530 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

530 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

530 buss sõiduplaan & liini kaart 530 Rõngu Vaata Veebilehe Režiimis 530 buss liinil (Rõngu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rõngu: 6:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 530 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 530 buss saabub. Suund: Rõngu 530 buss sõiduplaan 53 peatust Rõngu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 teisipäev 6:15 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 6:15 Pauluse neljapäev 6:15 24a Riia Tänav, Tartu reede 6:15 Kaare laupäev Ei sõida 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev Ei sõida Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 530 buss info Suund: Rõngu Märja Peatust: 53 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 120 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Ranna Ravila, Eerika, Märja, Ranna, Haage, Pihva, Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Haage Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Mõisanurme, Puhja, Ristimäe, Järvaküla, Kobilu, Pihva Lembevere, Erumäe, Annikoru, Soova, Saksjaagu, Majala, Arbimäe, Elva, Nooruse, Turuplatsi, Lille, Peedimäe Enno, Uderna Tee, Tammiste, Puiestee, Kirepi, Teedla, Vilsi, Lobjaku, Valguta Asula, Valguta, Lapetukme, Asusilla Paaslangi, Koruste, Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu Kool, Rõngu Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi 6 Rämsi Tee, Estonia Kaimi Mõisanurme Puhja 1a Reku Tee, Puhja Ristimäe 16a Nooruse Tänav, Puhja Järvaküla Kobilu Lembevere Erumäe Annikoru Soova Saksjaagu Majala Arbimäe Tartu mnt, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Nooruse 14 Jaani Tänav, Elva Turuplatsi 3 Turuplatsi Tänav, Elva Lille 17d Valga Maantee, Elva Enno Uderna Tee Tammiste Puiestee Kirepi Teedla 2 Uus Tänav, Estonia Vilsi Lobjaku Valguta Asula Valguta 13 Valguta Tee, Estonia Lapetukme Paaslangi Koruste Kingu Rõngu Kalmistu Rõngu Kool Rõngu 2a Tartu Maantee, Estonia 530 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. Kasuta Moovit App abi, et näha linnas Eesti live bussiaegu, rongi sõiduplaani või metroo sõiduplaani ja samm- sammult suunajuhiseid mistahes ühistranspordi jaoks. Vaata live saabumisaegu Moovitist MaaS Lahendused Toetatud riigid Mooviteri kogukond © 2021 Moovit - kõik õigused kaitstud.

Copy Link

Recommended publications

Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
[Show full text]
Vana-Tartumaa Vesiveskite Tehnilise Seisukorra Hindamine, Parandus- Ja Kasutusettepanekud
TARTU KOLLEDŽ Säästva tehnoloogia õppetool VANA-TARTUMAA VESIVESKITE TEHNILISE SEISUKORRA HINDAMINE, PARANDUS- JA KASUTUSETTEPANEKUD BUILDING CONDITION EVALUATION OF WATERMILLS OF HISTORICAL TARTU COUNTY, PROPOSALS FOR IMPROVEMENTS AND USAGE EAEI Magistritöö Tööstus- ja tsiviilehituse erialal Üliõpilane: Mikk Tuvikene Juhendaja: Olev Suuder Tartu, 2015 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. …………………………………………….. (töö autori allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood: 073543NAEI Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele ……………………………………………… (juhendaja allkiri ja kuupäev) Kaitsmisele lubatud: …………………………….. (kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: …………………………….. (allkiri) ABSTRACT Tuvikene, M. „Building condition evaluation of watermills of historical Tartu County, proposals for improvements and usage“, master thesis, 2 bindings, Tratu 2015, 81 pages, 2 tables, 48 drawings, Estonian language. This thesis evaluates conditions of watermills of historical Tatru County, makes proposals for improvement and usage. The evaluation doesn't involve all regions´ watermills, but concentrates on a selection of twenty watermills. The author has made the selection in order to cover different types of watermills to give an objective overview of the regions´ watermills and typical damages common to watermills. The method of evaluation used in the research is combined using the evaluation table from National Heritage Board and Tõnu Keskkülas'
