DOCSLIB.ORG

Tööstusalade Analüüs

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tööstusalade Analüüs Tööstusalade analüüs Aruanne Tellija: Rahandusministeerium Täitja: OÜ Geomedia www.geomedia.ee Tallinn, november 2018 Sisukord Analysis of Industrial Estates. Executive Summary ....................................................................................... 4 Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 9 1 Tööstuse arengust Eestis .................................................................................................................... 11 1.1 Tööstuse arengusuundumused Euroopa Liidus ja Eestis ............................................................ 11 1.2 Eesti tööstuse areng võrdluses teiste riikidega .......................................................................... 13 1.3 Töötleva tööstuse muutused Eestis maakondade lõikes ............................................................ 16 1.3.1 Töötleva tööstuse hõive muutused .................................................................................... 16 1.3.2 Töötleva tööstuse geograafiline hajuvus ............................................................................ 17 1.3.3 Töötleva tööstuse hõive ja haridustase .............................................................................. 19 1.3.4 Töötleva tööstuse „kvaliteet“ maakondade lõikes ............................................................. 20 2 Tööstuse arengueeldused maakondades ........................................................................................... 21 2.1 Maakondade töötleva tööstuse arengueelduste võrdlev ülevaade ........................................... 21 2.1.1 Geograafiline asend ............................................................................................................ 21 2.1.2 Taristu ................................................................................................................................. 23 2.1.3 Tööjõud ............................................................................................................................... 25 2.1.4 Industriaalne taust .............................................................................................................. 28 2.2 Maakondade töötleva tööstuse arengueelduste võrdlus üldindeksi alusel ............................... 32 2.2.1 Metoodika ........................................................................................................................... 32 2.2.2 Geograafiline asend ............................................................................................................ 33 2.2.3 Taristu ................................................................................................................................. 34 2.2.4 Tööjõud ............................................................................................................................... 35 2.2.5 Industriaalne taust ja senine atraktiivsus ........................................................................... 36 2.2.6 Maakondade rühmad üldindeksi alusel .............................................................................. 37 3 Maakondade olulisemate tööstusalade arendamine ......................................................................... 40 3.1 Tööstusala mõiste ....................................................................................................................... 40 3.2 Senine riigi poliitika tööstusalade arendamise toetamisel ......................................................... 41 3.3 Tööstusalade arendamine maakondlikes arengudokumentides ................................................ 43 3.4 Tööstusalade tüübid ................................................................................................................... 46 3.5 Tööstusalade arendamisega seonduvad probleemid ja ülesanded ............................................ 47 3.6 Nõudlus tööstusalade maa järele ............................................................................................... 49 2 3.7 Maakondade olulisemate tööstusalade olukorra ülevaade ....................................................... 50 3.7.1 Harjumaa ............................................................................................................................. 50 3.7.2 Hiiumaa ............................................................................................................................... 52 3.7.3 Ida-Virumaa ......................................................................................................................... 54 3.7.4 Jõgevamaa ........................................................................................................................... 60 3.7.5 Järvamaa ............................................................................................................................. 61 3.7.6 Läänemaa ............................................................................................................................ 