MAVES
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine.
Lisa 2.
Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele
Tallinn
aprill 2019 Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Töö nimetus: Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele
Töö number: 16015 Lisa 2
Tellija: AS Tootsi Turvas
Vastutav täitja: Mati Salu
Koostanud: Mati Salu
Kadri Normak
Madis Mesur
Kontrollinud: Karl Kupits
Tallinn,18. aprill 2019 2
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
SISUKORD 1 PROBLEEMI KIRJELDUS ...... 4 2 HÜDROGEOLOOGILISTE TINGIMUSTE ISELOOMUSTUS...... 6
2.1 GEOLOOGILINE EHITUS...... 6 2.2 HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...... 12 2.3 VEE LIIKUMISSUUNAD ...... 14 2.4 ÜLEVAADE ELVA JÕE VEETASEMETE NING SÜGAVUSTE KOHTA PIIRKONNAS ...... 14 2.5 ÜLEVAADE ULILA TURBATOOTMISALA KUIVENDUSSÜSTEEMIST (KRAAVIDE SÜGAVUSED, MÕÕDETUD VEETASEMED JMS) JA SELLE TOIMIMISEST...... 17 3 PROBLEEMSETE KAEVUDE RAJAMISE AEG, TARBIMISE MAHT NING ISELOOM, KAEVUDE TOITEALADE ISELOOMUSTUS ...... 24
3.1 VEETASEMETE MÕÕTMINE ELANIKE KAEVUDES ...... 26 3.2 MUUD VEEKOGUD ...... 31 4 ULILA TURBATOOMISALALE RAJATUD KUIVENDUSSÜSTEEMI TEGELIKU MÕJU ULATUSE HINNANG LÄHTUVALT RIDAKÜLA SALVKAEVUDE OLUKORRAST ...... 32 5 JÄRELDUSED JA SOOVITUSED ...... 35
Tallinn,18. aprill 2019 3
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
1 PROBLEEMI KIRJELDUS
Seoses AS-i Tootsi Turvas esitatava vee erikasutusloa taotlusega Ulila turbatootmisalalt kuivendusvee juhtimiseks Elva jõkke, on Keskkonnaamet pidanud vajalikuks kirjeldada Ulila turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju lähedal asuvate Ulila aleviku, Ridaküla ja Kureküla põhjaveele ja kaevude veetasemele.
Ulila aleviku ühisveevärk põhineb 110 m sügavusel D2-1-S veekihi puurkaevul (katastrinumber 25500). Veevõtt toimub sügavusest 83–110 m. Ulila alevikus on rajatud vee- ja kanalisatsioonitrassid, mida opereerib AS Emajõe Veevärk. Ulila alevikus kasutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust 97% elanikest1.
Ridaküla ja Kureküla hajaasustuse veevarustus põhineb individuaalkaevudel, millest enamus on madalad, 4–6 m sügavused salvkaevud. Puurkaeve on üksikuid (40–50 m sügavused).
Kohalikule omavalitsusele on laekunud Ridaküla elanike kirjalikud avaldused, et kaevud jäävad kuivaks ja selle üheks põhjuseks peetakse turbatootmise kuivenduse mõju.
Ümbruskonna põllumaad on kuivendatud mitmete maaparandussüsteemidega (Joonis 1). Ridaküla ümbruse põllumaad on kuivendatud 1972. aastal rajatud Ridaküla maaparandussüsteemiga (kood 82103650010040). Drenaaživõrgule on eesvooluks Ridaküla kraav ja Kureküla oja, mis suubuvad Elva jõkke.
1 Puhja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024
Tallinn,18. aprill 2019 4
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Joonis 1 Ulila turbamaardla ja Ulila aleviku ja Kureküla ning Ridaküla paiknemine
Tallinn,18. aprill 2019 5
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
2 HÜDROGEOLOOGILISTE TINGIMUSTE ISELOOMUSTUS
2.1 Geoloogiline ehitus
Maastikulise liigestuse järgi paikneb Ulila turbatootmisala Võrtsjärve nõos. Ulila, Ridaküla ja Kureküla asulad paiknevad Ugandi lavamaal2. Uus mäeeraldis Ulila II turbatootmise alal on tasane, maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 32,9–35,5 m. Ulila alevik, Kureküla ja Ridaküla asuvad Elva jõe (VEE1036500) ja Kureküla oja (VEE1038800) vahelisele kõrgemal alal (Vt Joonis 1), kus maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 35–40 m.
Geoloogilise kaardistamise 1:50 000 mõõtkavas kaardistamise ala lõpeb Ridakülast lääne pool. 1:200 000 mõõtkavas kaardistamise andmetel avaneb pinnakatte setete all
Keskdevoni Aruküla (D2ar) ja Narva (D2nr) lademe savi vahekihtidega liivakivi (Joonis 2). Paiguti on liivakivi pealispind suhteliselt maapinna lähedal. Nii lasub Ulila ühisveevärgi puurkaevu (nr 25500) andmeil aluspõhja savi ja liivakivi 5 m sügavusel maapinnast (absoluutkõrgusel 38 m), samuti on aluspõhja liivakivi geoloogiliste uuringutega avatud Jõe tee 3 (PA-3) ja Kesk tänava piirkonnas kuni reoveepuhastini Kesk tn 1b (PA-1). Liivakivi pealispind lasub neis puuraukudes 2,8–5,8 m sügavusel maapinnast (absoluutkõrgusel 32,8–26,8 m). Aluspõhja pealispind langeb Kesk tänava kohalt kõikides suundades – nii itta Elva jõe ja turbatootmisväljade kui ka läände Kureküla oja ning lõunasse Ridaküla poole. Ridakülas on puurkaevude (50759 ja 52983) andmeil aluspõhja liivakivi pealispind 29 m sügavusel maapinnast (absoluutkõrgusel 10 m) ja langeb puurkaevust 50759 läänesuunas. Puurkaevus 24688 50 m sügavusel (absoluutkõrgus -12 m) liivakivi veel ei olnud.
2 Ivar Arold, 2005. Eesti Maastikud
Tallinn,18. aprill 2019 6
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Joonis 2 Ulila, Kureküla ja Ridaküla piirkonna geoloogiline kaart
Ridaküla lõunaosa ja Ulila II mäeeraldise idaosa läbib geoloogilise kaardistamise andmeil SSW-NNE suunaline, aluspõhja kivimitesse lõikunud ja pinnakatte setetega täitunud ürgorg (asukoht Joonis 2 on orienteeruv). Mattunud oru laius on 1,5 km ja aluspõhjast avaneb seal Keskdevoni Pärnu ja Alamsiluri Raikküla lade.
Pinnakatte paksus on geoloogiliste kaardistamise andmetel 40–60 m, aluspõhjalise mattunud oru kohal 60–110 m. Aluspõhja liivakivil lasuvad liustikusetted saviliiv- ja liivsavimoreen või kohati ka liustikujõe liivad-kruusad (Joonis 3; lõige C–D). Ulila ja Ridaküla asulates ongi valdavalt levivateks seteteks liustikusetted, mis lamavad mullakihi all. Maaparandusobjektide mullakaardi andmetel võib liustikusetete ja mullakihi vahel olla veel õhuke kiht saviliiva.
