DOCSLIB.ORG

Kambja Valla Arengukava Ja Eelarve Analüüs Aastatel 2008-2013

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kambja Valla Arengukava Ja Eelarve Analüüs Aastatel 2008-2013 EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Liisa Maata KAMBJA VALLA ARENGUKAVA JA EELARVE ANALÜÜS AASTATEL 2008-2013 Bakalaureusetöö maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Juhendaja: lektor Anu-Ell Visberg, MSc Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE ..................................... 5 1.1. Arengukava koostamise põhimõtted ...................................................................... 5 1.2. Eelarvestrateegia koostamise põhimõtted .............................................................. 9 1.3. Eelarve koostamise põhimõtted ............................................................................ 11 1.4. Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed ................................. 14 2. KAMBJA VALLA ARENGUKAVA JA EELARVE ANALÜÜS ............................ 17 2.1. Kambja valla tutvustus ......................................................................................... 17 2.2. Kambja valla arengukava analüüs ........................................................................ 18 2.3. Kambja valla eelarvestrateegia analüüs................................................................ 21 2.4. Kambja valla eelarve analüüs ............................................................................... 23 2.5. Eelarve analüüs arengukavast lähtuvalt................................................................ 29 KOKKUVÕTE ................................................................................................................ 33 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 36 LISAD ............................................................................................................................. 41 Lisa 1. Arengukavas välja toodud probleemid ja eesmärgid ....................................... 41 Lisa 2. Tegevuskavade koondtabel.............................................................................. 44 Lisa 3. Eelarvete koondtabel ....................................................................................... 51 SUMMARY .................................................................................................................... 61 2 SISSEJUHATUS Seadusest tulenevalt on kohalikel omavalitsustel mitmeid ülesandeid ning nende ülesannete täitmiseks on ette nähtud rahaliste vahendite eraldamine riigieelarvest. Rahaliste vahendite piiratuse tõttu tuleb seada prioriteedid, milliseid ülesandeid ja kui suures mahus on esmajärjekorras võimalik täita. Samasuguste probleemidega peavad kokku puutuma kõik kohalikud omavalitsused. Antud töö uurimisprobleemiks on selgitada, kas ja kui palju rahalisi vahendeid jääb Kambja vallal arengukavas seatud eesmärkide ning ülesannete täitmiseks põhitegevuse kulude kõrvalt. Kambja valla valimine analüüsiks lähtub isiklikust seotusest ning huvist antud valla käekäigu järele. Töö eesmärgiks on uurida Kambja valla arengukava ja eelarvet ning nende vahelist seost. Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised uurimisülesanded: • kohaliku omavalitsuse arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise põhimõtete selgitamine; • Kambja valla arengukavas seatud eesmärkide selgitamine; • Kambja valla eelarvestrateegia analüüs; • Kambja valla eelarve analüüs; • Kambja valla eelarve ja arengukavas seatud eesmärkide vaheliste seoste analüüs; Töö on jaotatud kahte ossa. Esimene, teoreetiline, osa selgitab arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise põhimõtteid. Teine, empiiriline, osa põhineb Kambja valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve analüüsil ja analüüsi andmete põhjal seoste ja järelduste tegemisel. Teoreetilise osa koostamiseks on kasutatud teemakohaseid kirjandusallikaid, artikleid ning seadusandlust. Empiirilise osa aluseks on Kambja valla arengukava, eelarvestrateegia, eelarved ja nendega seotud muud dokumendid aastate 2008-2013 kohta. 3 Arvandmete analüüsimiseks kasutatakse võrdlevat meetodit. Enam levinud kulude- tulude analüüsi meetodid pole sobivad antud töös kasutamiseks, kuna on mõeldud pigem projektide kui kogu eelarve analüüsimiseks, seetõttu on valitud meetodiks andmete võrdlemine. 