ELEKTRIK ELEKTROTEHNILINE AJAKIRI. ILMU3 6 KORDA AASTAS.

Aprill, 1937. a. Nr. 12 III aastakäik

Tellimise hinnad: aastas 2 kr., a a s t a s 1 kr. Kuulutuste hinnad; 1 Ihk. 30 kr., ^2 Ihk. Üksiknumber 35 senti. 15 kr., '/■'! Ihk. lO kr., '/-) Ihk. 8 kr.. Vs Ihk. 4 kr. Posti jooksev arve 539. Kuulutused tekstis ja kaane väliskülje Jooksev arve Tallinna Majaomanikkude Pangas. 30 protsenti kallimad, kaane sisekülje Tellimisi võtavad vastu kõik postiasutused Eestis. lO protsenti kallimad. Toimetus ja talitus : Tallinn, Lühikejalg 6. Tel. 477-17. Korduvate kuulutuste pealt hinnaalandus Avatud kella 9—11. kokkuleppel.

Väljaandja: Elektrikute Ühing. Vastutav toimetaja; O. G erber.

Palgavõitlus ja streikimise õigus. Härra Riig-ivanema poolt on 5, märt­ komisjonile või lugeda asjatoimetus sil k. a. antud dekreedina Töötülide la­ lõpetatuks. Viimasel juhul võivad töö­ hendamise seadus, mis töölistele kind­ lised alustada streiki. lustab mõjuvaima relva palgavõitluses Kui komisjonis saavutatakse kokku­ — strekimise õiguse. lepe, siis koostab komisjon kokkuleppe Töötülide lahendamise kord on üld­ teksti, millele kirjutavad alla mõlemad joontes jäänud endiseks. Kui tööandja pooled. Ei õnnestu komisjonil kokku­ või töölised on jõudnud veendumusele, leppe saavutamine, lahendab komisjon et kokkuleppe saavutamine ei õnnestu, töötüli oma otsusega. Kui pooltelt ei tuleb pöörduda tööinspektori poole, et saabu protesti kolme päeva jooksul, ta hakkaks vahemeheks töötüli lahen­ omandab otsus sund j õu. Protesti puhul damisel. Kui töötüli ulatus ei piirdu sotsiaalminister kokkuleppel majandus­ ühes tööinspektori-jaoskonnas asuvate ministriga kas kinnitab töötülide lahen­ käitistega, vaid haarab käitisi mitmes damise komisjoni otsuse vÕi saadab tööinspektori-jaoskonnas, läheb kokku­ asjatoimetuse tagasi komisjonile uueks leppe sobitamine vanema tööinspektori otsustamiseks teises koosseisus. Uue ot­ kätte. Ei õnnestu tööinspektoril või va­ suse vastu võivad pooled jällegi pro­ nemal tööinspektoril töötüli lahendami­ testida. Protesti puhul sotsiaalminister ne, korraldab sotsiaalminister, et asja kokkuleppel majandusministriga kas lahendamiseks kutsutakse kokku töötü­ kinnitab komisjoni otsuse või jätab töö­ lide lahendamise komisjon, kuhu peale listele õiguse streikida. valitsusasutuste ja kaubandus-tööstus- Töötülide lahendamise komisjon koja esindajate kuuluvad ka tööliskoja määrab ise oma otsuse maksvuse täht­ poolt nimetatud liikmed. Sotsiaalminis­ aja. See ei tohi olla pikem ühest aas­ ter on kohustatud komisjoni kok­ tast. Otsus on sunduslik nii tööandjale ku kutsuma, kui töötüli on tekkinud käi­ kui ka töölistele. Komisjoni otsuses tises, kus streikimine keelatud. On aga toodud tingimusi võib enne otsuse töötüli tekkinud käitises, kus streiki­ maksvuse tähtaja möödumist muuta mine pole keelatud, siis oleneb sotsiaal­ ainult tööandja ja tööliste omavahelisel ministrist, kas asja lahendamise anda kokkuleppel.

209 Töölistele on keelatud alata streiki Oleme pidanud kuulma hääli, kes enne nelja nädala möödumist ajast, streikimise vabaduse piiramises leiavad millal tööinspektor asus töötüli lahenda­ tööliste huvidele vaenulikku akti. Siin misele alaliselt kestvate tööde puhul on ilmsi tegemist arusaamatusega. ja enne kahe nädala möödumist hooaja Lääne-Euroopas on möödumas aeg, kus tööde puhul. riigivalitsus kajastas kildkonna huvi­ sid. Läbi löömas on see riigivalitsemise Streikimine on lubatud ainult põh­ algtõde, et valitsusvõim peab olema justel, millede sihiks on streikijate tasakaalustavaks teguriks rahvakihtide eneste töötasude ja tööolude paranda­ ristlevates huvides. Kui see tasakaal mine. Seega on Eestis keelatud strei­ saavutatud, siis on ka loodud kindel gid poliitilistel motiividel ja nn. kaas- alus riigi edaspidiseks rahulikuks aren­ tunde-streigid. Streikimine on üldse guks. Ja see tõde surub meie päevil keelatud riigi- ja omavalitsusasutustes, tahaplaanile kõik need parteilised rüh­ samuti ka neis riigi käitistes, kus val­ mitused, kes kaitsevad kihihuvisid. Nii mistatakse või parandatakse riigikaitse on lugu ka töölisliikumises. Riigivõim võitlusvahendeid või muud sõjavarus­ ei „kaitse“ siin ei tööandjaid ega töö­ tust. Keelatud on streikimine käitistes, võtjaid. Ja kui just tahetakse siin rää­ mis on seoses liiklemisega raudteel, om- kida kaitsest, siis peaks olema selge, et riigivõim kaitseb mõlemaid pooli ühe­ nibustel või kindlatel liinidel liikuvatel tasaselt. Teisiti see ei saagi olla, sest laevadel; samuti ka käitistes, mis seo­ riigivalitsuse tegevust juhib siin üks ja ses posti, telegraafi või telefoni side­ sama mõõdupuu — rahvamajanduse pidamisega; leivatehastes, linnade val­ heaolu. gustamist teostavates elektrijaamades ja Palgavõitlus on loomulik nähe are­ gaasivabrikutes, veevärkides ja riigi nevas tööstuses ja streik on tööliste trükikojas. mõjuvaimaks relvaks selles võitluses. Nagu näha eelpool toodust, muutub Seda tunnistab ka meie seadusandlus, uue seadusega töötüli mõiste. Senise kuid teatud reservatsioonidega. Viima­ seaduse järgi loeti töötüliks vaid nii­ seid põhjustavad töölisliikumise ajaloo suguseid töötasu alal tekkinud lahku­ Õppetunnid, mis töölistele on läinud kalliks maksma, rääkimata segipaisa­ minekuid, kus ühes tööliste nõudmistega käis kaasas ka streigiähvardus. Nüüd tud rahvamajanduse kahjudest ja rii­ aga võivad mõlemad pooled paluda töö­ kide julgeoleku kõigutamisest. Ent meil pole tarviski minna nii kaugele. Eesti inspektsiooni ja töötülide lahendamise komisjoni vahetalitust ka siis, kui töö­ iseseisvuse lühike ajalugu tunneb kül­ lalt juhtumeid, kus tööliskond on pai­ tüli on tekkinud käitises, kus streiki­ mine keelatud. satud kergemeelsetesse streikidesse ja seda pahatihti nende tumedate jõudude Streigi õhutamine on keelatud isi­ ässitamisel, kes tööliste huvide kaitse­ kutel, kes ei tööta käitises, kus tekki­ mise lipu kattel urgitsesid meie riiklik­ nud töötüli. Teiselt poolt seadus keelab kude alustoede kallal. Streik on kahe- töösturitele töösulu kuulutamise käitis­ terane mõõk, mis ettevaatamatuis kätes tes, kus pole tekkinud töötüli, samuti valusalt lõikab nii relvakandjat kui ka ka töösulule õhutamise. tema vastast. Meie seadusandlus toimib Selline on üldjoontes uus seadus, mis ettenägelikult, kui ta selle ohtliku rel­ kindlustab töölistele streigiõiguse. Kuid va annab töölistele vaid neil äärmistel see õigus on tunduvalt piiratud: tööli­ juhtumitel, kus tekkinud töötüli lahen­ sed tohivad kasutada seda relva vaid damiseks tõesti muud vahendit enam siis, kui tekkinud töötüli lahendamiseks üle ei jää, kui streik. tõesti ei jää muud abinõu, kui streik. K. Reinberg.

