DOCSLIB.ORG

Vabatahtlike Restaureerimistalgutel Päästeti Lalsi Kiriku Peatorni Katus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vabatahtlike Restaureerimistalgutel Päästeti Lalsi Kiriku Peatorni Katus Nr 7 Ajaloopäev Mustlas · lk 3 • Valla koolide lõpetajad · lk 4–5 • Minister Kaia Iva visiit Viljandimaale · lk 6 Juuli 2018 Vabatahtlike restaureerimistalgutel päästeti Lalsi kiriku peatorni katus alsi kiriku juures toimu- Lalsi kiriku päästmine lisaks nud restaureerimislaagris kogukondlikule tähtsusele ka Leemaldasid 30 meistrit nä- laiemalt oluliseks objektiks meie dala jooksul kirikuhoone pea- kultuuriruumis. torni ja nelja nurgatorni puit- Niisiis algatas MTÜ Vanaaja- konstruktsiooni kahjustunud maja Andres Uusi (kes on vane- osad ja asendasid need uutega. mate kaudu Kolga-Jaani kandiga Lisaks klaasiti, kititi ja värviti seotud) eestvedamisel koostöös peatorni ümmargused aknad. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja MTÜ Vanaajamaja eestvedami- Lalsi-Lätkalu külaseltsi liikme- sel toimunud laagris oli osale- tega 2017. a Lalsi kiriku katuse jaid Eestist, Lätist, Inglismaalt, restaureerimise heategevusliku Prantsusmaalt, Hiinast, Jaapa- kogukonnaprojektina. nist ja Austraaliast. Eelmise aasta restaureermis- Lalsi Püha Nikolause kirik talgute raames ehitati tellingud asub endises Kolga-Jaani vallas kellatorni ümber ja siseruumis Lalsi külas. Kuigi kirikus on jär- kolmekordsed tellingud neliti- jepidevalt peetud teenistusi, oli se (peatorn) laeni, alustati ka- 1870ndatel ehitatud ja ehitismä- tusekonstruktsiooni puitosade lestisena kaitse all olev hoone vahetamisega, parandati maa- veel paar aastat tagasi avariilises kivist sokliosa ja katuse karniis, seisus. Juhtus, et teenistuse lõ- korrastati kivitrepp. Kokku üle puks oli vahepeal sadanud vih- 1000 töötunni, millele sel aastal maveest tekkinud keskpõranda- lisandus umbes 1500. Nagu eel- le veelomp. Oli reaalne võimalus, misel aastal, jätkavad ka sel aastal et Lalsi kirik saab üheks suletud pärast restaureerimistalgute lõp- Vabatahtlike puuseppade ja abiliste meeskond peakupli katusel. Foto: Jerry Fenner õigeusu kirikute nukras reas. pemist tööd katuseplekksepad. Õnneks on läinud teisiti. Mingit luksust Lalsi kiriku 2016. aasta suvel osalesin MTÜ ehitusel osalevatele vabatahtli- Vanaajamaja eelmise kogukon- kele me pakkuda ei saa. Ööbi- naprojekti, Vastseliina kandis miseks olen kohandanud enda asuva väikese Puutli puukiri- talus pööningule suvetoa, lisaks ku restaureerimistalgutel. Seal olid sel aastal hõivatud elu- Vanaajamaja eestvedaja Andres ruumid ja magati ka telkides. Uusiga peetud vestluste tulemu- Söögitegemise eest vastutasid sena hakkas Uusi peas idanema Krista Andreson ja Signe Mällo. mõte, mis on viinud Lalsi kiriku Toiduainetega toetasid Koksve- restaureerimiseni ja lubab loota, re veski, Laane talu, Largo AS, et kirikuhoone õnnestub säilita- Väike-Vasara talu, Coop Kolga- da ka tulevaste põlvede jaoks. Jaani kauplus, Tere AS, Grüne 2016. aasta sügisel võeti kul- Fee, Vadi talu, Koorti Kartul OÜ. tuurimälestisena kaitse alla Suur aitäh kõigile lähemalt Lalsi Püha Nikolause kiriku ja kaugemalt perenaistele, kes ikonostaas, ikoonid ja aujärje- toetasid toitlustamist hoidiste ja tagune maal koos raamistuse- pärastlõunaste kookidega! Aitäh Foto: Sven Andreson ga. Nagu muinsuskaitse poolt ka külarahvale, kes toetasid õh- Suve lõpuks peaks kiriku peatorn särama samamoodi nagu eelmisel aastal uue pleki saanud kellatorn. koostatud