldi tema töömail das Kraav reavahet ning asjaolu, miks pole tema 900 hektarit okaspuukultuure. Seda tööd teevad hinnangul tarvis kõiki langil kasvavaid puid RMK raietöölised ja lepingulised partnerid. Tricoga kokku teha. Pritsida laseb ta kõiki kevadel istutatud lanke, „See on meie katsetus, ei ole teadus. Aga eelmi- sest kits naksab juba madalat taime. „Kui kits sel aastal pritsisime 900 hektarit ja võin praegu männil ladvapunga ära võtab, siis on taimega kindlalt öelda, et kitsekahjustust ei ole. On see finito,“ selgitas Kraav. Kuusest võib pärast ladva „tinatõrje“ või Trico teene, aga üks neist aitas,“ mahakaksamist midagi veel tullagi, aga kultuur muheles ta, meenutades sealjuures ka 2015. aastat, tahab tublimat hoolt ja vigane puu ei sirgu mil tema tööpiirkonnas Reolas sõid kitsed ära jõudsalt. 38 hektarit männikultuure – kõik aasta või kaks Kagu piirkonna metsakasvatusjuht Indrek varem istutatud. Karolin märkis, et valdavalt pritsitakse vastseid istutusi, ent ka vanemaid kultuure. „Oleme pritsi- Parem pritsida kui hiljem asendada nud ka noorendikumõõtu, 2–4-meetrisi kultuure,“ Just kitsede pärast tulebki Kraavi sõnul Tartu täpsustas ta. „Eelisjärjekorras hooldame väikse- ümbruse okaspuulanke pritsida. „Kits elab põllu maid kultuure, proovime esimesel aastal võimali- ja metsa piiril, siin on metsa vähe ning on vaja kult palju kaitsta erinevate kahjustuste eest.“

12 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 13 Peateema Uudised Elistvere hundi- Ilmus Sagadi poisi nimeks kriminaalromaani sai Koroonius uus osa Sügisel Riia loomaaiast Elistverre saabunud Kirjastus Hea Lugu hundipoisile nime leidmise konkursil tuli võitjaks andis välja RMK Koroonius. Algselt Norrasse jõudma pidanud Sagadi muuseumijuhi loom saabus Eestisse just tänu koroonaaegsetele Ain Küti uue krimi- piirangutele, aga eks kõla see nimi ka igati naalromaani „Kuldse kuninglikult. medaljoni mõistatus. „Oleme pikalt unistanud, et saaksime teiste meie Sagadi paruni mõrva- loodusele omaste liikide seas tutvustada ka Eesti lood“. See on mõtte- rahvuslooma hunti, kes on eesti rahvapärimuse üks line järg eelmisel populaarsemaid loomi ja meie metsade hea käekäigu aastal ilmavalgust indikaatorliik,“ lausus RMK Elistvere külastus- näinud debüütteosele keskuse teabejuht Elle Mäerand. „Eesti looduses „Risti soldati elab umbes 200 hunti, eelkõige rabades ja suurtes mõistatus“. metsamassiivides, ent vähestel õnnestub hunti kui Seekordse loo tegevus viib lugeja 1829. inimpelglikku looma märgata looduses. Nüüd on aasta kuuma suvesse, kus Sagadi mõisahärral Tricoga kaetud kuusk. kõigil võimalus tulla Elistverre hunti oma silmaga Paul Alexander Eduard von Fockil tuleb Trico lõhn mõjub nii, et uudistama.“ lahendada Kavastu mõisa suveballilt alguse sõralised hoiavad eemale. Kokku esitati hundipoisi nimekonkursile 181 nime, saav keeruline ja ootamatute pööretega mõr- mille seast žürii valis parima. „Enim pakutud nimeks vade müsteerium. Endise Haljala kihelkonna oli Villem, järgnesid Hundu, Uugu ja Uudu,“ avas maadel hargneva loo kriminaalne liin on Elle Mäerand nimekonkursi tausta. autoripoolne fiktsioon, kuid seda on täienda- Kagu piirkonnas pritsiti tänavu kokku 1900 Lisaks hundile näeb Elistvere loomapargis euroopa tud paljude päriselt aset leidnud sündmuste ja hektarit noori okaspuid. Kui kaua Trico toimib, enne kui loomad piisonit, põtra, põhjapõtra, metskitse, kabehirve, juhtumistega. Koit Kraav on arvutanud, et ühele hektarile aru saavad, et tegelikult sünniks ka pruunkaru, ilvest, rebast, kährikkoera, halljänest, Teos on juba leidnud ka positiivset vastu- kulub pritsimise peale sama palju raha, kui hiljem pritsitud puust suutäisi haugata, seda harilikku oravat, metsnugist, tuhkrut, kivinugist ja kaja. Näiteks kirjutas Jaan Martinson Eesti läheks 200 männi või 150 kuuse asendamiseks. metsakasvatajad kindlalt veel ei tea. ameerika naaritsat, koduloomadest ka küülikuid. Päevalehes: „Ain Kütile kauakestev aplaus „Meie meetodi puhul kulub Tricot umbes pool- Siseruumides võib tutvuda merisigade, deegude, ning palve kiirustada järgmise raamatuga. teist liitrit pluss pool liitrit hektarile, aga neil, kes liivahiirte ja laborirottidega. Loomadega tutvumist Ning tõdemus: Indrek Hargla on saamas tõsist ülepinnaliselt teevad, kulub 7–8 liitrit,“ teab ta, „Suurem algtihedus ei ole siinjuures lahendus, lihtsustavad infotahvlid. Selgitustega on tähistatud ka konkurenti võitluses Eesti krimikirjanduse tõdedes, et pritsida on ikkagi etem kui hiljem istu- sest me kasvatame ikkagi metsa,“ märkis Väät, et loodusrajad, kus saab tutvust teha kopra eluviisiga kuninga trooni pärast.“ tust täiendada. „Asendus ei kasva ju õigel ajal lausa külg külje kõrval ei ole plaanis taimi istutama ning Eesti mitmekesise metsaelustikuga. Raamatut saab soetada raamatukauplustest välja,“ põhjendas ta. hakata. ning Sagadi mõisast. Kui kaua Trico toimib, enne kui loomad aru Otstarbekas ei ole tema hinnangul ka näiteks saavad, et tegelikult sünniks ka pritsitud puust metsakasvatusõpikust leitav soovitus lükata põdra suutäisi haugata, seda metsakasvatajad kindlalt tõrjumise eesmärgil valgustusraiet edasi ning hoida veel ei tea. „Lätlased ütlevad, et hirv harjub ühe puistus suuremat tihedust. repellendiga paari aasta jooksul ja hakkab ikka „Eeldus, et jätan paar aastat valgustuse tegemata, sööma, tuleb vahetada. Meil hetkel seda teadmist lasen istutatud männid käest ära, sest äkki tuleb ei ole, kuid mõned märgid saartelt, kus hirvi muidu ulukikahjustus, on asjatu lootus,“ lausus ta, palju, on tulnud,“ märkis Toomas Väät. „Aga toetudes soomlaste tehtud uuringule. Sellest selgus, 22,7 põder vist ei ole nii tark, et lambarasvaga ära et rohkem kahjustusi tuli ette just tihedates nooren- miljonit taime pani RMK tänavu harjuks.“ dikes, kus loom tunneb end turvalisemalt ja kus metsa kasvama, neist miljon kuuse- Kraavi sõnul ei ole seni põhjust arvata, et kitsed kasvab rohkem eri puuliike. taime sügisel. Sügisistutust soosib oleks Trico omaks võtnud. „Me ei saa teha halvemat metsakasvatuslikku piisav niiskus ja jahedam ilm, lisaks otsust, sest äkki on ulukikahjustuse oht,“ rõhutas aitab see hajutada koormust kevadi- Istutatakse ka sõraliste jaoks Väät. Pikas perspektiivis on kultuuride kaitsmisel sel kiirel istutusperioodil. Sügis on Juba okaspuid istutades arvestab RMK teatud ris- kõige õigem lahendus, nii et metsaomaniku talu- sobiv aeg metsauuenduseks ka neil kiga, et osa taimi tõenäoliselt ära süüakse. Näiteks vuspiir väga ületatud ei saaks, tema sõnul ikkagi aladel, kus kevadel pesitsemisperioo- männi puhul pannakse mulda 3200 taime hektarile, ulukite ohjamine. „Sest töötlemine tähendab, et dist tulenevate ajaliste piirangute või kuid kriitiliseks läheb asi siis, kui alles on jäänud kuskil jäävad taimed alles ja loom leiab need siis kaitsealuste liikide elupaikade tõttu vähem kui 1500 taime. kuskilt mujalt,“ põhjendas ta. töid teha ei saa.

14 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 15 Kliima Kliima

metsaparanduse töörühma laual põlevkivituha kasutamine metsateede muldkehade parendamisel, Susinikubilanss on kliimakangelaseks Muudame maailma 2.0 kus esialgsed katsed on juba töös ja tulemused oleku alus, sest susinikust lähtuvate paljulubavad. eesmärkide seadmiseks peame teadma, RMK-s on viimase aasta jooksul tegeletud aktiivselt arenguprojektidega, Metsade parema kasvu ja ka kvaliteetsema kuidas ja kui palju me praegu susinikku puidu saamise juures on oluline ka metsakahjus- mis aitavad RMK-l olla kliimakangelane ja leevendada kliimamuutuste tuste vältimine ja likvideerimine. Seda töörühma kasutame, kasvatame ja seome. mõjusid. Teeme vahekokkuvõtte ja tutvustame projekte lähemalt. juhib Olavi Andres. Hetkel koostab töörühm raamistikku, mille alusel jaotada kahjustused Tekst ja fotod: Hardo Becker ohtlikkuse alusel rühmadesse. Selle alusel luuakse eeldused, et kahjustused saaksid õigel ajal likvi- deeritud. Kahjustustega mittetegelemine suurendab Minu roll RMK kliimamuutuste osakonna analüüse ning on selgunud, kus eri tööde metsades ka teiste kahjustuste levikut ning pärsib spetsialistina on neid arenguprojekte koordi- juures on võimalik tegevusi optimeerida. metsa uuendamist. neerida ning koostada RMK süsinikubilanss. Analüüsitud on nii istutamise algtihedusi, Süsinikubilanss on kliimakangelaseks oleku vesivagude vajadust, maapinna ettevalmistust alus, sest süsinikust lähtuvate eesmärkide looduslikule uuenemisele jätmisega kui ka seadmiseks peame teadma, kuidas ja kui paljut muud. palju me praegu süsinikku kasutame, kasva- Kui Toomase teema lõppeb valgustus- tame ja seome. Kuna Eesti metsad on väga raiega, siis sealt edasi vaatab metsa kasvata- eriilmelised, pole süsinikubilansi koostamine mist Tavo Uuetalu. Tema analüüsis eri lihtsate killast – elemente, mille mõju peab puistute koosseise, otsides vastust, kus meie arvestama, on palju. metsades on kõige rohkem süsinikku ning Koos süsinikubilansi teemaga on RMK-s milline puistu koosseis annaks kõige rohkem käsil 16 arenguprojekti. Neist kümne puhul süsinikku ka pikaajalisse kasutusse läbi puidu ootame töörühma kokkuvõtet ja soovitusi väljatuleku. Võtmesõna on just pikaajaline juba selle (2020) aasta lõpuks, kuue puhul puidu kasutusse võtmine ja selle tarvis metsa 2022. aasta lõpuks. Arenguprojektid võib kasvatamine. jagada kolme rühma: esimene tegeleb Süsinikku saame siduda ka mittemetsamaid metsanduse arenguga, teine muude vald- metsastades. Just selle potentsiaali välja- kondade arenguga ja kolmas tulevikuarengute selgitamise ja eesmärgistamisega tegeleb prognoosimise ning tulemuste laiemale üldsu- Marko Trave töörühm. Kui mittemetsamaal sele edastamisega. on olemas potentsiaal metsastamiseks, siis tuleb seda ka realiseerida. Samas on oluline Metsanduse kliimakangelased ära kasutada ka need maad, kus seda potent- Metsanduse arengutega tegeleb kaheksa siaali ei ole, olgu see siis põllu- või rohumaa töörühma: taimekasvatusest eri metsa- rentimine või maa kasutamine elurikkuse majandamisviiside ja -kahjustusteni välja. suurendamiseks. Esko Krinali vedada on haigus- ja kliima- Nii mittemetsamaid kui ka praeguseid kindlamate taimede tootmise teema. Praegu metsamaid aitab metsastada, metsa kasvu- on välja toodud kaks haigust, mille vastu kiirust tõsta ja paremini kasutada metsa- otsitakse haiguskindlust – harilikul männil ja parandus, millega tegeleb Toomas Kivisto harilikul kuusel juurepess ning arukasel töörühm. Siiamaani on tegeletud varasemalt leherooste. Hinnanguliselt võiks kuuse palgi kuivendatud metsamaa potentsiaali kaardis- osakaal juurepessule haiguskindlamate tai- tamise ja kasutusse võtmisega, analüüsides mede puhul tõusta praeguselt 55 protsendilt samas ka kehvemate boniteetide puistuid, 75 protsendini. kus kuivendamise efekt on väiksem ja

Toomas Väädi töörühmale on püstitatud CO2 emissioon tänu kuivendusele suurem. ülesanne leida uusi lahendusi ja viise, kuidas Kus vajadus ja võimalus, tuleb tänu kuiven-

lage ala saaks kiiremini uuenenuks ja milline dusele saadud ja CO2 siduv täiendav juurde- võiks olla soovitud noorendik pärast viimast kasv läbi kuivendussüsteemide rekonstrueeri- valgustusraiet. Siiamaani on tehtud palju mise ja hooldamise säilitada. Samuti on

16 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 17 Kliima Kliima

aga keskkonna säästmise eesmärgil saaks kasutada nii oma tööde hin- tegevused, mis tulevikku suunatult oleks alternatiive nii kütuste kui ka damiseks kui ka metsades liikujate suurendavad süsiniku sidumist ja autopargi uuemapoolsena hoidmise suunamiseks keskkonnahoidliku- globaalset varu. Süsinikumajan- vallas. Samuti on võimalik kokku- mate valikute suunas. duse juhtimisel peame arvesse hoid nii keskkonnale kui ka raha- võtma puidu asendusefekti – seda, kotile, valides transpordi asemel Kuhu tahame jõuda ja kui palju jääb tänu puidu kasuta- kokkusaamisteks tänapäevaseid kuidas kõik teised sellest misele fossiilseid kütuseid ja IT-lahendusi. osa saavad? betooni kasutamata ehk ei vabane Peale transpordi on võimalik Selleks, et meie arengud ei jääks atmosfääri lisasüsinikku. emissioone vähendada ka kontori- ainult meie enda teada ja ka kõik Pika perspektiiviga tegeleb ka tes. Selle teema eestvedajaks on teised saaksid olla kliimakange- Kristjan Tõnissoni juhitav RMK Andrus Lauren. Kui hetkel on lased, juhib Sille Ader RMK 2100 töörühm. Selle ülesanne on RMK kontorite n-ö tipuks Tartu uus kliimateemade ja -teenuste kom- leida hetkel parim olemasolev kontor, mis on saanud energiamär- munikatsiooni. Juba praegu on teadmine ning selle põhjal võima- giseks A, siis tulevikus on plaan väga palju ära tehtud, valminud lused, et meil ka tulevikumetsi teha ka teistes RMK kontorites on kliimakangelaste koduleht ja kasvatades oleks võimalik arves- energiaauditid, et leida võimalusi toimunud sotsiaalmeediakam- tada kliimamuutustest tulenevate emissiooni vähendamiseks. Samuti paaniaid. Lõpuks peaksid kõik muutustega. on prügi sortimine keskkonna jaoks meie arengud jõudma kommuni- Kõik RMK arenguprojektid on oluline ning ka selles vallas peaksid katsiooni kaudu meist eraldi pusletükid, mis annavad lähiajal jõudma lahendused kõiki- kaugemale. kokku suure pildi. Suure pildi abil desse kontoritesse. Et oskaksime hinnata kõiki neid saame teha organisatsioonina tar- Prügi sortimise võimaluste suu- arengud, mis me kliima vallas gemaid otsuseid ja olla ka ühis- rendamisega on juba varem tegele- teeme, juhib Rainer Laigu konnas eeskujuks kliimamuutuste nud ka külastuskorralduse osakond. töörühma, mis tegeleb süsinikuma- leevendamisel. Tehes tarku otsu- Praegu otsitakse juurde lisalahen- janduse juhtimise, hinnastamise ja seid nii metsas kui ka muude dusi külastuskorralduse kliimamõju tunnustamisega. Töö eesmärk on tööde optimeerimisel ning vähen- leevendamise töörühmas Marge leida võimalused, kuidas juhtida ja dades oma süsinikujalajälge, Rammo juhtimisel. Otsitakse või- korraldada RMK-d nii, et süsiniku oleme ise kliimakangelased ja malikult kauakestvaid taaskasutatud emiteerimist vähendada ning selle suudame mõjutada ka teisi enda materjale taristu ehitamiseks ja töö- käigus valmiv „toode“ ja „teenus“ ümber. Esimesed maailma tatakse välja külastuskorralduse seoks ja talletaks süsinikku roh- muutma hakkavad otsused jõustu- süsiniku jalajälje indeksit, mida kem. Peame leidma sellised RMK vad juba järgmisel aastal! Oluline teema on elurikkus ja mise võimega arvestava müügi- selle eestvedaja RMK-s on Kaupo Peame leidma sellised süsteemi loomise ja juurutami- Kohv. Maailmas ja Euroopa Liidus RMK tegevused, mis tule- sega, mis asetab metsakasutusele vaadeldakse kliimakriisi ja elurik- vikku suunatult suuren- uued proovikivid. Süsiniku sal- kuse kriisi kui üksteist võimenda- davad susiniku sidumist vestamise aspekti arvesse võt- RMK arenguprojektid ja nende eestvedajad vaid nähtusi. Elurikkuse töörühma mine müügipõhimõtetes eeldab väljakutse saabki olema RMK prot- ja globaalset varu. argumenteeritud ja täpset mõõdi- Riigimetsa süsinikubilansi koostamine, Hardo Elurikkuse hoidmine, Kaupo Kohv sesside analüüsimine ning elurik- kut, mille alusel puidu ostjat hin- Becker Püsimetsandus, Andres Sepp kust soosivate lähenemiste ja võtete kas kinnitada või ümber lükata nata. Eesmärk on paika panna Kliimamuutustele vastupidava metsauuendusma- Süsiniku tarbimisväärtuse suurendamine puittoode- hindamine nii elurikkuse, süsiniku, püsimetsandusega seotud väiteid, keskkonnaalane eelisaspekt, mille terjali tootmine, Esko Krinal tes, Ulvar Kaubi majandusliku mõju kui ka teostata- sh vaadelda teemat ka kliimuutuste alusel väärtustatakse metsamater- Süsiniku sidumise võime suurendamine ja metsa Süsinikuemissioonide vähendamise võimalused vuse aspektist. aspektist. jali müümisel kliimale väiksema kliimakindlamaks muutmine metsa uuendamisel, transpordi korraldamisel, Mihkel Merimaa Veel vaadatakse metsanduse negatiivse mõjuga ettevõtteid. Toomas Väät Kontorite keskkonnajalajälje vähendamine, Andrus arengute hulgas püsimetsandust, Teiste valdkondade Sealjuures võetaks arvesse Süsiniku sidumise võime suurendamine ja metsa Lauren mis on küll Andres Sepa koordi- kliimakangelased kliendi toodetava toote elukaart, kliimakindlamaks muutmine metsa kasvatamisel, Külastuskorralduse kliimamõju leevendamine, neerida, kuid mille tegelik töö Kliimakangelusega ei tegele mille jooksul on süsinik seotud. Tavo Uuetalu Marge Rammo tehakse koostöös Eesti Maaülikooli RMK ainult metsas, vaid üle Kuna transport on oluline süsiniku Mittemetsamaade, sh rikutud maastike metsasta- RMK kliimategevuste ja -teenuste kommunikeeri- professori Veiko Uri juhitud töörüh- kogu organisatsiooni. Nii näiteks emissioonide allikas, mida on ka mine, Marko Trave mine avalikkusele ja klientidele, Sille Ader maga. Valikraie ja püsimetsandus otsitakse Ulvar Kaubi eestveda- Euroopa siseselt rangelt reguleerima Metsaparanduse mõju maksimeerimine süsiniku Süsinikumajanduse juhtimine, hinnastamine ja on midagi, millest räägitakse tihti, misel, kuidas saaks süsiniku tar- hakatud, siis tegeleb selle valdkon- sidumiseks, Toomas Kivisto tunnustamine, Rainer Laigu kuid vähesed on valikraiega majan- bimisväärtust suurendada puit- naga Mihkel Merimaa juhitav Metsakahjustuste vältimine ja likvideerimine, Riigimets 2100, Kristjan Tõnisson datavaid metsi näinud või seda toodetes. Ulvari töörühm tegeleb töörühm. On selge, et ilma transpor- Olavi Andres praktiseerinud. Uuringu eesmärk on puittoodetes süsiniku salvesta- divahenditeta me hakkama ei saa,

18 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 19 Kommentaar Kommentaar

dada metsade vastupanuvõimet ja vähendada hitektuuri, disaini, materjali- ja inseneriteadusi, võimalikke kahjusid. Kliimamuutuste tõhusa et tagada Eesti puittoodetele globaalne pidurdamiseta ja metsa kohanemisvõimet konkurentsivõime. parandamata võivad elurikkuse tagamiseks 3. Metsapoliitika kujundamisel tuleb vaadata rakendatavad meetmed osutuda kasutuks. laia pilti b. Tuleb käivitada valdkondade ülesed metsa- Ökoloogiliste ja looduskaitseliste eesmärkide kõrval teaduslikud uuringud, mille abil liikuda Eesti tuleb arvesse võtta ka metsanduse sotsiaalmajandus- metsanduse jätkusuutliku ja tasakaalustatud likke ja kultuurilisi mõjusid, sh tööhõive tagamist Eesti korralduse suunas, et saavutada metsaökosüstee- maapiirkondades. Metsa- ja puidutööstus on üks Eesti mide pakutavate hüvede, sh majanduslike ja olulisemaid tööandjaid ning Eesti väliskaubanduse ökoloogiliste (süsiniku sidumine, elurikkuse bilansi peamine tasakaalustaja. Kasutades praegusi säilitamine) hüvede vaheline tasakaal. globaalseid kliimaneutraalsusele suunatud trende, saaks 2. Puidu tõhus väärindamine Eestis Eesti kasvatada metsandussektoris loodavat lisandväär- a. Riiklik prioriteet peab olema liikumine puidu tust ning luua ühiskonnale laiapõhjalisemat heaolu. kõrgematele väärindamise astmetele. Puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine pakub Euroopa Liidu roheleppes tuuakse välja, et uue naftasaaduste asendamisel lahendusi väga metsastrateegia peamised eesmärgid on tõhus paljudes tööstusharudes. Praegu kasutatakse metsastamine ning metsade säilitamine ja taastamine

mehaaniliseks väärindamiseks sobimatut puitu Euroopas. See aitab suurendada CO2 sidumist, piirata eelkõige energeetikas fossiilkütuste alterna- metsatulekahjude esinemist ja ulatust ning edendada tiivina, kuid märksa suurema lisandväärtuse biomajandust, järgides täielikult bioloogilist mitme- annaks selle puidu kõrgem väärindamine. kesisust soodustavaid ökoloogilisi põhimõtteid. ÜRO Foto: Jüri Pere b. Välja tuleb töötada erinevate ehitusmaterjalide rahvusvaheliste kliimateadlaste raporti kohaselt ökoloogilist jalajälge arvestavad ja suunavad aitab metsade tark majandamine ja puidust pika- standardid. Eestis on praegu tugev ettevõtlus ajaliste toodete valmistamine leevendada kliima- puidu mehaanilise töötlemise valdkonnas. Toeta- muutuseid. Raporti kohaselt aitab metsade jätku- Teadlased: metsade teaduspõhine maks praegust kõrgtehnoloogilist puidu mehaa- suutlik kasutamine säilitada metsa süsinikuvaru ja nilist väärindamist veelgi, tuleb arendada puitar- suurendab süsiniku sidumist. majandamine on Eesti panus Teadlased saatsid oma ühispöördumise avalikkusele 9. novembril 2020. kliimamuutustega võitlemisel Pöördumisele on alla kirjutanud Jürgen Aosaar, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, vanemteadur Kristiina Aun, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, nooremteadur Rein Drenkhan, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, professor Kolme ülikooli teadlased peavad Ühtlasi kutsuvad teadlased riiki üles panustama Tiia Drenkhan, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, teadur senisest enam metsa ja puiduga seotud teadus- Eestis toimuva ühiskondliku Maris Hordo, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, dotsent arendustegevusse, et välja töötada meetmeid meie Paavo Kaimre, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, dotsent debati valguses vajalikuks metsade kohanemisvõime suurendamiseks kliima- Ahto Kangur, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, dotsent muutustega ning aidata taastuvat puiduressurssi toonitada, et metsapoliitikat peab Jaan Kers, Tallinna Tehnikaülikool, inseneriteaduskond, professor tõhusamalt Eestis kohapeal väärindada. kujundama teaduspõhiselt. Andres Krumme, Tallinna Tehnikaülikool, inseneriteaduskond, professor Selle kõige valguses on Eesti teadlaste hinnangul Mai Kukumägi, Tartu Ülikool, loodus- ja täppisteaduste valdkond, teadur vaja teadus- ja arendustegevuses pöörata senisest Mart Loog, Tartu Ülikool, loodus- ja täppisteaduste valdkond, professor Sealjuures tuleb muu hulgas arvesse võtta nii metsa- rohkem tähelepanu kolmele aspektile. Tiit Lukk, Tallinna Tehnikaülikool, loodusteaduskond, vanemteadur sektori potentsiaali kliimaneutraalsuse saavutamisel, 1. Eesti vajab senisest veelgi tugevamat Marek Metslaid, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, direktor metsa ökoloogilisi väärtusi kui ka sotsiaalmajandus- metsateadust Allar Padari, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, teadur likku mõju kogu Eestile, eriti maapiirkondade a. Eesti vajab konkurentsivõimelist ja kõrgel tase- Garri Raagma, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, direktor arengule. mel metsateadust, mis aitab teaduspõhiste Argo Rosin, Tallinna Tehnikaülikool, inseneriteaduskond, professor Oluline on ajakirjanduse roll metsadebati vahenda- metsanduspraktikate kaudu suurendada Eesti Arne Sellin, Tartu Ülikool, loodus- ja täppisteaduste valdkond, professor misel. See peab olema faktipõhine ja objektiivne, metsade erinevaid väärtusi, sh nii puidu tootmist Ivar Sibul, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, dotsent kaasama ja arvestama eri osapooli. Metsa teemal kui ka süsinikusidumist, arvestades ühelt poolt Hardi Tullus, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, professor ühiskondliku kokkuleppeni jõudmine eeldab huvi- kliimamuutustega ja teisalt metsade rolliga Kadri Ukrainski, Tartu Ülikool, majandusteaduskond, professor rühmade vahel tasakaalukat dialoogi, kompromisse kliimamuutuste leevendamisel. Seoses kliima- Veiko Uri, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, professor ja ühisosa leidmist. Vajalik on riigi poolt metsa ja muutustega on Eesti metsad muutumas haavata- Urmas Varblane, Tartu Ülikool, majandusteaduskond, professor metsandust puudutava statistika selgem esitamine, vamaks häiringutele ja kahjustustele. Parimal Mats Varik, Eesti Maaülikool, metsandus- ja maaehitusinstituut, teadur et vähendada andmete väärtõlgendamise võimalusi. teadmisel põhinev metsamajandus aitab suuren-