210 Eesti elektrifitseerimine. Konjiinktuurinstituudi andmetel.

Elektrifitseerimisplaani põhijooni. Ringkondlikeks avalikeks elektrijaamadeks jääksid töötama seniseist elektrijaamadest: Eesti senine elektrimajanduse areng näi­ Ellamaa turbajõujaam — Loode-Eesti va­ tab, et elektrienergia tootmine ja kasustamine rustamiseks ; tõuseb kiiresti. Elektrienergia levimiseks töös­ Tallinna põlevkivi j õu jaam — Tallinna va­ tuses, põllumajanduses, valgustuse ja koduse rustamiseks ; majapidamise tarbeiks on küllaldaselt eeldusi. Viriimaa elektri A/s. hüdro- ja põlevkivi- Laiemaulatuslik elektrikasustamine peab toi­ jõujaamad — Kirde-Eesti varustamiseks; muma järk-järgulisel elektrifitseerimisel kindla Ulila turbajõujaam — Kesk-, Lõuna- ja plaani järgi. Kiigivanem K. Päts ja Majan­ Kagu-Eesti varustamiseks. dusminister K. Selter on rõhutanud Eesti elektrifitseerimise tähtsust tööstuses, põlluma­ Lisaks sellele tuleks lähemal ajal juurde: janduses ja kodus ja deklareerinud, et elektri­ Kehra sulfaattselluloositehase jõujaam, tootmise ja kasustamise arendamist on tarvis millest on nähtud ette 1000 kW avaliku va­ rajada kindlale plaanile. Elektrienergia toot­ rustamise tarbeiks Põhja-Eesti ja loodepoolse mise ja kasustamise arendamisplaani koosta­ Kesk-Eesti osas. misele asus ellukutsutud Eesti Eahvuslik Jõu- Kokku omavad nimetatud, jõujaamad komitee. Selle töö aluseks on seatud järg­ 1937. a. lõpul võimsust 41 200' kW. mised eesmärgid: 1. Eestit on tarvilik varus­ Uue ringkondliku jõujaamana tuleks lähe­ tada senisest suuremal määral elektriga, et mas tulevikus väljaehitamisele: suurendada kogu rahva tööjõumahtu ja luua Pärnumaa ringkonnas uus jõujaam, kus­ võimalusi elektrienergiaga töötada intensiiv­ juures küsimuse alla tuleb Tori-Leevi hüdro- semalt, soodustades rahva jõukuse arenemist, jõujaam, ühenduses Ellamaa jõujaama või tur- 2. on soovitav anda elanikkonnale elektrit kul­ bajõujaamaga või Viluvere raba tuuriliste vajaduste paremaks rahuldamiseks. piirkonnas — Edela-Eesti varustamiseks. Tarvitajaskonna varustamine elektriener­ Tori-Leevi hüdrojõujaama küsimuse otsus­ giaga võib toimuda kõrgepinge-elektrivõrgust tamiseks on praegu koostamisel üksikasjali­ või kohaliku jõujaama elektriliinist. Selleks sed uurimused ja arvutused. on va j alik: Nimetatud kuuest ringkondlikust jõujaa­ 1. elektrienergia tootmiseks — avalikud mast tuleb lähemal ajal täiendada Ulila tur­ elektri j aam ad; ba j õu jaama seadist ja tarbe korral püstitada 2. elektrienergia laialiviimiseks kaugemalle Võhandu jõele hüdroelektrijaam Ulila jõu­ vahemaile — kõrgepinge-elektrivõrgud; jaama täiendamiseks Kagu-Eesti varustamisel. 3. elektrienergia üleandmiseks kõrgepinge- Siinkohal peab kriipsutama alla, et 1936. a. elektrivõrgust tarvitajaskonnale — kohalikud kestel on ehitatud ja 1937. a. ehitatakse juurde madalpinge-elektrivÕrgud. elektri j õu jaamu (arvatud kaasa ka jaamade laiendused) võimsusega üle 20 000 kW. Need Elektrijaamade võrgu kujundamine. ehitused on toimunud üldise elektrifitseerimis­ Plaani kohaselt toimuks elektrienergia plaani raamides ja tema teostamiseks. Need tootmine tulevikus kolme liiki elektrijaamades: ehitused on küllalt suured, võrreldes end. jõu- a) suuremais ringkondlikes avalikes elekt­ majanduse võimsusega. Ühtlasi peab tähen­ rijaamades, kusjuures sääraseid ringkondi on dama, et juba olevaist ja lähemal ajal suu- nähtud ette kuus, nimelt Loode-Eesti, Tallinn, renevaist (Tallinnas, Ellamaal) ning valmi- Põhja- ja osa Kesk-Eestit, Kirde-Eesti, Kesk-, vaist (Püssis ja Kehras) jõujaamadest peagu Lõuna- ja Kagu-Eesti ning Edela-Eesti; jätkuks selleks, et toota küllaldasel määral b) väiksemais, kohalikes avalikes elektri­ elektrienergiat maa elektrifitseerimiseks väl- jaamades, millised varustavad elektrienergiaga jaehitatavasse ülemaalisse võrku. ainult lähemat ümbruskonda kohtades, kuhu Eriprobleemina tuleb tulevikus lahendada kõrgepinge-elektrivõrgu toomine ei ole tasuv; Narva kose täieliku väljaehituse küsimust d) tööstuslikkudes jõujaamades väliseliktri-võimsusele 40 000—45 000 kW, kusjuures ni­ võrguga, tootes elektrienergiat oma tööstuse ja metatud hüdroelektrijaam jääks töötama koos välistarvitaj askonna tarbeiks. põlevkivijõujaamadega Virumaal. Narva kose 211 täieliku väljaehitamise juhul tuleb seda ka- Plaani teostamisel võib loetletud keskuste sustada peamiselt põlevkivitööstusrajooni ja ühendamisel tekkida muudatusi vastavalt ko­ Kirde- ning osaliselt Kesk-Eesti varustami­ halikele erilisile oludele. seks elektrienergiaga. Kõrgepinge-magistraalide üksikuil i-ühma- Väiksemate kohalike avalike elektrijaa­ del kujuneksid magistraalide pikkused järg­ made asutamist tuleb igakordselt otsustada miselt : üksikasjaliste andmete alusel. Tööstuslikud jõujaamad, millised ei asu kõrgepinge-elektrivõrgu läheduses, peaksid roh­ kel arvul hakkama varustama elektrienergiaga oma lähemat ümbruskonda — selleks tuleb seadusandlikul teel luua soodustusi tööstusli­ kele jõujaamadele.

Kõrgepinge-elektrivõrgu kujundamine. Kõrgepinge-magistraalide sihtide projekti- misel on väljutud seisukohast, et kõrgepinge- Võrdluseks olgu nimetatud, et Eesti raud­ magistraalid peavad läbistama rahvarikka­ teede võrgu pikkus on laiarööpmelisel 771,8 maid ja majanduslikult tasuvamaid maakohti km, kitsarööpmelisel 674,8 km, kokku 1446,6 km. ja et kõrgepinge-magistraalide sihid peavad Autobuseliinide pikkus 5798 km. Maan­ võimaldama magistraalide püstitamist mini­ teede kogupikkus maalsete kuludega. Elektrofitseerimisplaanis on uued kõrge- I kl. teid 2644 km II „ „ 8224 „ pinge-elektriliinid projektitud 5 ringkonna III „ „ 10915 „ järgi, vastavalt elektrijaamadele, kusjuures koos olevate elektriliinidega elektrivõrk ühen­ 21783 km daks järgmisi keskusi: a) Ellamaa jõujaamast magistraalid: Madalpinge-elektrivõrk» Ellamaa-Haapsalu; Ellamaa-Tallinn, Ella- Madalpinge-elektriliinide suured ehitusku­ maa-; Kohila-Tallinn, Kohila-Türi- lud on suurimaks raskuseks elektrienergia Paide; -Eisti. tarvituselevõtmiseks maal. Nende tõttu võib b) Kehra jõujaamast magistraalid: põllumajanduse elektrofitseerimine areneda Kehra - Tapa - Järva-Jaani - - Paide; väga ettevaatlikult. Alajaamast kaugelasuvail Kehra-; Raasiku-Ülgaste; Raasiku- tarvitajail on võrdlemisi kulukas tuua elektri­ Kose, liini oma asukohani ja elektrofitseerimisplaa­ d) Virumaa elektri A/s. jõujaamadest Nar­ nis ettenähtud jõujaamade ning kõrgepinge­ vast ja Püssist magistraalid: liinide ehitus võib teostuda ainult niivõrd, Narva-Püssi-Rakvere; Rakvere-Võsu; Rak­ kuivõrd antud kohas neile leidub mõni suur- vere - Väike-Maarj a - Simuna; Jõhvi-; tarvitaja — tööstus, linn, raudtee jne. See väiksemad haruliinid mitmele poole mere­ asjaolu ühes energiaallikate asukohtade kaa­ ranna suunas. lutlusega oligi aluseks elektrofitseerimiaplaani e) Ulila jõujaamast magistraalid: projektimisel ja määrab selle plaani teosta- Ulila-Tartu; Tartu-Sootaga-Jõgeva; Tartu- mistempo. Vara-; JÕgeva--Mustvee; Madalpinge-elektrivõrgu areng võiks plaani Ulila-Viljandi; Viljandi-Võhma-Õisu; Leie- kohaselt tehniliselt kujuneda järgmiselt: põl- Põltsamaa-Pilistvere; Ulila-Elva-Rõngu; lumajandustarbeiks tuleks seada üles umbes Elva-Nõo-Tartu; Rõngu-Otepää-Võru-Rõu- 350 transformaatorit.. Säärase arvu trafo­ ge; Ulila-Nõo-Põlva-Petseri-Irboska; Rõngu- dega peaks olema võimalik rahuldada täieli­ Valga; Priipalu-TÕrva-; Viljandi- kult põllumajandustarbeid elektrienergia järgi Õisu; Tõrva-Kärstna; Priipalu-Antsla- kõrgepingevõrkudest. Kõrgepinge-haruliini ; Valga-Hargla; Tartu-Rasina. igale trafole võiks arvestada keskmiselt 2,5 g) Pärnu ringkonna jõujaamast magistraalid: km. See arv on ligikaudne, kuna ta nõuab Tori-Pärnu; Tori - Vana-Vändra; Tori- elektrofitseerimisele tuleva piirkonna üksikas­ Pärnu-Jakobi; Pämu-Mõisaküla. jalist analüüsi. Madalpingevõrku igale tra­

212 fole võiks arvestada 7,5 km. pikkusega. 3. Kolmandas järjekorras, sõltuvalt rahva Kogusummas nõuaks põllumajandus-ring- kandejõu ja voolutarvituse vastavast kasvust, kondade varustamine elektriga järgmist arvu tuleks Narva kose täielik väljaehitus, kuna seadeldisi: seks ajaks peaks põlevkivitööstus vajama ühes transform aatoreid Umb. 350 Kirde-Eesti teiste tarvitajatega säärasel ko­ kõrgepingeharuliine „ 900 km. gusel elektrienergiat, et on võimalik kasustada madalpinge-ositusvõrku „ 3000 km. küllaldasel määral Narva kose rakendamisest Kõrgepinge-haruliinide ehitamisel pikemas saadavat elektrienergiat. ulatuses tõusevad kulud. Samuti ei ole käes­ Kõrgepinge-elektrivõrgust tuleksid kolman­ olevas kalkulatsioonis nähtud ette linnade ega das järjekorras püstitamisele ülejäänud ma­ tööstuste trafosid ega nende madalpingevõrke. gistraalid. Kohalikud väiksemad elektrijaamad tulek­ Elektrifitseerimiskava teostamine. sid püstitamisele teises ja kolmandas järje­ Elektrifitseerimisel tuleb tarvitajaskonnal korras, vastavalt tegelikele tarbeile. m^uretseda elektrimootoreid, elektri-valgustus- Madalpinge-elektrivõrk tuleks püstitamisele seadiseid, elektrilisi majapidamisseadiseid ja üldiselt rööbiti kõrgepinge-elektrivõrgule, kuid lasta seada üles vastav elektrijuhtmestik. See laiemaulatuslikult võib seda teostada ikkagi nõuab kulusid ja on teostatav ainult vasta­ ainult niivõrd, kui see on rahvamajandusele valt tarvitajaskonna majanduslikule jõukusele. ja tarvitajaile jõukohane. Üldiselt elektrifit­ Elektrifitseerim isplaani teostamine ei ole seerimisplaani teostamisel väljub Valitsus — mõne aasta, vaid paljude ja võib olla küm­ nagu Majandusministeerium seda on kinnita­ nete aastate ülesanne, kusjuures plaani teos­ nud — seisukohast, et võime investeerida tamine ositataks kolme astmesse: elektrijaamadesse ja-võrkudesse kapitali seda­ 1. Esijärjekorras tulevad väljaehitamisele võrd, kui see on võimalik kapitalide erilise Püssi ja Kehra põlevkivijõujaamad ning laien­ äratõmbamiseta teisilt veelgi vajalikumatelt damisele Tallinna põlevkivijõujaam ja Ella­ aladelt. maa turbajõujaam. Uuena tuleb alustada Pär­ nu ringkonna jõujaama ehitamist. Riik võib tulla toetussummadega abiks kõr- Kõrgepinge-elektrivõrgust tuleksid ses ast­ gepinge-magistraal-elektrivõrgu ehitamisele. mes püstitamisele järgmised magistraalid: Madalpingevõrkude ehitamisel on tarvis sa­ Ellamaa-Kohila; Kohila-Tallinn; Kohila- muti rahalist abi soodustatud laenude näol Türi-Paide; Kehra-Raasiku-Ülgaste; Kehra- elektriühinguile või -jaamadele. Nende üles­ Tapa; Tartu-Nõo; Rõngu-Tõrva-Taage- annete teostamine on mõeldav järk-järguliselt, pera; -Otepää; Sootaga-Jõgeva; Vil- pikema aja jooksul. Arusaadav, et lähemal jandi-Võhma; - Suure-Jaani. 2. Teises järjekorras, peale esimese osa ajal ei ole võimalik anda igale soovijale elektri­ teostamist, tuleks väljaehitamisele Võhandu jõe energiat, ja kodanikud saavad sellest aru. hüdroelektrijaam ja laiendamisele Ulila turba­ Riigivanema ja Majandusministri poolt jõujaam ning tarbe korral Püssi põlevkivi­ algatatud töö maa kavakindlaks elektri­ jõujaam . fitseerimiseks on hoolimata ülesande suurusele Kõrgepinge-elektrivõrgust tuleksid ses ast­ ja raskusele käimas küllaldase hooga, kuid ka mes püstitamisele järgmised magistraalid: vajaliku ettevaatlikkusega. Selle ülesande Vasalemma-Risti; Tapa-Järva-Jaani-Koeru; Püssi-Rakvere-Väike-Maarja-Simuna; Prii- teostamine ei ole võimatu, kuigi ta võtab aega palu-Valga; Viljandi-; Taagepera- ja kulu. Eesti rahvas sammub järjekindlalt Halliste; Priipalu-Antsla; Otepää-Võru; kaasa teiste rahvastega praegusaja tehnika Leie-Põltsamaa-Pilistvere; Tori-Pärnu; saavutiste rakendamisel, et luua endale vää­ Tori-Vana-Vändra; Pärnu-Mõisaküla. rilist kultuur- ja majanduslikku elu.