seletuskirjast lugeda tuste saunadega ja kultuuriloo- võib, on omal ajal üsna levinud liste ekskursside läbiviimisega! tajad, Espak Viljandi AS! Aitäh, Järgmisel aastal on plaanis ki vastavalt võimalustele toeta- õigeusu kirikud oma originaalse Materiaalse ja rahalise toetuse Kulno Malva, lõpuõhtu simma- töödega Lalsi kiriku juures jät- ma, olgu rahaliselt või aineliselt! sisustusega muutunud tänaseks eest suur aitäh teile, Viljandi ni ja Piret Uus üldise korralduse kata, järge ootavad nurgatornid Sven Andreson, harulduseks. Sellisena paigutub vald, Viiratsi Saeveski, eraanne- eest! ja löövide katused. Ootame kõi- Lalsi-Lätkalu külaselts Viiratsi rahvamaja sai uue välisilme aanuaris 2018 alustatud Vii- investeeringutoetuste program- hetus läheduses olevast Viiratsi ratsi rahvamaja ehitustööd mi ja Viljandi valla eelarvega. perepargist on kindlasti saanud Jkulgesid plaanitult ning Viljandi Vallavalitsuse ehi- nii mõnegi lapse lemmikpaik,“ tööd lõpetati õigel ajal. tusspetsialisti Anti Rodenbergi sõnas Rodenberg. Viiratsi rahvamaja välisfas- sõnul saavutati eesmärk, millega Ehitusprotsess piirdus välitöö- saadi rekonstrueerimise riigi- muudeti Viiratsi aleviku ilmet, dega, mille käigus vahetati välja hankes esitati kaks pakkumust, lahendati parkimis- ja sadevee- kõik hoone aknad, soojustati ja millest madalaim oli 205 935 ja probleemid, suurendati hoone krohviti hoone fassaad, ehita- kalleim 289 000 eurot ilma käi- energiatõhusust ning pääsud ti uued varikatused koos trepi bemaksuta. Madalaima hinna- hoonesse muudeti ohutumaks. ja kaldteedega, kaotati hoone ga pakkujaks osutus aktsiaselts Ehitusspetsialist tõdeb, et Viirat- lähedalt elektri õhuliinid, mis Pärlin, kelle ülesandeks sai Vii- si rahvamaja jääb ühtlasi tema asendati maakaabliga, paigaldati Nii Viiratsi rahvamaja fassaad kui hoone ümbrus on saanud ehitustööde ratsi rahvamaja fassaadi soo- viimaseks objektiks Viljandi Val- uued tänavavalgustusmastid, li- käigus tunduvalt kaunimaks. Foto: Anti Rodenberg justamine, uute sissepääsude lavalitsuses. „Olen väga tänulik, pumastid, jalgrattahoidjad ning ehitamine ning maja ümbruse et olen saanud enda teadmiste ja korrastati teed ja platsid, kuhu se ka liikumisraskusega inimene liselt valmis, kuid hoone sisemus heakorrastamine. Projekt viidi oskustega arendada Viljandi val- lisandusid uued parkimiskohad. ning hoonet on isegi pimedal ootab veel tegemist. ellu Ettevõtluse Arendamise da, mis on rikastunud nii mõne- Rahvamaja juhataja Maire ajal ilus vaadata. Pikki aastaid Sihtasutuse (EAS) regionaalsete gi uusehitisega. Rahvamaja va- Paju sõnul pääseb nüüd hoones- oodatud ehitustöö sai küll osa- VVT 2 · TEATAJA Viljandi Vallavalitsuse istungitel juunikuus VALLAVANEMA VEERUD • Kinnitati OÜ Tarvastu Va- põhikooli kiitusega lõpetanule likult soodsaim (käibemak- rad 2017. aasta majandusaasta 100 €; kutseõppeasutuse kiituse- suta 122 519 €, käibemaksuga aruanne. ga lõpetanule 300 €. 147 022,8 €). • Kinnitati Päri rahvaraama- Hariduspreemia määramiseks • Lükati tagasi kõik riigi- tukogu suvised lahtiolekuajad. esitab kõrgkooli lõpetaja kirja- hankele „Kolga-Jaani aleviku • Kehtestati hariduspree- liku taotluse Viljandi Vallava- kaugkütte soojustrasside re- mia määramise ja taotlemise litsusele kuu aja jooksul peale konstrueerimine“ esitatud pak- põhimõtted Viljandi vallas lõpetamist. kumused riigihangete seaduse 2018. aastal. Kõrgkooli, güm- • Eraldati projekti „Mustla § 116 lõike 1 punkti 1 