4 1. ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE 1.1. Arengukava koostamise põhimõtted R.Noorkõiv defineerib arengukava järgmiselt: „Omavalitsuse arengukava on kohalikku elu suunav töövahend, mis väljendab elanike, huvigruppide ja organisatsioonide soovi, tahet ja võimalusi kujundada oma tulevikku“. Kohalike omavalitsuste arengukava koostamise nõue kehtib 1991. aastast alates, kuid kõik omavalitsused pole seda nõuet oluliseks pidanud ning on arengukava kas üldse koostamata jätnud või koostanud kohustuslikus korras sisule tähelepanu pööramata. (Noorkõiv 2002, lk 7) Arengukava koostamise kohustuslikkus on sätestatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega (KOKS) ning see on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele [KOKS 2014, §37 lg 1]. Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja selles esitatakse vähemalt [KOKS 2014, §37 lg 2]: 1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused; 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes; 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni; 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni. Lisaks oma arengukavale on kohalikul omavalitsusel lubatud koostada täiendav arengukava, näiteks mõne territooriumi, tegevusala või mitme valla või linna koostööks tingimusel, et need on kooskõlas omavalitsuse arengukavaga [KOKS 2014, §37 lg 3 ja 4]. Seaduse kohaselt peab arengukava hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat [KOKS 2014, §37 2 lg 3]. Arengukava eelnõu koostab valla- või linnavalitsus ning esitab selle vastuvõtmiseks volikogule [KOKS 2014, §37 2 lg 4]. 5 Peale KOKSi nõuete peab valla või linna arengukava olema kooskõlas järgnevate kohalikule omavalitsusele kohustuslike arengudokumentidega (Haljaste jt 2007, lk 44): • Üldplaneering [KOKS 2014, §37 lg 4] • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava [Ühisveevärgi... 2014, §4 lg 11] • Ühistranspordi arengukava [Ühistranspordiseadus 2014, §5 lg 1]; • Jäätmekava kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osana [Jäätmeseadus 2014, §-d 39, 42, 43 ja 55–59]; • Sotsiaalhoolekande arengukava valla või linna arengukava osana [Sotsiaalhoolekande... 2014, §8]; • Noorsootöö prioriteedid valla või linna arengukava osana [Noorsootöö... 2014, §8]; • Püsiasustusega saarte arengukava, juhul kui valla või linna koosseisus selline saar on olemas [Püsiasustusega... 2010, §7]. Kohaliku omavalitsuse arengukava sõltub veel riiklikus ja maakondlikus arengukavas kehtestatust ning ei tohi nendega vastuollu minna. Kohalik omavalitsus peab seostama omavahel arengukava ja üldplaneeringu ning omakorda siduma need kohaliku omavalitsuse eelarvega. Üldplaneering ja detailplaneering võiksid leida kajastuse ka arengukavas, seega on mõistlik arengukava koostada üldplaneeringust varem või sellega ühel ajal. (Noorkõiv 2002, lk 19) Arengukava üldplaneeringuga sidumisel on oluline roll, kuna viimasel võib olla suur mõju kohaliku omavalitsuse arengukava täitmisele. Näiteks planeerijate poolt üldplaneeringusse seatud maa kasutusotstarve mõjutab omavalitsuse eelarvesse raha laekumist maamaksu näol. Kui koostatakse suuremate alade üldplaneeringuid, siis vastavalt sellele, kas maa kasutusotstarve on elamumaa või ärimaa, muutub ka valla eelarvesse laekuva maamaksu suurus. Üldplaneering võib sisaldada ka suuremahulisi investeeringuid infrastruktuuri arendamiseks või uuendmiseks ning sellised suured projektid peaksid kindlasti kajastuma ka omavalitsuse arengukavas, kuna mõjutavad kohalikku elukeskkonda ning omavalitsuse eelarvet. (Huddleston 2005) Arengu kavandamise ja arengukava elluviimise protsessi võivad reguleerida lisaks eelnimetatutele ka kohalike omavalitsusorganite enda vastuvõetud haldusaktid, näiteks põhimäärus (Haljaste jt 2007, lk 46). 