DOCSLIB.ORG

Võrtsjärve Rattarada

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Võrtsjärve Rattarada Peterna raba Põltsamaa jõgi Kolga- Jaani Keelepera raba Päovere Võrtsjärve rattarada Oorgu Pedja jõgi Eesnurga Lake Võrtsjärv Bicycle Route Kaubi Rõika Torni raba Odiste Põltsamaa jõgi Tõllasaare raba Oiu pkr Vaheoja Lalsi Valgeoja Soosaare oja Kaavere Krimmi lage Meleski oja Piduli oja Pedja jõgi Intsuveski raba Pajusaare lage Põ lts am Jamsu oja Lätkalu aa Leie pkr jõgi Loori pkr Otiküla Piduli oja Meleski Meleski oja Tänassilma jõgi Rebaste Leie Palupõhja Pede jõgi Oiu pkr Meleski raba S u u r E m a j õ g i Jõeküla Oiu Vaibla i g õ j a m E r u u S Tänassilma jõgi Loime Tänassilma Jõesuu Verevi Vanavälja Saare Ridaküla Valma Suure-Rakke Saba M i k u m ä r d i s o o Väike-Rakke Riuma Kariküla Ubesoo oja Jaanessa Sangla Järveküla Laanesilla Konguta pkr Väluste Väluste oja Neemisküla Saviküla S a n g l a s o o Purde soo Kaarlijärve Kalbuse Kureküla Villa Tamme Tarvastu jõgi Arupera soo T a m m e p o l d e r e d l o p e m m a T Noorma Koke oja Koopsi Vanausse Põdraoja Konguta pkr K Tamme pkr o k e oja Vallapalu Sooviku Porsa Rannu Soe oja Nälgu soo Utukolga Nigula oja T a r v a s t u p o l d e r Vehendi Tarvastu Valguta oja Mustla Kivilõppe Roni Sapi Kipastu Piigandi oja Nigula oja Ervu Limnoloogiajaam Soe Mustjärv Jakobimõisa Järvemuuseum Kuressaare Tondisaar Lullisoo Piigandi Unametsa Valgjärv ja o a t Tarvastu jõgi u g Pikru l a Järveküla V Annioja Rannaküla Õhne jõgi Arumetsa Raudoja Obriku Valguta Alapu nurk Haani Arumetsa soo Nooni nina Lapetkurme Retsniku Lõve Rõngu jõgi Lossimäe Suislepa Siigunina Rõngu jõgi Roosilla a j o e v r ä Puidaku pkr j Vooru oja V a l g u t a p o l d e r a d ä Maltsa M Õhne jõgi Rõngu jõgi Rõngu Koruste Mädajärv Marjamäe Vooru oja Salu Raigaste Vooru Ainsaar N Pähksaar Karu P ü h Väljaotsa W E a s Härma t e Sootla Maapera ps o j S a Pühaste Petasaare ps Kalassaare Järve Agli 1000m 500 0 1 2 3 4 5km Kaubi Veere Aakre rattaraja infotahvel / informationRiidaja muu infotahvel / other information of bicycle route lage ala, mets / open area, forest Vooremägi Andresjärv Purtsi jõgi Võrtsjärve matkajuht / Võrtsjärv Võrtsjärve Külastuskeskus / raba: lagedad, metsaga / bog: without forest, with forest Voore jõgi travel guide Lake Võrtsjärv Visitor Centre turismiinfopunkt / vaatetorn / lookout tower madalsood ja siirdesood: lagedad, metsaga / i tourist information fen and transitional bog: without forest, with forest Pikasilla oja Purtsi Leebiku Põhtjärv Kujundus : Ain Tavita [email protected] Võrtsjärve rattarada / matkarada / hiking trail Mädajärv Lake Võrtsjärv Bicycle Route kõvakattega sõiduteed / hard surface road Purtsi jõgi © ain tavita agentuur 2009 jalgrajad ja pinnasteed / track and trail Pikasilla hoonestatud- ja õuealad / jõgi, oja, kraav / i g built-up area õ river, creek, ditch j a Helmi Õhne jõgi m E e ik ä Uralaane V Porijärv.