213 Mootorite ja transformaatorite korrashoid. Praktilisi näpunäiteid mähkimistöödeks. (2. järg.)

Jookseb ankur läbi, siis on Vigade kõrvaldamiseks tuleb: põhjuseks haruside ehk haruside takis­ 1) Rootori- ja staatori-mähised tuse katkemine. (Tiirude tõstmine voolu läbistamisele järele proo­ magneetvälja nõrgendamise teel.) Kõr­ vida. valdamiseks tuleb katkestuskoht kind­ 2) Harjasid pingutada. Uued söed laks teha ja katkestus kõrvaldada. tarvitusele võtta. Libistamisrõn- Magneetvälja katsad üksikult proovi- gad ja söed üle lihvida. lambiga läbi proovida. Haruside-takis- 3) Ankur laagrites kergitada. Ku­ tuse katkestuse puhul tõuseb tiirude arv lunud laagrid uutega asendada. teatud käivitaja seisandil. Samuti tekib sellel kohal kontaktide vahele valgus- Tiirude arv langeb koor­ look. Haruside takistus ümber vahe­ matusega. Põhjused: tada ehk hädakorral mõlemad kontak­ 1) Lahtiläinud mähiselatid otse- tid käivitajal, milliste vahel valguslook sideankrus. tekib, vaskpleki abil üle sillata. 2) Faasi katkestus rootori mähises. K u i ühefaasine vahelduv­ voolu mootor (otsesideankruga) Kõrvaldamiseks ette võtta järgmist: uriseb ja käima ei lähe, siis põhjustab 1) Mähiselattide järelneedimine ja seda abifaasi katkestus. Vea kõrval­ ülejootmine. damiseks tuleb abifaasi lülija kon­ 2) Faasi katkestus rootori mähises taktid järele vaadata. On lülija korras, kindlaks teha ja kõrvaldada. tuleb mootori ühenduslaual lahutada Kaitsed põlevad läbi käi­ pea- ja abifaasi vaheline ühendus. Abi- vitamisel. Põhjused: faas tuleb voolu läbistamise peale jä­ rele proovida. Suuremalt osalt juhtu­ 1) Kereühendus. mitel on murdunud mähise algus. Eriti 2) Faasidevaheline ühendus. sagedane on see juhtumitel, kui abi­ 3) Libistamisrõngad on omavahel faasi mähis on osaliselt takistustraa- ühenduses. dist. Takistustraadile tüki otsajootmi- Kõrvaldamine: sega on viga kõrvaldatud. Tuleb silmas 1) Kereühenduse tunnusmärgiks on pidada, et jootmiskoht ei satuks nuuti. suitsu tekkimine mähistes ja Kui faaside nihutamiseks on üles sea­ suur voolutarvitus. Vastav ük- tud lämmatiskatsa ehk kondensaator, sikmähis kererauast uuesti iso­ siis need järele proovida. Läbipõlenud leerida. Kui kuidagiviisi vigas­ kondensaatoreid proovida ainult alalise tusele ligi ei pääse, tuleb üksik- vooluga. mähis uuesti mähkida. K u i tiirude arv koorma­ tu s e g a 1 a n g e b, on põhjuseks lahti- 2) Täht- ja kolmnurkühendused ee­ läinud ankrumähise latid otsesideank- maldada. Proovilambi abil kind­ rus. Tunnuseks on: tinapritsmed ja laks teha ühenduse koht faaside tuline ankrukere. Kõrvaldada saab viga vahel. Mähised lahti paenutada mähiselattide järelneedimise ja nende ja isoleerainet vahele panna. üle jootmisega. Keerdudevahelisel ühendusel — kõrged temperatuurid. Keerdu- Keerlevvoolu mootor ei devahelise ühendusega üksikmä- lähe käima. Põhjused: hised tulevad uuesti mähkida. 1) Rootori- ehk staatori-mähise 3) Null-ühenduskoht lahutada. Proo- katkestus. vilambiga libistamisrõngad ja 2) H arjad ei asetse rõngastel. faasid läbi proovida. Harjade 3) Kulunud laagrid. isolatsioon läbi proovida.

214 K u i ankur suitseb, on selle Läheb masina ankur käi­ põhjuseks lühiühendus ük- vitamisel hookaupa käima, sikmähise keerdudes ehk kol­ siis on see põhjustatud ankru üksik- lektori ribades. Tunnuseks on tulised mähiste omavahelisest ühendusest. Vi­ ja söestunud üksikmähised ankrus. gastuse kindlakstegemiseks tulevad har­ Vigastuse kõrvaldamine sünnib jad hoidjatest välja võtta, magneetide vastava ankru üksikmähise läbilÕika- mähis täiesti ergutada ja ankrut tasa mise teel. VÕib ka osa üksikmähist ringi ajada. Kahe koha peal on ankrut välja lõigata ja eemaldada. Peale selle raske ringi ajada. Vigastuse kõrvalda­ tulevad vastavad kollektoriribad üle miseks peab ühe mõlemast üksikmähi- sillata. Mähiste ühendusotsad enne seda sest suretama ja selleks tulevad üksik­ ribadest eemaldada. On ühendus riba- mähise otsad kollektorist lahti joota ja devaheline, tulevad mähiste ühendused maha lõigata, üksikmähise keerud tu­ lahti joota, ühenduskoht ribade vahel levad läbi lõigata ja ribad kollektoris kindlaks teha ja ribadevaheline isolat­ üle sillata. sioon uuega asendada. (Järgneb.) Elekter jõuvankris. Valgiismasin. kohal voolu juhtmeks jõuvankri raamistik Valg-uämasiiia korrashoid nõuab teadmisi (mass). Kõik voolutarvitajad, nii kui suuna­ elektromagneetilise regulaatori ja lülija ühen­ näitajad, stopptuli, signaal, helgiheitjad jne. damise viisidest. Jõuvankri ja mootorratta on ühepoolselt massile ja kaabli abil -{- poo­ valgusmasin peab andma püsiva pingeg‘a lusele lülitatud. Valgusmasina mittetöötamisel voolu ka siis, kui tiirude arvu kõikumine on saavad kõik voolutarvitajad (lambid) voolu kaunis suur. Näiteks Bosch-valgusmasin, tüüp akkust.

RD omab 2000 tiiru juures 30-watilise võime. Valgusmasina näpitspinge oleneb tiirude Juba 1400 tiiruga algab akku laadimine. Kõi­ arvust. Vähese tiirude arvu puhul on pinge ge suurem tiirude arv võib olla 8000. Perioo­ madal; tõuseb aga tiirude arv, tõuseb ka diliselt (umbes 15 min. jooksul) võib tiirusi pinge. Vastavalt sellele alati muutuvale tii­ tõsta kuni 10.000 minutis. Kõigist sellest ole­ rude arvule on valgnsmasina pinge väga muu­ neb valgusmasina tiirude ulatuse piir. tuv. Suure tiirude arvu puhul oleks pinge Valgusmasin on lülitatud akkuga roobas- kõrge ja lambid põleksid läbi, madala pin­ tiku, s. 0. nii et masina + poolus on ühen­ gega need aga ainult hõõguksid vähe. Säärane datud kaabli abil akku + näpitsaga. Val- kõikuv pinge ei ole tarvitamiseks kõlbulik. gusmasina — poolus ja akku — poolus on Valgusmasinad ehitatakse kahte liiki, pin- ühendatud massiga. Kaabli asemel on siin- get-reguleerivad ja voolu-reguleerivad. Voolu- 215 reguleeriv ehk kolmehar j aga valgusmasin ühendatud akkuga vahenditult, siis akku tüh- omab peale peaharjade, millised on voolu edasi jeneks kiiresti masina tasakäigu juures. Et juhtimiseks, veel kolmanda — abiharja mag- vältida tagasivoolu, on vooluringi lülitud ta- neetmähisele voolu andmiseks. Magneetvälja gasivoolu-relee RS. See tagasivoolu-lülija lü­ ärritusvool võetakse sellest kolmandast har­ lib vooluringi sisse siis, kui masina laadimise jast, milline on tiirlemise suunas asetatud pinge on kõrgem akku pingest. Tagasivoolu' ettepoole -|- harja. Joon. 1 näitab kolme­ lülija koosneb kahest katsast, millised on ase­ har j aga masina lülitusviisi. Voolu edasi j ühti­ mine sünnib harjade — B ja +B kaudu. Ankrul on kollektor 12 ribaga. Peaharjade + B ja — B vahele jääb kumbagilt poolt 5 riba. Magneetvälja mähised on mahutatud mõlematele nabadele. Ärritusvoolu ring on ühendatud miinusharjale ja abiharjale H. Valgusmasina pinge on 6 volti. Nabakingad katavad peaaegu pool ankrut. Pinge tõuseb ribalt ribale ühe voldi võrra. Ribade 1 ja 2 vahel on seega 1-voldiline pinge. Miinus- ja plussharja, nii siis 1 ja 7 riba vahel on pinge 6 volti. Ankur tiirleb noolega äratähendatud suunas. Magneetvälja mähised saavad abi­ harja H kaudu 4-voldilise pinge. Kui ankur tiirleb koormata (joon. 1-A), siis jagiinevad jõuliinid magneetvälja ja ankru vahel ühtla­ selt. Pinge üksikute ribade vahel on peaaegu ühtlane. Kui aga valgusmasin koormatakse (akku laadib), suruvad jõuliinid endid kokku ankru tiirlemissuunas asixvatele nabakingade otsadele (joon. 1-B). Sellel osal mähisest, mil­ line asub ribade 1 ja 5 vahel, on õige nõrk magneediväli. Pinge nende ribade vahel on tatud raiid-südamikule. Hulgakeeruline pinge- langenud. Selle vastu pinge riba 5 ja + har­ katsa SP on ühendatud masinale roobastiku. ja vahel kõveneb, sest siia on tekkinud tugev Niipea kui valgusmasin saab ärritatud, muu­ magneediväli. Kuna ärritusmähis on ühenda­ tub raudsüdamik magneediliseks ja püüab tud abiharjale, saab magneetväli madalama lülija raudankrut külge tõmmata. On pinge pinge tõttu vähem ärritatud. Selle nõrgenda­ tõusnud teatud kõrguseni, saab magneediline tud magneetvälja tagajärjeks on üldine pinge jõud nii tugevaks, et ta vedru F vastukaalu langus. Säärane magneetvälja nihkumine saa- jõu ületab. Samal momendil ühineb kontakt \Titatakse ainult akku roobastiku ühendamise KT. Vool jookseb plussharjast tagasi voolu- kaudu, kuna laadimise vool tõuseb pinge tõus­ katsa ST kaudu, akkule. Voolukatsa ST koos­ mise tagajärjel. Kolmehar j aga valgusmasin neb väheste keerdudega jämedast traadist. võib töötada ainult akkuga roobastiku lüli­ Voolukatsa keerud aitavad pingekatsa poolt tuna, et tiirude arvu tõusuga tekiks magneet­ tekitatud magneeti kõvendada ja kontakt KT välja nihkumine. Voolutarvitajate (lampide) saab kindlasti ühendatud. Kui valgusmasin tarvitusvool on liig väike, et takistada pinge käib tasemini, annab lülija magneediline jõud tõusu. Lambid põlöksid läbi. järele. Langeb masina pinge alla akku pin­ Joon. 2 näeme kolmehar j aga valgusmasina get, väheneb pingekatsa magneediline jõud. lülitusviisi. Valgusmasin on kahenabaline. Vool läbistab voolukatsa vastassuunas akku Nabakingadele N ja S on mähitud hulga- plussilt masina plus-shar j ale. Selle tõttu nõr­ keerulised ärritusmähised. Ühendusviis ja geneb tagasivoolu magneediline jõud veelgi. keerdude suun on joonisel selgesti näha. Ktii nüüd vedrujõud magneedi jõu ületab, la­ Ärritusvool jookseb abiharjast H miinushar­ hutab see vooluringi kontakti KT abil. Akku jale (— B). Pealmine naba muutub põhja­ ei saa tühjeneda valgusmasina kaudu. Tagasi- nabaks N ja alumine lõunanabaks S. Kollek­ voolvi-lülija on ehitatud masina kollektori- tor on märgitud ringina KL. Kui masin oleks poolsele otsale. (Järgm b.)

