DOCSLIB.ORG

Ahja Raamatukogu Tähistas 95. Aastapäeva

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ahja Raamatukogu Tähistas 95. Aastapäeva PÕLVA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE INFOLEHT Nr 34 (10) • 25. november 2020 Ahja raamatukogu tähistas 95. aastapäeva Sünnipäeva ettevalmistamisega alustasime varakult ning pisike- seks eelprooviks olid erinevad kokkusaamised raamatukogupäe- vade raames. Nendest päevadest sai hoo sisse meie kaisukarude näitus, mis kujunes oodatust populaarsemaks ja väljapanekut uu- distama tulid nii lapsed kui täiskasvanud. Juubeli tähistamine oli sel korral suunatud aga eri vanuses lugeja- tele. Sooviks oli kinkida külastajatele kaks meeleolukat päeva täis huvitavat ajaviidet. Tegevused olid planeeritud nii raamatukogu kui Tuglase muuseumi ruumidesse. Esimese päeva, 12. novembri avasime väikese raamatulaadaga. Valikus olid nii uued müügiks olevad, kui vanad mahakantud raa- matud. Kõik kohaletulnud said aga mälestuseks kinkeraamatu. Päeva õhtupoolikusse ootasime käsitööhuvilisi, et koos kujunda- da aastaks 2021 oma kalendermärkmik. Eesmärk ikka üks, et see oleks enda tehtud ja valmistaks rõõmu terve järgmise aasta. Teise päeva, 13. novembri esimesteks külalisteks olid kõige pi- semad ja vaieldamatult kõige armsamad raamatukogu külastajad Illikuku lasteaiast. Hommikutervituseks kogunesime õuealale kü- deva kamina ette, et koos ajada sünnipäevajuttu, vestsime õige mitmed meetrid muinasjuttu ja nautisime õuemurul laulumänge. Soovitused viirusest Lõunatundi veetma olid oodatud naabreid koolimajast. Küla- listeks kirjanik Markus Saksatamm ja kunstnik Urmas Nemvalts. hoidumiseks Kõlasid erinevad kirjapalad, kus seiklesid kummalised tegelased ja vastused saadi küsimustele: kuidas tulla toime tüütu naabrionuga, • Hoia distantsi, kanna maski, õhuta ruume, pese käsi ja mida teha totaka muhuga ja mismoodi taltsutada patja, kes kipub laadi alla HOIA mobiilirakendus! Alates 24. novembrist on keset ööd räppima. Lugude taustaks valmisid üksteise järel illust- maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes sise- ratsioonid ning kõik toimuv moodustas nii haarava terviku, et seda ruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades. oli huvitav jälgida. Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tä- Päeva lõpetasime müstika ja salapäraga – õhtut sisustama oli kut- hendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teis- sutud Eesti selgeltnägijate saates võidutsenud šamaan Anu Pahka. test inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad. Iga osaleja sai kaasa teadmise, et kõik me oleme maagid ja sõnad • Eelista asjaajamisel elektroonilisi kanaleid ja e-teenuseid. on meie loitsud. Iga kord kui klatšime kedagi, loome musta maa- Korralda võimalikult suur osa oma asjaajamisest elektrooniliste giat. Iga kord, kui ütleme midagi head, loome tervendavat energiat. kanalite kaudu (näiteks soorita pangatehingud internetis) – nii väl- Ja seda nii endale kui ka teistele. Ja kõige tähtsam, iseennast tuleb did asjatuid kontakte ja vähendad nakatumise riski. Haigusnähtude armastada, sest sellist nagu sina oled, teist ei ole! puhul püsi kindlasti kodus. Mõlemasse päeva mahtus külalisi ja uudistajaid raamatulaada- • Hangi infot usaldusväärsest allikast. Koroonaviiruse teemal le- le. Kaetud oli kohvilaud ja maitsta sai sünnipäevakooki. Jääb üle vib eksitavat infot ja vandenõuteooriad, mis panevad inimesi enda ainult soovida, et järgnevateks aastateks jaguks häid külastajaid, ja teiste tervisega asjatult riskima ning aeglustavad sellega tava- abilisi ja huvitavaid kohtumisi. Südant jäävad soojendama aga õn- elu juurde naasmist. Kutsume üles inimesi jälgima riigi ametlikke nesoovid ja lootus, et