Tallinn,18. aprill 2019 7
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Joonis 3 Ridaküla lääne-ida suunaline geoloogiline läbilõige
Turbatootmisala geoloogilist ehitust on kirjeldatud polderkuivenduse ja puhastuslodu eelprojekti raames3. Aluspõhja liivakivil lasuvad liustikusetted: saviliiv- ja liivsavimoreen. Liustikusetetel lasuvad jääjärve setted – jääjärvelised liivad ja liivsavi ja savi (Joonis 4; lõige A–B). Savisetete paksus on puuraugu PA-3 järgi kuni 16,4 m. Jääjärvesetetel lasuvad järvelubja ja sapropeeli kihid paksusega kuni 5 m, enamasti siiski alla 2,5 m. Turbaraba kesk- ja lääneosas on järvelubja ja sapropeeli kiht õhem ning kohati see puudub. Pinnakatte pindmise kihi moodustab 2–5 m paksune halvasti kuni keskmiselt lagunenud turvas.
3 Ulila turbakaevandamisala polderkuivenduse ja puhastuslodu eelprojekti. Maa ja Vesi AS, 2008.a.
Tallinn,18. aprill 2019 8
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Joonis 4 Kureküla ja Ulila aleviku ning turbatootmisala edela-kirde suunaline geoloogiline läbilõige
Järgnevatel joonistel (Joonis 5 ja Joonis 6) on näidatud Ulila II turbatootmisala varude uuringu geoloogiliste profiilide asukohad ja geoloogilised lõiked4. Nagu geoloogilistel profiilidel on näha, on turba aluseks kihiks savi.
4 Sangla turbamaardla Ulila uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2013.a.
Tallinn,18. aprill 2019 9
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Joonis 5 OÜ Inseneribüroo Steiger turbavarude geoloogilise uuringu profiilid ja uuringupunktid Tallinn,18. aprill 2019 10
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Joonis 6 OÜ Inseneribüroo Steiger turbavarude uuringu geoloogilised läbilõiked
Tallinn,18. aprill 2019 11
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
2.2 Hüdrogeoloogilised tingimused
Hüdrogeoloogiline iseloomustus on koostatud eelmises peatükis toodud geoloogilise ehituse iseloomustuse, 2007. a Eesti Geoloogiakeskuse AS-le Sangla Turvas tehtud põhjaveevaru hindamise aruande5, 2008. a Ulila turbakaevandamisala kuivendusvee ärajuhtimise keskkonnamõju hindamise aruande6, turbamaardla geoloogilise uuringu aruandest4 ja puurkaevude andmebaasi VEKA7 alusel.
Maapõue poorsetes ja lõhelistes kivimites olev põhjavesi jaotub ruumiliselt erinevateks põhjaveekihtideks ja nende vahelisteks veepidemeteks. Veeseadus määratleb põhjaveekihti järgmiselt:
põhjaveekiht – üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal märkimisväärselt voolata, või millest saab olulises koguses põhjavett võtta.
Veepide ei ole Veeseaduses otseselt terminina määratletud, kuid need on maapõue vettpidavad kihid, kus on tegemist halvasti vett juhtivate pinnastega. Veepide on kivimi- või pinnasekiht, mis ei lase vett läbi (veepidavus ei ole absoluutne). Kihipinnaga ristsuunaline filtratsioonikoefitsient on üldjuhul väiksem kui 10-2 m/ööpäevas. Siia liigitub ka moreen, mille väikeste saviosakeste sisaldus on suur ja seega veejuhtivus väike. Siiski võib moreenis esineda hajusalt levivaid suurema terajämedusega või jämepurrurikkamaid piirkondi või lausa liivakihte või -pesi, kus vee liikumise kiirus on suurem. Mulla- ja moreenikihi ülemisse ossa võib sademetest ja lumasulamisest tingituna koguneda nn ülavesi, mis püsib seal savikamate osade peal ja mis on ajutise iseloomuga.
Vaadeldaval alal levivad järgmised põhjaveekihid ja veepidemed:
• Soosetete veekiht; • Jääjärveliste setete veekiht; • Liustikusetete suhteline veepide; • Liustikujõesetete veekiht; • Kesk-Devoni veekihid; • Kesk-Devoni Narva lademe suhteline veepide.
5 Hüdrogeoloogilised uuringud Sangla Turvas AS põhjaveevaru hindamiseks. Eesti Geoloogiakeskus, 2007.a.
6 Ulila turbakaevandamisala kuivendusvee ärajuhtimise keskkonnamõju hindamine. Aruanne. AS Maves, 2008.a.
7 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur
Tallinn,18. aprill 2019 12
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Soosetete veekiht. Veekiht levib turbalasundi piires. Soosetetes leviv veekiht toitub vahetult samale alale langevatest sademetest. Vee liikumine toimub raskusjõu mõjul reljeefi kõrgematest kohtadest madalamale ning kuivenduskraavide suunas. Vee liikumine looduslikus rabas toimub peamiselt raba pinnal ja mätastes. Rabaturba lasund on suhteliselt vettpidav. Pinnase halbade filtratsiooniomaduste tõttu on turba veeandvus ja pinnasevee liikumise kiirus väike (0,2–0,3 m/d)5. Turbalasundi veeandvuseks on raba puhul üldiselt 0,02–0,05 l/s ning madalsoos 0,06–0,1 l/s. Veetase lasub looduslikes tingimustes vabapinnaliselt 0–0,5 m sügavusel maapinnast. Veerohkel ajal on madalamad kohad üleujutatud. Veetaseme aastane kõikumise amplituud ilma kuivenduse mõjuta ei ületa 0,5 m. Veetase alaneb soos peamiselt pindmise äravoolu ja aurumise mõjul. Seetõttu on turba tootmine võimalik ainult kuivadel suveperioodidel. Maapinnalt lähtuva reostuse eest on soosetetes esinev vesi kaitsmata. Rabaturvas on kujunenud aladele, kus infiltratsioon sügavamatesse veekihtidesse puudub või on minimaalne.
Vaadeldaval alal on soosetete veekiht isoleeritud järvelubja ja sapropeeli ning savikate jääjärvesetete (liivsavi) poolt. Seetõttu oluline veevahetus soosetete ja sügavamate veekihtide vahel puudub.
Turbamaardla geoloogilise uuringu aruandes on põhjaveetase Ulila II taotletaval turbatootmise alal mõõdetud 2012. a. 0,5–1 m sügavusel maapinnast (Joonis 6).
Jääjärveliste setete põhjavesi. Põhjaveekiht levib Joonis 4 järgi Ulila turbatootmisala põhjaosas. Valdavalt on esindatud peenliivaga. Lamavaks veepidemeks on liustikusetted – moreen ning jääjärvelised savid ja liivsavid. Ulila aleviku, Ridaküla ja Kureküla piirkonnas see veekiht ei levi.
