Nr 9 (33) • September 2020

Heimtali põhikooli direktor Eero Metsvahi ja õppealajuhataja Urve Mukk tervitasid õpilasi kooliaasta alguse puhul. Heimtalis läks esimesse klassi sellel aastal 19 last. Foto: Alar Karu Kõik on ikka uus septembrikuus Nagu ikka tõi september enda- ga esimese koolipäeva. Kõik see päris uus on valla val- la 109 lapse jaoks, kes esimesse klassi astusid ning avaaktustel aabitsa ja lilled said ning reeg- lina aukohtadel istusid. Kokku on valla koolides täna- vu õpilasi pea 950. Kõige väik- sem on Leie Põhikool – 24 õpi- last, kõige suurem aga Gümnaasium – 275 õpilast. Avaaktused toimusid kõigis Viljandi valla koolides: Heim- tali Põhikoolis, Koolis, Kalmetu Põhikoolis, Kolga-Jaa- ni Koolis, Leie Põhikoolis, Koolis, Koolis, Tar- vastu Gümnaasiumis ja Koolis. Lilled, kõned ja pidulik meeleolu, kus saalis, kus õues. Tööd alustas ka uus õppeasu- tus – Kolga-Jaani Kool. Kõige erilisem oligi 1. september ehk sellele Viljandi valla uuele õp- peasutusele - üldse esimene 1. september ju, lisaks sai kool ka koolitusloa. Uus kool moodustati Kolga- Jaani Põhikooli ja Kolga-Jaani lasteaia Naksitrallid ühendami- se käigus. Koolis on uus juht- kond. Uus on kooli direktor Teistmoodi oli kooli algus seekord Kolga-Jaanis, kus kool ja lastaed ühendati ning ametisse asus uus juhtkond. Foto: Raivo Lott Hasso Kukemelk, kes on osalise koormusega ka Leie Põhikooli jõu ja tänase Kolga-Jaani Kooli VID-19 pandeemiaga. „Ka uue direktor. Uus on õppejuht Maive direktori mõtteid ja elukäigust õppeaasta algus on eriline meie Feldmann. Uued õppejuhid on saate lugeda meie lehe 3. küljelt. koolijuhtide jaoks, sest pandee- ka Kristlin Oja Paistu Koolis ja Ka valla lasteaiad alustasid, mia pole kuhugi kadunud. Soo- Marika Kivistik Holstre Koolis. lasteaedu on vallas endiselt 11, vin, et meie koolide juhid olek- Ehkki me Viljandi valla puhul ehkki Kolga-Jaanis kool ja laste- sid kursis kõigi nõuetega, samas räägime pigem väikestest kooli- aed ühinesid. Lapsi käib laste- aga säilitaksid rahu ja mõistliku dest, toob uue kooli uus direktor aias ligi 600. suhtumise, et õppetöö korrali- Hasso Kukemelk välja ka oluli- Valla haridusspetsialist Anne kult toimiks,“ sõnas vallavanem se eelise: „Samas on väiksemal Põldsaare sõnul tuleb aga uus ja õnnitles ühtlasi kõiki õpeta- koolil ka suured eelised, siin õppeaasta sel aastal teistsugune, jaid, õppijaid ja lastevanemaid saab parema ainealase haridu- sest ilmselt on tänavu vaja kasu- uue õppeaasta puhul. se, sest õpetajal on rohkem aega tada ka hübriidõpet ehk vasta- Soovime ka meie lehe poolt õpilastega tegeleda. Suures koo- valt vajadusele kas kontakt- või kõigile õpetajatele ja õpilastele lis on ühes õppetunnis õpetajal distantsõpet. head ja kasulikku õppeaastat lapse jaoks aega üks kuni pool- Viljandi vallavanem Alar ning hoidke enda ja teiste ter- Holstre kooli avaaktusel kirjutasid koolirahu lepingule alla direktor Anu Saar teist minutit. Väiksemas koolis Karu ütles, et eelmine kooliaas- vist! (seisab vasakul), õpilaste esindaja Mirtel Lensin (keskel) ja KIVA meeskonna on õpetajal võimalusi rohkem.“ ta lõppes meie õppeasutustele Raivo Lott, juht Kädi-Liis Ilves (paremal). Esimese koolinädala jooksul kirjutasid sellele Endise Tartu Ülikooli õppe- eriliselt, sest tuli kohaneda CO- avalike suhete spetsialist alla kõik õpilased, õpetajad ja koolitöötajad. Foto: Irma Väre VILJANDI VALLA TEATAJA 2 September 2020 Viljandi Vallavalitsuse istungitel augustis VALLAVANEMA VEERUD • Otsustati muuta Viljandi ja haruraamatukogud. matukogu ja haruraamatuko- Vallavalitsuse 20.03 korraldust Viiratsi Rahvaraamatukogu di- gude lahtiolekuajad. Ümberkor- nr 2-3/238 „Eelarveliste kulude rektor on alates 1. septembrist ralduste tulemusena moodustati piiramine seoses eriolukorraga. Erika Lond. Viljandi Vallavalitsuse ametiasu- Arvestades asjaolu, et eriolukord • Kinnitati Kolga-Jaani Rah- tuse hallatav Paistu Rahvaraa- Eesti Vabariigis on lõppenud ja varaamatukogu ja haruraa- matukogu, mille haruraamatu- Viljandi valla 2020. aasta eelar- matukogude lahtiolekuajad. kogud on Päri, Puiatu, vesse planeeritud tulude laeku- Ümberkorralduste tulemusena ja haruraamatukogud. mine ei ole märgatavalt vähe- moodustati Viljandi Valla ame- Paistu Rahvaraamatukogu di- nenud, on põhjendatud eriolu- tiasutuse hallatav Kolga-Jaani rektor on alates 1. septembrist korraks kehtestatud piirangute Rahvaraamatukogu, mille ha- Tiina Torim. osaline tühistamine. ruraamatukogud on Saarepeedi • Otsustati valla eelarvest mit- • Kinnitati Viiratsi Rahvaraa- haruraamatukogu koos Karula tetulunduslikuks tegevuseks matukogu ja haruraamatuko- teeninduspunktiga, Tänassil- määrata summad ja saajad. gude lahtiolekuajad. Ümberkor- ma, Leie, Oiu ja ha- • Otsustati hariduspreemia ralduse tulemusena moodustati ruraamatukogud. Kolga-Jaani määrata Laura Stina Kivistikule, 31. augusti tänuüritusele olid kutsutud kõik raamatukogude töötajad. Viljandi Vallavalitsuse ameti- Rahvaraamatukogu direktor kes lõpetas 2020. aastal Viljandi Foto: Raivo Lott asutuse hallatav Viiratsi Rahva- on alates 1. septembrist Kristel Gümnaasiumi matemaatika- raamatukogu, mille haruraama- Jaago. füüsika õppesuuna õppekava Raamatukogud tukogud on Pärsti, Vana-Võidu • Kinnitati Paistu Rahvaraa- hõbemedaliga. reformi tuultes Viljandi Vallavolikogu istungil augustis rganisatsioonide ja • Otsustati valla esindajate ni- tervikuna uuesti, kõigi koolide, son; Tarvastu Lasteaed – Valmar kogukondliku elu- metamine hoolekogudesse. Põhi- lasteaedade ja huvikoolide hoo- Haava; Tarvastu Muusika- ja Okorralduse igasugu- kooli- ja gümnaasiumiseaduse, lekogude esindajate osas, kelleks Kunstikool – Joel Mandri; Uusna sed arengud toovad kaasa koolieelse lasteasutuse seaduse said järgmised volikogu liikmed: Lasteaed „Tõruke“ – Mait Siirus; ka töökorralduse muudatu- kohaselt kuulub kooli, koolieelse Heimtali Põhikool – Mare Pariis; Vana-Võidu Lasteaed – Väino si. Paratamatult kaasneb sel- lasteasutuse ning huvikooli hoo- Holstre Kool – Loit Kivistik; Kal- Viidebaum; Viiratsi Kool – Kau- lega