ELEKTRIK ELEKTROTEHNILINE AJAKIRI. ILMU3 6 KORDA AASTAS. Aprill, 1937. a. Nr. 12 III aastakäik Tellimise hinnad: aastas 2 kr., a a s t a s 1 kr. Kuulutuste hinnad; 1 Ihk. 30 kr., ^2 Ihk. Üksiknumber 35 senti. 15 kr., '/■'! Ihk. lO kr., '/-) Ihk. 8 kr.. Vs Ihk. 4 kr. Posti jooksev arve 539. Kuulutused tekstis ja kaane väliskülje Jooksev arve Tallinna Majaomanikkude Pangas. 30 protsenti kallimad, kaane sisekülje Tellimisi võtavad vastu kõik postiasutused Eestis. lO protsenti kallimad. Toimetus ja talitus : Tallinn, Lühikejalg 6. Tel. 477-17. Korduvate kuulutuste pealt hinnaalandus Avatud kella 9—11. kokkuleppel. Väljaandja: Elektrikute Ühing. Vastutav toimetaja; O. G erber. Palgavõitlus ja streikimise õigus. Härra Riig-ivanema poolt on 5, märt­ komisjonile või lugeda asjatoimetus sil k. a. antud dekreedina Töötülide la­ lõpetatuks. Viimasel juhul võivad töö­ hendamise seadus, mis töölistele kind­ lised alustada streiki. lustab mõjuvaima relva palgavõitluses Kui komisjonis saavutatakse kokku­ — strekimise õiguse. lepe, siis koostab komisjon kokkuleppe Töötülide lahendamise kord on üld­ teksti, millele kirjutavad alla mõlemad joontes jäänud endiseks. Kui tööandja pooled. Ei õnnestu komisjonil kokku­ või töölised on jõudnud veendumusele, leppe saavutamine, lahendab komisjon et kokkuleppe saavutamine ei õnnestu, töötüli oma otsusega. Kui pooltelt ei tuleb pöörduda tööinspektori poole, et saabu protesti kolme päeva jooksul, ta hakkaks vahemeheks töötüli lahen­ omandab otsus sund j õu. Protesti puhul damisel. Kui töötüli ulatus ei piirdu sotsiaalminister kokkuleppel majandus­ ühes tööinspektori-jaoskonnas asuvate ministriga kas kinnitab töötülide lahen­ käitistega, vaid haarab käitisi mitmes damise komisjoni otsuse vÕi saadab tööinspektori-jaoskonnas, läheb kokku­ asjatoimetuse tagasi komisjonile uueks leppe sobitamine vanema tööinspektori otsustamiseks teises koosseisus. Uue ot­ kätte. Ei õnnestu tööinspektoril või va­ suse vastu võivad pooled jällegi pro­ nemal tööinspektoril töötüli lahendami­ testida. Protesti puhul sotsiaalminister ne, korraldab sotsiaalminister, et asja kokkuleppel majandusministriga kas lahendamiseks kutsutakse kokku töötü­ kinnitab komisjoni otsuse või jätab töö­ lide lahendamise komisjon, kuhu peale listele õiguse streikida. valitsusasutuste ja kaubandus-tööstus- Töötülide lahendamise komisjon koja esindajate kuuluvad ka tööliskoja määrab ise oma otsuse maksvuse täht­ poolt nimetatud liikmed. Sotsiaalminis­ aja. See ei tohi olla pikem ühest aas­ ter on kohustatud komisjoni kok­ tast. Otsus on sunduslik nii tööandjale ku kutsuma, kui töötüli on tekkinud käi­ kui ka töölistele. Komisjoni otsuses tises, kus streikimine keelatud. On aga toodud tingimusi võib enne otsuse töötüli tekkinud käitises, kus streiki­ maksvuse tähtaja möödumist muuta mine pole keelatud, siis oleneb sotsiaal­ ainult tööandja ja tööliste omavahelisel ministrist, kas asja lahendamise anda kokkuleppel. 