EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Liisa Maata KAMBJA VALLA ARENGUKAVA JA EELARVE ANALÜÜS AASTATEL 2008-2013 Bakalaureusetöö maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Juhendaja: lektor Anu-Ell Visberg, MSc Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE ..................................... 5 1.1. Arengukava koostamise põhimõtted ...................................................................... 5 1.2. Eelarvestrateegia koostamise põhimõtted .............................................................. 9 1.3. Eelarve koostamise põhimõtted ............................................................................ 11 1.4. Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed ................................. 14 2. KAMBJA VALLA ARENGUKAVA JA EELARVE ANALÜÜS ............................ 17 2.1. Kambja valla tutvustus ......................................................................................... 17 2.2. Kambja valla arengukava analüüs ........................................................................ 18 2.3. Kambja valla eelarvestrateegia analüüs................................................................ 21 2.4. Kambja valla eelarve analüüs ............................................................................... 23 2.5. Eelarve analüüs arengukavast lähtuvalt................................................................ 29 KOKKUVÕTE ................................................................................................................ 33 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 36 LISAD ............................................................................................................................. 41 Lisa 1. Arengukavas välja toodud probleemid ja eesmärgid ....................................... 41 Lisa 2. Tegevuskavade koondtabel.............................................................................. 44 Lisa 3. Eelarvete koondtabel ....................................................................................... 51 SUMMARY .................................................................................................................... 61 2 SISSEJUHATUS Seadusest tulenevalt on kohalikel omavalitsustel mitmeid ülesandeid ning nende ülesannete täitmiseks on ette nähtud rahaliste vahendite eraldamine riigieelarvest. Rahaliste vahendite piiratuse tõttu tuleb seada prioriteedid, milliseid ülesandeid ja kui suures mahus on esmajärjekorras võimalik täita. Samasuguste probleemidega peavad kokku puutuma kõik kohalikud omavalitsused. Antud töö uurimisprobleemiks on selgitada, kas ja kui palju rahalisi vahendeid jääb Kambja vallal arengukavas seatud eesmärkide ning ülesannete täitmiseks põhitegevuse kulude kõrvalt. Kambja valla valimine analüüsiks lähtub isiklikust seotusest ning huvist antud valla käekäigu järele. Töö eesmärgiks on uurida Kambja valla arengukava ja eelarvet ning nende vahelist seost. Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised uurimisülesanded: • kohaliku omavalitsuse arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise põhimõtete selgitamine; • Kambja valla arengukavas seatud eesmärkide selgitamine; • Kambja valla eelarvestrateegia analüüs; • Kambja valla eelarve analüüs; • Kambja valla eelarve ja arengukavas seatud eesmärkide vaheliste seoste analüüs; Töö on jaotatud kahte ossa. Esimene, teoreetiline, osa selgitab arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise põhimõtteid. Teine, empiiriline, osa põhineb Kambja valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve analüüsil ja analüüsi andmete põhjal seoste ja järelduste tegemisel. Teoreetilise osa koostamiseks on kasutatud teemakohaseid kirjandusallikaid, artikleid ning seadusandlust. Empiirilise osa aluseks on Kambja valla arengukava, eelarvestrateegia, eelarved ja nendega seotud muud dokumendid aastate 2008-2013 kohta. 3 Arvandmete analüüsimiseks kasutatakse võrdlevat meetodit. Enam levinud kulude- tulude analüüsi meetodid pole sobivad antud töös kasutamiseks, kuna on mõeldud pigem projektide kui kogu eelarve analüüsimiseks, seetõttu on valitud meetodiks andmete võrdlemine. 4 1. ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE 1.1. Arengukava koostamise põhimõtted R.Noorkõiv defineerib arengukava järgmiselt: „Omavalitsuse arengukava on kohalikku elu suunav töövahend, mis väljendab elanike, huvigruppide ja organisatsioonide soovi, tahet ja võimalusi kujundada oma tulevikku“. Kohalike omavalitsuste arengukava koostamise nõue kehtib 1991. aastast alates, kuid kõik omavalitsused pole seda nõuet oluliseks pidanud ning on arengukava kas üldse koostamata jätnud või koostanud kohustuslikus korras sisule tähelepanu pööramata. (Noorkõiv 2002, lk 7) Arengukava koostamise kohustuslikkus on sätestatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega (KOKS) ning see on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele [KOKS 2014, §37 lg 1]. Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja selles esitatakse vähemalt [KOKS 2014, §37 lg 2]: 1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused; 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes; 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni; 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni. Lisaks oma arengukavale on kohalikul omavalitsusel lubatud koostada täiendav arengukava, näiteks mõne territooriumi, tegevusala või mitme valla või linna koostööks tingimusel, et need on kooskõlas omavalitsuse arengukavaga [KOKS 2014, §37 lg 3 ja 4]. Seaduse kohaselt peab arengukava hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat [KOKS 2014, §37 2 lg 3]. Arengukava eelnõu koostab valla- või linnavalitsus ning esitab selle vastuvõtmiseks volikogule [KOKS 2014, §37 2 lg 4]. 5 Peale KOKSi nõuete peab valla või linna arengukava olema kooskõlas järgnevate kohalikule omavalitsusele kohustuslike arengudokumentidega (Haljaste jt 2007, lk 44): • Üldplaneering [KOKS 2014, §37 lg 4] • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava [Ühisveevärgi... 2014, §4 lg 11] • Ühistranspordi arengukava [Ühistranspordiseadus 2014, §5 lg 1]; • Jäätmekava kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osana [Jäätmeseadus 2014, §-d 39, 42, 43 ja 55–59]; • Sotsiaalhoolekande arengukava valla või linna arengukava osana [Sotsiaalhoolekande... 2014, §8]; • Noorsootöö prioriteedid valla või linna arengukava osana [Noorsootöö... 2014, §8]; • Püsiasustusega saarte arengukava, juhul kui valla või linna koosseisus selline saar on olemas [Püsiasustusega... 2010, §7]. Kohaliku omavalitsuse arengukava sõltub veel riiklikus ja maakondlikus arengukavas kehtestatust ning ei tohi nendega vastuollu minna. Kohalik omavalitsus peab seostama omavahel arengukava ja üldplaneeringu ning omakorda siduma need kohaliku omavalitsuse eelarvega. Üldplaneering ja detailplaneering võiksid leida kajastuse ka arengukavas, seega on mõistlik arengukava koostada üldplaneeringust varem või sellega ühel ajal. (Noorkõiv 2002, lk 19) Arengukava üldplaneeringuga sidumisel on oluline roll, kuna viimasel võib olla suur mõju kohaliku omavalitsuse arengukava täitmisele. Näiteks planeerijate poolt üldplaneeringusse seatud maa kasutusotstarve mõjutab omavalitsuse eelarvesse raha laekumist maamaksu näol. Kui koostatakse suuremate alade üldplaneeringuid, siis vastavalt sellele, kas maa kasutusotstarve on elamumaa või ärimaa, muutub ka valla eelarvesse laekuva maamaksu suurus. Üldplaneering võib sisaldada ka suuremahulisi investeeringuid infrastruktuuri arendamiseks või uuendmiseks ning sellised suured projektid peaksid kindlasti kajastuma ka omavalitsuse arengukavas, kuna mõjutavad kohalikku elukeskkonda ning omavalitsuse eelarvet. (Huddleston 2005) Arengu kavandamise ja arengukava elluviimise protsessi võivad reguleerida lisaks eelnimetatutele ka kohalike omavalitsusorganite enda vastuvõetud haldusaktid, näiteks põhimäärus (Haljaste jt 2007, lk 46). 6 Seadused ei sätesta kuidas kohaliku omavalitsuse arengukava peaks olema välja töötatud või koostatud, sellepärast leiab ka väga erineva ülesehitusega arengukavasid. Soovitusi selle kohta, milliseid osasid arengukava sisaldama peaks leiab erinevatest kirjandusallikatest. Käsitluses, mis tugineb erinevate arengukavade analüüsi tulemustele, soovitatakse, et arengukava koosneks kolmest osast (Haljaste jt 2007, lk 54): • olukorra ülevaatest; • arengustrateegiast; • tegevuskavast. Kui soovitakse arengukava põhjalikumalt koostada, on soovitatav viie osa olemasolu, millest kolm esimest on eelpool mainitud olukorra ülevaade, arengustrateegia ja tegevuskava, lisaks neile võiks arengukavas olla veel ressursikava ning seiresüsteem. (Haljaste jt 2007, lk 101) Olukorra ülevaade koostatakse selleks, et anda ülevaade ja koondhinnang hetkeolukorrale, olulisematele probleemidele ja arenguvajadustele. Koondhinnang olukorrale on valla või linna edasise arengu põhisuundade kavandamise aluseks. Hinnangu andmisele eelneb sageli SWOT-analüüs, millega analüüsitakse läbi omavalitsusüksuse tugevad ja nõrgad küljed ning arengut mõjutavad väliskeskkonna võimalused ja ohud. (Haljaste jt 2007, lk 55) Arengustrateegia on omavalitsusüksuse kui terviku arendamise loogika. Strateegia sisaldab endas pikaajalisi eesmärke ja prioriteetseid tegevussuundi eesmärkide saavutamiseks. (Haljaste