Liustikusetete suhteline veepide. Moreen levib valdavalt kogu uuritud alal – Ulila, Kureküla ja Ridaküla piirkonnas. Hoolimata moreenilasundi vähesest veeandvusest on selle kasutamine veevarustuses laialdane. Veekiht avaneb 2–4 m sügavuselt ning on surveta. Salvkaevude veerohkus sõltub moreenis paiknevate liiv-kruusa vahekihtide olemasolust. Veekiht on suhteliselt väikese filtratsioonimooduliga – 0,01–1 m/d. Geoloogilis-hüdrogeoloogilise kaardistamise ja põhjaveevarude hindamise aruannete järgi ei ületa salvkaevude deebitid 0,005–0,07 l/s5, mis on 20 kuni 250 l/tunnis. Liustikusetteid peetakse nende filtratsiooniliste omaduste pärast suhteliselt vettpidavateks pinnasteks. Maapinnalt lähtuva reostuse eest on veekiht kaitsmata. Moreeni väike veejuhtivus põhjustab ka põhjavee aeglase veevahetuse kaevudes, mis halvendab vee kvaliteeti.
Liustikujõe kruusade-liivade veekiht. Veekiht levib lokaalselt Ridaküla lääneosas, avatud on see puurkaevus nr 24688 (Joonis 3) 44,5 m sügavusel. Veekiht lamab moreenilasundi all, on surveline ja hüdrauliliselt ühenduses sügavamal paikneva liivakivi veekihiga. Suure sügavuse tõttu on veekiht avatav vaid puurkaevudega.
Tallinn,18. aprill 2019 13
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Kesk-Devoni veekihid (D2). Ulila piirkonnas on veekiht seotud Aruküla lademe liivakiviga. Veekiht levib Ulila alevikus, Kurekülas ja Ridaküla lääneosas. Veekihti kasutatakse Ulila alevikus, Ridakülas ja Kurekülas, üksikute puurkaevudega veevarustusallikana. Puurkaevude sügavused on 50 m. Veekihi pealispind on olenevalt puurkaevu asukohast 5 m (Joonis 2, puurauk nr 25500 Ulila alevikus) – 29 m (Joonis 2, puurauk 52983) sügavusel maapinnast. Vesi on surveline ja veekihi veepind oli 2.03.2016. a mõõdetuna puurkaevus nr 52983 (Joonis 2) 2,6 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 36,4 m. 13. aprillil oli veetase 2,5 m sügavusel maapinnast. Aruküla veekiht toitub läbi pinnakatte setete infiltreeruvast sademete veest. Sademeveest toitumine toimub põhiliselt Otepää kõrgustikul, kuid ka kogu veekihi avamusala (Joonis 2). Veekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest suhteliselt hästi kaitstud.
Narva lademe suhteline veepide (D2nr). Aruküla veekihi all paiknev veepide koosneb savika aleuroliidi, domeriidi, mergli ja savi kihtidest. Suhtelise veepideme pealispind on Puhja piirkonnas 15–40 m sügavusel maapinnast. Lademe avamusalal on paljud veekihti avavad puurkaevud veerikkad, kuid nende veerikkus on siiski kaks korda väiksem teiste aluspõhjaliste veekihtide veerikkusega.
2.3 Vee liikumissuunad
Vee liikumine toimub raskusjõu mõjul reljeefi kõrgematest kohtadest madalamale. Ulila alevikus liigub maapinnalähedane põhjavesi põhja- ja idapool paikneva soomassiivi ja Elva jõe suunas.
Ridaküla on veelahe, kus maapinnalähedane põhjavesi liigub kuivenduskraavide suunas, valdavalt kirdes-idas turbala piiril paikneva Ridaküla kuivenduskraavi suunas ja küla lääneosas ka läände, Kureküla oja suunas.
Kurekülas toimub maapinnalähedase põhjavee liikumine läände, Kureküla oja suunas.
Ridakülas ja Kurekülas ei ole salvkaevude toitumine paksu (29 m) ja vett vähejuhtiva
moreeni (suhteline veepide) tõttu sügavamal paikneva survelise D2ar veekihi vee arvelt arvestatava suurusega. Ulila alevikus Suveaia, Kesk ja Soo tänava piirkonnas võib salvkaev
toituda osaliselt ka Aruküla (D2ar) survelise veekihi arvelt.
2.4 Ülevaade Elva jõe veetasemete ning sügavuste kohta piirkonnas
Elva jõe veetasemete ja vooluhulkade riiklikku seiret pole Ulila piirkonnas tehtud. Lähim vaatluspunkt on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Elva jaamas, mis asub Ulila sillalt üle 26 km kaugusel ülesvoolu. Veetaseme ja vooluhulkade mõõtmisi pole läbi viinud ka Tootsi Turvas AS. Käesolevas uuringus mõõdeti Elva jõe veetasemeid
Tallinn,18. aprill 2019 14
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
kolmel korral (vt Tabel 1 ja Joonis 7) – aprillis, mais ja augustis. Neist madalama veetasemega oli maikuu (veepind Ulila silla juures 32,14 m), kõrgeim veetase aprillis (32,69 m).
Elva jõe sügavus mõõdetuna Ulilas turbatootmise alale viiva silla keskelt ülesvoolu küljel oli 4,62 m (13.04.2016. a), mis annab ümberarvutatuna jõe põhja absoluutkõrguseks 30,7 m ja vee sügavuseks 2 m. Maikuuks oli veetase jões langenud sedavõrd, et veekihi paksus oli 1,45 m.
Tabel 1 Elva jõe mõõdupunktide veetasemed mõõdetuna AS Maves poolt
Veepinna sügavus Veepinna Mõõte- Vaatluspunkti Y X Z mõõte- absoluut- Kuupäev Märkusi punkt kirjeldus punktist, kõrgus, m m Ramsi sild 6470017,83 643725,85 36,44 3,80 32,64 13.04.2016 Tartu-Viljandi Tartu- 4,30 32,14 23.05.2016 maanteel Elva jõe Viljandi 3,75 32,69 16.08.2016 sillal, Viljandi suunal maanteel paremat kätt, jõe suhtes keskel, silla betoonäär, oranž värvilaik Ulila sild 6471830,03 642528,13 35,31 2,62 32,69 13.04.2016 vee Ulilas, sissesõidu teel sügavus turbatootmisalale 2m Elva jõe sillal 3,17 32,14 23.05.2016 sissesõidu suunal 2,96 32,35 16.08.2016 paremat kätt, silla (jõe) keskmise samba kohal sillakonstruktsiooni betoonäär, oranž värvilaik. Ulila sild 6471833,78 642532,66 35,18 2,49 32,69 13.04.2016 Ulilas, sissesõidu teel 3,04 32,14 23.05.2016 turbatootmisalale 2,83 32,35 16.08.2016 Elva jõe sillal sissesõidu suunal paremat kätt, silla äärmine rauast kandetala jõe parema kalda poolsel osal (silla samal küljel punktiga 2), oranž värvilaik
Tallinn,18. aprill 2019 15
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Joonis 7 Pinnavee mõõtepunktid Tallinn,18. aprill 2019 16
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Sademete hulga (Tartu-Tõravere jaam) ja jõe vooluhulga muutusi näitab Joonis 8. Antud graafiku mõte on näidata sademeterohkemaid perioode ning see ei korreleeru otseselt jõe vooluhulgaga Elva mõõdujaamas. Sademete hulk, mis sajab valingvihmadena, ei pruugi suure vahemaa tõttu olla Tõraveres ja Elvas sama. Sademete jõudmine pinnavette sõltub aastaajast (talvel lumena või suvel vihmana), õhutemperatuurist ja aurumisest, taimestikust, pinnase filtratsioonist, drenaaživõrgust, valgala suurusest jm.
