Tartum Aa M Aakonnaplaneeringu Teem

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Tartum Aa M Aakonnaplaneeringu Teem Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Tartu Maavalitsus Koostajad: Piret Pungas Katre Daniel Peep M änniksaar TA R TU M A A M A A K O N N A P LA N EER IN G U TEEM A P LA N EER IN G “A SU STU ST JA M A A K A SU TU ST SU U N A V A D K ESK K O N N A TIN G IM U SED ” 2001 - 2006 Tartu Tartu M aavalitsus 2004 - 2006 0 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Sisukord: I PLAN EERIN G Sisukord:.........................................................................................................................................1 I PLANEERIN G ................................................................................................................................1 II M ANUSED ....................................................................................................................................1 III KO O SKÕ LASTUSED ...................................................................................................................1 A SELETUSKIRI...................................................................................................................................2 1. Planeeringu eesmärk ..................................................................................................................2 2. Planeeringuprotsessi kirjeldus....................................................................................................3 3. Väärtuslikud maastikud ja nende säilimist tagavad meetmed ...................................................4 3.1. Tartumaa väärtusliku maastikud..........................................................................................5 3.1.1. M aakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega maastikud................................................6 3.1.2. M aakondliku tasandi väärtuslikud maastikud............................................................11 3.1.3. Kohaliku tasandi väärtuslikud maastikud...................................................................13 3.1.3. Potentsiaalsed väärtuslikud maastikud......................................................................18 3.2. M aastike säilimist tagavad üldised kasutustingimused ....................................................19 4. Roheline võrgustik ja selle toimimist tagavad meetmed ..........................................................19 4.1. Tartumaa tugialad ja koridorid ..........................................................................................20 4.2. Toimimist tagavad ja sidusust tugevdavad meetmed.......................................................21 5. Konfliktalad ...............................................................................................................................21 5.1. Rohevõrgustiku ristumine maanteede ja raudteedega .....................................................21 5.2. Karjäärid, maardlad, prügilad rohelise võrgustiku aladel..................................................22 6. Tartu roheline vöönd.................................................................................................................22 7. Kõrge puhkeväärtusega alad ja nende säilimist tagavad keskkonnatingimused ....................23 8. Asustuse laienemine.................................................................................................................23 9. Kõrge boniteediga põllumaa ....................................................................................................24 10. Planeeringu elluviimise võimalused ja meetmed....................................................................24 B. KAART 1 : 100 000 … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … 25 II MAN USED (köites