[Show full text]
Elva Vald Tunnustas Spordivald Konna Silmapaistvamaid Tegijaid
Põnevad Elvas avati Uus külalised Rõngu esimene kalmistute Keskkoolis koertepark eeskiri LK 3 LK 8 LK 9 17. VEEBRUAR 2020, NR 67 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Aasta treeneri tunnustuse sai jalgpallitreener Andres Bõkarev, Elva vald tunnustas spordivald kes on spordiklubi Barca eestveda ja. Kandidaadi esitanud kirjeldab Bõkarevi järgnevalt: „Andres tree konna silmapaistvamaid tegijaid nib praegu üle 70 lapse ning on saavutanud väga hea kontakti eri nevate lastega, kes väga hoolivad Aakre Rahvamajas toimus 6. veebruari õhtupoolikul ja austavad oma treenerit. Ta on pühendunud ja sõbralik, kes leiab Elva valla spordivaldkonna tänuüritus, kus anti üle igale olukorrale lahenduse.“ tunnustused 18 kategoorias. Üritusel tunnustati Aasta võistkond on SC Airi Ju- nior Team, kelle sportlased on saa valla parimaid sportlasi, treenereid ning teisi vutanud nii Eestis kui ka välismaal rühmvõimlemises kõrgeid kohti. Elva valla spordiellu panustanud inimesi. 2019. aasta sporditegu on Elva Südaööjooks. Elva Südaööjooksul valitsus aastaaastalt spordiga seo osales 2019. aastal pea 700 inimest MERILYN SÄDE tud tegevusi aina enam.“ ning jooksu osavõtutasudest toe KOMMUNIKATSIOONIJUHT tati SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Toimus rahvahääletus Lastefondi kõnniroboti ostmist änuüritus toimus pidu 19 kategooriale esitati kokku 85 1050 euroga. likus õhkkonnas ja tub kandidaati. Kandidaate oli võima Aasta spordihingeks valiti Ma- lid tegijad saabusid lava lik esitada 2019. aasta detsembris. rek Pihlak, kes on Elva Spordiliidu le punasel vaibal. Õhtut Spordivaldkonna parimad valiti juhatuse esimees, Elva Gümnaasiu AASTA VÕISTKONNA NOMINENDID. Foto: Jaak Jänes Tjuhtisid Madis Šumanov ja Ande välja komisjoni otsuse ja rahvahää mi kehalise kasvatuse õpetaja ning ro Ojamets. Meeleolukate vahe letuse tulemusena. Elva valla koda üks Elva Südaööjooksu eestveda paladega astusid ülesse Konguta nikud said spordivaldkonna tegijate vanuseklassis 13–14 Kädi Lii Kuz- Elva valla 2019.
[Show full text]
Elva Valla Teede Investeeringute Kava 2020-2023
Elva valla teede investeeringute kava 2020-2023 Kinnitatud: Elva vallavolikogu 13.04.2020 otsusega nr 1-3/179 Sisukord Seletuskiri ................................................................................................................................................ 3 Tabel 1 AASTA 2020................................................................................................................................. 6 Tabel 2 AASTA 2021................................................................................................................................. 7 Tabel 3 AASTA 2022................................................................................................................................. 7 Tabel 4 AASTA 2023................................................................................................................................. 8 Kokkuvõte ................................................................................................................................................ 8 2 Seletuskiri Käesolev teede investeeringute kava on koostatud arvestades teede seisundeid, Elva valla eelarvestrateegiat ja Elva valla arengukava. Investeeringute kavas on välja toodud planeeritavad teede remont- või ehitustööd, mida käsitletakse investeeringutena. Alla 6000 euro väärtusega remonttöid käesolevas kavas ei käsitleta. Neid on aasta jooksul ligikaudu 100 000 euro väärtuses ning töödega on kaetud kõik piirkonnad. Teede investeeringute kavas on arvestatud ka teede ehituste hinnanguliste maksumustega. Teede investeerimise
[Show full text]
Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
Regionaalministri 22. detsembri 2006.
