Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
1 Rõngu VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2006-2017 2 1.Sissejuhatus Rõngu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni plaanipärase arengu tagamine lähtuvalt seadustest, nõudmistest ja vajadustest. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Käesolevas arengukavas käsitletakse ka neid piirkondi, kus vett kasutab vähem kui 50 inimest ning vee-ettevõtja on haldamise lõpetanud. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse kohaselt arendatakse ühisveevärki ja - kanalisatsiooni kohaliku omavalitsuse volikogus kinnitatud ja 12 aastaks koostatud arendamise kava alusel. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada maakonna keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega. Arengukava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. 2.Seadusandlik taust Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest seadustest ja normdokumentidest: 2.1.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus 2.2.Veeseadus 2.3.Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001 määrus nr.269 “Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord” 2.4.Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001 määrus nr.171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” 2.5.Keskkonnaministri 16. detsembri 1996 määrus nr.61 “Veehaarete sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord 2.6.Keskkonnaministri 15.mai 2003 määrus nr.48 “Reovee kogumisalade kriteeriumid” 2.7.Sotsiaalministri 31.juuli 2001 määrus nr.82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” 2.8.Standard EVS-812-6:2005 2.9.Rõngu valla arengukava 3.Üldine taust 3.1.Asukoht Rõngu vald asub Tartu maakonna edelaosas. Läänest piirneb vald Võrtsjärvega, lõunast Valga maakonna Puka vallaga, loodest Rannu vallaga, põhjast Konguta valla ja Elva linnaga ja idast Valga maakonna Palupera vallaga. Valla pindala on 164,1 km2. 3 3.2.Rahvastik Elanikkonna paiknemine seisuga 31.12.2005: Nimetus Elanike arv Alevikud: Rõngu 773 Käärdi 535 Külad: Kalme 83 Kirepi 136 Koruste 148 Käo 53 Kõduküla 119 Lapetukme 184 Lossimäe 127 Piigandi 50 Raigaste 109 Rannaküla 62 Tammiste 123 Teedla 154 Tilga 128 Uderna 63 Valguta 175 Valla täpsusega 47 Kokku 3069 01.01.2005 seisuga elas vallas 3084 inimest. Inimeste arvu hüppelist suurenemist, millega peaks arengukavas arvestama ette näha ei ole. 3.3.Põhjavee kaitstus Suurem osa Rõngu valla territooriumist on hästi või keskmiselt kaitstud põhjavee ala. Halvasti on kaitstud väike ala Rannaküla piirkonnas. Põhjavee kaitstuse kaart on toodud lisas nr.1. 3.4.Puurkaevud Rõngu valla territooriumil asub 55 registrisse kantud puurkaevu. Põhjavee võtmisel üle 5 m3 ööpäevas peab olema vee erikasutusluba. Rõngu valla territooriumil on 10 hetkel kehtivat vee erikasutusluba: 1.Reinu Soojus OÜ loa nr.L.VV.TM-20750 kehtiv kuni 18.11.2008 2.Rõngu Mahl AS loa nr.L.VV.TM-12342 kehtiv kuni 17.09.2007 3.Polimoon Eesti AS loa nr.L.VV.TM-18481 kehtiv kuni 25.08.2008 4.Teedla Mõis AS loa nr.L.VV.TM-1652 kehtiv kuni 29.04.2008 5.Uderna Krooniliste Haigete Kodu loa nr.L.VV.TM-13640 kehtiv kuni 01.01.2008 6.Triton PR AS loa nr.L.VV.TM-38082 kehtiv kuni 25.07.2010 7.Waide OÜ loa nr.L.VV.TM-23757 kehtiv kuni 01.03.2009 8.Terrax AS loa nr.L.VV.TM-15151 kehtiv kuni 10.03.2008 9.ATK Linavästrik OÜ loa nr.L.VV.TM-16781 kehtiv kuni 09.05.2008 10.Carmex Invest OÜ loa nr.L.VV.TM-50342 kehtiv kuni 12.04.2011 4 Nendest Reinu Soojus AS annab vett ainult ühisveevärki. Rõngu Mahl AS, Polimoon Eesti AS, Teedla Mõis AS ja Uderna Krooniliste Haigete Kodu võtavad vett põhiliselt oma tarbeks ja ühisveevärki antakse osa võetavast veest. Ülejäänud loa omanikud võtavad vett ainult oma tarbeks. Ühisveevärki vett andvate puurkaevude andmed on toodud lisas nr. 2, ülejäänud puurkaevude andmed lisas nr.3. 4.Ühisveevärgiga kaetavad alad Rõngu vallas on Elanike arv Ühisveevärgiga liitunuid 1.Rõngu 773 400 2.Käärdi 535 450 3.Valguta 175 130+70 lasteaed- algkoolis 4.Teedla 154 120 5.Lossimäe 127 25 6.Tamme(Kõduküla) 119 30 7.Raigaste 109 25 8.Tammiste 123 25 9.Uderna 63 25+65 hooldekodu elanikku Ühisveevärgiga liitunute arvu on võimalik suurendada ainult Rõngu ja Käärdi alevikus. Külade tiheasustusaladel on võimalikke liitujaid minimaalselt. Teedlas suureneb tunduvalt ühiskanalisatsiooni kasutajate arv. Ühisveevärgiga kaetavate alade kaardid on toodud lisades nr.4-13. 5.