209 Töölistele on keelatud alata streiki Oleme pidanud kuulma hääli, kes enne nelja nädala möödumist ajast, streikimise vabaduse piiramises leiavad millal tööinspektor asus töötüli lahenda­ tööliste huvidele vaenulikku akti. Siin misele alaliselt kestvate tööde puhul on ilmsi tegemist arusaamatusega. ja enne kahe nädala möödumist hooaja Lääne-Euroopas on möödumas aeg, kus tööde puhul. riigivalitsus kajastas kildkonna huvi­ sid. Läbi löömas on see riigivalitsemise Streikimine on lubatud ainult põh­ algtõde, et valitsusvõim peab olema justel, millede sihiks on streikijate tasakaalustavaks teguriks rahvakihtide eneste töötasude ja tööolude paranda­ ristlevates huvides. Kui see tasakaal mine. Seega on Eestis keelatud strei­ saavutatud, siis on ka loodud kindel gid poliitilistel motiividel ja nn. kaas- alus riigi edaspidiseks rahulikuks aren­ tunde-streigid. Streikimine on üldse guks. Ja see tõde surub meie päevil keelatud riigi- ja omavalitsusasutustes, tahaplaanile kõik need parteilised rüh­ samuti ka neis riigi käitistes, kus val­ mitused, kes kaitsevad kihihuvisid. Nii mistatakse või parandatakse riigikaitse on lugu ka töölisliikumises. Riigivõim võitlusvahendeid või muud sõjavarus­ ei „kaitse“ siin ei tööandjaid ega töö­ tust. Keelatud on streikimine käitistes, võtjaid. Ja kui just tahetakse siin rää­ mis on seoses liiklemisega raudteel, om- kida kaitsest, siis peaks olema selge, et riigivõim kaitseb mõlemaid pooli ühe­ nibustel või kindlatel liinidel liikuvatel tasaselt. Teisiti see ei saagi olla, sest laevadel; samuti ka käitistes, mis seo­ riigivalitsuse tegevust juhib siin üks ja ses posti, telegraafi või telefoni side­ sama mõõdupuu — rahvamajanduse pidamisega; leivatehastes, linnade val­ heaolu. gustamist teostavates elektrijaamades ja Palgavõitlus on loomulik nähe are­ gaasivabrikutes, veevärkides ja riigi nevas tööstuses ja streik on tööliste trükikojas. mõjuvaimaks relvaks selles võitluses. Nagu näha eelpool toodust, muutub Seda tunnistab ka meie seadusandlus, uue seadusega töötüli mõiste. Senise kuid teatud reservatsioonidega. Viima­ seaduse järgi loeti töötüliks vaid nii­ seid põhjustavad töölisliikumise ajaloo suguseid töötasu alal tekkinud lahku­ Õppetunnid, mis töölistele on läinud kalliks maksma, rääkimata segipaisa­ minekuid, kus ühes tööliste nõudmistega käis kaasas ka streigiähvardus. Nüüd tud rahvamajanduse kahjudest ja rii­ aga võivad mõlemad pooled paluda töö­ kide julgeoleku kõigutamisest. Ent meil pole tarviski minna nii kaugele. Eesti inspektsiooni ja töötülide lahendamise komisjoni vahetalitust ka siis, kui töö­ iseseisvuse lühike ajalugu tunneb kül­ lalt juhtumeid, kus tööliskond on pai­ tüli on tekkinud käitises, kus streiki­ mine keelatud. satud kergemeelsetesse streikidesse ja seda pahatihti nende tumedate jõudude Streigi õhutamine on keelatud isi­ ässitamisel, kes tööliste huvide kaitse­ kutel, kes ei tööta käitises, kus tekki­ mise lipu kattel urgitsesid meie riiklik­ nud töötüli. Teiselt poolt seadus keelab kude alustoede kallal. Streik on kahe- töösturitele töösulu kuulutamise käitis­ terane mõõk, mis ettevaatamatuis kätes tes, kus pole tekkinud töötüli, samuti valusalt lõikab nii relvakandjat kui ka ka töösulule õhutamise. tema vastast. Meie seadusandlus toimib Selline on üldjoontes uus seadus, mis ettenägelikult, kui ta selle ohtliku rel­ kindlustab töölistele streigiõiguse. Kuid va annab töölistele vaid neil äärmistel see õigus on tunduvalt piiratud: tööli­ juhtumitel, kus tekkinud töötüli lahen­ sed tohivad kasutada seda relva vaid damiseks tõesti muud vahendit enam siis, kui tekkinud töötüli lahendamiseks üle ei jää, kui streik. tõesti ei jää muud abinõu, kui streik. K. Reinberg. 