63 3.7.7 Lääne-Virumaa .................................................................................................................... 64 3.7.8 Põlvamaa ............................................................................................................................. 67 3.7.9 Pärnumaa ............................................................................................................................ 69 3.7.10 Raplamaa............................................................................................................................. 71 3.7.11 Saaremaa ............................................................................................................................ 72 3.7.12 Tartumaa ............................................................................................................................. 74 3.7.13 Valgamaa ............................................................................................................................. 75 3.7.14 Viljandimaa ......................................................................................................................... 76 3.7.15 Võrumaa .............................................................................................................................. 78 3.7.16 Vajadus täiendavate tööstusalade järele maakondades .................................................... 82 4 Järeldused ja soovitused ..................................................................................................................... 84 LISAD ........................................................................................................................................................... 89 3 Analysis of Industrial Estates Executive Summary The development of industrial estates (industrial sites and parks) is a widely used method for encouraging the emergence and expansion of industrial enterprises in the region. In Estonia, private capital industrial estates are developed mainly in the Tallinn and Tartu urban areas. In order to boost industry and entrepreneurship in areas less attractive for private industrial estate developers, the public sector has used various support methods in Estonia. For example, a foundation for development of industrial estates on land parcels transferred from the state has been established with the participation of the state in Ida- Viru County. Also, public infrastructure investment grants for establishment or further development of industrial estates have been available since 2007. The goal of this study was to • analyze the preconditions for further industrial development in all 15 counties of Estonia (excluding the Tallinn and Tartu urban areas); • proceeding from the results of analysis, make proposals for the expansion of the most important existing industrial estates in the counties, for the elimination of the development bottlenecks and assess the needs and opportunities for establishing additional new industrial estates. For the analysis, the stage of development of the Estonian industry and its general problems must be taken into account. Compared to other EU countries, Estonia's industrial employment is still relatively high (19% in the manufacturing industry in 2017). Productivity of the industry is low, mainly because of low complexity of export products and unfavourable position of Estonian industrial enterprises in global value chains. In most of the counties the growth of industry can take place mainly through the increase of labor productivity rather than through expanding the number of jobs because of the aging and decreasing population. Investments in the human resource, R & D and technology, as well as industrial FDI, play an important role in the growth of industry. To analyze the preconditions for industrial development, a descriptive overview of the factors of location of industry (geographic location, technical infrastructure, labor force, industrial heritage) was made. It revealed that • the location in relation to accessibility of the main domestic agricultural raw materials (meat or dairy) is the best in Harju, Viljandi, Lääne-Viru, Jõgeva, Järva and Pärnu counties. The local availability of wood is more evenly distributed, but is the least favorable on the western coast of mainland – in Lääne County and in the island counties of Saare and Hiiu. The locational advantage for both the main domestic and foreign markets is determined primarily by the distance of the county from the capital city
Load more

Recommended publications