ajutine segadus ja vahel Alar Karu, lekogusse muuhulgas kooli pida- metu Põhikool – Mait Siirus; Kol- po Kase, Viiratsi Lasteaed „Rüb- ka vastuseis. Reformide ellu vallavanem ja ja valla esindaja. Seoses Kolga- ga-Jaani Kool – Kalevi Kaur; Leie lik“ – Kaupo Kase; Viljandi val- viimisel on kõik need tun- Jaani Põhikooli ja lasteaia „Nak- Lasteaed „Sipelgapesa“ – Anzori la lasteaed „Päikesekiir“ – Rait ded loomulikud ja kahjuks sitrallid“ ühendamisega alustas Barkalaja, Leie Põhikool – Anzo- Märtin. sageli ka paratamatud. tegevust uus, Kolga-Jaani Kool. ri Barkalaja; Paistu Kool – Juhan Mitmetes omavalitsustes korraldatakse praegu ümber Sellest tulenevalt oli Viljandi Änilane; Päri Spordihoone – raamatukogude juhtimist, sest senised juhtimisstruk- volikogul alus nimetada Kolga- Tarmo Arak; Ramsi Lasteaed Järgmine vallavolikogu tuurid ei taga enam ühtlast ja selget raamatukogude toi- Jaani Kooli hoolekogusse kooli „Taruke“ – Hellar Mutle; Saare- istung toimub mimist. Kõik meie ümber muutub ja areneb ... Ajaga tu- pidaja esindaja. Õigusselguse hu- peedi Kool – Ain Sibul; Tarvastu 30. septembril. leb kaasas käia ja jälgida, et raamatukogude töö vastaks vides oli põhjendatud teha otsus Gümnaasium – Andrus Jürgen- paremini lugejate soovidele ja ootustele. Samuti tuleb silmas pidada majanduslikku mõõdet ja hoida raamatu- kogude majandamise kulud tasakaalus. Viljandi vald esines südikalt Raamatukogude ja seal töötavate inimeste hulk, töö- tajate töötasu ja lahtioleku ajad peavad siiski toetuma lugejate arvule. Midagi ei ole teha – see on meie kõigi 45. omavalitsuste suvemängudel raha, mida raamatulaenutuse teenuse pakkumine vajab 22. ja 23. augustil peeti Paides tati 8. koht. ja meie kohus on seda mõistlikult kulutada. Omavalitsuste järjekordsed su- Juhtide võistlusel esindas meie Omavalitsused on hakanud erinevalt raamatukogude vemängud. Kokku osales võist- valda värske abivallavanem tööd ümber korraldama. lustel 53 omavalitsust. Irma Väre. Küll on viidud ühe direktori juhtimise alla kogu valla Üldarvestuses võitis Rae vald, Meeste ja naiste võrkpallis raamatukogud ja on jäänud ainult üks raamatukogudi- teine oli Tartu ja kolmas Türi meie esindused seekord alagru- rektor valla peale. Üks vald plaanib näiteks sulgeda väik- vald. Viljandi valla esindus oli pist edasi ei saanud ja lõpuks semad raamatukogud ja samas pakkuda raamatukogu väljas kergejõustikus, meeste vastavalt 16. ning 15. koht. teenust pakiautomaatide paigaldamisega bussiootepavil- võrkpallis, naiste võrkpallis, Mälumängus esindasid meie jonidesse piirkondades, mis jäid raamatukogust ilma. orienteerumises, jalgrattakros- valda praegused ja endised val- Viljandi vallas oli pärast ühinemist 17 raamatukogu sis, kettagolfis, mälumängus, lavalitsuse töötajad Rein Anton, ja peagi sai selgeks, et raamatukogude võrgustik ja selle petankis ja juhtide võistlusel. Heino Lapp, Tiina Jaksi, Merit juhtimine on vaja kindlasti üle vaadata ja muuta see Tänavu kõige kõrgemaid koh- Plaamus ning Paul Kolla. Tugevas loogiliselt toimivaks. Meie püüdsime võtta aluseks piir- Kõrgeimal astmel on meie valla ker- ti saavutada ei õnnestunud, aga konkurentsis saavutati 27. koht. kondliku mõõtme ja moodustada neli raamatukogu, mil- gejõustiklane Jane Roosimägi. Temast ühtlase ja suure koosseisuga Vil- Petanki võistlustel jäädi napilt le alla kuuluvad selle piirkonna haruraamatukogud. vasakul Anfisa Karyagina Jõhvi val- jandi valla koondisega õnnestus 16 hulgast välja, aga hea teise Positiivse kogemusena sai eeskujuks võtta Tarvastu last ja paremal Laura Lokotar Kose saavutada koondtabelis 15. koht päeva najal saavutati 18. koht. piirkonnas juba eelnevalt läbi viidud raamatukogude vallast. Foto: Kevin Paavo (suurte valdade arvestuses 8. Valda esindas petankis pere- koondamine ühe raamatukogu juhtimise alla. Juba koht). kond Reede. aastaid on edukalt toiminud Eesti esimene rahvaraama- mat minekut Alar Viitmaa, kes Kergejõustikus sai oma va- Kokku esindas Viljandi valda tukogu – Tarvastu rahvaraamatukogu, millel on haru- võitis M45 klassi arvestuses. nuseklassi alavõidu odaviskes 79 sportlast. Pori ja vihma trot- raamatukogud Välustes, Suislepas, Kärstnas ja nüüd ka Jalgrattakrossis saavutas Jaa- 39,53 meetriga Jane Roosimä- sides peeti Paides kaks pingelist Holstres. nus Sarv M50+ vanuseklassis gi, kõrgushüppes tõid oma va- võistluspäeva. Terve Paide linn Reform ei tähenda muidugi seda, et väikeste raamatu- kõrge kolmanda koha ning Sille nuseklassides võidu Andreas elas nendel kahel päeval Oma- kogude identiteet kaob. Haruraamatukogud jäävad ikka Puhu sai N35 klassis 2. koha. Hantson tulemusega 1,87 m valitsuste suvemängude spordi- kogukonna rahvale oluliseks vaimseks keskuseks. Kohalik Kettagolfi arvestuses tõid ning Kristjan Tafenau tulemu- rütmis. raamatukoguhoidja tellib raamatuid ka edaspidi ise, sest punkte Merike Tihomirov, Rix sega 2,07 m. Kevin Paavo, teab, milliseid raamatuid piirkonnas loetakse. Raamatuko- Kald, Randel Kuzmin ja Rauno Orienteerumises näitas pari- spordispetsialist gu on selle piirkonna rahva nägu ja raamatukoguhoidja nii Meerits, võistkondlikult saavu- valla kui ka piirkonna inimese sõnumi edasikandja. Samas muutub pärast reformi oluliseks meeskonnatöö: Kogukondade ja valla vahelises koostöös omavaheline tihe suhtlemine, kogemuste jagamine jmt. Väikeste raamatukogude hoidjad pole enam üksi, kollee- valmivad mustkattega teed gi toetav käsi on lähedal. Ka majandamisel tuleb juurde paindlikkust, sest saab mõelda, kuhu raha parasjagu Tänavu aasta 1. mail eraldas tamist avalikult kasutatatavatele • Kärstna külas, Tulba tee äär- suunata. valitsus kõigile omavalitsustele teedele, sest katteta teedelt len- se kogukonnaga, kus mustkatte Raamatukogude reformi võib mõne aja pärast lugeda täiendavalt raha kohalike teede du tõusev tolm ning augud teel ehitamise eeldatav maksumus õnnestunuks, kui juhtimine ja infovahetus on muutu- korrashoiuks. Viljandi vald sai on igapäevastele sõitjatele ning on ca 20 000 eurot, kogukond nud kiiremaks ja paremaks ning raamatutele ja ajakirja- kohalike