216 Elektrotehnika kursus. (8. järg.)

Katsume leida seletust asetleidnud Umbes samane on nähe, kui tahaksime nähetele. Kõik aparaadid olid enne edasi lükata põranda külge kinnitatud voolu läbistamist algseisundis, ühen­ lauda; laud ei liigu paigast, kuid meie damine vooluallikaga häiris selle sei­ ise libedal põrandal libiseme tagasi. sukorra. Vooluallikas andis elektri­ Vool läbistas aparaadid ühes ehk voolu, mis läbistas aparaadid ja tä­ teises suunas vastavalt nende ühenda­ helepandud nähted esile kutsus. Kuna misele vooluallikaga. Vooluallika poo­ elektrivool mõlemal juhtumil avaldas lused on kumbki isenimetusega. Poo­ ühesuguseid mõjusid, välja arvatud lus, mille kaudu vool juhtmesse läheb, vasevitriooli-lahu ja magneetnõela juu­ nimetatakse positiisveks ehk + poolu­ res, mis juhtmete ümberühendamisel seks, teine negatiivseks ehk — poolu­ vastupidises suunas töötasid, võime seks. ütelda, et elektrivoolul on kin­ Praktikas on sagedatel juhtumitel del suund ja et ta katsetel läbistas tarvis kindlaks teha vooluallika posi­ aparaate kahes suunas. Kui meie vee­ tiivne ehk negatiivne poolus. Sellek« voolu kohta ütleme, et see voolab sinna võiks mõnesse metall-lahusse asetada poole, kuhu poole liigub mingisugune kaks plaati ja nende abil ära määrata vees ujuv ese, nii võime ka ütelda, et poolused metalli sadestamise kaudu. elektrivoolu suund on sama­ Kuid see tegevus on liiga keeruline. ne, milles rändab vask metal­ Selleks on valmistatud eriline proovi­ li 1 a h u s. Kui meie oleks võtnud vase mise paber. Kui seda paberit niisutada asemele mõne teise metallsoola-lahu, ja vooluallika mõlematelt poolustelt nagu hõbe ehk nikkel, siis oleksime juhtmed ühendada paberiga, värvub näinud, et ka need oleksid sadestunud negatiivse pooluse ühenduskoht puna­ samas suunas. Üldiselt võib ütelda, et seks ehk violetiks. elektrivoolu suund on sama­ Senistel katsetarnistel vool sisselü­ sugune, milline on m e t ai 1 i- lituna läbistas aparaadid alati ühes lahus selle voolu 1 ä b i s t a m i- suunas, nagu veevool jões, mille suund sel eraldatava metalli suund. on alati allikalt jÕesuudmele. See ole­ Võtame nüüd arutusele, millisele nes asjaolust, et vooluallikas oli muut­ seadusele allub magneetnõel oma kõr- mata polariteediga, see tähendab, et valekaldumistel. See seadus on kindlaks selle + poolus oli alati ühel vooluallika määratud Õpetlase Ampere’i poolt ja poolel ja — poolus teisel poolel. On on tuntud ujumisseaduse nime all ja aga olemas vooluallikaid, milliste juu­ kõlab järgmiselt. ,,Kui oletan, et ujun res üks ja sama poolus korrapäraste veevoolus nii, et voolu suund on jalgade ajavahemikkude möödudes on kord po­ poolt pea poole ja pööran oma näo sitiivne, kord negatiivne, mille tõttu ka põhjanaba poole, siis saab vool tõuke vool, mis saadakse sarnaselt voolualli- vasakule ja selle tõttu vaba liikumise- kalt oma suuna perioodiliselt muudab. ruumi olemasolu puhul vasakule kõr­ Nimetame sarnast voolu „vahelduv“- vale juhitud.“ Veel lihtsam on hiljem vooluks, vastandiks seni kõne all olnud tarvitusele võetud n. n. käeseadus. Kui „alalis“- ehk ,,püsiv“-voolule. Kuna asetan parema käe voolu suunas nii, alalist voolu võib võrrelda jõega, mis et selle suund on käerandmest sÕrme- alati ühes suunas voolab, võib vaheldu­ otstesse ja käe peopesa on pööratud vat voolu võrrelda veevooluga, millist põhjanabale, siis saab naba, kui see tekitab tõus ja mõõn. See voolab korra Tabalt liikuv on, pöidla suunas ära merelt mandri poole, kord jälle vastas­ nihutatud. suunas ja seda neli korda ööpäeva Juhtumil, kui magneet on kohtkin- kohta. Sagedamini tarvitusele tulev va­ del ja voolust läbistatud juhe liikuv, helduvvool on 10Oi vaheldusega sekun­ teeb viimane liigutuse vastassuunas. dis. Kaks vaheldust nimetatakse pe­

217 rioodiks ja perioodide arv sekundis a) Elektrolüüs, elektrolüütilisel teel Hertz’iks ehk sageduseks. Kui ütleme, metallide ammutamine. Elektrolüüsi et vool on sagedusega 50 ehk vool on teostatakse kas metalli ammutamise 50 Hertzi, siis tähendab see, et vool teel lahjadest metallsoolade-lahunditest on 50 perioodiga ehk 100 vaheldusega ehk metalle tulega sulatades. Eriti täh­ sekundis. Vool 16% Hertziga on 16% tis vase ja allumiiniumi ammutamisel. perioodiga ehk 333^ vaheldusega se­ b) Galvanosteegia; nikeldamine, hõ- kundis. betamine, vasetamine jne. Millised oleksid mõjud, kui eelpool kirjeldatud katsetel võtaksime tarvitu­ c) Galvanoplastika; kunstiesemete- sele vahelduvvoolu 50 perioodiga sekun­ paljundamine galvaanilisel teel, kli- dis? sheede valmistamine jne. Kõige esiteks vasevitriooli-lahu: esimese sajandiku sekundi vältel rän­ 2. M a g n e e t i 1 i s e d mõjud. daksid vaseosakesed ühes suunas, järg­ a) Magneetnõela kõrvalepööramine, mise vältel aga vastassuunas. Vask, Ainult alalisvoolu puhul. Tarvitusel milline sekundi esimesel sajandikul on mõõduriistades, voolusuuna näitajates^ eraldunud plaadile, saab järgmise sa­ telegraafis. jandiku jooksul jälle lahustatud ja ta­ gajärg on null. MagneetnÕel vahelduv­ b) Raua magnetiseerimine. Alalis- voolu mõjul hakkaks kas võnkuma ja vahelduvvoolu puhul. Tarvitusel ühele ja teisele poolele ehk, kuna ta oma elektromagneetides raskuste tõstmiseks,, liikumistes on liig aeglane, jääks ta elektrilised treipingi padrunid, mag- lihtsalt ühele kohale seisma. Rauatükk neetikked dünamomasinatel ja mooto­ ümbermähitud traadiga tõmbaks jällegi ritel, automaadid, telegraafiaparaadid, enda külge teisi raudosasid, sest ka kellad ja signaalklapid. endistel katsetel magnetiseerus raud c) Raudsüdamiku sissetÕmbamine voolusuuna muutmisele vaatamata. Rip­ katsasse alalis- ja vahelduvvoolu puhul. puva raudtüki tõmbaks katsa enesesse Tarvitusel mõõduriistades, pidurites, ja peenike traat soojeneks ja lõdveneks, automaatsetes trepikojalülijates, look- kuna ka neile voolusuuna muutmine lampides. endistel katsetel mingit mõju ei aval­ danud. 3. S 0 0 j u s e m õ j u d. Alalis- ja Vaatame veel kord lühidalt, milli­ vahelduvvoolu puhul. Tarvitusel hõõg- sed omadused on voolul. lampides, kaitsetes, mõõduriistades, 1. Keemilised mõjud. Ainultkütte- ja keeduriistades, galvanokaus- alalisvoolu puhul. Tarvitamisviisid tikas, elektrilisel keevitamisel. praktikas: (Järgneb.)