oleval C D -l) 1. Töö “Tartumaa väärtuslike kultuurmaastike määratlemine” 2. Töö “Tartumaa rohelise võrgustiku määratlemine” III LISAD (köites oleval C D -l) A. Kooskõlastused B. M enetlusdokumendid Tartu M aavalitsus 2004 - 2006 1 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” I PLAN EERIN G A SELETUSKIRI 1. Planeeringu eesm ärk Eesti planeerimisseadus seab üheks planeeringu ülesandeks loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamise. Rohelise võrgustiku üle-eestiline üldistatud käsitlus sisaldub riigi territoriaalset arengut käsitlevas planeeringus “Eesti 2010”. 2000. aasta 19. septembril Vabariigi Valitsuse (VV) korraldusega nr 770-k heakskiidetud “Eesti 2010” põhiülesandeks on riigi ruumilist arengut suunavate ja kujundavate meetmete kavandamine ning jätkusuutlik areng. Planeerimisseaduse järgi on üleriigiline planeering aluseks maakonnaplaneeringuile. Seetõttu algatati (VV korraldusega nr 663-k 8. juulil 1999.a.) maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Planeeringu põhieesmärgis sätestati keskkonnateema põhjalikum läbitöötamine eeskätt rohelise võrgustiku käsitluse ja väärtuslikke maastikke määratlemise kaudu ning selle alusel asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste seadmine. Planeeringu kahe suurema alamteema, roheline ehk ökoloogiline võrgustik ja väärtuslikud maastikud, metoodilised juhendid on erinevad. Kui rohelise võrgustiku konstrueerimisel on peatähelepanu pööratud eluslooduse liikidele ja kooslustele loodusliku leviku võimaluste andmisele, siis väärtuslike maastike määratlemisel on lähtutud maastikulise mitmekesisuse ja ajaloo vältel kujunenud maastiku säilitamise vajadusest. M aastikulised väärtused on kujunenud reeglina inimtegevuse ja looduslike protsesside ajaloolise koosmõju tulemusel, mistõttu sageli on kohasem mõiste “väärtuslik kultuurmaastik”. Vajadus maakasutust ja asustust suunata tuleneb asjaolust, et kaasaegses ühiskonnas on tugeva ehitustegevusliku surve all eeskätt looduskaunid kohad, kuna elu- ja ärikohana hinnatakse just maastikuliselt väärtuslikku ja privaatset keskkonda. Niinimetatud valglinnastumise reguleerimata areng toob endaga kaasa maastikuliselt ja looduslikult kaunite kohtade väärtuse vähenemise või neile avaliku juurdepääsu piiramise, samuti põllumajandustegevuseks väärtuslike põllumaade hävimise, maksutulude ebaõiglase jaotumise, liiklusummikud, omavalitsuste sundkulutused sotsiaalse infrastruktuuri ja teede rajamiseks jne. Lisaks rohelisele võrgustikule ja väärtuslikele kultuurmaastikele on planeeringus määratletud Tartu linna lähipuhkealad, maakonna suuremad puhkeväärtusega alad, kavandatavad kaitsemetsad Tartu linna rohelises vööndis, kaugele ulatuvate ja ilusate vaadetega teelõigud, kaunid vaatekohad, maakonna kõrge viljakusväärtusega põllumajandusmaad ja asustuse võimalikud ning ebasoovitavad laienemissuunad. Väärtuslike kultuurmaastike ja eriti rohelise võrgustiku alade kokkupuutekohtades liiklusrajatistega, või asustusaladega võivad suure tõenäosusega esile kerkida funktsionaalsed konfliktid. Teemaplaneeringus esitatud konfliktaladel ehitustegevuse või muu tehiskeskkonna arendamisel tuleb rakendada meetmeid vastuolude leevendamiseks. Järgides teemaplaneeringut on võimalik tagada loodus- ja keskkonnakaitse aspektist põhjendatuma maakasutus- ja asustusstruktuuri kujundamine. Rakenduslikud meetmed käesoleva planeeringu elluviimiseks eeldavad detailsemate planeeringute ja kavade koostamist. Tartu M aavalitsus 2004 - 2006 2 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” 2. Planeeringuprotsessi kirjeldus Planeeringuprotsessi võib jagada kolme suuremasse etappi: esimeses toimus planeeringu alamteemade jaoks andmete kogumine ja analüüsimine, teises etapis teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” tekstiosa ja planeeringukaardi koostamine