ilusamad ajad on veel ees. infokanaleid ja jagama edasi ainult seda informatsiooni, mis on nende allikate poolt kinnitatud. Lisainfot saab aadressidelt kriis.ee, Tekstid ja fotod terviseamet.ee ja riigiinfo telefonilt 1247. Külli Vardja Ahja raamatukoguhoidja Põlva Vallavalitsuse tunnustuste ALGUS: Ahja Valla Avalik Raamatukogu asutati 1925. aastal. kandidaate saab esitada Juhatajaks Jaan Puusep, vallasekretär, keskkooliharidusega 62-aas- 15. detsembrini tane mees. Raamatukogu asus vallamaja ühes 11-ruutmeetrises toas ja avatud kuuel päeval nädalas. Raamatuid anti koju ühe köite kau- pa ja tagastada tuli nädala jooksul. Raamatukogus oli 241 raamatut, 15. detsembriks ootab vallavalitsus aastas loeti 646 raamatut. Lugejaid oli 96. Lähikonnas oli veel Kärsa kandidaate 2020. aasta Põlva valla auko- Raamatukogu Seltsi raamatukogu ja Akstes lugemisring Voog. daniku, „Aasta tegu”, „Aasta vabatahtli- LUGU LÄBI AJA: 1940-ndatel kolis raamatukogu vallamaja ku” ja kultuuripreemia tunnustustele. ruumidest rahvamajja, kus kasutamiseks kaks tuba. Pärast II maa- Põlva valla aukodaniku nimetus an- ilmasõda avas sõjatulest puutumata jäänud Ahja Keskraamatukogu takse füüsilisele isikule erilise austus- uksed: lugejaks 50 inimest, raamatuid 1396 ja nendest loetud 130 avaldusena aastatepikkuse töö või tege- raamatut. Nõukogude korra kehtestamisega muutus raamatukogu- vuse ja eeskuju eest, mis on positiivselt hoidja töö, esikohale tõusis propagandistlik tegevus. Tuli tegelda nii mõjutanud Põlva valla arengut ja tuntust. raamatukogu tööga kui ka teha üritusi seoses rahvamajanduse kam- Ettepanek aukodaniku tunnustusele peab paaniatega: kevadkülv, viljakoristamine jne. Lisaks teatud päevad sisaldama aukodaniku kandidaadiks esitatava isiku nime, sünniae- sügistöödel kolhoosis, küttepuude varumine ja lõikamine, külanõu- ga, elukohta, elukutset või ametit, töö- või teenistuskohta, teenete kogule plakatite ja loosungite valmistamine, raamatukogu koristami- kirjeldust ja põhjendust. Ettepaneku võib esitada igaüks. ne jne. Selline töökoormus tingis töötajate sagedase vahetuse. Tunnustusega “Aasta tegu” väärtustatakse vallale olulise täht- 1950ndatel kujunes raamatukogust meeldiv rohelusse uppuv lu- susega ettevõtmist või sündmust, mis on positiivselt mõjutanud gemiskoht. Järgmises kümnendis hakati nõudma tööplaane, mille valla arengut ja tuntust aasta jooksul. kinnitas külanõukogu esimees ja siis Põlva Rajooni Kultuuriosakon- na juhataja. Tööle asus raamatukogu nõukogu. Tasapisi hakkas juur- Tunnustusega “Aasta vabatahtlik” avaldatakse austust ja tänu de tulema lugejaid ja paranesid materiaalsed tingimused. 1970-ndate inimesele, kes vabatahtlikult panustab ühiskonna arengusse. alguses toimus rahvaraamatukogude tsentraliseerimine. Tekkinud Kultuuripreemia antakse Põlva vallas tegutsevale füüsilisele keskraamatukogude ja rahvaraamatukogude vahel levis paremini või juriidilisele isikule või muule ühendusele, mis ei ole juriidiline informatsioon ja laienes koostöö. Raamatukogu juhatajale võimal- isik, väljapaistva tegevuse eest kultuuri- või spordivaldkonnas. dati täiendkoolitust. 1980ndatel kasvas pidevalt lugejate arv ja koos Arhiivifoto Kultuuripreemia antakse: sellega ka laenututatud eksemplaride arv. Järjest rohkem hakkas Aastaks 2020 on raamatukogu käsutuses terve maja: raa- -kultuurivaldkonnas kultuuri-, hariduse-, teaduse- või loomingu kimbutama ruumipuudus. Kaks väikest ruumi olid kaetud peaaegu matukogu ja Tuglase muuseum. Külastajad saavad aega veeta alal; täielikult riiulitega ning hädavaevu mahtus sinna veel laenutuslett. õuealal, kus toimuvad erinevad kokkusaamised ja sündmused. -spordivaldkonnas spordi-, tervisedenduse või sportlike eluviiside SAJANDIVAHETUS: 2001. aastal kolis raamatukogu uutesse Raamatukogus on 2020. a novembri seisuga 21348 eksemplari raa- propageerimise alal. ruumidesse. See oli ajalooline hetk, sest töötaja käsutuses oli terve matuid, nendest ilu- ja lastekirjandust 13225 eksemplari. Lugejaid Ettepanekuid saab teha igaüks ja need tuleb esitada koos maja. Kogu fond sai paigutatud nelja ruumi, sisustuseks vastvalmi- 429. Laenutusi 8454, millest 1245 lastel. põhjendusega e-aadressile [email protected] või saata postiga Põlva nud mööbel. 