  • 318 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    318 buss sõiduplaan & liini kaart 318 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 318 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 7:10 (2) Tartu Bussijaam: 10:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 318 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 318 buss saabub. Suund: Rakvere 318 buss sõiduplaan 25 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 7:10 Lähte neljapäev 7:10 Puhtaleiva reede 7:10 laupäev 7:10 Äksi Kirik pühapäev 7:10 Tabivere Mullavere Nava 318 buss info Suund: Rakvere Pikkjärve Peatust: 25 Reisi kestus: 130 min Kaarepere Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Painküla, Kassinurme Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Rakke, Väike-Maarja, Kalevi Aburi, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Paduvere Vaimastvere Kärde Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 318 buss sõiduplaan 27 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:15 teisipäev 10:15 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 10:15 Levala neljapäev 10:15 Assamalla reede 10:15 1 Kalevipoja tee, Estonia laupäev 10:15 Aburi pühapäev 10:15 Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Rakke 318 buss info 2a Kamariku Tee, Rakke Suund:
    [Show full text]
  • 530 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    530 buss sõiduplaan & liini kaart 530 Rõngu Vaata Veebilehe Režiimis 530 buss liinil (Rõngu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rõngu: 6:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 530 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 530 buss saabub. Suund: Rõngu 530 buss sõiduplaan 53 peatust Rõngu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 teisipäev 6:15 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 6:15 Pauluse neljapäev 6:15 24a Riia Tänav, Tartu reede 6:15 Kaare laupäev Ei sõida 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev Ei sõida Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 530 buss info Suund: Rõngu Märja Peatust: 53 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 120 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Ranna Ravila, Eerika, Märja, Ranna, Haage, Pihva, Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Haage Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Mõisanurme, Puhja, Ristimäe, Järvaküla, Kobilu, Pihva Lembevere, Erumäe, Annikoru, Soova, Saksjaagu, Majala, Arbimäe, Elva, Nooruse, Turuplatsi, Lille, Peedimäe Enno, Uderna Tee, Tammiste, Puiestee, Kirepi, Teedla, Vilsi, Lobjaku, Valguta Asula, Valguta, Lapetukme, Asusilla Paaslangi, Koruste, Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu Kool, Rõngu Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi 6 Rämsi Tee, Estonia Kaimi Mõisanurme Puhja 1a Reku Tee, Puhja Ristimäe 16a Nooruse Tänav, Puhja Järvaküla Kobilu Lembevere Erumäe Annikoru Soova Saksjaagu Majala Arbimäe Tartu mnt, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Nooruse 14 Jaani Tänav, Elva Turuplatsi 3 Turuplatsi Tänav, Elva Lille 17d Valga Maantee, Elva Enno Uderna Tee Tammiste Puiestee Kirepi Teedla 2 Uus Tänav, Estonia Vilsi Lobjaku Valguta Asula Valguta 13 Valguta Tee, Estonia Lapetukme Paaslangi Koruste Kingu Rõngu Kalmistu Rõngu Kool Rõngu 2a Tartu Maantee, Estonia 530 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • Tarmo Tein Sooviks Valgetähe Teenetemärgist Killukese Igale
    Nr 2 (192) Veebruar 2013 TABIVERE VALLA LEHT Lugupeetud Põltsamaa valla rahvas! Tarmo Tein sooviks Valgetähe Kallid vallakodanikud! teenetemärgist killukese igale osaühing Same töötajale anda Tabivere on üks paika- sid, kuhu tänavuse Ise- seisvuspäeva eel jõuavad Eesti Vabariigi presi- dendi jagatavad tunnus- tused. Toomas Hendrik Ilves autasustab Valgetä- he teenetemärgiga firma OÜ Same asutajat ja ühte omanikku Tarmo Teini. Tema juhitavat ettevõtet iseloomustavad oskus- lik töö, nutikus ja julge pealehakkamine, mis on taganud järjepideva edu nii sise- kui välisturul. Tarmo Teini arvamus riigipealt saadavast teenete- märgist on tüüpiliselt eestlas- lik. „See üllatus tuli kui välk selgest taevast,“ kommentee- ris ta ise oma hingeseisundit. Firmajuhi sõnul olid autasu üle silmapaistvalt rõõmsad tema 88-aastased vanemad, kes head uudist Postimehest lugesid. Tarmo Tein OÜ Same autasuriiuli juures. Foto: Johannes Haav. „Minu huvi ja lugupidami- ne maaelu ja töö vastu saidki lus. Teeme kultivaatoreid on end igati õigustanud. Ette- ennekõike alguse kodust. Töökohad Tabivere praegugi, kuid mitte enam võtlussidemete tugevdamise Koolivaheajad veetsin maal nii väikeseid nagu algul vaid eesmärgil müüsime 2000. a noortele isakodus Tartumaal, Koosa selliseid, millel haardelaiust Rootsi firmale ka 30% meie kandis. Osaühingus Same töötab 6, 8, 10 ja 12 meetrit. Ka firma osalusest,“ rääkis Tar- Pärast keskkooli lõpeta- 54 inimest. Tarmo Teinil on majanduskriisi ajal püsis kul- mo Tein. mist asusin õppima Eesti Põl- hea meel sellest, et firmasse tivaatorite tellimus keerulisi Raamatupidajast kaasa lumajanduse Akadeemiasse, tuleb järjest rohkem noori, olusid arvestades piisavalt mille lõpetamisel omandasin kellest enamus on Tabivere suur,“ rääkis Tarmo Tein. ja sportlikud hobid põllumajanduse mehhanisee- valla elanikud. „Need „poisid“ „1995. a alustasime tee- Kodus töötamist püüab rimise inseneri eriala.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019