ning kolmandas etapis teemaplaneeringu kooskõlastamine. Planeeringu kahe suurema alateema, “Roheline võrgustik” ja “Väärtuslikud maastikud”, käsitlemise metoodikad on välja töötatud Keskkonnaministeeriumi tellimusena. Rohelise võrgustiku määratlemise metoodika koostajateks olid Kalev Sepp Eesti Põllumajandusülikooli Keskkonnakaitse instituudist ja Jüri Jagomägi AS Regiost. Tartumaa rohelise võrgustiku määratlemisel lähtuti eelpool mainitud metoodikast osaliselt, kasutades konstrueerimise meetodit. Rohelise võrgustiku määratlemist aluskaardi põhjal alustati 2001. aastal. Tööde teostajaks oli Kadri Kreisman Tartu M aavalitsuse majandusarenguosakonna juhtimisel. Teemaplaneeringu koostamise käigus ning naabermaakondadega kooskõlastamise tulemusena rohelist võrgustiku alade paiknemist korrigeeriti. Väärtuslike maastike metoodika väljatöötamine toimus Viljandimaa näitel ja valmis 2001. aastal. M etoodilise materjali koostajateks olid Hannes Palang, Helen Alumäe TÜ G eograafia instituudist. Sellele metoodikale baseeruv Tartumaa väärtuslike maastike väljaselgitamine viidi läbi 2002.-2003. aastal. Andmete kogumine, alade valik ja hindamine ning kaardile kandmine toimus algselt Piret Pungase (Tartu ülikoolist) ja hiljem Age M erila (Eesti põllumajandusülikoolist) poolt. Tartumaa väärtuslike maastike määratlemise töö valmis 2004. aasta maikuus. Väärtuslike maastike hindamisele lisandus Tartumaa esteetiline hindamine, mille teostajateks olid Age M erila ja Nele Nutt EPM Ü Keskkonnakaitse instituudist. Töö koondab infot Tartumaa teedelt avanevate väärtuslike vaadete kohta. O lulisemad on käesolevas planeeringus esitatud planeeringukaardil. Samuti on planeeringuprotsessi erinevatel etappidel olnud suureks abiks kohalikke väärtusi tundvad ja hindavad Tartumaa vallavalitsuste
Recommended publications
  • 530 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    530 buss sõiduplaan & liini kaart 530 Rõngu Vaata Veebilehe Režiimis 530 buss liinil (Rõngu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rõngu: 6:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 530 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 530 buss saabub. Suund: Rõngu 530 buss sõiduplaan 53 peatust Rõngu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 teisipäev 6:15 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 6:15 Pauluse neljapäev 6:15 24a Riia Tänav, Tartu reede 6:15 Kaare laupäev Ei sõida 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev Ei sõida Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 530 buss info Suund: Rõngu Märja Peatust: 53 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 120 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Ranna Ravila, Eerika, Märja, Ranna, Haage, Pihva, Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Haage Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Mõisanurme, Puhja, Ristimäe, Järvaküla, Kobilu, Pihva Lembevere, Erumäe, Annikoru, Soova, Saksjaagu, Majala, Arbimäe, Elva, Nooruse, Turuplatsi, Lille, Peedimäe Enno, Uderna Tee, Tammiste, Puiestee, Kirepi, Teedla, Vilsi, Lobjaku, Valguta Asula, Valguta, Lapetukme, Asusilla Paaslangi, Koruste, Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu Kool, Rõngu Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi 6 Rämsi Tee, Estonia Kaimi Mõisanurme Puhja 1a Reku Tee, Puhja Ristimäe 16a Nooruse Tänav, Puhja Järvaküla Kobilu Lembevere Erumäe Annikoru Soova Saksjaagu Majala Arbimäe Tartu mnt, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Nooruse 14 Jaani Tänav, Elva Turuplatsi 3 Turuplatsi Tänav, Elva Lille 17d Valga Maantee, Elva Enno Uderna Tee Tammiste Puiestee Kirepi Teedla 2 Uus Tänav, Estonia Vilsi Lobjaku Valguta Asula Valguta 13 Valguta Tee, Estonia Lapetukme Paaslangi Koruste Kingu Rõngu Kalmistu Rõngu Kool Rõngu 2a Tartu Maantee, Estonia 530 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • Vana-Tartumaa Vesiveskite Tehnilise Seisukorra Hindamine, Parandus- Ja Kasutusettepanekud