20 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 21 Persoon Persoon

kasvavad need ju paremini. Parem muld on lihtsalt,“ täpsustab ta naeruselt. Siiski on Aira teinud kõrvalepõike ka haridusse, kui ta töötas Suure- mõisa Tehnikumis ja Hiiumaa Ametikoolis aren- Lapsepõlve dusjuhi ja õpetajana ning õpetas muuhulgas ka keskkonnakaitset. „Hästi paljud targutajad ei ole metsad põhitõdedega kursis – mina olen need enda jaoks läbi mõtestanud ja ka teistele rääkinud.“ Koolitööd Aira sündis pärast 1967. aasta tormi ja on jättis Aira vähemaks, kui igasse maakonda loodi kasvanud Raplamaal tormijärgsete noorte erametsanduse tugiisiku ametikoht, mis ühendas metsade keskel. „Minu jaoks on mets hele metsanduse ja inimestega suhtlemise – sellest või- ja helge koht, seal on valgust ja ruumi. malusest ei saanud ta loobuda. Nüüd näen, et need metsad on suureks kas- Aira Toss on laia ampluaaga erametsakonsulent. vanud.“ Airale oli Valdur Mikita raamat „Ma ei mängi igal alal eksperti, jagan elementaar- „Lingvistiline mets“ väga hea võimalus set info, mõne teemaga peab aga süvitsi minema. mõtestada enda jaoks lahti 1967. aasta torm, mida Lõuna-Eestis ei olnud. Need suured laaned, mida Mikita kirjeldab, on „Praegune olukord tuleneb sellest, et me Lõuna-Eesti metsad. Aira emapoolne sugu- ise oleme liiga vähe selgitanud. Meie oma võsa on Lõuna-Eestist ja ta on suviti käinud tegemata töö viljad, mida me praegu ka sealsetes metsades. „Minu jaoks mets peame parandama.“ kui mälupank on 1970.–1980 aastate Raplamaa loopealsed metsad, mis ääretult kenasti õitsevad kevadisel ajal.“ Kui on teema, mida ma nii täpselt ei tea, siis suu- Airal on vähe mälestusi oma vanaisast nan edasi. Esmased teadmised ja lihtsad vastused Rudolf Ehrpaisist ajast, kui ta oli veel terve, Väsimatu Aira Toss – tulevad minult. Me elame infoajastul ja minu üles- tööd tegevat vanaisa pole Aira palju näinud. anne on infot vahendada. Ometi ei ole ma kunagi Kuid Airale on meelde jäänud need männi- targem kui omanik, sest metsaomanik teeb oma kud, mille kohta öeldi, et need on vanaisa metsanduse hääl Hiiumaalt otsuse omaniku vaatest.“ Aira põhitöö on 2017. istutatud. „Nendest mööda sõites mõtlen, et aastast metsnikuamet rahvusvahelises metsafirmas need on minu vanaisa istutatud metsad ja Greengold Management, kus tal on ainult välismaa need kasvavad veel.“ Metsamees veetis Jõeranna platsi vaatamas: 2018. aastal metsamajandajate konkursi žüriis Jõeranna külas. Fotol vasakult: kolleegid. Väga pikalt on Aira tegutsenud Hiiumaa palju aega lapselastega kabet mängides. Aira Toss, Arnold Vaarpu, Maret Parv ja Maive Vaarpu. Maive oli tookordsel konkursil hiidlaste kandidaat. Nendest aegadest vanaisaga kabelaua taga on Aira saanud huvi kabemängu vastu ja ka oskuse kaotada. Seda oskust kasutab Aira Pikalt erametsas töötanud Nõmba metskonna metsavahid: „Sa jääd paika, sa selleks, et järgmisel korral paremini teha, Aira Toss seisab metsameeste saad naljast aru.“ Neil oli loodusvaatlustega selge, ometi on tal kogunenud omajagu autasusid kes jääb siia kogukonda. Aira kiidab Hiiumaad: ka kohalikelt kabevõistlustelt. eest, sest teab, kui palju tööd „Siin on väga kvaliteetne elukeskkond. Piisavalt Metsadega seotud perekonnast sai Aira metsas tegelikult tehakse. väike kogukond, aga mitte maailma lõpp. Kui hiid- kaasa ka põhimõtte, et alati tuleb kõike selgitada ja põhjendada. Aira onu Toomas Ehr- Tekst: Susanna Kuusik lane ütleb, et läheb linna, siis ta läheb Tallinna – Fotod: Susanna Kuusik, Kertu Kekk lennukiga 25 minutit.“ pais on harvendusraie kohta öelnud, et see Kui jõuame Hiiumaa metsadeni, nendib Aira, et on nii loominguline tegevus, et kõike võib kogu metsakasvatus hakkab pihta maapinnast ja teha, aga kõik tuleb osata ära põhjendada. Parima erametsaomaniku konkursi žüriis mööda Hiiumaa maapind on üsna hiljuti tõusnud. „Meil „Põhjenda ja selgita! Ma olen kogu aeg selle Eestimaad tuuritades on Aira Toss näinud suurepä- on palju metsa, aga need on madalad.“ Aira isa sees olnud,“ ütleb Aira oma perekonnast raselt majandatud metsi. Ta heidab metsameestele Jüri Ehrpais ütleb ikka, et Eesti metsateadus on rääkides. ette, et oma tööst räägitakse liiga vähe või liiga Lõuna-Eesti metsateadus, sest ülikool on Tartus ja Aira lapsepõlves räägiti peres rohkem keeruliselt. Laia ampluaaga metsakonsulendi üles- teadus toimub Järvselja kandis. Põhja-Eesti metsad metsast, nüüd on metsajuttu vähem, kuid anne on aidata inimestel infoajastul orienteeruda – on väga head metsad, ainult alumine palk on mitte metsapoleemika tõttu, lihtsalt on olgu Metsaportaalis või Facebookis. puudu, naljatab naine. Sama kehtib ka Hiiumaa juurde tulnud teiste erialade esindajaid. Ta Sa jääd paika! metsades. „Eks see ole noorel inimesel ikka nii, et ütleb, et väga hea tunne on olla sellisest lähed tööle ja hakkad teooriat praktika valguses perest pärit. „Kui püütakse kõigutada seda Kunagise Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) ümber vaatama,“ meenutab Aira 1991. aastal Hiiu- paati, kus sa kogu aeg oled, siis mina tean, lõpetamise järel oodati Airat ja tema tolleaegset maal riigimetsas tööle asumist. 1997. aastal läks ta et selles paadis on väga kindlad sõudjad. abikaasat nii Rapla- kui ka Viljandimaale, kuid Aira Toss on end sidunud Hiiumaa ja aga erasektorisse ja on sinna jäänud. „Mul on era- Neid see loks ei sega.“ noored tahtsid käia oma teed ja Hiiumaalt tehti erametsadega – hoolimata sellest, et sektoris olnud nii huvitav! Ma arvan, et metsad väga hea pakkumine. Kolm kuud hiljem ütlesid puudel on alumine palk puudu. kasvavad igal pool ühtemoodi… Ei! Riigimetsas

22 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 23 Persoon Persoon

metsaseltsis, mis aastate jooksul on teinud mitme- nüanssidesse, kasutatakse mõisteid boniteet, lõi- suguseid projekte, alates seltsile metsamajanda- mis, millest kuulaja aru ei saa. „Kui inimene ei saa mise tehnika soetamisest kuni koolituste korralda- aru, siis läheb ta lukku. Sealt, kust algab lühend, mise ja pärandkultuuri tutvustamiseni. Ometi algab valesti mõistmine,“ selgitab Aira. Kui inime- Airal nendib metsaseltsi juhataja, et Hiiumaa on nii sed ei saa aru, tekib usk. Usk tekib siis, kui lõppeb väike majandusruum, et see läheks kreeni, kui mõtlemine. Kuidas me saame inimesed mõtlema? särtsu jätkub hakkaks toetustega vabaturumajandust mõjutama. Vastastikku hinnangute andmine ei too lahendusi. JAANUS AUN, Aira on veendunud, et oluline on pidada dialoogi. Erametsakeskuse juhatuse liige Südikas kõneisik Aira meenutab, kuidas 1990. aastate alguses käis Metsas töötab hästi palju introverte – Aira ei ole Hiiumaal Ameerika metsamees John, kes ütles, Airal särtsu jätkub! Ikka igal rindel kohe – aga introvert ja nii on temast kujunenud metsan- et tal kulub nädalas päev rohelistega võitlemiseks. nii Hiiumaa metsaomanikke harides, duse kõneisik. „Praegune olukord tuleneb sellest, Ta nimetas neid väheinformeeritud inimesteks, metsatöid korraldades, omavalitsustööd et me ise oleme liiga vähe selgitanud. Meie oma kellele meeldib otsustada. Nüüd suhtleb Aira ise tehes kui ka sotsiaalmeedias metsahuvi- tegemata töö viljad, mida me praegu peame paran- palju keskkonnaaktivistidega. Aira jaoks oli väga listega vaieldes. Jaksab mitmel rindel ega dama.“ Airal on olnud võimalust metsadest kõnele- õpetlik ettekanne noorelt keskkonnaaktivistilt, kes kohku tagasi, kui tema idee kohe toetust mist õppida, kui Eesti Metsaselts tegi üle kümne otsis oma kohta elus ning leidis kuuluvustunde ja ei leia. Tegudeinimene! aasta tagasi metsanduse kõneisikute koolituse. oma koha protestijana. „Protestidel osalemine „Rünnatakse inimesi sõnadega, inimesed ei oska annab palju väga häid emotsioone: tekib rahulolu endaga, inimene tunneb, et teeb midagi vajalikku. Õunaku mäe See on võimalik ainult heaoluühiskonnas, kus ei Metsanduse kõneisik on see, kes räägib pea muretsema sooja toa ega toidu pärast, sest selle kuninganna metsanduse positiivset sõnumit selgelt ja ühiskond tagab,“ selgitab Aira. ÜLLAR SOONIK, lihtsalt ning loob seoseid. Kõige laisem metsaomanik RMK külastusala juht, kaasteeline, kursusevend Eriolukorra ajal tegi väikemetsaomanik Aira ise noore metsa hooldust võsakiiniga – spordiklubid Tänavusel metsamajandajate konkursil Koit Paasma metsas. ennast kaitsta ja võtavad isiklikult. Neile ei ole Sama „tootmisaasta ja -kuu“ viis meid olid kinni ja põrisevate vahenditega ei saa Aira seda keegi õpetanud. Mina ei võta isiklikult, sest kokku EPA metsanduse eriala esimesel hästi läbi. Järjest enam meeldivad talle metsakas- ma oskan ennast eristada sellest protsessist. Ma ei kursusel. Airal oli õpingutes selge eelis, vatuse algushetked ja töö noorendikega. „Ma olen võta seda maailmavalu enda kanda.“ Metsanduse Aira Toss,“ tunnistab Aira. „Meeletu töö, mida olles pärit metsameeste suguvõsast, kuid sellisel ringil, et need metsad, kus ma olen raieid kõneisik on see, kes räägib metsanduse positiivset tehakse. Metsasõjas on see ideoloogia, et ärge seda eelist ei kasutanud ta kunagi pahasti organiseerinud, on nüüd jõudnud teismeikka – seal sõnumit selgelt ja lihtsalt ning loob seoseid. Aira tehke metsas tööd, mets kasvab ise. Tühjagi ta ära, vaid jagas teadmisi ja teeb seda siiani. tehakse nüüd valgustusraiet. “Airale meeldib töö- leiab, et metsanduses on see komme, et minnakse kasvab! Kui sa midagi ei tee, siis ei tule.“ Huvi matkamise ja kõrgete paikade tada metsaomanikega, sest nad on väga vastutus- vastu on teinud Airast Hiiumaa matka- tundlikud inimesed: „Metsaomanik teeb oma met- Stabiilsuse ootel klubi liikme. Matkadel kogetud mäevaated sas otsuse peremehetundest lähtuvalt. Sulane teeb Vaadates tulevikku, ootab Aira Toss stabiilsust, paelusid ilmselt niivõrd, et ka kodu seda, mida peremees ütleb. Metsa omanik suhtub kuid nendib, et lõviosale metsaomanikest ei lähe rajamiseks otsiti Hiiumaal kõrgem koht, kui peremees, omanikutunne tähendab vastutust. järgmine metsanduse arengukava üldse korda. Õunaku mägi. Nii sai Airast Õunaku mäe Kisakõridel ei ole vastutustunnet.“ Aira ütleb, et ta Stabiilsust oleks vaja, sest metsa kasvatamine on kuninganna. mõistab metsaomanikke, kes kodu ümber suuri pikk protsess ja ühest suunast teise hüppamine ei Kuna noormehed kutsuti pärast esimest raieid ei tee. Inimene püüab endale meelepärast ole võimalik. Vaadates isaga kord üht metsa, küsis kursust „suurt nõukogude kodumaad“ tegevust teha, aga Aira rõhutab, et seda ei saa teha isa retooriliselt, kui mitu riigikorda see puu on kaitsma, lõpetas Aira EPA varem ja töötas naabri arvelt. näinud… Ja kui mitut metsaseadust. Aira mäletab juba Hiiumaal Putkaste metskonnas, kus Suurepärastest metsamajandajatest rääkides neid aegu, kui vahetusid Reformierakonna ja meie teed jälle kokku said. Siis oli kõva süttib metsakonsulent Aira, sest ta on olnud parima Rahvaliidu keskkonnaministrid, siis hakati uue sõna kasutada andmete töötlemisel erametsamajandaja konkursi žüriis ja näinud, valitsusega uut metsaseadust tegema – seda aega MS-DOS-süsteemi, mille tolle aja kohta kui hästi Eestis metsi majandatakse. „Igal metsa- ei ole enam vaja. ääretuid võimalusi ta agaralt püüdis prak- omanikul on oma lähenemine, oma lugu, oma Kui rääkida RMK ja erametsa koostööst, siis tikasse viia. kasvamine – see on nii huvitav.“ Konkursi eesmärk kõlab soov saada Eestis kvaliteetset metsataime. Kuna Aira on minust loetud päevad on märgata ja tunnustada, sel põhjusel esitatakse „RMK on väga hea taimekasvataja,“ nendib Aira varasem „väljalase“, siis aasime omavahel Hiiumaalt ka oma kandidaat, kuigi nagu Aira ja leiab, et RMK kasvatatud taimedest võiks roh- tihtilugu, et tema on minust vanem ja rõhutab, ei ole tegemist kaugushüppevõistlusega, kem erametsa jõuda. 2013. aasta jahiseaduse posi- seega ka targem ning otse loomulikult näiteks et kes istutas kõige suurema puu. „Seal on tiivseid muutusi näeb ta erametsades, sest metsa- ilusam. Ja see kõik peab paika! Imetlen inspireeriv – võitjates on kõige suurem kirg. Täna- omanikud julgevad mändi istutada – enne oli ikka jälle tema südikust, järjepidevust ja vune parim metsamajandaja Mihkel Jürisson on teada, et istutatud taimed süüakse ära. Siiski ootab sirget selga internetiavarustes metsandus- süsteemne ja ta on teistega võrreldes kauem tegut- Aira, et maaomanikega lepingute sõlmimisest kaugetele teavitustöö tegemisel. senud. Pärast suvist tuuri metsaomanike juures sõltuks see, kes saab jahiõiguse, ning jahiturismis mõtlen alati, et kõige laisem metsaomanik on „Minu kirg metsanduses on inimesed,“ ütleb Aira. kasumi jagamisel arvestataks ka maaomanikuga.

24 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 25 RMK üle Eesti RMK üle Eesti

„Laias laastus jagunevad meie tegevused kaheks,“ kohal, ja teiseks seepärast, et taastamistööde märgib RMK looduskaitseosakonna juhataja tulemuslikkus on leidnud üpris laialdast kinnitust,“ LOODUSKAITSEOSAKOND – Kaupo Kohv. Üks osa on praktilised looduskaitse- põhjendab Kohv. Selle aasta lõpuks saab taastatud tööd kaitsealadel, teine osa on suunata metsama- ligi 12 500 hektarit sooelupaiku ning ka järgneva- jandajaid tulundusmetsades loodusväärtusi tel aastatel tööde maht kindlasti ei vähene. Taasta- hoidma. „Suurima osa meie tegevusest moodusta- tud soode pindala on aastati erinenud, jäädes kesk- silm peal elupaikadel vad tööd, mis on seotud riigimaale jäävatel kaitsta- miselt 2000 hektari kanti. vatel loodusobjektidel olevate elupaikade ja kaitse- Kohv märgib, et looduskaitseosakonna huvi- aluste liikide populatsioonide seisundi hoidmise orbiidis on kõik Eestis esinevad looduskooslused, ja majandusmetsal või parandamisega. Ka RMK arengukavas (aastani v.a merelised elupaigad, ning sellest aastast alates 2020 – toim.) looduskaitsele seatud eesmärk – on võetud rohkem fookusse ka siseveekogud. taastada 10 000 hektarit elupaiku –, on just sellega „Tänavu aprillis alustas meil tööd vee-elustiku Tekst: Kristiina Viiron seotud. Praegu võib endale ka veidi õlale patsu- spetsialist, kes vaatab üle vooluveekogudes olevad Kui looduse kaitsmine tähendaks seda, et inimesel Fotod: Lauri Kulpsoo tada, kuna eesmärk on täidetud,“ rõõmustab Kohv. paisud ja muud inimtekkelised rajatised, mis võiks pole vaja selle nimel midagi teha, oleks elu lihtne Kuigi looduskaitselised tööd on oma iseloomult veekogu loomulikku toimimist takistada. Kus või- ning RMK-l polekski olnud tarvis 11 aastat tagasi Looduskaitseosakond hästi seinast seina, alustades parkide niitmisest malik, üritame veekogude seisundit parandada,“ looduskaitseosakonda luua. Sealjuures ei piirdu omas elemendis ehk ikka ning lõpetades sildade ja teede ehitamisega, kulub selgitab Kohv. „Järgmise kolme aasta jooksul on roheluses: (vasakult ees) peamine aur niitude, karjamaade ja sooelupaikade plaanis parandada veekogude seisundit ja kalade osakonna tööpõld üksnes kaitsealadele jäävate Mihkel Tiido, Leevi Krumm, Jan Ruukel, Sander Sand- taastamisele. Looduskaitseosakond tegeleb ka maa kudemisvõimalusi vähemalt 10–15 jõel. See tege- maadega – panustama peab ka loodusväärtuste berg, Katrin Kivioja, Saima rendile andmisega, et seal saaks hooldada pool- vus aitab meil võimendada ka Põlula tegevusi säilimisse majandusmetsades. Uue põneva teemana Uusma, Harti Paimets, looduslikke kooslusi. Vajaduse korral aitab osa- ohustatud kalapopulatsioonide taastamisel.“ Kokku Küllike Kuusik ja (vasakul kond alasid enne taastada ja ehitab hooldamise tegeleb elupaikade taastamise ja selle toetamisega mõeldakse looduskaitseosakonnas aina enam tagant) Ants Animägi, Kaupo Kohv, Toomas Hirse, võimaldamiseks vajaliku taristu. „Praeguseks on looduskaitseosakonna 14 töötajast lausa 11. looduskaitse ruumilise planeerimise peale. Priit Voolaid ja Timo Asuja. kasutusse antud 24 500 hektarit ja igal aastal taas- tame hoolduskõlblikuks keskmiselt 500 hektarit Majandusmetsa kaks lipuliiki: niite ja karjamaid. See on just niisugune aktiivset metsis ja lendorav maaelu ja elukeskkonda toetav tegevus, mis pakub Teine suur osa looduskaitseosakonna tööst on maal elavatele inimestele nii proovikivisid kui toob seotud RMK majandusmetsades loodusväärtustega ka peredele leiva lauale,“ märgib Kohv. arvestamise ja seisundi tagamisega. Näiteks on RMK maadel on praegu veel ligikaudu 10 000 osakonna ülesanne analüüsida RMK kuivendus- hektarit inventeeritud elupaiku, mida saaks kasu- strateegias määratletud ulatuses kuivendussüstee- tusse võtta. Enamik neist on aga lammi- ja madal- mide rekonstrueerimis- või uuendustöödega kaas- sooniidud, mille hooldamine on keeruline. nevaid keskkonnamõjusid ning tegeleda ohustatud Aasta-aastalt on üha suuremat hoogu kogunud liikide kaitsemeetmete arendamise ja rakendami- soode taastamine. „Seda esiteks seetõttu, et soo- sega ka väljaspool kaitsealasid. Sealjuures on vii- kooslused on kliimamuutuste agendas väga tähtsal mastel aastatel saanud kõige suuremat tähelepanu lendorav ja metsis. „Kummagi puhul rakendab RMK tänavu kinnita- tud kaitsestrateegiat. Sellega on sätestatud, milli- RMK looduskaitseosakond seid täiendavaid piiranguid või planeerimismeeto- deid me metsades kasutame, et tagada nende osakonna juhataja Kaupo Kohv liikide soodne seisund ka kaitsealade ja püsielupai- keskkonnamõju analüüsi spetsialist Toomas Hirse kade vahel. Näiteks jälgime, et kaitse all olevate lendoravate elupaikade vahel oleks kindlasti pii- looduskaitsespetsialistid Leevi Krumm, Priit Voolaid ja Ants Animägi sava kõrgusega pidevalt ühendatud metsad, mis annavad loomale võimaluse liikuda eri elupaikade maarendilepingute spetsialist Saima Uusma vahel,“ selgitab Kohv. Metsis on sarnase tähelepanu osaliseks saanud vee-elustiku spetsialist Sander Sandberg põhjusel, et enamik metsise populatsioonist elutseb looduskaitsetööde juht Küllike Kuusik riigimaal ja ta on väga suure avaliku tähelepanu all looduskaitse tööjuhid Timo Asuja ja Harti Paimets olev liik. RMK on näiteks otsustanud, et üheski teadaolevas metsise mängupaigas lageraiet ei tehta, elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa sõltumata sellest, kas mäng on ametlikult kaitse looduskaitse tööjuht Mihkel Tiido alla võetud või mitte. „Analüüsime ka metsisele looduskaitse projektijuht Katrin Kivioja sobivate alade paiknemist Eestis ja kui metsise looduskaitse tööjuht Jan Ruukel kahe teadaoleva elupaiga vaheline kaugus on üle kümne kilomeetri, siis võtab RMK endale