[Show full text]
Gggggggggggggggggggg
Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
[Show full text]
Puhja Valla Üldplaneeringu Kaart
187 165 107 183 133 S Metsanurga 183 165 133 o o d 143 89 ik u aaurd r vai rsik e õ sha 142 k Kmara kla P hvJi 108 r e 199 Jõ 158 d 87 Hiire j Kangro a I ada 88 j 169 gde õ lgae L g la a iak e i iPk v P a 215 jõ 109 g 166 144 134 i 216 193 173 Sillaotsa 90 188 184 Toriotsa Selli 64 hja 13 põ alu 91 92 - P 200 a 163 jõgi 14 N v a ae 109 Laev 9 L L 02 Ristsaare aeva jõg 30 135 i 8 145 Kardla kla 184 < 3 jõgi 167 Laeva 204 111 194 Kahu 151 170 110 Krevere kla 189 217 136 174 K 159 a 113 151 r 112 i s 115 A KuluKulu soo soo t o 116 160 117 o j 118 LAEVA VALD a 201 164 i g 117 29 68 168 õ j 28 a 195 146 190 171 114 m E 178 175 152 68 205 A 119 152 147 137 242 202 172 153 D 120 196 Kulu 121 121 122 176 179 124 J 153 206 238 148 i 125 g õ j I Jaago 243 a lm m a E ts 180 243 150 a L 203 lu Vike-Taraski 47 j 154 õ 197 Nigaku g 48 Peebu Ehamaa i - 177 242 71 Karisto soo 154 207 Palupıhja kla 155 K a Emajõgi r is t o A o 180 ja 149 A 240 61 Em 239 ajõgi Vainu 237 244 244 70 V G õgi Emaj Melgi E Ilm m a a 241 i t jõ majõg sa gi E lu jõ gi L Ilmatsalu kla Emajõgi r k e g O u Emajõe luhaalade a L vrtuslik maastik D LaugesooLaugesoo r k p i v e 5 r i e g V õ 139 j a m K 114 E 116 ma E jõgi K L 115 138 a v E Laugesoo ma Laugesoo i jõ l g d i a S j õ a 137 g n i g l a p i k õg r 140 aj 4 119 Alam-PedjaEm looduskaitseala 5 122 140 T 121 A 120 141 e 118 137 141 i 1 117 l i m jõg va a El p k r 3 140 141 1 140 121 1 120 122 140 140 119 2 137 118 1 117 2 137 144 V 143 144 S a 143 n Rekusaare 142 g l a 128 144 142 i p 126 127 g 5 k r õ 4 123 124 125 143 j
[Show full text]
STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E Ditor: a Nu Mai K Õll
STUDIA BALTICA SERIE I I:1 E ditor: A nu Mai K õll Cultivating the Rural Citizen Modernity, Agrarianism and Citizenship in Late Tsarist Estonia Johan Eellend Stockholm University ©Johan Eellend, Stockholm 2007 ISSN 1652-7399 ISBN (978-91-89315-75-4) Cover: Erik Hagbard Couchér Printed in Sweden by Intellecta, Stockholm 2007 Distributor: Södertörns högskola, Biblioteket, S-14189 Huddinge Fanny & Maja Contents Acknowledgements.........................................................................................ix 1. Introduction ............................................................................................... 11 Theoretical Framework ...............................................................................................15 2. Agrarianism............................................................................................... 31 A Note on Earlier Studies of Agrarianism...................................................................33 Agrarianism as Ideology .............................................................................................36 The Mechanisms of History ........................................................................................37 The Peasant and the Land .........................................................................................39 Peasant Democracy....................................................................................................42 Organizing Society ......................................................................................................44
[Show full text]
441 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