Joonis 8 Nelja viimase aasta sademed (Tõrvere) ja Elva jõe vooluhulgad Elva jaamas 8
Aastail 1932–1996 mõõdetud Elva jõe aastakeskmine vooluhulk on muutunud 1,2– 3,4 m3/s (veevaesem oli 1933. a ja veerikkaim 1956. a). Üksikute kuude lõikes on voolu- hulk muutunud 0,3 m3/s kuni 10,3 m3/s. Vooluhulkade poolest veevaesemateks kuudeks on olnud juuni kuni august, veerikkamateks märts-aprill.
2.5 Ülevaade Ulila turbatootmisala kuivendussüsteemist (kraavide sügavused, mõõdetud veetasemed jms) ja selle toimimisest
Juba töötava Ulila turbatootmisala kuivendus- ja kogujakraavide skeem on kujutatud Ulila turbatootmisala polderkuivenduse põhiprojektis9. Tegelik olukord erineb detailides projektis esitatust ja on kujutatud Joonis 9. Turbatootmisala kuivendusvõrk koosneb
8 Graafikult joonis 8 puuduvad vooluhulgad 01–05.04.2016. a ja sademed 06.04–30.04.2016. a.
9 Ulila turbatootmisala polderkuivenduse põhiprojekt, AS Maa ja Vesi, 2008
Tallinn,18. aprill 2019 17
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
kuivendus- ja kogumiskraavidest. Reeglina paiknevad kuivenduskraavid tootmis- väljakutel paralleelselt iga paarikümne meetri järel.
Tallinn,18. aprill 2019 18
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Joonis 9 Pinnavee liikumise skeem Tallinn,18. aprill 2019 19
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Tabel 2 Turbatootmise alale rajatud ajutiste pinnavee mõõdupunktide veetasemed mõõdetuna AS Maves poolt Veepinna Veepinna Mõõtepunkti Mõõtepunkti sügavus Y X Z absoluutkõrgus, Kuupäev Vaatluspunkti kirjeldus nimetus joonisel 5 nr joonisel 7 mõõtepunktist, m m 0,86 32,64 13.04.2016 Väljavool lodualalt, Elva jõe sillalt 490m Tootsi Turvas AS 1,22 32,28 23.05.2016 piki teed, sealt piki kõrvalteed 45m itta pinnaveeseire punkt 3 6472214,58 642840,92 33,50 seirepunkti konstruktsiooni idapoolne nr 1 1,01 32,49 16.08.2016 metallposti tipp, oranž värvilaik 0,59 32,64 13.04.2016 Turbatootmise alal sissesõidu teel 0,94 32,29 23.05.2016 punktist 3 ca 940m põhja suunas Väljavool 4 6473075,18 643174,41 33,23 idapoolse kraavi truubi kõrval oleva tootmisalalt 0,74 32,49 16.08.2016 kaabli rauast kaitsetala keskel, keevitatud plaat 0,12 31,57 13.04.2016 Pumpla sissesõidu teest 280m põhja Tootmisala 0,90 30,79 23.05.2016 suunas, teest ida pool kraavis, põhja 5 6473447,13 643301,26 31,69 kogujakraav (lõunas) kaldal, veepiiril, teetruubist ca 5-6m. 0,62 31,07 16.08.2016 Puuvaia tipp, oranži värvi 0,05 31,57 13.04.2016 Turbatootmise poldriala loode nurk, Tootmisala 0,50 31,12 23.05.2016 poldri poolne, idast lõunasse suunduva kogujakraav 6 6474561,83 643064,62 31,62 kraavi nurk, veepiiril puuvaia tipp, (loodes) 0,36 31,26 16.08.2016 oranži värvi. Teilma 0,15 32,60 13.04.2016 Turbatootmise poldriala loode nurk, maaparandus- 0,74 32,01 23.05.2016 poldrit ümbritsev kraav, tammikehast 7 6474572,89 643041,10 32,75 objekti lääne pool, veepiiril puuvaia tipp, 0,53 32,22 16.08.2016 kuivenduskraav oranži värvi
Tallinn,18. aprill 2019 20
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Uuele, Ulila II turbatootmisalale koostatakse pärast kaevandusloa saamist kaevandamise projekt, milles on projekteeritud ka kuivendus- ja kogujakraavide võrgustik10. Joonis 9 kujutatud Ulila II kraavide skeem on vaid ettekujutus võimalikust lahendusest. Eesmärk on projektlahenduses juhtida kõik kuivendusveed läbi lodutiikide lõunasse, läbi Tootsi Turvas AS pinnavee seirepunkti nr 1 (Joonis 9) Elva jõkke.
Kuivenduskraavide sügavused on turbatootmise väljadel suhteliselt madalad ja neid süvendatakse vajadusel koos freesitava turbakihi pinna alanemisega. Kogujakraavide sügavused on paiguti üle 4 m, mis tuleneb vajadusest nendes kogunenud vee kindlas suunas juhtimiseks.
Joonis 10 on kujutatud seirepunktis 1 automaatkirjutaja poolt mõõdetud veetasemeid 2016. aastal. Suurvesi tekkis aprilli 1. dekaadil ja püsis kuni mai alguseni (korreleerub ka Elva jõe vooluhulkadega Joonis 6). Juunis on seirepunkti mõõtmispunkti kõrgus viidud tasemele 32,0 m (nullpunkti absoluutkõrgus). Graafik näitab poldrialast väljaspool oleva loduala, mis on puhveralaks poldri ja Elva jõe vahel, veetaseme muutusi.
Käesolevas uuringus mõõdeti töötava Ulila turbatootmisala pinnavee veetasemeid 3 kohas ja lisaks ala läänepiiril Elva jõkke (läände) suunduvas Teilma maaparandussüsteemi kraavis (vt Tabel 2 ja Joonis 7 ja Joonis 9). Veetasemeid mõõdeti 3 korral (aprillis, mais ja augustis). Üks käesoleva töö mõõtmispunkt (3) kattub Tootsi Turvas AS pinnavee seirepunktiga (1). Käesolevas töös fikseeriti 13.04.2016.a mõõtmispunktis 3 veevool oli Elva jõest läbi seirepunkti lodualale, mis tähendab, et Elva jõe veetase oli sel ajal kõrgem loduala veetasemest. Sel ajal oli ka Teilma maaparanduse kraavi (mõõtmispunkt 7) veetase üle 1 m kõrgem poldriala veetasemest (mõõtmispunkt 6). Ka augustis oli poldriala veetase (mõõtmispunktis 6) madalam Teilma kraavi veetasemest.