teede hoiuks täienda- teede ääres elavatele inimestele panustab 3500 eurot; dele planeeritud raha jaotumine toetub lugejate arvule. valt 463 575 eurot. suureks probleemiks. • külas, Vahe tee Väga loodan ka, et piirkondlike raamatukogude tööta- Täiendav raha võimaldas Sellel aastal on vald teinud ning Vahe põik äärse kogukon- jad koonduvad ja mõtlevad, mida saaks teha ise ja koos palju objekte varasemaks tuua. koostööd nelja kogukonnaga: naga, kus mustkatte eeldatav piirkonna rahvaga, et raamatute lugemine ja laenuta- Esmajoones toodi varasemaks • Kuressaare külas, Mikatsi- maksumus on ca 14 000 eurot, mine hoogustuks. Teha koos näiteks ühiseid üritusi, just liitumislepingu järgsed tee- Paavle tee äärse kogukonnaga, kogukond panustab 3000 eurot. korraldada raamatukogude vahelist laenutust ja muud objektid. Lisandusid muidugi kus mustkatte ehitamise eelda- Sellist koostööd kogukonna huvitavat arvestades rahva soove ja eripärasid. teed, mis kehva talve tõttu olid tav maksumus on ca 50 000 eu- ning Viljandi vallavalitsuse va- Seda kõike ootame raamatukoguhoidjatelt ja raamatu- eriti lagunenud ja vajasid kohest rot, kogukond panustab 10 000 hel on plaanis teha ka edaspidi. kogude uutelt juhtidelt. remonti. eurot; Viljandi vallavalitsus ootab Jaksu ja indu teile selleks! Lisaks jätkas Viljandi valla- • Tänassilma külas, Ruudi- valla 2020-2024 teehoiukava valitsus ka kohalike kogukon- aru tee äärse kogukonnaga, kus täiendamise ettepanekuid kuni Raamatukogude uued lahtiolekuajad leiad dadega koostööd. Näiteks tegid mustkatte ehitamise eeldatav 25. septembrini. 5. leheküljelt. kogukonnad vallale ettepaneku maksumus on ca 30 000 eurot, Raivo Lott, kaasfinantseerida mustkatte ehi- kogukond panustab 8000 eurot; avalike suhete spetsialist VILJANDI VALLA TEATAJA September 2020 3 Õpetajate õpetaja hakkas koolijuhiks Kolga-Jaani kooli uus direktor suuliselt palju vastata ja teiste on Hasso Kukemelk. Eelkõi- ees esineda ei saa, sünnib ka ge teatud-tuntud kui õpetajate ebakindlus kui tarvis edaspidi õpetaja Tartu Ülikoolis. Nüüd avalikult esineda. siis Kolga-Jaani Kooli direktor ja osalise koormusega ka Leie Sind peetakse meeskonnamängi- kooli direktor. jaks, mitte käsutajaks ja suureks Minu meelest on küll midagi ülemuseks. ilusat ja sümboolset kui kuue Ise on ennast raske hinnata, aga samba tagant tuleb keegi kõr- minu kreedo on, et õpetaja on geltharitu ja otsustab oma mis- keskastme juht, kes juhib õppi- siooni jätkata maakoolis. mist koolis. Ta peab olema auto- Ja siis veel midagi isiklikku noomne ja ise otsustama. Aga ka. Esimest korda kohtusime samas peab ta ka infot liiguta- Hassoga 39 aastat tagasi Tartu ma ja jagama. Direktorina pean Riikliku Ülikooli sõjalise laagris olulisemaid asju teadma, konk- Gadunavase külas, Leedumaal. reetset õppetööd puudutavates Meie järgmine kohtumine toi- asjades klassis peaks õpetaja ise mus augusti algul Kolga-Jaanis. otsuseid vastu võtma. Direktori- Olime mõlemad teist päeva Vil- na ma kõigi tasandite probleemi- jandi vallas ametis. Seepärast ka dega tegeleda ei jõua ja ei tahagi. sinatan alljärgnevas intervjuus küsitletavat. Kas õpetaja amet on trendikas? Kui rääkida õpetajaameti popu- Mida ise ütled Kolga-Jaani ja Leie laarusest, siis see on selgelt tõusu- kooli tuleku kohta? teel. Lasteaiaõpetajate ja eripeda- Kõige tabavamalt ütles selle koh- googide õppekohad on ülikoolis ta mu noorim poeg: oled teinud väga populaarsed, sinna on suur teadust, õpetanud teisi, nüüd konkurents. Noored hindavad lähed kooli praktiseerima. Oli õpetajaametit. Konkurssidel on muidugi ka proosalisem põh- ka näha, et väga huvitavaid õpe- jus. Mul lõppes ülikooliga dot- tajakandidaate tuleb. sendina töötamise tähtajaline leping. Mulle pakuti võimalust Sinu enda juured on pärit ju ka jätkata vanemteadurina, mis maalt? tähendanuks enam teadustööd, Olen maapoiss, üles kasvanud aga vähem tööd inimestega. See Rõngus, käinud Rõngu põhi- variant mulle ei sobinud ja nii koolis ja keskkoolis Elvas. Aga hakkasin otsima uusi võimalusi, Kolga-Jaani ja Leie kooli uus juht Hasso Kukemelk. Foto: Raivo Lott miks ma just Elva kooli õppima mis nüüd ongi avanenud, läksin? Tahtsin juba põhikooli ma. Ülikoolist veel selline fakt, poisina kindlasti minna edasi Aga kooli õpetajana ja ka kooliju- et kaitsesin 1990. aastal kandi- • Sündinud 5. detsembril 1957 õppima Tartu Ülikooli füüsi- hina oled töötanud ju varemgi? daadikraadi. Olen peaaegu aja- • Lõpetas Tartu Ülikooli füüsiku-pedagoogina, 1981 kat/astronoomiat, kuid sel ajal Õpetajana on mul ikka staaži looline isik, sest olin eelviimane, • Tartu Ülikool, Filosoofia teaduskond, Pedagoogika teaduste kandidaat oli vaja sisseastumisel kirjand küll, olen koolis kokku õpeta- kes üldse kandidaadikraadi sai. 1990 kirjutada, ning siin ma polnud nud 17 aastat, sellest 6 aastat Päris viimane oli ja ajalooliseks • Eriala: haridusjuhtimine ja hariduskorraldus üldse mitte hea. Seepärast läk- Miina Härma nimelises Tartu 2. isikuks sai Peep Lepik. • 1981 – 1989 Tartu 2, keskkool füüsikaõpetaja, Tartu 2. Keskkooli di- singi kirjandusklassi Uno Kure- Keskkoolis õppealajuhatajana. soo juurde õppima kirjandi kir- Põhjendasid oma lahkumist üli- rektori asetäitja õppealal 1989, kui töötasin juba ülikoo- • 1989 – 1993 Tartu Ülikooli üldpedagoogika ja võrdleva pedagoogika jutamist, et ülikooli sisse saada. lis, siis käisin veel kaks korda koolist just sellega, et inimestega suhtlemist oleks vähemaks jäänud. vanemõpetaja/lektor Isiklikku? nädalas 2. Keskkoolis õpetamas. • 1994 – 1998 Tartu Ülikooli I prorektori abi, teadus- ja arendusosakon- 2002. aastal tulin taas kaheks Inimestega suhtlemine on minu na juhataja Mul on neli täiskasvanud last – jaoks väga oluline. Olen vist aastaks Miina Härma kooli ning • 1998 – 2002 Tartu Ülikooli Eesti - Soome õpetajakoolituse projekti- kolm poega ja üks tütar. Kõik po- oma olemuseltki õpetaja, kes olin õpetaja neli tundi nädalas. juht, alates 2000.a. aprillist peadgoogika osakonna juhataja jad elavad ja töötavad Tallinnas, Tegemist oli keerulise klassiga, tahab teadmisi edasi anda nii tütar aga Tartus. Vanim poeg on • 2002 – 2020 Tartu Ülikooli hariduskorralduse dotsent, haridustea- mis mulle anti. Kui aga õpilased lastele kui ka nende õpetajatele. Allan, siis Joel, Sven ja Laura. duskonna õppeprodekaan (2007) ja dekaani kt (2007-2009), hari- 9. klassi edukalt lõpetasid, tulid Seepärast on kool minu jaoks Abikaasa Eva on Miina Härma dusteaduste instiuudi juhataja (2010-2011) nad mulle veel koju palvega, et just õige paik. Oma uute õpilaste koolis klassiõpetaja. Siis mängin ma hakkaksin keskkoolis nende kohta midagi ei oska veel öelda endiselt korvpalli seenioride lii- klassijuhatajaks. Seda ma kah- (intervjuu toimus augusti lõpus). gas. Elan samuti maal, Raigastes, juks teha ei saanud, sest ülikool Kolga-Jaanis tuleb tänavu kooli ise käiakse tööl Viljandis, siis aega üks kuni poolteist minutit. 