6 Seadused ei sätesta kuidas kohaliku omavalitsuse arengukava peaks olema välja töötatud või koostatud, sellepärast leiab ka väga erineva ülesehitusega arengukavasid. Soovitusi selle kohta, milliseid osasid arengukava sisaldama peaks leiab erinevatest kirjandusallikatest. Käsitluses, mis tugineb erinevate arengukavade analüüsi tulemustele, soovitatakse, et arengukava koosneks kolmest osast (Haljaste jt 2007, lk 54): • olukorra ülevaatest; • arengustrateegiast; • tegevuskavast. Kui soovitakse arengukava põhjalikumalt koostada, on soovitatav viie osa olemasolu, millest kolm esimest on eelpool mainitud olukorra ülevaade, arengustrateegia ja tegevuskava, lisaks neile võiks arengukavas olla veel ressursikava ning seiresüsteem. (Haljaste jt 2007, lk 101) Olukorra ülevaade koostatakse selleks, et anda ülevaade ja koondhinnang hetkeolukorrale, olulisematele probleemidele ja arenguvajadustele. Koondhinnang olukorrale on valla või linna edasise arengu põhisuundade kavandamise aluseks. Hinnangu andmisele eelneb sageli SWOT-analüüs, millega analüüsitakse läbi omavalitsusüksuse tugevad ja nõrgad küljed ning arengut mõjutavad väliskeskkonna võimalused ja ohud. (Haljaste jt 2007, lk 55) Arengustrateegia on omavalitsusüksuse kui terviku arendamise loogika. Strateegia sisaldab endas pikaajalisi eesmärke ja prioriteetseid tegevussuundi eesmärkide saavutamiseks. (Haljaste
Load more

Recommended publications
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Üldplaneeringu Keskkonnamõju Stratee Giline Hindamine
    Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju stratee giline hindamine ÜLENURME VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE KMH ekspert: Olavi Hiiemäe Litsents: KMH0101 [email protected] Tartu 2008 Koostaja: KMH ekspert Olavi Hiiemäe Ülenurme valla üldplaneeringu keskkonnamõju stratee giline hindamine SISUKORD ARUANDE SISU KOKKUVÕTE ............................ ......................................................... 4 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 6 1.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt ...... ............................................ 6 1.2. Strateegilise planeerimisdokumendi eesmärk ........ ............................................. 6 1.3. Strateegilise keskkonnamõju hindamise osapooled ... ......................................... 7 2. PLANEERINGUALA KIRJELDUS .......................................................................... 9 2.1. Ülenurme valla üldiseloomustus .................... ..................................................... 9 2.2. Ettevõtluskeskkond ................................ ........................................................... 10 2.3. Sotsiaalne keskkond .......................................................................................... 11 2.4. Infrastruktuur .................................................................................................... 11 3. PIIRANGUID PÕHJUSTAVAD OBJEKTID ................... ...................................... 13 3.1.
    [Show full text]
  • Management and Area-Wide Evaluation of Water Conservation Zones in Agricultural Catchments for Biomass Production, Water Quality and Food Security
    IAEA-TECDOC-1784 IAEA-TECDOC-1784 IAEA TECDOC SERIES Management and Area-wide Evaluation of Water Conservation Zones in Agricultural Catchments for Biomass Production, Water Quality and Food Security Quality and Food Water Agricultural Catchments Conservation for Biomass Production, Water Zones in Area-wide Evaluation of Management and IAEA-TECDOC-1784 Management and Area-wide Evaluation of Water Conservation Zones in Agricultural Catchments for Biomass Production, Water Quality and Food Security International Atomic Energy Agency Vienna ISBN 978–92–0–100516–8 ISSN 1011–4289 @ MANAGEMENT AND AREA-WIDE EVALUATION OF WATER CONSERVATION ZONES IN AGRICULTURAL CATCHMENTS FOR BIOMASS PRODUCTION, WATER QUALITY AND FOOD SECURITY The Agency’s Statute was approved on 23 October 1956 by the Conference on the Statute of the IAEA held at United Nations Headquarters, New York; it entered into force on 29 July 1957. The Headquarters of the Agency are situated in Vienna. Its principal objective is “to accelerate and enlarge the contribution of atomic energy to peace, health and prosperity throughout the world’’. IAEA-TECDOC-1784 MANAGEMENT AND AREA-WIDE EVALUATION OF WATER CONSERVATION ZONES IN AGRICULTURAL CATCHMENTS FOR BIOMASS PRODUCTION, WATER QUALITY AND FOOD SECURITY PREPARED BY THE JOINT FAO/IAEA DIVISION OF NUCLEAR TECHNIQUES IN FOOD AND AGRICULTURE INTERNATIONAL ATOMIC ENERGY AGENCY VIENNA, 2016 COPYRIGHT NOTICE All IAEA scientific and technical publications are protected by the terms of the Universal Copyright Convention as adopted in 1952 (Berne) and as revised in 1972 (Paris). The copyright has since been extended by the World Intellectual Property Organization (Geneva) to include electronic and virtual intellectual property.
