Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Tartu Maavalitsus Koostajad: Piret Pungas Katre Daniel Peep M änniksaar TA R TU M A A M A A K O N N A P LA N EER IN G U TEEM A P LA N EER IN G “A SU STU ST JA M A A K A SU TU ST SU U N A V A D K ESK K O N N A TIN G IM U SED ” 2001 - 2006 Tartu Tartu M aavalitsus 2004 - 2006 0 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Sisukord: I PLAN EERIN G Sisukord:.........................................................................................................................................1 I PLANEERIN G ................................................................................................................................1 II M ANUSED ....................................................................................................................................1 III KO O SKÕ LASTUSED ...................................................................................................................1 A SELETUSKIRI...................................................................................................................................2 1. Planeeringu eesmärk ..................................................................................................................2 2. Planeeringuprotsessi kirjeldus....................................................................................................3 3. Väärtuslikud maastikud ja nende säilimist tagavad meetmed ...................................................4 3.1. Tartumaa väärtusliku maastikud..........................................................................................5 3.1.1. M aakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega maastikud................................................6 3.1.2. M aakondliku tasandi väärtuslikud maastikud............................................................11 3.1.3. Kohaliku tasandi väärtuslikud maastikud...................................................................13 3.1.3. Potentsiaalsed väärtuslikud maastikud......................................................................18 3.2. M aastike säilimist tagavad üldised kasutustingimused ....................................................19 4. Roheline võrgustik ja selle toimimist tagavad meetmed ..........................................................19 4.1. Tartumaa tugialad ja koridorid ..........................................................................................20 4.2. Toimimist tagavad ja sidusust tugevdavad meetmed.......................................................21 5. Konfliktalad ...............................................................................................................................21 5.1. Rohevõrgustiku ristumine maanteede ja raudteedega .....................................................21 5.2. Karjäärid, maardlad, prügilad rohelise võrgustiku aladel..................................................22 6. Tartu roheline vöönd.................................................................................................................22 7. Kõrge puhkeväärtusega alad ja nende säilimist tagavad keskkonnatingimused ....................23 8. Asustuse laienemine.................................................................................................................23 9. Kõrge boniteediga põllumaa ....................................................................................................24 10. Planeeringu elluviimise võimalused ja meetmed....................................................................24 B. KAART 1 : 100 000 … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … … 25 II MAN USED (köites oleval C D -l) 1. Töö “Tartumaa väärtuslike kultuurmaastike määratlemine” 2. Töö “Tartumaa rohelise võrgustiku määratlemine” III LISAD (köites oleval C D -l) A. Kooskõlastused B. M enetlusdokumendid Tartu M aavalitsus 2004 - 2006 1 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” I PLAN EERIN G A SELETUSKIRI 1. Planeeringu eesm ärk Eesti planeerimisseadus seab üheks planeeringu ülesandeks loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamise. Rohelise võrgustiku üle-eestiline üldistatud käsitlus sisaldub riigi territoriaalset arengut käsitlevas planeeringus “Eesti 2010”. 