45 minutilise autosõidu kaugusel võttis oma. 66 õpilast, Leies 24, seal tuleb tahetakse ka laps Viljandisse Väiksemas koolis on õpetajal Kolga-Jaanist ja Leiest. esimesse klassi vaid üks õpilane. kooli panna. võimalusi rohkem. Erivajadus- 1. september oli ka Hasso Ku- Tartu Ülikoolis oled töötanud ju Samas on väiksemal koolil ka tega laste puhul on õpetajal roh- kemelgile esimene koolipäev äsja peaaegu kogu oma tööelu jooksul? See vist ongi väikeste koolide suured eelised, siin saab parema kem aega sellega arvestada. alustanud ja koolitusloa saanud Jah, Tartu Ülikoolis töötasin 1989. probleem, et lapsi tahetakse kooli ainealase hariduse, sest õpeta- Väikeses koolis jõuab õpetaja õppeasutuses Kolga-Jaani Kool. aasta septembrist kuni tänavuse panna mõnda suuremasse linna? jal on rohkem aega õpilastega tunnis suuliselt vastama panna Soovime Hassole jõudu ja jaksu! aasta jaanuarini. Siis otsustasin, Viljandimaal on jah see ten- tegeleda. Suures koolis on ühes kõiki õpilasi. Vaid nii tuleb ka et pean midagi muud ka tege- dents, et Viljandi tõmbab. Kui õppetunnis õpetajal lapse jaoks avaliku esinemise oskus. Kui Küsitles Raivo Lott Tarvastu ordulinnuse konserveerimistöödel avastati salapärane müüriava Septembri alguses lõpetati Vil- randit ka oluliselt paremini säi- remeid on siiani vähe uuritud. jandi vallas külas Tar- litada tulevaste põlvede tarvis,“ Lähitulevikus peakski aset leid- vastu ordulinnuse varemete nel- ütles Viljandi vallavanem Alar ma kohtumine muinsuskaitse ja janda etapi konserveerimistööd. Karu, kelle sõnul on aga palju valla esindajate vahel. „Konserveerimistööd oli jär- veel teha. „Väga oluline on taas- Tarvastu ordulinnus rajati jekordne etapp ordulinnuse tada linnuse veskipais, kahjuks tõenäoliselt 14. sajandil kõrgele muutmisel tänapäevaseks turis- pole me koostöös Keskkonna künkale, eestlaste üleni veega tidele mõeldud objektiks. Samas Investeeringute Keskusega veel ümbritsetud muinaslinnusele. aitavad need tööd ajaloolist pä- raha leidnud“, sõnas Karu. Alates 1410. aastast viibis seal Hanke võitnud Maakivist OÜ sageli ordumeister, mistõttu puhastas müüri ja eemaldas va- ruume täiendati võlvlagedega risemisohtlikud kivid 90 ruut- ja kõrgendati müüre. Rajati tu- meetrilt. Korrastati müüripeal- gev kaitsetorn, mille laius on 14 ne – eemaldati lahtised kivid meetrit ja müüride paksus 170 ning laoti tagasi, tehti vuukimis- cm. Linnus sai Liivi sõjas tuge- töid. Samuti eemaldati taimestik vasti kannatada, aga varemeiks kaitsetorni taguselt ringmüüri muutus see 16. sajandi lõpul lõigult, raiuti puud ning juuriti Erkki Putnik sattus ekskavaatoriga müüriserva puhastades mulda täis avau- püssirohu plahvatuse tagajärjel. kännud. Tööde maksumus kok- sele. Fotod: Alar Karu Müüre iseloomustavad rõhtsate ku on ligi 30 000 eurot. kihtidena laotud suurte tahuma- Tööde käigus avastati ka müü- Selle uurimisega edasi seekord on olnud võlvkaartega ruumid. ta põllukivide read. riava, mis lubab arvata, et all oli ei mindud. Kaevamistel leiti Ordulinnus pakub suurt huvi ka Raivo Lott, Kaevamistel leiti ka väike võlvikivi. võlvkelder või veel üks korrus. kivi, mis laseb arvata, et linnuses Muinsuskaitse ametile, sest va- avalike suhete spetsialist VILJANDI VALLA TEATAJA 4 September 2020 Kooliminejad 2020 Viiratsi Kool Paistu Kool Samuel Allikmäe Küllo Tiido Stella Aasmäe Armin Jüris Aska Pettai Valmo Visor Tristan Kurvits Eliise Müür Klassijuhataja Triin Vaiksoo Henri Lensment Karl-Sebastian Lilloson Jarek Meel Karl-Kristjan Mikk Erik Mirka Holger Peips Mehis Reitel Liisa Taar Gregor Toss Estelle Tõnnov Vasakul direktor Külli Saat, paremal klassijuhataja Ülle Laam.

Foto: Viiratsi kool Foto: Kristi Pajuste Tarvastu Gümnaasium 1.h klass Miali Aas Matvey Gornev Anna Komissarova Kermo Kosemaa Joonatan Kärp Helena Liir Mehis Matkur Rasmus Mägi Joosep Nukka Roosi Nukka Kennet Peek Laura Reelend Markus Rähn Kirtel Salundi Sebastian Savka Janari Särg Robert Špet Eleri Tiido Klassijuhataja Haja Ojarand 1.i klass Rain-Kristjan Aedma Brianna-Ly Boisen Uku Gailit Rasmus Haava Markus Heuer Martha Järveküla Mia-Marlen Järvelt Kaarel Kribbe Sandra-Liisa Köst Andero Lusti Alex Mandri Hannes Maran Marten Mikk GertuPikkor Liisa Silla Emely Sälg Dominic Tomson Klassijuhataja Imbi Napritson Kalmetu Põhikool Martin Esajas Reiko Lellep Selma Eliise Võsu Emma-Nora Land Hugo Pukk Egert Sander Laur Fotod: Elari Alumets Evert Ruban Mairo Utt Holstre Kool Leie Põhikool Aleksander Kõll Klassijuhataja Lisette Lipp Andres Tukk Anna Marii Herm Hestia Mirka Kätlin Ivask Klassijuhataja Klassijuhataja Kevin Pärn Liisi Tõnisson Epp Barkalaja