    RMK ANNUAL REPORT 2019 RMK ANNUAL REPORT 2019 2 RMK AASTARAAMAT 2019 | PEATÜKI NIMI State Forest Management Centre (RMK) Sagadi Village, Haljala Municipality, 45403 Lääne-Viru County, Estonia Tel +372 676 7500 www.rmk.ee Text: Katre Ratassepp Translation: TABLE OF CONTENTS Interlex Photos: 37 Protected areas Jarek Jõepera (p. 5) 4 10 facts about RMK Xenia Shabanova (on all other pages) 38 Nature protection works 5 Aigar Kallas: Big picture 41 Põlula Fish Farm Design and layout: Dada AD www.dada.ee 6–13 About the organisation 42–49 Visiting nature 8 All over Estonia and nature awareness Typography: Geogrotesque 9 Structure 44 Visiting nature News Gothic BT 10 Staff 46 Nature awareness 11 Contribution to the economy 46 Elistvere Animal Park Paper: cover Constellation Snow Lime 280 g 12 Reflection of society 47 Sagadi Forest Centre content Munken Lynx 120 g 13 Cooperation projects 48 Nature cameras 49 Christmas trees Printed by Ecoprint 14–31 Forest management 49 Heritage culture 16 Overview of forests 19 Forestry works 50–55 Research 24 Plant cultivation 52 Applied research 26 Timber marketing 56 Scholarships 29 Forest improvement 57 Conference 29 Forest fires 30 Waste collection 58–62 Financial summary 31 Hunting 60 Balance sheet 62 Income statement 32–41 Nature protection 63 Auditor’s report 34 Protected species 36 Key biotypes 64 Photo credit 6 BIG PICTURE important tasks performed by RMK 6600 1% people were employed are growing forests, preserving natural Aigar Kallas values, carrying out nature protection of RMK’s forest land in RMK’s forests during the year.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Ühisveevärgi Ja – Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029
    KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 reg. nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 021 /2016 Telli ja: Jõgeva Vall avali tsus Piiri 4, Jõgeva linn 48307, Jõgevamaa Töö koo staja: Keskk ond & Partnerid OÜ JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 -2029 Vastutav spetsialist: Lauri Aim Töö koostaja: Kerly Talts TARTU 2016 Jõgeva vall a üh isvee värgi ja –kana lis atsioo ni arenda mise kava aa stateks 20 17-2029. Töö nr. 021/2016 SISUKORD SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 7 2. SISS EJUHA TUS .............................................................................................................. 8 3. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 9 4. LÄHTEANDMED ........................................................................................................... 11 4.1. Õiguslik baa s ................................................................................................................. 11 4.2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.......................................................................... 12 4.3. Jõgeva valla arengukava ja eelarvestrateegia 2015-2019 ............................................. 13 4.4. Jõgeva valla üldp laneering ............................................................................................ 13 4.5. Maakonnaplaneering
    [Show full text]
  • Luua Metsanduskool Artiklid Ja Uurimised V
    Luua Metsanduskool Artiklid ja uurimised V Luua 2006 Kogumiku väljaandmist toetas: Luua Metsanduskool. Artiklid ja uurimused V Koostaja ja vastutav toimetaja Veiko Belials © Luua Metsanduskool ja autorid, 2006 ISSN 1406-8842 SISUKORD SÄÄSTEV METSANDUS EESTIS – UTOOPIA VÕI TEGELIKKUS? Külle Viks Eestlased on põline metsarahvas; pool Eestist on metsa all – need käibefraasid on kõigile pähe kulunud. Nii pole ka ime, et metsaga toimuv ühiskonnale korda läheb. Säästev metsandus – see on väljend, mida metsast rääkides aina sagedamini kohtab. Pea ükski keskkonnaministri kõnegi ei saa enam selle maagilisevõitu sõnapaarita, mis kordub kui mantra ja peab päästma Eesti metsanduse. Samas pole säästev metsandus aga midagi eraldiseisvat, vaid seda tuleks vaadata säästva arengu taustsüsteemis. Mida siis ikkagi kujutab endast säästev areng? Eesti oli Costa Rica järel üldse teine riik, kes võttis 1995. aastal vastu säästva arengu seaduse. Niisiis võiks väita, et Eesti on selles valdkonnas esirinnas ja säästev areng on juba ammu tegelikkus. Paraku tundub, et päris nii see siiski pole. Esiteks võib väita, et nimetus “säästev areng” ise on mõnevõrra eksitav. Seostub ju sõna “säästev” säästmise ehk siis kokkuhoiu mõistega. Nii ongi levimas ekslik arusaam, et säästev areng tähendab võimalikult vähest tarbimist – säästmist. Õnneks on kasutusel ka eesti keelele palju omasemad ja täpsemad sõnastused – tasakaalustatud areng ja jätkusuutlik areng. Mis on aga selle sõnapaari sisu? Säästva arengu seadus ütleb: looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades (Säästva arengu... 1995). See sõnastus põhineb 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega loodud sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjoni ehk niinimetatud Brundtlandi komisjoni 1987.
