Kambja Valla Arengukava Ja Eelarve Analüüs Aastatel 2008-2013

EESTI MAAÜLIKOOL

Majandus- ja sotsiaalinstituut

Liisa Maata KAMBJA VALLA ARENGUKAVA JA EELARVE ANALÜÜS AASTATEL 2008-2013

Bakalaureusetöö

maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval

Juhendaja: lektor Anu-Ell Visberg, MSc

Tartu 2014 SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 3

1. ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE ...... 5

1.1. Arengukava koostamise põhimõtted ...... 5

1.2. Eelarvestrateegia koostamise põhimõtted ...... 9

1.3. Eelarve koostamise põhimõtted ...... 11

1.4. Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed ...... 14

2. KAMBJA VALLA ARENGUKAVA JA EELARVE ANALÜÜS ...... 17

2.1. Kambja valla tutvustus ...... 17

2.2. Kambja valla arengukava analüüs ...... 18

2.3. Kambja valla eelarvestrateegia analüüs...... 21

2.4. Kambja valla eelarve analüüs ...... 23

2.5. Eelarve analüüs arengukavast lähtuvalt...... 29

KOKKUVÕTE ...... 33

KASUTATUD KIRJANDUS ...... 36

LISAD ...... 41

Lisa 1. Arengukavas välja toodud probleemid ja eesmärgid ...... 41

Lisa 2. Tegevuskavade koondtabel...... 44

Lisa 3. Eelarvete koondtabel ...... 51

SUMMARY ...... 61

SISSEJUHATUS

Seadusest tulenevalt on kohalikel omavalitsustel mitmeid ülesandeid ning nende ülesannete täitmiseks on ette nähtud rahaliste vahendite eraldamine riigieelarvest. Rahaliste vahendite piiratuse tõttu tuleb seada prioriteedid, milliseid ülesandeid ja kui suures mahus on esmajärjekorras võimalik täita. Samasuguste probleemidega peavad kokku puutuma kõik kohalikud omavalitsused.

Antud töö uurimisprobleemiks on selgitada, kas ja kui palju rahalisi vahendeid jääb Kambja vallal arengukavas seatud eesmärkide ning ülesannete täitmiseks põhitegevuse kulude kõrvalt. Kambja valla valimine analüüsiks lähtub isiklikust seotusest ning huvist antud valla käekäigu järele.

Töö eesmärgiks on uurida Kambja valla arengukava ja eelarvet ning nende vahelist seost. Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised uurimisülesanded:

• kohaliku omavalitsuse arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise põhimõtete selgitamine; • Kambja valla arengukavas seatud eesmärkide selgitamine; • Kambja valla eelarvestrateegia analüüs; • Kambja valla eelarve analüüs; • Kambja valla eelarve ja arengukavas seatud eesmärkide vaheliste seoste analüüs;

Töö on jaotatud kahte ossa. Esimene, teoreetiline, osa selgitab arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise põhimõtteid. Teine, empiiriline, osa põhineb Kambja valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve analüüsil ja analüüsi andmete põhjal seoste ja järelduste tegemisel.

Teoreetilise osa koostamiseks on kasutatud teemakohaseid kirjandusallikaid, artikleid ning seadusandlust. Empiirilise osa aluseks on Kambja valla arengukava, eelarvestrateegia, eelarved ja nendega seotud muud dokumendid aastate 2008-2013 kohta.

Arvandmete analüüsimiseks kasutatakse võrdlevat meetodit. Enam levinud kulude- tulude analüüsi meetodid pole sobivad antud töös kasutamiseks, kuna on mõeldud pigem projektide kui kogu eelarve analüüsimiseks, seetõttu on valitud meetodiks andmete võrdlemine.

1. ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE

1.1. Arengukava koostamise põhimõtted

R.Noorkõiv defineerib arengukava järgmiselt: „Omavalitsuse arengukava on kohalikku elu suunav töövahend, mis väljendab elanike, huvigruppide ja organisatsioonide soovi, tahet ja võimalusi kujundada oma tulevikku“. Kohalike omavalitsuste arengukava koostamise nõue kehtib 1991. aastast alates, kuid kõik omavalitsused pole seda nõuet oluliseks pidanud ning on arengukava kas üldse koostamata jätnud või koostanud kohustuslikus korras sisule tähelepanu pööramata. (Noorkõiv 2002, lk 7)

Arengukava koostamise kohustuslikkus on sätestatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega (KOKS) ning see on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele [KOKS 2014, §37 lg 1]. Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja selles esitatakse vähemalt [KOKS 2014, §37 lg 2]:

1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused; 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes; 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni; 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.

Lisaks oma arengukavale on kohalikul omavalitsusel lubatud koostada täiendav arengukava, näiteks mõne territooriumi, tegevusala või mitme valla või linna koostööks tingimusel, et need on kooskõlas omavalitsuse arengukavaga [KOKS 2014, §37 lg 3 ja 4]. Seaduse kohaselt peab arengukava hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat [KOKS 2014, §37 2 lg 3]. Arengukava eelnõu koostab valla- või linnavalitsus ning esitab selle vastuvõtmiseks volikogule [KOKS 2014, §37 2 lg 4].

Peale KOKSi nõuete peab valla või linna arengukava olema kooskõlas järgnevate kohalikule omavalitsusele kohustuslike arengudokumentidega (Haljaste jt 2007, lk 44):

• Üldplaneering [KOKS 2014, §37 lg 4] • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava [Ühisveevärgi... 2014, §4 lg 11] • Ühistranspordi arengukava [Ühistranspordiseadus 2014, §5 lg 1]; • Jäätmekava kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osana [Jäätmeseadus 2014, §-d 39, 42, 43 ja 55–59]; • Sotsiaalhoolekande arengukava valla või linna arengukava osana [Sotsiaalhoolekande... 2014, §8]; • Noorsootöö prioriteedid valla või linna arengukava osana [Noorsootöö... 2014, §8]; • Püsiasustusega saarte arengukava, juhul kui valla või linna koosseisus selline saar on olemas [Püsiasustusega... 2010, §7].

Kohaliku omavalitsuse arengukava sõltub veel riiklikus ja maakondlikus arengukavas kehtestatust ning ei tohi nendega vastuollu minna. Kohalik omavalitsus peab seostama omavahel arengukava ja üldplaneeringu ning omakorda siduma need kohaliku omavalitsuse eelarvega. Üldplaneering ja detailplaneering võiksid leida kajastuse ka arengukavas, seega on mõistlik arengukava koostada üldplaneeringust varem või sellega ühel ajal. (Noorkõiv 2002, lk 19)

Arengukava üldplaneeringuga sidumisel on oluline roll, kuna viimasel võib olla suur mõju kohaliku omavalitsuse arengukava täitmisele. Näiteks planeerijate poolt üldplaneeringusse seatud maa kasutusotstarve mõjutab omavalitsuse eelarvesse raha laekumist maamaksu näol. Kui koostatakse suuremate alade üldplaneeringuid, siis vastavalt sellele, kas maa kasutusotstarve on elamumaa või ärimaa, muutub ka valla eelarvesse laekuva maamaksu suurus. Üldplaneering võib sisaldada ka suuremahulisi investeeringuid infrastruktuuri arendamiseks või uuendmiseks ning sellised suured projektid peaksid kindlasti kajastuma ka omavalitsuse arengukavas, kuna mõjutavad kohalikku elukeskkonda ning omavalitsuse eelarvet. (Huddleston 2005)

Arengu kavandamise ja arengukava elluviimise protsessi võivad reguleerida lisaks eelnimetatutele ka kohalike omavalitsusorganite enda vastuvõetud haldusaktid, näiteks põhimäärus (Haljaste jt 2007, lk 46).

Seadused ei sätesta kuidas kohaliku omavalitsuse arengukava peaks olema välja töötatud või koostatud, sellepärast leiab ka väga erineva ülesehitusega arengukavasid. Soovitusi selle kohta, milliseid osasid arengukava sisaldama peaks leiab erinevatest kirjandusallikatest. Käsitluses, mis tugineb erinevate arengukavade analüüsi tulemustele, soovitatakse, et arengukava koosneks kolmest osast (Haljaste jt 2007, lk 54):

• olukorra ülevaatest; • arengustrateegiast; • tegevuskavast.

Kui soovitakse arengukava põhjalikumalt koostada, on soovitatav viie osa olemasolu, millest kolm esimest on eelpool mainitud olukorra ülevaade, arengustrateegia ja tegevuskava, lisaks neile võiks arengukavas olla veel ressursikava ning seiresüsteem. (Haljaste jt 2007, lk 101)

Olukorra ülevaade koostatakse selleks, et anda ülevaade ja koondhinnang hetkeolukorrale, olulisematele probleemidele ja arenguvajadustele. Koondhinnang olukorrale on valla või linna edasise arengu põhisuundade kavandamise aluseks. Hinnangu andmisele eelneb sageli SWOT-analüüs, millega analüüsitakse läbi omavalitsusüksuse tugevad ja nõrgad küljed ning arengut mõjutavad väliskeskkonna võimalused ja ohud. (Haljaste jt 2007, lk 55)

Arengustrateegia on omavalitsusüksuse kui terviku arendamise loogika. Strateegia sisaldab endas pikaajalisi eesmärke ja prioriteetseid tegevussuundi eesmärkide saavutamiseks. (Haljaste jt 2007, lk 56) Strateegiat peetakse kõige kesksemaks, olulisemaks ja keerulisemaks osaks arengukavast. Strateegia aluseks on olukorra analüüs ning strateegia põhjal koostatakse omakorda tegevuskava. Strateegia loomisel on oluline roll kahe punkti täitmisel: esiteks tuleb määratleda soovitav positsioon tegevusruumis ning teiseks tuleb teha valikud kuidas positsioon saavutada. (Haljaste jt 2007, lk 141-142) Strateegias seatud eesmärkide koostamisel kasutatakse sageli rahvusvahelist SMART-reeglit, mille kohaselt peab eesmärk olema spetsiifiline (S - specific ), mõõdetav (M - measurable ), kokkulepitud (A - agreed ), saavutatav (R - realistic ) ja ajastatud (T - timed ) (Haljaste jt 2007, lk 151).

Tegevuskava on pikaajalise strateegia ja arenguprioriteetide elluviimise plaan, kus on esitatud tegevuste elluviimise tähtajad, vajalikud ressursid ja korraldus või vastutajad (Haljaste jt 2007, lk 58). Tegevuskava peaks olema seotud kohaliku eelarvega ning suunama omavalitsusorganite tööd ja partnerlust. Tegevuskava koostamise aluseks peaks olema eelnevalt kokkulepitud ja väljatöötatud arengustrateegia. (Haljaste jt 2007, lk 164)

Ressursikaval on arengukavas samuti oluline roll. Arengukava elluviimine nõuab teatud ressursside olemasolu ning seetõttu on oluline arvestada, millised ressursid on omavalitsusel olemas. Oluliseks küsimuseks on ressursside jaotuse vastavus tegevuskavas kavandatuga. Tähelepanu tuleb vahendite planeerimisel pöörata sellele, kui suured on inimressursid omavalitsusorganites, hallatavates asutustes ja kohalikus territoriaalses koosluses tervikuna, kui suured on kohaliku omavalitsuse varad ning millised on kohaliku omavalitsuse ja partnerite finantsressursid tegevuskava täitmiseks. (Haljaste jt 2007, lk 175)

Seiresüsteem on vajalik, et hinnata arengukava edukust. Süsteem võimaldab saada tagasisidet tehtud valikute õigsuse ja otsuste tulemuslikkuse kohta ning selle alusel saab kujundada järgnevat strateegiat ja tegevuskava. Seiresüsteem võiks sisaldada nelja osa (Haljaste jt 2007, lk 189):

1) territoriaalse koosluse arengu seire; 2) tegevuskava elluviimise seire; 3) kohaliku omavalitsuse organisatsiooni toimimise seire; 4) kavandatud projektide teostamise ja tulemuslikkuse seire.

Arengukava koostamisel on oluline rõhk probleemide kirjeldamisel ning eesmärkide seadmisel probleemide lahendamiseks või kohaliku elu arendamiseks. Mida põhjalikumalt on arengukava koostatud, seda rohkem on temast kasu. Kindlasti tasub arengukava koostamisse kaasata kohalikud elanikud ning võimalusel arvestada nende ettepanekutega. Jälgida tuleks, et arengukava ei läheks vastuollu seadustega, arvestaks maakondliku või üleriigilise planeeringuga ning et eesmärgid oleksid teostatavad.

1.2. Eelarvestrateegia koostamise põhimõtted

Eestis on kohaliku omavalitsuse üheaastase eelarve koostamise nõue kehtinud 1989. aastast alates, kui võeti vastu eelarveseadus. Esimesed kohalike omavalitsuste eelarved koostati 1991. aasta kohta. Alates sellest ajast on kohalikele omavalitsustele olnud üheaastase eelarve koostamine kohustuslik. (Ulst 2003, lk 71-72)

Aja jooksul on selgunud, et üheaastase eelarve koostamine kohalikes omavalitsustes pole enamasti piisav seatud eesmärkide täitmiseks. Seetõttu on enamus avaliku sektori üksusi üle maailma kasutusele võtnud pikemaajalise finantsplaani või mitmeaastased eelarved. Finantsplaanid on enamasti koostatud kuni järgmiste korraliste valimisteni, tavaliselt vähemalt kolmeks kuni viieks või kuueks aastaks. (Bergmann 2009, lk 9)

Selleks, et planeeritud eesmärke pikema perioodi jooksul täita, on ka Eesti omavalitsustes koostatud eelarvestrateegiad. Vastavalt KOKSile on eelarvestrateegia arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. [KOKS 2014, §37 1] Alates 2013. aastast on eelarvestrateegia koostamine kohalikele omavalitsustele kohustuslik, varasemalt oli see soovituslik [KOKS 2014, §37].

Eelarvestrateegia koostatakse, et kavandada arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks vajalik finantseerimine. Eelarvestrateegia koostamisel, menetlemisel, vastuvõtmisel ja avalikustamisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest [KOFS 2014, §20 lg 1]. KOKSi kohaselt tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla juhul, kui arengukava muutmisega kaasneb mõju eelarvele [KOKS 2014, §37 1 lg 3]. Eelarvestrateegia peab hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat [KOKS 2014, §37 2 lg 3]. Eelarvestrateegia eelnõu koostab valla- või linnavalitsus ning esitab selle vastuvõtmiseks volikogule [KOKS 2014, §37 2 lg 4]. Vastavalt seadusele on arengukava ja eelarvestrateegia üksteisest sõltuvad ja neile kehtivad mõningad kattuvad nõuded, seetõttu on soovitatav neid koos vaadelda.