Foto: Helina Matusorg Foto: Kädi-Liis Ilves Foto: Leie põhikool ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne September 2020 (nr 50) www.mulgimaa.ee Mulgi Väiketootjate Liit sai Regionaalmaasika auinna ugustikuu lõpuotsan and rohkemb inimesi om meid netist Apääminister Jüri Ratas kätte löüdän. Kige parembini lii- Mulgi Väiketootjate Liidule gup ää sõna iki suust suhu.” kätte Regionaalmaasika auin- Tõine suur asi, mille üle väi- na. Sii näitäp, et kümne väikse ketuutja võive uhke olla, om Mulgimaa ettevõtte puult asu- puutese pantu Mulgi Värgi riiuli, tet liit om oma paariaastese mille pääl om sis kik Mulgimaa tegutsemisaa sihen jõudan kaup. “Ütitse riiuli pääl paistap pallu ärä tetä ja paistap joba mede kaup parembini silmä ja Mulgimaalt kaugembele kah. egäüits saap aru, et sii om Mulgi värk. Prilla om eri puutese üles Mulgi Väiketootjate Liidu juha- säet viis riiulit, a neid tulep kik tuse liige Maarja Palu ütel, et liit aig manu. Suur suuv om kah ja kik liidu liikme om selle auin- Nuia ja Abja Konsumise siande na üle väige uhke. “Tore, et meid riiul saia, et nii mede oma rah- om tähele pantu, sii om kigi vas ku külälise Mulgimaal tettu mede väikeste ettevõtete ütine kauba kergeste kätte levväs ja auind. Nüid tääme, et teeme saas sedäsi oma kandi ettevõtjit õiget asja. Miu täädä ei ole en- ja elu toete,” sellät Indrek Palu. nemb üttegi Regionaalmaasikat “Mulgi Väiketootjate Liit oo- Mulgimaale tullugi.” dap kah kik sii aig uusi liikmit Oma kige suurembes kõr- manu. Võtke medege ühendust daminekus piave liidu iistvedäje ja lööge aga kampa,” kuts Maarja veebipoodi www.mulk.ee käi- Palu ja ütel, et järgmine suuremb mätõukamist sii keväde. “Poodi ütine sündmus om 17. oktoobrel teime esmalt kümne ettevõttege, Karksi-Nuia kultuurikeskusen prilla om joba mõni äri oma kau- peetäv Mulgi söögi vestival. bage manu kah tullu. Pakume Sii aaste säeti Regionaalmaa- päämiselt Mulgimaal tettu söö- sika auinna pääle üles esieränis gi-joogivärki, aga kah käsitüüd, pallu kandidaate – kokku 34. Mulgimaa lavvamänge, Mul- Vällä anti viis Regionaalmaasika gimaa lippe ja muud säänest. auinda. “Sii näitäp äste, et meil Kaupa tulep järest manu,” kõnel om üle Eesti väige pallu akkajit ja üits poodi iistvedäjit Indrek Palu. tublisit inimesi, kes teeve kõvas- “Esmalt läits sii poodivärk visalt, te tüüd, et elu oma kodukandin a ku teime mai lõpun ilmävõrgu iki edesi lääs ja paremb oles,” ütel Mulgi Väiketootjate Liidu iistvedäje Maarja ja Indrek Palu käisive Talnan Regionaalmaasika auinda vastu võt- laada ja kõnelime oma poodist riigialduse minister Jaak Aab. man. Pildi pääl om pääminister Jüri Ratas, Maarja Palu, Indrek Palu ja riigialduse minister Jaak Aab. ja kaubast laiembelt, sis järest Ilves Kristi, toimeteje Pilt: Jürgen Randma

12.-17. OKTOOBRENI ÜLE MULGIMAA 17. OKTOOBER MULGI NÄDÄLI LÕPETEMINE 12. oktoober – MULGIMAA LIPU PÄEV KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUSEN • Mulgimaa lipu lehvive kigi asutuste ja kodude man. Mulgi söögi vestival, akatus kell 11 • Pidulik Mulgimaa lipu tõmbamine Mulgi Majaka masti • Päevä viave meisterkokk Erlis Shönberg ja Indrek Palu. pääl kell 8.30 • Suur laat, päev läbi ülesastmise, laadamängu, Mulgi Toidutii seminar, • Uvve Mulgi vanembe välläkuulutemine apukapsta ja mulgikapsta õpikammer jpm. • Mulgi Väiketootjate Liidu tääbepäev Tarvastu gümnaasiumin Mulgi raamatulaat, akatus kell 11 13. oktoober – NOORDEPÄEV • Mulgi kirjavara müük ja välläpanek. • Koolinoorde mälumäng „Nupute vällä“ Abja gümnaasiumin Mulgi lauluvõisteluse lõpukonssert, akatus kell 15 • Mulgi Väiketootjate Liidu tääbepäev Abja gümnaasiumin. MULGI • Uute laule edimene rahva ette tuumine, üles astuve 14. oktoober – AALUUPÄEV Mulgimaa Noordeorkester, Lõõtsavägilase, Mulgi segäkuur jpt. • Vana aa päev Villändi muuseumi lugemissaalin kell 14 NÄDÄL • Päevä tegemisi saap vaadete kah läbi Ilmävõrgu www.mulk.ee • Mulgi Väiketootjate Liidu tääbepäev Kitzbergi gümnaasiumin • Mulgi mälumängu edimene jagu Alliste rahvamajan kell 19 Nädäli sihen om vulklooripäevä lasteaidun. 15. oktoober – RAHVARÕÕVAPÄEV Mulgi Kultuuri Instituut kutsup üles kõrraldeme teemakohatsit välläpanekit, loengit, • Tiina Jürgeni loeng „Mulgi rahvarõõva ja nende kandmine“ konsserte, tüükambrit aridusasutusten, raamatukoguden, noordekeskusten jm. Eimtali muuseumin kell 13 Päeväpilte neist tegemistest oodetes üten allkirjuge aadressi pääle [email protected]. 16. oktoober – MULGI KEELE PÄEV Toeteve Mulgi vald, Viljandi vald ja Tõrva vald. • Konssert „Mulgi kiil ja miil“ Tõrva kirik-kammersaalin kell 19. Rohkemb täädust www.mulgimaa.ee, [email protected], tel 5885 7355. 2 ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, september 2020 Mulke Selts pidäs Karksi kihelkonna- päevä ja valis uvve juhatuse jaanikuu päeväl sai • Madli Saar, Mulgi segäkoori minti süümä Karksi-Nuia koh- 20.Mulke Seltsi rahvas päälik, koorivanemb. vikuse Heim. Karksi kihelkonnan Karksi Mulke Seltsi üits päämõte Pääle lõunat võõrust Kitz- mõisan kokku, et pidäde sääl omgi, et kik neli kogukonda bergi muuseumi pere külälisi seltsi üldkuunolekut. seos oma kandi mulke. Pääle Kitzbergi majamuuseumin. Sääl kogukonde om seltsin kah Mul- olli tore trehväte kah Ilvese Kris- Kigepäält vaadeti Karksi kultuu- gi segäkuur, mes seop inimesi tit Tarvastu ja Paistu kihelkonna riseltsi rahva tüütubadese. Pääle lauluuvi järgi. Koorin om noo- „Ämäriguaa lugude“ raamati- sedä eideti pilk lännu aaste pääle, rembet rahvast kah, ülejäänu dege, mille valmissaamist seltsi kinnitedi aastearuanne, arutedi seltsi liikme om peris elätenu rahvas tänuge vastu võtt ja pal- läbi uus põhikiri, valiti viies aas- inimese. Seltsil oles rõõm, ku lude lastelastele ostsive. tes kümneliikmeline juhatus ja tules manu noorembit inimesi, Enne kodutiile asumist vaa- arutedi seltsile olulisi teemasit. kes oles mede sündmuste kõr- deti viil ütenkuun üle tamme- Juhatusse valiti: raldemise ja muude tegemiste mõtsa puukse, mis om akanu • Anne Järv Villändi kogukon- man nõu ja jõuge abis. Uvi kõr- oolege kasume. Ku Mulke Seltsi rahvas Karksi kanti käimä tulep, mindas iki mulke tam- nast; ral võta ühendust seltsi vanem- memõtsast kah läbi. Nüid om tammiku kõrranoidmise jaos omaette Nüid om Karksi-Nuiast 8 • Kalle Laasme Pärnu kogukon- be Saare Enege (Enesaar0404@ arve kah tettu. Pilt: Nikolajev Voldemar km Abja poole maantii pääl kah nast; gmail.com) või kogukonna tammemõtsa näitäv silt. Pääle • Malle Kurm-Oks Tartu kogu- päälikuge. mede riigimeeste ja kultuuri- ge, millest sai abi kogukonde puie om sääl kah istmisekoht, konnast, almanaki toimeteje; Kige suuremb laanitu sünd- inimeste