2005. aastal kolis raamatukogu hoone teisele korrusele Lugejate lemmikraamatud aastal 2020 on Eet Tuule „Tiivuline vallavalitsusse, Keldrikaela tee 2, Mammaste, 63211 Põlva vald. Tuglase muuseum. Majas töötas neli inimest: raamatukogu juhataja, tunnistaja“ ja Mati Sooniku „Elukargus“. Laste lemmikud Ilmar To- Põlva Teataja koristaja, aednik ja muuseumi juhataja. muski „Kriminaalne koolipapa“ ja David Walliamsi „Härra Hais“. 2 Vallavalitsuse info Põlva Teataja • November 2020 ti nimetatud summa Põlva valla eelarvest ja Volikogu ja vallavalitsuse kirikuga sõlmiti 17.09.2020 eraldiste kasuta- Las jääda nii kuis oli? mise leping. Kui hiljem asuti läbirääkimistele istungitelt kinnistute vahetuse osas, siis ei ole saladus, et koguduse poolt on tulnud ettepanek need te- Vallavolikogus 29.10.2020 Teame ajaloost, et veel sajand tagasi oli kinnistu. Kinnistu sobib haldushooneks hästi, hingud omavahel siduda. Kas see on tulnud • Erateede avalikuks kasutamiseks määramise kord Põlva üks väike kirikuküla, mille areng algas sest asub vahetult keskuses, juba varem soeta- kohaliku juhatuse poolt või olnud asjadest va- I lugemisel oli erateede avalikuks kasutamiseks mää- koos Tartu-Petseri raudtee ehitusega. Põlva tud kinnistu Kesk 11a ääres ja kõik vajalikud lesti arusaamine EELK Konsistooriumi poolt ramise kord. Erateede avalikuks kasutuseks määrami- linna arengukavas 2012-2017 on ühe prob- kommunikatsioonid on rajatud keskväljaku Tallinnas , seda meie hinnata ei saa. Koguduse se kord määrab, millistel alustel ja põhimõtetel valla- leemina välja toodud, et linnal puudub kes- ehituse käigus. 2019. aastal sai Põlva Maarja poolne kirjalik ettepanek on avalik ja valla do- valitsus teeb otsuse määrata eratee avalikku kasutusse kus. Sama arengukava seab eesmärgiks kogudus loa sellele kinnistule hoonestusõiguse kumendiregistris leitav. Vallavalitsus
Load more

Recommended publications
  • PREPARING for the NEXT CHALLENGES PREPARING for the NEXT CHALLENGES EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 04
    2015 / 2016 PREPARING FOR THE NEXT CHALLENGES PREPARING FOR THE NEXT CHALLENGES EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 04 A24 Grupp 08 Aburgus 09 Adrem Pärnu 10 Aktors 11 Alunaut 12 ASA Quality Services 13 BAE Systems Hägglunds 14 Baltic Armaments 15 Baltic Workboats 16 Baltic Defence & Technology 17 BLRT Grupp 18 Bristol Trust 19 Bytelife Solutions 20 CF&S Estonia 21 Combat Armoring Group 22 Cybernetica 23 Defendec 24 Ecometal 25 Eksamo 26 ELI 27 Empower 28 Englo 29 Eolane Tallinn 30 Eesti Energia 31 Fujitsu Estonia 32 G4S Eesti 33 Galvi-Linda 34 General Dynamics 35 Gevatex 36 Gladius Baltic 37 Harju Elekter 38 HK Nõustamise 39 EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 05 I.V.A. Leon 40 Icefire 41 Karla Auto O.K 42 Kitman Thulema 43 Kommivabrik 44 Kulinaaria 45 Maru 46 MBDA 47 Milectria 48 Milrem 49 Nefab Packaging 50 Norcar-BSB Eesti 51 Nordic Armoury 52 Profline 53 Rantelon 54 RRK 55 Samelin 56 Sangar 57 Sebe 58 Semetron 59 Silwi Autoehituse 60 Skeleton Technologies 61 Suva 62 Telegrupp 63 Televõrk 64 TerraMil 65 Threod Systems 66 Toci 67 Vequrity 68 Viking Security 69 YKK Finland 70 All members 71 Estonia – vibrant transformations in defence industry Defence innovation plays a vital role in Estonian economy. We are a member of EU and NATO since 2004 and our long experience in engineering and electronics industry serves as a good basis for defence and dual-use manufacturing. Today Estonia is well known also for its achievements in cyber security and cyber defence, both are Estonia’s trademarks in security and defence policy within NATO and the EU.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Annual Report