alusel. naasiumi, kutseõppeasutuste reoveepuhasti rekonstrueerimi- Vallavalitsus viib läbi uue han- ja põhikoolide põhiõppe 2018. ne“ omaosaluseks osaühingule kemenetluse. aasta lõpetajaid tunnustatak- Ramsi VK 10 195 €. • Kinnitati ideekonkursi „Vil- se rahalise hariduspreemiaga • Tunnistati edukakas liht- jandi vallamaja arhitektuuri- järgmiselt: kõrgkooli cum laude hanke ,,Viljandi valla teede pin- konkurss“ auhinnasaajad. lõpetanule 500 €; gümnaasiumi damine’’ pakkumused. Võitis • Algatati detailplaneeringu kuldmedaliga lõpetanule 300 €, osaühingu Üle poolt esitatud koostamine Viiratsis Lastekodu Arhitektuuribüroo Nagel OÜ arvates sobiks selline vallamaja väga hästi hõbemedaliga lõpetanule 200 €; pakkumus, mis oli majandus- tn 6 asuval katastriüksusel. Viiratsisse väärikatele vanadele mõisa müüridele, kus on aastaid olnud sovhoosi keskus ja vallamaja. Viljandi Vallavolikogu juunikuu istungil • Kinnitati Kolga-Jaani valla gemine. Kirjalikud ettepanekud • Algatati OÜ Tarvastu Varad Uuele vallale uus vallamaja 2017. aasta majandusaasta aru- esitada 1. augustiks 2018 Viljan- ja osaühingu Ramsi VK ühine- aldusreform on selleks korraks anne, Tarvastu valla 2017. aasta di valla e-posti aadressile viljan- mine. jälle läbi ja esialgne suur sega- konsolideerimisgrupi majan- [email protected]. • Võeti vastu Viljandi Vallavo- dus hakkab tasapisi vaibuma. dusaasta aruanne ja Viljandi • Toimus Viljandi valla eelar- likogu määrus nr 36 „Sotsiaal- H valla 2017. aasta konsolideeri- vestrateegia 2019-2022 esimene teenuste taotlemise, määramise Viljandi valla rahvas on muidugi eri- liselt seotud korduvate ühinemistega, misgrupi majandusaasta aru- lugemine. ja maksmise kord“. sest alles liitusid neli valda ja nüüd anne. • Võeti vastu Viljandi Vallavo- • Toimus Viljandi valla aren- likogu määrus nr 35 „Vallavara Järgmine vallavolikogu jälle. Usun, et saame üheskoos ka sel- istung toimub augustis 2018 lest liitumisest Tarvastu ja Kolga-Jaa- gukava 2019-2025 esimene lu- valitsemise kord“. ni vallaga rahulikult üle ja suudame koos üles ehitada veel tugevama ja Määruste ja korraldustega saab tutvuda Viljandi valla koduleheküljel tegusama valla meie kõigi jaoks. www.viljandivald.ee alajaotuses Dokumentide register. Iga ühinemine ja liitumine toob paratamatult kaasa ka ebameeldivaid probleeme. Üks nendest on kindlasti Alar Karu see, et kasutuseta jäävad või leiavad vähest kasutust endised vallamajad. Nii on see juhtunud Tar- Sügava puudega täisealiste hooldajad vastu ja Kolga-Jaani endiste vallamajadega. Väga loodan, et ka need vallavalitsuse käes olevad ruumid leiavad aja jooksul jälle saavad lisapuhkepäevi asjalikku kasutust. Rõõm on näha, et mõni soovija ongi juba uue lates 1. juulist on tööl inimese eestkostjad või kohaliku rahvastikuregistrist, mis tõen- rendipinna leidnud ametnike käest vabanenud ruumides. käivatel sügava puudega omavalitsuse määratud ametli- dab, et puhkust
Load more

Recommended publications
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Uued Kiviaja Asulakohad Ajaloolisel