aus 2018. aastel Mulke toimetemistele. Mulgimaa aaluu tääbetahvel ja • Meeta Meltsas, Tartu kogu- mus 2020. aastel olli August Seltsi puult Karksi kihelkonda Pääle arupidämist käis seltsi täädust Mulgimaa riigimeeste ja konna päälik; Kitzbergi 165. ja Juhan Sim- Leeli küllä istutet tammemõts rahvas Mulgi Pruulikoan, kus kultuuriinimeste kohta nimelis- • Ilme Varimaa, Pärnu kogu- mi 135. sündümise aastepäevä oles iki kõrran ja oitu. Tam- Mulgimaa Väiketootjate Liit olli te puie man. Astu sia kah, ää lu- konna päälik; pidämine laulukuure konsser- memõtsa jaos om valla oma- vällä pannu Mulgimaa ettevõt- geje, mulke tammemõtsast läbi! • Leili Weidebaum, Villändi ko- dige Mustla pääl ja suure näite- ette arve MTÜ Mulkide Selts jide tettu söögikraami ja muud. Jõulukuul tulep vällä mulke gukonna päälik; mänguge Simmi talun, a kik sii EE061010220282968222. Sin- Kaugembelt tulejil olli ää miil 30. almanakk. Kik jutu Mulgi- • Meelis Toom, Talna kogukon- tulli koroonaviiruse peräst 2021. na saave kik ääsuuvligu inimese mekki Mulgimaal tettu süü- maa põnevidest sündmustest ja na päälik; aaste pääle edesi lükäte. Egäta- kanda toetust puude uulduses. ki-juuki ja kullete Palu Indreku inimestest om oodet enne viina- • Toomas Õmblus, Mulgi segä- hes kik roovi akkave uvve aaste Mulke Seltsi rahvas olli väige ja Vaiksaare Lauri juttu liidu te- kuu akatust toimetejele e-kirja- koori juhatuse liige; algusen jälle pihta. tänulik seltsi toetejele Helir-Val- gemistest. Mulgi õlle mekmine ge [email protected]. • Ene Saar, Villändi kogukonna Kuunolekul arutedi kah dor Seederile, kes toet seltsi te- olli üits tore asi. Saare Ene, liige, Mulke Seltsi vanemb; tammemõtsa vondi luumist, et gemisi oma palgast ää summa- Õiget mulgiputru ja kama Mulke Seltsi vanemb Keelepesä juhateve latse juurde manu oba viiel aastel om Mulgi- Keelepesäst om osa saanu egä nimesit. Egäl keelepesä päeväl Jmaa erinevaten lasteaidun aaste üle saa latse. Väegä tähtis saave latse manu kah üte vana toimunu keelepesä. Pirle ole om, et laits joba tilliksena saas käsitüüoskuse, olgu sii sis lõnga mia külän käinü viien laste- osa oma kandi eriperätsest kee- kerimine, villa ja linatüü, pagla aian: Ritsu, Abja, Karksi-Nuia, lest ja õpis tunme mulgi kultuuri. punumine, rätipupe tegemine, Ala ja Paistu lasteaian. Tarvas- Mede ülesanne om sedä ede- mulgi vanu kirju välläõmlemine tu kandi lasteaidun teeve sedä si anda lasteperätselt ja uvitevelt. võ midägi muud. Latse saave osa Pildi pääl om Karksi-Nuia lasteaia keelepesä rühm 2020. aaste talve. oma õpeteje, ken om koolitu- Keelepesän saave koolieeliku kah märdi- ja kadripäevä, jõulu Taga keskel õpeteje Laande Alli. Pilt: Jõesoo Kersti se saanu Mulgi Kultuuri Insti- kullete mulgikiilset kõnet, laul- ja kevädpühä kommetest. Kik- tuudi õpetejite õppepäevil. da ja mängi. Kevädes om latse ke, mes keelepesän õpit, saave klooripäeväl, mes om sii aaste vägä ää õpeteje ja lasteaidu juhi, selges õpnu vähepelt viis mulgi- latse näidäte oma valla või laste- raasike tõistmuudu. Latse saave ken esi piave kallis oma kodu- Keelepesä mõte om tuvva mudi- kiilset laulumängu ja saave aru aia sündmustel kah. kokku ilmävõrgun vilmi pääl. kandi kultuuriperändust. lase mulgi keele ja kultuuri manu ka mulgikiilsest kõnest. Latse Egä aaste om latse kokku Sedä kikke saame tetä pallald Keelepesä rojektijuht läbi mulgikiilse kõne ja mängu. tääve Mulgimaa kihelkunde saanu ka Mulgimaa laste vul- lasteaidu ääl toel. Meil om abis Laande Alli Lavvamäng „Sõõr ümmer Mulgimaa“ kutsup lustilisele uvireisile almis om saanu mulgikiil- mu ja mitmel puul om tii pääl raasike rohkemb täädust pallu- Eesti Rahvakultuuri Keskus. Vne kigepere lavvamäng takistusi või saap oopis mitu de Mulgimaa kante ja ehituste Mulgi Kultuuri Instituut „Sõõr ümmer Mulgimaa“, mes sammu kõrrage edesi karate. kohta. Karbi põhja all om lühi- kink uvve lavvamängu kooliaas- viip mängja lustilisele uvirei- Näituses saap paadige kähku üle ke täädus Mulgimaast ja Mulgi te akatuse puhul kigi Mulgimaa sile ümmer Mulgimaa. Män- Õisu järve või autuge Soe päält nime saamise luust. kuule edimestele lassele. gulavvas om Mulgimaa kaart Kärstnese. Tagasi tulep astu sis, Mäng esi ja seletuse kotus- Mängu saap osta Loodist ja mängja saap üte mänguge ku mõni väärt kotus, näituses te kohta om küll mulgikiilse, Mulgi Savikoast, Tarvastu raa- läbi kävvä kik viis Mulgimaa Mulgi muuseum, vaatemede jäi. aga karbin om mänguõpetus matukogust, Karksi-Nuia lilli- kihelkonda. Vahele jääp mängukõrd sis, ku kah eesti, vene ja inglise keelen, puutest, kaubamajast, Konsu- om vaja poodin kävvä, Kullalt nõnda et keelemure peräst ei pia mist, Mõisaküla Konsumist, Abja Tegemist om vana ää lavvamän- kulda otsi või Suistle tuuleves- oleme ja tõistele põnevet avas- kellekil Mulgimaa avastemede Konsumist ja raamatupoodist, guge, kos egäl mängjal om edesi ken tuult uuta. Edesi- ja tagasi- temist. Näituses om sääl ole- jäämä ja julgelt võip mängu egä- Tõrva turismitääbepunktist ja liikmises oma värvi nupp ja liiku liikmise kotusse om märgit eri men Murri äärbän, Kärstne lõvi, leütele kingituses kah viia. raamatupoodist ja veebipoodist saap just nõnda pallu samme, ku värvege: punatse täpi päält saap Olstre magasiait, Mulgi Majakas, Lavvamängu „Sõõr ümmer www.mulk.ee. Kes taht mänge täringu pääl täppe viskat. Aka- edesi liiku, sinitse päält tagasi ja Ummuli mõisamaja, Anu Raud Mulgimaa“ and vällä Mulgi Kul- kõrrage rohkemb telli või täädust tus om Mõisaküläst ja võidumiis rohilese pääle tulep uutma jäiä. oma lammastege ja pallu muud. tuuri Instituut, pildi joonist Ülle küside, kirjutegu mki@mulgi- om sii, kes kige edimelt Mulgi- Ülejäänu täpi om kõlllatse. Kes taht neist kotustest Rosenberg, teksti tei Kristi Ilves, maa.ee või kõlistegu 5885 7355. maa päälinna Apja jõvvap. A Egäle mulgile pias mängu- rohkemb täädä, sis neile om kujunduse Triinu Sarv. Män- Kristi Ilves, enne tulep läbi kävvä 100 sam- lavva pääl küllält ärätundmist mängulavva alumise külle pääl gu valmissaamise man olli toes toimetei ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, september 2020 3