    Annual Report Management Report – Elering Statement by the Chairman of the Management Board 5 Overview of Elering 9 Key indicators of the Estonian Energy System 13 Summary of the Financial Year 19 Development of the Energy Networks 23 Development of Energy Markets 29 Operation of the Estonian Energy System 37 Research and Development 43 Social Responsibility 51 Corporate Governance Report 57 Balance with the Natural and Living Environments 65 Organisation and People 71 4 Statement by the Chairman of the Management Board The digitalisation of energy networks will give rise to a vision for the development of the energy sector in the Baltic Sea region. 5 TAAVI VESKIMÄGI Chairman of the Management Board energy sector, starting from large-scale integration of renewable energy into the network, developing storage technologies and implementing consumer flexibility up to remote control of home automatics on the basis of price signals. All this requires availability of data as close to real time as possible, the capability of moving massive data volumes, high requirements of cyber security and the protection of personal data. Considering these trends, Elering is developing the smart grid platform Estfeed, which enables to obtain energy consumption data efficiently and securely, understanding the needs related to the location of consumption, and altering actions accordingly. Estfeed will integrate different data sources and applications that use the data. The data may include information like production and consumption of electricity, gas, heat or market prices of energy, and weather forecasts. The creators of the applications can use databases interfaced to the platform of the smart grid to offer useful information technology solutions for the smart usage of energy both in business and production pro- Elering’s smart grid creates cesses and also for private households.
    [Show full text]
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 2 1.1. UURINGU TAUST JA EESMÄRK ................................................................................................ 2 1.2. UURINGU ÜLESEHITUS JA TEOSTAMISE VIIS ........................................................................... 2 2. PROBLEEMI PÜSTITUS ..................................................................................................................... 3 2.1. PÕHILISED KÜSIMUSED ........................................................................................................... 3 2.2. LÄHTEANDMED ....................................................................................................................... 3 3. TÜHJADE EHITISTE KASUTUSELE VÕTMISE KRITEERIUMID SÕLTUVALT NENDE ASUKOHAST ....... 4 3.1. TÖÖHÕIVE JA ETTEVÕTTED ..................................................................................................... 4 3.2. ELANIKE PAIKNEMINE JA ARVUKUS ........................................................................................ 6 3.3. TEENUSTE KÄTTESAADAVUS ................................................................................................... 8 3.4. KINNISVARA TEHINGUD (ATRAKTIIVSUS) ..............................................................................
