Ulila II Turbatootmisala Keskkonnamõju Hindamine. Lisa 2
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
MAVES Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele Tallinn aprill 2019 Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES Töö nimetus: Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele Töö number: 16015 Lisa 2 Tellija: AS Tootsi Turvas Vastutav täitja: Mati Salu Koostanud: Mati Salu Kadri Normak Madis Mesur Kontrollinud: Karl Kupits Tallinn,18. aprill 2019 2 Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES SISUKORD 1 PROBLEEMI KIRJELDUS ..................................................................................................................... 4 2 HÜDROGEOLOOGILISTE TINGIMUSTE ISELOOMUSTUS...................................................... 6 2.1 GEOLOOGILINE EHITUS.................................................................................................................... 6 2.2 HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ......................................................................................... 12 2.3 VEE LIIKUMISSUUNAD ................................................................................................................... 14 2.4 ÜLEVAADE ELVA JÕE VEETASEMETE NING SÜGAVUSTE KOHTA PIIRKONNAS .......................... 14 2.5 ÜLEVAADE ULILA TURBATOOTMISALA KUIVENDUSSÜSTEEMIST (KRAAVIDE SÜGAVUSED, MÕÕDETUD VEETASEMED JMS) JA SELLE TOIMIMISEST............................................................................ 17 3 PROBLEEMSETE KAEVUDE RAJAMISE AEG, TARBIMISE MAHT NING ISELOOM, KAEVUDE TOITEALADE ISELOOMUSTUS ........................................................................................... 24 3.1 VEETASEMETE MÕÕTMINE ELANIKE KAEVUDES .......................................................................... 26 3.2 MUUD VEEKOGUD ......................................................................................................................... 31 4 ULILA TURBATOOMISALALE RAJATUD KUIVENDUSSÜSTEEMI TEGELIKU MÕJU ULATUSE HINNANG LÄHTUVALT RIDAKÜLA SALVKAEVUDE OLUKORRAST ...................... 32 5 JÄRELDUSED JA SOOVITUSED ..................................................................................................... 35 Tallinn,18. aprill 2019 3 Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES 1 PROBLEEMI KIRJELDUS Seoses AS-i Tootsi Turvas esitatava vee erikasutusloa taotlusega Ulila turbatootmisalalt kuivendusvee juhtimiseks Elva jõkke, on Keskkonnaamet pidanud vajalikuks kirjeldada Ulila turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju lähedal asuvate Ulila aleviku, Ridaküla ja Kureküla põhjaveele ja kaevude veetasemele. Ulila aleviku ühisveevärk põhineb 110 m sügavusel D2-1-S veekihi puurkaevul (katastrinumber 25500). Veevõtt toimub sügavusest 83–110 m. Ulila alevikus on rajatud vee- ja kanalisatsioonitrassid, mida opereerib AS Emajõe Veevärk. Ulila alevikus kasutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust 97% elanikest1. Ridaküla ja Kureküla hajaasustuse veevarustus põhineb individuaalkaevudel, millest enamus on madalad, 4–6 m sügavused salvkaevud. Puurkaeve on üksikuid (40–50 m sügavused). Kohalikule omavalitsusele on laekunud Ridaküla elanike kirjalikud avaldused, et kaevud jäävad kuivaks ja selle üheks põhjuseks peetakse turbatootmise kuivenduse mõju. Ümbruskonna põllumaad on kuivendatud mitmete maaparandussüsteemidega (Joonis 1). Ridaküla ümbruse põllumaad on kuivendatud 1972. aastal rajatud Ridaküla maaparandussüsteemiga (kood 82103650010040). Drenaaživõrgule on eesvooluks Ridaküla kraav ja Kureküla oja, mis suubuvad Elva jõkke. 1 Puhja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024 Tallinn,18. aprill 2019 4 Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES Joonis 1 Ulila turbamaardla ja Ulila aleviku ja Kureküla ning Ridaküla paiknemine Tallinn,18. aprill 2019 5 Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES 2 HÜDROGEOLOOGILISTE TINGIMUSTE ISELOOMUSTUS 2.1 Geoloogiline ehitus Maastikulise liigestuse järgi paikneb Ulila turbatootmisala Võrtsjärve nõos. Ulila, Ridaküla ja Kureküla asulad paiknevad Ugandi lavamaal2. Uus mäeeraldis Ulila II turbatootmise alal on tasane, maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 32,9–35,5 m. Ulila alevik, Kureküla ja Ridaküla asuvad Elva jõe (VEE1036500) ja Kureküla oja (VEE1038800) vahelisele kõrgemal alal (Vt Joonis 1), kus maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 35–40 m. Geoloogilise