    [Show full text]
  • JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- Ja Keskkonnainstituut
    JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut JÕGEVA PLANT BREEDING INSTITUTE ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Agricultural and Environmental Sciences ESTONIAN RESEARCH INSTITUTE OF AGRICULTURE AGRONOOMIA 2013 AGRONOMY 2013 Jõgeva 2013 TOIMETUS/EDITORIAL Toimetajad Tiia Kangor Editors Sirje Tamm Raine Lindepuu Kogumik ilmub teaduskonverentsiks Agronoomia 2013. The present book is published for the conference Agronomy 2013. Toimetus tänab artiklite retsensente nende suurepärase töö eest. Editors would like to thank all reviewers for their perfect work. © 2013 Jõgeva Sordiaretuse Instituut / Jõgeva Plant Breeding Institute Eesti Maaülikool / Estonian University Of Life Sciences Eesti Maaviljeluse Instituut / Estonian Research Institute Of Agriculture Trükitud Sakus trükikojas AS Rebellis Printed at Saku by AS Rebellis ISSN 1736-6275 Agronoomia 2013 SISUKORD MULD JA MAAVILJELUS Vedelsõnniku ja digestaadi mõju mullale, teravilja saagile ja toitainete leostumisele 8 Henn Raave, Indrek Keres, Karin Kauer, Toomas Laidna, Argaadi Parol, Are Selge, Mailiis Tampere, Rein Viiralt, Evelin Loit Teraviljade saagikus ja kvaliteet mahe- ja tavaviljeluslikus külvikorras 16 Malle Järvan, Liina Edesi, Ando Adamson, Miralda Paivel Mulla tallamise mõju karjamaa raiheina ja hübriidlutserni saagikusele 22 Endla Reintam, Kadri Krebstein, Diego Sanchez de Cima, Janar Leeduks Mullakaardi rakendusmudel päideroo saagipotentsiaali asukoha- põhiseks hindamiseks 28 Liia Kukk, Elsa Suuster, Merrit Shanskiy, Hugo
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 11 Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis 11
    DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 11 TARTU ÜLIKOOLI TEENISTUJATE SOTSIAALNE MOBIILSUS 1802–1918 LEA LEPPIK Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna nõu- kogu otsusega 21.03.2006. Juhendaja: Professor Aadu Must Oponendid: Prof Dr iur Marju Luts (TÜ), ajalookandidaat Väino Sirk (Ajaloo Instituut) Kaitsmine toimub 21.04.2006 kell 16.15 Tartu Ülikooli Nõukogu saalis ISSN 1406–443X ISBN 9949–11–292–3 (trükis) ISBN 9949–11–293–1 (PDF) Autoriõigus Lea Leppik, 2006 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimus nr. 199 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 8 1.1. Ühiskond, teadus ja ülikoolid 19. sajandi Euroopas ja Venemaal .... 8 1.2. Küsimusepüstitus .............................................................................. 13 1.3. Metoodika, struktuur ja mõisted........................................................ 15 2. UURIMISSEIS JA ALLIKAD................................................................. 19 2.1. Uurimisseis ....................................................................................... 19 2.2. Allikad .............................................................................................. 34 3. ÜHISKONNA ÜLDINE KORRALDUS — SEISUSED, TEENISTUSASTMED, MAKSUSTAMINE .............................................. 42 3.1. Seisused Vene impeeriumis ja selle Läänemerekubermangudes ..... 42 3.1.1. Aadel ....................................................................................
    [Show full text]
  • Kambja Valla Arengukava 2019-2022 Kambja Valla Eelarvestrateegia 2019-2022
    LISA Kambja Vallavolikogu 16.10.2018 määrusele nr 41 Kambja valla arengukava 2019-2022 Kambja valla eelarvestrateegia 2019-2022 Kambja valla arengukava ja eelarvestrateegia Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 1. Kambja valla hetkeolukorra analüüs ...................................................................................... 4 1.1 Rahvastik ja paiknemine ................................................................................................... 4 1.2 Haridus, huviharidus ja noorsootöö .................................................................................. 9 1.3 Kultuur, sport ja vaba aeg ............................................................................................... 20 1.4 Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus ................................................................... 30 1.5 Ettevõtlus, põllumajandus ja turism ............................................................................... 34 1.6 Taristu ja keskkond ......................................................................................................... 38 1.7 Valla juhtimine ............................................................................................................... 43 2. Kambja valla SWOT analüüs, visioon, missioon ja arengueesmärgid ................................ 45 3. Kambja valla visioon 2025 ..................................................................................................