Signalisatsiooni seadmed moodsas teatris. Laiaulatuslikud signalisatsiooni seadmed toimingud vahelduvad lavastusest lavastusele, on Eestis haruldasemaid töid. Kuna aga see peab signalisatsioon võimaldama ka üksikas­ ala elektropraktikas kuulub huvitavamate jaliste juhatuste edasiandmist. Nende kaalut­ hulka, toome lühikese ülevaate nendest töö­ luste põhjal ehitati Berliini ooperimajas teh­ dest, mis viimasel ajal teostatud Lääne niliseks juhtimiseks lava kesksignalisatsioon Euroopa suuremates keskustes. Nende sead­ ja sellele lisaks veel mõned signalisatsiooni- mete mitmekülgsus võib olla tõukejõuks sar­ alaj aamad eriotstarveteks. naste seadmete teostamiseks lihtsamates Lavaruumi tehnilised töökohad on ühen­ oludes. datud telefoniseadme kaudu. Teine täiesti ise­ Etendustel moodsates teatrites tulevad seisev telefoni jaam on ehitatud läbikäimiseks mõned toimingud käskluse peale täita silma­ üksikruumidega ja seisab asutuse juhatuse pilkselt. Selleks on tarvilikud signalisatsioo- kasutamisel. niseadmed. Kuna aga igal üksikul töökohal Ajanäitajate töötamise ühtlustamiseks ehi­

218 tati kõikidesse ruumidesse tsentraliseeritud mittevalgustatud seisukorras on nägemata. ajanäitajate-seade, milline on ühenduses eten­ Signaalide andmiseks riietusruumidesse on duse vaheaegade pikkuse määramise seadeldi­ kasutatud harilikke elektrikellasid. sega. Peale ülalnimetatud seadmete on hoones Saab ühes saatekohas nupule vajutatud, julgeoleku kindlustamiseks ette nähtud sead­ valgustub sihtkohas vastav ruut kilbil, saate­ med tuleohu teatamiseks, häirete andmiseks kohas aga tagasiteate lamp, milline signaal- ning öövahtide kontrollimiseks. Lava signaalisatsiooniseade võimaldab signaalide andmist kõikidesse tähtsamatesse töökohtadesse hoones, valgusregulaatorite la­ vale, mõlemal pool lava asuvatele mehaanilis­ tele seadmetele, valgustajatele, allalaskesea- deldisele, valguseffektide aparaatidele, näitle­ jate ja tehnilise personaali ruumidesse ja einelauda. Signaalid antakse inspitsiendi poolt. Kuna lava töötab kahe inspitsiendiga, siis on nende asukohtadeks valitud näitelava avause mõlemapoolsed küljed, kuhu on üles seatud saatekeskkohad. Peale selle leiti tar- vilikiüvs valgusregulaatori lavale üles seada oma saatekeskkoht, et võimaldada signaali- seerimist lava mehaanilisele osale, alla- laske seadeldisele, effektide aparaatidele, lava portaalile, valgusvankrile ja projekt- sioonikabiinile. Nii on kogu signalisat­ siooni seadmes ehitatud kolm saatekohta. Saatekohtadest on inspitsientide saatekohad ehitatud pulditaolistena, kuna valgusregu­ Esimese inspitsiendi ametkoht. Lava signali­ laatori lava saatekoht on ehitatud seinapeal- satsiooni keskjaam ühes riietusruumide tele­ foniga, kõnepiinkt maja- ja välisühendusteks sena. Signaalide edasiandmiseks on tarvita­ ja ühendukoht elektrilisele taktiandjale. Selle tud vajutusnupud, millised on osalt vabalt- kõrval kõnepiinkt lavatelefoni seadmele, üleval liikuvad, osalt arreteeritavad. Signaalseade eesriide seisundi näitaja. töötab 60-voldilise vahelduvvooluga, milline saadakse valgusvõrgust vastava transformaa­ ruudu lambiga vastava relee kaudu on ühen­ tori kaudu. Signaali saatmine teostub nii, et duses. Teistes saatekohtades ühes sellega sü­ iga teine saatekoht võib kindlaks teha, kas tib „kinni“ märklamp vastavalt vajutatud nu­ tarvilik signaal on ära antud või mitte. Üht­ pule. Saatekohas alla vajutatud nupp jääb sel­ lasi on üles seatud nõudmine, et saatja kaudu lesse seisundisse arreteerimise seadeldise abil, peab olema võimalik kindlaks teha, kas antud kuni see vabastatakse. Inspitsient vÕib seega val­ signaal on sihtkohas vastu võetud. Antud käsk­ misoleku aja väldet valida oma äranägemise luse täpse täitmise aja kindlaksmääramine järgi ja samuti mitu signaali anda korraga. pidi olema kindlustatud. Selle nõude täitmi­ Tagasi- ja kinni -märklampide abil võib ta seks on igale saatenupule juurde lisatud ta­ alati kindlaks teha, milliseid käsklusi on annud gasiteate ja kinniolemise märklanibid. Sig­ tema või mõni muu komandokoht. Kui nupp naali ilmumine sihtkohta tähendab valmis­ vabastatakse, kustub signaal ja märgib sel­ oleku märki, selle kadumine käskluse täitmise lega täpselt toimingu täitmise aja. Selline aega. Signaalaparaatideks lavaruumis on signaliseerimise viis võimaldab lavatehniliste 1—3 ruudulised valguskilbid, milliste üksi­ toimingute juhtimist täpsusega, mis kuidagi kutel ruutudel ilmuvad vastavad käsklused teisiti teostatav pole. valguskirjas. Tähtsamate signaalide valgus­ Nupud, milliste abil signaale antakse riie­ tamiseks on aparaadis roobastiku lülitatud tusruumidesse, on vabalt liikuvad s. o. ilma kaks hõõglampi. Hõõglambid on ühendatud arreteerimata. Kutsed võib saata, kas üksi­ valgusvoolu võrku. Et mitte tekitada kahtlust, kult või grupikutsetena. Grupikutsed on mää­ kas vastav käsklus on antud või mitte, on ratud tervetele gruppidele, näiteks koor, ba- valguskilbid ehitatud sellistena, et kiri nendel lett jne. ja ei väljene mitte üksi kella helinas 219 vastavates ruumides vaid ka valguskilpidel ühenduseks ehitatud taktivastuvõtjad kujuta­ lavaruumis ja mujal. Tegelaskonna jaotus vad endast neljaruudulise valguskilbi, millede üksikkudesse gruppidesse on laiaulatuslikult ruutudele valguskirjas ilmuvad vastavad läbi viidud einelaua signalisatsioonis. Eine- arvud. Nendele arvudele vastavalt juhatab eriline koorijuht koori. Eesriide seisundite kontrollimiseks on üles seatud igale inspitsiendi kohale ja ka lava ruumi erilised valguskilbid, milliste abil määratakse eesriide seisund vastavalt igale lavapildile. Ajamõõtmise ühtlustamiseks on ehitatud tsentraliseeritud elektriline ajanäitajate sea­ de. Pea ajamõõtja on varustatud automaatse elektrilise ülestõmbe ja järeljooksu seadel­ disega, millisega on ühendatud kõik kõrval- näitajad. Kui impulside andmine haruliini- desse kuidagi peaks katkema, paneb järel­ jooksu seadeldis kõrvalnäitajad edasi töö­ tama, et need peaajanäitajast järele ei jääks. Selle seadmega koos töötab vaheaegade pikkuse määramise seadeldis. See seade on mõeldud selleks, et alati oleks täpselt teada, kuna vaheaeg lõpeb. Lava seadmistöödel on see seade abiks tehnilisele personaalile. Va­ heaja määramise seade koosneb reast pöörd- kilpidest, nagu neid raudtee jaamades üles seatakse rongide ärasõidu aja ja sihtkohtade kuulutamiseks. Kilbid pöörlevad ühes suunas ja neid võib tarvitusele võtta lõpmatu reana. Käivitamiseks on väikene mootor. Käimapan- Regulaatorilava. Ülal — lava signalisatsiooni saateseadeldis ja teatesaatja valgustajatele. Allpool — vaigustuskilp teadete vastuvõtmiseks vaatluspunktist. All — lava telefoniseadme kõnepunkt.

lauda antud signaalid panevad kellad heli­ sema ja valgustavad valguskilpidel ruudu vastava grupinimetusega. Eriotstarvega signaalseadmed täiendav,ad kogu seadet. Tagalaval on ehitatud erisig­ naalseade kuplisõiduks, tõstmiseks ja allalask­ miseks. Selles seadmes on kolm saatekohta, millised üles seatud mitmes kohas laval ja töötavad viieosalistele valguskilpidele. Esime­ sel rõdul on sisse seatud vaatluskoht lava­ pildi jälgimiseks, milline signaalseadme kaudu on ühenduses valgusreguleerimise lavaga. Ühenduse loomiseks lava ja tagalava osa­ dega, milledelt orkestrijuhti näha pole, on üles seatud eriline signaalseadeldis „elektri­ line taktiandja“. Orkestrijuhi puldile on saa­ tekohana ehitatud eriline neljaosaline klavia­ tuur, sisseehitatud kontaktidega. Lavaruumi on üles seatud kontaktid ringikantava saate­ koha ühendamiseks. Kohakindlad ja valik- Elektrilise taktiandja saatja ja vastuvõtja.

220 duna mootor töötab seni, kuni vastav seadel­ nõrga voolu juhtmestik on eranditult paigu­ dis teatud kontaktini jõudes seade välja lülib tatud terastorudesse selleks, et kindlustada ja vastava arvuga kilp nähtavale jääb. selle kaitset vigastuste vastu ja võimaldada Tulekaitse seadmes on üles seatud 250 au­ juhtmestiku head kontrolli. Samuti oli või­ tomaatset maksimaalsaatjat, millised on jao­ malik kõiki releesid ja muid aparaate asetada tatud 20-nele teatejuhtmetele, ja 30 vajutis- tolmukindlatesse kappidesse, millega kindlus­ nupuga saatjat. Mõlema seadme jaoks on tati nende korrashoid ja järelvalve. ühine vastuvõtte kilp, milline on asetatud la­ vale tuletõrje seisukohale. Iga teate juhe töö­ tab kahele hõõglambile. Teate seade on ühen­ duses avaliku tuletõrje häireseadmega nii, et häire puhul teatrihoones avaliku häirevõrgu kaks teatekohta töötama hakkavad. Vastu­ võtte kilbile on paigutatud ka koduse häire kontaktid. Kuus häire kontakti on üles sea­ tud trepikodadesse. Häire kelladeks on mootor-kuiilkellad, millised töötavad 110 vol­ dilise alalise vooluga, missugune saadakse hädavalgustuse seadme akkust. öövahtide ringkäikude kotrolliks on seade, milline on ühendatud häireseadeldisega selleks, et õigel ajal mittetehtud kontrollmärkide ärajäämist ära märkida. Dresdeni riigiteatri telefoni-keskjaam. All — vastuvõtte seadeldis, üleval paremalt — lisa- Vooluallikatena signalisatsiooni seadmele seadeldis välisühenduste ümberühendamiseks on, väljaarvatud need osad, millised töötavad nõuetavatele kõnekohtadele. võrguvooluga, kolm 24 voldilist akkupatareid ühes tarviliste tagavarapatareidega; viima­ Dresdenis riigi teatris on omavaheliseks sed on seatud vaheldumisi töötamiseks. Laa­ ja välisläbikäimiseks üles seatud Neha-süs- dimiseks on tarvitusel kuiv-õgvendajad 3 ja teemi telefoni-keskjaam. Sellesse keskjaama 1 ampeerilisi laadimisvoolu tugevusega. Nen­ on ühendatud kuus välis- ja 90 sisekõne dest patareidest esimene töötab telefonisead- kohta, milliste kaudu on ühendatud amet- mele, teine tulekahjuhäirele ja kolmas tervele kohad suuremate läbikäimise nõuetega. Sise- reale signaaliseadmeist nagu ajanäitajate, ühendused ja ühendused hoonest väljaspoole vaatekoha, regulaatorilava, vahtide kontrolli sünnivad automaatselt, kuna väljaspoolt saa­ seadeldised. buvad ühenduste nõudmised tulevad eraldi Selle laialdase signaalisatsiooniseadme täita.