10 Maavara kaevandamise loa taotlus. AS Tootsi Turvas, 2014.
Tallinn,18. aprill 2019 21
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Poldriala loodeosas on kogujakraavi pikendusele 13 m kaugusele tehtud suletud tuletõrje veevõtutiik (vt Joonis 7; Foto 1). Veevõtukoha veetase oli maikuus tehtud mõõtmiste ajal ca 1,5 m kõrgem kõrval oleva koguja kraavi veetasemest. Veetasemete nii suur vahe näitab selgelt turba väikest filtratsioonivõimet. Veevõtukoht toitub vaid sademetest.
Poldrialal kuivendatakse kogu aasta, töövälisel perioodil on pumpamise intensiivsus väiksem, hoides siiski turbaala üleujutamise eest. See tuleneb vajadusest saavutada turba pealiskihi freesimiseks vajalik alandus kevadel kiiremini. Veetasemeid poldrialal regulaarselt ei mõõdeta. Poldriala veetase (mõõtepunkt 5) on (vt Tabel 2) poldrialast väljaspool olevate mõõtepunktide (mõõtepunkt 3) veetasemest madalam 1,07 m (13.04.2016. a) kuni 1,4 m (23.05.2016. a). Suurveega on poldriala ümbritseva pinnaveekogude veetase suhteliselt kõrgemal kui poldrialal. Seda näitasid ka aprilli ja augusti veetasemete mõõtmised Elva jões. Foto 1 Kogujakraav (esiplaanil) ja tuletõrje veevõtukoht
Tallinn,18. aprill 2019 22
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Joonis 10 Tootsi Turvas AS pinnavee seirepunktis nr 1 (väljavool lodualalt) veetaseme muutused (mm) kevad-suvisel ajal
Tallinn,18. aprill 2019 23
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
3 PROBLEEMSETE KAEVUDE RAJAMISE AEG, TARBIMISE MAHT NING ISELOOM, KAEVUDE TOITEALADE ISELOOMUSTUS
Ulila alevikus on rajatud ühisveevärk ja siin on salvkaevude tähtsus väike. Kurekülas probleeme kaevude kuivaks jäämise ja veevähesusega teada ei ole. Probleemsed kaevud paiknevad valdavalt Ridakülas, Uibu talust lõuna pool. Andmeid kaevude rajamise kohta pole, enamus inventeeritud kaeve on vanad, v.a Variku salvkaev, mis rajati 2015. a.
Puhja valla ÜVK-s on perspektiivis ette nähtud luua ühinemisvõimalus vee- ja kanalisatsioonivõrguga ka Kureküla üksikmajapidamistele1. Ridaküla ei kuulu majanduslike kaalutluste põhjal AS Emajõe Veevärk arendatavate piirkondade hulka.
Ridaküla salvkaevude toiteala on ümbritsevatel põldudel ja karjamaadel, kus liigvee ärajuhtimiseks ja kõlvikute veerežiimi parandamiseks on rajatud maaparandussüsteemid. Salvkaevud on rajatud väikese veejuhtivusega, suhteliselt vettpidavasse liustikusetetega seotud veekihti, mille paksus suureneb Ulila alevikust Ridaküla suunas. Veekihi toitumine toimub sademete arvelt, mille muutus kuude lõikes lähimas ilmavaatlusjaamas on näidatud Joonis 11. Liustikusetete maapinnalähedases saviliivas või siis liivakas- kruusakamates läätsedes ja kihtides võib lumesulamise ja suuremate sademete järgselt moodustada ülevesi, mis püsib allpool olevate savikate ja vett vähem juhtivate pinnaste tõttu seal mingi aja, kuid reeglina sademete puudumisel kuivab ära. Ülaveest suurt abi salvkaevu toiteveena aastaringselt ei ole.
Tallinn,18. aprill 2019 24
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Joonis 11 Sademete hulk Tõravere ilmavaatlusjaamas 2013–2016. a
Veetarbimise suurus sõltub majapidamise pereliikmete arvust ning sellest, kas majja on toodud veevärk või vett võetakse kaevust ämbriga. Vee vähesuse üle kurdavad reeglina inimesed, kelle majapidamises on alla 5 m sügavused salvkaevud ja veetarbijaid on rohkem. Veevajadus on suurem ka väikeste lastega peredel.
Vajalik veehulk inimese kohta on 70–100 l päevas. 0,8-1m kaevuraketega salvkaevu 1 meetri paksuse kihi veehulk on 500–750 l. Minimaalne veekihi paksus, kus vett on võimalik võtta on 0,5 m, sellest väiksema veekihi paksuse juures võib kaevu kuivaks lugeda. Seega tähendaks umbes 50 l vee väljavõtmine kaevust veetaseme alandust ligi 10 cm võrra.
Kaevude veetasemete aastatetaguseid mõõtmisi pole tehtud ega dokumenteeritud. Seega on veetasemete ja salvkaevu veevähesuse konstateering omanike poolne hinnang. Veetasemeid on ühekordselt mõõdetud Ulila turbakaevandamisala kuivendusvee ärajuhtimise keskkonnamõju hindamise käigus. Tabelis 3 on toodud KMH käigus inventariseeritud kaevude andmed. Veetasemed on mõõdetud kevadel ja on maksimumi lähedased.
Tallinn,18. aprill 2019 25
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Tabel 3 Varasemad inventeerimise andmed Maa- Sügavus Veetase Kaevu nr üksuse maa- maa- Omaniku hinnang Väline vaatlus joonisel 10 aadress, pinnast, pinnast, asula m m Pinnasevesi valgub betoonrakete Suveaia 9 Kõlbab juua, vett 12 5,1 0 vahelt kaevu, veetase Ulila piisavalt maapinnaga tasa, vesi sogane Ühine kaev 5 perele, Mitte eriti hea vesi, Soo 2/5 betoonrakete vahelt võib 13 9,1 3,9 tekib valge sade, Ulila pinnasevesi kaevu imbuda, vesi vett piisavalt selge Pinnasevesi võib valguda Uibu Valge sade põhjas, 11 4,6 2,2 betoonrakete vahelt kaevu, vesi Ridaküla vett piisavalt nõrgalt hägune Zverjev Hea vesi, kuivadel Betoonraketega korralikult - 4,0 2,0 Ridaküla suvedel vett vähe ehitatud kaev, vesi selge
Eelnevast tabelist selgub, et mõnede Ridaküla majapidamiste salvkaevude maapealne osa on lagunenud ja võimalik on pinnavee juurdevool kaevu. Küsitluse järgi (Tabel 4) elanikud vee kvaliteedi üle ei kurda, kuid põhjavee ülemistest kihtidest toituvate salvkaevude vee kvaliteet on mõjutatud kaevu toitelalal toimuvast.
3.1 Veetasemete mõõtmine elanike kaevudes
Käesolevas töös mõõdeti veetasemeid Ridaküla kaevudes kolmel korral: 2.03.2016.a ja 13.04.2016.a. ja 16.08.2016. a. Andmed on tabelis 4 ja salvkaevude asukohad näidatud Joonisel 12 . Tabelis 4 on viimases veerus küsitlusel saadud andmed tarbijate arvu ja vee piisavuse kohta. Kevadise lumesula järgselt (märtsis) oli Ridaküla kaevude veetase kolmest mõõtmiskorrast kõrgemal ehk maapinnale lähemal. Veetasemete mõõtmise ajal ei olnud andmeid veetarbimise kohta vahetult enne mõõtmist. Sellest tingituna võivad veetasemed olla väikeste erinevustega täielikult taastunud veetasemega kaevus.