    [Show full text]
  • Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"
    Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at local level - "DESI local" Urban Agenda for the EU Partnership on Digital Transition Kaja Sõstra, PhD Tallinn, June 2021 1 1 Introduction 4 2 Administrative division of Estonia 5 3 Data sources for local DESI 6 4 Small area estimation 15 5 Simulation study 20 6 Alternative data sources 25 7 Conclusions 28 References 29 ANNEX 1 Population aged 15-74, 1 January 2020 30 ANNEX 2 Estimated values of selected indicators by municipality, 2020 33 Disclaimer This report has been delivered under the Framework Contract “Support to the implementation of the Urban Agenda for the EU through the provision of management, expertise, and administrative support to the Partnerships”, signed between the European Commission (Directorate General for Regional and Urban Policy) and Ecorys. The information and views set out in this report are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this report. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. 2 List of figures Figure 1 Local administrative units by the numbers of inhabitants .................................................... 5 Figure 2 DESI components by age, 2020 .......................................................................................... 7 Figure 3 Users of e-commerce by gender, education, and activity status ......................................... 8 Figure 4 EBLUP estimator of the frequent internet users indicator by municipality, 2020 ............... 17 Figure 5 EBLUP estimator of the communication skills above basic indicator by municipality, 2020 .......................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • The Baltics EU/Schengen Zone Baltic Tourist Map Traveling Between
    The Baltics Development Fund Development EU/Schengen Zone Regional European European in your future your in g Investin n Unio European Lithuanian State Department of Tourism under the Ministry of Economy, 2019 Economy, of Ministry the under Tourism of Department State Lithuanian Tampere Investment and Development Agency of Latvia, of Agency Development and Investment Pori © Estonian Tourist Board / Enterprise Estonia, Enterprise / Board Tourist Estonian © FINL AND Vyborg Turku HELSINKI Estonia Latvia Lithuania Gulf of Finland St. Petersburg Estonia is just a little bigger than Denmark, Switzerland or the Latvia is best known for is Art Nouveau. The cultural and historic From Vilnius and its mysterious Baroque longing to Kaunas renowned Netherlands. Culturally, it is located at the crossroads of Northern, heritage of Latvian architecture spans many centuries, from authentic for its modernist buildings, from Trakai dating back to glorious Western and Eastern Europe. The first signs of human habitation in rural homesteads to unique samples of wooden architecture, to medieval Lithuania to the only port city Klaipėda and the Curonian TALLINN Novgorod Estonia trace back for nearly 10,000 years, which means Estonians luxurious palaces and manors, churches, and impressive Art Nouveau Spit – every place of Lithuania stands out for its unique way of Orebro STOCKHOLM Lake Peipus have been living continuously in one area for a longer period than buildings. Capital city Riga alone is home to over 700 buildings built in rendering the colorful nature and history of the country. Rivers and lakes of pure spring waters, forests of countless shades of green, many other nations in Europe.