26 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 27 RMK üle Eesti RMK üle Eesti

seal vahepeal on tõsised arutelud, on loomulik,“ pigem hädaabinõuna konkreetsetes olukordades ja nendib Kohv. „Kui näiteks metsakasvatajad vaata- kohtades. Ideaalne lahendus looduskaitse suunalt vad, kuidas oma tööd tulemuslikumalt teha, siis vaadatuna on ikkagi see, kus looduskeskkond on meie roll on seal kõrval olla ja öelda, milline on liigi jaoks sobiv ilma inimese pideva sekkumiseta. selle võimalik mõju elurikkusele, ning käia välja ideid, mida võiks RMK protsessides muuta, et Ruumiline planeerimine looduskaitses elurikkuse seisundit säilitada või parandada.“ Mida tuleks looduskaitses veel teha, mida pole seni tehtud? Ühtpidi majandatakse küll palju, aga Tulemused ei pruugi tulla kiiresti palju alasid on ka kaitse alla võetud ja plaanitakse Rääkides sellest, kuidas elupaikade seisundi paran- veelgi võtta. „Ka seda küsimust saab vaadata damine, seire ja teised kaitsemeetmed on oma ees- kaitstavate loodusobjektide võtmes ja siis laiemalt märki täitnud, kostab Kohv, et näiteks lendorava kogu maastiku kontekstis,“ märgib Kohv. arvukuses on viimastel aastatel registreeritud kasv Kaitsealade ja ohustatud liikide seisundi paran- – 40 asustatud elupaigalt 70 peale. „Kui palju on damisel, sh kaitsealade loomisel saaks kindlasti sellele täpselt kaasa aidanud RMK rakendatud senisest paremini oma tegevusi ruumiliselt pla- meetmed, on raske öelda, sest väikeste populat- neerida. „Juba pikemat aega on looduskaitseöko- sioonide arvukust võivad nii positiivselt kui ka loogias räägitud vajadusest hakata pindalaliste negatiivselt mõjutada paljud juhuslikud tegurid, mõõdikute kõrval jälgima ka elupaikade sidusust. kuid positiivne mõju kindlasti on,“ nendib ta. Lendorava ja metsise puhul olemegi siin esimesed Metsise tiivakäik on viimasel kümnel aastal püsi- sammukesed astunud, kuid vajadus sedalaadi ana- nud aga suhteliselt stabiilne ning märgatavast arvu- lüüside järele on suur ka teiste liikide asurkon- kuse tõusust hoolimata ulatuslikust kaitse alla võt- dade ja elupaikade taastamistööde planeerimise misest raporteerida ei saa. Uuringud on näidanud, et juures. Taastamistööde seire puhul näeme ilmselt metsise arvukuse muutumine sõltub palju ilmasti- järgmistel aastatel arengut eri tüüpi kaugseire kust ja kisklusest. Külma suvega ei suuda paljud metsisekanad oma tibusid üles kasvatada ning lindude arvukus langeb, samuti kuuluvad metsise Suuski looduskaitse- ja metsamajandus- Selle aasta lõpuks saab RMK-l taastatud ligi 12 500 hektarit sooelupaiku. Looduskaitsespetsialist Leevi Krumm vaatab munad ja tibud väikekiskjate, aga ka näiteks mets- osakonna inimesed omavahel Kohvi sõnul taastuvat turbasamblavaipa Udriku rabas Ohepalu looduskaitsealal. sea toidulauale. „On üldine konsensus, et pikemas pikalt risti ei hoia ja organisatsiooni sees perspektiivis on metsise arvukus langenud ikkagi ollakse lahendustele orienteeritud. inimese mõjul toimunud maastiku muutumise kohustuse hoida nende vahel metsisele sobilikke semalt kaasatud olnud. Näiteks kui mõni aasta tõttu,“ tähendab Kohv. Selle üheks peamiseks põh- elupaiku. Selle eesmärk on, et ühe piirkonna met- tagasi oli päevakorral laane- ja salumetsade kaitse- juseks peetakse ligi viiskümmend aastat tagasi hoo- sistel oleks tagatud sobilikud elupaigad, mis või- alade moodustamine, oli looduskaitseosakonna gustunud metsakuivendamist, mille tulemusena on lahendustes, nagu satelliidid ja droonid. Miks ei maldavad neil levida eri mängupaikade vahel ja tööks valida välja selleks sobivad RMK metsad ja metsise elupaigad kasvanud tihedamaks ja muutu- võiks ka siin RMK eestvedaja rollis olla, kuna vältida isolatsiooni jäämist,“ räägib Kohv. see ettepanekuna Keskkonnaametile esitada. nud mingis osas sobimatuks. Ühtlasi on kuivenduse lahendused on ilmselt kasutatavad ka teiste maas- Metsise ja lendorava seisundi jälgimisse on Kui RMK-le laekub teade mõnest looduskaitseli- mõjul osast endistest lagesookooslustest kujunenud tikul toimuvate tegevuste korraldamisel,“ arutleb kaasatud teistegi RMK tegevusvaldkondade tööta- sest väärtusest, mille kohta seni keskkonnaregistris metsisele sobivad sekundaarsed kõdusoometsad. Kohv. jad. Näiteks metsisemängu tänavuse aasta seires info puudub, hindab looduskaitseosakond selle „Üheselt ei ole suudetud uuringutega välja selgitada, Kuigi Eesti metsadest on kaitse all ligi 25 prot- info usaldusväärsust ja kehtestab vajaduse korral milline põhjuslik seos on metsakuivenduse ja arvu- senti, millest 14 protsenti on range kaitse all, ning ajutised majanduspiirangud. „Näiteks kui meile kuse languse vahel. Ühte selget elupaigakompo- riigimetsast on range kaitse all 30 protsenti, Üle-eestiline raiemaht võib olla suurem tuleb info selle kohta, et kuskil on leitud risupesa, nenti, mille muutus oleks määrav, välja ei joonistu, domineerivad meie maastikes majandatavad met- või väiksem, aga selle mõju avaldub mis võib olla kaitsealuse liigi oma, ja seda kesk- pigem võib öelda, et elupaik tervikuna muutub pikas sad. Seetõttu on looduskaitse põhiline proovikivi ikkagi igas konkreetses maastikus konnaregistris ei ole, siis peatame lähiümbruses ajaperspektiivis metsisele vähem sobivaks,“ nendib olnud alati ikkagi see, kuidas integreerida loodus- lähtuvalt sealsest olukorrast. metsade majandamise ja kontrollime pesa üle. Kui Kohv. „Ilmselt on iga mõõdetava elupaiga tunnuse kaitselised meetmed tavamajandamisse ja vähen- see on kaitsealuse liigi pesa, siis esitame andmed olulisus eraldi võetuna liialt väike, kuid mõju kumu- dada vajadust maastiku radikaalselt polariseeri- keskkonnaregistrisse ja otsuse majanduspiirangute leerudes muutub siiski oluliseks.“ vate piirangute järele. osalesid suurimas mahus just metsamajanduse ulatuse kohta teeb juba Keskkonnaamet. Kuna aga Küll on täheldatud, et metsisel läheb hästi väga Ühtlasi märgib Kohv, et loodust säästvaid võt- töötajad. „Seire on kindlasti parandanud meie aru- kõik need protseduurid võtavad aega, rakendame suurtel kaitsealadel, nagu Soomaa või Kõrvemaa. teid juba ka rakendatakse, tuues näiteks säilik- saamist nende liikide arvukusest ja võimaldab oma süsteemis esmast kaitset, et vältida väärtuste Väiksemates püsielupaikades on aga probleeme puude ja vääriselupaikade jätmise. „Säilikpuude paremini mõista ka eri kaitsemeetmete tõhusust,“ kahjustamist teadmatusest,“ selgitab Kaupo Kohv. arvukuse püsimise ja tõusule pööramisega. „Aga ja vääriselupaikade meede on tõesti looduskaitse tähendab Kohv. Suuski looduskaitse- ja metsamajandusosakonna nii, nagu metsise arvukus ei langenud väga kiiresti, ja metsamajandamise ühine edulugu, mis tuli inimesed omavahel Kohvi ütlust mööda pikalt risti pole mõtet oodata ka selle kiiret tõusu,“ arutleb meile Skandinaaviast. Samamoodi võeti sealt üle Kaitse enne kaitse alla võtmist ei hoia ja organisatsiooni sees ollakse lahenduste Kohv. „Kaitsemeetmetest lähtuv positiivne mõju ka vääriselupaikade kontseptsioon ja FSC-ga seo- Kuigi lõpliku otsuse üks või teine paik looduskaitse leidmisele orienteeritud. võib samuti avalduda ajalise nihkega.“ Kiiresti tud ideed,“ märgib ta. „Kindlasti on metsamajan- alla võtta teeb vabariigi valitsus või keskkonnami- „Kui küsimus on looduskaitseosakonna lauale saaks abi vaid väikekiskjate küttimisest, ent seda damise poole peal alati ruumi praktikate paranda- nister, on ka RMK selles protsessis aeg-ajalt aktiiv- jõudnud, siis võetakse meie nõu kuulda ja see, et pidevalt teha on kallis. Seetõttu nähakse seda miseks, kui räägime elurikkuse hoidmise

28 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 29 RMK üle Eesti Erametsauudised

võimalustest. Praegu näeme eelkõige potentsiaali kaitsealused metsad, siis majandusmetsas ehk ei raiete planeerimises ning kuivendussüsteemide peaks vanade metsade säilitamisele ehk raiete ajata- Planeeringutest rekonstrueerimise ja uuendamise praktikates. Eks misele ökoloogilisest aspektist nii palju tähelepanu arutelusid ole eri valdkondade vahel pidevalt pee- pöörama,“ arutleb ta. „Aga kui kaitsealadel dominee- erametsas tud.“ Üks võtmekoht, et praegusi praktikaid rivad keskealised ja noored metsad ning vanad met- parandada, on raiete kavandamise põhimõtted sad on just majandusmetsades, siis peab neid vanu Nii era- kui ka riigimetsas on palju tegemist maastiku tasandil. metsi hoidma, kuni kaitsealused metsad hakkavad kohalikes omavalitsustes uute üldplaneerin- täitma seda funktsiooni, mis on neile määratud.“ gute koostamise protsessiga. Samal ajal tege- Kui palju on piisavalt? Proovikivi ökoloogidest praktikutele on kind- leb Rahandusministeerium planeerimissea- „Kui arutame, kas vanemaid metsi raiutakse palju või lasti see, kuidas panna paika, kui palju siis midagi duse muutmisega, mille raames soovitakse vähe, siis piirkonna elustiku jaoks on oluline eelkõige ikkagi olema peab. Idealist ütleb muidugi 100%, muuta ka metsaseadust ning anda omavalit- ikkagi maastiku tasand. Üle-eestiline raiemaht võib aga kohe, kui hakata kompromissi otsima, tuleb sustele piiramatu õigus metsaraiet piirata ja olla suurem või väiksem, aga selle mõju avaldub rääkida n-ö lävendväärtustest ehk sellest, kui omandiõigust kitsendada. ikkagi igas konkreetses maastikus lähtuvalt sealsest palju peab olema mingeid elupaiku või elupaiga- Omanike esindusorganisatsioonide hinnangul olukorrast.“ komponente (nt surnud puit), et tagada piisava võtaks selline muudatus metsaomanikelt kind- tõenäosusega elurikkuse säilimine metsamajanda- Parim metsamajandaja luse, et nende omandi kasutamise piirang saab misel. Reaalsele maastikule liikudes ja looduses toimuda ainult nendega sõlmitud kokkuleppe Säilikpuude ja vääriselupaikade meede eksisteeriva juhuslikkusega arvestades muutub 2020 on Mihkel Jürisson alusel. Seetõttu pöördusid Eesti Erametsaliit ja on tõesti looduskaitse ja ülesanne õige ruttu vägagi keeruliseks. „Liikidel Pärnumaalt Omanike Keskliit justiitsminister Raivo Aegi metsamajandamise ühine edulugu, on elupaikadele erinevad nõudmised ja pole sel- poole, kellel paluti sekkuda planeerimisseaduse mis tuli meile Skandinaaviast. get valemit, mis kehtib igal pool. See on ökoloo- Augustis kuulutasid Eesti Erametsaliit ja Era- muutmise protsessi ning aidata kaitsta omanike gidele väga keeruline küsimus, milline on konk- metsakeskus välja tänavuse metsamajandajate põhiõigusi. reetses maastikus see piir või vahemik, millest konkursi tulemused. 2020. aasta parima metsa- Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus Kohvi sõnul on ka RMK-s käimas arutelud, kui juhinduda, ning kuidas see tõlkida reeglitesse, majandaja tiitli sai Mihkel Jürisson Pärnumaalt. oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsu- suur võiks olla ala pindala, millel vaadata metsade mida metsakasvatajad kasutavad. Oleme selles Mihkel alustas ettevõtjana tegevust aastaid tagasi tada ning omandi kasutamisele seab kitsendu- olemit n-ö maastiku tasandil ja kuidas võiks seal valdkonnas tublisti arenenud võrreldes veel korvipunujana. Praegu tegeleb ta nii põllumajan- sed seadus. Seega tuleb ka kohaliku omavalit- määratleda minimaalse vajaliku vanemate metsade kümne aasta taguse ajaga ja järjest vähem lahen- duse kui ka metsandusega, mis annab perele tege- suse poolt kehtestatud piirangud eelnevalt pindala, mis peaks seal maastikus alati esindatud dusi jääb pelgalt teadmiste puudumise taha,“ nen- vust ja sissetulekut aasta ringi. Ta majandab pere ja maaomanikuga läbi rääkida ja kui kompromissi olema. „Kui selle vajaliku määra tagavad maastikul dib Kaupo Kohv. ettevõtte Jürmets OÜ metsi Pärnu-, Järva-, Rapla- ei saavutata, siis leida võimalus maaomanikule ja Saaremaal. Metsamajandamise kõrval on ta pöö- hüvitise maksmiseks. Rahandusministeeriumi ranud rõhku ka vaba aja veetmise võimaluste loo- hinnangul peavad omavalitsused planeeringute misele oma metsas. Näiteks on ta rajanud kõikidele koostamise käigus nagunii hindama kavanda- kasutamiseks matkateid ja lõkkekohti. Jürissonid tud piirangu proportsionaalsust ja kaaluma pii- hoiavad korras ka Mädara külaplatsi ja linnamäge rangute hüvitamist. Esindusorganisatsioonide ning on aktiivsed kogukonnaliikmed ja külaelu ootus on, et hüvitiste küsimus oleks seaduses hoidjad. selgelt sõnastatud. Täpsete suunisteta omavalit- Konkursil sai teise koha Johannes Nirgi Lääne- sused piirangu proportsionaalsuse ja hüvitus- Virumaalt ja kolmanda koha Peeter Änilane Tartu- küsimusega tegelema ei hakka. maalt. Konkursil osalejate tutvustusi saab lugeda Justiitsministeerium jättiski Rahandusminis- Erametsaliidu lehelt www.erametsaliit.ee/metsa- teeriumi koostatud planeerimisseaduse muut- majandajate-konkurss/. mise eelnõu kooskõlastamata, kuna selline põhiõiguste riive eeldab põhjalikumat mõjude analüüsi ja ka hüvitamise vajaduse kaalumist. Rahandusministeeriumile saadetud kirjas tõi Justiitsministeerium välja, et metsaseaduse muudatusega riivatakse põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust. Eelnõu seletus- kirja paluti täiendada põhiseaduspärasuse ana- 50 lüüsiga, mille põhjal saaks hinnata, kas era- ja avalik huvi on tasakaalus. Justiitsministeerium telemeetriamärgisega Läänemere tuura asustati novembri keskpaigas ei vaidlustanud kohalike omavalitsuste õigust Narva jõkke. Ligikaudu 400 grammi seada planeerimismenetluses piiranguid, kuid kaaluvad tuura noorkalad kasvatati tegi ettepaneku lisada seadusesse norm, mis RMK Põlula kalakasvanduses ja kohustab kohaliku omavalitsuse üksust hin- kalateadlased hakkavad nende dama omandiõiguse piirangu intensiivsust ja Novembri keskpaigas sai muidu üle Eesti tegutsev osakond kokku Greete motellis Valgamaal. Tagasivaadet aastale ja uusi teekonda peene tehnoloogia abil kaaluma, kas on põhjendatud hüvitise maks- plaane tutvustab osakonna juhataja Kaupo Kohv, kuulavad Mihkel Tiido, Jan Ruukel ja teised kolleegid. nüüd jälgima. mine.

30 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 31 Partner Partner

Tuntud Vene Teatri näit- leja Sergei Tšerkassov Tekst: Marina Poltavtseva kehastamas Indrekut Fotod: Vene Teater Andrus Kivirähki kuulsas Filipp Loss: näidendis „Eesti matus“. Suvel mängiti sama tükki erakordse menuga Viimsi Vabaõhumuu- seumi platsil, Vene Minu tutvumine Eestiga Teatri laval saab näiden- dit taas näha uuel algas tutvumisest RMK-ga aastal. 2021. aasta jaanuaris täitub kümme aastat RMK ja Vene Teatri sõprussuhte algusest. Kõnelesime Vene Teatri kunstilise juhi ja pealavastaja Filipp Lossiga nii metsast kui ka teatrist. pakkumine oli mulle suur au: sellisest partnerist, hoog ja puuoksad hakkavad liikuma… Niisuguseid nagu RMK, võib ainult unistada! Minu esimene hetki ei saa kuidagi tekitada kunstlike vahenditega. Filipp Loss. tutvus mõisa ja ka kogu territooriumiga oli tohutu Suveprojekt on dialoog loodusega, selle paigaga, inspiratsiooniallikas selle etenduse loomisel. mis on etenduse jaoks valitud. Sagadi on imepärase õhkkonnaga paik. Sagadi Esimene etendus, kus Eesti puidul oli kindel roll 2018. aasta suvel mängis Vene Teater Sagadi mõi- rahvas võttis meid vastu väga hästi, nad olid Nii et mõte järjekordsest suvelavastusest lavakujunduses, oli Aleksandr Ostrovski igihaljas sas Ivan Turgenevi näidendit „Kuu aega maal“. maksimaalselt avatud ja valmis vastu võtma iga- Sagadis oli loogiline? näidend „Mets“. Tolle etenduse kostüümid õmbles Kuidas mõisarahvas teid vastu võttis? Otsustades suguseid ideid, eri nüansse, mis oli meile väga Tunnistan, et järjekordse suvelavastuse jaoks paika tuntud taaskasutuse propageerija Reet Aus, kelle selle järgi, et seda suveprojekti jätkati ka järgmi- oluline, kuna Vene Teatril oli see esmakordne otsides sõitsin läbi palju kohti ja tabasin end kõikjal ideed on kliimamuutuse tõttu hästi kooskõlas ka sel aastal, jäite koostööga ilmselt rahule? taolise etenduse kogemus. mõtlemast, et see kõik pole õige, see pole Sagadi! RMK üleskutsega mõistlikule tarbimisele. Teatri Võin kindlalt öelda, et minu tutvumine Eestiga Tahaksin väga loota, et ka Sagadi mõisale tõi Latt oli tõstetud väga kõrgele. 2021. aasta suvel ja RMK sõbralikud suhted jätkuvad: juba on kavas algas just tutvumisest RMK-ga, nendest suure- ühisprojekt kaasa teatava suurema tuntuse, olid ju me jõuamegi tagasi Sagadisse ja lavastame taas järjekordne suvelavastus, taas Turgenevi näidendi pärastest puhkamisvõimalustest riigimetsas. paljud etenduse külastajad siin esimest korda ja Turgenevit, seekord näidendit „Muidusööja“. See- alusel. „Muidusööja“ esietendub Sagadi mõisas Üks esimestest projektidest, mida ma umbes neli jagasid meie vaimustust selle paiga suhtes. Ja kord on sündmuspaigaks mõisa saal. See on aadli- 29. mail. Sel korral esitletakse klassikut siseruu- aastat tagasi (Moskvast – toim.) Eestisse tulles kogu turunduskampaania ja ebatavaline etenduse draama, mis kõneleb põlvkondade suhetest, inimese mis, saalis, seega on kohtade arv piiratud. käsile võtsin, oligi ühine projekt RMK-ga. See kava, mille avaldasime koos RMK-ga, kus oli traagilisest saatusest, teda ümbritsevatest inimestest, juttu nii meie suvisest teatriprojektist kui ka saladusest, mida ta pikka aega hoiab, mis aga äkki Sagadi mõisa ajaloost ja tänasest päevast – saab teiste omandiks… Aga mis sellest rääkida, see kõik oli hindamatu kogemus. Minu süda jäi tulge parem Sagadisse ja näete kõike ise. alatiseks Sagadile! Kui sageli teil õnnestub olla metsas, looduses? Kas on vahet etenduse lavastamisel Tava sõita metsa, loodusesse, tekkis mul ilmselt ruumis või looduses? pärast Eestisse kolimist ja muutus eriti tugevaks Loomulikult, vabaõhulavastus nõuab teatud kindlate pärast Sagadis viibimist. Tekkis teatav vajadus ülesannete lahendamist. Näiteks määratlemist, kuidas olla metsas, see on minu jaoks tõeline puhkus. hakkab tööle tagaplaan, kuidas lasta vibust, kuidas Metsas pea puhkab, tulevad uued mõtted ja ideed. lennutada tuulelohet ja mõelda läbi ilutulestikuga Ja mis on huvitav – kuna ma olen Venemaalt ja lõppstseen – kõik see nõudis pikaajalist ja põhjalikku olnud loomulikult palju looduses ka teistes maa- tööd. Vaatamata kõikidele keerulistele asjaoludele oli des, kuid tunnet, mis tabab mind Eesti metsas vii- see töö aga imeväärselt kerge ja meeldiv. bides, ei anna mitte millegagi võrrelda: niisugust põhja- Minu kui lavastaja jaoks avanesid tohutud või- likku professionaalset hoolitsemist metsa eest ei malused. Kui laval pole tegelikult piire, kõik, ole ma kusagil mujal kogenud. Eesti metsades mida vaataja näeb ja võtab vastu kui etenduse pole mitte ühtegi hooletusse jäetud paika! võimalikku osa, loob erilise mulje: juhuslikud Kui kõnelda puhkusevõimalustest, mis on riik- inimesed, kes etenduse ajal jalutavad kusagil pargi- likus metsas, siis siin on kõik pisiasjadeni läbi Vene Teatri teatrisaali peetakse õigusega ilusaimaks teatrisaaliks Põhja-Euroopas. sügavuses, äkki mööda lendavad pardid… Või kui mõeldud, kõik on väga mugav, heas korras kangelanna kõnnib pargis ning järsku tuleb tuule- hoitud.