Eelarvestrateegias peaks olema kajastatud [KOFS 2014, §20 lg 3]:

• kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks; • strateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksva aasta eeldatavad ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus; • informatsioon kohalike maksude ja maamaksu muudatustest; • ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast; • kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga; • kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga; • muu finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

Üldiselt on eelarvestrateegia osadeks möödunud aasta eelarve täitmise aruanne, jooksva aasta eelarve, planeeritava aasta eelarve ja planeeritavale aastale järgneva kolme majandusaasta plaan. Prognoositavad ning kavandatavad tulud ja kulud esitatakse enamasti peamiste liikide lõikes. Eelarvestrateegias tuleb anda hinnang netovõlakoormuse ja puhastulude suhtele ning eelarveülejäägi või -puudujäägi määrale. Ülevaate peab andma ka omavalitsusüksuse osalusega äriühingutest ning tema osalusel asutatud sihtasutustest ja mittetulundusühingutest. Prognoosi koostamisel on soovitatav, et kohaliku omavalitsuse eelarve koostamise kord sisaldaks täpseid juhiseid eelarvestrateegia koostamise ja täiendamise kohta. (Haljaste jt 2007, lk 184)

Eelarvestrateegia koostamise juures on oluline roll õigeaegse, asjakohase ning võrreldava info saamisel. Kui pole prognoosi, millised võiksid olla eelarve laekumised tulevikus, on äärmiselt keeruline koostada kasutatavat eelarvestrateegiat. Lisaks on tähtis, et riik tagaks kohalikele omavalitsustele stabiilse keskkonna, kus tulude prognoosimine oleks võimalik. Riigi poolt tehtavad ootamatud kärped kohalike omavalitsuste tuludes võivad viia olukorrani, kus omavalitsusel pole vahendeid oma kohustuste täitmiseks. [Mazur jt 2011]

Eelarvestrateegia on sisult mitme aasta eelarvete koonddokument, mis on tehtud majandusprognooside põhjal. Eelarvestrateegia nõuded on seadusega paika pandud ning sisaldavad erinevate kohustuslike osade kirjeldusi. Eelarvestrateegia koostamine on kasulik arengukava täitmise seisukohalt ning lähiaastate kulude ja tulude planeerimiseks.

1.3. Eelarve koostamise põhimõtted

Riigieelarvete koostamise ajalugu ulatub Inglismaale ning on seotud riigikassa eraldumisega valitseja perekonna kassast. Büdžetiks hakati Inglismaal nimetama rahandusministri ettekannet Alamkojale. Ajapikku hakkas büdžett järjest rohkem tähendama riigi tulude ja kulude kalkulatsiooni ehk eelarvet. Sellest kujunesid välja ka klassikalised eelarve koostamise printsiibid – ühtsus, avalikkus, spetsialiseeritus ning riigieelarve menetlemise protseduurid. (Ulst 2003, lk 58-59)

Inglismaal loodud süsteemi võtsid kasutusele ka teised riigid, seal hulgas noor Eesti Vabariik 1920. aastate alguses kui reformiti riigi eelarvekorraldust (Ulst 2003, lk 59). Hetkel on Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud, et kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve ning tal on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi [Eesti... 2011, § 157]. Iseseisva eelarve olemasolu vallal ja linnal sätestab ka KOKS [KOKS 2014, §5 lg 1].

KOKSi kohaselt on eelarve koostamise, kohustuste võtmise, varaga tehingute tegemise, investeeringute kavandamise ja selleks toetuse taotlemise aluseks kohaliku omavalitsuse koostatud ja kinnitatud arengukava ja eelarvestrateegia [KOKS 2014, §371 lg 2].

Eelarve koostamist reguleerib peamiselt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS), mille kohaselt on eelarve eelarveaasta põhitegevuse tulude ja kulude, investeerimis- ja finantseerimistegevuse ning likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse vastava aasta tegevuste finantseerimisele [KOFS 2014, §2 lg 1].

Vastavalt eelarve sisule seatud nõuetele on eelarve jaotatud viieks osaks, milledeks on põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus. Kohalik omavalitsus saab valida, kas koostada eelarve

11 kassapõhisusest või tekkepõhisusest lähtuvalt. [KOFS 2014, §5] Kassapõhises eelarves kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine [KOFS 2014, §6 lg 1]. Tekkepõhises eelarves kajastatakse tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse [KOFS 2014, §13].

Eelarve eelnõu koostamine on valla- või linnavalitsuse ülesanne [KOFS 2014, §22 lg 1], eelarve võtab aga vastu volikogu [KOFS 2014, §23 lg 2]. Kui selgub, et eelarveaasta jooksul on vaja eelarvet muuta, võib seda teha lisaeelarvega. Nagu eelarvegi puhul koostab valla- või linnavalitsus lisaeelarve eelnõu ja selle kinnitab volikogu. [KOFS 2014, §26]

Kohalike omavalitsuste tulud jaotatakse majandusliku sisu järgi erinevateks liikideks, esindatud peavad olema vähemalt maksutulu, tulu majandustegevusest, riigieelarvelised eraldised, laenud ja muud tulud [KOFS 2014, §7 ja §14]. Kulude jaotamine liikideks toimub samuti nende majandusliku sisu järgi, esindatud peavad olema vähemalt antavad toetused ning muud tegevuskulud [KOFS 2014, §8 ja §15]. Tulude ja kulude jaotuse osas kehtivad samad põhimõtted nii kassa- kui tekkepõhiselt eelarvet koostades.

Euroopa Liidus on kohalike omavalitsuste rahastamine korraldatud erinevalt. Kohalike omavalitsuste tuludeks on peamiselt kinnisvaramaks, laekumised tulumaksust ning keskvalitsuse toetused. Erinevused on maksude ja toetuste määras valitsussektori kogukuludes ning kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuva tulumaksu määra suuruses. Mõnedes riikides, nagu näiteks Taanis, on kohalike omavalitsuste kulude osakaal valitsussektori kuludes suur, teistes aga väike. Omavalitsuste kulude osakaal valitsussektori kogukuludest sõltub sellest, millised ülesanded riik on kohalikule omavalitsusele pannud. [Reiljan, Timpmann 2010]

Eestis on kohalike omavalitsuste peamiseks tuluallikaks maksutulud. Vastavalt Maksukorralduse seadusele jagunevad kohalikesse eelarvetesse laekuvad maksud kaheks: seadusega kehtestatud riiklikud maksud, mis tervikuna või osaliselt laekuvad kohalikku eelarvesse ja seaduse alusel kohalike volikogude poolt kehtestatud kohalikud maksud. [Eelarve...i.a.] Eestis loetakse omavalitsuste omatuluks maamaks, kohalikud

12 maksud ning tulud kaupade ja teenuste müügist. Omatuluks ei loeta kaevandamisõiguse tasu ning vee erikasutuse tasu. [Reiljan, Timpmann 2010]

Riiklikud maksud moodustavadki kohalike omavalitsuste põhilise maksubaasi. Kohalike eelarvete arvestuslikku tulubaasi on arvestatud üksikisiku tulumaks, maamaks ja loodusvarade kasutamise tasu (kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutuse tasu). [Eelarve...i.a.] Kohalikest maksudest laekuvad tulud võivad tulla reklaamimaksu, teede ja tänavate sulgemise maksu, mootorsõidukimaksu, loomapidamismaksu, lõbustusmaksu või parkimistasu kehtestamisest [Kohalike... 2013, §5].

Praegune kohaliku omavalitsuse eelarvesse tulumaksu laekumise kord kehtib 2003. aastast alates, mil tulumaksu laekumist hakati arvestama protsendina füüsilise isiku maksustatavast tulust. Varasemalt arvestati kohalikule omavalitsusele eraldatava tulumaksu määr protsendina laekunud kogutulust. Kehtiv arvestussüsteem peaks tagama eelarve laekumiste stabiilsuse, kuid kuna kohalikule omavalitsusele eraldatava tulumaksu määra suurust on muudetud pea igal aastal, on pikemaajalisem planeerimine siiski keeruline. Väiksema tulubaasiga kohalikud omavalitsused saavad lisaraha tasandusfondist, mille suurus on sõltuv tulumaksu laekumisest. Kui tulumaksu laekumine suureneb, väheneb tasandusfondist saadava toetuse suurus. [Lõhmus, Koidu 2007] Toetusfondist eraldatav toetus on mõeldud hariduskulude, toimetulekutoetuste, sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutmise kulude, koolilõuna kulude ning saarvaldade ja saarelise osaga valdade kulude kompenseerimiseks [Kohaliku omavalitsuse eelarvete.. i.a.].

Eesti praktika on aga näidanud, et kohalikke makse rakendatakse suhteliselt vähe ja väikeses ulatuses. Huvi puudumine kohalike maksude kehtestamiseks ning nende vähene rakendatuse tase võib olla tingitud asjaolust, et kohalikest maksudest laekuva maksubaasi suurenemisel väheneb riigieelarvest saadav toetus. Seega, kokkuvõttes ei pruugi kohalik omavalitsus kohalike maksude kehtestamisega saada täiendavat tulu. (Ulst 2003, lk 51)

Välja on pakutud mitmeid ideid, kuidas suurendada kohalike omavalitsuste tulusid. Üheks võimaluseks on suunata kogu laekuv füüsilise isiku tulumaks omavalitsuse eelarvesse. Idee rakendamist on takistanud tulumaksu- ja maksusüsteemi reformimine

13 ning asjaolu, et kohalike omavalitsuste ülesanded pole täpselt määratletud ja neid võib täita valikuliselt, ehk mõnede ülesannete puhul on omavalitsusel võimalik ise otsustada, kas ülesannet täita või mitte. Seetõttu võivad keskvalitsuse poolt seatud ülesanded täitmata jääda ka täiendavate rahaliste vahendite eraldamisel. [Ulst i.a.]

Kohaliku omavalitsuse ülesannete täpse sõnastuse puudumine teeb keeruliseks ka eelarve tulude ja kulude planeerimise. Selline olukord tekitab aluse vaidlusteks, kas ülesanne on lahendamiseks riigile või kohalikule omavalitsusele ning kes peaks ülesande täitmiseks eelarvest raha leidma. [Kolk 2011]

Kohaliku elu jätkusuutlikkuse tagamine sõltub peamiselt kohaliku omavalitsuse majanduslikust olukorrast. Kui Põhjamaades on kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks eraldatud ka piisavalt vahendeid, siis Eestis sõltuvad kohalikud omavalitsused suuresti keskvalitsuse rahaeraldistest. Eestis tekkinud olukord võib pärssida väiksemate omavalitsuste arengut, kuna puuduvad piisavad vahendid ning ka suuremate omavalitsuste arengu üle otsustamisel ollakse sõltuvad keskvalitsusest. [Kümmel 2012]

Eelarve koostamine on pikk protsess, mis on mõjutatud vastuvõetud riigieelarvest. Riigieelarve vastuvõtmise järgselt selgub omavalitsusele eraldatavate vahendite hulk, mis jagatakse seejärel ülesannete täitmiseks. Ülesannete täitmisele kuluvast osast ülejäävat raha on võimalik kasutada valla arengukavas seatud eesmärkide täitmiseks.

1.4. Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed

Nagu eelpool kirjutatust selgub, on arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve omavahel väga tihedalt seotud, seda nii seadusandlikult kui ka sisu poolest. Seetõttu tasub ka kohalikel omavalitsustel neid kolme dokumenti koos vaadelda, koostada ning täiendada.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel on arengukava aluseks eelarvestrateegiale. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks eelarve koostamisele [KOKS 2014, §37 1]. Seega on seadusandlikult määratud arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve vaheline seos. Sama seaduse alusel on kõik kolm dokumenti kohalikule omavalitsusele kohustuslikud [KOKS 2014, §5 ja §37]. Kui muudetakse arengukava nii,

14 et sellega muutub ka eelarve, tuleb muudatused sisse viia ka eelarvestrateegiasse [KOKS 2014, §37 1 lg 3].

Kohalike omavalitsuste tegevusvabadust arengukavas seatud eesmärkide täitmisel pärsib suur sõltuvus keskvalitsuse määratavatest vahenditest. Pikaajaliste arenguplaanide koostamisel ja täitmisel tekitab selline olukord poliitilisi pingeid ning vähendab kohalike omavalitsuste vastutust oma valijate ees. Eriti tõstatus probleem majanduskriisi ajal, kui keskvõim jagas tulumaksust laekunud vahendeid ümber enda kasuks ja kohalike omavalitsuste kahjuks. [Reiljan, Timpmann 2010]

Arengukava sisaldab eesmärkidena enamasti mitmeid suuri investeeringuid nõudvaid projekte. Rahaliste vahendite piiratus teeb keeruliseks otsustamise, millised projektid eelarvestrateegia ja eelarve koostamisel arvesse võtta, millised mitte. Kohalike omavalitsuste projektide hindamisel tekivad tavaliselt mitmed probleemid, näiteks kuidas hinnata immateriaalse vara suurust ning milline on suuremahuliste projektide mõju majandusele (Tresch 2002, lk 722-727). Enamasti ei ole avaliku sektori projektide hindamisel sobiv kasutada samu hindamise meetodeid kui erasektoris, kuna avaliku sektori projektide hindamisel tuleks arvesse võtta ka sotsiaalse heaolu või hüvangu kasvu. Sotsiaalse heaolu kasvu teooria kohaselt tasub projekt vastu võtta siis, kui elanike heaolu projekti teostamisega kasvab. Hindamisel kasutatakse sotsiaalse intressi määramist, mis võtab arvesse tulevaste põlvede huvid, säästude kogumise soodustamise ning turgude ebaefektiivsuse. (Rosen 2005, lk 248-249)

Nii avalikus kui ka erasektoris kasutatavate projektide hindamise erinevad meetodid sisaldavad endas riske. Peamiste riskidena, millel on projekti teostatavusele suurim mõju, võib välja tuua laenuintresside kõikumise ning ebakindluse majanduses. Eelarvete koostamisel lähtutakse aga stabiilsest majanduskeskkonnast ning intresside väikesest kõikumisest. (Tresch 2002, lk 722-727)

Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve omavaheline seotus ja kooskõla on oluline ka sisulise poole pealt. Omavahelise kooskõla korral on võimalik planeerida kulusid selliselt, et oleks täidetud arengukavas seatud eesmärgid. Kui arengukava koostada eraldi ning seda eelarvestrateegia ja eelarvega mitte siduda, on tegemist kasutu dokumendiga, milles kirja pandud eesmärgid tõenäoliselt täidetud ei saa. On oluline, et

15 eesmärkide saavutamiseks oleksid olemas rahalised vahendid, aga arengukavasse ei ole mõtet lisada eesmärke, mida kunagi teostada pole võimalik.

Arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve kooskõlastamine aitab kohalikel omavalitsustel arendada elukeskkonda selliselt, et elanikud oleksid rahul ning sooviksid piirkonnas elada. Kui omavalitsusel puudub tulevikupilt või selle saavutamiseks ei soovita midagi teha, võib piirkond kaotada oma atraktiivsuse ning elanikud võivad suunduda mujale elama. Seetõttu ongi oluline korralikult läbi mõelda valla arengusuunad ning leida eelarvest vahendeid eesmärkide täitmiseks.

2. KAMBJA VALLA ARENGUKAVA JA EELARVE ANALÜÜS

2.1. Kambja valla tutvustus

Kambja vald paikneb Tartumaa lõunaosas, Tartust 16 km kaugusel. Valda ümbritsevad Haaslava, Ülenurme, Nõo, Palupera, Valgjärve, Kõlleste ja Vastse-Kuuste vallad. Kambja valla keskuseks on Kambja alevik. Valla territooriumi pindalaks on 189,2 km 2. [Arengukava 2007, lk 4] Kambja valla asukohta märgib joonisel 1 roheline ala.

Allikas: [Asukoht 2013]

Joonis 1. Kambja valla paiknemine

Kambja vallas oli 2013. aasta 1. jaanuari seisuga 2663 elanikku. Nendest 48,6% olid mehed ning 51,4% naised. Suurem osa elanikkonnast oli vanuses alla 65 aasta (83,3% valla elanikest). Tööealisi, ehk inimesi vanuses 20-65 aastat, oli vallas 59,3%. [RV0282 2014]

Kambja vallas tegutseb neli kooli: Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool, Kuuste Kool ja Unipiha Algkool on vallakoolid, Kammeri Kool riigikool. Vallas on ka kaks lasteaeda: Lasteaed Mesimumm Kambja alevikus ning lasteaiarühmad Kuuste Koolis, mis tegutseb lasteaed-põhikoolina. [Haridus... i.a.]

Kambja alevikus asuvad kultuurikeskus, päevakeskus, noortekeskus ja raamatukogu, Vana-Kuustes seltsimaja ja raamatukogu. Sportimisvõimalusi pakuvad Kambjas ja Kammeris spordihoone ning staadion. [Haridus... i.a.] Valla tervisekeskuses asuvad perearstikeskus, hambaravikabinet, apteek. Lisaks pakutakse psühholoogi-, massööri- ning rehabilitatsiooniteenust. [Sotsiaal... i.a.]

Kambja vallas tegutses 2013. aasta 1. juuni seisuga 1 aktsiaselts, 95 osaühingut, 100 füüsilisest isikust ettevõtjat, 3 usaldusühingut, 4 ühistut ning 1 sihtasutus. Ettevõtete tegevusvaldkonnad on erinevad, kuid peamiselt on tegemist tööstus- ja teenindusettevõtetega. Suurimateks tööandjateks on OÜ Trives ja AS Reola Gaas. Paljud valla elanikud käivad siiski tööle Tartusse. [Kambja... 2013, lk 11]

2.2. Kambja valla arengukava analüüs

Vastavalt Kambja valla arengukavale on Kambja valla visioon sõnastatud järgmiselt: „Aastaks 2016 on Kambja vald looduslikult kaunis turvaline elupaik, kus kantakse hoolt igas vanuses vallaelaniku eest. Vallale on iseloomulik elukestvast õppimisest lähtuv ühiskond, mitmekülgne ja konkurentsivõimeline kohapeal antav põhikooli ja huvialane haridus, laste arvu kasvades ka gümnaasiumiharidus, aktiivne kultuurielu ning laialdased sportimisvõimalused. Kambja vald on tugeva identiteediga elukoht, mille on valinud endale koduks ka paljud Tartust tulnud pered. Hea asend, kaasaegne infrastruktuur ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu on võimaldanud väikeettevõtluse arengut. Lisaks tegeletakse keskkonnasõbraliku loodusturismi ja põllumajandusega. Tiheasustusalad on planeeritud säästva planeerimise nõuete kohaselt, keskustest väljapoole on säilinud Eestile omane hajaküla. Asulates on rajatud keskused ühistegevuseks, sportimiseks ja vaba aja veetmiseks.“ [Arengukava 2007, lk 5]

Kambja valla visioonis on olulisel kohal haridus, hea elukeskkond ning aktiivne elanikkond. Vastavalt visioonile on sõnastatud ka arengueesmärgid. Üldisemalt on valla strateegilised eesmärgid järgmised [Arengukava 2007, lk 5]:

• valla traditsioonide säilitamine ning identiteedi tõstmine ühisürituste ja kooskäimiste näol; • konkurentsivõimelise alus- ja põhihariduse, laste arvu kasvades ka gümnaasiumihariduse tagamine; • mitmekülgsed tervislikud ja kultuursed vabaaja veetmise võimalused; • mitmetasandilise sotsiaalvõrgustiku arendamine; • väljaarenenud optimaalne infrastruktuur; • olemasolevate vallaasutuste säilitamine, uusettevõtluse loomise soodustamine ja potentsiaalsete ettevõtlike inimeste koolitamine; • valla kui puhkemajanduspiirkonna maine kujundamine lähtuvalt kultuuritraditsioonidest ja säästva arengu põhimõtetest; • mitmekülgsete tervislike ja kultuuriliste vabaaja veetmise võimaluste loomine.

Valdkondade lõikes on määratletud probleemid ning eesmärgid (vt lisa 1). Käsitletud valdkonnad on jaotatud neljaks rühmaks:

• haridus, kultuur ja sport; • sotsiaal- ja tervishoid; • infrastruktuur ja keskkond; • ettevõtlus.

Hariduse, kultuuri ning spordi vallas on enamus eesmärkidest seotud kultuurielu elavdamisega. Probleemidena on välja toodud lasteaiakohtade vähesus, kvalifitseeritud pedagoogide puudus ning sotsiaalobjektide kõrge amortisatsiooni tase. Kuigi probleemina on välja toodud lasteaiakohtade vähesus, on eesmärkidesse üldsõnaliselt lisatud vaid konkurentsivõimelise hariduse pakkumine, mis on pigem seotud õpetajate kvalifikatsiooni tõstmisega. Kuna lasteaiakohtade vähesust nähakse probleemina, oleks võinud eesmärgina eraldi välja tuua lasteaiakohtade arvu suurendamise. Eesmärkidest on täiesti puudu sotsiaalobjektide seisukorra parandamine. Töö autori arvates ei nõua Kambja valla arengukavas määratletud hariduse, kultuuri ja spordi valdkonna eesmärkide täitmine palju rahalisi vahendeid. Eesmärgid, mille lahendamiseks on vaja rohkem raha, on arengukavast välja jäetud või sõnastatud liiga üldiselt, näiteks lasteaiakohtade loomine või sotsiaalobjektide korrastamine, mis oleks võinud eesmärkidena eraldi mainitud olla.

Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna probleemid ning eesmärgid on üldiselt kooskõlas. Probleemide lahendamiseks on püstitatud erinevas mahus rahalisi vahendeid nõudvad eesmärgid. Soovitakse parandada sotsiaalobjektide ja perearstikeskuse ruumide seisukorda ja rajada päevakeskus, mis nõuavad palju rahalisi vahendeid. Lisaks soovitakse toetada ja arendada elanikele pakutavaid sotsiaalteenuseid, mis korraga nii palju rahalisi vahendeid ei nõua.

Infrastruktuuri ja keskkonna alal on välja toodud mitmed probleemid (nt teede ning vee- kanalisatsiooni- ja elektrienergiavõrgu halb tehniline seisukord), mille lahendamine nõuab palju rahalisi vahendeid. Arengukavas seatud eesmärgid ja välja toodud probleemid on kooskõlas ning lisaks probleemide lahendustele on välja toodud ka kohalikku elu arendavaid eesmärke. Näiteks on eesmärkidena seatud piirkonna turismi arendamine, parkide, järvede ja kalmistu korrastamine.

Ettevõtluse valdkonnas on probleemid ja eesmärgid omavahel hästi seotud. Probleemide osas on näha ka nende omavahelist seost. Valdkonna suurim probleem on tööjõupuuduse vallas, samas aga on Kambja vallas vähe tootmis- ja teenindusettevõtted. Lisaks eesmärgile arendada ja toetada ettevõtlust Kambja vallas, on arengukavas eesmärgina välja toodud ka noorte seas kutsehariduse populariseerimine, et vallas oleks oskustöö jaoks sobivaid töötajaid. Eesmärkide teostamine ei nõua palju rahalisi vahendeid, vaid koostööd vallavalitsuse, ettevõtjate ja elanike vahel.

Üldiselt on arengukavas välja toodud probleemid ning seatud eesmärgid omavahel kooskõlas ning kui eesmärgid saavutatakse, on suuremale osale välja toodud probleemidest lahendus olemas. Eesmärgid olid kooskõlas ka Kambja valla visiooniga. Püstitatud eesmärgid on mitmekülgsed, on neid, mis nõuavad rahalisi vahendeid ja suuri investeeringuid kui ka neid, mida on võimalik teostada ainult koostöös erinevate osapooltega. Eesmärkide täitmine eeldab ka kohalike elanike soovi aktiivselt kohalikus elus kaasa lüüa.

Eesmärkide täitmiseks on arengukavale lisatud kolme kuni viie aasta kohta koostatud tegevuskavad, mida on vajadusel pidevalt uuendatud. Tegevuskavad hõlmavad aastaid 2007-2009+, 2009-2011+, 2011-2013+, 2011-2015, 2013-2016. Antud töös on vaadeldud ja analüüsitud aastate 2008-2013 tegevuskavasid.

Tegevuskavades (vt lisa 2) on näha, et erinevate tegevuste finantseerimiseks vaja minevaid summasid osatakse prognoosida peamiselt tegevuskava esimese, harva teise aasta jaoks. Kolmandale või järgnevale aastale on tehtud märge, et vajab rahalisi vahendeid, kuid summa pole täpsustatud. Tegevuste rahastamisallikateks on enamasti erinevate fondide vahendid. Seega sõltub tegevuse täitmine sellest, kas projekti jaoks saadi toetust ning millises summas.

Arengukava tegevuskava täitmise aruande vorme on Kambja vallas olnud kahte tüüpi:

1) tegevuskava tabeli põhjal tehtud aruanne, kus on välja toodud milliste ülesannetega tegeleti ning kui palju nende täitmiseks kulus raha; 2) kirjeldav tekst aasta jooksul täidetud suurematest ülesannetest.

Alates 2011. aastast on tegevuskava täitmise aruanne lisatud majandusaasta aruandele kirjeldavas vormis. Enne 2011. aastat oli tegevuskava täitmise aruanne eraldi dokument.

Töö autori arvates andis tegevuskava tabeli põhjal koostatud tegevuskava täitmise aruanne täpsema ja parema ülevaate ülesannete täitmisest. Kirjeldav tegevuskava täitmise aruanne on liiga üldine ning näiteks 2012. aastal ei olnud välja toodud, kui palju vahendeid ülesannete täitmine nõudis. Parema ülevaate tagamiseks ja kohaliku omavalitsuse tegevuse läbipaistvuse seisukohalt soovitab töö autor kasutada tegevuskava täitmise aruande vormina tabelit.

2.3. Kambja valla eelarvestrateegia analüüs

Kambja valla esimene eelarvestrateegia koostati aastate 2013-2016 kohta. Enne 2013. aastat polnud eelarvestrateegia koostamine kohustuslik ning seetõttu puudus Kambja vallal varasemate perioodide kohta eelarvestrateegia. Kambja valla eelarvestrateegia aastateks 2013-2016 on koostatud 2012. aasta teises pooles ning lähtub Rahandusministeeriumi majandusprognoosist.

Kambja valla eelarvestrateegias on kajastatud 2011. aasta tegelikud, 2012. aasta oodatavad ning aastate 2013-2016 kavandatavad tulud ja kulud. Põhitegevuse tulude kavandamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi poolt koostatud majandusprognoosist lähiaastate maksumaksjate arvu ja sissetulekute kasvu kohta. Kuna Rahandusministeerium on prognoosinud lähiaastatel palkade ja tööhõive kasvu, siis

21 vastavalt sellele on kavandatud ka tulumaksu laekumiste kasv Kambja valla eelarvesse. Maamaksu laekumises prognoositakse vähenemist koduomanike maamaksust vabastamise tõttu. Toetusfondist saadavate tulude mahus muudatusi ette ei näha. Tulude jaotus aastatel 2011-2013 on muutumatu, umbes 50% tuludest moodustavad maksutulud, 40% saadavad toetused ning 10% tulu kaupade ja teenuste müügist.

Põhitegevuse tulude kasvades on kavandatud ka põhitegevuse kulude kasv. 2012. aastal oli planeeritud kogu põhitegevuse kulude kasvuks 3% võrreldes 2011. aastaga ning 2013. aastal 2% võrreldes 2012. aastaga. Kambja valla suurimateks kuludeks on personali- ja majandamiskulud ning võrreldes 2011. ja 2012. aastaga kavandatakse aastateks 2013-2016 nende kulude kasv. Perioodil 2011-2013 moodustasid majandamiskulud umbes 37% ning personalikulud umbes 54% põhitegevuse kogukuludest. Majandamiskulude kasvu peamiseks põhjuseks on eeldatav elektrienergia hinna tõus. Antavate toetuste suurus aastatel 2011-2013 püsis samal tasemel, moodustades 8-9% põhitegevuse kogukuludest.

2011. ja 2012. aastaga võrreldes on perioodiks 2013-2016 kavandatavad valdkondade kulud samas suurusjärgus. Valdkondade lõikes on suurimad kulud haridusele, moodustades perioodil 2011-2016 üle 60% põhitegevuse kogukuludest. Teiste valdkondade (sotsiaalne kaitse ja tervishoid, üldvalitsemine, tehniline infrastruktuur, ettevõtlus ja tööhõive, elu- ja looduskeskkond ning kultuur, noorsootöö ja sport) kulud moodustavad igaüks kuni 10% põhitegevuse kogukuludest.