Load more

Recommended publications
  • Vabatahtlike Restaureerimistalgutel Päästeti Lalsi Kiriku Peatorni Katus
    Nr 7 Ajaloopäev Mustlas · lk 3 • Valla koolide lõpetajad · lk 4–5 • Minister Kaia Iva visiit Viljandimaale · lk 6 Juuli 2018 Vabatahtlike restaureerimistalgutel päästeti Lalsi kiriku peatorni katus alsi kiriku juures toimu- Lalsi kiriku päästmine lisaks nud restaureerimislaagris kogukondlikule tähtsusele ka Leemaldasid 30 meistrit nä- laiemalt oluliseks objektiks meie dala jooksul kirikuhoone pea- kultuuriruumis. torni ja nelja nurgatorni puit- Niisiis algatas MTÜ Vanaaja- konstruktsiooni kahjustunud maja Andres Uusi (kes on vane- osad ja asendasid need uutega. mate kaudu Kolga-Jaani kandiga Lisaks klaasiti, kititi ja värviti seotud) eestvedamisel koostöös peatorni ümmargused aknad. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja MTÜ Vanaajamaja eestvedami- Lalsi-Lätkalu külaseltsi liikme- sel toimunud laagris oli osale- tega 2017. a Lalsi kiriku katuse jaid Eestist, Lätist, Inglismaalt, restaureerimise heategevusliku Prantsusmaalt, Hiinast, Jaapa- kogukonnaprojektina. nist ja Austraaliast. Eelmise aasta restaureermis- Lalsi Püha Nikolause kirik talgute raames ehitati tellingud asub endises Kolga-Jaani vallas kellatorni ümber ja siseruumis Lalsi külas. Kuigi kirikus on jär- kolmekordsed tellingud neliti- jepidevalt peetud teenistusi, oli se (peatorn) laeni, alustati ka- 1870ndatel ehitatud ja ehitismä- tusekonstruktsiooni puitosade lestisena kaitse all olev hoone vahetamisega, parandati maa- veel paar aastat tagasi avariilises kivist sokliosa ja katuse karniis, seisus. Juhtus, et teenistuse lõ- korrastati kivitrepp. Kokku üle puks oli vahepeal sadanud vih- 1000 töötunni, millele sel aastal maveest tekkinud keskpõranda- lisandus umbes 1500. Nagu eel- le veelomp. Oli reaalne võimalus, misel aastal, jätkavad ka sel aastal et Lalsi kirik saab üheks suletud pärast restaureerimistalgute lõp- Vabatahtlike puuseppade ja abiliste meeskond peakupli katusel. Foto: Jerry Fenner õigeusu kirikute nukras reas. pemist tööd katuseplekksepad. Õnneks on läinud teisiti. Mingit luksust Lalsi kiriku 2016.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Lühidalt Rannu Kooli Ajaloost. Kooliharidust on Rannu Mail
    Lühidalt Rannu kooli ajaloost. Kooliharidust on Rannu mail jagatud praeguse seisuga 314.aastat. Arhiividokumentidest selgub, 17 1683.a. ei ole Rannus olnud köstrit ja lapsed ei ole saanud lugemise õpetust, kuid juba järgmine dokument 1689 aastast märgib, et Rannu kihelkonda asutati kool, õpilaste arvu ega köstri nime märgitud ei ole. Samuti ei ole täpselt teada kooli asukoht. Kooli rajamine Randu on ilmselt seotud Bengt Gottfried Forselliuse tegevusega. Tema poolt Tartu lähedal 1684 aastal asutatud seminaris sai koolmeistri ettevalmistuse ligi 160 eesti noormeest. Suur osa neist tegutses koolmeistrina just Tartu ümbruses. Kooli asutamisel Randu võis kaasa aidata ka Liivimaa maapäeva otsus 1687aastast, et igas kihelkonnas peab olema kool ja mõisnik peab koolmeistrile palka maksma. Põhjsõja raskused pidurdasid koolide tegevust kogu Eestis, sealhulgas ka Rannus. Järgmised teated ongi Põhjasõja järgsest perioodist. On teada, et Rannu pastor J.C. Meder on hakanud rohkem tähelepanu osutama koolitegevuse elavdamisele. Ometi on ka sõja tingimustes laste õpetamine toimunud. Nii on andmeid, et 1717.a. oli Rannu köstril Michael Kilckil 5 õpilast. (M. Kilck ise oli üks neist talunoorukeist, kes olid õpetust saanud Forseliuse seminaris). 18.saj. keskpaiku oli koolitegevus aktiviseerunud. Rannus töötas köstrikool 72 õpilasega ja on märgitud, et Rannus oli 1 õpilane kolme pere kohta. Köstrikoolile lisanduvad mõisakoolid, mida 1768.a. andmete põhjal olid 4: Lapetukme, Villemi, Verevi ja Rakke. 1834 aasta andmete põhjal on juurde asutatud vene õigeusu koguduse kihelkonnakool kiriku juures ja selle abikool Nirvus ( Valgutas) ning Koopsi kool. Meie kooli otseseks eelkäijaks oligi Koopsi kool, mis 1919.a. toodi üle tühjaks jäänud Rannu mõisa härraste majja, kuna Koopsi kooli hooned olid lagunenud.