2000. aasta 19. septembril Vabariigi Valitsuse (VV) korraldusega nr 770-k heakskiidetud “Eesti 2010” põhiülesandeks on riigi ruumilist arengut suunavate ja kujundavate meetmete kavandamine ning jätkusuutlik areng. Planeerimisseaduse järgi on üleriigiline planeering aluseks maakonnaplaneeringuile. Seetõttu algatati (VV korraldusega nr 663-k 8. juulil 1999.a.) maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Planeeringu põhieesmärgis sätestati keskkonnateema põhjalikum läbitöötamine eeskätt rohelise võrgustiku käsitluse ja väärtuslikke maastikke määratlemise kaudu ning selle alusel asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste seadmine. Planeeringu kahe suurema alamteema, roheline ehk ökoloogiline võrgustik ja väärtuslikud maastikud, metoodilised juhendid on erinevad. Kui rohelise võrgustiku konstrueerimisel on peatähelepanu pööratud eluslooduse liikidele ja kooslustele loodusliku leviku võimaluste andmisele, siis väärtuslike maastike määratlemisel on lähtutud maastikulise mitmekesisuse ja ajaloo vältel kujunenud maastiku säilitamise vajadusest. M aastikulised väärtused on kujunenud reeglina inimtegevuse ja looduslike protsesside ajaloolise koosmõju tulemusel, mistõttu sageli on kohasem mõiste “väärtuslik kultuurmaastik”. Vajadus maakasutust ja asustust suunata tuleneb asjaolust, et kaasaegses ühiskonnas on tugeva ehitustegevusliku surve all eeskätt looduskaunid kohad, kuna elu- ja ärikohana hinnatakse just maastikuliselt väärtuslikku ja privaatset keskkonda. Niinimetatud valglinnastumise reguleerimata areng toob endaga kaasa maastikuliselt ja looduslikult kaunite kohtade väärtuse vähenemise või neile avaliku juurdepääsu piiramise, samuti põllumajandustegevuseks väärtuslike põllumaade hävimise, maksutulude ebaõiglase jaotumise, liiklusummikud, omavalitsuste sundkulutused sotsiaalse infrastruktuuri ja teede rajamiseks jne. Lisaks rohelisele võrgustikule ja väärtuslikele kultuurmaastikele on planeeringus määratletud Tartu linna lähipuhkealad, maakonna suuremad puhkeväärtusega alad, kavandatavad kaitsemetsad Tartu linna rohelises vööndis, kaugele ulatuvate ja ilusate vaadetega teelõigud, kaunid vaatekohad, maakonna kõrge viljakusväärtusega põllumajandusmaad ja asustuse võimalikud ning ebasoovitavad laienemissuunad. Väärtuslike kultuurmaastike ja eriti rohelise võrgustiku alade kokkupuutekohtades liiklusrajatistega, või asustusaladega võivad suure tõenäosusega esile kerkida funktsionaalsed konfliktid. Teemaplaneeringus esitatud konfliktaladel ehitustegevuse või muu tehiskeskkonna arendamisel tuleb rakendada meetmeid vastuolude leevendamiseks. Järgides teemaplaneeringut on võimalik tagada loodus- ja keskkonnakaitse aspektist põhjendatuma maakasutus- ja asustusstruktuuri kujundamine. Rakenduslikud meetmed käesoleva planeeringu elluviimiseks eeldavad detailsemate planeeringute ja kavade koostamist. Tartu M aavalitsus 2004 - 2006 2 Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” 2. Planeeringuprotsessi kirjeldus Planeeringuprotsessi võib jagada kolme suuremasse etappi: esimeses toimus planeeringu alamteemade jaoks andmete kogumine ja analüüsimine, teises etapis teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” tekstiosa ja planeeringukaardi koostamine ning kolmandas etapis teemaplaneeringu kooskõlastamine. Planeeringu kahe suurema alateema, “Roheline võrgustik” ja “Väärtuslikud maastikud”, käsitlemise metoodikad on välja töötatud Keskkonnaministeeriumi tellimusena. Rohelise võrgustiku määratlemise metoodika koostajateks olid Kalev Sepp Eesti Põllumajandusülikooli Keskkonnakaitse instituudist ja Jüri Jagomägi AS Regiost. Tartumaa rohelise võrgustiku määratlemisel lähtuti eelpool mainitud metoodikast osaliselt, kasutades konstrueerimise meetodit. Rohelise võrgustiku määratlemist aluskaardi põhjal alustati 2001. aastal. Tööde teostajaks oli Kadri Kreisman Tartu M aavalitsuse majandusarenguosakonna juhtimisel. Teemaplaneeringu koostamise käigus ning naabermaakondadega kooskõlastamise tulemusena rohelist võrgustiku alade paiknemist korrigeeriti. Väärtuslike maastike metoodika väljatöötamine toimus Viljandimaa näitel ja valmis 2001. aastal. M etoodilise materjali koostajateks olid Hannes Palang, Helen Alumäe TÜ G eograafia instituudist. Sellele metoodikale baseeruv Tartumaa väärtuslike maastike väljaselgitamine viidi läbi 2002.-2003. aastal. Andmete kogumine, alade valik ja hindamine ning kaardile kandmine toimus algselt Piret Pungase (Tartu ülikoolist) ja hiljem Age M erila (Eesti põllumajandusülikoolist) poolt. Tartumaa väärtuslike maastike määratlemise töö valmis 2004. aasta maikuus. Väärtuslike maastike hindamisele lisandus Tartumaa esteetiline hindamine, mille teostajateks olid Age M erila ja Nele Nutt EPM Ü Keskkonnakaitse instituudist. Töö koondab infot Tartumaa teedelt avanevate väärtuslike vaadete kohta. O lulisemad on käesolevas planeeringus esitatud planeeringukaardil. Samuti on planeeringuprotsessi erinevatel etappidel olnud suureks abiks kohalikke väärtusi tundvad ja hindavad Tartumaa vallavalitsuste