kaardistamise 1:50 000 mõõtkavas kaardistamise ala lõpeb Ridakülast lääne pool. 1:200 000 mõõtkavas kaardistamise andmetel avaneb pinnakatte setete all Keskdevoni Aruküla (D2ar) ja Narva (D2nr) lademe savi vahekihtidega liivakivi (Joonis 2). Paiguti on liivakivi pealispind suhteliselt maapinna lähedal. Nii lasub Ulila ühisveevärgi puurkaevu (nr 25500) andmeil aluspõhja savi ja liivakivi 5 m sügavusel maapinnast (absoluutkõrgusel 38 m), samuti on aluspõhja liivakivi geoloogiliste uuringutega avatud Jõe tee 3 (PA-3) ja Kesk tänava piirkonnas kuni reoveepuhastini Kesk tn 1b (PA-1). Liivakivi pealispind lasub neis puuraukudes 2,8–5,8 m sügavusel maapinnast (absoluutkõrgusel 32,8–26,8 m). Aluspõhja pealispind langeb Kesk tänava kohalt kõikides suundades – nii itta Elva jõe ja turbatootmisväljade kui ka läände Kureküla oja ning lõunasse Ridaküla poole. Ridakülas on puurkaevude (50759 ja 52983) andmeil aluspõhja liivakivi pealispind 29 m sügavusel maapinnast (absoluutkõrgusel 10 m) ja langeb puurkaevust 50759 läänesuunas. Puurkaevus 24688 50 m sügavusel (absoluutkõrgus -12 m) liivakivi veel ei olnud. 2 Ivar Arold, 2005. Eesti Maastikud Tallinn,18. aprill 2019 6 Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES Joonis 2 Ulila, Kureküla ja Ridaküla piirkonna geoloogiline kaart Ridaküla lõunaosa ja Ulila II mäeeraldise idaosa läbib geoloogilise kaardistamise andmeil SSW-NNE suunaline, aluspõhja kivimitesse lõikunud ja pinnakatte setetega täitunud ürgorg (asukoht Joonis 2 on orienteeruv). Mattunud oru laius on 1,5 km ja aluspõhjast avaneb seal Keskdevoni Pärnu ja Alamsiluri Raikküla lade. Pinnakatte paksus on geoloogiliste kaardistamise andmetel 40–60 m, aluspõhjalise mattunud oru kohal 60–110 m. Aluspõhja liivakivil lasuvad liustikusetted saviliiv- ja liivsavimoreen või kohati ka liustikujõe liivad-kruusad (Joonis 3; lõige C–D). Ulila ja Ridaküla asulates ongi valdavalt levivateks seteteks liustikusetted, mis lamavad mullakihi all. Maaparandusobjektide mullakaardi andmetel võib liustikusetete ja mullakihi vahel olla veel õhuke kiht saviliiva. Tallinn,18. aprill 2019 7 Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES Joonis 3 Ridaküla lääne-ida suunaline geoloogiline läbilõige Turbatootmisala geoloogilist ehitust on kirjeldatud polderkuivenduse ja puhastuslodu eelprojekti raames3. Aluspõhja liivakivil lasuvad liustikusetted: saviliiv- ja liivsavimoreen. Liustikusetetel lasuvad jääjärve setted – jääjärvelised liivad ja liivsavi ja savi (Joonis 4; lõige A–B). Savisetete paksus on puuraugu PA-3 järgi kuni 16,4 m. Jääjärvesetetel lasuvad järvelubja ja sapropeeli kihid paksusega kuni 5 m, enamasti siiski alla 2,5 m. Turbaraba kesk- ja lääneosas on järvelubja ja sapropeeli kiht õhem ning kohati see puudub. Pinnakatte pindmise kihi moodustab 2–5 m paksune halvasti kuni keskmiselt lagunenud turvas. 3 Ulila turbakaevandamisala polderkuivenduse ja puhastuslodu eelprojekti. Maa ja Vesi AS, 2008.a. Tallinn,18. aprill 2019 8 Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES Joonis 4 Kureküla ja Ulila aleviku ning turbatootmisala edela-kirde suunaline geoloogiline läbilõige Järgnevatel joonistel (Joonis 5 ja Joonis 6) on näidatud Ulila II turbatootmisala varude uuringu geoloogiliste profiilide asukohad ja geoloogilised lõiked4. Nagu geoloogilistel profiilidel on näha, on turba aluseks kihiks savi. 4 Sangla turbamaardla Ulila uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2013.a. Tallinn,18. aprill 2019 9 Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES Joonis 5 OÜ Inseneribüroo Steiger turbavarude geoloogilise uuringu profiilid ja uuringupunktid Tallinn,18. aprill 2019 10 Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES Joonis 6 OÜ Inseneribüroo Steiger turbavarude uuringu geoloogilised läbilõiked Tallinn,18. aprill 2019 11 Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Lisa 2. Ulila II turbatootmisala kuivendussüsteemi mõju põhjaveele MAVES 2.2 Hüdrogeoloogilised tingimused Hüdrogeoloogiline iseloomustus on koostatud eelmises peatükis toodud geoloogilise ehituse iseloomustuse, 2007. a Eesti Geoloogiakeskuse AS-le Sangla Turvas tehtud põhjaveevaru hindamise aruande5, 2008. a Ulila turbakaevandamisala kuivendusvee ärajuhtimise keskkonnamõju hindamise aruande6, turbamaardla geoloogilise uuringu aruandest4 ja puurkaevude andmebaasi VEKA7 alusel. Maapõue poorsetes ja lõhelistes kivimites olev põhjavesi jaotub ruumiliselt erinevateks põhjaveekihtideks ja nende vahelisteks veepidemeteks. Veeseadus