32 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 33 Partner Partner

Mulle avaldab muljet ka eestlaste suhtumine Peamine on omada motivatsiooni ja mõista, metsa. Näiteks ma näen, kuidas suhtuvad metsa et teater on vajalik. See kaasaelamiskogemus on Sõber, kelle poole saab alati pöörduda minu Tallinna maja naabrid, Rein ja Eve, kellel on unikaalne. Teater on suurepärane võimalus iga- 2018. aasta suvel esietendus Sagadi mõisas Ivan oma metsatükk. See, palju nad panustavad aega ja päevasest rutiinist väljumiseks. Turgenevi näidend „Kuu aega maal“. Minule teada- vahendeid, et oma mets korras hoida! Imetlen seda, Meie teatri repertuaaris on komöödiaid, tragöö- oleva info põhjal jõudis Vene Teater oma esimese kuidas metsa ei vaadelda mitte kui lihtsalt omandit, diaid, melodraamasid, klassikalisi etendusi, nüüdis- õues mängitava suvelavastuseni just tänu RMK ärgi- vaid kui erilist väärtust, hingelist rikkust. Mets on aegseid etendusi, lastelavastusi. Mõelge läbi, kellega tusele ja tagant tõukamisele. Nii ei ole RMK abi eestlastele väga oluline osa rahvuskultuurist, te teatrisse tulete. Võib-olla üksinda, aga võib-olla olnud alati ainult materiaalne. Eelkirjeldatud juhul oli identiteedist. kutsute sõpru kaasa. Broneerige enda jaoks teatri- RMK see, kes julgustas ja pakkus teatrile suurepärast külastus kord kuus või kord kahe kuu jooksul ja perspektiivi. Eks sellega käis kaasas ka väike mate- Kuivõrd olete kursis sellega, mis toimub Eesti mõne aja pärast tunnete, et ei suuda enam teatrita riaalne abi, aga tähtsam oli koos mõtlemine ja inspi- metsades metsamajanduse plaanis? elada! Vene Teater ei kujuta endast mitte ainult ratsioon, mis sellest sündis. Olen märganud, et Eestis on inimesed väga nõudlikud kõrge professionaalsusega artiste, vaid see on ka RMK poolt pakutava abi kõige ilusam ja kestvam üksteise vastu ka professionaalses mõttes: iga puudust suurepärane arhitektuurimälestis, Vene Teatri näide on muidugi see, et kõik need kümme aastat on märgatakse, tuuakse aruteluks esile ja pakutakse teatrisaali loetakse õigusega ilusaimaks teatrisaaliks Vene Teater oma maja jõuludeks ehtinud RMK-lt varianti olukorra parandamiseks. See on tõenäoliselt kogu Põhja-Euroopas. MARGUS ALLIKMAA saadud kuuskedega. Ja see ei ole üks või kaks rahvusliku kohusetunde märk? Olen muidugi lugenud Vene Teatri direktor kuuske, neid on palju rohkem. Rõõmu tunnevad sel- artikleid, kus ei olda metsamajanduse suhtes just lee- Ega eestikeelne vaataja etendust vaadates end lest nii vanad kui ka kõige nooremad teatrikülastajad. bel arvamusel, kuid pean prioriteetseks siiski vaimus- ebamugavalt tunne, kui ta ei oska vene keelt? Keegi enam täpselt ei mäleta, kuidas ja millal see Ma väga loodan, et selle kümne aasta jooksul on tunud suhtumist inimestesse, kes meie metsi halda- Kõigil meie etendustel on sünkroontõlge eesti täpselt algas, aga üks versioon RMK ja Vene Teatri Vene Teater midagi ka RMK-le ja tema töötajatele vad. Ma ei ole pädev professionaalselt arutlema, mis keelde. Vene Teatris töötab kolm professionaalset heade suhete algusest on selline, et teatris pidi esi- suutnud vastu pakkuda. Kui mitte muud, siis mõne metsades toimub, ma ei tea, millal ja kus on tarvis tõlki, kelle emakeel on eesti keel. Peale selle ootab etenduma Aleksandr Ostrovski näidend „Mets“ ja toreda teatrielamuse ja usun ka, et näiteks Sagadi teha mingeid metsamajanduslikke töid, näiteks sani- eestikeelset vaatajat meie teatris palju meeldivaid aasta oli siis 2010. Täpselt kümme aastat tagasi mõis sai päris mitu uut külastajat. See teadmine taarraiet või veel midagi, kuid ma olen veendunud, et avastusi. Näiteks osalevad mõnes etenduses eesti olevat pöördunud meie teatri inimesed RMK poole aitab natukene toetada tänutunnet, mida me teatri näitlejad ja tõenäoliselt on huvitav vaadata nende palvega toetada selle lavastuse väljatoomist. Teater poolt tahame jagada, ja see julgustab meid ka mõnel mängu meie laval: Linnateatri näitleja Rain Simmul ikka otsib toetajaid, et natukenegi hajutada lavastus- järgmisel korral, kui abi vaja, RMK poole pöörduma. Kogu turunduskampaania ja ebatavaline mängib etenduses „Tuli mees naise juurde“ koos etenduse kava, mille avaldasime koos kulude koormat, aga üldjuhul on see üsnagi keeru- Kõige tähtsam on siiski see, et Vene Teatril on meie populaarse Larissa Savankovaga, Elina Purde line. Ainult vähesed ettevõtted või vahel ka eraisikud sõber, partner, sponsor – heal lapsel mitu nime –, RMK-ga, oli hindamatu kogemus. on partneriks meie kuulsale Aleksander Ivaškevitšile leiavad, et nad võivad kultuuri või sporti ametlikust kelle poole saab alati pöörduda. Ega ma ei tea, mis etenduses „Viimane korrus“. Juba mainitud Sagadi maksukohustusest pisut enam toetada. Vene Teatril mõtteid RMK juhid iga sellise abipalve korral mõtle- suvelavastuses „Kuu aega maal“ mängis üht peaosa läks hästi, RMK ulatas oma abikäe ja mõnigi asi sai vad, aga meie vaatepunktist on need olnud targad ja metsas töötavad professionaalid, kes teavad täpselt, andekas noor eesti näitleja Karl-Robert Saaremäe. lavale või lava kõrvale nii, et esietendus, mis toimus head mõtted. Oleks Eestis rohkem selliseid ettevõt- mida teevad. Usaldan neid täielikult. Minu kui Eesti Kõigi lemmik Elina Netšajeva, meie laineid 29. jaanuaril 2011, nägi välja rikkalikum ja väärikam teid, kus juhid mõtlevad oma otsestest kohustustest elaniku usaldus RMK vastu on piiritu, ma usun, et te löönud esietenduse staar, on peaosas etenduses kui teised samal ajal lavastatud näidendid. Esieten- kaugemale ja võtavad ühiskonna ees avarama vastu- teete kõik õigesti. „Minu veetlev leedi“. Ei saa ka öelda, et Vene Teatri dusega koos avati teatrimajas fotonäitus teemal tuse, kui seda neilt igapäevaselt oodatakse. näitlejad oleksid eesti vaatajale täiesti võõrad, nad „Vereta jaht“, RMK toel trükiti makulatuurist toode- Soovin kõigile RMK töötajatele ja RMK sõpradele Aga lähme nüüd üle teemadele, milles osalevad sageli mitmesugustes teleprojektides, tud paberile uhke kavaleht ja laval olid RMK metsast loodussõbralikku ja teguderohket sügistalve ja kutsun teie olete proff. Miks peaks teatris käima? seriaalides, filmides. toodud ehtsad männid. Sellest ajast saati on Vene kõiki teatrisse. Vene Teater läheb talvele vastu Mida teatri külastamine inimesele annab? Teater ikka ja jälle pöördunud RMK poole mõne abi- põneva repertuaari, rõõmsa meele ja rahuliku süda- Teater on eelkõige hingeline, emotsionaalne kogemus. Milliste etenduste külastamisest soovitaksite palvega ja alati ka küsitud abi saanud. mega ning RMK-l on selles kõiges oma kindel roll. Teater kujutab endast tõelisi inimlikke läbielamisi tutvust Vene Teatriga alustada? lavastatud oludes. Nii nagu fitness tugevdab füüsilist Lisaks juba nimetatud etendustele soovitaksin keha, tugevdavad elamused hinge. Kui satud kunagi alustada Eesti nüüdisklassikast, Andrus Kivirähki 2011. aastal lavastatud „Metsa“ tegelikus elus sarnasesse olukorda teatris kogetuga, etendusest „Eesti matus“, mille lavastas Eesti näitleja, lavakujundusel kasutas kunstnik siis aitab teatris saadud emotsionaalne kogemus sul lavastaja ja produtsent Üllar Saaremäe. On suure- Vladimir Anšon rohkesti Eesti riigi- väljapääsu leida. Teatris kogetud läbielamised anna- pärane prantsuse komöödia „Tapatöö jumal“. metsast saadud puitmaterjali. vad võimaluse mõista ennast, ümbritsevaid inimesi, Soovitan külastada vene klassikute teoste järgi seda, mis toimub. Tajuda ümbritsevat maailma kõrge- lavastatud etendusi: „Mängurid“, „Naisevõtt“, mal tasandil – selle jaoks ongi teater olemas. „Zoika korter“, „Kirsiaed“, „Kuritöö ja karistus“. Ka nõukogude klassika on põnev: „Viis õhtut“, Kuidas tekitada endale harjumust käia teatris? „Pardijaht“. Veel üks selle hooaja esietendus on Kuidas leida tee Vene Teatrisse? „Utoopia“, mille toob lavale noor eesti lavastaja Internetiajastul pole see üldse keeruline. Tuleb liht- Karl Laumets. Detsembris aga kutsun nii väiksemaid salt minna veebileheküljele www.veneteater.ee, tut- kui ka suuremaid teatrihuvilisi vaatama jõulumuinas- vuda teatri repertuaariga, lugeda etenduste kirjeldusi, juttu „Pähklipureja“ – ere, elav, musikaalne lavastus! valida nendest see, mis on hingelähedane, võrrelda Põhimõtteliselt võin ma oma pea anda iga meie etenduste kuupäevi oma kalendriga – ja ongi kõik! lavastuse eest. Esindatud on eri žanrid mitme- Esimene samm teatri poole on maksimaalselt mugav. sugusele maitsele ja iga meeleolu jaoks!

34 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 35 Amet Amet

tegemist möödarääkimisega või ei olegi tegeli- me need koolid siis ehitame? kult probleemi, vaid lihtsalt erinev vaade? Olgem ausad, 20 või 40 miljonit riigieelarve kontekstis… Pärnu sild maksab 35 miljonit. Kui saak- Sekkub fotograaf Jarek Jõepera: sime võtta selle diskussiooni maha raha pärast, siis See ei ole ju nõukogu ülesanne. seda võiks teha – see dividenditulu ei ole sellise See ei ole otseselt nõukogu ülesanne, aga kuna väärtusega, et sellest peaks rääkima, aga see on mina olen RMK nõukogus Riigikogu liikme põhimõtteline küsimus. RMK tagab ühe olulise mandaadiga, siis RMK nõukogu liige ei saa tööstusharu toimimise. Mets on meie rikkus mit- öelda, et see mind ei puuduta. Loomulikult teeme mes mõttes, nii ökosüsteemina kui ka majandusli- nii, et probleemid lahendatakse õiges kohas. Kui kult. Poliitikud saavad seda otsustada, aga kisa see on juhatuse pädevuses, siis nad tegelevad sel- läheb enne nii suureks, et kõik tõmbavad enne lega ja annavad meile ülevaate. Seda küll pole kookonisse ära, sest pead valima poole ehk vaja, et RMK nõukogu hakkaks lahendama min- radikaliseerumine ühiskonnas tekitab kaks äärmust. geid probleeme, mida tegelikult ei suuda lahen- Või hakkab peale hiiliv võitlus selliste detailide üle dada. Lisaks olen auditikomitee esimees olnud nagu raielangi suurus. üsna pikalt – see on väga põnev, et saada teada detaile. Kui me hektarite üle ei aruta, siis mille üle me peaksime? Mis on auditikomitee töös põnevat? Me kogu aeg räägime, et elektriliinide maa alla Seal on tohutult detaile, millega on vaja tegeleda, panemine on liiga kallis. Kui me aga arvutaks, kui kus tuleb balansseerida õigusaktide, bürokraatia palju ressurssi me vabastaks ainuüksi nende liini- ja lahenduste otsimise vahel. RMK on läbi teinud koridoridega. Maaomanik võidab, looduskeskkond väga suure reformi. Selle üle võib vaielda, kas võidab, tarnekindlus on tagatud – kui palju tekib RMK peab lõpuni olema efektiivne. See on ka ressurssi, mida annaks võtta kasutusele metsa paljudele tõusnud huulile. Äkki see efektiivsus tapab ära mõistlikkuse? Viimases auditikomitees oli väga põnev arutelu, kuidas üldse kõrgendatud Tasakaal on poliitiline kokkulepe ja seda ANDRES METSOJA: avaliku huviga (KAH – toim.) alasid kooskõlas- ei saa teha teadlased ega metsamehed, tada ja millised instrumendid luua, et näidata, kuidas mets muutub. Plaan on modelleerida pilt, vaid need poliitikud, kellele see mandaat nõukogu peab tunnetama mis juhtub pärast raiet – mis on esimesel aastal, on antud. Seda saab otsustada mis on viie aasta pärast – ehk harjutada inimest parlamendis. selle mõttega. Inimesel on võimalus kaasa rää- kida. Kuidas tuulte suundadega arvestada – läbi- ühiskonnas toimuvat rääkimiskohti on. See muudab metsa majandamise rohkem loominguliseks protsessiks ja seda praegu kaalutakse. KAH-koosolek tuleb nüüd metsavahi asemel. Me püüame interaktiivsete meetoditega ja kui- „Kuidas keegi oma rolli nõukogus näeb, on individuaalne,“ ütleb RMK dagi teistmoodi seda lahendada, et saada inimes- nõukogu pikaaegne liige Andres Metsoja. Tema otsib tasakaalu ja tega kontakti ja rääkida, aga see on keeruline. küsib, kas RMK peab tingimata nii efektiivne olema. Kuidas läbirääkimistel tasakaalu leida? Mis on metsa ilu? Hooldatud noorendik on väga ilus. Samas ürgmets on samuti väga ilus. Sealt Tekst: Susanna Kuusik Mis tööd RMK nõukogu Me saame järjepanu kirju, mida saade- lähebki küsimus, kus see tasakaal peaks olema. Fotod: Jarek Jõepera liikmed teevad? takse kõigile RMK nõukogu liikmetele: Tasakaal on poliitiline kokkulepe ja seda ei saa Ühelt poolt tulenevad ülesanded seadu- minu kodu juurest võeti mets maha, teha teadlased ega metsamehed, vaid need poliiti- sest ja on üldised. Teisalt kujundab nõu- võtke midagi ette, juba mitmendat päeva kud, kellele see mandaat on antud. Parlamendis kogu liige oma arusaama probleemidest käivad põdrad seal raielagendikul, sest saab seda otsustada. Ühiskond ongi üks suur ja valdkondadest ise. Väga raske on ette nende kodu on maha raiutud. Sellised huvide kogum, kus on täiesti normaalne oma kirjutada, et tegeled arengukava, eel- emotsionaalsed kirjad. Siis tulevad pil- huvide eest seista. arve, eelarve täitmise, tsiviilkontrolliga, did kuklaste pesapaikadest, millest on kontrollid juhatuse tegevust, vaatad üle traktorirattaga üle sõidetud. Kindlasti on Jarek Jõepera: Me võime ju parlamendis Andres Metsoja veetis suve Kaismal, kus pani perekonna auditid, suhtled sise- ja välisaudiitoriga. RMK nõukogu see koht, kus need tee- midagi kokku leppida, aga lõpuks taandub see maamajale uue sindlikatuse. Kolm kihti sindleid on omal See kõik on formaalne. Väga suur osa mad lauale tõsta ja küsida, mis päriselt ikka rahale. Kanname mitukümmend miljonit saetud, immutatud ja katusele löödud. Katuse peale kulus tööst on see, mis Eesti metsas toimub. on toimunud. Kas algatada audit või on igal aastal RMK-st riigieelarvesse. Mille eest 40 tihumeetrit kuusepuud.

36 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 37 Amet Amet

mus on selles, kas peaks rohkem raha panema gus mõõdame? Kas Korb või Metsoja on rohkem tarbeks. Olenevalt liigist kasvab üks metsapõlv vastu näppe. See on minu arust murekoht, et tagasi, panema sinna, kust metsa raiuti. Meil on 20 looduskaitse või majandamise pool? Seda piiri ongi 70–80 aastat, mis oleks ka sellise liini tasuvuse arutelu on, aga otsuseid ei tule. Usaldus kaob ja miljonit, me raiume nendest ja nendest maakonda- väga ohtlik hakata tõmbama. Minu meelest selle arvutamisel oluline. Valguskaabli puhul on tasuvus inimesed ei suuda enam üldse orienteeruda. dest, teeme nn kaasava eelarve. Järjest enam on printsiibi alusel ei tohiks hakata ühtegi nõukogu 50 aastat, lisame selle samuti sinna. põhimõte not in my backyard (’mitte minu tagaaias’ moodustama, et tekitame kaks poolust. Minu mee- Või kasvõi see diskussioon, et äkki peaksime Kuidas siis arutelu peaks – toim.), sest inimesed ei tunne sellel positiivset lest mõlemad on tähtsad. looduskaitsest rääkima teistmoodi. Meil on terve teistmoodi olema? mõju. 51,5 miljoniga müüdi tuulepark, aga mida sai hulk liike, kes on kantud kaitse alla, aga neid on Saan aru, et väga paljud metsamehed… Ma pean kohalik kogukond? Miks ma peaks midagi tegema, Jarek Jõepera: Mida te ise päriselt õppinud olete? tegelikult väga palju, pesapaiku on palju, võibolla neist väga lugu, aga nad elavad natukene omas kui see kõik läheb minust mööda? Ma tahan tunda, Majandust, strateegilist juhtimist Tartu Ülikoolis. peaksid sihtarvud olema täpsemalt paika pandud. maailmas. Nad on iga päev looduses, metsas, jahil, et olen osa sellest investeeringust. Metsaraiega See on põnev suund, kogu strateegiline pool, mis Tundub tulevat huvitav debatt, aga ehk tasuks kus iganes, neile tulevad lihtsad asjad üllatusena, samamoodi, et tekiks huvitatud grupp, et tulge on tulnud tegelikult militaarlähenemisest. On väga öelda, et see liik on kaitsealune ja me ei võta teda mida nad ei ole osanud ette näha. Nagu Kurgja tehke siin raie ära, saame mingi tee korda. huvitav vaadata, kuidas seda koolis õpetatakse, ja kaitse alt välja, aga neid alasid täiendavalt juurde kaasus – ma tean neid inimesi läbi ja lõhki, tean, et See ei ole aga nõukogu pädevus. Rahandus- kui satud militaarmaailma – see on omaette ei tee, sest liik on heas seisus. See omakorda on nad ei tee midagi vihuti halvasti. Ma ei usu seda! ministeeriumist tuleb see ootus, mis on arengu- kogemus. teadlaste öelda. Lendorava kontekstis ei ole seda Nad ei tule selle peale, et aktivist sõidab kohale, kavaga kokku lepitud. Ettepanekuid saame teha. võimalik rääkida, aga võibolla kanakulli puhul on. lööb laua vastu maanteed maha ja hakkab rün- Võibolla ongi see koht, kus tulla RMK nõukogus Jarek Jõepera: Mis sõda me praegu metsas peame? Sageli ongi küsimus selles, et koolkondade dama, paneb ametniku poliitiliseks objektiks selles välja julgemate ettepanekutega, mida siis teised Eesti metsanduses on hästi palju kaevikuid kaeva- kontekstis teadlased räägivad erinevat juttu. diskussioonis. Nad ei ole ette valmistatud sellis- poliitikud asuvad põhja laskma. Ma olen neid ette- tud. Joostakse – hurraa – kaevikust välja, nagu esi- Poliitik peab otsuse millegi pealt tegema – minu teks olukordadeks. Minu suhtumine RMK nõu- panekuid oma fraktsioonis mingis osas testinud. mese maailmasõja ajal, ja siis käib esimene pauk, arust me liigume praegu selles suunas, et otsused kogu liikmena on ka see, et mine käi ära, saad tar- kõik jooksevad ruttu kaevikutesse tagasi. Ei ole on tegemata. Kasvõi seesama metsanduse gemaks. See, kuidas seal ametnikega käituti, ei ole Mis on keerulised ajad või küsimused olnud julgust seda sõda lõpuni pidada, peame selle sõja arengukava – koostatud on pikka aega, kõigil sobilik. See on tõsine probleem, mis ei paista ava- RMK nõukogus? ära. Sul ei ole võimalik olla edukas, kui venitad on kõrged ootused ja lootused, aga lõpuks meil likkusele silma. Kõik tahavad olla väärikad ühis- Üldiselt ei ole RMK nõukogu see koht, kuhu min- mingid asjad liiga pikaks. Protsess on innuga peale arengukava ikka ei ole. Me RMK-ga oleme konnaliikmed. Tegelikult seadust ei rikutud. nakse poliitikat tegema. Teatud mõttes on keeruli- hakanud, aga ühiskond kuumeneb üle. Need ini- samuti selles seisus, kus peame oma plaane sed ajad olnud tselluloositehase kontekstis. Kui mesed, kes on selles protsessis, on juba heitunud, uuendama, peame RMK arengukava tegema, Kui raha ei ole selles arutelus esmakohal, keegi tahab sellise mahuga tehast ehitada, siis RMK sest neile jääb tunne, kas nende arvamusega ei nõukogu on dilemma ees, sest kui jätad kõrgemal siis miks on nõukogus oldud aja jooksul arvestata või kaasatakse neid moepärast. tasemel otsuse tegemata, jätad parlamendi tase- dividendid riigieelarvesse suurenenud? mel otsuse tegemata ning kui lähed allapoole See sõltub aastatest, näiteks nüüd oli Tootsi tuule- Jarek Jõepera: Võibolla jooksete väljale seda teemat torkima, siis saad veel valusamalt pargi ala müük. Dividendiootus ei ole halb. Küsi- Juhatus ja ametkond peavad olema spetsialistid, aga nõukogu peab tunne- kokku ja leiate, et tahate sama asja. Kes oli Eesti esimene sõjandusnõunik? Siil tama ühiskonnas toimuvat küllalt hästi „Kalevipojas“. Oma rahvast tuleb lõpuks kuulata. ja teistpidi viima sealt info edasi. Ega muidu riiki ei valitse. Nüüd on küsimus selles, et mida kauem räägid ja lased hangetel luhtuda, seda enam väheneb usaldus.

käest taheti garantiid. Kuidas ühele garanteerid ja Kus on sinu jaoks olulised maastikud? miks teisele ei garanteeri? Päris tülisid mina RMK Eks me tuleme kõik oma lapsepõlvest. Mul on nõukogus oldud ajast ei mäleta. On eriarvamusi. isegi pildid sellest, kuidas ema ja isaga käisime Küsimus on, mis see nõukogu on. Kas see on spet- talvel rabas. Võtsime suusad, keetsime vaarika- sialistide kogu või läbilõige ühiskonnast? Juhatus ja vartest teed ja kui päike paistis ja lumi kandis, ametkond peavad olema spetsialistid, aga nõukogu koorik oli peal, sai igale poole minna. Need peab tunnetama ühiskonnas toimuvat küllalt hästi ja mälupildid on jäänud. Õunametsa ja Pipra teistpidi viima sealt info edasi. Keegi peab olema talukohad siin ümbruskonnas, mis olid jõukad see sidusus, kes viib teadmise RMK-s toimuvast talud, – sinna on mets peale kasvanud. Huvitav parlamenti, oma fraktsiooni, oma erakonda, sest on vaadata, kuidas loodus võtab selle tagasi. Sel- oled kaasvastutav. Palju on olnud olukordi, kui ma lepärast mulle ongi arusaamatu inimeste hirm olen pidanud midagi selgitama. Väga oluline on läbi selle ees, et inimene suudab kõike ära lõhkuda. nõukogu siduda metsandust ühiskonnaga. See, mis aastaga muutub looduses, kus inimene on jõuetu sekkuma, näiteks vanades talukohtades, Oktoobri lõpus tõstatati Postimehes küsimus, on meeletu. Eesti loodus on nii võimas, et taastab kas nõukogu peaks olema laiapõhjalisem, et eri ennast väga kiiresti. huvirühmade esindajad oleksid esindatud. Juhatuses on see olemas, on eraldi keskkonnakaitse Jarek Jõepera: Võibolla mets ongi see pide- eest vastutav juhatuse liige. See muutus on toimu- punkt, mis on olnud alati olemas. Koht, kus nud. Enne oli suuresti majanduse poole kaldu, väi- saab vajutada „reset-nuppu“ ja pöörduda kesed sammud toimuvad. Kuidas me seda nõuko- alguspunkti tagasi.