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kirjeldus 5.1.Rõngu alevik 5.1.1.Veehaarded Ühisveevarustuseks võetakse vett neljast puurkaevust. Jrk. Puurkaevu Katastri nr. Haldaja Tootlikkus Võetud vett nr aadress m3/ööpäevas 2005 aastal m3 1 Puiestee tänav 6863 Reinu Soojus OÜ 527 0 2 Nooruse tänav 6855 Reinu Soojus OÜ 576 10826 3 Polimoon AS 6853 Polimoon AS 579 2705 4 Rõngu Mahl AS 6852 Rõngu Mahl AS 285 4616 Kooli puurkaev (katastri nr. 6860) ei ole kasutuses ning kuulub tamponeerimisele Suuremat osa alevikku varustab veega OÜ Reinu Soojus Puiestee ja Nooruse tänavate ühtsesse võrku ühendatud puurkaevudest. 2004 ja 2005 aasta veekasutuse aruande järgi ei ole nendel aastatel Puiestee tänava puurkaevu kasutatud, kuigi selle veekvaliteet on parem. Puiestee tänava pumbamajas asub 10 m3 hüdrofoor, mida ilmselt ei ole pikema aja jooksul puhastatud. Kuna lähiajal on plaanis puurkaevu paigaldada uus sügavveepump ja puurkaev kasutusele võtta, tuleks hüdrofoor enne kindlasti puhastada. Pumbamaja hoone on halvas 5 seisukorras. Nooruse tänava pumbamajas asub 3 m3 hüdrofoor. Perspektiivis jääb eelkirjeldatud puurkaev reservpuurkaevuks. Polimoon AS võtab vett puurkaevust enda tarbeks ja müüb vett Viljandi mnt. äärde jäävatele elamutele(ca 750 m3 aastas). Rõngu Mahl AS võtab vett samuti enda tarbeks ja müüb vett haiglale ja kultuurimajale(ca 1100 m3 aastas). Pärast aleviku veevarustuse rekonstrueerimist võtavad AS Rõngu Mahl ja AS Polimoon vett ainult oma tarbeks. Puurkaevudest võetava vee kvaliteet: Näitaja Ühik Puurkaevu asukoht, katastri nr. Puiestee t. Nooruse t. Polimoon AS Rõngu Mahl AS Joogivee 6863 6855 6853 6852 nõuded Ammoonium mg/l 0,15 0,15 0,17 0,16 0,5 Kloriidid mg/l 2 4 7 250 Naatrium mg/l 32 32 29,5 200 Üldraud mg/l 0,4 1,3 0,41 0,8 0,2 Sulfaadid mg/l 8,6 8,6 10,7 250 Vesinikioonide ph 8,2 8,2 7,62 9,5 kontsentratsioon ühik Fluoriid mg/l 1,1 0,77 0,17 1,5 Raua sisaldus ei vasta joogiveele esitatavatele nõuetele. Osaühingule Reinu Soojus on Tartu Tervisekaitsetalituse Tartumaa osakonna poolt antud 06.12.2004 luba nr. 42 kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks kuni 01.01.2008. Tervisekaitseluba on olemas ka AS-il Rõngu Mahl(04.11.2005 nr.53). 5.1.2.Veetorustikud Rõngu alevikus on 5320 m veetorustikku, millest 142 m plasttoru De 90 mm on paigaldatud 2005 aastal koos kanalisatsiooni ehitamisega Kõvera Kõrtsi ja kaupluse vahele ning ei ole veevõrku ühendatud. Veevõrgu rajamisel on kasutatud metall-(3920 m) ja plasttorusid (1258 m). Tehtud uuringud ei ole suutnud kindlaks teha torustiku vanust, kuna puudub projektdokumentatsioon (v.a.2002 aastal paigaldatud lõik vana töökoja ja bussijaama vahel). Puurkaevude rajamisaastate põhjal võib järeldada, et aleviku keskosa torustikud on üle 30 aasta ja tehase piirkonna torustikud üle 20 aasta vanad. Lasteaia ümbruse torustikud on 10-15 aastat vanad. Torustik on ehitatud juhuslikult, tulenevalt hetkevajadusest, ilma kaugemaid perspektiive arvestamata. Seetõttu on kasutusel torustikud, mille läbimõõdud ei ole põhjendatud ja ei ole arvestatud perspektiivsete tarbijate vajadusi. Metalltorustikud on täielikult amortiseerunud, millele viitab nii avariide hulk, kui ka oluliselt madalam veekvaliteet tarbija juures, võrrelduna puurkaevu veega. Veevõrk on rajatud tupikvõrguna, siibrid ei ole töökorras või puuduvad üldse. 5.1.3.Kanalisatsioonitorustikud Suurem osa aleviku kanalisatsioonitorustikust on vanusega üle 30 aasta. Kanalisatsioonitorustik on isevoolne ning survetorustik puudub. Torustiku pikkus on 9766 m, millest 1999 aastal tehtud uuringute järgi oli plasttorustikku 661 m. Hiljem on ehitatud kanalisatsioon 2001 aastal Palu tänavalt Viljandi maanteele pikkusega 249 ja 2005 aastal tankla kanalisatsioon 1998 aastal ehitatud torustikuni Kõvera Kõrtsi juures asuva kaevuni, pikkus 220 m. Ülejäänud torustik on asbesttsemendist(1519 m), keraamiline(5522 m), metallist(674 m), betoonist(697 m) ja isegi puidust(224 m). Torustik on amortiseerunud. 6 Kohati on reovee juhtimine takistatud. Torustik ja kaevud ei ole vettpidavad ning sinna satub sade- ja pinnavett. Osa alevikust on kanaliseerimata. Nendes piirkondades juhitakse reovesi kogumiskaevudesse või aleviku naabruses paiknevatele märgaladele. 5.1.4.Reoveepuhasti Rõngu alevikus on ühte reoveepuhastisse juhitud kokku nii asula olmereovesi, kui ka AS Rõngu Mahl mahlatsehhi reoveed. Tehasel omapuhastit ei ole. Mahlatsehhist puhastusseadmetesse juhitava reovee kogused ja reoainete sisaldus sõltub