Põhitegevuse tulude ja kulude tulemina on Kambja vallal kavandatud eelarve ülejääk, mis kasutatakse investeerimistegevuseks. Võrreldes 2012. aastaga planeeriti 2013. aastaks põhivara soetamiseks rahalisi vahendeid üle 2,5 korra rohkem. Kulutuste tegemisel eelistatakse välisvahendite ja projektide abil teostatavaid investeeringuid. Vajadusel ollakse valmis omaosaluse katmiseks laenu võtma. Suurimaks 2013. aastaks planeeritud investeeringuprojektiks oli Kambja reoveepuhasti rekonstrueerimine, mille maksumus moodustas 61% 2013. aastaks planeeritud investeeringute mahust.

Eelarvestrateegia koostamise juures on riske, mida ei ole võimalik ette näha, kuid millel võib olla väga suur mõju. Eelarvestrateegia koostamise aluseks on Rahandusministeeriumi prognoos, mis ei pruugi täituda. Enamasti ei ole täpselt ette

22 prognoositavad ei olukord maailmamajanduses, looduskatastroofid ega poliitilised või sõjalised pinged, milledel on suur mõju eelarve laekumistele. Seetõttu tasuks eelarvestrateegia koostamisel olla konservatiivne, et vajadusel oleks kulude kärpimine valutum.

Töö autor hindab eelarvestrateegia koostamist vajalikuks arengukava eesmärkide täitmisel. Kuigi enne 2013. aastat polnud eelarvestrateegia koostamine kohustuslik, oleks selle koostamine aidanud tegevusi paremini planeerida. Ka valla elanikele on eelarvestrateegia heaks ülevaateks, kust on võimalik saada infot selle kohta, millised on kavandatavad suuremad investeeringud ning millised on suuremad kulukohad nii majandusliku sisu kui valdkonna järgi.

2.4. Kambja valla eelarve analüüs

Kambja valla eelarve analüüsimiseks on kasutatud aastate 2008-2013 eelarveid ning lisaeelarveid. Kuna alates 2011. aastast on ametliku valuutana käibel euro, on võrreldavuse tagamiseks kõik kroonides kajastatud summad arvestatud eurodesse ametliku kursi 1 EUR=15,6466 EEK alusel [Eesti... 1998]. Eelarvete ja lisaeelarvete read on liidetud ning analüüsiks on kasutatud koondsummasid. Eelarve analüüsi aluseks on aastate 2008-2013 tulude ja kulude koondtabel (vt lisa 3).

Kambja valla eelarved on koostatud kassapõhiselt. Seega kajastavad tulud ja kulud eelarve perioodi ning pole seotud eelnevate või järgnevate perioodidega. Eelarve koostamise põhimõtted on vaadeldaval perioodil olnud samad. Muutunud on vaid eelarve vorm. Kuni 2011. aastani oli eelarve jaotatud kolmeks osaks:

• finantseerimistehingud; • tulud; • kulud.

Tulude ja kulude osa sisaldas kõiki tulusid ja kulusid. Alates 2012. aastast on eelarvel uus jaotus, mille kohaselt finantseerimistehingute kajastamise osas muutusi pole, tulude ja kulude jaotuses on eraldi välja toodud investeerimistegevus. Tulude ja kulude osa on jaotatud põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude ning investeerimistegevuse osadeks. Andmete analüüsiks on 2012. ja 2013. aasta investeerimistegevuse kulud jaotatud samadel alustel, kui seda tehti aastatel 2008-2011 ehk vastavalt tegevusalale.

Eelarve analüüsimisel võrreldakse erinevatel aastatel tehtud tulusid ning kulusid ja nende muutust. Tehtud kulutustest parema ülevaate saamiseks on kulusid vaadeldud eraldi tegevusalade ning kululiikide lõikes. Finantseerimistehingute analüüs on antud tööst välja jäetud, kuna finantseerimistegevuse tulusid ja kulusid ei arvestata tulude ega kuludena, vaid need kajastuvad raha jäägina kassas ja hoiustel ning laenude võtmisel või tagasimaksmisel.

Perioodi 2008-2013 tulude ja kulude trend on kajastatud joonisel 2. Kõigil aastatel, v.a. 2012. aasta, on Kambja valla kulud olnud suuremad tuludest. Kõige suurem oli tulude ja kulude vahe 2009. aastal. Aastatel 2008-2013 on Kambja valla tulud olnud kõige suuremad 2011. aastal (2 554 642 €) ja kõige väiksemad 2009. aastal (2 083 524 €). Kambja valla kulud olid suurimad 2011. aastal (2 595 087 €) ning väikseimad 2009. aastal (2 250 527 €).

2700000

2600000

2500000

2400000

2300000 Summa, € Summa,

2200000

2100000

2000000 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Tulud Kulud

Joonis 2. Kambja valla tulud ja kulud aastatel 2008-2013

Võrreldes 2008. aastaga toimus 2009. aastal langus tulude ja kulude kogumahus. Tulud vähenesid 2009. aastal ligi 16% ning kulud 12%. Languse põhjus eelarve seletuskirjast ega majandusaasta aruandest ei selgu, kuid võib oletada, et tegemist oli majanduskriisist

24 tulenevate tulude vähenemisega, mille tõttu tuli teha kärpeid ka kuludes. Alates 2010. aastast on tulude ja kulude osas näha suurenemist. 2010. aastal suurenesid tulud üle 8% ning kulud ligi 3% võrreldes 2009. aastaga. 2011. aastal ületas nii tulude kui ka kulude maht 2008. aasta taseme ning võrreldes 2010. aastaga kasvasid tulud 13% ja kulud 12%. 2012. aastal oli tulude ja kulude maht võrreldes 2011. aastaga vähenenud, kuid vaadeldava perioodi jooksul oli aasta 2012 ainuke aasta, kus tulud olid suuremad kui kulud. Võrreldes 2011. aastaga vähenesid tulud 2012. aastal ligi 6% ning kulud 7,5%. 2013. aastal kasvasid tulud 2% ja kulud 6% võrreldes 2012. aastaga.

Kambja valla tulude allikad on esitatud joonisel 3. Kambja valla tulud moodustusid toetustest ning maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest. Eelarve tuludest 40-50% moodustasid toetused. Toetused, mida Kambja vald oli vaadeldava perioodi jooksul saanud, olid sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks ja põhivara soetamiseks ning mittesihtotstarbelised toetused.

100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Muud tulud Kaupade ja teenuste müük Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed Toetused

Joonis 3. Kambja valla tulud 2008-2013

Sihtotstarbelisi toetusi jooksvateks kuludeks on saadud erinevatelt ministeeriumidelt, näiteks koolide ülalpidamiseks saadavad toetused Haridusministeeriumilt. Suurimad sihtotstarbelised toetused on saadud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt

25 põhivara soetamiseks (teede remondiks ja hoolduseks). Mittesihtotstarbelisi toetusi on saadud tasandusfondist hariduskuludeks, toimetulekutoetuste maksmiseks, sotsiaaltoetuse- ning teenuste osutamiseks ja koolilõuna kulude katmiseks.

Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete osakaal on olnud 40-50% eelarve tuludest. Kõige suurema osa maksulaekumistest on moodustanud füüsilise isiku tulumaks (93-94% maksulaekumistest). Maamaks on moodustanud maksutuludest 6-7% ning reklaamimaks alla 1%. Tuludest ligikaudu 10% on saadud kaupade ja teenuste müügist, millest suurim osa on tulnud haridusasutuste majandustegevusest tulevatest laekumistest.

Muud tulud on moodustanud eelarve laekumistest kuni 1%. Muude tuludena on kajastatud rajatiste ja hoonete müük ning intressi- ja üüritulud. Muude tuludena arvestatakse ka kaevandamisõiguse ja vee erikasutuse tasud.

Aastatel 2008-2013 püsis tulude jaotus üldiselt ühetaoline. Muud tulud moodustasid kogutuludest kuni 1%, kaupade ja teenuste müük 10-12%. Suuremad olid muutused toetuste ning maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete osas, kuid mitte rohkem kui 10% vaadeldava perioodi jooksul. Toetuste suurus kogutuludest moodustas 41-51%, olles kõige väiksem 2013. aastal ning kõige suurem 2011. aastal. Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed moodustasid kogutuludest 39-49%, kõige suurem oli nende osakaal 2013. aastal ning kõige väiksem 2011. aastal.

Kambja valla kulud tegevusalade kaupa on välja toodud joonisel 4. Kõige suuremaks kulukohaks on olnud haridus. Enam kui 50% valla kuludest on moodustanud kolme vallakooli majandamiskulud. Järgmised neli suuremat kulukohta on vaba aeg, kultuur ja religioon, majandus, üldised valitsemissektori teenused ning elamu- ja kommunaalmajandus.

69-90% majanduskuludest on moodustanud teede ja tänavate remondikulud. Majanduskulude hulka arvestatakse ka majandusnõuniku töötasu. Teede ja tänavate remondikulud olid kõige väiksemad 2009. aastal (69% majanduskuludest) ning kõige suuremad 2008. aastal (90% majanduskuludest). Aastatel 2010-2013 olid teede ja tänavate remondikulud umbes 80% kogu majanduskuludest.

Üldised valitsemissektori teenused hõlmavad vallavalitsuse ja –volikogu majandamis- ja personalikulusid. Elamu- ja kommunaalmajanduse kuludes sisalduvad kulud elamu- ja kommunaalmajanduse arendamiseks, veevarustusvõrgu hooldamiseks ja arendamiseks, tänavavalgustuseks, kalmistu hooldamiseks ning valla sauna renoveerimiseks ja majandamiseks.

Vaba aja, kultuuri ja religiooni kulud ehk kulud seltsitegevuse, noortekeskuse, huvi- ja sporditegevuse, Kambja ja Vana-Kuuste raamatukogude ning internetipunkti ja valla lehe väljaandmise toetuseks moodustavad valla kogukuludest 5-12%. 2009. ja 2010. aastal, kui rajati uus tervisekeskus, on 8% eelarve kuludest läinud tervishoiule.

100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Tervishoid Avalik kord ja julgeolek Keskkonnakaitse Elamu- ja kommunaalmajandus Sotsiaalne kaitse Üldised valitsussektori teenused Majandus Vaba aeg, kultuur, religioon Haridus Joonis 4. Kambja valla kulud tegevusalade lõikes 2008-2013

Vaadeldava perioodi jooksul pole toimunud suuri muutusi kulude mahtudes tegevusalade lõikes. Kõige rohkem, ehk kuni 10%, on muutunud hariduskulude osakaal. Hariduskulud olid kõige väiksemad 2008. aastal (54% kogukuludest) ning kõige suuremad 2011. aastal (64% kogukuludest). 8% on suurenenud tervishoiukulud tervisekeskuse rajamise tõttu 2009. ja 2010. aastal. Majanduskulude osakaal kogukuludest aastatel 2008-2013 vähenes. Kui 2008. aastal moodustasid majanduskulud

11% kogukuludest, siis aastatel 2009-2013 4-6%. Teiste tegevusalade osakaal kogukuludest muutus aastatel 2008-2013 alla 5%.

Kambja valla kulud kululiikide lõikes on toodud joonisel 5. Suuremateks kulukohtadeks on olnud personali kulud, mis moodustasid 43-52% eelarve kuludest, ja majandamiskulud, mis moodustasid 31-39% kogukuludest. Ülejäänud kulud kokku moodustasid 10-25% eelarve kogukuludest.

100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) Subsiidiumid ettevõtlusega tegel. isik. Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud Sihtotstarbelised eraldised Sotsiaaltoetused Mat. ja immat. varade soetamine Majandamiskulud Personalikulud Joonis 5. Kambja valla kulud kululiikide lõikes 2008-2013

Personali kulude alla kuuluvad koolide töötajate töötasud, vallavalitsuse ning vallavolikogu personali tasud ning erinevate asutuste (nt raamatukogude, internetipunkti, politsei ning päästeteenistuse) töötajate töötasud. Suurimad on personalikulud koolide ning vallavalitsuse ja –volikogu töötajatele.

Majandamiskulude seas on olnud suurimad kulud hariduse ning majanduse valdkonnas ehk vallakoolide ja -teede remont ja hooldus. Hariduse kulud on moodustanud 47-60% majandamiskuludest, kõige suuremad olid kulud 2012. ja 2013. aastal, kõige väiksemad 2008. aastal. Majanduskulude osakaal on aastatel 2008-2013 olnud 9-22%, kõige

28 suuremad olid majanduse valdkonna kulud 2008. aastal ning kõige väiksemad 2009. aastal. 8-13% majandamiskuludest on läinud vaba aja, spordi ja kultuuri valdkonnale. Teiste valdkondade kulud on olnud alla 6% majandamiskuludest.

Kõige rohkem muutuv kulu aastatel 2008-2013 oli materiaalse ja immateriaalse vara soetamise kulu. 2011. aastal moodustasid kulud materiaalse- ja immateriaalse vara soetamiseks 16% kogukuludest, 2013. aastal aga 2% ning teistel vaadeldavatel aastatel 8-11% kogukuludest. Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine (tervisekeskuse rajamine, koolide ja lasteaia remont ning teede hooldus ja remont) on olnud seotud suuremate investeeringutega, mille teostamine sõltub peamiselt toetuste saamisest.

Sihtotstarbelised eraldised on olnud peamiselt suunatud seltsidele, subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele inimestele on olnud vallatranspordi korraldamisega seotud kulud.

Suurimad muutused Kambja valla aastate 2008-2013 eelarvetes toimusid materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamise kuludes. Muutused toimusid veel personalikuludes ning majandamiskuludes, kuid need jäid alla 10%. Personalikulud olid kõige suuremad 2013. aastal ja kõige väiksemad 2008. aastal. Majandamiskulud olid kõige väiksemad 2011. aastal ja kõige suuremad 2008. aastal. Teiste kululiikide osakaal kogukuludes on aastatel 2008-2013 muutunud 1-2%.

2.5. Eelarve analüüs arengukavast lähtuvalt

Kambja valla arengukavas on erinevates valdkondades püstitatud mitmeid eesmärke. Osad eesmärgid on püstitatud probleemide lahendamiseks, kuid on ka eesmärke, millede saavutamise järgselt peaks paranema elukeskkond. Rahaliste vahendite vajadus erinevate eesmärkide saavutamiseks on erinev. On eesmärke, mille täitmiseks pole rahalisi vahendeid üldse vaja, või on vaja vähesel määral, kuid on ka eesmärke, mis nõuavad suuri investeeringuid. Näidetena väikse rahavajadusega eesmärkidest võib välja tuua vallaelanike aktiivsuse suurendamise, ürituste korraldamise ning turismi arendamise. Suure rahavajadusega eesmärkideks on tervisekeskuse ja päästeteenistuse depoo rajamine.