    [Show full text]
  • ÜLENURME VALLA ÜLDPLANEERING Tekst Ja Kaardid
    Ülenurme Vallavalitsus, Pargi 2, 61701 Ülenurme alevik, tel: 741 2205 AS K&H, Turu 45 D, 51013 Tartu, tel: 730 8100 ÜLENURME VALLA ÜLDPLANEERING Tekst ja kaardid Koostaja: Ülenurme Vallavalitsus Konsultant: AS K&H Ülenurme-Tartu 2009 Ülenurme valla üldplaneering Eessõna Hea lugeja, Sa hoiad käes Ülenurme valla üldplaneeringut, mis on vastu võetud Ülenurme Vallavolikogu 18.04.2006.a. otsusega nr 27 ja esitatud inimeste arvamuse saamiseks teistkordsele avalikule väljapanekule koos Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega. 2003. aasta juulist alates on Ülenurme vallas koostatud üldplaneeringut. Üldplaneeringu lahenduse koostamisel on osalenud järgmised töögrupid: Üldplaneeringu juhtgrupp : maanõunik Karin Ruuder, volikogu esimees Heiki Sarapuu, vallavanem Aivar Aleksejev ja vallasekretär Reet Sakk. Töögrupid teemade kaupa jagunesid järgmiselt: Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid: sotsiaalnõunik Kaja-Mai Reimann, volikogu liikmed Anu Paadimeister, Eivor Torro, Ülo Karpov ja Ene Pinnar. Kultuur, haridus, sport, vaba aeg : maakorraldaja Marge Einola, vallavanem Aivar Aleksejev, ajakirjanik Maire Henno; gümnaasiumi direktor Olev Saluveer ja volikogu liikmed Peep Puis ja Toomas Kivend. Tehniline infrastruktuur, ehitus, ettevõtlus: planeeringute peaspetsialist Tiina Kuusepuu, abivallavanem Haljand Kaasik, ehitusnõunik Tiit Lukas, OÜ Olme spetsialist Tarmo Lilla ja volikogu liikmed Arne Peda, Aavo Lang, Urmas Sarja, Toomas Tiisler ja Tõnu Väljan. Looduskeskkond, turism, muinsuskaitse : maanõunik Karin Ruuder, keskkonnaspetsialist Kristi Kull ja volikogu liikmed Kalju Roosve ja Üllar Nooska. Konsultant: aktsiaseltsi K&H planeeringuspetsialistid. Järelvalvet planeeringu koostamise üle : vallasekretär Reet Sakk ja jurist Sirje Linnasmägi. Üldplaneering on valla ruumiline arengukava, millega pannakse paika üldisemad maakasutuse ja ehitamise põhimõtted – kuhu tulevad elamualad, kuhu tööstusalad, missugused maa-alad jäävad põldudele ja metsadele ning missugused avalikule sektorile, samuti erinevate teede ja radade asukohad, rohealade paiknemine, veemajanduskava jms.
    [Show full text]
  • KAMBJA VALD Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2012
    KAMBJA VALD Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012 - 2024 2012 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS 4 2. SEADUSANDLIK BAAS ................................................................................................................5 2.1. Veemajandust puudutavad Euroopa Liidu direktiivid...............................................................5 2.2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ...............................................................................5 2.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ...................................................................................6 2.4. Veeseadus ..................................................................................................................................6 2.5. Jäätmeseadus ............................................................................................................................6 2.6. Keskkonnatasude seadus ...........................................................................................................6 2.7. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a määrus nr 269) .................................................................................................................................6 2.8. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid (Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrus nr 48) ...................................................................................................................................7 2.9. Kambja Vallavolikogu 11.05.2007 määrus
    [Show full text]
  • Arendustegevusega Kaasnevate Kohustuste Täitmine Kambja Valla Räni Aleviku Elamurajoonide Näitel