    TARTU KOLLEDŽ Säästva tehnoloogia õppetool VANA-TARTUMAA VESIVESKITE TEHNILISE SEISUKORRA HINDAMINE, PARANDUS- JA KASUTUSETTEPANEKUD BUILDING CONDITION EVALUATION OF WATERMILLS OF HISTORICAL TARTU COUNTY, PROPOSALS FOR IMPROVEMENTS AND USAGE EAEI Magistritöö Tööstus- ja tsiviilehituse erialal Üliõpilane: Mikk Tuvikene Juhendaja: Olev Suuder Tartu, 2015 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. …………………………………………….. (töö autori allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood: 073543NAEI Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele ……………………………………………… (juhendaja allkiri ja kuupäev) Kaitsmisele lubatud: …………………………….. (kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: …………………………….. (allkiri) ABSTRACT Tuvikene, M. „Building condition evaluation of watermills of historical Tartu County, proposals for improvements and usage“, master thesis, 2 bindings, Tratu 2015, 81 pages, 2 tables, 48 drawings, Estonian language. This thesis evaluates conditions of watermills of historical Tatru County, makes proposals for improvement and usage. The evaluation doesn't involve all regions´ watermills, but concentrates on a selection of twenty watermills. The author has made the selection in order to cover different types of watermills to give an objective overview of the regions´ watermills and typical damages common to watermills. The method of evaluation used in the research is combined using the evaluation table from National Heritage Board and Tõnu Keskkülas'
    [Show full text]
  • Jaaniostud Saab Teha Uuest Melliste Coop Konsumist Juba Loetud Kuude Pärast Avab Prognooside Kohaselt Peaks Saama Kõik Paiknevas, Asenduskaupluses
    SELLES LEHES: LK 3 - 2021. aasta eelarve ülevaade LK 4 - Vaimne tervis LK 5 - Info vaktsineerimise kohta LK 6-8 - Tublid tegijad Kastre vallas LK 9 - Haridusteemad Märts LK 11 - Sport 2021 Jaaniostud saab teha uuest Melliste Coop Konsumist Juba loetud kuude pärast avab prognooside kohaselt peaks saama kõik paiknevas, asenduskaupluses. Jätkuvalt külastajatele oma uksed Coop Tartu piirkonna elanikud oma jaaniostud teha saab kaupluse kassast kõikide pankade kauplustepere kõige uuem kauplus - juba uhiuuest Melliste Coop Konsumist. pangakaartidega sularaha välja võtta Melliste Coop Konsum. Coop Tartu Uue Melliste Coop Konsumi ning Coop Panga pangakaardiga ka juhatuse liikme Madis Suiste sõnul müügisaal saab olema peaaegu kolm sularaha arvele panna. käib hetkel kibekiire ehitustegevus korda suurem kui sügisel suletud ja Uuendustest rääkides tuleb ära ning ehitaja on lubanud kaupluse uue tänaseks lammutatud Melliste A&O-l. märkida uued ja mugavad nutikassad hoone Melliste Coop Konsumi perele Märgatavalt rikkalikum tuleb uue ning kauplusehoonesse paigaldatav üle anda käesoleva aasta juuni alguses. kaupluse sortiment. See saab olema Taararingi taara kokkuostu aparaat. Seejärel kulub veel veidi aega mööbli üle kahe korra laiem, kui oli vanas Sigrid Piir ning tehnika ülesseadmiseks ning kaupluses ning suisa neli korda suurem kauba väljapanekuks, kuid praeguste kui praeguses, aadressil Aabitsa tee 5 Coop turundusjuht Kaasava eelarve hääletuse võitis Haaslava Hääletuse tulemus elamurajooni spordiplatsi rajamise idee Haaslava elamurajooni spordiplatsi rajamine - 137 häält Haaslava küla on jõudsalt kasvav haks on Toominga tee 1 Haaslava külas. kogukond, kus laste ja noorte osakaal Just selline on võiduidee lühikirjeldus. Kurepalu rannaala korrastamine ja väga suur. Eesmärk on luua külaelani- Idee elluviimiseks on Kastre valla arendamine - 94 häält kele ühine vaba aja veetmise koht oma eelarves 20 000 eurot, mis on hea Valgustatud bussipeatuste rajamine enda külas.