Vikerraadiu mulgi uudise 15 Mulgi uudise es sünni tühja koha pääle

ui me 15 aastet tagasi mul- Kgi uudistege alustime, olli mulkel juba uug sihen: Kalle Pengi pääl puukuju kõrvan ist ja mäng vlööti Tõnu Vorms. Gaston kõrrald mulgi kon- verensse ja and vällä põnevit raamatit, Alli Laande mülläs Mulgimaa kirjamihe Lilli külä ja koolige, Toomas Hendrik Ilves askeld Ärmä ta- Henrik Visnapuu lun ja kõnel suure Mulgi valla mõttest, Mulke Seltsi liikme mälestuses panti penk ollive 15 aastet noorembe ja väega ettevõtligu. äädä-tuntu eesti kirja- lõpusündmus ja selle kõrrald Tmihe ja luuleteje Henrik Kõverik Ilmar. Kigepäält käi- Nõnda läits, et mia ku Võrumaa- Visnapuu sündümisest sai ti Visnapuu mälestuskivi man selle aaste akatusen müüdä Leebikun, peräst tetti Tõrva-El- le ärä karanu mulk tahtse kah Ku edimestel aastidel oid mulgi uudiste mikrovoni Airi Hallik-Konnula midägi Mulgimaa jaos tetä. Sõit- (kura kätt), sis nüid tiip sedä Kristi Ilves. Pilt: Küllike Pihlap 130 aastet. Visnapuu nimi ja me rattatii veeren valla Henrik se sis mulgi kultuuri pessä Lilli kirjatüü, esieränis kümme Visnapuu nimeline penk. Õdak külän ja istseme Alli Laandege manu keelenõu küsime minna. käi riigitüü kõrvast pallu mõtsan, kirja Ingile, om palludele tut- läits edesi Tõrva kirik-kammer- aruteme, et mes tegemine sii Nii keeleparanduse temä Män- õiende Urvaste Küläde Seltsi as- tave, a sedä et luuleteje juure saalin, kus astsive üles kirjamiis olla võis, mille jaos sai parasja- nimäe korterin võtive vahel mitu jege ja tillembide ettevõtmistege om Mulgimaal, tääve vähätse. Jürgen Rooste ja muusikamihe gu Lõune-Eesti keele ja kultuuri tunni ja nõnda tulli paar kõrda nagu näites mesilinde vahast tor- Kalev Vapper ja Tõnu Vorms. programmist toetust kah küside. ette, et ma jõudse Antsla lasteai- diküindlide tegemine või „Turba- Visnapuu sündüsi Elme kihel- Nuurusen käis Visnapuu Kui uudiste laan olli paigan, da oma poige järgi sis, ku lasteaid vaba aianduse“ rupp feisbukin. kunnan Leebiku vallan Maardi- Eesti Rahwa Muuseumi jaos asju tulli vällä nupute, et kost löü- joba lukku olli pant. Õnnes kas- Kristist om kahtlemede saanu na talun 2. jaanuaril 1890. Ta es ja lugusit korjaman ja trehväs ka da uudiste ettelugeje, sest miä ja vateje sellest suurt nummert es üits prildatse aa tähtsämbit mulgi elä sääl kavva, vanembe lätsive tagasi Elme kanti. Just selle mä- Alli oleme mõlembe küll suurest tii, ku neil raasike kavvemb las- kultuuri vedäjit ja oidjit. varsti Pikasilda ja säält edesi Tar- lestuses säeti mede kanti suure pääst mulgi kiilt õpnu, aga tahas tege jalute tulli. tumaale eläme. Aga Mulgimaa au ja süäme sehen oidnu mihele ju, et uudisten oles „õige“ mulgi Mes prilla jõudse jutte ja esä-emä lugude- Tõrva ja Elme piiri pääle penk, kiil. Jutumärgi om siin sellepe- Uudistestuudiust Mulgimaal ääd om? ge tulevese luuleteje süämese ja mille pääl istup tillike Visnapuu räst, et nagu kik põlitse keele, om sünniteme Mulle miildip, et Mulgimaa val- nõnna, Mulgimaast sai Visnapuu puukuju, krüsanteem rinnan. mulgi kiil kah egän külän, esigi Vikerraadiu Tartu stuudiuse lätsi- lajuhi om akkamist täis, et põlitse jaos muinasmaa ja sellest om ta Toda tiid pidi nuur Henrik am- egän talun ollu raasike esimuudu. me juba Kristige kateksi, üits tulli kultuuri ettevõtmisi pundin kõr- iluste kirjutanu oma mälestuste- mutsel aal Elmede kõnd ja kikke Mulle karas pähä, et mõni Võrumaalt, tõine Suistle kandist. ralde ja raha otsi. Suurembet riigi raamatun „Päike ja jõgi“. sedä ilu ende sissi korjas. Pengi aaste tagasi näi ma mulgi kul- Miul olli näpun diktovoni kas- tuge tahas nätä kigi kultuurikante Ta olli kah 1917. aastel luu- ja puukuju tei valmis puutüü- tuuri uurmise rühmän ütte sett ja märkme, kost ja ku pikalt man, sii ei ole pallald valdu, vaid du elujulge kirjandusrühmituse meister Marko Pihlak. küländ kindle äälege nuurt ini- intervjuujupi tuleve. Uudise olli terve Eesti kultuuri uviden. Raa- Siuru liige. Esmald tulegi Visna- Henrik Visnapuu kooli ärä mest, kes miu üllätuses ütel, et ma kah vällä printnu, sest Kristil sike kahju om, et Mulgimaa-põ- puuge miilde krüsanteem, mes 3. aprillil 1951 New Yorgin ja pu- mõist mulgi kiilt. Ma esi olli sel- kodun viil netti egä printerit es hitsest Mulgi vallast ei ole viil kigil siurulastel rinnaedist ehtse. has kavva aastit võõramaa mul- les aas kuulnu pallald ütsikit va- ole. Esi me salvestusaiga valide asja saanu. Mulgi vald om ole- Aga sii es ole mitte edimene ega lan, aga 2018. aaste suvel tuudi nembit inimesi mulgi keelen kõ- es saa – mede abimehel Toomas men, aga suuremben vallan oles tõine õis Visnapuu kuvverevääri temä põrm tagasi Eestise ja maeti nelemen. Aga Kristi Ilves – temä Keltil olli raadiun muid asjate- lihtsamb suuri Mulgimaa asju pääl. Kui vaadete temä noorem- Talna Mõtsakalmistule oma nai- sii tütärlaits om – olli kohe peri, misi kah. Vähembeld kõrra sai ta tetä. Ma väega looda, et Soogle- be põlve pilte, sis paistap sääl se Hilda kõrva. Mälestuspäeväl ja ta om siiamaani sisse lugenu Kristi latse kussutemise kah oma mäe talu luumine seisma ei jää. oopiski nartsiss. Ja mitte mõni käisive Visnapuu austeje Elme KIK Vikerraadiu Mulgi uudise. lisaülesandes, sest ku miu latse Pääasi, et sellen talun akates peris arilik, vaid Narcissus poeticus surnuaian ja pannive Visnapuu Mõni aaste ildamb sai ma uu- ollive juba lasteaian, sis Kristil asju tegeme, mitte pallald näitä- ek rahvakeeli pueedinartsiss. mälestuses küindle kivi manu, diste tegemise terveniste Kristile olli edimene poig just sündinu me, kudas Mulgimaa talun kuna- Nartsiss om nooreld suremise, mis om sinna pantu kigile neile, üle anda, ja ku sinna manu tulli- ja tõine pudenemine olli tal kate gi eläti. Vägevit talusit om Mul- magamise ja uvveste sündümise kelle kalm om kaugel või kelle ve viil mulgikiilside raamatide ja uudistesaate vahepääl. Nõnda til- gimaal nüidki omajagu – miule märk. avvakotus jääp leidmäde. aalehe tegemine, murderingi ja liksit latsi es saa ju kunnigile jättä! tuleve edimelt miilde Pajumäe 9. augustil mälestedi ja tule- Pai Anne, muu toimetuse, sai ta eesti keele Täämbedses om Kristi üte mahetalu, mida vast tääp terve tedi Henrik Visnapuud miilde Riidaje raamandukogu juhateje õpeteje ammati maha panna ja kõrrage Mulgi uudiste saatejuht, Eesti, Torupillitalu oma lennu- Tõrva vallan. Mälestusõdak olli ja Visnapuu austeje ülepää mulgi värgi pääle jäiä. toimendei ja kokkulõikai. Ja sedä kide, lauljide ja pillimeistridege Tõrva luudusariduse ja kultuu- Ilves Kristi, Miust om raadiuse jäänu pallalt kikke saa ta tetä oma Võrtsjär- ning Lilli luudusmaja, mes om ri päeve „Las jäiä üitski mõts“ toimeteje tillike kõll „Uvvembet Mulgi- ve-viirsen tareksen. Irmus ää miil üte talupere kodutalu, aga saman maalt!