    UUED KIVIAJA ASULAKOHAD AJALOOLISEL VILJANDIMAAL Aivar Kriiska, PhD, Tartu Ülikooli dotsent Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli magistrant Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli üliõpilane Andres Vindi, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja Sissejuhatus Veel paarikümne aasta eest avaldatud uurimustes kumab läbi veendu- mus, et seni avastatud kiviaja muistised kajastavad toonast asustuspilti küllalt adekvaatselt, sõltumata sellest, et üht-teist võidakse veel ka tu- levikus leida (näit Jaanits jt 1982, 48). Aeg on näidanud selle seisukoha paikapidamatust. 1990. aastatel Soome kolleegide eeskujul Eestis raken- datud uute kiviaja kinnismuististe väljaselgitamise meetodid on laiaula- tuslikud, loomingulised ja ennekõike aktiivsed – s.t muistist ei oodata, vaid otsitakse. Lisaks tavalisele maastikuseirele arvestatakse ka paleo- geograafiat, eriti muistseid rannajooni. Alates 1997. aastast on Tartu Ülikooli arheoloogid korraldanud Viljandimaale inspektsioonikäike ja see on olulisel määral muutmas ettekujutust ka selle piirkonna kiviajast. Seni eristus siin muudest ala- dest nii kiviaja juhuleidude kui ka asulakohtade-matmispaikade poolest Võrtsjärvest põhja poole jääv ala, peamiselt Kolga-Jaani voorestik. Küllap tingisid selle erinevad asjaolud, kuid tähtis oli ka n-ö uurimislooline eelisseisund, mis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kui Kolga-Jaani piirkonna vastu tekkis huvi Vändra baltisakslasest arstil, harrastusar- heoloog Martin Bolzil. Läbi kohalikest talumeestest vahendajate kogu- nes rikkalik nii mesoliitiliste kui ka neoliitiliste juhuleidude kollektsioon, mis koosnes peamiselt kivikirvestest ja -talbadest (Bolz 1914b, 1914c; praegu Pärnu Muuseumis asuva kollektsiooni kohta vt ka Kriiska 1997). Bolz uuris ka Viljandimaa esimest kiviaja kinnismuistist – Kivisaare matmispaika (Bolz 1914a), mille 20. sajandi algul avastas kohalik talu- peremees kruusa kaevandamisel. Vastavalt vanasõnale – kus on, sinna tuleb – sai just Bolzi töö aluseks Richard Indrekole, kes 1930.
    [Show full text]
  • Täistekst (1.091Mb)
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa,
    [Show full text]
  • Võrtsjärve Piirkonna Üldplaneeringu Seletuskiri
    VÕRTSJÄRVE PIIRKONNA ÜLDPLANEERNG SISUKORD 1 ÜLDOSA..........................................................................................................................6 1.1 Võrtsjärve piirkond ................................................................................................................ 6 1.1.1 Võrtsjärv........................................................................................................................... 8 1.1.2 Looduskeskkond järve ümber........................................................................................... 9 1.1.3 Maavarad ........................................................................................................................11 1.1.3.1 Põhja ja pinnavesi.......................................................................................................... 11 1.1.4 Roheline võrgustik.......................................................................................................... 12 1.1.5 Rahvastik ja tööturg........................................................................................................ 13 1.1.6 Infrastruktuur ..................................................................................................................14 1.1.6.1 Teed ja veeteed.............................................................................................................. 14 1.1.6.2 Jäätmemajandus............................................................................................................. 15 1.1.7 Ettevõtlus.......................................................................................................................