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Taissia George ARENDUSTEGEVUSEGA KAASNEVATE KOHUSTUSTE TÄITMINE KAMBJA VALLA RÄNI ALEVIKU ELAMURAJOONIDE NÄITEL FULFILMENT OF OBLIGATION CONCOMITANT WITH DEVELOPMENT ACTIVITIES BY THE EXAMPLE OF RÄNI BOROUGH IN KAMBJA PARISH Magistritöö Maakorralduse ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: lektor Evelin Jürgenson, PhD Tartu 2018 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Magistritöö lühikokkuvõte Autor: Taissia George Õppekava: Geomaatika Pealkiri: Arendustegevusega kaasnevate kohustuste täitmine Kambja valla Räni aleviku elamurajoonide näitel Lk.: 73 Jooniseid: 7 Tabeleid: 22 Lisasid: 15 Osakond/õppetool: Geomaatika ETIS-e teadusvaldkond: 4. Loodusteadused ja tehnika CERCS-I kood: T260 Juhendaja: lektor Evelin Jürgenson Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2018 Magistritöö eesmärk on kirjeldada, kuidas on toimunud arendustegevusega kaasnevate kohustuste täitmine Kambja valla Räni aleviku uute elamurajoonide näitel. Magistritöö raames käsitletakse arenduskohustuste täitmise regulatsioone ning erinevate tegurite mõju elamurajoonide hoonestusele. Teoreetiline osa on koostatud nii Eesti kui rahvusvaheliste allikate alusel. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on valitud kvalitatiivne meetod. Tulemuste osa koostamiseks kasutati juhtumiuuringu meetodit, mis seisnes konkreetses asumis elamurajoonide kohta andmete kogumisest ja nende töötlemisest. Töö käigus uuriti kokku 215 elamumaa katastriüksust Kambja valla Räni aleviku üheksas uues elamurajoonis, millest 77% on hoonestatud. Suurim hoonestuse
    [Show full text]
  • Kambja Valla Arengukava 2020-2030
    Kambja valla arengukava 2020-2030 2019 Sisukord Sisukord .............................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ja protsessi kirjeldus ...................................................................................................................... 3 I Kambja valla hetkeolukord ............................................................................................................................... 5 1.1 Ühinenud vald ........................................................................................................................................... 5 1.2 Rahvastik ................................................................................................................................................... 6 1.3 Kambja valla väljakutsed ja suundumused ............................................................................................... 8 II Visioon 2030 .................................................................................................................................................. 10 III Kambja valla arengustrateegia eesmärgid ja tegevused .............................................................................. 11 3.1 Haridus ja noorsootöö - Kambja vallas väärtustatakse head haridust ................................................... 11 3.2 Tervis ja heaolu ......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • The Perceivable Landscape a Theoretical-Methodological Approach to Landscape
    THE PERCEIVABLE LANDSCAPE A THEORETICAL-METHODOLOGICAL APPROACH TO LANDSCAPE TAJUTAV MAASTIK TEOREETILIS-METODOLOOGILINE KÄSITLUS MAASTIKUST NELE NUTT A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal Tartu 2017 Eesti Maaülikooli doktoritööd Doctoral Theses of the Estonian University of Life Sciences THE PERCEIVABLE LANDSCAPE A THEORETICAL-METHODOLOGICAL APPROACH TO LANDSCAPE TAJUTAV MAASTIK TEOREETILIS-METODOLOOGILINE KÄSITLUS MAASTIKUST NELE NUTT A Thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks maastikuarhitektuuri erialal Tartu 2017 Institute of Agricultural and Environmental Sciences Estonian University of Life Sciences According to the verdict No 6-14/3-8 of April 28, 2017, the Doctoral Commitee for Environmental Sciences and Applied Biology of the Estonian University of Life Sciences has accepted the thesis for the defence of the degree of Doctor of Philosophy in Landscape Architecture. Opponent: Kati Lindström, PhD KTH Royal Institute of Technology, Sweden Pre-opponent: Prof Lilian Hansar, PhD Estonian Academy of Arts, Estonia Supervisors: Prof Juhan Maiste, PhD University of Tartu, Estonia Prof Zenia Kotval, PhD Michigan State University, USA Tallinn University of Technology Tartu College, Estonia Consultant: Prof Kalev Sepp, PhD Estonian University of Life Sciences, Estonia Defence of the thesis: Estonian University of Life Sciences, room Kreutzwaldi St. 5-1A5, Tartu on June 15, 2017, at 11:15 a.m. The English text in the thesis has been revised by Juta Ristsoo and the Estonian by Jane Tiidelepp. © Nele Nutt 2017 ISSN 2382-7076 ISBN 978-9949-569-79-3 (publication) ISBN 978-9949-569-80-9 (PDF) 4 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS .................................................6 FOREWORD .................................................................................................8 1.
    [Show full text]