441 buss sõiduplaan & liini kaart 441 Rannu - Valguta - Rõngu - Elva - Peedu - Nõo - Vaata Veebilehe Režiimis Tartu 441 buss liinil (Rannu - Valguta - Rõngu - Elva - Peedu - Nõo - Tartu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Tartu Bussijaam: 6:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 441 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 441 buss saabub. Suund: Tartu Bussijaam 441 buss sõiduplaan 48 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:50 teisipäev 6:50 Rannu kolmapäev 6:50 Kaara neljapäev 6:50 Ervu reede 6:50 Tulimäe laupäev Ei sõida Valguta Asula pühapäev Ei sõida Valguta 13 Valguta Tee, Estonia Lapetukme 441 buss info Suund: Tartu Bussijaam Paaslangi Peatust: 48 Reisi kestus: 100 min Liini kokkuvõte: Rannu, Kaara, Ervu, Tulimäe, Koruste Valguta Asula, Valguta, Lapetukme, Paaslangi, Koruste, Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu, Tilga, Kirepi, Kingu Puiestee, Tammiste, Uderna Tee, Enno, Lille, Turuplatsi, Nooruse, Elva, Lootuse, Uuta, Jaama, Rõngu Kalmistu Peedu, Vapramäe, Observatooriumi, Sirge, Meeri Pargi, Meeri, Alla, Meeri Tee, Nõo, Nõo Kool, Aiamaa, Rõngu Järiste, Valgeristi, Soo, Kose, Külitse, Näki, Lemmatsi, 2a Tartu Maantee, Estonia Teaduspark, Raja, Kaare, Pauluse, Tartu Bussijaam Tilga Kirepi Puiestee Tammiste Uderna Tee Enno Lille 17b Valga mnt, Elva Turuplatsi 5 Jaani Tänav, Elva Nooruse 7 Jaani Tänav, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Lootuse 37 Jaan Kärneri, Elva Uuta Jaama 1 Uuta Tee, Estonia Peedu 15 Uuta Tee, Estonia Vapramäe Observatooriumi Sirge Meeri Pargi Meeri Alla Meeri Tee Nõo Nõo Kool 8 Pärna, Nõo Aiamaa Järiste Valgeristi Jõhvi — Tartu — Valga, Estonia Soo Kose Külitse Näki Lemmatsi Teaduspark Riia, Tartu Raja 120a Riia Tänav, Tartu Kaare 64 Riia, Tartu Pauluse 42 Kastani, Tartu Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu 441 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
[Show full text]
Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmise Algatamine Valdade Ja Linnade Osas
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2001, 80, 1102 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Vastu võetud 25.06.2001 nr 437 «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3 alusel ning kooskõlas § 8 lõikega 1: 1.Algatada valdade ja linnade osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine järgmiselt: HARJU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PADISE vald senistes piirides tervikuna; PALDISKI linna Pakri saared ja VASALEMMA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KEILA valla Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning PALDISKI linn, välja arvatud Pakri saared. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KERNU vald senistes piirides tervikuna ja NISSI vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU valla Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA linn senistes piirides tervikuna; KEILA vald, välja arvatud Keila-Joa alevik, Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning SAUE valla Valingu küla. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAUE linn senistes piirides tervikuna ja SAUE vald, välja arvatud Hüüru, Valingu, Vatsla külad. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU vald, välja arvatud Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA valla Keila-Joa alevik ning SAUE valla Hüüru ja Vatsla külad. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KIILI vald senistes piirides tervikuna ja RAE vald senistes piirides tervikuna. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA valla Linnakse ja Salumäe külad; JÕELÄHTME valla Aruaru ja Sambu külad ning RAASIKU vald, välja arvatud Kiviloo küla. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA vald, välja arvatud Linnakse, Pillapalu, Salumäe külad; KEHRA linn senistes piirides tervikuna ning RAASIKU valla Kiviloo küla. 10) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOSE vald senistes piirides tervikuna ja KÕUE vald senistes piirides tervikuna.