    [Show full text]
  • V Õ R T S J Ä R V
    Vissuvere P õ l t s a m a a r a b a V.Reiman Võrtsjärve matkajuht Oorgu P a r i k a r a b a Kolga-Jaani Utsali Eesnurga P õ l ts a m a a j õ g i VÕRTSJÄRVSiniküla TRAVEL GUIDE Parika Kaubi Parika sookaitseala Ristivälja Suurkivi Odiste T o r n i r a b a Parika Kolga-Jaani vald järv Laeva T o i r a b a L a e v a s o o Lalsi Ahuoja rahn Laashoone P e d j a j õ g i Kaavere Potaste Lätkalu Alam-Pedja lka Valmaotsa Kivisaare kaitseala Viljandi Oja kaitseala Taressaare Londoni P e d e j õ g I Ristsaare Metsaküla Meleski A.Annist Palupõhja Leie K a r i s t o s o o Tänassilma jõgi M e l e s k i r a b a i V i i r a t s i v a l d jõg ma Ulge Veldemani puhkemaja r E Jõeküla uu Kõrgemäe turismitalu Vaibla puhkekeskus S Su ur Em Oiu ajõg Tusti J.Tõnisson i Reku K a v i l d a j õ g i S o o v a s o o Viiralti tamm Vaibla Võrtsjärve Külastuskeskus Viljandi i Jõeoru villa JÕESUU PUHKEALA Tänassilma Jõesuu turismitalu E l v a j õ g i Uusna Verevi Vanavälja soo Vanasauna puhkemaja Jõesuu Järveveere puhkekeskus Peerna turismitalu Päikesekivi turismitalu Rämsi Valma puhkelaager S a n g l a s o o H.Koppel V õ r t s j ä r v Valma VALMA PUHKEALA Suure-Rakke i Vasara Tartu Mikumärdi soo K a v i l d a ü r g o r g Saba Ruudiküla Väike-Rakke Mõisanurme Riuma Ubesoo jõgi Puhja Mäeselja Kariküla Sangla Kibeküla Järvaküla Järveküla Keeri-Karijärve lka Uniküla Karijärve Mustapali Mäeotsa Saviküla Kobilu Kalevipoja kivi Neemisküla Mõnnaste Kapsta Väluste R a n n u s o o Luiga Kaarlijärve Külaaseme Tamme paljand Vahessaare Maiorg Kalbuse Annikoru Poole Villa Arupera soo
    [Show full text]
  • 31 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    31 buss sõiduplaan & liini kaart 31 Viljandi - Meleski - Kolga-Jaani Vaata Veebilehe Režiimis 31 buss liinil (Viljandi - Meleski - Kolga-Jaani) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kolga-Jaani: 6:10 - 15:10 (2) Viljandi Bussijaam: 7:15 - 17:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 31 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 31 buss saabub. Suund: Kolga-Jaani 31 buss sõiduplaan 48 peatust Kolga-Jaani marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:10 - 15:10 teisipäev 6:10 - 15:10 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:10 - 15:10 Kesklinna Kool neljapäev 6:10 - 15:10 38 Carl Robert Jakobsoni, Viljandi reede 6:10 - 15:10 Kösti laupäev Ei sõida 92 Tartu, Viljandi pühapäev Ei sõida Vallamaja 3 Viiratsi Puiestee, Viiratsi Viiratsi 4 Tiigi, Viiratsi 31 buss info Suund: Kolga-Jaani Teemeistri Peatust: 48 Reisi kestus: 82 min Piima Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Kesklinna Kool, Kösti, Vallamaja, Viiratsi, Teemeistri, Piima, Aruküla, Aruküla Vana-Võidu Tee, Vana-Võidu, Vana-Võidu Tee, Nuia, Kuudeküla, Leemeti, Uusna, Tusti, Kõõru, Tõnuküla, Vana-Võidu Tee Mähma, Kalmetu, Kalmetu Kool, Kalmetu Kooli Põik, Vana-Võidu tee, Estonia Tänassilma, Rebaste, Risti, Valma Teerist, Kivisaare, Kurika, Valma, Kurika, Kivisaare, Valma Teerist, Oiu, Vana-Võidu Ulge, Leie, Meleski Rist, Palandi, Meleski, Põrga, 8 Looduse Tee, Estonia Mändide, Tooma, Lalsi, Pajumäe, Reinu, Mustamäe, Päovere, Kalmistu, Kolga-Jaani Vana-Võidu Tee Nuia Kuudeküla Leemeti Uusna Tusti Kõõru Tõnuküla Mähma Kalmetu Kalmetu Kool Tartu — Viljandi
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Noorsootöö Kvaliteet
    VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET Kokkuvõte Koostaja: Liis Lääts Viljandi valla noorsootöö kvaliteedi hindamise meeskonna juht Viljandi 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1. MIS ON NOORSOOTÖÖ? .............................................................................................................. 5 1.2. Kohaliku omavalitsuse roll noorsootöö teostamisel .................................................................. 7 2. MIKS HINNATA NOORSOOTÖÖ KVALITEETI? ...................................................................... 9 2.1. Hindamise võimalikud kasutegurid ......................................................................................... 10 3. KUIDAS NOORSOOTÖÖ KVALITEETI HINNATAKSE? ....................................................... 12 4. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEET ................................................................... 16 4.1. Viljandi valla piirkondlik jaotuvus .......................................................................................... 16 4.2. Populatsioon ja valim .............................................................................................................. 18 4.3. Noorsootöö kvaliteedi hindamise mudeli rakendamisest ........................................................ 20 5. VILJANDI VALLA NOORSOOTÖÖ KVALITEEDI HINDAMISE PEAMISED TULEMUSED ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Kõik on Ikka Uus Septembrikuus Nagu Ikka Tõi September Enda- Ga Esimese Koolipäeva
    Nr 9 (33) • September 2020 Heimtali põhikooli direktor Eero Metsvahi ja õppealajuhataja Urve Mukk tervitasid õpilasi kooliaasta alguse puhul. Heimtalis läks esimesse klassi sellel aastal 19 last. Foto: Alar Karu Kõik on ikka uus septembrikuus Nagu ikka tõi september enda- ga esimese koolipäeva. Kõik see päris uus on valla Viljandi val- la 109 lapse jaoks, kes esimesse klassi astusid ning avaaktustel aabitsa ja lilled said ning reeg- lina aukohtadel istusid. Kokku on valla koolides täna- vu õpilasi pea 950. Kõige väik- sem on Leie Põhikool – 24 õpi- last, kõige suurem aga Tarvastu Gümnaasium – 275 õpilast. Avaaktused toimusid kõigis Viljandi valla koolides: Heim- tali Põhikoolis, Holstre Koolis, Kalmetu Põhikoolis, Kolga-Jaa- ni Koolis, Leie Põhikoolis, Paistu Koolis, Saarepeedi Koolis, Tar- vastu Gümnaasiumis ja Viiratsi Koolis. Lilled, kõned ja pidulik meeleolu, kus saalis, kus õues. Tööd alustas ka uus õppeasu- tus – Kolga-Jaani Kool. Kõige erilisem oligi 1. september ehk sellele Viljandi valla uuele õp- peasutusele - üldse esimene 1. september ju, lisaks sai kool ka koolitusloa. Uus kool moodustati Kolga- Jaani Põhikooli ja Kolga-Jaani lasteaia Naksitrallid ühendami- se käigus. Koolis on uus juht- kond. Uus on kooli direktor Teistmoodi oli kooli algus seekord Kolga-Jaanis, kus kool ja lastaed ühendati ning ametisse asus uus juhtkond. Foto: Raivo Lott Hasso Kukemelk, kes on osalise koormusega ka Leie Põhikooli jõu ja tänase Kolga-Jaani Kooli VID-19 pandeemiaga. „Ka uue direktor. Uus on õppejuht Maive direktori mõtteid ja elukäigust õppeaasta algus on eriline meie Feldmann. Uued õppejuhid on saate lugeda meie lehe 3. küljelt. koolijuhtide jaoks, sest pandee- ka Kristlin Oja Paistu Koolis ja Ka valla lasteaiad alustasid, mia pole kuhugi kadunud.