    [Show full text]
  • Rõngu Kihelkonnapäev Tõi Kogukonna Taas Kokku
    Õuepäev Kesk tänava Noore Murumuna remont pere kool lasteaias graafikus innustab LK 4 LK 5 LK 7 JUUNI 2019, NR 53 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Rõngu kihelkonnapäev tõi LÜHIDALT kogukonna taas kokku Rõngu kihelkonnapäev Sai meisterdada ja muusikat nautida toimus 25. mail ja kandis Peale sportimise jagus ka uudista­ üldpealkirja KEEL- mist ja meisterdamist. Rõngu Maa­ naiste Seltsi tegevusala juures sai MEEL-HÄÄL „Eesti keel, proovida vardasaia valmistamist. naiste meel, pilli hääl“. Nende töötoa moto oli „ise teen ja ise VEREVI. Foto: Mikk Järv söön“. Lastealas said pered uudista­ da Rõngu Vabatahtliku Päästeseltsi RANNAHOOAEG MARI-LIIS VANAISAK tule tõrjeautot, istuda politsei patrul­ ON ALANUD RÕNGU RAHVAMAJA lautos trellide taga, harjutada korv­ erevi ja Arbi järv oota­ JUHATAJA pallivõtteid BC Elva korvpallitöötoas ja hüpata batuudil ning kaunistada vad puhkajaid – sup­ põsed näomaalijate juures. Vlusvesi on mõlemas el aastal keskendus kihel­ Kohalike isetegevuskollektiivide järves Terviseameti analüüside konnapäev kolmele tee­ kontserdi avas Rõngu Pasunakoor, järgi puhas. male: eesti keele aastale, tantsuilu pakkusid Valguta Vahvad Verevi järve randa valvab LAPSED UUDISTASID TULETÕRJEAUTOT. Foto: Jaak Jänes Rõngu Maanaiste Seltsi 90. ja Ringen. Laulurõõmu sai kuulda AS G4S. Rannavalveteenust Saastapäevale ja Rõngu Pillimuuseu­ osutatakse kõikidel nädala­ Erle Mägi solistide esituses ja ilusa mi 5. tööaastale. Rõngu Maanaistel enim torkasid silma just erinevate mõõtu tillujooksus, lastejooksus punkti kontserdile panid Astra kel­ päevadel 1. juunist 31. juulini, jagub juubeliaastasse mitmeid tege­ istikute müüjad. ning end sai proovile panna põhi­ mikad naised. Pillimuuseumis sai ajavahemikus kl 12–20. Au­ vusi, kuid kulminatsioon toimub ok­ jooksus ja kepikõnnil. gustikuus lõpetatakse valva­ Päeva sportlik osa veidi uudistada Kodulootuba ja avatud toobris, kui toimub suur konverents.
    [Show full text]
  • ÜLENURME VALLA ÜLDPLANEERING Tekst Ja Kaardid
    Ülenurme Vallavalitsus, Pargi 2, 61701 Ülenurme alevik, tel: 741 2205 AS K&H, Turu 45 D, 51013 Tartu, tel: 730 8100 ÜLENURME VALLA ÜLDPLANEERING Tekst ja kaardid Koostaja: Ülenurme Vallavalitsus Konsultant: AS K&H Ülenurme-Tartu 2009 Ülenurme valla üldplaneering Eessõna Hea lugeja, Sa hoiad käes Ülenurme valla üldplaneeringut, mis on vastu võetud Ülenurme Vallavolikogu 18.04.2006.a. otsusega nr 27 ja esitatud inimeste arvamuse saamiseks teistkordsele avalikule väljapanekule koos Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega. 2003. aasta juulist alates on Ülenurme vallas koostatud üldplaneeringut. Üldplaneeringu lahenduse koostamisel on osalenud järgmised töögrupid: Üldplaneeringu juhtgrupp : maanõunik Karin Ruuder, volikogu esimees Heiki Sarapuu, vallavanem Aivar Aleksejev ja vallasekretär Reet Sakk. Töögrupid teemade kaupa jagunesid järgmiselt: Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid: sotsiaalnõunik Kaja-Mai Reimann, volikogu liikmed Anu