Kas teate?

Selle pealkirja all esitame lugupeetud luge­ 7. Millal kasutatakse nullimist? jaile mitmesuguseid küsimusi elektri alalt. 8. Kas nulljuhet tuleb maandada ja kus? Püüdke oma teadmisi kontrollida ja leida õiged 9. Kuidas tulevad nullida liikuvad voolu­ vastused, ilma, et kasutaksite teiste abi. Leitud tarvitajad? lahendused võrrelge järgmises numbris ilmu­ vate vastustega. 10. Kas on nulljuhtm ega võrgus lubatud 1. Mida tuleb mõista maandamise all? maandamine ja kuidas? 2. Mida nimetatakse maandajaks? — maan- 11. Mida tähendab kaitselülija? — kaitse- damis j iihestikuks ? lülimine? 3. Millal tuleb kasutada maandamist? 12. Miial tuleb kasutada kaitselülimist? 4. Kuidas võib teostada maandamist? 5. Mida tähendab nullimine? 13. Mida nimetatakse kaitsejuhestikuks? 6. Mida nimetatakse nulljiihtmeks? —■ null- 14. Missugused põiklõiked tiilevad kasutami­ juhestikuks? sele kaitse juhestikus?

221 Vastused eelmises numbris esitatud perioodidega; mõlemal viisidel on hea küsimustele. pöördemoment, kuid viimast käivitamise- 1. Kuna tähtlülimisel ainult 58% nimipin­ viisi kasutatakse ainult erijuhtumitel. gest kasutamisele tuleb, langeb käivita- 4. Mootori tühijooksu võimaldavate isetööta- misvõime ühele kolmandikule sellest, mil­ vate mehaaniliste käivitajate (lendjõu line see oleks täis nimipinge juures. Seda rihmarattad, käivitamisvõlvi sidestajad) käivitamisviisi võib kasutada seadmetes, abil, millised lendjõu mõjul käivitatava kus mootor käivitatakse koormata ehk vä­ tööstusmasina liikuma panevad vaid siis, hese koormaga. kui on saavutatud teatud tiirude arv. Tar­ 2. Kahe mähisega ankru (Boucherof-ankru) vitatakse ka käivitamise rihma rattaid, ehk pöördvoolu ankru abil. Esimene nime­ millistel rihm käsitsi lahtiselt rattalt kin­ tatuist omab kaks pealestiku asetatud nisele lükatakse. mähist, millistest välimine on suure- ja 5. Tiirude muutmine on võimalik, kuid mitte sisemine väikeoomilise takistusega. Kuna täiuslikult. Praktiliselt pole tarvitatav omainduktsioon tekib vastupidiselt mä- reguleerimine ettelülitatud takistuste abil, histe takistusele, surutakse ankruvool käi­ sest staatori pinge alandamisega langeb vitamisel suure juhtme sageduse tõttu ka pöördemoment kahekordselt. Pealegi on välisesse mähisesse, kus omainduktsioon see teguviis ebamajanduslik, sest takistu­ on väike ja oomiline takistus suur. Suur sed tarvitavad ära palju voolu. Induktiiv­ käivitamisvõime madala käivitamisvoolu sete takistuste tarvitusele võtmisel seda juures on saavutatud. Sarnased on asja­ pahet küll ei oleks, aga poleks ka kasu, olud ka pöördvoolu ankrutega. Nende voo- sest võime kaotuste tõttu libisemine oleks luväljasurve mootorite paheks on nende suurem. Juttu võiks olla ainult kahest vii­ madal kasutegur. sist: 1) staatori nabade ümberlülimisest; 3. Peaasjalikult kaks: a) mootorid astmelise 2) käivitusvoolu perioodide vähendamisest. ankruga ja lendjõu (tsentrifugaaljõu) 6. Reguleerimine nabade ümberlülimise abil, käivitajaga, milledel ankruga kaasatiir- kus erilise ümberlülija kaudu voolu all lev eeltakistus käivitamisel astmeliselt olevate mähiste paaride arv muudetakse, välja lülitakse ja milline teatud tiirude on kasulik, sest selle tarvitamisel ei teki juures lühiühendub; b) mootorid kahe mingeid kadusid nii kui takistuste tarvita­ ankruga, millistel kaks mitmesuguste mä- mise puhul. Kasulikkuse kraad on parem histega ankrut asetatud ühele võlvele. võrreldes takistus-reguleerimisega, tiiinide Mähised on käivitamisel lülitatud vastu­ arv kindel igasuguse koormatuse muutmi­ pidiselt, nii et ainult väike tasandusvool sel. Paheks on ainult, et tiirud võib muu­ neid läbistab, mille tõttu hea pöördemo­ ta ainult suurtes astmetes ja et mitme­ ment vähese käivitamisvoolu tugevuse juu­ suguse naba paaride arvu juures lülija res on kindlustatud. On vastav tiirude arv on väga keeruline ja tekivad elektrilised käes, lülib lendjÕulülija mähised roo- ja magneetilised pahed. (Kasulikkuse bastiku ühendusse. Veel võib nimetada kraad halveneb.) automaatselt töötavat impedants-käivita- 7. Abinõud, millised võetakse tarvitusele jat ja lõpuks käivitamist vähendatud inimelude kaitseks puudutamispingete vas-

222 tu, loetakse kaitseabinõudeks. Puudutamis- 65 volti; kuid käsilampides ja käsitsi pinge on pinge, milline tekib mingi vigas­ käsitatavates riistades, milliseid tarvita­ tuse tõttu seadme mittevoolu j ühtivate me­ takse kateldes, on lubatud ainult väike­ tallosade, nagu masinate ja aparaatide pinge. kerede, käsirataste, käepidemete jne. ning 10. Kaitset võib saavutada inimese isoleeri­ maa vahel. mise teel vastavast seadme osast isoleer- 8. Kaitseabinõud tulevad tarvitusele võtta, ainega kaetud käepidemete, käsirataste, kui on ette näha hädaohtlikkude pingete isoleerainest kestades aparaatide, juhtme tekkimise võimalus. Seadmetes, milliste isoleerimise jne. kaudu, ehk inimese iso­ pinge maa suhtes on üle 250 voldi, on see leerimise kaudu maast vastavate põranda­ tingimata tarvilik. Seadmetes pingega alla katete abil. 250 voldi maa suhtes vaid siis, kui isolat­ 11. Isoleerimine on kasutatav kaitseabinõuna siooni normaalset seisiikorda ei saa pide­ ainult juhtixmitel, kui isolatsiooni vastu­ valt alal hoida kas niiskuse, soojuse või keemiliste mõjude pärast ehk muudel pidavusega võib arvestada aastate vältel. sarnastel põhjustel. 12. Metallosade lakeerimine ja emailleerimine, 9. Eluruumides pole eriline kaitse tingimata samuti juhtmete ilmastik-kindel kate pole tarvilik, samuti seadmetes pingega kuni isoleeriva kaitseabinõuna vastuvõetavad.

Uus kondensaator häiretõkestamiseks. Häiretõkestamise abinõude ehitamine vä­ Nöörkondensaator on ehitatud tarvitami­ hematele majapidamis- ehk tööstusmasinatele seks vahelduvvoolu võrkudes pingega kuni ei ole ruumi puuduse tõttu alati teostatav. 220 V. ja alalisvoolu võrkudes pingega kuni Ruumi küsimuse kõrval aga tuleb veel arves­ tada asjaoluga, et häiretõkestamise tööd te­ hakse sagedasti isikute poolt, kellel sel alal on vähe vilumust. Et võimaldada säärastel juhtumitel häiretõkestamise seadeldiste ta­ gant järele külgeehitamist vastavalt tugev- voolu eeskirjadele, on Saksa elektritööstuse poolt lastud turule eriline nöörkondensaator, N öörkondensaator. milline täidab ka mitte-kohtkindla masina ühendusjuhtme aset. Erilist maandamisjuhet 440 V. Oma otstarbekohase ehitusviisi tõttu ehk kaitselülitust pole tarvis, kuna konden­ näib kondensaator elektriliselt ja mehaanili­ saator on varustatud kaitsemahtuvusega. selt olevat vastupidav. Kondensaator on kinnitatud vulkani seeri­ Kondensaatorit võib kasutada ka kõige mise teel 2,20 mtr. pikale kolmesoonilisele raskematel töötingimustel, näiteks töötamisel kummijuhtmele NLH 3X0,57.. elektri-käsipuurmasinatega.

Kuidas eemaldada katlakivi. Elektriga isoojendatavate veenõude 1) Eestkätt tulevad küttekeha ja seintele teatavasti koguneb n.n. katla' soojuspnraja teha voolu vabaks välja- kivi. Katlakivi eemaldamisele tuleb lülimise* ja kaitsekorkide väljakeera- asuda vaid siis, kui see osutub mööda­ mise teel. pääsematuks, s.o. siis, kui veesoojen- daja mahtuvus on silmnähtavalt vähe­ 2) Vee juurdevool aparaati tuleb nenud ja soojaveetoru avaus on suu­ lõpetada. resti kivistunud. Katlakivi eemaldami­ S) Soojendaja tuleb veest tühjaks se töid tuleb teha järgmises järjekor­ lasta; survesoojendajatel selleks ju­ ras. huks soojavee poolel kraan avada. 223 4) Flants, küttekeha ja soojuspii- 6) Flantsi tihendus tuleb uuendada. raja tulevad välja võtta ja katlakivist 7) Flants tuleb kohale panna. Siin hästi puhastada. Puhastamiseks võib kohal tuleb tähele panna, et flantsi tarvitada > haamrit, kraapimisrauda, lahtisurumise kruvid oleksid täiesti traatharja ja vajaduse korral ka ben- tagasikeeratud ja ei segaks selle kinni- siinilampi. Tsingikorra vigastamise tõmbamist. Vigastatud ehk katkiläinud vältimiseks tuleb toimida hästi ette­ kruvid asendada uutega. vaatlikult. 8) Soojendaja veega täita ja tihen- 5) Katlaseintel leiduv, kergesti dused järel proovida. eemaldatav kivi tuleb kõrvaldada püh- kimise teel ehk kergelt maha kraapida. 9) Kõik elektrilised ühendused jälle Kivi, mis katlaseintele veel kõvasti korda seada ja Õieti töötamise suhtes kinni jääb, ei kahjusta katelt ja seda järel proovida. polegi tarvis eemaldada. Teatud koos­ 10) Kaitsekatte külgepanemisega seisuga veeliikide tarvitamise puhul on on soojendaja jälle seatud töökorda. see kivikiht metalli kaitsena isegi soo­ 11) Seadet tuleb peale esimest küt­ vitatav. mist kontrollida.