Eelarve analüüsist selgus, et saadud raha on kasutatud peamiselt tegevuskuludeks (koolide üleval pidamine, teede hooldus ja remont, vallavalitsuse ja –volikogu tegevusega seotud kulud), kuid vahendeid on eraldatud ka kultuuri ja spordi toetamiseks. Suuremate investeeringute teostamine sõltub suuresti erinevatest fondidest saadavatest toetustest. Arengukava tegevuskavas on samuti välja toodud suuremate projektide rahastamise allikana erinevad fondid. Oma osalus tuleb valla eelarvest, milleks on sageli vaja kasutada laenatud vahendeid.

Suur sõltuvus fondide toetusrahadest ning valla piiratud vahendid ei ole Kambja vallas olnud suureks takistuseks eesmärkide täitmisel. Edu toetuste taotlemisel ja valla eelarveliste vahendite planeerimine on võimaldanud täita paljud arengukavas seatud eesmärgid.

Hariduse, kultuuri ja spordi valdkonnas, kus probleemina oli välja toodud lasteaiakohtade vähesus, on probleemi lahendamiseks ehitatud lisarühmi Kambja lasteaias ning loodud lasteaiarühmad Kuuste kooli juurde. Kaasajastatud on Kuuste koolimaja, valla gümnaasiumiõpilastele kompenseeritakse transpordikulud. Seni ei ole olnud vajadust Kambja kooli gümnaasiumiosa loomiseks. Eelarve ja arengukava analüüsimisel polnud võimalik leida viiteid, kas ja kuidas on lahendatud kvalifitseeritud pedagoogide puudus.

Kambja kooli juurde on rajatud kultuurikeskus ja Kuuste kooli juurde seltsimaja. Suure- Kambjasse on loodud lavaauk, kus on võimalik korraldada erinevaid vabaõhuüritusi, ning Kambjasse vanurite päevakeskus. Andmete analüüsist ei selgu, kas on paranenud seltside vaheline koostöö ja kas vallaelanikud on muutunud aktiivsemateks üritustest osavõtjateks.

Eelarvest toetatakse valla lehe väljaandmist ja traditsiooniliste ürituste (nagu ümberjärve jooks, kihelkonnapäev ja jääralli) korraldamist. Igal aastal on leitud vahendeid, et toetada erinevate seltside ja noortekeskuse tegevust. Kaasajastatud on spordihoonet ning igal aastal korrastatakse ning hooldatakse matka-, spordi- ja suusaradasid.

Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas on valla sotsiaalobjektidena rajatud uus tervisekeskus, remonditud valla sauna, kaasajastatud Aarike hooldekodu ning loodud vanurite päevakeskus. Vallaasutusi on kohandatud erivajadustega inimeste jaoks ligipääsetavamaks rajades kaldteid.

Mitmete sotsiaalsete probleemide lahendamiseks makstakse abivajavatele vallaelanikele sotsiaaltoetusi ning on loodud võimalus psühholoogilise abi saamiseks. Vallavalitsuses on tööl sotsiaalnõunik ja sotsiaaltöötaja, kelle igapäevatööks on ennetada ja aidata lahendada elanike sotsiaalseid probleeme.

Infrastruktuuri ja keskkonna valdkonnas on arengukavas seatud kõige rohkem eesmärke ja nende täitmine on olnud edukas. Iga-aastaselt on remonditud ning hooldatud valla teid, osad neist on saanud tolmuvaba katte. Kambja alevikku ja Vana-Kuustesse on rajatud kergliiklusteed. Valla eelarvest on eraldatud vahendid vallasisese ühistranspordi korraldamiseks.

Hajaasustuse veeprogrammi raames on parandatud piirkonniti vee kvaliteeti. Kambja vallas on rajatud jäätmekogumispunktid ning korraldatakse jäätmevedu. Parandatud on Kammeri biotiigi olukorda. Rekonstrueeriti nii Kambja kui Vana-Kuuste ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatisi, tänavavalgustusvõrku, Kambja aleviku kaugküttevõrku ning Kambja katlamaja. Samuti on remonditud munitsipaalelamuid. Tegevuskavasse märgitud päästeteenistuse depoo rajamine on tulnud aga edasi lükata, kuid selle loomise ideest pole loobutud.

Korrastatud on mitmeid parke ning teostatud Kambja järve saneerimine. Korda on saanud Kodijärve ja Kuuste pargid ning Kambja parkmets. Taastati Kambja kiriku aed ning korrastati selle ümbrus. Korrastustöid tehti ka kalmistu territooriumil.

Ettevõtluse valdkonna tulemusi on kõige keerulisem analüüsida, kuna tegevuskava täitmise ja eelarve analüüsist ei selgunud, kas seatud eesmärkide täitmisele on tähelepanu pööratud. Otseselt toetusi tööjõupuuduse vähendamiseks või ettevõtluse arendamiseks ja toetamiseks ei olnud võimalik tuvastada. Samuti puudub info, kas ja kuidas on tegeletud noorte seas kutsehariduse populariseerimisega või ettevõtete vahelise koostöö arendamisega. Turismi valdkonnas on paigaldatud viidad

31 kultuuriobjektide ja vaatamisväärtuste tähistamiseks. Kambja valla kodulehelt on võimalik leida infot vallas registreeritud ettevõtete kohta. Tegevuskavas planeeritud Kopsumäe mägisuusakeskuse rajamise ideele ei ole fondidest rahalist toetust saadud ning keskuse rajamise ideest on loobutud.

KOKKUVÕTE

Kambja vald asub Tartumaal, Tartust 16 km kaugusel. Vallas on üle 2600 elaniku, kellest üle 80% on tööealised. Kambja vallas pakuvad tööd mitu kooli, lasteaiad, tervisekeskus ja mitmed ettevõtted. Staadionid, spordihooned, noortekeskus, vanurite päevakeskus, spordirajad ja pargid pakuvad mitmekülgset tegevust erinevas vanuses elanikele.

Antud töö eesmärgiks oli uurida Kambja valla arengukava ja eelarvet ning nende vahelist seost ja selgitada, kas ja kui palju rahalisi vahendeid jääb vallal arengukavas seatud eesmärkide täitmiseks. Erinevate seaduste ning kirjandusallikate põhjal selgitatud arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise nõuded ja soovitused olid aluseks andmete analüüsimisel.

Enamus nõudeid arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamiseks tulenevad KOKSist, vähesel määral on nõudeid ka KOFSis. Kui eelarvestrateegia ja eelarve koostamise nõuded on seadusega suhteliselt täpselt kehtestatud, siis arengukava koostamiseks nõuded nii täpsed pole. Arengukava koostamisel tasub soovitusi otsida erinevatest kirjandusallikatest või koostada see teiste kohalike omavalitsuste arengukavade näitel. Arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve on omavahel tihedalt seotud ning seetõttu tasub neid dokumente koos käsitleda.

Kambja valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarved ja lisaeelarved olid koostatud vastavalt esitatud nõuetele ja soovitustele. Arengukavas seatud probleemid ja eesmärgid olid omavahel kooskõlas ning eesmärkide täitmiseks olid koostatud tegevuskavad lühemaks perioodiks. Arengukava eesmärkide seadmisel oli lähtutud ka valla visioonist. Arengukava sisaldas tegevuskavasid, mida vastavalt vajadusele uuendati. Tegevuskava täitmise aruande puhul oli kasutatud tegevuskava tabeli põhjal tehtud aruannet, kus oli välja toodud milliste ülesannetega tegeleti ning kui palju nende täitmiseks kulus raha

33 ning kirjeldavat teksti aasta jooksul täidetud suurematest ülesannetest. Neist ülevaatlikum oli tegevuskava tabeli põhjal tehtud aruanne.

Eelarvestrateegia oli koostatud ainult aastate 2013-2016 kohta, kuigi selle koostamine oleks olnud kasulik ka varasemalt. Kambja valla eelarvestrateegia ja eelarve on koostatud kassapõhiselt, seega ei sisalda tehingud eelmist või järgmist perioodi. Lisaks eelarvetele on vaadeldava perioodi jooksul Kambja vallal olnud igal aastal vähemalt üks lisaeelarve.

Kambja valla tulude allikateks on peamiselt toetused ning maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, mis kokku moodustavad ligikaudu 90% eelarve tuludest. Aastatel 2008-2013 on Kambja valla tulud olnud kõige suuremad 2011. aastal (2 554 642 €) ja kõige väiksemad 2009. aastal (2 083 524 €). Tulude jaotuses aastatel 2008- 2013 suuremaid muutusi ei olnud, toetuste ning maksude ja sotsiaalkindlustusmaksude osakaal kogutuludest on muutunud, kuid muutused on jäänud alla 10%.

Kambja valla kulud olid suurimad 2011. aastal (2 595 087 €) ning väikseimad 2009. aastal (2 250 527 €). Tegevusaladest on kõige suuremad haridusele tehtavad kulud. Kolme kooli majandamine on kulukas, kuid kuna vahendid antud kulude katmiseks tulevad tasandusfondist, ei peeta vallas otstarbekaks koole liita, kuna koolide liitmine eelarvesse lisavahendeid oluliselt rohkem ei jätaks. Kuludest on suurimad personali- ning majandamiskulud. Kulude jaotuses tegevusalade ning kululiikide lõikes väga suuri muutusi ei olnud, aastatel 2008-2013 on muutused jäänud alla 15%.

Eelarvelised vahendid ei luba suurte investeeringute tegemist, kuid erinevate fondide abiga on siiski suudetud täita arengukavas seatud eesmärke suuremate projektide osas. Vähem rahalisi vähendeid nõudvate eesmärkide (nt ühisürituste korraldamine, vabaaja veetmise võimaluste pakkumine) täitmiseks on igal aastal eelarvest eraldatud vahendeid.

Arengukavas seatud eesmärgid olid mitmekülgsed. Oli seatud eesmärke, mille täitmine vajas palju raha, aga oli ka selliseid eesmärke, mille täitmiseks rahalisi vahendeid vaja ei läinud. Suuremateks, palju raha nõudnud eesmärkideks olid tervisekeskuse rajamine ning valla sauna, Aarike hooldekodu, koolimajade ja lasteaia remont. Vähem rahalisi vahendeid nõudsid turismi arendamine, erinevate seltside tegevuse toetamine ja ürituste

34 korraldamine. Raha puudusel on tulnud edasi lükata tuletõrje depoo rajamine ning loobutud on ideest rajada Kopsumäe mägisuusakeskus.

Kokkuvõttes võib öelda, et Kambja valla tulude ja kulude jaotus on võimaluste piires seotud arengukavaga ning lisaks on tegeletud tõsiselt erinevate lisavahendite otsimisega, et seatud eesmärgid täita. Olude sunnil on tulnud küll mõnest projektist loobuda, või selle teostamist edasi lükata, kuid selliste projektide osakaal on väike. Võimaluste piires on püütud parandada kõigi vallaelanike elukeskkonda, pakkuda erinevaid võimalusi nii kultuuri- kui spordivallas ning edendada ettevõtlust.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. 2008.a. eelarve muudatused II lugemiseks. (2008). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

2. Arengukava 2007-2016. (2007). Kambja. – Riigi Teataja . [WWW] https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4121/0201/2010/Arengukava%20I(2012).pdf# (11.05.2014).

3. Asukoht. (2013). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/uldinfo/asukoht (11.05.2014).

4. Bergmann, A. (2009). Public Sector Financial Management. Harlow: Financial Times Prentice Hall. 186 lk.

5. Eelarve tulud ja kulud. – Siseministeerium. [WWW] https://www.siseministeerium.ee/30037/ (11.05.2014).

6. Eesti krooni kursi fikseerimine euro suhtes. (vastu võetud 31.12.1998, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.06.2002). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/89608 (11.05.2014).

7. Eesti Vabariigi põhiseadus. (vastu võetud 28.06.1992, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 22.07.2011). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/127042011002 (11.05.2014).

8. Haljaste, K.-L., Keskpaik, A., Noorkõiv, R., Pirso, A., Sepp, V. (2007). Arengukaval põhinev kohaliku omavalitsuse arendustegevus: arengukava kui Euroopa Liidu struktuuritoetuste aruka kasutamise eeldus. Tartu: Geomedia. 245 lk.

9. Haridus ja kultuur. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/haridus-ja- kultuur (11.05.2014).

10. Huddleston, J.R. (2005). An Introduction to Local Government Budgets: A Guide for Planners. [WWW] http://www.lincolninst.edu/subcenters/teaching-fiscal- dimensions-of-planning/mater ials/huddleston-guide.pdf (11.05.2014).

11. Jäätmeseadus. (vastu võetud 28.01.2004, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 23.03.2014). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014028 (11.05.2014).

12. Kambja valla 2008.a. eelarve. (2008). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

13. Kambja valla 2008. a eelarve I muutmine. (2008). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

14. Kambja valla 2008. a eelarve II muudatus. (2008). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

15. Kambja valla 2009. aasta eelarve. (2009). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

16. Kambja Valla 2009.a. lisaeelarve. (2009). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

17. Kambja valla 2010. aasta eelarve. (2010). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

18. Kambja valla 2010. a lisaeelarve. (2010). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

19. Kambja valla 2011. a. eelarve. (2011). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

20. Kambja valla 2012. a. eelarve. (2012). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

21. Kambja valla 2012. a lisaeelarve. (2012). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

22. Kambja valla 2013. a. eelarve. (2013). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

23. Kambja valla 2013. a lisaeelarve. (2013). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

24. “Kambja valla arengukava 2007 – 2016” 2007. ja 2008. aasta ülesannete täitmine. (2008). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/arengukava (11.05.2014).

25. „Kambja valla arengukava 2007 – 2016“ täitmine 2009. a ülesannete osas. (2010). – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/arengukava (11.05.2014).

26. „Kambja valla arengukava 2007 – 2016“ täitmine 2010. a ülesannete osas. (2011) – Kambja vald. Dokumendiregister. 1-2/79 [WWW] http://kambja.ee/oigusaktid/kambja- vallavolikogu-maaruste-algtekstid-2008-2011 (11.05.2013).

27. Kambja valla arengukava 2014-2021. (2013). Kambja. – Kambja vald . [WWW] https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/0201/3005/Valla%20arengukava_2014- 2021_kinnitatud.pdf (11.05.2014)

28. Kambja valla eelarvestrateegia 2013-2016. (2012). – Kambja vald. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4121/0201/2010/Eelarvestrateegia13-16.pdf# (11.05.2014).