38 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 39 Amet Teadlased rindel

Samas on inimesi, kes ei saa sellest aru. Sõbrad helistavad. Kus sa oled? – Maal, metsas. Mis sa Vaprad teadlased välitöödel Uues rubriigis teed seal? Ma kunagi ei mõtle, mis ma teen siin. annavad RMK Metsa suhtes mõistlik rahastatavate Mul on siin hea olla. Kui mul on vaja puhata, siis Kadri Runneli juhitav teadusprojekt „Kaitstavate metsa- teadusprojektide ma tulen siia ja olen metsas, saan oma rahulolu siit. ANDRES HENDRIKSON fragmentide eesmärgipärasuse suurendamine“ juhid ülevaate oma Need pärisasjad tasakaalustavad mängult-asju Keskkonnaameti metsaosakonna töö käigust. metsahoiu spetsialist ja inimesel on vaja seda tasakaalu virtuaalmaa- Tõepoolest, teadlased rindel. Kui välitööde käigus tuleb ilmast. kõduastme mõõtmiseks ka pehkinud tüügaspuid noaga „Oleme Andresega ühe kandi mehed ja suskida, võib igasugu olukordi ette tulla isegi kogenud tegi- tean teda nendest aegadest, mil ta oli NÕUKOGU LIIKMED jal. Näiteks võib herilaseperega pahuksisse sattuda. Või Kaisma vallavanem. Andres on metsa tüügaspuu ümber lükata – just see juhtus Anneli Paloga. Rain Epler Keskkonnaminister* suhtes mõistlik, tal on omal Kaismal hästi Olgu öeldud, et tegu oli õnneliku õnnetusega: Anneli sai majandatud mets. Mõnes küsimuses olen Kaspar Kokk AS-i Transcom juhatuse liige ja tegevjuht omal jalal metsast välja ning isegi peavalu ei tekkinud. saanud talle nõu anda. Mul on jäänud Rindevarustuse stiilinäide Indrek Tammekännult. Metsa- Mihhail Korb Riigikogu liige, majanduskomisjon mulje, et ta püüab aru saada – ta pole fragmentide uuringus kaardistati vääriselupaiga indikaator- metsatööstuse eest võitleja. Käisime Kurgjal Majandus- ja kommunikatsiooniminis- liike ja mõõdeti põhilisi uuringualade struktuurinäitajaid: Ando Leppiman koos olukorraga tutvumas, kui sealsed raied teerium, kantsler näiteks kõdupuidu hulka ja puistu tihedust. Igapäevase eelmisel talvel avalikkuse huvi pälvisid. standardvarustuse hulka kuulusid kaht sorti mõõdulindid, Margit Martinson Keskkonnaministeerium, asekantsler Andrese suhtumine oli asjalik, kuid seal nuga, luup, kirjutusalus ja relaskoop, GPS-ist ja kummiku- läks arutelu viisakuse piiridest välja. Seal Andres Metsoja Riigikogu liige, riigikaitsekomisjon test rääkimata. oli nii raiete ulatus kui ka kanakulli pesa- Kalle Põld Keskühistu Eramets juhatuse liige paik mureks, aga seadusi ei rikutud. Too Eesti Maaülikool, metsakasvatuse ja kanakull tegi omale nüüd pesa riigimetsas Hardi Tullus metsaökoloogia professor, õppetooli juht teise kohta ja linnumehed arvasid, et paar kasvatas suvel pesakonna suureks.“ Harilikku Valikraie mõju Mihkel Undrest OÜ Kaabeltau juhatuse liige kuuske uurimas süsiniku ringele * seoses saamisega keskkonnaministriks määratakse tema asemele uus liige Priit Kupperi juhitav teadusprojekt „Hariliku kuuse Veiko Uri juhitav projekt kaitsevõimet ja kasvu määravad tegurid puht- ja „Valikraiete mõju metsakosüsteemi segapuistutes: kliimamuutuse ja kasvukoha mõju“ süsinikubilansile ja majanduslikud aspektid“ Esimene samm on tehtud. Oktoobri lõpus alanud teadusprojekti käigus rajatakse viis katseala, millest kolm on männikud ja kaks segapuistud. Kolme aasta jooksul selgitatakse valikraie vahetut ja pikemaajalist mõju metsa- ökosüsteemi süsiniku ringele, aga ka selle raie- viisi majanduslikke aspekte.

„Minulgi on sõpru, kes ei saa aru, mida ma siin maal teen. Mul on siin hea olla. Kui mul on vaja puhata, siis ma Leitud on sobilik prooviala Lääne-Virumaal sinilille tulen siia ja olen met- kasvukoha kuuse-kase segapuistus. Järgmisel suvel sas, saan oma rahulolu siit.“ Kõige muu kõrvalt viiakse sellel 0,1 hektari suurusel proovitükil läbi juba peab nõukogu liige ka kuuse kasvu, kaitsevõimet ja füsioloogilisi näitajaid mesilasi. iseloomustavaid mõõtmisi. Kokku tuleb leida 15 mõõt- misteks sobilikku prooviala viiest eri kasvukohatüübist.

40 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 41 Sündmus Sündmus

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp tunneb uhkust, et just RMK maja propageerib Eesti puitarhitektuuri ning on keskkonnasõbraliku energiakasutuse näiteks. Tartlased said uhke kontori Keskkonnaministeerium oma haldusala asutustega peabki siin suunanäitaja olema.

Fotod: Mana Kaasik, Tõnu Tunnel

Septembri alguses avati pidulikult RMK Tartu uus büroohoone. Kodumaisest puidust ehitatud ja matkaradade motiivi- dest inspireeritud maja on üks Eesti kõige keskkonnasõbralikumaid büroo- hooneid. A-klassi energiatõhususega maja katusele on paigaldatud päikese- elektrijaam. Hoone projekteeris Kauss Arhitektuur OÜ ja ehitas KRC Ehitus. Päevakangelased ehk uue maja sünni taga seisnud (vasakult alustades) Rando Sein, Toomas Mölder. Aleksandr Muhhin ja Taavi Sinijärv RMK Tartu kontori- Ilus maja KRC Ehitusest, Kauss Arhitektuur OÜ arhitekt Allan Pilter ja hoone tunnistasid lindi- ilusal aadressil – P.P. Ehitusjärelevalve OÜ omanikujärelevalve insener Jaan Rooma. lõikamisega avatuks Rõõmu tee 7 – Tagapool paistab RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson. Tartu linnapea Urmas ootab kolleege Klaas, RMK juhatuse kõigist Eestimaa esimees Aigar Kallas otsadest endale ja KRC Ehituse tegev- külla. Värsked mõt- juht Siim Kroodo. ted garanteeritud!

Uues majas alustab tööd uus RMK töötaja, Tartu kontori administraator Loki Rämmer.

Juhuslikke kohtumisi kontoriruumides. Esiplaanil Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Maret Parv. RMK Tartumaa metsaülem Toomas Haas.

42 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 43 Sündmus Sport RMK Nohipalo triatloni võitis metsakasvataja Tekst: Ulvar Kaubi Taavi Kannimäe Foto: Kaarel Tiganik

Kui spordipisik on inimestel olemas, siis sellest kergesti lahti ei saa. Kuigi RMK töötajad liiguvad palju metsas ja saavad füüsilist koormust ning osalevad rahvaspordiüritustel, jätkub energiat ka omavahel võistlemiseks. Kagu mehed eesotsas Kaarel Tiganiku ja meie hulgast lahkunud Raivo Võlliga algatasid 2002. aastal Ilumetsa maadel

Hoog sees! RMK Kagu regiooni juht Kristo Kokk riigihangete osakonna naisperele uue maja võimalusi tutvustamas – Nohipalo triatloni. Mõnel aastal on üritus liiga väikese osavõtuhuvi (vasakult) Helbe Peiker, Katrin Ametmaa ja Reelika Sirge. tõttu ära jäänud, kuid sel suvel õnnestus see taas korraldada.

XVII Nohipalo triatlon toimus 19. augusti õhtul Põlvamaal Nohipalos ühisstardiga Valgjärve ääres. Distantsid on aastaid püsi- nud samad: ujumine 300 meetrit üle Valg- järve, 20-kilomeetrine jalgrattasõit Ilumetsa ja Orava metsandike metsateedel ning viie- kilomeetrine jooks järve ümbruse teedel ja radadel. See annab võimaluse eri aastate tulemusi omavahel võrrelda. Seekord enne üritust stardiprotokolli vaadates tekkis küsi- mus, kas raja läbimise absoluutne rekord on ohus. 2012. aastast on see Erkki Etverki poja Markko Etverki nimel ajaga 57:14. RMK poolt vastutas Tartu maja valmimise eest kinnisvaraosakonna Alla tunni on saavutanud aja veel 2015. ehitusspetsialist Jüri Orlov (vasakul), kes vahetab muljeid inseneri- büroo Streng OÜ konstruktori Oliver Orrini ja KRC Ehituse OÜ projekti- aastal Sander Linnus (59:31). juhi Aleksandr Muhhiniga. Startistid kaheksa meest, kaks naist ja üks võistkond, mille pani välja looduskaitseosa- Looduskaitseosa- kond. Vesi järves oli +22 kraadiga meeldi- konna mehed tunne- valt soe ning ilm ilus. vad end puitmajas Ujumisetapilt tuli veenvalt esimesena eriti mõnusalt, vasa- Aigar Kallas, kuid jalgratta- ja jooksuetapi 1:09:12 ning kolmanda koha praaker Jaak Nohipalo kult Ants Animägi ja triatloni Kaupo Kohv. võitis ülekaalukalt ning ühes sellega kogu Väärsi ajaga 1:10:09. Naisi oli rajal kaks: püsikunde võistluse metsakasvatustalituse metsakasva- nooremate arvestuses osalenud Maive Helle Väärsi taja Taavi Kannimäe. Taavi on sellel aastal Vill (aeg 1:29:13) edestas mõne minutiga jooksuetapil Uus metsapõlv sir- silma paistnud pea kõigil Eesti rattamarato- vanemate klassis osalenud Sagadi metsa- lehvitamas. gub kohe uue kon- nidel ning see andis põhjuse oodata kõva keskuse aednikku Helle Väärsit (aeg torimaja kõrval, RMK Tartu taimla tulemust. Triatlonil uut rajarekordit seekord 1:32:53). Tublilt esines looduskaitseosa- kasvuhoonetes. siiski ei sündinud, kuid koondajaga 59:52 kond koosseisus Timo Asuja, Ants Ani- Pildil paistab ka kuulub ta kolmanda mehena „alla tunni mägi ja Kaupo Kohv, kes saavutas lõpu- kontorihoone tegijate“ klubisse. ajaks 1:22:11. Järgmisel korral ootavad katus, kuhu on Absoluutarvestuses saavutas teise koha nad endale konkurente teistest RMK paigaldatud päikeseelektrijaam. metsakasvatusjuht Indrek Karolin ajaga üksustest.

44 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 45 Sport Sport

startis 35 võistlejat. Nii põnevat võistlust viimasest puhta laasimise, kuid lõpuks sai otsustavaks Traksi kümnest aastast ei mäletagi – kui tavaliselt selgub stabiilsus läbi kõigi alade. See tõi talle teenitud võidu. võitja viimasel alal 2–4 võistleja vahel, siis sel kor- Ralf Elfenbein tegi meistrivõistluste duubli, tulles ral oli korralik võidupinge kaheksal mehel. Ehkki teist aastat järjest Eesti juunioride meistriks. Üld- Tekst: Mart Kelk Fotod: Paul Poderat favoriitideks peeti Raino Polli, Jarro Mihkelsoni, arvestuses kuulus Elfenbeinile kuues koht, millega Helvis Koorti ja Taavi Ehrpaisi, väljus tasa ta hingas proffidele ja vanadele tegijatele kuklasse. vägisest mõõduvõtmisest võitjana hoopis Luua Noorte pealekasv on Eesti raiespordis tugev. metsanduskooli õpetaja Janno Traks. Väga põnev oli ka naiste finaal, kus kõigil kolmel Kuna enne viimast ala oli seis paljudel pingeline, osalejal oli võimalus meistriks tulla. Naiste arvestu- siis tuli viimasel alal nn „hullu“ panna, et võit võtta. ses võttis võidu Luua Metsanduskoolis metsuriks Selle peale läks kindlasti välja Jarro Mihkelson, kes õppiv Kertu Evert. Ilmselgelt kinnitas ta oma keva- püstitas laasimises Eesti rekordi 464 punktiga – dise võidu üle ja andis märku, et uus tipptegija raie- puhta töö tegemiseks kulus tal 14,13 sekundit. Nagu spordis on laval. aga päeva lõpuks selgus, siis sellest üldvõiduks siiski Kohtume uuel aastal ja siis juba traditsiooniliselt ei piisanud. Raino Poll tegi samuti üsna kiire ja Tartus Kevadkarikal!

Poodiumile ma- huvad ainult kõige kiiremad, osavamad ja kõige-kõige pa- remad. Vasakult Raino Poll, Janno Traks ja Jarro Mihkelson. Raievõistlustel pandi hullu ja püünele asusid uued tegijad Eesti raiespordi meistrivõistlustel võtsid mõõtu ka võsasae- Naistel on pidu ja nii palju medaleid, et ei jaksa koju viia. mehed, kelle seast tunnistati parimaks RMK Edela piirkonna raietööline Hannes Arula. Tema kõrval Ole Hütt ja Timo Hiie. Kevadel oli paljudel kahtlusi, kas kui tavaliselt. Sel korral sai võistlus nimeks „Salla sel aastal on raiespordivõistlustel karikas“ ning võitjaks tuli võimsa punktisummaga Sulev Tooming, kes sai viie ala peale 1656 punti. palgid ikka sama pikad kui varem Naiste parimaks tunnistati Kertu Evert 1376 punk- ja saepuru lendab sama palju kui tiga. Sel hetkel võis öelda, et Kertu tuli, nägi ja või- tis. Sügisel aga näitas naine, et kogemata ei juhtu siin tavaliselt. Nüüd, aasta lõppedes, ilmas midagi, ja kevadine võit kinnitati sügisel Eesti saab öelda, et hooaeg oli märksa meistritiitliks. põnevam ja igavateks üritusteks Mitu aastat on tehtud koostööd raievõistluste läbi- viimisel Eesti Erametsaliiduga ja nende korraldatud aega ei jäänud – 2020. aasta tõi kogu pere metsapäevaga. Kuna head koostööd ei saa uued Eesti meistrid ja rohkelt raisku lasta, siis haakisime taas üritused ja välja tuli pingelisi mõõduvõtte. üks mõnus metsapäev Mustamäel. Oma elu esimese võidu võttis Tallinnas Raino Poll – ning see oli võit, mida oli kaua oodatud ja ette valmistatud. Lisaks tegi Põnevaks läksid asjad juba enne seda, kui võistlused oma isikliku rekordi 1406 punktiga Karina Riive. alata said. Ühel heal päeval, kui hooaja planeerimine Kaks trennihullu võtsid teenitud tulud sirgelt välja! oli täies hoos, selgus, et traditsioonilist Kevadkarikat Kevadel hooaega ümber planeerides tekkis väike Tartus sel aastal ei toimu. Kuna karikatega ei tahtnud kartus, et kuna välismaalt konkurente kohal pole, jonni jätta, siis oli veidi mõtlemist ja planeerimist siis äkki tulevad võistlused igavad ja väikse osalejate Eesti meistrivõistluste kõige täpsem mees Heiki Laas on alati kohal ja heas vormis. Vanameister Taavi Ehrpais arvu- ning karikate jagamine toimus juuni alguses Salla hulgaga. Hirm osutus aga asjatuks, sest Luua läbi aegade, Marko Pohlak. Ei teagi täpselt Lubas, et enne ei lõpeta, kui Eesti meist- tab kombineeritud järkamises kuursaalis. Veidi väiksema seltskonna osavõtul kui Metsanduskoolis toimunud Eesti meistrivõistlustel enam, mitmes meistritiitel sel aastal täp- riks tuleb. nurgad ja punktid kokku. harjutud, aga selle eest sama põneva ja pingelisena olid kohal pea kõik Eesti raiesportlased – kokku sussaagimises tuli, aga tal on neid palju!

46 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 47 Pärandkultuur Pärandkultuur

AVO JÜRISSAAR, TANEL EHRPAIS, RMK Jõgevamaa metsaülem RMK Läänemaa metsaülem Metsaülemad soovitavad: Kuremaa mõisa kalmistu ja kabel on rajatud Soovitan külastada Osmussaart. Põnevat vaata- 19. sajandi lõpul või 20. sajandi alguses. Kalmis- mist jagub Osmussaarel nii loodushuvilisele tul on peetud oletatavalt 29 matust, viimane neist kui ka ajaloosõpradest seiklejatele. Peamised pärandkultuuri pärlid 1928. aastal. Metsas paikneva 0,33 hektari suu- geoloogilised vaatamisväärsused on pankran- ruse kalmistu territooriumi katab metsistunud nik (kohati 6 meetri kõrgune), rannavallid ja kõrghaljastus. Piirdeks on kuni ühe meetri kõr- bretšarahnud. Ajaloohuvilistele jätkub Osmus- Jätkuloos tutvustavad oma piirkonna Fotod: Elor Ilmet, Jüri Pere, Sille Raidvere, gune ja jalamil kuni kahe meetri laiune mullast ja saarel küllaga tegevust – viikingite ajastust pärandkultuuri- ja muinsuskaitseobjekte RMK, Kaupo Kikkas maakividest kuhjatis. Kalmutähistest on kalmistul kuni Punaarmee märkideni välja. Eriti huvita- säilinud vaid graniittähiste fragmente. Kalmistul vad on Osmussaarel paiknev kahe suurekaliib- RMK metsaülemad.* paiknev kabel on arhitektuurselt eklektiline, kroh- rilise (80 mm) kaugelaskekahuri ja nendega vitud tellisehitis, mille ilmet kujundavad terav- seotud juhtimiskeskuse kompleks ELOR ILMET, RMK Viljandimaa metsaülem kaarsed avad, karniisidega kolmnurksed ehisviilud (59.300278/23.377020). Reise korraldab saa- ja tornikiivrit meenutav püramiidkatus. rele mitu ettevõtjat. Heimtali mõisa kalmistu asub Vardi külas Viljandi- Rutu raketibaas. Karksi-Nuiast Valga poole (58.746277/26.524124) maal, mõisa südamest linnulennult umbes kilomeetri minnes asus Nõukogude Liidu õhutõrjeraketi- kaugusel (58.313684/25.502574). Kalmistu rajasid divisjon, mille relvastuses olid keskmaaraketid mõisa tollased omanikud von Siversid 1834. aastal. S-75. Tänaseni on säilinud mõningad militaar- Kalmistu on tänaseks hooldatud ja korrastatud Heim- rajatised, milleni on võimalik jalutada mööda tali koolipere poolt. Ümber kalmistu müüri läheb metsaradu. (58.051830/25.647371) korrastatud matkarada.

Heimtali mõisa kalmistu. Rutu raketibaas.

AVO JÜRISSAAR, Kuremaa mõisa kalmistu ja kabel. Osmussaare saar ja majakas. Saduküla metsamõis ja praegune RMK Jõgevamaa metsaülem RMK Pikknurme kontor. Saduküla metsamõis ja praegune JAAN PRANTS, RMK Pikknurme kontor asub RMK Saaremaa metsaülem Tallinna–Tartu maantee 142. kilo- Soovitan külastada Loona meetril (58.610802/26.191409). mõisa (58.332935/22.021575), Maja ehitati 1868. aastal Tartu linna mida on esimest korda mainitud metsade administratiivkeskuseks – juba 16. sajandil ja kus mõisa- nii metskonna kontoriks kui ka metsa- hoonete kompleksi kuulub mitu ülema elamuks. Ühe ukse sees oli muinsuskaitseobjekti. Seal asub luuk, mille kaudu metsahärra rahvaga ka RMK teabepunkt ja Vilsandi suhtles. Tartu linna metsi oli toona rahvuspargi külastuskeskus. umbes 3500 hektarit ja peaasjalikult Edasi võib külastada huvipakkuva tegeles „linna metskond“ Tartule loodusega Vilsandi saart küttepuidu, vähemal määral aga ka (58.378800/21.848131), kuhu lubja ja telliste tootmisega. Toodang on rajatud ka RMK matkarada. veeti Tartusse lotjadega.

48 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 49 Pärandkultuur Pärandkultuur

PEETER PUHKE, RMK Järvamaa metsaülem TIIT TIMBERG, RMK Põlvamaa metsaülem

Julgustaksin inimesi tulema Saarjõe äärde, külas- nüüd eravalduses oleva Tagametsa jahilossi Põlvamaa pärandkultuuri tippudega tutvumiseks Vana Tartu–Võru maanteed ehk ajaloolist tama metsavendadele püstitatud mälestusmärki ümbruses. soovitan kahte tuuri: militaarne Setomaa ja Postiteed on hinnatud Eesti kõige kaunimaks (58.640988/25.334533). Mälestusmärk on rajatud Lähedusest leiab veel Saeveski metsaonni ja ajalooline Postitee. asfaltteeks. Postitee Liiva–Puskaru teelõik Eesti Skautide Ühingu eestvedamisel 1998. aastal Kabelimäed koos Saeveski teega (vana talitee). Militaarne Setomaa on ajalooline ringkäik, (58.179424/26.827714) rekonstrueeriti 2019. aastal rahvusvahelise suurlaagri ajal, kusjuures kivid sel- (58.634385/25.285414) kus näeb vanadelt fotodelt, millised nägid maas- võimalikult ehedal-ajaloolisel kujul. Postitee kodu- leks on kokku toodud maailma eri paigust. Asu- tik ja ehitised välja 1930. aastal ja millised on lehelt (postitee.ee) leiab pärandkultuuri huviväärsu- koha valikul on silmas peetud ajaloolist tausta. Metsatee Suurel seljal Jägala jõe lähistel nende jäljed 2020. aastal. Külastada tasub Petseri sed kolme lõigu kaupa: Liiva–Karilatsi, Karilatsi– Nimelt asus samas kõrval metsavendade punker, (59.147447/25.521786). Suureks seljaks nimeta- Lõunalaagrit (57.844817/27.639123) ja Petseri Ihamaru, Ihamaru–Puskaru. Postitee äärde jääb mis toona taastati, aga on praeguseks taas hävinud. takse Balti jääpaisjärve rannikuluiteid. Vana tee Põhjalaagrit ehk Värska laagrit RMK Palojärve telkimisala, kuhu võib autoga Teada on, et metsavendade juhiks siinkandis oli kulges selja peal, uus tee on selja jalamil. Mets on (57.946483/27.634375). kohale sõita, et sealt rattaga ühele või teisele poole advokaat Jung Viljandist. Varasemal ajal tegutses jäänud metskonna aegadest raiumata ilu pärast. Lõunalaager oli Eesti esimesel iseseisvusajal väljasõite teha. 2021. aasta kevadeks paranevad seal suviti Tagametsa pioneerilaager ja nüüdse Lähedal Napu lõkkekoht Jägala jõe ääres Oandu– Eesti sõjaväe kasutatud harjutuskompleks, Palojärve telkimisalal ka väikeste matkabusside Eesti Vabariigi algusaastatel skaudilaager, mis asub Aegviidu–Ikla matkateel. kus paiknes ca 25 sõjaväelise otstarbega hoonet parkimistingimused. (barakid, laod, ohvitseride elumajad, tall, voorikuur, kasiino, söögisaal jms). Nõukogude * vt ka Metsamees 2/2020 aja alguses enamik hooneid lagunes või põletati. Laagri ajalooga saab tutvuda RMK Lõuna- laagri matkarajal,1,8 km pikkusel rajal on 14 infopunkti. Lõunalaagrile vastandus Põhjalaager, mis asus umbes 20 km eemal Värskas. Hiljuti avati endise Põhjalaagri aladel Õrsava järve kaldal kindral Nikolai Reegi kunagises suvemajas Värska külastuskeskus. Ümber Õrsava järve saab matkata nii jalgsi kui ka rattaga, ööseks jäädes võib peatuda RMK Värska metsamajas. Punker Metsavenna Seenesõpradel on Värska külastamine mõistlik Saarjõe õpperada. lõkkekohas. ühendada kukeseene hooajaga, sest siinkandis on ühed parimad kukeseenemetsad. Lõunalaager.

ALIIS KEVVAI, RMK Vändra metsaülem Soovitan Soontagana maalinna ja Kurese muinasküla. Objektid jäävad samasse kanti ja on autoga ligipääsetavad.

Soontagana maalinn on RMK külastus- objekt. Soontagana rabasaarel on kahe talu varemed, millel teatakse olevat ajalugu 22 inimpõlve. Soontagana maalinna esimesed kaitserajatised pärinevad VII–VIII sajandist. Maalinna viib praegu jalgsi läbitav tee, mis vanasti oli Kibura–Maalja talvetee. Teed ümbritseb puhas loodus, mis pakub silmailu igal aastaajal. (58.661568/24.162118)

Kurese muinasküla jääb nii riigi- kui ka eramaadele. Kurese sumbküla on vähemalt 2500 aastat vana ja sealt võib leida mitu pärandkultuuri objekti. Näiteks riigimaale jäävad Salumäe lubjaahi ja paekivi murd, muistne maantee, külatee kiviaedadega, Pärnumaa–Läänemaa piirdeaed. Palju avas- tamisväärset jääb ka eramaadele (nt Kurese põlisküla). (58.642281/24.137315) Soontagana maalinn.