    [Show full text]
  • Rannu Valla Arengukava 2010-2016
    RANNU VALLA ARENGUKAVA 2010-2016 RANNU 2010 Rannu valla arengukava 2010-2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. OLUKORRA ÜLEVAADE.............................................................................................................................. 4 1.1. ASEND JA TERRITOORIUM..................................................................................................................... 4 1.2. RAHVASTIK JA ASUSTUS......................................................................................................................... 5 1.3. TÖÖHÕIVE JA ETTEVÕTLUS.................................................................................................................. 6 1.4. HARIDUS ....................................................................................................................................................... 6 1.5. KULTUUR JA KOGUKONNA SOTSIAALNE ORGANISEERUMINE................................................ 7 1.6. TURISM.......................................................................................................................................................... 7 1.7. NOORSOOTÖÖ, SPORT JA VABA AJA TEGEVUSED......................................................................... 8 1.8. TURVALISUS................................................................................................................................................ 8 1.9.
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr TAR- 3 Elva, JAH1000074 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Elva Jahiselts 1.2. Registrikood 80078631 1.3. Aadress Võru 80, 50111 Tartu 1.4. Esindaja nimi Indrek Kaarna 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5039943 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Kalju Hermann Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri
    [Show full text]
  • Viiratsi Valla Üldplaneering
    VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING Viiratsi-Pärnu 2007 VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................. 2 EESSÕNA .................................................................................................................... 4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 ..................................................... 5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ................................................................... 6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ........................................................ 7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ...................................................................................... 8 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ....................................... 10 2.1 MAA-ALADE RESERVEERIMINE ................................................................................... 10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE ...................................................................................... 10 2.3 ELAMUALAD ........................................................................................................... 14 2.4 SEGAHOONESTUSEGA ALAD ........................................................................................ 15 2.5 ÜLDKASUTATAVAD ALAD .......................................................................................... 15 2.6 PUHKEALAD
    [Show full text]
  • 533 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    533 buss sõiduplaan & liini kaart 533 Elva Vaata Veebilehe Režiimis 533 buss liinil (Elva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Elva: 15:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 533 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 533 buss saabub. Suund: Elva 533 buss sõiduplaan 71 peatust Elva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev Ei sõida Pauluse neljapäev Ei sõida 24a Riia Tänav, Tartu reede Ei sõida Kaare laupäev 15:30 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev 15:30 Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 