210 Eesti elektrifitseerimine. Konjiinktuurinstituudi andmetel. Elektrifitseerimisplaani põhijooni. Ringkondlikeks avalikeks elektrijaamadeks jääksid töötama seniseist elektrijaamadest: Eesti senine elektrimajanduse areng näi­ Ellamaa turbajõujaam — Loode-Eesti va­ tab, et elektrienergia tootmine ja kasustamine rustamiseks ; tõuseb kiiresti. Elektrienergia levimiseks töös­ Tallinna põlevkivi j õu jaam — Tallinna va­ tuses, põllumajanduses, valgustuse ja koduse rustamiseks ; majapidamise tarbeiks on küllaldaselt eeldusi. Viriimaa elektri A/s. hüdro- ja põlevkivi- Laiemaulatuslik elektrikasustamine peab toi­ jõujaamad — Kirde-Eesti varustamiseks; muma järk-järgulisel elektrifitseerimisel kindla Ulila turbajõujaam — Kesk-, Lõuna- ja plaani järgi. Kiigivanem K. Päts ja Majan­ Kagu-Eesti varustamiseks. dusminister K. Selter on rõhutanud Eesti elektrifitseerimise tähtsust tööstuses, põlluma­ Lisaks sellele tuleks lähemal ajal juurde: janduses ja kodus ja deklareerinud, et elektri­ Kehra sulfaattselluloositehase jõujaam, tootmise ja kasustamise arendamist on tarvis millest on nähtud ette 1000 kW avaliku va­ rajada kindlale plaanile. Elektrienergia toot­ rustamise tarbeiks Põhja-Eesti ja loodepoolse mise ja kasustamise arendamisplaani koosta­ Kesk-Eesti osas. misele asus ellukutsutud Eesti Eahvuslik Jõu- Kokku omavad nimetatud, jõujaamad komitee. Selle töö aluseks on seatud järg­ 1937. a. lõpul võimsust 41 200' kW. mised eesmärgid: 1. Eestit on tarvilik varus­ Uue ringkondliku jõujaamana tuleks lähe­ tada senisest suuremal määral elektriga, et mas tulevikus väljaehitamisele: suurendada kogu rahva tööjõumahtu ja luua Pärnumaa ringkonnas uus jõujaam, kus­ võimalusi elektrienergiaga töötada intensiiv­ juures küsimuse alla tuleb Tori-Leevi hüdro- semalt, soodustades rahva jõukuse arenemist, jõujaam, ühenduses Ellamaa jõujaama või tur- 2. on soovitav anda elanikkonnale elektrit kul­ bajõujaamaga Lavassaare või Viluvere raba tuuriliste vajaduste paremaks rahuldamiseks. piirkonnas — Edela-Eesti varustamiseks. Tarvitajaskonna varustamine elektriener­ Tori-Leevi hüdrojõujaama küsimuse otsus­ giaga võib toimuda kõrgepinge-elektrivõrgust tamiseks on praegu koostamisel üksikasjali­ või kohaliku jõujaama elektriliinist. Selleks sed uurimused ja arvutused. on va j alik: Nimetatud kuuest ringkondlikust jõujaa­ 1. elektrienergia tootmiseks — avalikud mast tuleb lähemal ajal täiendada Ulila tur­ elektri j aam ad; ba j õu jaama seadist ja tarbe korral püstitada 2. elektrienergia laialiviimiseks kaugemalle Võhandu jõele hüdroelektrijaam Ulila jõu­ vahemaile — kõrgepinge-elektrivõrgud; jaama täiendamiseks Kagu-Eesti varustamisel. 3. elektrienergia üleandmiseks kõrgepinge- Siinkohal peab kriipsutama alla, et 1936. a. elektrivõrgust tarvitajaskonnale — kohalikud kestel on ehitatud ja 1937. a. ehitatakse juurde madalpinge-elektrivÕrgud. elektri j õu jaamu (arvatud kaasa ka jaamade laiendused) võimsusega üle 20 000 kW. Need Elektrijaamade võrgu kujundamine.