Paadimeister, Eivor Torro, Ülo Karpov ja Ene Pinnar. Kultuur, haridus, sport, vaba aeg : maakorraldaja Marge Einola, vallavanem Aivar Aleksejev, ajakirjanik Maire Henno; gümnaasiumi direktor Olev Saluveer ja volikogu liikmed Peep Puis ja Toomas Kivend. Tehniline infrastruktuur, ehitus, ettevõtlus: planeeringute peaspetsialist Tiina Kuusepuu, abivallavanem Haljand Kaasik, ehitusnõunik Tiit Lukas, OÜ Olme spetsialist Tarmo Lilla ja volikogu liikmed Arne Peda, Aavo Lang, Urmas Sarja, Toomas Tiisler ja Tõnu Väljan. Looduskeskkond, turism, muinsuskaitse : maanõunik Karin Ruuder, keskkonnaspetsialist Kristi Kull ja volikogu liikmed Kalju Roosve ja Üllar Nooska. Konsultant: aktsiaseltsi K&H planeeringuspetsialistid. Järelvalvet planeeringu koostamise üle : vallasekretär Reet Sakk ja jurist Sirje Linnasmägi. Üldplaneering on valla ruumiline arengukava, millega pannakse paika üldisemad maakasutuse ja ehitamise põhimõtted – kuhu tulevad elamualad, kuhu tööstusalad, missugused maa-alad jäävad põldudele ja metsadele ning missugused avalikule sektorile, samuti erinevate teede ja radade asukohad, rohealade paiknemine, veemajanduskava jms.
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • Elva Rulapark Avati Põneva Võistlusega
    Taotle projekti- Lugemis - Tervisemure või tegevus- pro gramm korral alusta toetust Rannus pereõest LK 3 LK 6 LK 8 28. SEPTEMBER 2020, NR 79 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva rulapark avati põneva võistlusega RULAPARGI AVAMISE VÕISTLUSEST VÕTTIS OSA EESTI PAREMIK. TÄHTSAL KOHAL ON KAITSEVARUSTUSE KANDMINE. Elva rulapark avati 12. „Sport ja aktiivne eluviis on meile olulised ning Elva vallas on septembril koos võistlu- sportimiseks väga palju erinevaid sega, mis andis noortele võimalusi. Meie pluss on kindlasti seegi, et siin on palju matka radu, võimaluse näidata oma mis kosutavad ka vaimselt." Rulavõistlusele panid auhinnad osavust rulatrikkide välja Elva vallavalitsus, Sportland, tegemisel. Võistlusest Vans, Converse, Nike SB, Natty Pähklivõid ja BirchLagoon. võttis osa 24 noort. Rulapark ehitati ümber Elva linna rulapargi rekonstruee- MERILYN SÄDE rimisega muudeti pargi sisemisi KOMMUNIKATSIOONIJUHT VÕISTLEJAD OLID HINGEGA hoovõturadasid ning tehti ümber ASJA KALLAL. rulapargi elemendid. Rulapargi õistluse peakorraldaja projekti kaasati ka Elva ekstreem- Romario Siimer rääkis, vutas Hando Pärg ja kolmanda koha sportlasi nagu näiteks Romario et avamisel oli Elvas Ralf-Rasmus Raal. Siimer ja Raido Dobozi. Pargi võistlemas kindlasti Üle 18-aastaste kategoorias projekteeris Skatepargid OÜ, tööd VEesti paremik. „Päev oli põnev ja tuli võitjaks Raul Urberg. II koha teostas Betoondetail OÜ. Rulapargi kohal oli palju noori. Üle 18-aastaste saavutas Meelis Erm ja III koha sai maksumus oli ligi 60 000 eurot. seas käis esikoha nimel tihe rebimi- Rain Lindemann. ne ning I ja II kohta lahutas ainult Kohtunikud tõid eraldi välja ka Lisainfo: Fotod: Kayvo Kroon 0,5 punkti," kirjeldas Siimer. Ta parimad naisrulatajad, kes olid NOORED NÄITASID OMA OSAVUST » Romario Siimer, võistluse RULATRIKKIDE TEGEMISEL.