29. Kambja valla konsolideerimisgrupi 2008.a. majandusaasta aruanne. (2009). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

30. Kambja valla konsolideerimisgrupi 2009. majandusaasta aruanne. (2010). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/gfx/docs/eelarve/2009_%20aasta_majandusaruanne.pdf (11.05.2014).

31. Kambja valla konsolideerimisgrupi 2010. a. majandusaasta aruanne. (2011). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

32. Kambja valla konsolideerimisgrupi 2011.a. majandusaasta aruanne. (2013). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/gfx/docs/eelarve/2011_aastaaruanne.pdf (11.05.2014).

33. Kambja valla konsolideerimisgrupi 2012.a. majandusaasta aruanne. (2013). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/gfx/docs/eelarve/kambja_valla_2012_majandusaastaaruanne_94e3b.pd f (11.05.2014).

34. Kohalike maksude seadus. (vastu võetud 21.09.1994, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.07.2013). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/107062013005 (11.05.2014)

35. Kohaliku omavalitsuse eelarvete riiklik toetussüsteem. – Siseministeerium. [WWW] https://www.siseministeerium.ee/5935/ (11.05.2014).

36. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. (vastu võetud 02.06.1993, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.01.2014). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/122112013003 (11.05.2014).

37. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. (vastu võetud 16.09.2010, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 23.03.2014). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014042 (11.05.2014)

38. Kolk, T. (2011). Millist kohaliku omavalitsuse rahastamise süsteemi nõuab põhiseadus? – Riigikogu Toimetised . 23, 2011. [WWW] http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14454 (11.05.14).

39. Kümmel, T. (2012). Omavalitsus ja demokraatia. – Sirp . 32, (3406). [WWW] http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=15628:omavalits us-ja-demokraatia&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3406 (11.05.2014).

40. Lõhmus, M., Koidu, U. (2007). Tulumaks Eesti kohaliku omavalitsuse tuluallikana: praktilisi probleeme. – Riigikogu Toimetised . 15, 2007. [WWW] http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10864&op=archive2 (11.05.2014).

41. Mazur, E., Montoro, J. (2011). Intergovernmental Financial Dependency: Why It Matters. – Journal of Accountancy, Oct 2011. [WWW] http://www.journalofaccountancy.com/Issues/2011/Oct/20114206.htm (11.05.2014).

42. Noorkõiv, R. (2002). Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused. Tartu: AS Triip. 115 lk.

43. Noorsootöö seadus. (vastu võetud 17.06.2010, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 23.12.2013). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/113122013018 (11.05.2014).

44. Püsiasustusega väikesaarte seadus. (vastu võetud 11.02.2003, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 20.06.2010). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/13326355 (11.05.2014).

45. Reiljan, J., Timpmann, K. (2010). Eesti kohalike omavalitsuste rahandusliku sõltumatuse tagamine. – Riigikogu Toimetised . 22, 2010. [WWW] http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14303 (11.05.2014).

46. Rosen, H.S. (2005). Public finance. (7. tr.). Boston: McGraw-Hill. 609 lk.

47. RV0282: Rahvastik soo, vanuserühma ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar. (andmed uuendatud 05.05.2014). – Eesti Statistika andmebaas . [WWW] http://www.stat.ee (11.05.2014)

48. Seletuskiri:Kambja valla 2008.aasta eelarve projekti juurde. (i.a.). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

49. Seletuskiri: 2008. aasta eelarve I muudatusele. (i.a.). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

50. Seletuskiri: Kambja valla 2009.a. eelarve projektile. (i.a.). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

51. Seletuskiri: Kambja valla 2009.a. lisaeelarve juurde. (2009). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

52. Seletuskiri: Kambja valla 2010. a eelarve projektile. (2010). Kambja.

53. Seletuskiri: Kambja valla 2010.aasta lisaeelarve juurde. (2010). Kambja.

54. Seletuskiri: Kambja valla 2011.a eelarve projektile. (2011). Kambja – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

55. Seletuskiri: Kambja valla 2011.aasta lisaeelarve juurde. (2011). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

56. Seletuskiri: Kambja valla 2012.aasta eelarve juurde. (i.a.). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

57. Seletuskiri: Kambja valla 2012.a. lisaeelarve juurde. (i.a.). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

58. Seletuskiri: Kambja valla 2013.aasta eelarve juurde. (i.a.). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

59. Seletuskiri: Kambja valla 2013.a. lisaeelarve juurde. (i.a.). Kambja. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/juhtimine/eelarve (11.05.2014).

60. Sotsiaalhoolekande seadus. (vastu võetud 08.02.1995, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 31.03.2014). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/121032014005 (11.05.2014).

61. Sotsiaal ja tervishoid. – Kambja vald. [WWW] http://kambja.ee/kodanikule/sotsiaal- ja-tervishoid (11.05.2014).

62. Tresch, R.W. (2002). Public finance: a normative theory. (2. tr.). Amsterdam: Academic Press. 950 lk.

63. Ulst, E. (2003). Avaliku sektori ökonoomika: turumajanduse alused ja Eesti kogemused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 206 lk.

64. Ulst, E. Kohaliku omavalitsuse institutsiooni tulevikust Eestis. [WWW] http://www.emselts.ee/konverentsid/EMS2006/5_Avaliku_sektori_teemad/Elvi_Ulst.pd f (11.05.2014).

65. Ühistranspordiseadus. (vastu võetud 26.01.2000, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 23.03.2014). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014075 (11.05.2014).

66. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. (vastu võetud 10.02.1999, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 11.04.2014). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/101042014005 (11.05.2014).

LISAD

Lisa 1. Arengukavas välja toodud probleemid ja eesmärgid Valdkond HARIDUS, Probleemid KULTUUR JA SPORT Lasteaiakohtade vähesus Kvalifitseeritud pedagoogide puudus Valla sotsiaalobjektide kõrge amortisatsiooni tase Vabaõhulava puudumine Seltside vähene koostöö Kohalike elanike passiivsus vallaüritustel osalemisel

Eesmärgid Jätkata traditsiooniliste kultuuri- ja spordiürituste korraldamist ning toetamist Arendada ja toetada kultuurialast suhtlust, teha koostööd naabervaldade kultuuriasutustega info vahetamise ja kasutamise eesmärgil Kambja, kui tugevate kultuuritraditsioonidega paikkonna imago tugevdamine läbi maineürituste ja kollektiivide tuntuse Kultuurilooliste objektide ja loomeinimeste tutvustamine, väärtustamine, tunnustamine Omavalitsuse ja ettevõtjate vahelise koostöö arendamine ideede väljatöötamiseks ja kohalike ürituste korraldamiseks - ettevõtjate kaasamine kultuuriellu Vallalehe arendamine Inimeste aktiivsuse tõstmine: huvi äratamine isetegevuse ning spordi- ja kultuuriürituste vastu Konkurentsivõimeline haridus, laste arvu kasvades ka gümnaasiumiharidus

SOTSIAAL JA Probleemid TERVISHOID Sotsiaalobjektide mitterahuldav seisukord Sotsiaalabi vajaduse suurenemine ning sotsiaalabi mõiste erinev tõlgendamine Inimeste teadmatus ja hoolimatus sotsiaalabi võimalustest

Lisa 1 järg Peresidemete nõrgenemine Elukalliduse tõus Paikse elanikkonna vananemine külades Moraalne laostumine (käegalöömine, alkoholism, hoolimatus) ja kuritegevuse kasv Päevakeskuse puudumine Perearstikeskuse ruumide amortisatsioon Toitlustusasutuste puudumine

Eesmärgid Sotsiaalteenuste edasiarendamine (avahooldus, teenuste avardamine, tervisetrend) Hooldekodude tegevuse toetamine Sotsiaalehitiste kaasajastamine Vallaasutuste kohandamine erivajadustega inimestele Probleemsete noortega tegelemine Töötute integreerimine igapäevaellu (psühholoogi programm) Erivajadustega inimeste aitamine ühiskonnaellu kaasamisel Naabrusvalve edasiarendamine Päevakeskuse rajamine Tervishoiuasutuste kindlustamine kaasaegsete ruumidega Korrakaitse- ja päästeteenistuse alase töö tõhustamine

INFRASTRUKTUUR Probleemid JA KESKKOND Kohalike teede halb olukord, tolmuvabade teede puudumine Paikkonniti vee halb kvaliteet Looduse risustamine olmejäätmetega Biotiikide halb seisukord (v.a. Kambja) Ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste halb seisukord Elektrienergiaga varustamise mittevastavus kvaliteedinõuetele Munitsipaalelamufondi vähesus, elamufondi kõrge amortisatsiooniaste Turiste meelitava infrastruktuuri puudulikkus Heakorra nõrk tase Kergliiklusteede puudumine

Eesmärgid Teede remont ja teede tolmuvabaks muutmine , kergliiklusteede rajamine Keskkonnanõuetele vastava prügikäitluse korraldamine Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine Elamuehituse arendamine, olemasolevate hoonete rekonstrueerimine ja munitsipaalelamufondi loomine

Lisa 1 järg

Internetivõrgu arendamine küladesse, kvaliteedi parandamine Säästva arengu printsiipide tutvustamine loodus- ja kultuurikeskkonna säilitamiseks Keskkonna reostamise vähendamine elanikkonna teadlikkuse tõstmise läbi Vaatamisväärsuste ja objektide viidastamine ja korrastamine Turistile mõeldud infomaterjali koostamine: meened, voldikud, infopunkti rajamine Turismiettevõtluse arendamine Kambja aleviku ja külakeskuste haljastuse parandamine Valda hõlmavate terviseradade loomine Vallas asuvate järvede jm avalike veekogude saneerimine Vanade parkide rekonstrueerimine Kalmistuhoolduskava koostamine ja selle elluviimine Jäätmekogumispunktide võrgustiku loomine Päästeteenistuse depoo rajamine Kultuuriobjektide heakorrastamine Välisvalgustuse rekonstrueerimine ja laiendamine Pangodi ja Suure-Kambja puhke- ja vabaaja keskuste väljaarendamine Energiatootmise arendamine kohaliku tooraine baasil

ETTEVÕTLUS Probleemid Tööjõupuudus Tootmisettevõtete vähesus Teenindusettevõtete vähesus, turismipotentsiaali vähene ärakasutamine Ettevõtjate vähene koostöö Ettevõtluse alustamiseks ja arendamiseks vajaliku infrastruktuuri puudulikkus

Eesmärgid Ettevõtlust toetava infrastruktuuri loomine, äri- ja tootmismaade planeerimine Ettevõtluse arendamise igakülgne soodustamine (info koolitustest, nõustamine, toetusvõimaluste leidmine ettevõtlusega alustajatele) Uusi töökohti loovate projektide toetamine Koostöö aktiviseerimine valla ja ettevõtete vahel info ja kogemuste jagamise eesmärgil Kohalike noorte motiveerimine kutseharidust omandama, et tagada ettevõtetele töötajad ja vähendada tööjõupuudust Ettevõtluse andmebaasi loomine valla kodulehel

Lisa 2. Tegevuskavade koondtabel 2008 2009+ 2009 2010 2011+ 2011 2012 2013+ 2012 2013 2013

Tegevus Allikas Tuh Tuh Tuh Tuh Tuh Tuh Tuh Tuh Tuh Tuh Tuh € € € € € € € € € € €

PLANEERI- MINE Üldplaneering - x ------Valla- eelarve KOMMU- NAAL- MAJANDUS Tänava- x 6 x - - x - x - - Valla- valgustus- eelarve, võrgu fondid ehitamine ja rekonstrueerimine Teede ja 4 x 5 x x x x x x x 1 Valla- tänavate ning eelarve teerajatiste inventariseeri- mine,munitsi- paliseerimine ja kinnistusse kandmine Kambja x x 399 192 - 45 - - x x - Valla- aleviku ja eelarve, Vana-Kuuste fondid, ühisveevärgi Emajõe ja kanalisat- Veevärk, siooni KIK rekonstrueerimine Teede ja 240 x 128 x x 58 x x x x 150 Valla- tänavate eelarve, remont ja riigi- ehitamine eelarve Vallasisese 64 x x x x x x x x x 83 Valla- ühistranspordi eelarve arendamine, korraldamine Munitsipaal- 1 x 1 x x x x x x x 1 Valla- elamufondi eelarve, arendamine fondid Kambja 3 x 10 x x x x x x x 11 Valla- kalmistu eelarve hoonete ja

Lisa 2 järg rajatiste korrastamine

Kambja x x x Valla- aleviku eelarve, kaugkütte- fondid võrgu rekonstrueerimine Kambja x x x x x - Struk- katlamaja tuur- rekonstruee- fondid rimine Hajaasustuse x x - x - - veeprogramm Rebase x x x x x - puurkaev- pumbamaja rekonstrueerimine Rebase 12-krt x x x x x 20 elumaja kanalisatsiooni rekonstrueerimine Lalli ja x x Rebase küla kanalisat- sioonitrassi rekonstrueerimine Vee- ja x x reovee- probleemide lahendamine hajaasustuses Aarike HK x x 40 KIK reoveekäitle- mise süsteemi ja veetöötlus- jaama rekonstrueerimine Kambja x x 335 Emajõe aleviku veevärk reoveepuhasti rekonstrueerimine INFOTEH- NOLOOGIA Kodulehekülje 4 x 2 x x x x x x x 8 Valla-

Lisa 2 järg arendamine eelarve Avalike 3 x 3 x x x x x x x 1 Valla- teenuste eelarve kättesaadavuse parandamine: informatsiooni koondamine ja avalikustamine KESKKOND Kammeri x x x x Riigi- biotiik eelarve, fondid Kambja järve 320 x 256 x x Valla- saneerimine ja eelarve, puhastamine fondid, KIK Kõrghaljastuse - x ------2 Valla- projekteeri- eelarve, mine ja fondid rajamine Korraldatud 22 x x x x x x x x x - Valla- jäätmeveo eelarve, korraldamine, fondid, jäätmekogu- KIK mispunktide rajamine Parkmetsade 9 x 19 x x 2 x x x x 2 Valla- seisundi eelarve, parandamine fondid, KIK Veekogude 2 x 0 x x x x x x x 1 Valla- seisundi eelarve, parandamine fondid, KIK Kambja 14 Valla- masuudi- eelarve, hoidla fondid likvideerimine Kodijärve 4 x x x x x x x 0 Valla- pargi eelarve, korrastamine KIK Kuuste pargi 1 x x x x x x x 4 Valla- korrastamine, eelarve, planeerimine KIK Pangodi 5 x x x x x x x 0 Valla- maastiku- eelarve, kaitseala KIK korrastamine Kambja järve x x x x x ümbruse välja- ehitamine