    [Show full text]
  • Jääkreostuskolle Nr. 2 – KOSE-RISTI ABT
    AS Maves Marja 4d Tallinn 10617 Tel. 65 67 300, faks 65 65 429, e-post [email protected] Reg nr 10097377 a/a Hansapank 221001129112 kood 767 Töö nr. 2130 Tellija: EV Keskkonnaministeerium Toompuiestee 24 10149 Tallinn Leping nr.: 2-15-16/626 Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Ohtlike jääkreostuskollete järelvalve ja kontroll Lisa 1 Jääkreostuskollete infokaardid Vastutav täitja Mati Salu Tallinn, oktoober 2003 Töö on koostanud AS Maves Ohtlike jäätmete käitluslitsents 0052 (13.09.2001.a.) Põhjaveeuuringute litsents nr 64 (05.11.2001.a.) Juhatuse esimees Toomas Kupits Tööst võtsid osa Madis Metsur Mati Salu Karl Kupits Käesolevas lisas on 172 nummerdatud lehekülge teksti. 1 Jääkreostuskolle nr. 2 – KOSE-RISTI ABT....................................................................... 3 2 Jääkreostuskolle nr. 5 – RIISIPERE ABT.......................................................................... 7 3 Jääkreostuskolle nr. 13 – KOSE KATLAMAJA.............................................................. 11 4 Jääkreostuskolle nr. 18 – KÄRDLA NAFTABAAS........................................................ 15 5 Jääkreostuskolle nr. 19 – KAPASTO ABT...................................................................... 18 6 Jääkreostuskolle nr. 24 – AHTME MNT 86 ABT ........................................................... 22 7 Jääkreostuskolle nr. 25 – AHTME MNT 88 ABT ........................................................... 26 8 Jääkreostuskolle nr. 29 – NARVA ABT .........................................................................
    [Show full text]
  • 153 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    153 buss sõiduplaan & liini kaart 153 Haapsalu - Risti - Märjamaa - Rapla - Türi - Paide Vaata Veebilehe Režiimis - Tartu 153 buss liinil (Haapsalu - Risti - Märjamaa - Rapla - Türi - Paide - Tartu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haapsalu Bussijaam: 16:15 (2) Tartu Bussijaam: 6:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 153 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 153 buss saabub. Suund: Haapsalu Bussijaam 153 buss sõiduplaan 36 peatust Haapsalu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:15 teisipäev 16:15 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 16:15 Puhu Rist neljapäev 16:15 Adavere reede 16:15 laupäev 16:15 Käsukonnaristi pühapäev 16:15 Koigi Mäo 3 (Paide Suund) Kesklinn 153 buss info 12 Pärnu, Paide Suund: Haapsalu Bussijaam Peatust: 36 Paide Bussijaam 6 Reisi kestus: 250 min 5 Vaksali Tänav, Paide Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Puhu Rist, Adavere, Käsukonnaristi, Koigi, Mäo 3 (Paide Suund), Kirna Kesklinn, Paide Bussijaam 6, Kirna, Türi-Alliku, Türi Bussijaam, Ujula, Looritsa, Kõltsi, Kolu, Käru Tee, Türi-Alliku Lelle Tee, Kehtna, Valtu, Rapla Jaam, Rapla Bussijaam, Tutimäe, Kuusiku, Orgita, Märjamaa, Türi Bussijaam Sipa, Laukna, Koluvere, Risti, Palivere, Palivere Mõis, Taebla, Herjava, Uuemõisa, Niine, Haapsalu 10a Jaama Tänav, Türi Bussijaam Ujula Tallinna, Türi Looritsa Kõltsi Kolu Käru Tee 25 Viljandi Maantee, Estonia Lelle Tee Kehtna 4 Viljandi mnt, Kehtna Valtu Rapla Jaam 114a Viljandi Maantee, Rapla Rapla Bussijaam 2 Tallinna mnt, Rapla Tutimäe 50a Tallinna Maantee,
    [Show full text]