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • KAMBJA VALD Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2012
    KAMBJA VALD Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012 - 2024 2012 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS 4 2. SEADUSANDLIK BAAS ................................................................................................................5 2.1. Veemajandust puudutavad Euroopa Liidu direktiivid...............................................................5 2.2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ...............................................................................5 2.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ...................................................................................6 2.4. Veeseadus ..................................................................................................................................6 2.5. Jäätmeseadus ............................................................................................................................6 2.6. Keskkonnatasude seadus ...........................................................................................................6 2.7. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a määrus nr 269) .................................................................................................................................6 2.8. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid (Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrus nr 48) ...................................................................................................................................7 2.9. Kambja Vallavolikogu 11.05.2007 määrus
    [Show full text]
  • Tartumaa Tunnustamiskonkurss HEA TEGU 2020 2020. Aastal Tunnustatud Ja Tänatud Nominendid Ja Laureaadid
    Tartumaa tunnustamiskonkurss HEA TEGU 2020 2020. aastal tunnustatud ja tänatud nominendid ja laureaadid 1) Ilma projektitoetuseta sündinud tegu 2020 Esitatud kandidaadid: Samovarimaja Varnjas (MTÜ Peipsi Tulevik) Äksi avatud õuede päev Kase talu loomapark Kirepis Kategooria kella saaja, laureaat: Samovarimaja Varnjas MTÜ Peipsi Tulevik eestvedamisel sai korda tehtud ja elule päästetud vana lagunev vanausuliste maja Varnjas Peipsi ääres. Majast jõuti 2020. aastal taastada esimene neljandik, see renoveeriti ja sisustati algupärast vanausuliste perekonna eluruumi silmas pidades. Nüüd on maja avatud Samovarimaja nime all, kus on külalistele vaatamiseks üle 100 erineva vene ja sovjetiaja samovari. Suur panus on selles ka kogukonnal, kes üleskutse peale panid näitusele välja oma perekonna samovare. Lisaks on inimesed toonud eluruumi ilmestavaid esemeid (kaltsuvaibad, nõud, riidekapp, voodi, voodipesud, pitsid jmt) kui ka samovariteemalisi esemeid - suveniire, tikuetikettide kogu. On hea tõdeda, et Samovarimaja on toonud kohale ka vanausuliste kogukonda, kes muidu omaette privaatsust hindavad. Samovarimaja üks suuri unistusi ja eesmärke on olnud algusest peale vanasõna ""sidit u samovara"" järgimine ehk et kogukond tuleks samovari äärde kokku, on aega teed juua ja juttu ajada. Üha rohkem ja rohkem külainimesi on Samovarimajja sisse astunud teed jooma. Lisaks on samovaritee ääres kogutud kohalikelt rohkelt teadmisi nende kultuuri ja pärandi kohta, mida ühing annab edasi Samovarimaja külalistele lugude kaudu, mida samovaride tutvustamisel ja ekskursioonidel räägitakse. Äksi avatud õuede päev: toimus see 16. augustil. Kui koroona aeg midagi positiivset andnud on, siis seda, et inimesed on leidnud uusi viise ja võimalusi asjade tegemiseks. Äksi on arenev piirkond Saadjärve kaldal, kus senini polnud kogukond eriti aktiivne olnud, kuid Saadjärve festivali ära jäämisest (toimus tavaliselt Tartu valla eestvedamisel, kuid jäeti koroona tõttu ära) sündis mõte, siiski kogukonnaga koos ja kogukonnale midagi teha.