Lisa 2 järg Pangodi järve x x 300 Hurda lahe puhastamine Kambja 5 kalmistu territooriumi korrastamine Väiketraktor 15 haljastus- töödeks Kompostee- 25 rimisplatsi rajamine ETTE- VÕTLUS JA TURISM Kultuuri- 4 3 x x Valla- objektide, eelarve, vaatamis- fondid väärsuste ja sotsiaalobjektide viidastamine Teenindust- 2 x 2 x x x x x x x Fondid, pakkuva erasektor ettevõtluse arendamine Ettevõtlusele x x x x x x x x x x Valla- vajaliku eelarve, infrastruktuuri fondid väljaehitamise toetamine Kambja kiriku 96 x 2 x x x x x x x 10 Valla- aia taastamine eelarve, ja ümbruse fondid korrastamine Kombijõu- - x x x Valla- jaama eelarve, rajamine fondid Kopsumäe 25 x x ------Valla- mägisuusa- eelarve, keskuse Fondid projekteeri- mine ning ehitamine SOTSIAAL- HOOLE- KANNE JA TERVIS- HOID Sauna remont x x x x x x x x - Valla- eelarve,

Lisa 2 järg fondid Aarike HK 57 x 19 x x 55 x x x x - Riigi- hoonete eelarve, remont, fondid, sisekliima SA parandamine Aarike Hoolde- keskus, valla- eelarve Kambja 1023 ,0 x 511 - - Valla- tervisekeskuse eelarve, ja postkontori fondid, projekteeri- EAS mine ja ehitamine Hoonete x x 1 x x x x x x x Valla- kohandamine eelarve, erivajadustega fondid inimestele Sotsiaalelu- x x x x x ruumide väljaehita- mine Abivahendite x x x x x soetamine erivajadustega inimestele Kodijärve HK x x x x x x Fondid kaasajastamine Igapäevaelu x x x x x toetamise teenuse arendamine Koduhooldus- 1 teenuse arendamine Tööturule 1 aitamise teenus Multiproblee- 1 midega inimeste projekt Sotsiaal- 150 toetused HARIDUS Kambja x - - x x x x x x 40 Valla- Lasteaia eelarve, juurdeehitus fondid koos

Lisa 2 järg erivajadustega laste rühmaga Kambja 32 x 10 x x 227 x x x x - Valla- lasteaia eelarve, remont fondid Unipiha x - - x x x x x x 35 Valla- algkooli eelarve, laiendamine fondid lasteaed- algkooliks Kuuste kooli - x 8 x x x x x x x Valla- remont eelarve, fondid Koolide 16 x 6 x x x x x x x 13 Valla- õppevahendite eelarve, kaas- riigi- ajastamine eelarve, fondid Kuuste Kooli 43 697 13 x x x - - - - Valla- lasteaiaosa eelarve, projekteeri- fondid mine ja juurdeehitus Kuuste Kooli x x x x x 30 osaline soojustamine, akende vahetus Huviharidus, 18 huvikooli loomine KULTUUR, SPORT JA VABA AEG Kohaliku 17 x 42 x x x x x x x 9 Valla- omaalgatuse eelarve ja mitte- tulundussek- tori toetamine Matka-, 2 x 2 x x x x x x x 1 Valla- spordi- ja eelarve, suusaradade fondid korrastamine ja rajamine Mängu- ja 6 x 6 x x x x x x x 4 Valla- spordi- eelarve, väljakute fondid korrastamine ja välja- ehitamine

Lisa 2 järg Spordihoone 48 x 3 x x 120 x x x x Valla- remont, eelarve, sisekliima fondid parandamine Puhke- x x 1 x x x x x x x 0 Valla- majanduse eelarve, arendamine fondid Teemapargi x x x x x x x x x Valla- arendamine eelarve, fondid Kambja x 14 x x - x x x x Valla- vabaõhulava eelarve, ehitamine fondid Kambja ja 22 x - - - Valla- Vana-Kuuste eelarve, skatepargi fondid rajamine Külakeskuste 32 x x x x x x x x x x Valla- välja- eelarve, ehitamine fondid Kambja x 1 x x x x x x x 0 Valla- raamatukogu eelarve, kasutusele- fondid võtmine eksposit- sioonipinnana Kuuste 44 x x x x - x - Valla- seltsimaja eelarve, rekonstruee- fondid rimine Köstrimäe x x x x x 1 endise kihelkonna- kooli asukoha korrastamine Suure-Kambja 1 lavaaugu arendamine TURVA- LISUS Pääste- x x x x x x x x x - Valla- teenistuse eelarve, depoo fondid rajamine x täpselt määratlemata summad ja mitterahaline tegevus - antud aastal ei teostata.

Lisa 3. Eelarvete koondtabel

Nimetus 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Tulud EUR EUR EUR EUR EUR EUR FINANTSEERIMIS- TEHINGUD Muutus kassas ja hoiustes 116799 39662 92311 -45972 89282 Laenude võtmine muudelt 197615 52727 residentidelt Võetud laenude tagasimaksmine -30612 -30612 -30612 -51866 -54218 -54218 muudele residentidele KOKKU FINANTSEERIMIS- 86187 167003 61778 40445 -100190 35064 TEHINGUD

TULUD 2472241 2083524 2255818 2554642 2407213 2461501 Maksud ja 1062659 952987 922117 999000 1108950 1204000 sotsiaalkindlustusmaksed Füüsilise isiku tulumaks 1003413 894763 856416 925000 1035000 1137000 Maamaks 58799 57712 64551 73000 73000 66500 Reklaamimaks 447 511 1150 1000 950 500 Kaupade ja teenuste müük 253369 243989 220078 222306 230860 237390 Riigilõivud 4474 7030 7989 7000 7000 7400 Laekumised haridusasutuste 233365 215127 194994 184300 207200 212900 majandustegevusest Koolitusteenus 165299 137410 115041 99000 108000 103000 toitlustuskulud koolis 31956 34832 36430 37400 36000 37000 lastevanemate osalus 8948 13741 13741 15000 23400 24500 lasteaiakuludes toitlustuskulud lasteaias 26971 26843 29399 32300 39500 40900 õppekulud koolis 64 muud 192 2301 320 600 300 7500 Laekumised kultuuri-ja 320 320 230 kunstiasutuste majandustegevusest Laekumised spordi-ja 2557 3196 2876 2800 2600 2800 puhkeasutuste majandustegevusest Laekumised sotsiaalasutuste 767 639 447 2400 400 300 majandustegevusest Laekumised elamu- ja 64 128 3323 400 400 800 kommunaalasutuste majandustegevusest Laekumised korrakaitseasutuste 1598 7158 3068 3600 2200 4300 majandustegevusest Laekumised 639 959 639 600 1900 800 üldvalitsemisasutuste majandustegevusest

Lisa 3 järg Laekumised muude 6391 majandusküsimustega tegelevate asutuste majandustegevusest Üüri- ja renditulud toodetud 2876 2876 3515 4300 3900 5660 materiaalsetelt ja im Laekumised õiguste müügist 1260 1260 Muu kaupade ja teenuste müük 320 6557 3225 15646 4000 2200 Toetused 1137511 879520 1077078 1303126 1059817 1016391 Sihtotstarbelised toetused 92747 60039 49002 43613 128574 175021 jooksvateks kuludeks riigilt ja riigiasutustelt 53802 24331 22049,5 17787 105920 149651 Haridus- ja Teadusministeerium 28974 Kultuuriministeerium 465 748 767 910 945 3500 Majandus- ja 5554 90158 133716 Kommunikatsiooniministeerium Põllumajandusministeerium 4474 4154 4793 5400 5400 6000 Rahandusministeerium 8628 9842 10590 8060 8765 6949 Sotsiaalministeerium 9778 192 383 300 Kultuuriministeerium 9587 Maavalitsused 1483 153 3034 352 186 valitsussektorisse kuuluvatelt 1342 761 928 6056 3615 1500 avalik-õiguslikelt valitsussektorisse kuuluvatelt 37603 34001 25162 19770 19039 22940 sihtasutustelt muudelt residentidelt 946 863 0 230 Sihtotstarbelised toetused 245811 63573 248437 478300 169850 15200 põhivara soetamiseks riigilt ja riigiasutustelt 240059 63573 63688 148881 99038 Rahandusministeerium 83741 94038 Siseministeerium 5000 Majandus- ja 240059 63573 63688 65140 Kommunikatsiooniministeerium valitsussektorisse kuuluvatelt 1412 18399 44023 15200 avalik-õiguslikelt muudelt residentidelt 5752 valitsussektorisse kuuluvatelt 183337 311020 26789 sihtasutustelt Valitsussektorisisesed toetused/ 798953 755909 779639 781213 761393 826170 Mittesihtotstarbelised toetused riigilt ja riigiasutustelt 798953 755909 779639 781213 761393 826170 (tasandusfond) tasandusfond prg4 l. 2 alusel 12360 Muud tulud 18702 7028 36545 30210 7586 3720 Rajatiste ja hoonete müük 17895 25670

Lisa 3 järg Muude materiaalsete põhivarade 383 müük Intressi- ja viivisetulud hoiustelt 11161 3833 236 240 240 120 Kodumaistelt hoiustelt 11161 3833 236 240 240 120 Rendi- ja üüritulud mittetoodetud 5624 1917 14188 1500 1500 põhivaradelt Kohaliku tähtsusega maardlate 4346 12271 kaevandamisõiguse tasu Laekumine vee erikasutusest 1278 1917 1917 1500 1500 1500 Saastetasud 1917 1278 1885 2800 2300 1900 Eespool nimetamata muud tulud 1955 3546 200 KOKKU TULUD JA 2558428 2250527 2317596 2595087 2307023 2496565 FINANTSEERIMIS- TEHINGUD

Kulud EUR EUR EUR EUR EUR EUR ÜLDISED 248808 213324 195276 202149 199000 308200 VALITSUSSEKTORI TEENUSED Materiaalsete varade soetamine 36500 Rajatiste ja hoonete soetamine ja 36500 renoveerimine Sihtotstarbelised eraldised 8500 8277 8347 8250 8320 8415 Personalikulud 158501 145514 129280 130234 130600 152685 Majandamiskulud 61100 39593 42821 48115 47530 50300 Muud kulud (va intressid ja 256 447 447 350 250 200 kohustistasud) Intressi-, viivise- ja 20452 19493 14380 15200 12300 9600 kohustistasukulud Valla- ja linnavolikogu 13038 9881 10501 11524 11590 11870 Personalikulud 12718 9785 10309 11234 11400 11770 Majandamiskulud 320 96 192 290 190 100 Valla- ja linnavalitsus 206818 175674 162048 167175 166790 239150 Materiaalsete varade soetamine 48500 Rajatiste ja hoonete soetamine ja 48500 renoveerimine Personalikulud 145782 135729 118972 119000 119200 138500 Majandamiskulud 60780 39497 42629 47825 47340 49950 Muud kulud (va intressid ja 256 447 447 350 250 200 kohustistasud) Reservfond Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) Muud üldised valitsussektori 8500 8277 8347 8250 8320 11080 teenused Sihtotstarbelised eraldised 8500 8277 8347 8250 8320 8415

Lisa 3 järg Personalikulud 2415 Majandamiskulud 250 Valitsussektori võla 20452 19493 14380 15200 12300 11600 teenindamine Intressi-, viivise- ja 20452 19493 14380 15200 12300 11600 kohustistasukulud AVALIK KORD JA 21027 16406 15844 16049 15600 16770 JULGEOLEK Personalikulud 11824 10910 11325 11304 11000 11775 Majandamiskulud 9203 5496 4519 4745 4600 4995 Politsei 959 415 428 279 Personalikulud 511 320 300 269 Majandamiskulud 447 96 128 10 Päästeteenused 20068 15991 15416 15770 15600 16770 Personalikulud 11312 10590 11025 11035 11000 11775 Majandamiskulud 8756 5401 4391 4735 4600 4995 MAJANDUS 291444 91931 128271 127390 152780 163335 Materiaalsete ja immateriaalsete 45889 17448 25110 varade soetamine Maa soetamine 2237 110 Rajatiste ja hoonete soetamine ja 43652 renoveerimine Personalikulud 27610 27719 26843 26900 27160 28940 Majandamiskulud 217945 64212 83980 100490 100510 147895 Maanteetransport 262108 63573 100916 100000 125420 134095 Materiaalsete ja immateriaalsete 45889 17448 25110 varade soetamine Maa soetamine 2237 110 Rajatiste ja hoonete soetamine ja 43652 renoveerimine Personalikulud 447 Majandamiskulud 215772 63573 83469 100000 100310 147595 Muu majandus (sh majanduse 29335 28358 27354 27390 27360 29240 haldus) Personalikulud 27163 27719 26843 26900 27160 28940 Majandamiskulud 2173 639 511 490 200 300 KESKKONNAKAITSE 57546 60243 40884 46505 51874 44335 Materiaalsete varade soetamine 2365 15262 537 14899 Rajatiste ja hoonete soetamine ja 2365 15262 537 3666 renoveerimine Sihtotstarbelised eraldised 3125 2256 1387 1300 Personalikulud 19346 15019 17231 17295 17465 15150 Majandamiskulud 32710 27706 21730 29210 18210 29185 Jäätmekäitlus (sh prügivedu) 14278 7286 6072 6200 5400 5200 Materiaalsete varade soetamine 2365

Lisa 3 järg Rajatiste ja hoonete soetamine ja 2365 renoveerimine Sihtotstarbelised eraldised 793 Majandamiskulud 11121 7286 6072 6200 5400 5200 Heitveekäitlus 2365 2863 1387 1300 Sihtotstarbelised eraldised 2333 2256 1387 1300 Majandamiskulud 32 607 Bioloogilise mitmekesisuse ja 25437 35957 19321 26195 31049 23920 maastiku kaitse Materiaalsete varade soetamine 15262 537 14899 Rajatiste ja hoonete soetamine ja 15262 537 3666 renoveerimine Personalikulud 4966 1713 3828 3895 4050 720 Majandamiskulud 20471 18982 14955 22300 12100 23200 Muu keskkonnakaitse (sh 15467 14137 14105 14110 14125 15215 keskk. haldus) Personalikulud 14380 13306 13402 13400 13415 14430 Majandamiskulud 1087 831 703 710 710 785 ELAMU- JA 58984 44527 43172 55240 87182 26400 KOMMUNAALMAJANDUS Materiaalsete varade soetamine 2045 17315 53362 Rajatiste ja hoonete soetamine ja 2045 50052 renoveerimine Sihtotstarbelised eraldised 30869 19615 17384 14580 9300 4800 Majandamiskulud 28115 24913 23743 23345 24520 21600 Elamumajanduse arendamine 2742 320 844 1160 1300 1300 Majandamiskulud 2742 320 844 1160 1300 1300 Kommunaalmajanduse 1662 5164 1534 arendamine Majandamiskulud 1662 5164 1534 Veevarustus 30869 19615 17384 14580 5700 540 Sihtotstarbelised eraldised 30869 19615 17384 14580 5700 540 Tänavavalgustus 7030 7669 8948 9000 10700 8000 Majandamiskulud 7030 7669 8948 9000 10700 8000 Kalmistud 16681 11760 8117 13355 11800 Materiaalsete varade soetamine 1430 Majandamiskulud 16681 11760 8117 11925 11800 Saunad 6346 17145 7310 4260 Materiaalsete varade soetamine 2045 15885 3310 Rajatiste ja hoonete soetamine ja 2045 renoveerimine Sihtotstarbelised eraldised 3600 4260 Majandamiskulud 4301 1260 400 Muud elamu- ja 62172 kommunaalmajanduse tegevus Materiaalsete varade soetamine 50052