50 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 51 Sündmus Sündmus

senise vana tee parameetreid ja säilita- tud teede kõrgusvahed. „See on andnud Rally Estonia tõi meile võimaluse tuua ralli sisse täiesti Publikuala Kaagveres uusi lõike ning anda teedele etteval- Kirde metsakasvatusjuht ILMAR PAAL mistamise ja hooldamisega kvaliteet- sem pealiskiht,” selgitab Roosimaa. Kaagvere kiiruskatse publikuala oli enne WRC rallit raiu- Kuigi metsatööde tegemist ralli otse- linnainimesed metsa tud giljotiiniga metsastamiseks, publikualaks see sellisel selt ei mõjutanud, planeeris RMK oma kujul aga ei sobinud.Kõigepealt eraldasime alale alles tööd ümber nii, et ralli ettevalmista- jäävad suuremad puud – kuused, männid, kased – ja laa- Oti ja Martini ajalooline võit Eesti esimese autoralli MM-etapil ei mise ja korraldamise ajal ei liiguks kii- sisime nähtavuse parandamiseks veidi puude madalamat ruskatsete teedel harvesterid ja muud taha ühegi rallisõbra mälust kustuda. Jätkuvat rõõmu tunneb ka tüveosa. Võtsime maha ka veidi võsa, niitsime tasandus- suuremad metsamasinad. „Tegelesime RMK peametsaülem Andres Sepp: „Kogu maailm sai osa Lõuna-Eesti niidukiga platsi ja trimmerdasime teede ääred ja kohad, n-ö telepildi korrastamisega: hakkisime kuhu traktor ei mahtunud. Publiku vaate parandamiseks metsasest ja rohelisest telepildist riigi- ja erametsade vahelt.“ ära teede ääres olnud hakkehunnikud raiusime ka vana metsa alumises rindes olnud puid. ja tegime ettevalmistusi Kaagvere kii- Tööd said tehtud ühe valgest valgeni päevaga, kohal oli ruskatse publikuala paremaks kasuta- kuus meest ja üks daam, neli RMK-st ja kolm lihtsalt miseks,“ kirjeldab peametsaülem And- „rallihullu“.Kõige keerulisem nende ettevalmistööde res Sepp ralliks valmistumist. Tekst: Evelin Kivilo-Paas juures oli viia maaomaniku soovil testikatsel elektrikaabel Foto: Ilmar Paal, Scanpix Publikuta ralli kui ladvata puu teetammi alt läbi. Pealtvaatajate ala Kaagveres leiab kasutust ka pärast rallit, sest sobib hästi ka matkaja ja Rallisõidu eelduseks on küll sobivad seenelise puhkekohaks – kaskede all ju kena istuda. kruusateed, kuid ei saa unustada ka seda, mis toimub raja ääres. „Publikuta ralli oleks kui ladvata puu,“ tõdeb Roosimaa. Sestap on ralli korralduse üks olulisemaid osi luua keskkond, mis laseks publikul rallit täielikult nautida ning suunaks rallisõbrad ohutult pealtvaatamise aladele. Selle aasta ralli sai Roosimaa sõnul korraldatud erakordselt lühikese aja jooksul. „Pealtvaatamise alade planeerimine nõuab aega, kuna kõik kohad tuleb looduses eraldi läbi käia ja üle vaadata ning teha lõplik plaan, kuidas seda teostada ning lahendada logis- tika,” selgitab Roosimaa. RMK inimesed on siinkohal olnud rallikorraldajatele abiks ning andnud Estonia korraldajad suurendanud kii- hinnangu, kuhu võib pealtvaatajate ala ruskatsete kogupikkust juba täismahus Ott Tänak kihutamas Tänavu aasta Rally Estonial sõideti RMK teed, teede kõrvale jäävad met- teha ja millistele aladele on üldse või- WRC ralli tarbeks – see on 320 ja roh- Ralli Estonia 2020 232 kiiruskatsekilomeetrit. Katsed sad ning sugugi mitte vähem tähtsana malik suuremat inimmassi tuua. Tihti kem kilomeetrit. teisel võistluspäeval. Rohelisest telepildist läbiti 116 kilomeetri pikkusel teel kaks toob Roosimaa välja teavitustööd ja tuleb tagada ligipääs pealtvaatajate ala- „Oleme minemas Rally Estonia jaoks said osa kogu maa- korda, RMK teid oli neist 17,6 kilo- metsas käitumise reeglite tutvustamise dele mööda metsaradu. „Ilma hea ja täiesti uude geograafilisse suunda, ilma rallisõbrad. meetri jagu. „Tänapäeva linnakesksele pealtvaatajatele. mõistva koostööta pole see mõeldav sealhulgas uue maakonnana Jõgeva- inimesele on Rally Estonia kindlasti Teede ehitus ja renoveerimine on ral- ega võimalik,” kinnitab Urmas maa poole,“ paotab Roosimaa tulevi- üks võimalus ja huvipakkuv üritus, mis lis võtmetähtsusega ja kehtib reegel, et Roosimaa. kuplaane. Seni on kiiruskatsed jäänud sõna otseses mõttes metsa saadab,“ mida varem need valmis saavad, seda Publikualade juures on oluline nähta- Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa tee- tõdeb ka Rally Estonia võistluste juhi parem. „Siin on oluline, et pooled vus. Lehtedes põõsa tagant rallit vaa- dele. „Töö faas on hetkel igal rindel asetäitja Urmas Roosimaa. mõistavad, mida tehakse ja mis mahus. data pole mõnus ja võimaluse korral aktiivne ja oleme plaanid RMK ini- Kommunikatsioon on igal ajahetkel tuleb võsa eemaldada. „RMK-lt saime mestega paika pannud,“ kinnitab Roo- Uued lõigud, määrava tähtsusega ning see toimis kindlasti head tuge ja arusaamist tule- simaa. Juba uue aasta alguses saavad kvaliteetsemad teed ideaalselt,” lausub Roosimaa. viku tarbeks, et hinnata paremini met- täpsemad kiiruskatsete plaanid avali- Häid elamusi pakkuv üritus saab teoks Ralli korraldajatel on tõeliselt hea samajandamise omapära ja selles keh- kuks. „Hetkel oleme igati graafikus ja vaid heas koostöös. Urmas Roosimaa meel, et teed, mida RMK on aastate tivaid reegleid ning anda omapoolne veendunud, et autoralli MM-sari saab kirjeldab koostööd RMK ja Rally Esto- jooksul renoveerinud, ei ole saanud panus vajaliku säilitamisel,” räägib võõrustatud veel paremini kui sel aas- nia vahel suuresti kolmemõõtmelisena: tikksirgeid sihte, vaid on kopeeritud Roosimaa. Järgmiseks aastaks on Rally tal,“ lubab Roosimaa.

52 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 53 Õnnitlused Õnnitlused

DETSEMBER 45 Olav Nurme 50 Ulvar Kaubi 6.01 11.02 55 Rain Pint Kirde piirkond, puiduturustusosakond, 3.12 raietööline juhataja Kagu piirkond, 40 55 metsakorraldaja Jaanika Johanson Eve Randoja 8.01 15.02 55 Enn Raav taimla- ja seemnemajandusosakond, Marana taimla, 08.12 taimla oskustööline taimla oskustööline metsaparandustalitus, 60 40 metsaparandaja Alar Süda Silver Sellik 14.01 15.02 30 Liina Saks metsaosakond, Kirde piirkond, 10.12 metsaülem metsakasvataja Marana taimla, 30 40 taimlatööline Rebecca Laasnurm-Šer Margo Mõttus 14.01 16.02 55 Urmas Alaküla kinnisvaraosakond, Kagu piirkond, 13.12 administraator metsakorraldaja Kirde regioon, 30 35 praaker Argo Karu Sille Ader 15.01 28.02 45 Tarvi Nurk Kirde piirkond, kommunikatsiooniosakond, 15.12 raietööline juhataja Edela piirkond, 65 metsakorraldaja Eha Nahkur MÄRTS 18.01 35 60 Mae Paesalu Iisaku taimla, Teele Paluots 17.12 taimlatööline 2.03 kinnisvaraosakond, Kagu piirkond, 50 koristaja Alar Lillo metsakorraldaja 20.01 55 50 Avo Siilak Kagu piirkond, Kallem Värva 18.12 raietööline 6.03 50 Kirde regioon, Räpina taimla, 60 regiooni juht Kalvi Normak traktorist 25.01 Kullenga taimla, 55 AVO SIILAK 35 Illa Kingla Joel Schelejev Kirde regiooni juht 18.12 traktorist 9.03 Kagu regioon, IT-osakond, 18.12 50 praaker Urmas Mitt laivõrguadministraator 25.01 45 50 Mati Kond külastuskorraldusosakond, Meris Süsta 20.12 loodusvaht 9.03 18. detsembril 1970 sündis väike poiss, kes sai nimeks Avo. Kuivõrd gee- Sel suvel võis Kagu piirkond, metsaparandustalitus, Avot näha Alpides 35 nitehnoloogia oli sel ajal veel lapsekingades, ei osanud vanemad midagi raietööline Stanislav Serbak metsaparandaja küttepuid varu- 29.01 arvata, kes tast saada võiks. Lootsid, et kasvaks normaalne mees. Kas- mas selleks mõel- 55 45 Sulev Tänav Kagu piirkond, Heikki Põder vaski – suur ja tugev Eesti mees. dud tehnikaga. raietööline 14.03 21.12 Juba pisikesest peast oli tal huvi looduse, jahi, matkamise ja spordi Kui regioonijuht Edela regioon, Kagu piirkond, 60 juba ise puid praaker Meelis Jõelaan raietööline vastu. Pärast keskkooli tuli valida, kas keskenduda spordile või minna 30.01 õppima ametit. Võib-olla oleks Avo valinud ka tippsportlase okkalise tee, varub, siis vist on JAANUAR Edela piirkond, 45 Kaidi Raid tulekul külm ja metsakasvataja 19.03 kui ta oleks ette näinud, kuhu jõuab oma sportlasekarjääris tema kodu- lumine talv! 55 Einart Kask Marana taimla, kandi mees Jaak Mae. Kooliajal ei kaotanud Avo Jaagule suusatamises 3.01 VEEBRUAR taimlatööline kordagi, aga et lumega olid isegi sel hallil ajal lood kehvad, siis otsustas Edela regioon, 55 40 varumisjuht Saima Uusma Mehis Kaare Avo seada sammud Tartu poole ja seal metsandust tudeerima hakata. 5.02 26.03 Pärast lõpetamist 1993. aastal on Avo kogu aeg teeninud riigimetsa. looduskaitseosakond, 55 Alar Sikk IT-osakond, Liikunud karjääris ülespoole ja… nagu talle endale meeldib ütelda, siis 4.01 maarendilepingute spetsialist IT arendusspetsialist külastuskorraldusosakond, karjääri tipp oli Sonda metsaülema ametikoht. Sellest ametikohast unistab 60 60 matkatee spetsialist Uno Koppelmaa Anne Sevastjanova ta endiselt, sest siis olid töö- ja puhkeaeg kenasti tasakaalus. 5.02 29.03 Avo teeb kõike suure kirega, olgu see seotud pere, sõprade, spordi, jahi, 50 Alar Mõttus kinnisvaraosakond, Tartu taimla, 5.01 haldusjuht taimlatööline trofeede hindamise või tööga. Neid väheseid hetki, kui Eestimaal on lumi Kagu regioon, 45 50 maas, kasutab ta alati maksimaalselt ära ja liugleb siis graatsiliselt suusa- metsaveotraktorist Indrek Mathiesen Margus Müür 9.02 30.03 radadel, jättes endast maha vaevumärgatavad triibud. Meist paljud on 50 Aivar Laud Kirde regioon, Edela piirkond, olnud üllatunud või kaotanud kihlveo, kui on näinud, kui kiiresti suudab praaker 6.01 raietööline see suur mees suuskadel liikuda. Edela regioon, 45 65 regiooni juht Raigo Rebane Nikolai Vološtšuk Soovime sulle eelkõige tervist ja veelkord tervist! Loodetavasti saab 11.02 31.03 muid asju raha eest osta või loota Dianale, sõpradele ja ilmataadile. 55 Mati Tikk metsaosakond, Kagu regioon, 6.01 maakorralduse spetsialist harvesterioperaator Kagu piirkond, Kolleegide nimel Erkki Etverk raietööline

54 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 55 Loodusblogi Loodusblogi RMK loodusblogi annab ülevaate RMK eestvedamisel tehtavatest looduskaitsetöödest. RMK loodusblogi sirvis Kaidi Jõesalu Fotod: Ants Animägi, Priit Voolaid, Kaamera vahendusel saab jälgida ka lindude ja loomade toimetusi ning tutvuda RMK loodusblogi Anatoli Tarassov uudistega looma-, taime- ja linnuriigist. Hoidke pilk peal – rmk.ee/loodusblogi.

Rekordiline käo- Hiline mari 101 raamat Saaremaalt haiguse vastu Eestis seni registreeritud neljale vähemalt ühe meetri Anatoli Tarassov tuletab meelde, et kõrgusele orhideeliigile lisandus 2020. aasta juulis loodus on meie parim apteek ja kes üld- viies. Rekordiliste kõrguste tabeli tippu valitseb juhul niiskevõitu sega- ja lehtpuumetsa- 135,5 cm kõrgune laialehine neiuvaip. Sellele järg- des ning jõe- või järvekaldail kasvava nesid punane tolmpea (107,5 cm), vööthuul-sõrm- lodjapuuga sõbrustab, see arsti ei vaja. käpp (102,5 cm) ja soo-neiuvaip (100 cm). Viien- Lodjapuu peamine väärtus peitubki daks liigiks on nüüd 101 cm kõrgune tihedaõiene tema raviomadustes, mida kätkevad käoraamat, leiukohaks Saaremaa. endas mitte üksnes viljad, vaid ka õied Nimelt käis Ants Animägi suvel Saaremaal Maasi ja koor. Lodjapuu koort kasutatakse jäätmejaama kõrval kahel puisniidutükil toimuvat esmajoones verejooksu peatava ja anti- taastamistööd vaatlemas. Juba objektile minnes jäid septilise ainena. Rahustava ja krampide talle silma mõned käoraamatud jäätmejääma esisel vastase toimega kooretõmmist kasuta- kraavipervel, kuid teisel pool tuletõrje veevõtukohta, takse ka unetuse, spasmide ja hüsteeria kunagise inimtegevusest kujundatud ala nõlval lei- puhul. Seda juuakse higistama ajava dus neid lausa rohkelt. Sadakonna taime seast paistis vahendina külmetuse korral. Lodjapuu- silma üks eriti kõrgekasvuline isend. Mõõtmisel sai viljadest keedetud tee on kasulik kõrge Eksperiment: Ants tulemuseks 101 cm. vererõhu korral. MTÜ Käoraamat kodulehel toodud orhideede pik- Kuna lodjapuu marjad on toorelt pisut niidutaimestiku kuste rekordite tabeli järgi on selle leiu puhul tege- mürgised ja mõru maitsega, tuleks neid mist uue Eesti rekordiga käoraamatute arvestuses. enne tarvitamist külmutada või kuum- töödelda. Toorelt on viljad suurepärane ümberasustamine vitamiiniallikas, mis on ju eriti Priit Voolaid tutvustab üht järjekordset RMK looduskaitse- aktuaalne praegusel mitmesuguste osakonna eksperimenti. Kuna Tartu külje all Anne kaitseala Ants Animägi annab ülevaate Pärnumaal viirusnakkuste levimise ajal. läheduses jäävad mitu kaitsealuste taimede kasvukohta ette Maima jääksoos Perekülas asuva Maima jääksoo korrasta- kinnisvaraarendusele, otsiti Tartu linnavalitsuse algatusel misest, mille käigus katsetati ka uudset turba- võimalusi taimi ümber asustada. See kujutab endast nii külvati turbasammalt sambla külvimeetodit. Eestis pole jääksoode taimede väljakaevamist ja ümberistutamist kui ka samade taastamisel varem kasutatud turbasambla kaitsealuste liikide seemnest paljundamist ja neile uue kasvu- mehhaniseeritud külvi, kus kämblasuurused koha leidmist. turbasambla fragmendid laotatakse masinaga Keskkonnaameti ettepanekul otsustati taimed ümber asus- ühtlaselt maapinnale ja kaetakse niiskuse tada Anne looduskaitseala põhjaservas olevale jäätmaale, hoidmiseks põhuga. Selline taastamisviis mille tehisliku keskkonna kujundasid eri aegadel ladustatud põhineb Kanadas edukalt toiminud praktikal. pinnasehunnikud mitmesugust päritolu ehitusjäätmetega. Maima jääksoo taastamisse on kaasatud ka Nordic Botanical OÜ ja RMK looduskaitseosakonna koos- Tartu Ülikooli teadlased, kelle huvi on jälgida töös võeti ette ca 0,6 hektari suuruse jäätmaa korrastamine ja protsesse taastamisele järgnevatel aastatel. külvieksperimendi korraldamine. Külvitööd tehti RMK loo- Teadlaste soovist lähtuvalt tuli taastamisel duskaitseosakonna talgutena, millest võtsid osa ka huvilised kujundada mitu erinevate omadustega väljakut. Eesti Maaülikoolist ja praktikandid. Osal suleti kõik kuivenduskraavid, osal piirduti Seemned külvi tarbeks koguti sealtsamast Anne kaitsealalt turbapaisudega. Mõnele väljakule külvati turba- poolloodusliku koosluse ilmega liigirikkamatest kasvukohta- sammal, mõni jäi looduslikult taimestuma. dest väiketraktori ees töötava unikaalse seemnekogumise 70 hektari suurusel tööalal tuli sulgeda üle agregaadiga. Loodusliku taimestiku seemnete kogumise ja 9 kilomeetri kraave, rajada üle 2 kilomeetri külviga üritati Anne looduskaitsealal korrastatud jäätmaast veetõkkevalle ja 108 paisu. liigirikka niidukoosluse kujunemist kiirendada. Nüüd oodatakse põnevusega uut aastat, et näha, milliseks selle eksperi- mendi tulemus kujuneb.

56 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 57 Metsamees nr 3 (76) märts 2007

2 ARENDUS JUHTKIRI Minu eesmärgid ja RMK eesmärgid, Puitu saab Tegevuskava eesmärkide on neil ka midagi ühist? tabelites on eesmärgid ja mõõ- hiljem, et ka moodustatav uus dikud tähistatud koodidega K, metsast Möödunud aastal RMK aren- RMK nõukogu saaks oma S ja M, mis tähistavad ees- gukava eesmärkide täitmisest seisukohad enne põhistratee- PERE JÜRI foto: märkide traditsioonilist jao- kokkuvõtteid tehes tuli tun- giate sõnastamist välja öelda. tust kas keskkonna, sotsiaal- nistada, et mõnedki neist olid Arendustöörühma moodustab valdkonna või majanduslikeks täitmata. Põhjused me loomu- juhatus aprilli alguseks. eesmärkideks. Tegevuskava K likult leidsime, aga ikkagi oli koodiga tähistatud eesmärgid ebameeldiv oma vigu planeeri- Struktuuriüksuste ja mõõdikud moodustavad mises ja tegevustes tunnistada. tegevuskavad struktuuriüksuse keskkonna- Loomulikult pole mõtet Uueks lüliks strateegiliste ees- kava ja seda eraldi koostada püstitada eesmärke, mis pole märkide töötajateni viimiseks pole seega vaja. ambitsioonikad ja ei innusta on struktuuriüksuste tegevus- tegutsema. Aga samavõrd pole kavade koostamine. On loo- Töötajatele tööplaanid mõtet püstitada eesmärke, mida mulik, et iga RMK struktuuri- me täita ei suuda või ei üritagi. On loomulik, et struktuuri- üksuse juht enne uue aasta Analüüs näitas, et sageli oli üksuse juht koostab nii tege- alustamist mõtleb läbi selle, põhjus hoopis selles, et RMK-s vuskava kui eelarve täitmise kuidas läks möödunud aasta puudub tõhus kontrollitav ja tagamiseks oma töötajatele ja millised on tema struktuu- juhitav mehhanism RMK ees- tööplaanid. Meie palgajuhend riüksuse eesmärgid paariks saame läbi tegevuskavade märkide viimiseks töötajateni, kehtestab, et juhi tulemuspalka tulevaks aastaks. Seda teevad koostamise tegelikult protsessi kes nende täitmise eest hoo- arvestatakse seal, kus töötaja juhid ju ikka, aga enamasti nii juhtida, et see kvalitatiivne litsema peaksid. Kus viga poolt teostatud töö mõjutab on see vaid eelarvega ja seega näitaja ka täidetud oleks. näed laita, seal tule ja aita. otseselt RMK töötulemust. ühe aastaga piirdunud ning Sealjuures võib mõnes Seepärast on nüüd juhi tule- Ülo Viilup Nii me teemegi. sageli on see ka vormistamata metskonnas see näitaja RMK muspalga maksmise aluseks Eestimaa inimesed hindavad puitu loodussõbraliku ehitus- Juhatus kinnitas juhendi jäetud. Nüüd kehtestab juhend, eesmärgist madalam olla ja just töötaja tööplaanis püsti- materjalina, puitmööblit kena ja vastupidava kodusisustajana et jaanuari lõpuks peab struk- mõnes kõrgem, aga tervikuna tatud eesmärkide täitmine. RMK uus juhatus kinnitas ning küttepuitu taastuva energiaallikana. Paberit, nii puhta tuuriüksuse juhil tegevuskava on asi jälgitav. Seni meil sel- Sellekohase töötaja tööplaani kohe oma esimesel koosole- kirjapaberi kui juba täistrükitud ajalehena, kasutame me koos eelarvega koostatud line mehhanism kvalitatiivsete eesmärkide tabeli rakenda- kul 6. märtsil RMK arengu- peaaegu kõik. Kuid metsamajandamisse, eriti aga metsa olema. Ja kõige olulisem on eesmärkide püstitamiseks ja mine on juhatuse otsuse alu- kava, tegevuskavade ja töö- raiumisse, suhtutakse valdavalt negatiivselt. Metsa nähakse see, et struktuuriüksuse tege- jälgimiseks puudus. Kvanti- sel tulemuspalga maksmise plaanide koostamise juhendi. pigem vaba aja veetmise kohana (marjade ja seente korja- vuskava peab olema seostatud tatiivsed eesmärgid olid läbi aluseks alates 15. juunist. Selle juhendi eesmärk ongi mine, matkamine), hapnikutootjana ja loomade-lindude elu- RMK arengukava eesmärki- eelarve kindlasti paremini Selleks, et tegevuskavade ja reaalse ja täidetava arengu- paigana. Ilmselt seepärast arvatakse väiksematki raiet nähes, dega. Tegevuskava tabelites püstitatud. Kuivõrd juhatus tööplaanide koostamine lihtsam kava koostamise ja arengu- et raie tulemusena hävitatakse kõik muud metsa kasulikud tuleb tegevused otseselt seos- kehtestas juhendi alles märt- oleks, valmistame 15. aprilliks kavast tulenevate ülesannete omadused. Seega omamoodi paradoks – puitu hinnatakse tada RMK arengukava eesmär- sis, siis sel aastal tuleb tege- ühe suure osakonna, ühe met- täitmise tagamine. kõrgelt, kuid metsamajandamine kui puidu saamise viis kide tähistega. Seega saame vuskavad teha 15. maiks. samajanduse regiooni, ühe RMK arengukava koosta- tekitab pigem vastumeelsust. struktuuriüksuste tegevuska- Kuna struktuuriüksuste eel- metskonna ja ühe peakontori mise osas ei muuda juhend Põlised maainimesed on metsamajandamisega rohkem vade ja eelarvete kaudu jälgida arved on juba kindlalt paigas, tugifunktsioone täitva osa- võrreldes meil seni kehtinud Persoon Kuu teemad kokku puutunud. Paljudel neist on päris oma mets, osadel aga ja suunata tegevusi nii, et RMK siis on selle aasta tegevuska- konna tegevuskava näidise 19 praktikaga palju. Ikka nii, et töökoht metsa või puidutootmisega seotud. Nemad teavad, arengukava eesmärgid muutu- vade koostamise eesmärk pi- ja soovitame neid vaadata, kõigepealt vaatame, kuidas eel- et raiutud metsa asemele istutatakse uus, seda hooldatakse, vad reaalselt täidetavaks. gem nende koostamise harju- et endale sobivat vormi leida. PERSOON mine aasta läks, prognoosime tehakse hooldus- ja sanitaarraiet ning paari inimpõlve pärast Kui näiteks metsakasvatuses tamine ja järgmiste aastate Olen kindel, et juhatuse otsus tulevate aastate võimalikke raiutakse uuesti maha ning sama ring hakkab algusest peale. on RMK arengukava üheks eesmärkidele mõtlemine. On arengukava, tegevuskavade arenguid RMK-s ja ümbrit- Keerulisem on lugu linnainimestega, nemad satuvad metsa eesmärgiks, et valgustusraie- ju RMK arengukava aastani ja tööplaanide koostamiseks sevas keskkonnas ning siis harvem, põhiliselt just loodusmatkamisega või marja-seene- tega on tagatud metsa uuenda- 2010 kehtestatud ja seal püsti- aitab RMK-l paremini oma hakkame nõukogu otsustele korjamisega seotult. Omaette grupi moodustavad suurlinna- misel määratud peapuuliigile tatud eesmärkidele on praegu strateegilist tegevust korraldada tuginedes endale eesmärke dest lähivaldade uuselamurajoonidesse ümberkolinud elani- paremate kasvutingimuste vägagi kohane mõelda. Lisaks ja võimaldab paremat juhti- püstitama ja täpsustama. Ja kud. Olgugi, et nende endi kodugi võib olla rajatud endisesse loomine ja noorendike pea- saame tagasisidet selle kohta, mist ülalt alla ja alt üles. endiselt seome arengukava metsatukka, mida tublisti hõrendatud või päris lagedaks teh- puuliigilise struktuuri säilita- kas juhendis kehtestatud vor- Kilde Sagadi metsamuuseumi kogust koostamise protsessi eelarve Kilde Sagadi metsamuuseumi kogust tud, hindavad nad ümbritsevat metsa turvalisuse tekitajana. mine (E 3) ja RMK noorendi- mid on sobivad ja kuidas tege- Andres Onemar tegemisega. Seega algus vara- arendusdirektor Seepärast suhtutakse metsamajandajasse, olgu selleks siis kest peaks selles osas aastaks vuskavadega seotud aruand- Mai–juuni 2009 kevadel ja lõpp novembris või 2008 kehtestatud nõuetele lust oleks mõistlik rakendada. nr 3 (99) eraomanik või riigimetsa majandaja, kui potensiaalsesse 10. aastakäik detsembris. Sel aastal alus- privaatsuse rikkujasse. Mine tea, kindlasti on plaanis raie- vastama 80% (M 32), siis RMK ajakiri tame traditsioonilisest veidi langile uus elamurajoon www.rmk.ee/metsamees planeerida. Möödunud talvel, kuigi jah palju seda korralikku talvist raiehooaega õieti oligi, tuli Anija metskonna metsnikel ja METSAKASUTUS metsaülem mitmel korral seletamist, miks just selles kohas Rajameister mets maha raiuti. Paaril korral sai korraldatud valdades otsimas, ei olnud kohale tulnud ka kohalikele elanikele teabepäev, selgitamaks, miks metsa Plaaniline raie põhjustasjuhi Ulvar Kaubi rahulolematust sõnul olid ühtegi rahulolematut inimest. raiutakse ja mis raiutud aladest edasi saab. Meie viga, et me lisaks raieküpsetele kuuske- raielankide nimekirjad juba Pärast seda on RMK juha- Tiina Neljandik selgitamistega hilja peale jäime ja seda tagantjärele tegime. Kangru külaseltsi juhatuse dele võeti maha ka palju aasta varem avalikustatud tuse liige Raivo Võlli ürita- Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Jaak Neljandik, Ülle Poom, Eve Salumaa Loomulikult oleks otstarbekam ennetustöö, suhtlemine liige Mart Raukas pöördus noort metsa. ja huvilised oleksid võinud nud korduvalt kokku leppida enne raiete tegemist kohalike omavalitsuste jaRMK ka kohalike ON RIIGIMETSAmärtsi alguses HEA ajakirjanike PEREMEES Vallavanem Arvo Pärniste nende kohta RMKteavet ajalehtsaada nii oktoober–novemberkohtumist MTÜ Kangru 2007 nr 9–10 (82–83) 8. aastakäik elanikega. Kuid kindlasti on päris keeruline neid võimalikke poole, avaldades rahulole- kinnitas aga, et on asjaga vallavalitsusest kui ka RMK külaseltsi juhatuse esimehe „huvide konﬂikti” tekitavaid raiekohti kindlaksRMK määrata. ON RIIGIMETSA HEA PEREMEES RMK ajaleht oktoober–november 2007 nr 9–10 (82–83) 8. aastakäik matust 2,2 hektari suuruse kursis. Tegemist on üleküpse koduleheküljelt. Toomas Koobasega, et teemat Kõige lihtsam viis tänapäeval Internetist või valla lehest võib ju leida raiekohtade nime- lageraie üle Viljandi maan- metsaga ning seaduse järgi „Peamine rahulolematu on edasi arutada, kuid sealpoolse inimese kohta midagi teada saada