[Show full text]
Kõrveküla Raamatukogu 2007. Aasta Aruanne
1 Kõrveküla Raamatukogu 2007. aasta aruanne Tartu maakond Elanike arv seisuga 31.12.2007 49104 Üldkasutatavate raamatukogude arv 49 1. Põhilised tegevussuunad Tartumaa elanike arv tõusis 520 võrra, lapsi sündis 439. Raamatukogudesse telliti 28097 uut teavikut, kustutati 13238, ühe Tartumaa elaniku kohta on meie raamatukogudes keskmiselt 15,6 teavikut ja selleks kulutatud summa aastas on keskmiselt 79 krooni. Kasutajate käsutuses on raamatukogudes kokku 5757 m² kasulikku pinda. Tarkvaraprogrammiga URRAM on liitunud 45 raamatukogu, elektroonilisse kataloogi on sisestatud 72,3% teavikute fondist. Uued ruumid valmisid Kallaste, Puhja ja Ülenurme raamatukogudele. Eesti Vabariigi Presidendi poolt anti Hele Ellermaale Kõrveküla raamatukogust Valgetähe V klassi teenetemärk, Tatjana Sosnovskajale Varnja raamatukogust Tartu Maavanema poolt teenetemärk "Tartumaa kuldne tammeoks", Priit Lainestele Valguta raamatukogust peaminister Andrus Ansipi poolt kodanikupäeva aumärk. Tartu maavanema tänukirja said Anne Freienthal, Anita Priks, Toivo Ärtis , Piret Terve, Tiina Kohver. Kultuurkapital tunnustas preemiaga Siiri Ušakovat Kallaste raamatukogust, Tiina Arikest Võõpste raamatukogust ja Elga Alberit Uula raamatukogust. 1.1 Arendustegevus. Raamatukogude tarkvaraprogrammiga URRAM – liitunud 45 raamatukogu, laenutab täielikult 37, osaliselt 5, ei laenuta 3. Probleeme on tekitanud venekeelse fondiga raamatukogude kirjete sisestamine ja seal töötavate inimeste raskused programmiga töötamisel. Infotehnoloogia - investeeringud infotehnoloogiasse olid 94,4 tuhat
[Show full text]
Leader Tartumaal Tartumaa Hingab Emajõe Rütmis
Leader Tartumaal Tartumaa hingab Emajõe rütmis Kui soovid minna kiiresti, siis mine üksi. Kui soovid jõuda kaugele, siis minge koos. Waen Buﬀ TARTUMAA hingab Emajõe rütmis Tartumaa. Legend Tartumaa sümboli – Emajõe – Tartumaad ühendab Emajõgi Võrtsjärvest Peipsini sünnist pajatab loo muistsest ajast, mil Vanemuine kui võimas veetee – otsekui Eestimaa Amazonas, mis õpetanud loomad ja linnud koostööd tegema. Ni- seob selle rikka ja puutumatu loodusega paiga ning melt vihastanud vanataat metsarahva peale, et nad siinsed kogukonnad ühtseks tervikuks. Tartumaa elust rõõmu tundmise asemel omavahel kisklevad. kogukonnad loovad ja hoiavad väärtusi, tehes Ta otsustas määrata loomadele kuninga ning käskis koostööd jätkusuutlike lahenduste juurutamiseks ja kaevata kuninga vastuvõtuks ilusa ja sügava jõe, tutvustamiseks ka huvilistele kaugemalt. Tartumaal mille kallastel pidi olema künkaid ja orge, varjurik- võib teadmisi ja tarkust ammutada erinevatest muu- kaid puudesalusid ja rohuniite, et kuningale rõõmu seumitest, teiste seas Eesti Põllumajandusmuuseu- valmistada. Kui loomad lõpuks ühise tööga valmis mist, Lennundusmuuseumist ning tähti ja galaktikaid said, kallas Vanemuine kuldse kulbiga jõesängi vee uurivast TartuObservatooriumist Tõraveres. ja andis voolule suuna. Nii oligi sündinud Emajõgi. Tartumaa mitmekülgsust saab kogeda erinevaid mõisnik parun Nikolai von Essen. Oma silmaga üle- piirkondi külastades. Põhja-Tartumaal Peipsi järve kaemist väärib nii Eesti esimene metsakaitseala, ehe kaldal lookleb Sibulatee, mis on võtnud oma lipu- ning peaaegu sada aastat inimkätest puutumata kirjaks „Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri!“: Järvselja ürgmets kui ka enam kui kuuekümne põimuvad siin ju mõisa-, talupoja- ja vene vanausu- erineva puu- ja põõsaliigiga arboreetum. Järvselja liste kultuur. Tartumaa edelaosas ehk Elva puhke- metsadeni jõuab ka mööda Emajõge tulles. piirkonnas võib elamuste jahil end sootuks unus- tada: ratsutades, matkates, lasketiirus kätt proo- Tartumaa rahvas – justkui Emajõe sünnilegendi vides või kalepurjekaga Võrtsjärvel seilates.
[Show full text]