    [Show full text]
  • Ülenurme Valla Üldplaneeringu KSH Programm
    KÕRVALMAANTEE 22140 TÕRVANDI-ROIU-UNIKÜLA KM 0-10 ASUVA TÕRVANDI-ROIU LÕIGU REKONSTRUEERIMISE ESKIISPROJEKTI KESKKONNAMÕJU EELHINNANG 2018 Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang Nimetus Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu-Uniküla km 0-10 asuva Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang Versioon Esitamiseks Töö nr 18/KR/55 Aeg 1.10.2018 Tellija Teedeprojekt OÜ Reg nr 11365874 Aadress: Kanali tee 4, 10112 Tallinn Telefon: 50 40 425 E-post: [email protected] Projekteerija Teedeprojekt OÜ Eelhinnangu koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn Telefon: 6117690 E-post: [email protected] Osalejad Toomas Pallo, MSc (KMH litsents nr 0090) Katrin Ritso, MSc Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. 2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu km 0-10 rekonstrueerimise eskiisprojekti keskkonnamõju eelhinnang SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 2 KAVANDATAV TEGEVUS ......................................................................................................................... 6 2.1 Tegevuse
    [Show full text]
  • Energy Policies Beyond IEA Countries
    Estonia 2013 Please note that this PDF is subject to specific restrictions that limit its use and distribution. The terms and conditions are available online at http://www.iea.org/ termsandconditionsuseandcopyright/ 2013 Energy Policies OECD/IEA, © Beyond IEA Countries Energy Policies Beyond IEA Countries Estonia 2013 One of the fastest-growing economies in the OECD, Estonia is actively seeking to reduce the intensity of its energy system. Many of these efforts are focused on oil shale, which the country has been using for almost a century and which meets 70% of its energy demand. While it provides a large degree of energy security, oil shale is highly carbon-intensive. The government is seeking to lessen the negative environmental impact by phasing out old power plants and developing new technologies to reduce significantly CO2 emissions. The efforts on oil shale complement Estonia’s solid track record of modernising its overall energy system. Since restoring its independence in 1991, Estonia has fully liberalised its electricity and gas markets and attained most national energy policy targets and commitments for 2020. It has also started preparing its energy strategy to 2030, with an outlook to 2050. Estonia is also promoting energy market integration with neighbouring EU member states. The strengthening of the Baltic electricity market and its timely integration with the Nordic market, as well as the establishment of a regional gas market, are therefore key priorities for Estonia. Following its accession to the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) in 2010, Estonia applied for International Energy Agency (IEA) membership in 2011.
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • Põlva – Räpina (63 Km)
    Etappe 31: Tartu – Võnnu – Ahja – Põlva – Räpina (63 km) Schwierigkeitsgrad: gering Anschlussetappen: Tartu: 30, 80, 82, 87 / Räpina: 32 Südlich von Tartu wird es etwas hügeliger, und der Baltische Höhenrücken zeigt seine ersten Spuren. Doch bis nach Räpina bleiben die Steigungen moderat, oder sie fehlen über viele Kilometer gänzlich. Überqueren Sie am Busbahnhof den Emajõgi, und biegen Sie an der Kreuzung auf der anderen Flussseite rechts ab, um nach Ihaste zu gelangen. Dort folgen Sie der Durchfahrtsstraße und erreichen hinter dem Ort eine Weggabelung, an der Sie rechts auf eine Schotterpiste abbiegen. Diese führt auf eine Landstraße; dort wieder rechts, und Sie befinden sich in Luunja (2.500 Einw., Tartumaa). Hotels/Pensionen: Rehe Hotell, Võru 235, ! 73 07287, ! 73 07288, www.rehehotell.ee, 5 km außerhalb des Stadtzentrums von Tartu. Sauna, Bar, Restaurant, 85 Zi. ab € 40. Kõorveküla Peipus-See Piiri Tartu Kavastu Meerapalu Too ni Kastre Märja Lohkva d n d n la t la Ahunapalu s s E s Melliste u R Tõrvandi Ülenurme Roiu Issaku Võnnu Järvseila Uniküla Mehikoorma Vana-Kuuste Pnevo Kambja Ahja Lootvina Rasina Linte Vastse-Kuuste Mooste Maaritsa Raigla Karilatsi Räpina Eoste Leevaku Võõpsu Ihamaru Vanaküla Mammaste Krootuse Saverna Põlva Holvandi 191 In Luunja gelangen Sie auf die Straße 45, auf der Sie den Emajõgi abermals überqueren. Anschließend sehen Sie das von einem Naturreservat umgebende Herrenhaus von Kaagvere aus dem 16. Jhd. Weiter führt Sie die Strecke bis nach Melliste, wo es einen Bade-See gibt. Von Melliste aus hat man gute Möglichkeiten, einen 6 km langen Abstecher zu machen, um den Berg Linnamägi, die Seen des Ortes Mäletjärv oder die Quelle von Võruküla zu besichtigen.
    [Show full text]