    [Show full text]
  • 441 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    441 buss sõiduplaan & liini kaart 441 Rannu - Valguta - Rõngu - Elva - Peedu - Nõo - Vaata Veebilehe Režiimis Tartu 441 buss liinil (Rannu - Valguta - Rõngu - Elva - Peedu - Nõo - Tartu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Tartu Bussijaam: 6:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 441 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 441 buss saabub. Suund: Tartu Bussijaam 441 buss sõiduplaan 48 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:50 teisipäev 6:50 Rannu kolmapäev 6:50 Kaara neljapäev 6:50 Ervu reede 6:50 Tulimäe laupäev Ei sõida Valguta Asula pühapäev Ei sõida Valguta 13 Valguta Tee, Estonia Lapetukme 441 buss info Suund: Tartu Bussijaam Paaslangi Peatust: 48 Reisi kestus: 100 min Liini kokkuvõte: Rannu, Kaara, Ervu, Tulimäe, Koruste Valguta Asula, Valguta, Lapetukme, Paaslangi, Koruste, Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu, Tilga, Kirepi, Kingu Puiestee, Tammiste, Uderna Tee, Enno, Lille, Turuplatsi, Nooruse, Elva, Lootuse, Uuta, Jaama, Rõngu Kalmistu Peedu, Vapramäe, Observatooriumi, Sirge, Meeri Pargi, Meeri, Alla, Meeri Tee, Nõo, Nõo Kool, Aiamaa, Rõngu Järiste, Valgeristi, Soo, Kose, Külitse, Näki, Lemmatsi, 2a Tartu Maantee, Estonia Teaduspark, Raja, Kaare, Pauluse, Tartu Bussijaam Tilga Kirepi Puiestee Tammiste Uderna Tee Enno Lille 17b Valga mnt, Elva Turuplatsi 5 Jaani Tänav, Elva Nooruse 7 Jaani Tänav, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Lootuse 37 Jaan Kärneri, Elva Uuta Jaama 1 Uuta Tee, Estonia Peedu 15 Uuta Tee, Estonia Vapramäe Observatooriumi Sirge Meeri Pargi Meeri Alla Meeri Tee Nõo Nõo Kool 8 Pärna, Nõo Aiamaa Järiste Valgeristi Jõhvi — Tartu — Valga, Estonia Soo Kose Külitse Näki Lemmatsi Teaduspark Riia, Tartu Raja 120a Riia Tänav, Tartu Kaare 64 Riia, Tartu Pauluse 42 Kastani, Tartu Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu 441 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • 313 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    313 buss sõiduplaan & liini kaart 313 Tartu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 313 buss liinil (Tartu Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Tartu Bussijaam: 6:05 (2) Tõrva: 15:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 313 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 313 buss saabub. Suund: Tartu Bussijaam 313 buss sõiduplaan 31 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:05 teisipäev 6:05 Tõrva 1 Aia Tänav, Tõrva kolmapäev 6:05 Härma neljapäev 6:05 Rulli reede 6:05 Rulli tee, Estonia laupäev 9:35 Männiku pühapäev 9:35 Sildu Pikasilla 313 buss info Ülejõe Suund: Tartu Bussijaam Peatust: 31 Purtsi Reisi kestus: 80 min Viljandi — Rõngu, Estonia Liini kokkuvõte: Tõrva, Härma, Rulli, Männiku, Sildu, Pikasilla, Ülejõe, Purtsi, Pühaste, Salulaane, Koruste, Pühaste Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu, Tilga, Kirepi, Puiestee, Tammiste, Uderna Tee, Enno, Lille, Turuplatsi, Salulaane Nooruse, Elva, Arbimäe, Nõo, Teaduspark, Raja, Kaare, Pauluse, Tartu Bussijaam Koruste Kingu Rõngu Kalmistu Rõngu 2a Tartu Maantee, Estonia Tilga Kirepi Puiestee Tammiste Uderna Tee Enno Lille 17b Valga mnt, Elva Turuplatsi 5 Jaani Tänav, Elva Nooruse 7 Jaani Tänav, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Arbimäe 75a Pikk Tänav, Elva Nõo Teaduspark Riia, Tartu Raja 120a Riia Tänav, Tartu Kaare 64 Riia, Tartu Pauluse 42 Kastani, Tartu Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu Suund: Tõrva 313 buss sõiduplaan 30 peatust Tõrva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:00 teisipäev 15:00 Tartu Bussijaam 2 Turu
    [Show full text]