Keskmine veetase oli kevadel märtsis ja aprillis 1,35 m sügavusel maapinnast, suvel augustis samuti 1,3 m sügavusel maapinnast. Seega oli augustikuu veetase isegi kõrgemal kui kevadel. Märtsis oli minimaalne veetase 1,85 m sügavusel maapinnast (Peebu talu), kusjuures veesammas kaevus oli siis 2,35 m. Maksimaalne veetase oli märtsis 0,6 m sügavusel maapinnast Laane talu salvkaevus ja veesammas kaevus oli üle 5 m.
Aprillis oli minimaalne veetase 2,1 m sügavusel maapinnast (Sooääre talus), kusjuures veesammas oli kaevus 3,8 m ja maksimaalne veetase 0,7 m sügavusel maapinnast (Kimmeli talus) ja veesammas oli kaevus 4,3 m.
Tallinn,18. aprill 2019 26
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Augustis oli minimaalne veetase 2,1 m sügavusel maapinnast (Tare talus), kusjuures veesammas oli kaevus 2,5 m ja maksimaalne veetase 0,75 m sügavusel maapinnast (Laane talus) ja veesammas oli kaevus 5 m.
Kõige enam muutus veetase mõõtmiste perioodil Laane talu salvkaevus – 0,7 m võrra, kõige vähem Paju ja Valgekure talus – 0,05 m. Kõige vähem vett oli mõõtmispäevadel Peebu ja Paju talude salvkaevudes – 2,25 m. Veelgi vähem oli vett Kurekülas Vahtramäe talu salvkaevus (1,8 m), kuid see veetase on seal stabiilne ega pole kunagi kuivaks jäänud.
2016. a eeldatavat suvist veetaseme madalseisu ei tekkinud, ehkki Joonis 11 järgi oli suvekuudel sademeid vähe.
Tallinn,18. aprill 2019 27
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES Tabel 4 Kaevude inventeerimisel kogutud andmed Maapinna Rakke Sügavus Veetase Kaevu põhja Veesammas, Nimi X Y absoluutkõrgus, kõrgus, maapinnast, maapinnast, absoluut- Kuupäev Info vee tarbimise ja kvaliteedi ning vee piisavuse kohta m m m m m kõrgus, m 1,20 8,40 2.03.2016 Variku 643175 6470246 36,0 0,30 9,60 1,30 26,40 8,30 13.04.2016 Uus kaev, vett jätkub. Veekvaliteet hea. 1,60 8,00 16.08.2016 Kaev suletud mõõta ei saa. Veekvaliteet hea, ei jätku, kasutab vaid sauna vajadusteks. Sügavus Variku 2 643147 6470267 36,0 0,00 5,00 0,00 31,00 - 2.03.2016 küsitletud. 1,60 4,30 2.03.2016 Veekvaliteet hea, vett pole piisavalt, tarbib 8 inimest, vesi koguneb aeglaselt, ööpäevaga 1 rakke Sooääre 643158 6470295 35,0 0,80 5,90 2,10 29,10 3,80 13.04.2016 jagu (0,8 m). 1,85 4,05 16.08.2016 0,60 5,15 2.03.2016 Laane 643084 6470420 35,0 0,50 5,75 1,30 29,25 4,45 13.04.2016 Veekvaliteet hea, vett piisavalt. 0,75 5,00 16.08.2016 1,75 2,90 2.03.2016 Tare 642741 6470634 38,0 0,55 4,65 2,00 33,35 2,65 13.04.2016 Vett ei jätku, tarbimine suur, tarbib 4 inimest. 2,10 2,55 16.08.2016 1,85 2,35 2.03.2016 Peebu 642695 6470645 38,5 0,60 4,20 1,95 34,30 2,25 13.04.2016 Vett ei jätku. Tarbimine 1 ämber päevas. 1,90 2,30 16.08.2016 0,95 4,05 2.03.2016 Veekvaliteet hea, võtab pumbaga, vett piisavalt (100 l korraga), kasta ei saa, päris kuivaks pole Saare 642641 6470650 38,5 0,45 5,00 1,20 33,50 3,80 13.04.2016 jäänud. 1,15 3,85 16.08.2016 - - 2.03.2016 Isoleeritud külma eest. Mõõta ei saa. Kase 642592 6470634 39,0 0,55 1,00 34,65 3,35 13.04.2016 4,35 1,05 3,30 16.08.2016 Veekvaliteet hea, vett ei jätku, tarbib 3 inimest. 1,00 2,55 2.03.2016 Kunimäe 642541 6470640 39,5 0,50 3,55 1,05 35,95 2,50 13.04.2016 Veekvaliteet hea, vett ei jätku. Ei elata alaliselt. 0,95 2,60 16.08.2016 1,60 2,25 2.03.2016 Paju 642365 6470641 39,5 0,75 3,85 1,55 35,65 2,30 13.04.2016 Kuival ajal põhja peal vähe vett. 1,55 2,30 16.08.2016 1,60 2,95 2.03.2016 Veekvaliteet hea, valge sade, vett piisavalt, põhi liivakas, tarbitakse palju, 10 a pole kuivaks jäänud. Uibu 642263 6471039 39,0 0,80 4,55 1,30 34,45 3,25 13.04.2016 Veevõtt pumbaga. 0,95 3,60 16.08.2016 0,40 4,50 2.03.2016 Suveaia tee 642140 6471588 40,0 0,75 4,90 1,65 35,10 3,25 13.04.2016 Veekvaliteet hea, vett kaevus piisavalt. Maja ühendatud Ridaküla veetrassiga. 9 0,45 4,45 16.08.2016 3,90 2,80 2.03.2016 Veekvaliteet mitte hea, valge sade, vett piisavalt, üle 65 a vana kaev. Tarbib 5 inimest, saab vanni ja Soo tn 2 641867 6472188 38,5 0,15 6,70 3,65 31,80 3,05 13.04.2016 dušši. 3,75 2,95 16.08.2016 0,90 3,70 13.04.2016 Reinu 643272 6470172 35,0 0,70 4,60 30,40 Vett jätkub, priisata ei saa, kaevul kõva põhi. Veekvaliteet hea. 0,80 3,80 16.08.2016
Tallinn,18. aprill 2019 28
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES Maapinna Rakke Sügavus Veetase Kaevu põhja Veesammas, Nimi X Y absoluutkõrgus, kõrgus, maapinnast, maapinnast, absoluut- Kuupäev Info vee tarbimise ja kvaliteedi ning vee piisavuse kohta m m m m m kõrgus, m 8,65 2,05 13.04.2016 Lille 641663 6471993 45,0 0,50 10,70 34,30 Vett piisavalt 2 inimesele, üks kord väga kuival aastal jäi kuivaks. Veekvaliteet hea. 8,65 2,05 16.08.2016 2,85 3,05 13.04.2016 Liivaranna 641526 6472246 37,5 0,50 5,9 31,60 Vett jätkub, kaevu põhi savi. Veekvaliteet hea. 2,90 3,00 16.08.2016 3,1 1,95 13.04.2016 Vahtramäe 641850 6471608 41,0 0,40 5,05 35,95 11 a jooksul pole kuivaks jäänud. Vett piisavalt. Kaevu põhi liivane. Veekvaliteet hea. 3,25 1,80 16.08.2016 1,15 4,10 13.04.2016 Loigu 641987 6471203 40,0 0,65 5,25 34,75 Vett piisavalt ka kõige kuivemal ajal. Tarbib 4 inimest. Veekvaliteet hea. 1,05 4,20 16.08.2016 1,15 2,65 13.04.2016 Sirgu 642459 6470645 40,0 0,80 3,80 36,20 Kuivaks ei jää. Kaevu põhi liiv-savi. Veekvaliteet hea. 1,10 2,70 16.08.2016 0,70 4,30 13.04.2016 Kimmeli 642863 6470649 37,5 1,05 5,0 32,50 10a vanune kaev, kuivaks ei jää, veetase langeb suvel 1m võrra. 