    [Show full text]
  • Võrtsjärve Rattarada
    Peterna raba Põltsamaa jõgi Kolga- Jaani Keelepera raba Päovere Võrtsjärve rattarada Oorgu Pedja jõgi Eesnurga Lake Võrtsjärv Bicycle Route Kaubi Rõika Torni raba Odiste Põltsamaa jõgi Tõllasaare raba Oiu pkr Vaheoja Lalsi Valgeoja Soosaare oja Kaavere Krimmi lage Meleski oja Piduli oja Pedja jõgi Intsuveski raba Pajusaare lage Põ lts am Jamsu oja Lätkalu aa Leie pkr jõgi Loori pkr Otiküla Piduli oja Meleski Meleski oja Tänassilma jõgi Rebaste Leie Palupõhja Pede jõgi Oiu pkr Meleski raba S u u r E m a j õ g i Jõeküla Oiu Vaibla i g õ j a m E r u u S Tänassilma jõgi Loime Tänassilma Jõesuu Verevi Vanavälja Saare Ridaküla Valma Suure-Rakke Saba M i k u m ä r d i s o o Väike-Rakke Riuma Kariküla Ubesoo oja Jaanessa Sangla Järveküla Laanesilla Konguta pkr Väluste Väluste oja Neemisküla Saviküla S a n g l a s o o Purde soo Kaarlijärve Kalbuse Kureküla Villa Tamme Tarvastu jõgi Arupera soo T a m m e p o l d e r e d l o p e m m a T Noorma Koke oja Koopsi Vanausse Põdraoja Konguta pkr K Tamme pkr o k e oja Vallapalu Sooviku Porsa Rannu Soe oja Nälgu soo Utukolga Nigula oja T a r v a s t u p o l d e r Vehendi Tarvastu Valguta oja Mustla Kivilõppe Roni Sapi Kipastu Piigandi oja Nigula oja Ervu Limnoloogiajaam Soe Mustjärv Jakobimõisa Järvemuuseum Kuressaare Tondisaar Lullisoo Piigandi Unametsa Valgjärv ja o a t Tarvastu jõgi u g Pikru l a Järveküla V Annioja Rannaküla Õhne jõgi Arumetsa Raudoja Obriku Valguta Alapu nurk Haani Arumetsa soo Nooni nina Lapetkurme Retsniku Lõve Rõngu jõgi Lossimäe Suislepa Siigunina Rõngu jõgi Roosilla a j o e v r
    [Show full text]
  • Haldus- Ja Asustusjaotus 2012 1
    VIHULA Vaindloo 22°00' 22°30' 23°00' 23°30' 24°00' 24°30' 25°00' 25°30' 26°00' 26°30' 27°00' 27°30' S O O M E L A H T Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informatsiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograafiline Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkmejooned ja nimed (seisuga 01.06.2012.a.) - Maaregister; VIHULA maakondade rahvastik ja pindalad (seisuga 01.06.2012.a.) - ' Toolse 0 KUUSALU Uhtju Statistikaamet; rahvusparkide piirid - KeskkonnareUgisstt-eLru. ga 4 Viinistu ° Mohni 9 5 Päris- i pea g Prangli LAHEMAA RAHVUSPARK 3 Viinistu n Kelnase Lobi 3 i 4 8 Hara laht Suur- Turbu- M VIIMSI e s pea neeme 2 r t l Lääneotsa Leesi Käsmu v Idaotsa i Kooli- 5 š Tapurla a e Idaotsa Käsmu Käsmu mäe VIIMSI jv Virve LOKSA Eru laht Vergi Naissaar H Aksi Kasis- laht Vainupea Kiiu- L pea L Altja Must- Aabla Koljaku oja Tagaküla VIIMSI Rammu Eru Tepel- Haili Paju- Rohuneeme Võsu välja Oandu (Bakbyn) Rammu 5 veski Andi on Korjuse s Kräsuli Loksa Viha- 7 Kunda s TALLINN JÕELÄHTME