kirja, kuid enamikule inimestest on selle asukoha kaardil www.rmk.ee/metsamees NELJANDIK tee ääres ning lubades küla- pole RMK kohustatud valda Mart Raukas. Minu meelest huvi puudumise tõttu on see on toksida tema nimi Google’i ülesleidmisegagi raskusi. Rääkimata siis veel aru saamisest, lapsed 10. märtsil raielan- plaanilistest raietöödest tea- pole ka Saku valla keskkonna- ära jäänud. www.rmk.ee/metsameesotsingusse. RMK loodushoiuosa- kus see raiekoht looduses paikneb. Probleem kerkib täie gile meelt avaldama tuua. vitama. Ta leiab ka, et lage- spetsialist päris kompetentne, Edaspidistest tegemistest Foto: JAAK teravusega ikkagi alles siis, kui raie juba lõppemas. konna Oandu looduskeskuse juhi raie ei takista sinna puhkeala kui ta väidab, et maha võeti nii palju, et Ilmar Sirkas Tiina Neljandiku nime googelda- Kindlasti on senisest enam vaja selgitada laiemale avalik- Väidetavalt oli raielangi rajamist. noori puid, sest ta ei oska kohtus kohaliku naabrivalve kusele metsade majandamise põhimõtteid, aga samas tunne- des on tulemuseks rivis vastuseid puhul tegemist kohalike ela- RMK töötajate hinnangul kändude järgi puude vanust ülemaga, et arutada, kuidas stiilis: „Ja siis läheme koos tada ka kohalikul tasandil tekkivaid lahendamist ja selgitamist nike meelispuhkealaga, mis on tegemist plaanilise raiega määrata. Kõrval asub tõepoo- vältida metsa prahistamist. metsa,” räägib Tiina Neljandik; vajavaid probleeme. Metsamehed on üldreeglina tõsised töö- oli Saku valla üldplaneeringu üleküpses metsas, nii et metsa lest 60-aastane männik, kuid Koos sõideti läbi lähedalasu- „Loodus on ju lõpmata huvitav, tegijad, ega oska alati arvatagi, et teised meie tegemistest järgi kavas muuta puhkepiir- maha võtmiseks on täiesti maha võetud puude keskmine vad langid ja teed ning otsus- kui niimoodi asju kohapeal näha täpselt samamoodi aru ei pruugi saada. Metsanädalalal ja konnaks. seaduslik alus. Metsnik Kalle vanus oli 123 aastat. Seda tati kaks teed tõkestada ja ja käega katsuda.”; Tiina Neljan- kevadistel metsaistutamistalgutel on küll oma osa metsan- Saku valla keskkonnaspet- Meieri sõnul oli puude kesk- tõestab ka Imavere saeveski märgid on praegu tellimisel. dik näitab seeni, mis kasvavad dusele suurema kõlapinna loomisel, kuid metsanduse kom- sialisti Vilve Talve sõnul oli Juhtkiri [lk 2] Intervjuu [lk 3]mine vanus 123 Puhkemajandus aastat, kuid raport, [lk mille3] järgi puudes Metsaülemate oli Praeguseks päevad on RMK [lk oksad4] Puhkemajandusväiksel maa-alal [lk Oandu 5] loodus- munikatsioonistrateegia sihikindel elluviimine peab olema lageraie talle üllatuseks ja männid saavad raieküpseks Juhtkirjas selgitab RMK Uue juhatuse töökorraldust RMK avas kolm maastikusõiduala,viiendik rauda, misÜlevaade on pärit Metsaülemate rahulolematust päevade põhjustanud Soomes arutatikeskuse säästva juures; Tiina Neljandik järjekindel tegevus. Et Eesti rahvas teaks – puit midaJuhtkiri me [lk 2] Intervjuu [lk 3]100-aastaselt. Puhkemajandus [lk 3] Metsaülemate päevad [lk 4] Puhkemajandus [lk 5] juhatuse esimees Aigar Kallas, valgustavad juhatuse liikmed kus saab loodust kahjustamataeelmiste sõdade ajast,”ettekannetest ütles ja pilklangilt RMK koristanud ja maapinna metsapuhkuseütles, põhimõtteid et tegelikult on raja esi- laialdaselt kasutame on pärit hästi majandatudJuhtkirjas metsast. selgitab RMK Uue juhatuse töökorraldust 2006. aastalRMK tehti avas Saku kolm ja maastikusõiduala, Ülevaade Metsaülemate päevade Soomes arutati säästva milleks RMK-d tarvis on. Tiit Timberg ja Tavo Uuetalo. maasturite ja ATV-dega kihutada.Anija metsaülemtulevikuväljavaadetele. Ilmar Sirkas. ette valmistanud ning istutab ja tutvuti Evomene puhkealaga. autor loodus ise – seal on juhatuseToimetus: esimees Aigar Kallas, valgustavad juhatuse liikmedKiili valla küpseteskus saab metsadesloodust kahjustamata „Maha võetud puudeettekannetest asemele ja pilkpaari RMK nädala pärast langile metsapuhkuse põhimõtteid milleks RMK-d tarvis on. Tiit Timberg ja Tavo Uuetalo. maasturite ja ATV-dega kihutada. tulevikuväljavaadetele. ja tutvuti Evotuule, puhkealaga. vee, mere ja jää koosmõjul RMK kommunikatsioonispetsialist Karmen Henning lageraiet vaid 2 protsenti ehk istutatakse 10 000 noort mändi.” uued taimed. Ka Kangru Telefon: 676 7466, 504 3466 • E-post: [email protected] moodustunud vaheldusrikas 12,5 hektarit. Kokku on seal Kuigi RMK esindajad käisid küla elanikke oodatakse UUDISEDRMK fotograaf Jüri Pere (MM) maastik, kus vaid üks samm on Telefon: 676 7856, 515 8856 • E-post: [email protected] metsamaad 2650 hektarit ja 10. märtsil mitmel läheduses istutustalgutele. 1.–2. novembrini toimusid | Eesti Post tuhkkuivast männikualusest veest UUDISED Kroonpress Kojukanne: küpseid metsi 558 hektarit. asuval langil meeleavaldajaid • RMK ajaleht DF™ | Trükk: soliseva sooni. Jne, jne. Metsamees Makett: Metsamajanduse turundus- Saaremaal1.–2. novembrini järjekordsed toimusid Ilmub kord kuus, trükiarv 2150 RMK sai uue Toimetuse postiaadress: juhatuseRMKLevi ja aadresside sai uue probleemid: MetsaülemateSaaremaal järjekordsed päevad, 7–16 Metsamees • Viljandi mnt 18b, 11216 Tallinn E-post: [email protected] • Telefon: 676 7466 Faks: 676 7510 • E-post: [email protected] RMKjuhatuse nõukogu kinnitas kusMetsaülemate esimeselSTAAŽIKAS: päeval päevad, Loodushariduse kuulati valdkonnas töötab Tiina Neljandik juba 16 aastat. PEATEEMA http://www.rmk.ee/metsamees 26. oktoobri koosolekul RMK matkarajad: RMK nõukogu kinnitas Metsaülemad ettekandeidkus esimesel ning päeval teisel kuulati päeval mitme tuhande 19–22 ettevõtte26. oktoobri uueks koosolekul juhatuse 4–6 eest kolamist esimeheks Aigar Kallase. Metsaülemad ettekandeid ning teisel päeval ettevõtte uueks juhatuse tutvuti raiejäätmetest sooja UUDISED DEBATT PERSOON RMK Eesti Metsamaade müük: Looduskaitsja Juhatuseesimeheks liikmeteks Aigar Kallase.valiti tutvuti raiejäätmetest sooja Kaja Lotman veedab tootmisega ja käidi vanas Metsamees 20 mainekama kellele kasulik? 31–34 Kagu regiooni peametsaülem www.rmk.ee/metsamees ettevõtte seas vaba aja nahkhiirte Juhatuse liikmeteks valiti tootmisega ja käidi vanas nr 4 (114) detsember 2012 ja lastelastega LOODUSFOTO 39–53 TiitKagu Timberg regiooni ja Kirde peametsaülem re- Laugu metsavahitalus. 10 miljonit istikut Remo Savisaar PUHKEPÄEV giooni peametsaülem Tavo riigimetsas juures ja toimekas Tiit Timberg ja Kirde re- Laugu metsavahitalus. Sündmused ja Uuetalu. Uus juhatus alustas Ülevaate Metsaülemate päevadel räägitust RMK-l uus koduleht reinuvader üritused, kroonika, giooni peametsaülem Tavo Saaremaal tööd 1. novembrist. leiate 4. leheküljelt. Vereta jaht toimus õnnitlused, Uuetalu. Uus juhatus alustas Ülevaate Metsaülemate päevadel räägitust 35–38 ürituste kalender, RMK senised juhatuse Saaremaal 12. korda AJALUGU tööd 1. novembrist. leiate 4. leheküljelt. SELLES NUMBRIS: toit, lastekas, liikmed Raivo Võlli ja Olav Puud ja inimesed raamatud, ristsõna RMK senised juhatuse Etverkliikmed jätkavad Raivo tööd Võlli RMK ja Olav 54–55 süsteemis,Etverk jätkavad esimene tööd Kagu RMK UUED regiooni peametsaülemana TÖÖTAJAD süsteemis, esimene Kagu RMK-d ähvardati langil ja regiooniteine metsamajanduse peametsaülemana osa- konnaja teine projektijuhina. metsamajanduse Kirde osa- regioonikonna peametsaülemaksprojektijuhina. Kirde toimuva suurmeele- sairegiooni Ilmar Paal. peametsaülemaks X sai„Vereta Ilmar Paal. jahi” võitis avaldusega, kui aga päev IngmarX „Vereta Muusikus jahi” võitis 20.Ingmar novembril Muusikus kuulutas žürii selleaastase20. novembril „Vereta kuulutas jahi” žürii kätte jõudis, olid ainsana võitjaksselleaastase fotograaf „Vereta Ingmar jahi” Muusikuse,võitjaks fotograaf kes pälvis Ingmar selle auMuusikuse, juba kolmandat kes pälvis korda. selle kohale tulnud RMK töötajad, Ühtegiau juba vapilooma kolmandat seekordsel korda. võistluselÜhtegi vapiloomaei olnud, võidu- seekordsel kes mööda metsa seigeldes tööksvõistlusel valiti linnufotoei olnud, ussigavõidu- nokatööks vahel. valiti linnufoto ussiga Metsamees sai 20: RMK preemia – majutuse noka vahel. meeleavaldajaid otsisid. RMK RMK jahimajas preemia – pälvis – majutuse fotograafRMK jahimajas Märt Haamer – pälvis oma rebasepildiga.fotograaf Märt Äramärkimist Haamer oma leidsidrebasepildiga. ka mitmete Äramärkimist teiste fotograaleidsid kade mitmetetööd. teiste 18.–20.fotograa maini de tööd. Väätsal toi- lühiekskurss ilmunud munud 18.–20. „Vereta maini jahile” Väätsal kogu- toi- nesmunud kokku „Vereta 30 piltnikku, jahile” mida kogu- OSALEJAD: Metsaülemate päevadest osavõtjad Kuressaares järjekordset kohtumist ajaloo jaoks jäädvustamas. foto: JÜRI PERE olines veidi kokku rohkem, 30 piltnikku, kui varase- mida PopulaarneOSALEJAD: Metsaülemate päevadest osavõtjad Kuressaares järjekordset kohtumist ajaloo jaoks jäädvustamas. foto: JÜRI PERE Tekst: Ain Kütt mateloli veidiaastatel. rohkem, kui varase- üksuste juhid said viiepallisüstee- kätte jõudis, olid ainsana kohale „Veretamatel aastatel. jahti” korraldavad Fotod: RMK Tiit Hunt „Vereta ja RMK,jahti” korraldavadtoetavad teema – konkursid mis hinnata raamatupidajate tulnud RMK töötajad, kes KIK,Tiit Overall, Hunt ja Fotoluks,RMK, toetavad numbrite radadel „EestiKIK, Jahimees” Overall, Fotoluks, ja MTÜ„Eesti Loodusajakirjad. Jahimees” ja MetsameheValmis ajaleheperioodil Rava metskonna tegevust. uus Hindamise kontorihoone aluseks oli mööda metsa seigeldes meele- MTÜ Loodusajakirjad. Valmis Rava metskonna uus kontorihoone Pärandkultuuri Pärandkultuuri kajastas22. novembril väljaanne avati pidulikult mitmel Rava puhul metskonna uuskolm komponenti: korrektsus, avaldajaid otsisid, kuid neist päevad kontorihoone,22. novembril mis avati läks pidulikult maksma Rava 7,3 miljonitmetskonna krooni. uus RMKpäevad korraldab INTERREG Metsamehe 20. tegutsemisaasta puhul heidame pilgu ilmunud organisatsioonikontorihoone, mis läkssees maksma toimunud 7,3 miljonit krooni.oskus suheldafoto: JÜRI PERE ja koostöö. Ränd- ühtegi ei leidnud. Loo lõpetuseks RMK korraldab INTERREG IIIA programmi raames „Vanas kontoris oli küll igal kohalikke on vaid kaks. Hea tunne on olla oma foto: JÜRI PERE novembrisIIIA programmi kaks pärand- raames töötajal„Vanas oma kontoris töökoht, oli küllkuid igal kohalikke Teine põhjus on vaidoli see, kaks. et majasHea tunne peremees.” on olla oma kultuurinovembris päeva kaks – esimese pärand- konkursse.töötajal oma töökoht, Nii kuid näiteks Teine põhjus kajastab oli see, et majas peremees.”karika koos nimelise graveerin- nimetas tollane Anija metsaülem numbritele ja tuletame meelde, mida põnevat on sealt aegade jooksul 28.kultuuri novembril päeva Järvamaal – esimese seal ei olnud söögi tegemise vana kontor oli kaasomandis. Otsus uus kontor ehitada 28. novembril Järvamaal ja sealsöömise ei olnud ega söögikoosolekute tegemise Kuivana tahad kontor veevärki, oli kaasomandis. kütet tehti Otsus 2006. uus aasta kontor alguses. ehitada ja teise 29. novembril 2007.ja söömise aasta ega koosolekute juuninumber Kui tahad veevärki, pikalt kütet tehti 2006. aastaguga alguses. võitis tänaselgi päeval Ilmar Sirkas valla keskkonna- RMKja teise peakontoris. 29. novembril ruumi,” ütles Rava metsa- ja kanalisatsiooni moderni- Selle projekteeris Ain Vagula RMK peakontoris. ülemruumi,” Peeter ütles Puhke. Rava metsa- seerida,ja kanalisatsiooni pead arvestama moderni- ka ningSelle ehitas projekteeris riigihanke Ain võitnud Vagula lugeda saanud. Jätame kõrvale metsapoliitika ja metsamajandusega Järvamaa pärandkultuuri ülem Peeter Puhke. seerida, pead arvestama ka ning ehitas riigihanke võitnud Järvamaa pärandkultuuri kaunima„Kuid inimesed sõidavad metskonnakontori teise omanikuga ja võib-olla Valmap Grupp.RMK-s Ehitajaga all- numbreid kokku lööv spetsialisti ebakompetentseks, päeval räägib Vaike Pommer „Kuid inimesed sõidavad teise omanikuga ja võib-olla Valmap Grupp. Ehitajaga all- metsanduslikupäeval räägib pärandkultuuri Vaike Pommer meile tööle üle maakonna, pole ta sellest üldse huvitatud. kirjastati leping möödunud seotu ning keskendume veidi teistlaadsele materjalile. Siinkirjutaja kaitsestmetsandusliku ja rakendamisest pärandkultuuri ning konkursimeile tööle üle maakonna,tulemusi. pole taVõitjaks sellest üldse huvitatud. tuli aasta kirjastati septembris lepingAime jamöödunud kontor Randes. sest viimane ei oska kändude sellekaitsest tähtsustamisest ja rakendamisest loodus- ning pidiaasta valmima septembris aastaga. ja kontor turismis.selle tähtsustamisest Lembritu Tarang loodus- pidi „Ehitajaga valmima oli aastaga. meil hea turismis. Lembritu Tarang Jäärja, kuid paljude kontorite järgi puude vanust määrata. kõneleb pärandkultuuri mõis- teineteisemõistmine. „Ehitajaga oli meil Natuke hea ESINDUSLIK: Niisugune näeb välja Rava metskonna uus kontor. valik on täiesti subjektiivne. testkõneleb ja olemusest, pärandkultuuri omaniku- mõis- foto: JÜRI PERE teineteisemõistmine. Natuke ESINDUSLIK: Niisugune näeb välja Rava metskonna uus kontor. foto: JÜRI PERE ettenägematuidRaievastastest töid tuli vun- hoiusttest ja olemusest,objektitüüpidest omaniku- ning puhul kujunes ettevõtmine pigemettenägematuid töid tuli vun- Täpsemalt eksis spetsialist Jürgenhoiust Kusmin ja objektitüüpidest pärandkultuuri ning damendiaugu kaevamisega, hästi ligipääsetav ja valgus- Automaatne katlamaja, mida Jürgen Kusmin pärandkultuuri sestdamendiaugu kontor rajati kaevamisega, endise kaablihästi ligipääsetav lähedal. ja valgus- köetakseAutomaatne Väike-Maarjast katlamaja, mida inventuuri tulemustest Harju- sest kontor rajatijõulupuuni endise maal,inventuuri andmebaaside tulemustest kasutus- Harju- noomituste ja ettekirjutuste tegeprügila- kohale ning pinnas kaabli Uues lähedal.majas, kus põranda- jaköetakse Imaverest Väike-Maarjast toodud puidu- vanuse määramisel enam-vähem võimalustestmaal, andmebaaside ning objektide kasutus- peabprügila olema kohale hästi ning tihendatud,” pinnas pinda Uues on majas, 333 m², kus töötab põranda- 17 graanulitega,ja Imaverest toodudhoiab ruumid puidu- Ametkondlik infoleht ja võimalustest ning objektide tunduda veidi kummaline, kuid toimus 2001. aasta suvel läbi hooldusest ja eksponeerimi- miseks kui ilu hindamiseks. Kusütlespeab Peeter olema Puhke. hästiPraegu tihendatud,” „Töö on inimest.pinda raiete on Seal 333 on m², korralikud vastasedtöötab 17 mõnusaltgraanulitega, sõna soojad. hoiab- ruumid täpselt 60 aastat. sest.hooldusest Pärastlõunal ja eksponeerimi- tutvutakse ütles Peeter Puhke. „Töö inimest. Seal on korralikud mõnusalt soojad. sest. Pärastlõunal tutvutakse käigus tegime ka küttesüs- tööruumid, nõupidamiste „Tunne on uues majas kõnetribüün Järvamaa pärandkultuuri teemikäigus ja tegimevee  ltrisüsteemi ka küttesüs- ruum,tööruumid, sööginurk, nõupidamiste väike saun väga „Tunne hea,” on ütles uues metsaülem. majas arvestades asjaolu, et internet kolme numbri tõsine vaidlus objektidegaJärvamaa looduses.pärandkultuuri olid puudu lipumastid, kus tee- teemi ja vee võtud ltrisüsteemi ja aktsioonidruum, sööginurk, väike saunüsna väga igapäe hea,” ütles metsaülem.- Teistlaadset, kuid osalt samuti 29.objektidega novembril looduses. saab RMK natuke paremaks.” ja esialgu veel sisustamata „Selline oma tunne tekkis 29. novembril saab RMK natuke Uus kontor paremaks.” lohistati pilt- puhkenurk.ja esialgu veel Pastelsetes sisustamata too- siis,„Selline kui ehitajaoma tunne võtme tekkis Metsamees alustas aastal 2000 kogu oma suuruses polnud RMK arendusdirektori Erik peakontoris kuulata samu viidad, kus vedeles midagi ripakil Uus kontorvased. lohistati pilt- Polepuhkenurk. aga Pastelsetes midagi too- uutsiis, kui ehitajasiin võtme raietemaatikaga seotud segadust ettekandeidpeakontoris samadelt kuulata esineja- samu likult öeldes vanast umbes nide kontor, mida ilmestavad kätte andis ja töömehed likult öeldes vanast umbes nide kontor, mida ilmestavad kätte andis ja töömehed telt,ettekandeid kuid siis tutvutakse samadelt esineja- pä- pooleteise kilomeetri kaugu- mõned erksama värviga ära läksid. Siis tundsin, telt, kuid siis tutvutakse pä- pooleteise kilomeetri kaugu- mõned erksama värviga ära läksid. Siis tundsin, ilmumist RMK ajalehena, kaugeltki mitte nii levinud kui Kosenkraniuse ja RMK Sagadi rastlõunal Harjumaa pärand- jms. Eriti kibedaks tegi konkursisele. Asukoht päikesevaliti seetõttu, all.seinad, 2007.näeb imekena aasta välja. etmärtsi see on meie maja. Tore põhjustas RMK loodud võimalus rastlõunal Harjumaa (MM)pärand- RAHUL: Rava metsaülem Peeter Puhke oma kabinetis. sele. Asukoht valiti seetõttu, seinad, näeb imekena välja. et see on meie maja. Tore kultuuri objektidega. RAHUL: Rava metsaülem Peeter Puhke oma kabinetis. et see on logistiliselt hea – Ka mööbel on uhiuus. on tööle tulla.” (MM) mida anti toona välja kord praegu ning info liikumine käis koolituskeskuse juhataja Jaanus kultuuri objektidega. (MM) komisjoni meele tõsiasi, et vägaet see on logistiliseltMetsamees hea – Ka mööbel kajastab on uhiuus. Sakuon tööle vallas tulla.” (MM) hankida riigimetsast endale jõulu- kuus. Eelkõige oli see oma hoopis aeglasemalt ja suuresti Tuusti vahel, kus lahati paljudel kontoritel oli sellisest tekkinud vastuseisu RMK poolt kuusk. 2009. aasta viimases töötajatele mõeldud informa- veel teisi kanaleid pidi, pole probleemi, milliste koefitsien- konkursist täiesti sügavalt üks- tehtud plaanilisele raiele. Tollase numbris lahkas teemat tollane tiivne väljaanne, mis vahendas midagi imestada. Igal juhul tide järgi tuleks arvestada kõik. Järgnevate aastate Metsa- aktsiooni eestvedajaks oli metsakasvatuse peaspetsialist uudiseid, ametlikke seisukohti võtsid lugejad Metsamehe hästi Sagadi mõisa hotelli külastajas- mehest uudislugu sarnase kon- Kangru külaselts ja oma osa Toomas Väät, kes tõi välja värvi- ning andis kiirülevaate metsan- vastu ja sellega tutvuti huviga. konda. Tänapäeva konteksti kursi kohta me enam ei leia. etendas ka valla keskkonna- kamaid palu suhtlusest jõulu- duses toimuvast. Tänase pil- Sotsiaalmeedia puudumisel sai arvestades ei tehta seda mui- 2008. aasta augusti Metsamees spetsialist. Igal juhul ähvardati kuuse soovijatega. Näiteks kirju- guga algusaja numbreid vaada- lehest ka see tribüün, kus peeti dugi enam ei ühe ega teise pajatab aga RMK parima raamatu- RMK-d langil toimuva suur- tas kodanik järgmist: „Kurbusega tes võib mõnigi rubriik vaidlusi ja arutelusid. Näiteks mehe loogika järgi. pidaja konkursist, kus struktuuri- meeleavaldusega, kui aga päev teatan, et me siiski ei soovi Teie