0,80 4,20 16.08.2016 1,35 4,15 13.04.2016 Valgekure 643008 6470616 35,0 0,40 5,50 29,50 Vett jätkub. Päris ära ei kuiva. Kaevu põhi kõva. Vett võetakse pumbaga. Veekvaliteet hea. 1,30 4,20 16.08.2016 *- Roheliseks toonitud salvkaevudes vee vähesusega olemasoleva tarbimise juures probleeme pole, vett piisavalt; kollaseks toonitud salvkaevudes jääb vett väheks
Tallinn,18. aprill 2019 29
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Joonis 12 Inventeeritud kaevud
Tallinn,18. aprill 2019 30
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
3.2 Muud veekogud
Tiigid on rajatud Kurekülas Vanarehe, Lille, Vahtramäe ja Kaasiku katastriüksustel ning Ridakülas Lodjapuu ja Reinu katastriüksustel. Tiigid ei ole kaevude sügavustega võrreldavad ja on väljavooludeta. Tiikide veetase ei ole samas tasemes salvkaevudes oleva põhjaveetasemega ja võib neis olla kõrgemal. Tiikide toiteala on suurem ja vesi koguneb tiiki nii sademetest kui ka maapinnalt või selle lähedasest pinnasekihist.
Kui põhjaveetase üldiselt langeb, ei pruugi tiigid veel kuivaks jääda. See sõltub tiikide külgede ja põhja pinnase iseloomust, selle veejuhtivusest ja sademete hulgast ning aurumisest tiigi pinnalt. Tiikide olemasolu ei mõjuta lähikonnas olevate salvkaevude veetaset.
Tallinn,18. aprill 2019 31
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES 4 ULILA TURBATOOMISALALE RAJATUD KUIVENDUSSÜSTEEMI TEGELIKU MÕJU ULATUSE HINNANG LÄHTUVALT RIDAKÜLA SALVKAEVUDE OLUKORRAST
Turbatootmisalal esineva pinnasevee taset reguleerib olemasolev kuivendus- ja kogujakraavide võrk. Turba tootmise lõpus ulatub kuivendusvõrgu sügavus turba all lamava järvelubja ja savikihini. Turbatootmisala ümbritsevad kuivenduskraavid, mis on ühenduses Elva jõe ja vanades turbakarjäärides olevate veekogudega. Vett hästi juhtivat kihti turbatootmisala ja Ridaküla kaevude vahelisel alal ei ole.
Joonis 13 Maa-ameti 1938. a topograafiline plaan 50000 mõõtkavas
Vaadates vanu Maa-ameti ajaloolisi kaarte 1938. ja 1947. aastast (Joonis 13 ja Joonis 14) saab väita, et kunagi oli Elva jõe ja turbatootmisväljade vahel soo ala ja Elva jõgi voolas soisel tasandikul. Turbatootmine algas 1921. a.
1947. a ja 1988. a kaartidel (Joonis 14 ja Joonis 15) on näha turbatootmisala areng ja kuivenduse mõjul mõningase metsa areng rabaga piirnevale alale. Elva jõe ümbrus on kõigil kaartidel soine. Sinna kuivendus ei mõju.
Vahemaa suhteliselt madalamal paikneva turbatootmisala (maapinna absoluutkõrgused 33–35,5 m) ja suhteliselt kõrgemal paiknevate Ridaküla salvkaevude (maapinna absoluutkõrgused 35–41 m) vahel (üle 2 km) on suur ning nende vahele jääb Elva jõgi, mille põhi on Ulila silla juures absoluutkõrgusel 30,7 m). Turbakihi all lamavad vettpidavad savid ja liivsavid isoleerivad turbalasundis oleva põhjavee sügavamal olevatest veekihtidest. Nagu eelpool kirjeldatud paiknevad salvkaevud vett suhteliselt
Tallinn,18. aprill 2019 32
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
vähejuhtivas moreenis, mis kevadeti ja tõenäoliselt ka suurte sadude ajal kannatab liigniiskuse all, mistõttu liigvee ärajuhtimiseks on piirkonda rajatud maa- parandussüsteemid. Ridaküla ümbruse põldude maaparanduse drenaažisüsteem suubub Kureküla või Ridaküla kraavi, mis suubuvad Elva jõkke. Kui turbatootmise polderkuivenduse mõju peaks ulatuma Ridaküla kaevudeni, siis peaks eelkõige kuivaks jääma vanade turbakarjääride veekogud ja ka Elva jõgi. Seda aga juhtunud ei ole. Samas juhitakse polderkuivenduse vesi läbi vanade turbakarjääride tagasi Elva jõkke. Elva jõgi ja vanad turbakarjäärid on justkui puhvriks kuivenduse mõju eest.
Turbatootmisala mõju ulatus, toetudes ajalooliste kaartide andmeile ja seal kajastuva metsa arengule, ei ulatu Ridaküla salvkaevudeni ja selle mõju võib olla kuni 300 m.4 Sama olukord tekib ka uue turbatootmise ala Ulila II (vt Joonis 1 ja Joonis 2) töösse rakendamisel – ka siis jääb vahemaa Ridaküla kaevudega kaugeks ja veetaseme alanemisel on puhvriteks vanad turbakarjäärid, praeguse turbatootmise loduala ning Elva jõgi.
Lihtsam ja odavam võimalus salvkaeve kasutavate majapidamiste veevarustuse parandamiseks on salvkaevude süvendamine, mille tulemusena veemaht kaevus suureneb ja vett saaks korraga võtta suuremas koguses. Teine võimalus on puurkaevude rajamine, mis eriti vanematele leibkondadele on üpris kulukas.
Puur- ja salvkaevude rajamise osas saab informatsiooni ka puurkaevude infoportaalist.11
Soovitatav on koostöös kohaliku omavalitsusega kaasata hajaasustuse programmi12 vahendeid.