Vihula Eisma o E E S T I Sagadi Lauli R soo laht Aegna Lohja jv Tõugu Karula Rutja Letipea 9 j Väikeheinamaa Lõunaküla Koipsi Hara u Tiigi Karepa (Lillängin) 7 1 Pedaspea Võhma s (Storbyn) Leppneeme Koipsi õ L Kotka V VIHULA Kosta Kiva Toolse Simuna- u Kolga laht Kolgaküla 7 Tidriku Mahu g Ihasalu laht Muike mäe a Tammneeme Kaberneeme Pu Ilumäe Villandi Paasi 5 Lubja Neeme KUUSALU di Joandu Kakuvälja Kuura Rohusi Pudisoo so KUNDA laht o Nõmme- Metsa- Noonu Kaliküla l m Salmistu j Malla Iila HALDUS- JA ASUSTUSJAOTUS 2012 S t o c k h o Tsitre
    [Show full text]
  • Toimetised 26 Õdagumeresoomõ Piiriq
    ÕDAGUMERESOOMÕ PIIRIQ LÄÄNEMERESOOME PIIRID 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLICATIONS OF VÕRO INSTITUTE 26 ÕDAGUMERESOOMÕ PIIRIQ LÄÄNEMERESOOME PIIRID FINNIC BORDERS Toimõndanuq Jüvä Sullõv Võro 2012 3 Võro Instituudi toimõndusõq 26 Publications of Võro Institute 26 Toimõndaja / Editor: Jüvä Sullõv Kaasõpilt / Cover design: Diana Allas Inglüse kiil / English: Mari Mets Nõvvoandja / Advisor: Triin Iva Toimõndusnõvvokogo / Advisory board: Ren āte Blumberga (Läti Aoluu Instituut, Läti Ülikuul), Martin Ehala (Talliina Ülikuul), Riho Grünthal (Helsingi Ülikuul), Hasso Krull (Eesti Humanitaarinstituut, Talliina Ülikuul), Karl Pajusalu (Tarto Ülikuul), Péter Pomozi (Eötvös Lorándi Ülikuul), Tiit Rosenberg (Tarto Ülikuul), Janne Saarikivi (Helsingi Ülikuul), Anneli Saro (Tarto Ülikuul), Helena Sulkala (Oulu Ülikuul), Taive Särg (Eesti Kirändüsmuusõum), Heiki Valk (Tarto Ülikuul), Eberhard Winkler (Göttingeni Ülikuul) Võro Instituudi toimõnduisi indeksiirjä om: Publications of Võro Institute is indexed in: Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (DIGAR) Toimõndusõ aadrõs / Editorial address: Võro Instituut, Tarto huulits 48, 65609 Võro, Estonia tel +372 78 28750, faks: +372 78 28757 kodoleht: http://www.wi.ee/index.php/toimondusoq e-post: [email protected], [email protected] Trükjä: Bookmill ISBN 978-9949-9329-1-7 ISSN 1406-2534 4 ALOSTUSÕS Võro Instituudi toimõnduisi sari ilmus 1997. aastagast pääle. Aastagast 2007 om välläannõq saanuq alalidsõ toimõndaja ni toimõndamisõ ma- no om haarõt riikevaihõlinõ nõvvokogo. Sarja om naat inne välläand- mist retsensiirmä ja taa pandas kirjä riikevaihõliidsihe raamadunimis- tüihe. Välläandmissagõhus . Edespitengi om plaanit vällä andaq egä aas- taga üts toimõnduisi põhinummõr, miä tulõ vällä rehekuun. Ku kiro- tuisi kogonõs inämb, võidas mano tetäq eräle numbriid. Oodami välläandmisõs kirotuisi , mil om kõrralik ja kimmäs nii oppusõ ku uurmisõ puul. Tuujaos, et umma kirätüüd saataq, piä-i olõ- ma üles astnuq Võro Instituudi konvõrendsel.
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]