533 buss info Suund: Elva Märja Peatust: 71 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 145 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Õssu Ravila, Eerika, Märja, Õssu, Ranna, Haage, Pihva, Keskuse, Estonia Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Ranna Mõisanurme, Puhja, Puhja Kool, Ristimäe, Aruküla, Turba, Kruusamäe, Väike-Rakke, Vanause, Verevi, Haage Verevi Küla, Hommiku, Suure-Rakke, Väike-Rakke, Kruusamäe, Sangla, Lääne, Neemisküla, Kaarlijärve, Pihva Alakeerdi, Rannu Apteek, Lülle, Sae, Trepimäe, Vehendi, Sapi Tee, Limnoloogia Tee, Marjasoo, Saali, Peedimäe Taremetsa, Ado, Valguta, Valguta Asula, Tulimäe, Ervu, Kaara, Rannu, Kuusiku, Kulli, Põllu, Kurepoja, Asusilla Suure-Konguta, Väike-Konguta, Käoking, Käo, Nuudi, Käo Tee, Turuplatsi, Nooruse, Elva Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi
    [Show full text]
  • Rannu Valla Arengukava 2006-2009
    Väljaandja: Rannu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 32, 371 Rannu valla arengukava 2006-2009 Vastu võetud 22.12.2005 nr 3 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika- ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Rannu vallal on seni olnud 6 valla arengukava ja 2 valdkonnapõhist arengukava: 1) 1992. a koostatud Rannu valla arengukava; 2) Rannu valla arengukava 2001-2003; 3) Rannu valla arengukava 2002-2004; 4) Rannu valla arengukava 2003-2005; 5) Rannu valla arengukava 2004-2006; 6) Rannu valla arengukava 2005-2008; 7) Rannu valla jäätmemajanduse arengukava; 8) Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava I osa. Alates 2000. aastast on Rannu valla arengukavade koostamisel kasutusel põhimõte, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Arengukava koostamisele on kaasatud valla asutused ja avalikkus. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamise etappidest Rannu Valla Lehe ja valla veebilehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa - strateegilised eesmärgid; 2) II osa - valla üldiseloomustus; 3) III osa – investeeringud 2000-2005; 4) IV osa – arengukava 2006-2009. I STRATEEGILISED EESMÄRGID Inimsõbraliku elukeskkonna
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]
  • Elva Rulapark Avati Põneva Võistlusega
    Taotle projekti- Lugemis - Tervisemure või tegevus- pro gramm korral alusta toetust Rannus pereõest LK 3 LK 6 LK 8 28. SEPTEMBER 2020, NR 79 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva rulapark avati põneva võistlusega RULAPARGI AVAMISE VÕISTLUSEST VÕTTIS OSA EESTI PAREMIK. TÄHTSAL KOHAL ON KAITSEVARUSTUSE KANDMINE. Elva rulapark avati 12. „Sport ja aktiivne eluviis on meile olulised ning Elva vallas on septembril koos võistlu- sportimiseks väga palju erinevaid sega, mis andis noortele võimalusi. Meie pluss on kindlasti seegi, et siin on palju matka radu, võimaluse näidata oma mis kosutavad ka vaimselt." Rulavõistlusele panid auhinnad osavust rulatrikkide välja Elva vallavalitsus, Sportland, tegemisel. Võistlusest Vans, Converse, Nike SB, Natty Pähklivõid ja BirchLagoon. võttis osa 24 noort. Rulapark ehitati ümber Elva linna rulapargi rekonstruee- MERILYN SÄDE rimisega muudeti pargi sisemisi KOMMUNIKATSIOONIJUHT VÕISTLEJAD OLID HINGEGA hoovõturadasid ning tehti ümber ASJA KALLAL. rulapargi elemendid. Rulapargi õistluse peakorraldaja projekti kaasati ka Elva ekstreem- Romario Siimer rääkis, vutas Hando Pärg ja kolmanda koha sportlasi nagu näiteks Romario et avamisel oli Elvas Ralf-Rasmus Raal. Siimer ja Raido Dobozi. Pargi võistlemas kindlasti Üle 18-aastaste kategoorias projekteeris Skatepargid OÜ, tööd VEesti paremik. „Päev oli põnev ja tuli võitjaks Raul Urberg. II koha teostas Betoondetail OÜ. Rulapargi kohal oli palju noori. Üle 18-aastaste saavutas Meelis Erm ja III koha sai maksumus oli ligi 60 000 eurot. seas käis esikoha nimel tihe rebimi- Rain Lindemann. ne ning I ja II kohta lahutas ainult Kohtunikud tõid eraldi välja ka Lisainfo: Fotod: Kayvo Kroon 0,5 punkti," kirjeldas Siimer. Ta parimad naisrulatajad, kes olid NOORED NÄITASID OMA OSAVUST » Romario Siimer, võistluse RULATRIKKIDE TEGEMISEL.
    [Show full text]