Lisa 3 järg Rajatiste ja hoonete soetamine ja 50052 renoveerimine Majandamiskulud 12120 Hulkuvate loomadega seotud 500 tegevus Majandamiskulud 500 TERVISHOID 4410 181349 190559 2100 1600 1950 Materiaalsete varade soetamine 154155 187555 Rajatiste ja hoonete soetamine ja 154155 187236 renoveerimine Sihtotstarbelised eraldised Majandamiskulud 4410 27194 3004 2100 1600 1950 Üldmeditsiiniteenused 3835 180263 190559 2100 1600 1950 Materiaalsete varade soetamine 154155 187555 Rajatiste ja hoonete soetamine ja 154155 187236 renoveerimine Majandamiskulud 3835 26108 3004 2100 1600 1950 Hambaraviteenused Sihtotstarbelised eraldised Hooldus- ja taastusravihaiglate 575 1087 teenused Majandamiskulud 575 1087 VABA AEG, KULTUUR, 297844 186775 189306 272749 216510 185431 RELIGIOON Materiaalsete varade soetamine 49851 12271 83741 39213 Rajatiste ja hoonete soetamine ja 49851 12271 38373 renoveerimine Sotsiaaltoetused 3336 3336 Sihtotstarbelised eraldised 30073 23072 16937 14890 17797 18116 Personalikulud 81296 79046 79142 82255 84096 88530 Majandamiskulud 133799 84657 77621 91863 75404 78785 Spordikoolid 2237 5113 5113 5400 Majandamiskulud 2237 5113 5113 5400 Sporditegevus 152493 62837 64794 145242 102239 59725 (va spordikoolid) Materiaalsete varade soetamine 49851 4218 83741 39213 Rajatiste ja hoonete soetamine ja 49851 4218 38373 renoveerimine Sihtotstarbelised eraldised 320 Personalikulud 27290 27309 27725 27721 27986 30430 Majandamiskulud 75352 35528 32531 33780 35040 29295 Laste muusika- ja kunstikoolid 13421 12782 10226 13700 10500 15000 Majandamiskulud 13421 12782 10226 13700 10500 15000 Noorsootöö ja noortekeskused 20324 14700 14764 14450 15162 16376 Sihtotstarbelised eraldised 14444 8181 8564 8250 9962 10876 Majandamiskulud 5880 6519 6199 6200 5200 5500

Lisa 3 järg Raamatukogud 40392 38059 38245 38242 38709 42110 Personalikulud 31700 31892 32173 32145 32745 34490 Majandamiskulud 8692 6167 6072 6097 5964 7620 Kambja raamatukogu 27290 25629 26012 25717 26357 28485 Personalikulud 21986 22113 22337 22310 22910 23950 Majandamiskulud 5305 3515 3675 3407 3447 4535 Kuuste raamatukogu 13102 12431 12233 12525 12352 13625 Personalikulud 9715 9778 9836 9835 9835 10540 Majandamiskulud 3387 2652 2397 2690 2517 3085 Rahva- ja kultuurimajad 35842 25418 22772 32610 24860 28000 Sihtotstarbelised eraldised 658 320 Personalikulud 17525 15179 14521 14134 15050 14690 Majandamiskulud 17659 9919 8251 18476 9810 13310 Seltsitegevus 14408 6008 16655 4700 6175 5190 Materiaalsete varade soetamine 8053 Rajatiste ja hoonete soetamine ja 8053 renoveerimine Sotsiaaltoetused 3336 3336 Sihtotstarbelised eraldised 8580 4985 3259 3440 4835 3730 Majandamiskulud 2493 1023 2007 1260 1340 1460 Haridusselts Tõrvik 128 Sihtotstarbelised eraldised 128 Teenetemärk 3336 3336 Sotsiaaltoetused 3336 3336 Spordiklubi 352 192 64 390 745 60 Sihtotstarbelised eraldised 352 192 64 390 745 60 Kuuste kohvik-klubi 1214 511 511 510 640 1000 Majandamiskulud 1214 511 511 510 640 1000 Pensionäride klubi Tammeke 1981 1598 2429 1550 1400 1720 Sihtotstarbelised eraldised 831 1150 1278 1100 1000 1400 Majandamiskulud 1150 447 1150 450 400 320 Kambja Laulu-ja Mänguselts 2013 1278 575 700 750 Sihtotstarbelised eraldised 2013 1278 575 700 750 KUUSTE Naiskoor 1790 639 639 540 540 600 Sihtotstarbelised eraldised 1790 639 639 540 540 600 Naisselts Tilde 831 Sihtotstarbelised eraldised 831 Muud 307 320 128 65 1080 100 Sihtotstarbelised eraldised 179 256 128 65 1080 100 Majandamiskulud 128 64 Kambja Pereklubi 386 192 192 Sihtotstarbelised eraldised 386 192 192 Vikertiimer MTÜ 2071 959 639 450 450 500 Sihtotstarbelised eraldised 2071 959 639 450 450 500 Vana-Kuuste naisselts 320 320 320 320 320

Lisa 3 järg Sihtotstarbelised eraldised 320 320 320 320 320 Kuuste Seltsimaja 8398 300 300 140 Materiaalsete varade soetamine 8053 Rajatiste ja hoonete soetamine ja 8053 renoveerimine Majandamiskulud 345 300 300 140 Internetipunkt 6199 6327 6513 10005 10565 9520 Personalikulud 4602 4666 4723 8255 8315 8920 Majandamiskulud 1598 1662 1790 1750 2250 600 Vallaleht 6647 5944 5432 5200 5300 6000 Personalikulud 179 Majandamiskulud 6468 5944 5433 5200 5300 6000 Religiooni- ja muud 6391 9587 4793 3200 3000 3510 ühiskonnateenused Sihtotstarbelised eraldised 6391 9587 4793 3200 3000 3510 HARIDUS 1371682 1260159 1313333 1661663 1415498 1611118 Materiaalsete ja immateriaalsete 83194 41920 24862 325022 27870 33500 varade soetamine Rajatiste ja hoonete soetamine ja 80318 38826 24862 27810 30500 renoveerimine Masinate ja seadmete soetamine 6000 Subsiidiumid ettevõtlusega 3387 3835 tegelevatele isikutele Sotsiaaltoetused 36575 39945 42629 43850 43950 45950 Sihtotstarbelised eraldised 11642 2215 2684 2035 2085 55 Personalikulud 763181 781343 800474 831229 868583 963963 Majandamiskulud 473704 390903 442684 459527 473010 564650 muud lasteaiad 8372 11504 11504 12200 10700 15100 Majandamiskulud 8372 11504 11504 12200 10700 15100 Kambja Lasteaed 392622 370745 355515 365546 403427 449451 Materiaalsete ja immateriaalsete 30742 25015 23825 22000 varade soetamine Rajatiste ja hoonete soetamine ja 30742 21922 23825 22000 renoveerimine Personalikulud 251422 266946 278616 279036 285622 317451 Majandamiskulud 110459 78784 76899 86510 93980 110000 Kuuste lasteaed 77610 Personalikulud 77610 Algkoolid 58319 48448 47097 55755 55230 58460 Materiaalsete ja immateriaalsete 7498 5000 varade soetamine Rajatiste ja hoonete soetamine ja 5000 renoveerimine Sihtotstarbelised eraldised 3205 10 639 20 Personalikulud 37708 36903 37318 38545 42470 39680 Majandamiskulud 17406 11536 9139 9712 12760 13760

Lisa 3 järg Kambja Põhikool 415847 400966 417362 420161 432469 424848 Materiaalsete ja immateriaalsete 2876 2237 varade soetamine Sotsiaaltoetused 1023 959 959 800 800 1200 Sihtotstarbelised eraldised 32 35 35 35 Personalikulud 300870 301545 302417 298331 300184 319513 Majandamiskulud 111078 98430 111750 120995 131450 104100 Kuuste Kool 308859 248904 306610 622076 331982 298899 Materiaalsete ja immateriaalsete 49576 16905 22625 317524 4045 6500 varade soetamine Rajatiste ja hoonete soetamine ja 49576 16905 22625 3985 3500 renoveerimine Masinate ja seadmete soetamine 6000 Sotsiaaltoetused 575 192 256 250 250 150 Sihtotstarbelised eraldised 6391 Personalikulud 173181 175949 182123 215317 240307 182259 Majandamiskulud 79135 55859 101607 88985 87380 113490 Eraldised teistele OV 4793 2556 2237 2425 3700 5600 Majandamiskulud 4793 2556 2237 2425 3700 5600 Gümnaasiumid 74777 63592 58799 66100 60000 59700 Majandamiskulud 74777 63592 58799 66100 60000 59700 Õpilasveo eriliinid 77525 80657 79570 82200 82800 94300 Subsiidiumid ettevõtlusega 3387 3835 tegelevatele isikutele Sotsiaaltoetused 7669 8756 9267 10400 11000 10100 Majandamiskulud 66468 68066 70303 71800 71800 84200 Koolitoit 114850 Sotsiaaltoetused 30000 Personalikulud 27450 Majandamiskulud 57400 Muud hariduse abiteenused 30567 32787 34640 35200 35250 5800 Sotsiaaltoetused 27308 30039 32148 32400 31900 4500 Sihtotstarbelised eraldised 2045 2173 2045 2000 2050 Majandamiskulud 1214 575 447 800 1300 1300 SOTSIAALNE KAITSE 206173 195813 200951 211242 258923 208526 Materiaalsete ja immateriaalsete 15428 60137 varade soetamine Rajatiste ja hoonete soetamine ja 15428 renoveerimine Sotsiaaltoetused 102386 110899 118128 128834 115168 128986 Sihtotstarbelised eraldised 959 2350 Personalikulud 38814 33081 32985 33035 36920 29190 Majandamiskulud 48586 51832 49838 49373 46698 48000 Puuetega inimeste 959 sotsiaalhoolekandeasutused Sihtotstarbelised eraldised 959

Lisa 3 järg Muu puuetega inimeste 38667 38756 37708 34000 24400 24500 sotsiaalne kaitse Sotsiaaltoetused 30039 29169 29399 26000 19400 19500 Majandamiskulud 8628 9587 8309 8000 5000 5000 Eakate 38449 31956 29719 29400 90437 30600 sotsiaalhoolekandeasutused Materiaalsete ja immateriaalsete 15428 60137 varade soetamine Rajatiste ja hoonete soetamine ja 15428 renoveerimine Sihtotstarbelised eraldised Majandamiskulud 23021 31956 29719 29400 30300 30600 Muu eakate sotsiaalne kaitse 40328 33356 32339 33520 31940 33730 Sotsiaaltoetused 22369 17927 16937 17700 16000 16000 Personalikulud 8181 8526 8245 8290 8960 9630 Majandamiskulud 9778 6902 7158 7530 6980 8100 Muu perekondade ja laste 47359 45058 40840 41600 47560 55050 sotsiaalne kaitse Sotsiaaltoetused 45441 45058 40840 41600 47400 52800 Personalikulud 160 2250 Majandamiskulud 1917 Riiklik toimetulekutoetus 3579 16572 30236 43267 31876 40166 Sotsiaaltoetused 1342 15869 28076 41534 30068 38386 Majandamiskulud 2237 703 2160 1733 1808 1780 Muu sotsiaalsete riskirühmade 4474 3963 4026 3700 4000 5350 kaitse Sotsiaaltoetused 3196 2876 2876 2000 2300 2300 Sihtotstarbelised eraldised 2350 Majandamiskulud 1278 1087 1150 1700 1700 700 Muu sotsiaalne kaitse, sh 32359 26153 26082 25755 28710 19130 sots. kaitse haldus Personalikulud 30633 24555 24740 24745 27800 17310 Majandamiskulud 1726 1598 1342 1010 910 1820 KULUD KOKKU 2558428 2250527 2317596 2595087 2398967 2549565

SUMMARY

KAMBJA PARISH DEVELOPMENT PLAN AND BUDGET ANALYSIS FOR THE PERIOD 2008-2013

Liisa Maata

The final thesis is written in Estonian and contains 62 pages of printed text with 5 diagrams and 66 sources, including books, articles, laws, Kambja parish development plan, budgets, budget strategy and other materials.

Local governments have several tasks to fulfill and for these tasks resources are allocated from national budget. As resources are limited then local governments need to prioritize the tasks and select most critical ones to carry out. The aim of the analysis was to determine which tasks are carried out and if there are any resources to meet the goals set in local development plan.

Aim of this research is to analyse development plan and budget of Kambja parish and their connection. Theoretical part is based on different laws, books and articles to give overview of processes to compile development plan, budget strategy and budget. Empiric part is based on Kambja parish development plan, budget strategy and budgets analyse. Comparative method is used to analyse development plan, revenues and expenditures.

Kambja parish revenues mainly consist of taxes and subsidies. Expenditures are made in different fields like economy, health, environment, the biggest spender is education field. From types of cost the biggest expenditures are made in human resources and managment costs. During the period of 2008-2013 the distribution of the revenues and expenditures did not change much. In 2009 there was decrease in revenues and expenditures but the distribution percentages did not change significantly.

Kambja parish does not have much resources to spend on investments after the expenditures made to fulfill the tasks, but there are still many aims in development plan which they have been able to fulfill. They have used different funds to finance big projects (building new health center, renovating schools and kindergarden). For smaller goals (public events, recreation facilities) they have found resources from the tight budget. In conclusion Kambja parish has managed to fulfill most of the aims set in development plan altough there have not been much resources for that.