Ringi ümber maailma. Purskaeviide seadmed. Iga linnavalitsus Ülejäänud joad on paigutatud kahes grupis hoolitseb jõudu mööda kodulinna kaunista­ keskmise joa ümber; väliste jugade ringi läbi­ mise eest. Rohelis vööde ja väljakute ning mõõt on 5 meetrit ja sellesse on paigutatud lillepeenarde kõrvale on viimasel ajal jällegi 14 juga. Iga jugadegrupp võib üksikult töö­ päevakorrale kerkinud purskaevude ja igasu­ tada, mis võimaldab kogu seadme üldpilti guste veevärkide .seadeldised. Ilus kaev, kunst­ soovi järele muuta. Valgustamiseks on üles lik kosk ehk purskaev tiigis sellise väljaku seatud 14 allvee-helgiheitjat. Need on paigu­ keskkohana võib ka pimedal ajal pakkuda tatud jugatorude vahele ja on varustatud meeldivat naudingut, kui neid otstarbekoha­ värviliste klaasruutudega, millised vastava selt valgustada värviliste tuledega. Suured kontaktseadeldise abil vahelduvad. edusammud, millised viimasel ajal on tehtud Sellele purskaevule sarnane seade ehitati allvee helgiheitjate ehitamisel, on omalt poolt hiljuti Smürna linnale, Väike-Aasias, suure­ palju kaasa aidanud, et säärased veeseadel- masse linna poolt ehitatavasse kultuurparki. dised ikka rohkem võetakse kasutamisele. Seda seadet toidavad veega kaks pumba- Lääne-Euroopas on suur hulk sääraseid kompleksi 11 kW võimega ringvoolu põhi­ seadmeid püstitatud 1935. aastal ja eriti mõttel. Üles seatud on 15 jugatoru, mis on 1936. aasta kevadel kasutamisele võetud Sak­ võimelised tunnis välja paiskama 250 mtr^ samaal. vett. Selle purskaevu aluspinnaks on suur ovaalne veekogu, mille suurim läbimõõt on Nendest seadmetest oleks nimetamisväärt 30 meetrit. Seda veekogu võib aga soovikoha­ Sinaia linna juures asuva Eumeenia kunin­ selt muuta, sest jugatorud on jaotatud nelja gale kuuluva lossi „Pelishori“ aeda ehitatud gruppi, millised võib töötama panna üksikult, purskaev. Selles seadmes on üles seatud 25 kuna need toidetakse eraldi torustikkude jugatoru, millised on võimelised ühe tunni jooksul 1200 mtr^ vett läbi laskma. Vesi nen­ kaudu. Valgustamiseks on üles seatud 36 hel­ dele joadele on juurde juhitud mägestikus giheitjat, milliste värvide mäng loob suure­ pärase vaatepildi. asuvast veekogust 12 atm rõhuga. Kõrge rõhk kasutatakse eriliste kokkuhoiu jugatorude abil Uusim kartiilikoorimismasin. Elektriga töö­ lõplikult, et saavutada veetagavara kokku­ tav kartulikoorimismasin on ammugi juba hoidu. Sellises seadmes tarvitatakse tegelikult leidnud kasutamist välismail suuremates võõ­ ainult üks kolmandik harilikes seadmetes tar­ rastemajades, restoranides ja igalpool, kus visminevast veehulgast. Purskaevu seadme koorimistöid suuremas ulatuses ette tuleb. Vii­ keskmine juga on 50 m/m läbimõõduga ja masel ajal on see aparaat ehituselt täienda­ suudab paisata vett 30—35 mtr kõrgusele. tud. Uued masinad on sellepoolest paremad.

224 et nad müra ei tee. Endistes masinates tar­ toitainet, vaid hoitakse alal ka kartuli toite- vitusel olevate hammas- ja tignrataste ase­ väärtus, kuna kartuli toitvamad osad asetse­ mele on üksikosade käimapanemiseks tarvitu­ vad selle kooi’ealustes kihtides. Masinad, mil­ sele võetud kiilrihmaga käivitamise viis. Sa­ liseid alles hiljuti hakati valmistama, on tu­ muti on masin vahendita ühendatud 0,3 PS geva ehitusega ja hea väljanägemisega, nii m.ootoriga, mis võimaldab ratasülekande ära­ et neile pikka tööiga võib ennustada. Kogu jäämist. Ühendada võib masinat hariliku val- masin ühes mootori ja jätistekastiga kaalub gusvoolu võrku. Koorimistrumli materjalina 158 kg, on 100 cm kõrge ja 75 cm lai. on tarvitatud terasplaate sillyumkarbiidkat- Tallinnas praegu meie teada sellist masi­ tega, milline kindlustab masina takistamata n a t kasutam isel ei ole. Endistel aegadel oli tööd 5 aastaks. Jätistekast ja koortesõel on Kirsteini kohvikus kartulikoorimismasin tar­ paigutatud masina allossa, kust kaudu ka pe­ vitusel, milline praegu vististi Aegna mere- suvesi ära juhitakse. Masin on võimeline kindlustes töötab. Ja muidugi kasuga, sest on minimaalse voolukulu juures tunnis koorima ju teada, kuidas meie sõdur kartulikoorimist 100 kg kartulaid; sealjuures on kadu koortele võtab: „pool maha ja kokk on süüdi, et supp kõigest 8—10%, vastandiks 18—16% käsitsi vedel!“ koorimisel. Selliselt ei hoita kokku mitte üksi

Mida vaja teada.

Sina pead pühapäeva pühitsema. 1) kogu päeva — palvepäeval, suurel ree­ Riigivanema poolt on 17. märtsil k. a. an­ del, surnutepühal ja 1. jõulupühal; 2) alates kella 18 — vaiksel laupäeval ja. tud dekreedina Pühade ja puhkepäevade sea­ jõululaupäeval; dus. Selle seaduse järgi riiklikkudeks püha­ 3) alates kella 23 — suurel neljapäeval; deks ja puhkepäevadeks loetakse järgmised päevad: 4) kella 3^10 kuni 12 linnades kõigil püha­ päevadel ja pühadel, välja arvatud kevade­ uusaasta (1. ja a n u a r); püha (1. m ai). kolmekuningapäev (6. ja a n u a r); 5) kella 3411 kuni 13 maal alevites kõigil iseseisvuspäev (24. veebruar); pühapäevadel ja pühadel, välja arvatud ke­ palvepäev; vadpüha (1. m ai). suur reede; Suurel neljapäeval on lubatud ainult tõsise ülestõusmispühad, 3 päeva; sisuga avalikud ettekanded. kevadpüha (1. m a i); taevaminemispüha (ristipäev); TÖÖANDJA JA TÖÖLINE. nelipühad, 2 päeva; võidupüha (23. ju u n i); Riigivanema dekreediga 10. märtsist k. a. jaanipäev (24. ju u n i); on muudetud kriminaalseadustik muuseas ka usupuhastuspüha (31. oktoober); osas, mis käsitab tööandjate ja tööliste vahe­ surnutepüha; korda. Toome selle uue seaduse sõna-sõnalt. jõulupühad, 3 päeva. § 347. Tööandjat või käitise vastutavat Töö lõpetatakse kell 12 päeval: vaiksel lau­ juhatajat, kes süüdlane selles, et ta seaduse päeval; jõululaupäeval (24. detsembril); vana- või sundmääruse eeskirju rikkudes: aastal (31. detsembril); nelipüha laupäeval; 1) vähendas tööliste palka; võidupüha laupäeval. 2) maksis töölistele palka vekslitega, võla- Loetletud päevadel võib töö peale kella 12 kohustistega, kupongidega, kokkulepitud mär­ jätkuda ainult neis käitistes, kus töötamine kidega, kaupadega või teiste esemetega; on lubatud pühadel ja pühapäevadel Tööstus­ 3) maksis töölisele palka kaupluses, resto- ettevõtete nädala puhkepäevade seaduse põh­ raanis või mõnes teises säärases kohas; jal. Nelipüha laupäeval ja võidupüha laupäe­ 4) võttis töölistelt maksu seesuguste asjade val võib töö jätkuda ka põllumajanduses. kasutamise ees-t, mille kasutamise eest töölis­ Igasugused avalikud ettekanded, lõbustu­ telt tasu ei võidud võtta või võttis maksu sed ja rongikäigud on keelatud: suuremal määral kui lubatud;

225 5) võttis töölistele laenuna antud rahalt praktika peab olema täidetud tehniku või teh­ protsente või töölise võlakohustise kindlustu­ nikule lähedastes ülesannetes. Eksamitele il­ seks antud vastutuse eest tasu; mumise sooviavaldused esitatakse Tallinna teh­ 6) tegi palga maksmisel töölisele maha­ nikumi direktorile hiljemalt 2 nädalat enne arvamisi tema võlgade katteks, sessiooni algust ühes täpse tööde ja tegevuse karistatakse: kirjeldusega praktikat tõendavate dokumen­ arestiga mitte üle kolme kuu või raha­ tidega. trahviga mitte üle kolmesaja krooni. Eksamid tehnikutele elektrotehnika alal Kui säärane üleastumine saadeti korda kol­ korraldatakse järgmistes ainetes: mat korda või olgugi esimest korda, kuid te- 1) Eestikeelne kirjand. Icitas tööliste hulgas rahutuse, mis kutsus välja 2) Elektri teooria ja mõõtmistehnika. politseivõimu liohaleilmumise korra jalulesead­ 3) Tugewoolu tehnika. miseks, siis karistatakse süüdlast: 4) Nõrkvoolu- ja raadiotehnika. arestiga mitte üle kuue kuu. 5) Mehaaniline tehnoloogia, jõu- ja töös- Peale selle võib kohus juhul, kui süüdlane tusmasinad. pidas või juhatas käitist, välja arvatud kodune 6) Tööstuse organiseerimine ja kalkulat­ majapidamine, võtta temalt niisuguse käitise sioonid ; raamatupidamine. pidamise või juhatamise õiguse ühest kuni viie Eksaminandi soovi ja praktika iseloomu aastani. kohaselt eksamikomisjon määrab talle nimeta­ § 348. Tööandjat või käitise vastutavat tud eriainetest ühe peaaineks, milles nõutakse juhatajat, kes süüdlane selles, et ta seaduse põhjalikumaid teadmisi õppekava piirides. või sundmääruse eeskirju rikkudes: Kui eksamil selguvad eksaminandi puudu­ 1) pidas töölist palgaraamatuta; likud teadmised mõnes põhiaines, mis ei kuulu 2) ei pidanud korralikult palgaraamatut; eksamiainete hulka, nagu näiteks matemaati­ 3) ei andnud töölisele viimase nõudmisel kas, keemias või füüsikas, võib eksamikomis­ lepingu lõpetamisel tunnistust; jon määrata selles aines lisakatse. Eksamitele 4-)- kirjutas tunnistusele märkusi või tegi eksaminand vÕib ilmuda ühe või kahe ükstei­ märke, mille tegemine keelatud, karistatakse: sele järgneva eksamisessiooni vältel. rah atrahv iga m itte üle 500 krooni. Kui eksaminandi teadmised on hinnatud § 349. Tööandjat või käitise vastutavat kuni kahes aines alla rahuldava, võib ta õien­ juhatajat, kes süüdlane selles, et ta rikkus dada neis aineis järeleksamid, mida tehnikumi seaduse või sundmääruse eeskirju: direktori korraldusel võib pidada ka väljas­ 1) tööinspektorile vastutava juhataja või pool sessiooni. selle asetäitja määramisest teatamise kohta; Eksamite maks on 35 krooni, mis tasutakse 2) palga-arveraamatu või palgalehtede pi­ enne eksamite algust. Iga järeleksami eest damise kohta; tuleb täiendavalt tasuda 7 krooni. 3) tööliste varustamiseks kaupluste ava­ mise ja neis kauplemise kohta; STREIKIDA VÕIB VAID SEADUSLIKUS 4) sisekorramääruste koostamise ja välja­ KORRAS. panemise kohta, karistatakse: Riigivanema poolt 5 märtsil k. a. dekree­ rahatrahviga mitte üle kolmesaja krooni. dina antud Töötülide lahendamise seadusega EKSAMID TEHNIKUTELE. on muudetud ka vastav osa kehtivas Krimi­ Haridusministri poolt on Inseneride, arhi­ naalseadustikus. tektide, keemikute, tehnikute ja maamõõtjate Süüdlast osavõtmises streigist niisuguses Icutsetegevuse seaduse põhjal 18. veebruaril käitises, kus streikimine keelatud vÕi kus k. a. välja antud Tallinna tehnikumi juures streikimist alatud seatud korra vastaselt, uus Ivorraldatavate tehnikute ja maamõõtjate kut­ seadus karistab arestiga mitte üle 3 kuu või seeksamite määrus. Kuna määrus näeb ette rah atrah v ig a m itte üle 300 krooni. elisameid ka tehnikutele elektrotehnika alal, Süüdlast õhutamises streigile niisuguses peatume veidi sellel määrusel. asutuses või käitises, kus treik keelatud või Eksam id toim uvad 1937., 1938., 1939. ja kuhu ta ei kuulunud töölisena, või õhutamises 1940. a. 1. aprillist alates. Iga eksamisessioon streiki algama seatud korra vastaselt, karis­ vältab üks kuu. Eksaminandi üldharidus peab tatakse arestiga mitte üle 6 kuu või rahatrah­ vastama põhijoontes keskkooli täiskursusele. viga mitte üle 500 krooni. Viimane karistus Kutsetegevuse seaduse järgi nõutav 6-aastane tabab süüdlast ka siis, kui streiki ei järgne.