58 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 59 Kilde Sagadi metsamuuseumi kogust Keelepadrik

poolt pakutud tingimustel kuuske, see on olnud vustav nurk ning eraldi persoonilugu. Mõlemad senini auasi kuuske tasuta lubada, isegi ENSV ajal rubriigid on tagantjärele huvitavad lugeda ka toodi see majandi masinatega.” Või teine näide: praegu. Nii saab näiteks teada, et Karl Erik Sahteli „Kuidas ma tean juba enne metsa minekut, kui huvialaks on hasartmängud, Kristjan Tõnisson unis- suure kuuse eest maksma pean?“ Vastuseks andis tas 13 aastat tagasi motomatkast Vahemere maa- Toomas Väät nõu, et eks ikka kuuske otsitakse kind- desse ning Rainer Laigu on abielus RMK-ga. Per- lasse ruumi või tuppa ja ruumil on alati ju kõrgus. soonilugude vaieldamatu lemmik on olnud aga Tiina Selle järgi siis tuleks arvestada. Ja kolmas näide, kus Neljandik, kellega Metsamees on aegade jooksul küsimus selline: „Kui ma olen ülekande teinud, kui- teinud suisa neli pikka usutlust. das ma maksekorralduse teen?“ Toomas Väät tun- nistas, et sellele küsimusele vastamisega jäi ta hätta. Lamedaim osa läbi aegade Ajalehena ilmumise algusaegadel küsis Metsamees Uuringutest selgub tõde? aktiivselt ka lugejatelt tagasisidet selle kohta, mis Läbi aja on Metsamehes avaldatud rohkesti kõiksu- meeldib ja mis mitte. Kõige rohkem negatiivset krii- guste uuringute tulemusi. Tavainimeste hulgas teh- tikat sai algusaastatel lehe lõpus ilmunud rubriik tud küsitlused näitasid jooksvalt üsna ühest trendi, „Valdo Jahilo naljad“, mis kujutas endast metsatee- et enamuse meelest metsa raiutakse rohkem, kui malisi anekdoote ja mida peeti pea üksmeelselt peale kasvab. Samas peeti oluliseks metsast saada- lamedaks ja lehte sobimatuks. Rubriiki sirvides hak- vat tulu, kuid eelistati metsi mitte raiuda. Võta siis kas silma, et osa anekdoote kordus pidevalt, mõnda kinni, mida tegelikult mõeldi. Veidi üllatav on ka esitleti suisa viis korda aastas. Ju siis oli tegemist nii asjaolu, et palju kriitilisemad vastajad olid mehed. heade naljadega. Olgu siia lõpetuseks üks näide sel- Veidi põnevam on aga 2013. aasta detsembri- listest naljadest: numbris avaldatud uuring, mis keskendus ka vene Üllar Jörberg jalutab Ihastes ja näeb korraga puu keelt kõnelevatele inimestele. Huvitava seigana otsas rippuvat FIAT-i, puu all aga vannub Onu Tekst: Katre Ratassepp tasuks välja tuua, et RMK logo teadjaid oli märksa Bella. „Kuule Bella, miks su FIAT puu otsas on?“ Foto: Rando Kall rohkem kui neid, kes oskasid ära arvata, mida küsib Jörberg. „Tead, Üllar, kõike ma talt ootasin, lühend RMK tähendab. Iseenesest on see mõnevõrra aga mitte seda, et ta veel koeri kah kardab…“ vas- Raadamine ebaloogiline, kuid ju siis see kolmetäheline kombi- tab Onu Bella. natsioon oli ja on iseseisvalt piisavalt tugev. Eks igaüks võib nüüd ise otsustada, kas sellise 2014. aasta juulinumbris on aga avaldatud RMK rubriigi sulgemine oli õige otsus või mitte. töötajate rahulolu-uuringu tulemused. Küsimusele, Kokkuvõttes võib tõdeda, et need kaks aastaküm- pole lageraie kas oled kuulnud, et RMK missiooniks on leida met on olnud Metsamehe jaoks üks eripalgeline, pii- igale metsaosale parim kasutusviis, vastas eitavalt savalt pikk ja huvitav teekond. Sellise väljaande Keskkonnaliikumine Extinction Rebellion Tallinn tiklis kasutatud sõna deforestation, mis tähendab tervelt kolmandik RMK töötajatest. ilmuma hakkamine oli vajalik ja on seda ka nüüd. korraldab 18. juunil rongkäigu Toompea Lossi eest eesti keeles raadamist. Tõlkes on raadamisest saa- Metsamees on suutnud ajaga ilusti sammu pidada ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsa- nud intensiivne metsaraie. Hiljem selgub siiski, et Palju teemasid, palju rubriike loodame, et ta rõõmustab oma lugejaid ka järgmised majani, et seista vastu lageraietele. Meeleavaldu- jutt on vihmametsade hävitamisest, mis võetakse 20 ilmumisaasta jooksul on Metsamees näinud pal- 20 aastat. sega nõutakse metsade raadamise kohest lõpetamist. ette selleks, et alal edaspidi tegeleda põllumajan- jusid rubriike, millest osa on tulnud ja läinud, mõni (Liikumise pressiteade, 17.06.2020) duse või karjatamisega. aga pea kõik need kaks kümnendit vastu pidanud. Kõige rohkem negatiivset kriitikat sai Norra kohta käivas uudises, mis on hoogsalt Kõige suurem otsingute aeg oli vast 2009, kui ajale- algusaastatel lehe lõpus ilmunud rubriik Brasiilia populistist president Jair Bolsonaro ringelnud ka sotsiaalmeedias, on olukord aga hest sai ajakiri. Siis ilmusid nii toiduretseptide rub- vallandas riigi kosmoseagentuuri juhi, kuna hoopis kummaline. Algselt ilmus lugu pealkirja riik kui ka lastenurk, mis mõlemad pidasid vastu „Valdo Jahilo naljad“, mis kujutas endast agentuur täitis endale seatud ülesandeid ja all „Norra keelas esimese riigina maailmas pea viis aastat. Koos sellega hakati rohkem kajas- metsateemalisi anekdoote ja mida peeti pea näitas, kui palju intensiivne metsaraie Amazonase lageraie“, hiljem muudeti veebis lageraie sujuvalt tama ka metsapuhkusega seotud teemasid. Pea algu- üksmeelselt lamedaks ja lehte sobimatuks. vihmametsi hävitab. (Postimees.ee, 06.08.2019) raadamiseks („Norra keelas esimese riigina maa- sest alates on aga vastu pidanud uusi töötajaid tut- ilmas raadamise“). Paraku on mõlemad pealkirjad Norra keelas esimese riigina maailmas lageraie. samavõrra eksitavad, sest tegelikult võttis Norra (Pealinn, 13.06.2016) valitsus vastu seaduse, millega on riigihangetel keelatud hankida tooteid, mille toorainet – näiteks Raadamine pole lageraie. Raadamine ei ole metsa- palmiõli, soja ja loomaliha – kasvatatakse vihma- majandamise viis. Raadamine võetakse ette siis, metsade raadamisest saadud maadel. Norras pole kui metsamaad tahetakse kasutada muul otstarbel – keelatud ei lageraie ega raadamine. näiteks ehitada välja Eesti–Vene piiriala, laiendada Seega – metsade raadamise vastu võideldes ei Tallinna–Tartu maanteed või rajada uus elurajoon. tule võidelda mitte lageraiega, mille järel pannakse Raadamist kasutatakse lageraie või intensiivse maha võetud metsa asemele kasvama uued puud metsamajandamise sünonüümina lisaks teadmatu- või jäetakse ala looduslikule uuenemisele. Raada- sele tihti ka tõlkeveana. Näiteks ülalviidatud misega võideldes tuleb võidelda uusarenduste, Amazonase vihmametsade lõigus on originaalar- teedeehituse ja muu sellisega.

60 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 61 Metsik disain Metsik disain

märkide saavutamisel. Kodasema asu- KODA peaarhitekt on Ülar Mark, taja Hannes Tamjärve sõnul paneb arhitektid Maria Alnek ja Liina-Liis väike ruum ka vähem tarbima. Pihu. Puitkarkassil KODA majade sise- KODA disain on selge, rahulik ja arhitekt on Angela Orgusaar, uuematel lihtne – kõik on viimse ruutsentimeet- mudelitel on abiks olnud sisu vormimi- rini läbi mõeldud, et jätta alles vaid sega ka Maria Alnek ja Kadri Tonto. vajalik ja eemaldada liigne. KODA tegevdirektori Birgit Linnamäe sõnul on lihtsuse loomine ja turustamine KODA disain on selge, rahulik ja lihtne – kõik on olnud pikk ja keeruline protsess. „Ka viimse ruutsentimeetrini läbi mõeldud, et jätta alles maestro Arvo Pärdil kulus oma sügavalt vaid vajalik ja eemaldada liigne. kompleksse, kuid lihtsana mõjuva tin- tinnabuli tehnikani jõudmiseks aastaid. Me töötame selle nimel iga päev kogu energiaga, et auhinnatud KODA oleks üha enam kättesaadav üha suuremale hulgale inimestele Eestis ja maailmas.“ KODA eripära on see, et ruum on pretensioonitu ning sobib kõigi kultuuri- ja kasutuskeskkondadega. Nii leiabki KODA-sid eri riikidest, sh Aust- rias, Iirimaal ja Šotimaal, aasta lõpus ka USA-s. Kuigi KODA on end igati õigustanud ja puhub lootust säästlikuma tuleviku purjedesse, on ka takistusi. „Praegu on Tekst: Karmen Kaukver näiteks kioskite paigaldamine asjaaja- Fotod: Tõnu Tunnel, Getter Kuusmaa, Kelli Roosimägi mise suhtes lihtne, kuid auhinnatud ilusa arhitektuuri paigutamiseks on vaja KODA – ehitusluba, mille kooskõlastamiseks kulub aasta. Loodame, et peagi lihtsus- Eesti arhitektid on tõestanud, et kuigi väikest ilusat ruumi on palju ras- tub ehitusloa saamine ajutiste kem luua kui suurt, pole see sugugi võimatu. KODA-de paigaldamiseks,“ ütles selge, rahulik, lihtne Linnamäe. Ujuv KODA jahisadamas. Kodasema looming on läbini Eesti toode, mis on pälvinud tähelepanu mitte ainult rahvusvaheliste tarbijate seas, vaid ka arhitektuurikonkurssidel üle maailma. Hiljuti võitis KODA „Aasta tehasemaja 2020“ võistlusel parima väikeehitise tiitli.

Kodasema OÜ arhitektide väikemajad ehk KODA-d on loodud põhjusega. Linnadesse kolib maailmas igal nädalal üle miljoni inimese, kuid eluruume kõigile ei jagu. Lisaks kahaneb tänapäeval leibkondade suurus ning nõudlus väikeste elupindade ja dünaamilise linnakeskkonna järele kasvab. Samuti kasvab keskkonnateadlikkus. Seetõttu on hea meel, et ÜRO on pöördunud Kodasema poole koostöösooviga säästva arengu ees-

62 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 63 In memoriam In memoriam

Lembit Lühi Raivo Võlli 13.11.1961–9.11.2020 17.10.1959–3.09.2020

Septembri alguses lahkus meie seast kallis kolleeg Raivo Võlli. See suur leek, mida ta endas Karge novembrikuu alguse päev viis meie hulgast sõbraliku kolleegi, hea sõbra ja kandis, soojendas pikalt ka RMK-d. Raivo panust Eesti metsanduse arengusse on võimatu unustamatu inimese Lembit Lühi. üle hinnata, aga eeskätt jääb Raivot meenutama tema inimlik soojus, heatahtlikkus ja Lembit sündis 13. novembril 1961 Tartus. Seal möödus tema lapsepõlv ja seal tohutu energia. käis Lembit kooliteed. Nooruspõlve suved Vetla kandis tädi juures ja kokkupuuted Raivo oli nooruspõlves kõrgel tasemel sportlane. Ta jooksis nii kiiresti, et Eestis oli üldse sealse metskonnaeluga olid ilmselt need, mis pärast sõjaväeteenistust Lembitu vähe selliseid noormehi, kes tema tempot suutsid hoida. Kui on anded ja tahe, on kiiresti EPA-sse metsandust õppima viisid. Lembit töötas metsanduses alates 1988. jooksmine lihtne. Raivo tahtis aga palju enamat. Raivo tahtis saada aru looduse aasta maikuust, kui temast sai Luidja metsaülem. RMK loomisest alates töötas ta keerukaimast teemast – metsast. Olid need naelikud, noorusaja metsaskäigud või hingeline Saarte regiooni juhina, peametsaülemana ja kuni lahkumiseni RMK Hiiumaa kutsumus, kuid EPA oli see koht, millest sai Raivo finiš. Või siis hoopiski uus lähe. metsaülemana. Lembit oli töökaaslasena sõbralik, alati ümbritsevast elust Kõik edaspidine tundub Raivole mõeldes loogiline. Pärast ülikooli metsaülem, huvitatud ja aktiivne kaasarääkija. metsamajandusdirektor, juhatuse liige, regiooni juht. Ja kõik see muu, mis oli tööelu kõrval. Lembit oli laia silmaringiga, perekeskne ja oma kodu väga hoidev inimene. Sport, selle parimas mõttes. Mitte vaid võistlus ja võit, vaid soov olla liikumises, olla Metsa-, looduse- ja maainimesena tegeles ta nii jahi, kalapüügi kui ka eeskuju. Avalik tegevus, liikmelisus klubides ja kirikus, kirglik jahiarmastus. Raivo suutis hobusekasvatusega. Mandriinimesena oli ta ennast töötanud-möllinud nii ennast jagada perega, lähedastega, sõpradega, hobidega. Muu hulgas ja samas eelkõige hiidlaseks, et rääkides Hiiumaa riigimetsadest, tuleb meile alati silme ette metsa ja RMK-ga. Raivo võis olla võistlusel, jahil, matkal või vallavolikogu koosolekul, aga legendaarne metsamees Lembit. Muhe hiiu huumor kuulus loomuliku osana kui oli vaja midagi lahendada RMK-s, jäi kõik muu ootele. Ta oli hea organiseerija. Piisas, Lembitu natuuri juurde. Hiiu õlu peab olema just nii kange ja jutt-nali nii kui talle öelda, mida ja mis ajaks on vaja teha, kui see kõik oli juba korraldatud eriti heal haaravad, et see rahva ligi hoiab… – see oli Lembitu tihti korratud põhimõte. viisil. Langetame leinas pea. Täname Lembitut koosoldud aastate ja hetkede eest See kõik, mis Raivoga juhtus alates 2019. aasta kevadest, oli nii ebaõiglane, kuid karm ning jääme teda alati meenutama hea sõnaga. tõde. Ränga haiguse ajal näitas Raivo välja erilist iseloomu ja elutahet. Ta oli suurem oma haigusest. Oma väärikusega ta vaimselt võitis, kuigi kehaliselt kaotas haigusele. Kolleegide nimel Raivo, oma 61. sünnipäeva Sa ei näinud. Aga need aastad ja päevad, mida Sa jagasid Tiit Timberg oma kaasteelistega, olid eriliselt sündmusterohked. Enamik meist ei suuda kaugeltki Sinu lähedale. Oled jooksja, kes on ikka alati enne teisi finišis.

64 Metsamees nr 3 (140) / 2020 Metsamees nr 3 (140) / 2020 65 Uued töötajad Ristsõna Tekst: Karmen Kaukver Fotod: erakogu

Estonian Muske- Rõiva- Metsa- Ajutine Siht- VASTUS Security Parem Kergesti Meeletu tär asutus suurus lind purunev viha Valitsus Service Pragu Saame tuttavaks! Liha- „... nägin suretus ma Ees- JUHAN PÜÜ, TEELE PALUOTS, timaad” ... kirves Kagu regiooni praaker Kagu regiooni leiab metsakorraldaja Tagapõhi kivi Juhan on lõpetanud Luua ...maa Metsanduskooli metsanduse Teele otsustas metsakorral- (Võrumaal) eriala ning tuleb RMK-sse daja töö kasuks, sest talle on Ise- meelne Stora Enso Eesti AS-ist, kus metsas liikumine ja uute Vesinik Küpsis Riik töötas neli aastat metsa- kohtade avastamine alati Aasias meistrina. Eelnevalt on ta meeldinud. Varasem metsa- Astro- Vene töötanud raietöölisena korraldaja töökogemus on Grand loog keel Eestis ja Rootsis. Juhani tal erasektorist, samuti on ta ... Lady Laulja ja ... Galilei esimene mälestus RMK-st on põhikooliajast, kui töötanud Eesti Maaülikoolis nooremteaduri ja näitleja käis ekskursioonidel Erastvere metskonnas. Luua Keskkonnaametis looduskaitse bioloogina. Teele Metsa- Kütus Raadius koolis tegi ta praktika samuti Erastvere metskon- varasem kokkupuude RMK-ga ulatub kümmekonna mehe Rohkem nas. „Jäi väga võimas mulje ja unistasin, et ühel aasta taha, kui ta osales RMK projektis ja inventee- tööriist kui üks Binokkel päeval tahaksin ka riigimetsa heaks töötada.“ ris pärandkultuuri Luunja vallas. Teele on lõpetanud ... bin Riisivein Laden Hispaania Juhanis on koos looduse ja tehnika armastaja. Tartu Ülikooli ökoloogia eriala, Eesti Maaülikooli kunstnik Spordi- (1904– „Mind inspireerivad kõrged ja jämedad puud. loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala ning hetkel vahend Looduses on kõige vaimustavamad hetked kevadel, ootab samas ülikoolis lõpetamist doktorantuur 1989) VASTUS ÜRO kui taimed tärkavad ja kui juhtun metsloomi lähe- metsanduses. Tänu õpingutele on Teele saanud käia jätkub end. pea- Järjest. sekretär dalt nägema. Samuti köidavad mind autod, mooto- nii USA, Islandi, Norra, Tšehhi, Poola, Rootsi kui tähed Aeru VASTUS rid ja tehnika. Mu hobi on raiesport, hetkel kohtu- ka Soome metsades ning näinud nende metsakaitse tugi jätkub niku rollis, aga loodan, et ehk tulevikus jälle ja -majandamise kogemusi. Vabal ajal meeldib Vägilas- võistlejate ridades.“ Teelele perega aega veeta ja linde vaadelda. Ehk lik Oma- pead LOKI RÄMMER, ARNO AHI, Lind administraator Kirde regiooni ...jutt Loki on Tartu kontori metsakorraldaja Hõbe administraator. Ta rõõmus- Arno tuli RMK-sse era- Kirjanik Eesti tab, et just talle on usalda- sektorist, kus töötas maa- Naise- ... Kaalep Raadio nimi tud uue ja erilise kontori mõõtmise ja maakorral- Nord Ilmakaar töötajate ja külaliste eest duse alal. Ta on töötanud hoolitsemine. Loki on sün- kohalikus omavalitsuses Kviitungi Saksa k. Püha dinud ja kasvanud Tartus ka maanõunikuna. Met- lõigend artikkel härg ning on selle linna suur sanduse hariduse oman- fänn. Pärast Tartu 12. keskkooli asus ta õppima das ta Luua Metsanduskoolis. Oma armastust Aasta Viljandi Kultuurikolledžisse, mille lõpetas tantsu- metsa vastu põhjendab Arno nii: „Olen üles Anno Domini Saturni õpetaja-koreograafina. Selle tööga seoses veetis ta kasvanud ja koolis käinud linnas, kuid lapsepõl- kuu mitu seiklusrikast aastat Itaalias. „Itaalia on võr- ves veetsin kõik suved maal. Eks side metsaga ratu, aga Eesti on asendamatu ning juured ei lask- ongi sealt alguse saanud.“ Metsakorraldaja amet Puu nud päriseks ilmalaande uitama jääda,“ põhjendas pakkus Arnole huvi juba Luual õppides. „Mulle Loki kodumaale naasmist. Ta sattus tööle Tarme- meeldib, et see töö on vaheldusrikas ning liikuv. kosse ning jäigi päris pikaks ajaks pidama hoopis Kahte samasugust metsa pole olemas, iga metsa- Mäe- ahelik mööbli- ja müügimaailma. Viimased paar aastat tukk on omanäoline ja erinev. Eriti köidavad Kesk- toimetas ta kodukontoris, aga kui ta silme all kerkis mind vanad põlismetsad. Samas pakub silmailu Aasias otse kodutänavasse RMK omanäoline kontori- ka sirguv noorendik või täies elujõus keskealine Nova hoone, tundis ta, et aeg on küps taas inimeste sekka kaasik.“ Olles kirglik jahimees, liigub Arno Uraan Scotia asuda. Vaba aja veedab Loki oma aias, matkarajal metsas palju ja tunneb heameelt, et on näinud Kelvin või seenemetsas koos abikaasa, kolme vahva poja kõiki oma jahipiirkonna loomaliike. ja kuldse retriiveriga. Loodus- kaitse Rando Kall

Ristsõna õigesti lahendanute vahel loosime välja RMK meene. Saada lahendus Metsamehe toimetusse e-posti aadressil [email protected] või Toompuiestee 24, 10149 Tallinn. Eelmise numbri ristsõna lahendamise eest võitis auhinna Lembit Kraas. Palju õnne! 66 Metsamees nr 3 (140) / 2020 RMK ORIENTEERUMISPÄEVAKUD DETSEMBRIST MÄRTSINI:

06.12 Linnaorienteerumine, Merimetsa

06.12 Põlva 6. pühapäevak, Valgjärve

11.12 Lupine örienteerumine, Laulasmaa

13.12 Linnaorienteerumine, Kassisaba

13.12 Põlva 7. pühapäevak, Cantervilla mõis

07.01 Lupine örienteerumine, Laulasmaa

28.01 Lupine örienteerumine, Vabaõhumuuseum

18.02 Lupine örienteerumine, Õismäe raba

04.03 Lupine örienteerumine, Saustinõmme

18.03 Lupine örienteerumine, Pirita jõeorg