11 http://www.puurkaev.eu/salvkaev/
12 http://www.eas.ee/teenus/hajaasustuse-programm/
Tallinn,18. aprill 2019 33
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Joonis 14 Maa-ameti 1947. a topograafiline plaan 1:25000 mõõtkavas
Joonis 15 Maa-ameti 1988. a topograafiline plaan 1:25000 mõõtkavas
Tallinn,18. aprill 2019 34
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES 5 JÄRELDUSED JA SOOVITUSED
Laugesoosse rajatud Ulila turbatootmise alad asuvad Elva jõe paremal kaldal, probleemsed Ridaküla salvkaevud jõe vasakul kaldal Ulilast 1 km lõuna pool. Laugesoo on kujunenud jääjärve settetasandiku valdavalt vettpidavatele savipinnastele. Ridaküla asub paksu (kuni 40 m) suhteliselt vettpidava moreenikihiga alal.
Ulila piirkonna pinnavee režiimi ja põhjavee taseme määravad Emajõgi ja Elva jõgi, kuhu voolavad Ridaküla kuivendusobjektide ja Ulila turbaraba veed Elva jõe mõlemalt kaldalt. Pinnavee äravool ja põhjavee tase sõltuvad sademetest.
Veevarustuseks sobivateks põhjaveekihtideks on piirkonnas:
• liustikujõe kruusade liivade veekiht, mis on avatud puurkaevuga Ridaküla lääneosas 44,5 m sügavusel; • Kesk-Devoni veekihti (D2) kasutatakse Ulilas, Kurekülas ja Ridakülas 50 m sügavuste puurkaevudega. Veekiht lasub 5 m (Ulila) kuni 29 m paksuse moreenikihi all. Turbatootmisala kuivendatakse polderkuivendusega. Turbavaru ammendamise lõpus alandatakse tootmisala veetaset kuni absoluutkõrgusele 30 m. Väljapumbatav vesi juhitakse esmalt pumplast ammendatud turbakarjääridesse ja sealt edasi Elva jõkke Ulila sillast 450 m lõuna pool. Ridaküla kohal Elva jõe paremal kaldal on juba ammendatud turbakarjäärid, kus veetase on stabiilne (32,5 m) ja lähedane Elva jõe keskmisele tasemele.
Tänu turbakihi väikesele veejuhtivusele on veetaseme alandamine poldrialal võimalik. Vastasel juhul tuleks turbatootmise alalt väljapumbatav vesi ammendatud karjääridest tagasi turbatootmise alale ja kuivendusel ei oleks tulemust. 2016. aastal mõõdetud veetase poldrialal (31,1–31,5 m) on madalam võrreldes ümbritsevate kraavide (32,6 m) veetasemega.
Turbalasundi all paiknevad savi ja järvelubi. Tänu selle veepidavusele ei ole võimalik poldrialal välja pumbata sügavamal ja siia kaugemalt läbi pinnasekihtide filtreeruvat põhjavett. Turbalasundi kuivendamise mõju ulatus piirdub turbakihis oleva veekihiga. Polderkuivenduse mõju võib rabas ulatuda kuni 300 m kaugusele kuivendatud ala piirist. Raba kuivendamine ei mõjuta Elva jõe veetaset.
Ridaküla salvkaevud paiknevad väikese veejuhtivusega moreenis (suhteline veepide). Kaevude sügavused on vahemikus 3,5–10,7 m. Veekiht kaevudes oli 1,8–8,4 m, valdavalt 1,8–5,1 m. Vee vähesuse üle kurdavad kaevuomanikud, kelle kaevu sügavus on alla 4– 5 m, ja kellel on suurem veetarbimine.
Ridaküla salvkaevude veetase sõltub otseselt kaevu ehitusest (millistest kaevu osadest saab vesi kaevu jõuda), pinnase küllastumisest sademevee ja kevadise lumesulaveega (ülavee teke ja vool kaevu) ning juhuslike liiva kruusa-läätsede esinemisest kaevuga läbitud pinnasekihis. Ridaküla ümbruse ülavee režiimi mõjutavad küla ümbruse maaparandussüsteemid, mis on siia rajatud põldude liigniiskusperioodi vähendamiseks.
Tallinn,18. aprill 2019 35
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
Turbaraba kuivenduse mõju jõe vasakul kaldal asuvatele kaevude veetasemele ei ole võimalik piirkonna geoloogilise ehituse tõttu.
Veevarustuse parandamiseks ja veepuuduse leevendamiseks on salvkaevude sügavuse suurendamine või uute sügavamate kaevude rajamine. Hea õnne korral võib kaevu süvendamisel avada moreenisisese veeküllastunud liiva-kruusa läätse või vahekihi (lokaalse veekihi), mis tagab põhjavee juurdevoolu kaevu aastaringselt. Kui süvendamisel ei õnnestu veekihti avada, on suurema sügavusega kaevu eeliseks vaid kaevu suurem reguleeriv maht, mis lihtsustab veevaese perioodi üleelamist mõõduka veetarbimise korral. Uute kaevude rajamisel tuleb järgida salvkaevude rajamise nõudeid.13
Alternatiiviks on puurkaevude rajamine, mis on kallim ja võib olla peredele omavahenditest ülejõukäiv. Puurkaevu puhul on tõenäoseks lisaprobleemiks põhjavee rauasisaldus, mille kõrvaldamiseks tuleb kasutada veetöötlust. Veetöötlusega kaevude kasutamisel on mõistlik kaaluda ühe kaevu rajamist mitme lähestikku asuva majapidamise jaoks ühiselt.
Puur- ja salvkaevude rajamise osas saab informatsiooni ka puurkaevude infoportaalist.11
Soovitatav on koostöös kohaliku omavalitsusega kaasata hajaasustuse programmi12 vahendeid.
13 Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid
Tallinn,18. aprill 2019 36
Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES
LISA 1 TÖÖ LÄHTEÜLESANNE
1) Ulila turbatoomisalale rajatud kuivendussüsteemi tegeliku mõju ulatuse hinnang lähtuvalt Ridaküla küla salvkaevude olukorrast); 2) Probleemi kirjeldus; 3) Loetelu kasutatud andmetest; 4) Hüdrogeoloogiliste tingimuste iseloomustus: a) kohapeal kaevude veetasemete mõõtmine; b) probleemsete kaevude rajamise aeg, tarbimise maht ning iseloom, kaevude toitealade iseloomustus; c) ülevaade Elva jõe veetasemete ning sügavuste kohta piirkonnas; d) Hüdroloogilised tingimused tulenevalt kaardimaterjalist, riiklike seirekaevude andmetest või olemas arhiiviandmete põhjal; e) info vee liikumissuundade kohta; f) hinnang ümbruskonnas olevate kaevude tarbimise kohta, toimunud tegevuste kohta (tiikide rajamine jms) , mis võivad mõjutada lähedal paiknevate kaevude veetasemete alanemist; g) ülevaade Ulila turbatootmisala kuivendussüsteemist (kraavide sügavused, mõõdetud veetasemed jms) ja selle toimimisest; 5) Kogutud andmete analüüs – kindlasti peab olema näidatud, millistele faktilistele andmetele hinnang tugineb ja toodud vastavad põhjendused; 6) Tulenevalt andmete analüüsist ka vajalikud/võimalikud soovitused; 7) Järeldused, kus analüüsi tulemused, on lühidalt, üheselt mõistetavad ja selgelt uuesti ära toodud; 8) Välitööde korral võimalusel ka teostatud tööde/analüüside aktid.
Tallinn,18. aprill 2019 37