226 Meie lugemislaualt. „Tööstusõpilaste hädast“ Kuidas on selle poolest lood tööstus- kirjutab Pärnu tööoskusameti esimees õpilastega elektrotehnika alal? Kas J. Sulengo „Uus E e s t i’s“ (24. IIL ühingu osakonnad ei võtaks vaevaks 37). meile teatada olukorrast? Teatavasti maksab meil kord, mille järele noor inimene, kui ta soovib õppida mõnd nii- sugTist ametiala, mis on võetud meistrite, õp­ Töölisühingute Keskliidu häälekand­ pinud tööliste ja tööstusõpilaste seaduse alla, ja ,,Tööliste Hääl“ (nr. 3 —1937) peab sõlmima oma meistriga õppelepingu ja kurdab, et meie tööliskonna keskel on selle siis registreerida laskma kohalikus töö- väga palju lahkuminekuid ja küsib, — oskusametis. Niisugust isikut nimetatakse mis on siin ametiühingute ülesanne? seaduse keeles tööstusõpilaseks. 1935. aasta Muidugi mitte nende lahkuminekute üles­ 1. juulist alates lubatakse õppinud töölise ek­ otsimine, — vastab autor, — veel vähem samile vaid neid noori, kel on selja taga õppe­ nende õhutamine ja süvendamine, vaid iga­ aeg meistri juures ja kes saavad esitada töö- suguste abinõudega ainult selle oskuseametile testaatraamatu meistri märku­ esiletõstmine, mis ametiühing u- sega, et õppeaeg on läbi ja et raamatu omanik lises tegevuses võib aidata luua võib minna õppinud töölise eksamile. Seaduse üksmeelt. Meil on aga kahjuks kuni vii­ § 10 nõuab peale selle veel kutsetaotlejalt kas mase ajani tarvitatud vastupidist käitlemis- tööstusõpilastekooli lõpetamist (muidugi neilt, viisi. Vastolude sumbutamise asemel on pee­ kes elavad ja õpivad ametit säärase kooli piir­ tud õigemaks neid veel õhutada. Selle tõendu­ konnas) või selle kooli kursuse ulatuses vas­ seks ei tarvitse hakata tooma näiteid meie tamist kutseeksamil kavas loetletud teoreeti­ tegelikust elust, sest neid teab iga ameti- listes ainetes. ühinglane enam kui küllalt. Sellest on aga Kuna tööstusõpelastekooli kursuse lõpeta­ tingitud meie sisemine nõrkus ja meie ei saa mine ja selle kooli kava ulatuses vastamine iialgi oma ametiühingulisele liikumisele jalgu eksamil on enam-vähem õpilase oma asi, seega korralikult alla, kui meie ei oska rakendada selle nõude täitmine ripub ära õpilase omast oma tegevuse teenistusse seda vabaametiühin- heast tahtest, siis ei saa seda ütelda õppe- gulise õpetuse tarkust ja ei leia eneses nii lepingust. Leping sõlmitakse ikka vähemalt palju jõudu, et saaksime üle hingelisest väik­ kahe isiku vahel, ja kui peremees õpilasega lusest. Meil on — tunnustagem seda — tänu lepingut sõlmida ei soovi, siis ei ole õpilasel senisele ametiühingulisele tegevusele — kuju­ midagi sinna parata. Ja elu ongi nüüd näida­ nenud juba üsna suur kaader kogenud ameti- nud, et on olemas väga palju peremehi, kes ühingulisi tegelasi. Kuineidkõike saaks ei soovi sõlmida õpilasega õppelepingut ja seda rakendada kooskõlastatud ameti­ lepingut registreerida tööoskusametis, mille ühingulisele tööle, siis ei tarvit­ tagajärjel noor inimene õpib küll ameti ära, se meie enam varsti kõnelda ame- kuid ei pääse kutseeksamile ja jääb seaduse tiühingulise liiktimise kriisist ees eluajaks mustatööliseks .. . Eestis...

Tallinnas avatakse kutsekool elektrotehnika alal. Haridusministri A. Jaaksoni poolt ajakir­ annaks koolilõpetajaile teatud kutselised õi­ jandusele antud seletuses koolivõrgu uuest gused. kavast on muuseas tähendatud, et käesoleval See küsimus oli juba läinud aastal linna­ aastal kavatsetakse avada Tallinnas linna valitsusel arutamisel ja linnavolikogu võttis täienduskutsekool elektrotehnika ja ehituse vastu otsuse — vastava palvega pöörduda hari­ alal. dusministri poole. Kuigi viimane pooldas kooli Siin õieti pole tegemist uue õppeasutu­ ümberkorraldamist kutsekooliks, tuli selle ka­ sega, vaid olemasoleva täienduskooli ümber­ vatsuse teostamine krediidi puuduse tõttu edasi korraldamisega. Nimelt on kavatsus Suure lükata. Nüüd lubab haridusministeerium võtta Kloostri tänaval, 16, asuvat linna poeglaste riigikassa kanda kooli õppejõudude palgad. täienduskooli, mis tegutsenud ligi kümme aas­ Ülejäänud kooli ülespidamise kulud kannab tat, võtta riiklikkude kutsekoolide võrku, mis linnavalitsus.

227 ühes kooli ümberkorraldamisega, mis aset Linna koolivalitsusele teeb muret kooli­ leiab veel tänavu aasta, tulevad laiendamisele ruumide kitsikus. Kuna laiendamisele tulevad ka õppekavad. Kool töötab ka tulevikus kahes kooli õppetöökojad, siis muutub asi veelgi tä- osas — elektrotehnika ja ehituse alal. Õppe­ baramaks. Kuid koolivalitsus loodab ka seda aeg jääb endiselt 2-aastaseks. küsimust lahendada lähemas tulevikus.

Elektrotehnilisi ülesandeid. 19. ülesanne. 21. ülesanne. Voolumõõtja ankur teeb 4 800 tiiru 1 kWh. 1,2 meetri kõrgusel üle laua ripub 40-wati- Lambi sisselülimisel vältab üks ankrutiir 10 line lamp. Kui suur on luksides valgustiis- sekundit. Mitme watiline on lamp? tugevus lauapinnal? 20. ülesanne. 22. ülesanne. Alalisvoolu-mootorit, mille töövool on 35 Juhe projektsiooniaparaadi juurde 30-am- amp., ühendab 54 meetri pikkune ja 10 mm- peerilise looklambiga on 33 meetrit pikk. Võr- põiklõikega vaskjuhestik vooluvõrguga, mille gnivoolu pinge on 110 volti. M issugust NGA pinge on 220 volti. Kui suur on pingekaotus? traati tuleb võtta juhtmeks?

Eelmises numbris ilmunud ülesannete lahendused. ülesanne 15. Ülesanne 17. Kestvalt koormamiseks mitte, sest Sellised juhtumid tulevad ette õhuliinide T E 440 . 100 . G I 0,9 Amp. ehitamisel. Valemi 1 z= jargi arves- R 500 ^ q . y tame traadi pikkuse: Takistus läheks tuliseiks. Kui ei ole lubatud 0,5 amp. ületada, oleks kõige kõrgem lubatav G = traadikera kaal kg. q = traadil põiklõige mm^. pinge takistusele E — I . R = 0,5 . 500 = 250 v. }' = erikaal vasele = 8,93 (alumiiniumile Ülesanne 16. = 2,69). 1500 Voolutugevus oleks = 12,5 amp. 120 Ülesanne 18. 2 1.1 voolujuhtivus k vasele — 57; e = . N 12 . 736 k . q I - 2 .16,5 . 12,5 „ _ E . eos ip . 1,732 380 . 0,8 . 1,732 =—67T2;b— = ™'“' = 16,6 amp.

Elektrikute ühingus. ühingu esimees 0. Gerber loobus juha- Ühingu juhatus uues koosseisus arutas eel­ tusliikme kohustustest. Juhatus valis uueks seisvat tegevuskava. esimeheks A. H a p s a l’u. Juhatuse koosseisu Juhatus leidis vajalikuks rohkem senisest täiendamiseks kutsuti juhatusse järgmine panna rõhku organiseerimistööle. Eestkätt juhatusliikme kandidaat — J. Vanamöl­ tuleks kiiremas korras ümber töötada ühingu der, keda valiti ühingu varahoidjaks. praegune põihikiri, et luua avaramaid võima­ lusi uute liikmete vastuvõtmiseks. Teiseks ju­ Ühingu nimele saabus Tallinna linna elek­ hatus otsustas astuda tegelikke samme elekt­ trijaam a ringkiri 12. m ärtsist k. a. nr. 22 all, rikute palgaolude ja töötingimuste paranda­ milles elektrijaama juhatus muuseas teatab: miseks, luues selleks vajaduse korral lähemat „Seoses lähemal ajal kehtima hakkavate kontakti Töölisühingute Keskliiduga, kelle „uute tariifidega, tuleb Teil 1. aprillist 1937. liikmeks, teatavasti, on ka Elektrikute Ühing, „aastal kõigi korterite ja äri- ning tööstus- „ruumide põrandapinna suurus (m-) märkida „siseseadme paberile ja installatsiooni plaanile. Ühingu juhatus, vastu tulles liikmete soo­ „Põrandapinna arvestamisel tuleb mÕõta kor- vile, otsustas korraldada ühingu ruumides „teri või ruumi pindala seinast seinani.“ Lühikejalg, 6, kord nädalas, igal neljapäeval, kella 19—22 koosviibimised ühingu liikmetele.

30. aprillil 1937. aastal. R. Tohver & Ko trükk. Tallinnas 1937.