“, aga ku vana uudise ja om, et me mõlembe saame eläde kah põnevide luuduskoolituste ja kasseti üles otsi, pias säält löüd- oma unistuste elu – remondime mulgi keele õpmise kotus. me Herta Laipaiga, Lembit Eel- oma talu-uunit, kasvateme ko- Väegä tore uudis olli miu mäe, Nikolai Baturini juttu … dun juurikit, lambit ja latsi, miä jaos mulgikiilside laule kon- Algusen käis mulgi uudiste kurss. Ku ma mõtle ende va- tegemine nõnda, et mia otse oma Mulgikiilse uudise ollive nade lindistuste pääle, sis kige Võrumaa kodun internetist ja Vikerraadju eetrin rohkemb om miilde jäänu just tutvide kaudu Mulgimaa uudisit, edimest kõrda nii ütsiku laulu, mes üles võet pääle selle olli vaja löüdä inime- 20. septembrel 2005. sai. Mulgi murderinge võis olla se, kes neist asjest mulgi keelen Prilla om Mulgi uudise Viker- ka vällänpuul Mulgimaad – kas- kõnelde mõistave. Kirjuti uudise raadjun egä tõisibe kell 18.45. või Tartun ja Talnan, kos lövväp valmis ja mõni päe enne saadet Uudisit saap järgi kullete kindlaste nii mulgi keele kõnele- sõitse Mulgimaale, et midägi raadju kodulehe päält jit ku õppi tahtjit. https://vikerraadio.err.ee/ linti võtta ja vabatahtligu keele- 1089047/mulgikeelsed-uudised Airi Hallik-Konnula, Tõrva kirik-kammersaalin luges kirjamiis Jürgen Rooste Visnapuu luu- toimendeje Erna-Elise Neimanni Mulgi uudiste ürgäje let ja kõnel kirjanigu eluluust. Pildi: Ilmar Kõverik 4 ÜITSAINUS MULGIMAA Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne, september 2020

Mulgimaal lehvku Mulgimaa lipu! L atsele Majalipu, käsilipu, Ää ja alb lavvalipu, autulipu „Kas sul kasusive täo suure „Mes alb ta iki! Ma võtsi kapsta?“ uvve naise!“ jpm Lipuvabrikust. „Nõnda suure ku kuuse kohe.“ „No sii om ju ää!“ „Küll sii om ää!“ „Mes ta ää om! Kirikuõpete- Kae perrä „Mes ta ää om! Kits läits je, sunnik, es pane paari!“ www.lipuvabrik.ee aida, sei kik ärä!“ „Sii om alb!“ ja küsi täädust „No sii om küll alb!“ „Mes alb ta iki! Ma sai kiri- tel 668 4270 või „Mes ta alb om! Ma lasse kit- kuõpeteje käest paatävve raha!“ si maha, sai ulka liha!“ „Vat sii om ää!“ @ info lipuvabrik.ee. „Vat sii om ää!“ „Mes ta sis ää om! Ma lätsi „Mes ta ää om! Akassi kitsi usseaia pääle raha lugeme – tuul liha kiitma, tare läits palame!“ viis kik mõtsa.“ „No sii om küll alb!“ „Sii om küll alb!“ „Mes ta iki alb om! Ma ehiti „Mes ta alb om! Ma lätsi Nalla kah uvve tare!“ mõtsa puid tegeme, löüsi puha „Sii om ää!“ kätte!“ Uulitse pääl astup üte mihe „Mes ta iki ää om! Ehitemise Ää ta olli, ääs ta jäi, alb ta manu noorepuulne ilus naeste- aal satte üits palk naisel pääle!“ olli, alvas jäi! rahvas ja ütlep: „Sii om küll alb!“ Eesti rahvajutt “Andke andes, a mulle paistap, et te olede üte mu latse esä …” Sääjä sõna õigeste rivvi, sis saat üte vanasõna! Kirjute sii “Mia?!!” röögätep ärä irmu- juti pääle! nu miis. “Rahu-rahu, mia ole kuul- VIIRI KÄIP MÜÜDÄ ÕIGUS VALSKUS MÜÜDÄ AIA TIID. meister,” kostap naesterahvas. *** Kärbläne kimap mooturrat- tage bensujaama ja küsip: “Ku Ruute sissi om ärä paetet 10 mulgikiilset söögitaime, midä sügüse pallu mass üits tilk bensiini?” koduaiast või mõtsast ek suu päält löüdä võip. “Ei midägi!” “Väige ää! Tilgute mulle sis KAAL (kaalikas), PIIT (peet), PURGANT (porgand), UBIN paaki kümme liitert!” (õun), KUREMARI (jõhvikas), KARDUL (kartul), PALUK (pohl), JOOVIK (sinikas), LUUM (ploom), RIIK (kreek). Tule, tii tutvust mulgi *** Otsi vällä! Loe edes- ja tagaspidi, ülevest alla, alt üles ja viltu kah! Jänes karglep jõe veeren üte keele ja kultuurige! jala päält tõise pääle ja õikap tõi- G Ä M Õ P K M N J D Abja murdering sel puul olevele karule: „Karu, O H E A I L A A K R Kokkusaamise kaits kõrda kuun tule kähku siia!“ K U L J U M T Ö R I Karu akkap ojume. Tuul om nelläbelt kell 19 Abja raamatukogun. Õpetep Alli Laande. I U Ü D B H J I T I Edimene kokkusaamine 17. septembrel. vastu, vesi jääkülm ja teräve kivi Küsi manu tel 523 9232, e-post [email protected]. rääbive valusaste kõtualust. Ku K V R M I S Õ L I K ta viimäte tõisele poole saap, om M A N E N R B M O P Tarvastu murdering ta surmani väsünü, sadap sinna- K L J V M E D P Ä G Kokkusaamise kaits kõrda kuun samma maha ja küsüp jänesse kolmabeld kell 15 Mustla pääl Tarvastu raamatukogun. käest: „Noh, mes ädä om?” B U Õ Ö G A U D M B Õpetep Kristi Ilves. Edimene kokkusaamine 23. septembrel. Jänes kostap selle pääle: A U T N A G R U P M Küsi manu tel 5344 8176, e-post [email protected]. „Karu, kae ku suure kuremarja D M B J O O V I K V Tõrva murdering sääl tõisel puul om!“ Kokkusaamise kaits kõrda kuun *** ÜITSAINUS riideld kell 16 Tõrva raamatukogun. Õpetep Kristi Ilves. Puhh ja Notsu kõnnive mõt- MULGIMAA Edimene kokkusaamine 18. septembrel. Mulgikiilne aaleht Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne sa müüdä. Puhh süüp pirukat. Üitsainus Mulgimaa Küsi manu tel 5344 8176, e-post [email protected]. Notsu küsip: “Puhh, anna Sügüs 2020 (nr 50) ilmup septembrekuust 2020 www.mulgimaa.ee Mulgi keele ja kultuuri koolitus mulle kah pirukat!” kigi kolme Mulgimaa valla lehte vahel. kooli- ja lasteaiaõpetejil Puhh vastu: “Sii ei ole piruk, Leht ilmup egä kuu ja om nellälehekülleline. Kokkusaamise kõrd kuun kell 14.00–17.30 sii om sai.” Villändi ja Tõrva vallan lääp leht egässe postkasti, Mulgimaa eri kanten. Õpeteve Alli Laande ja Kristi Ilves. “Puhh, anna mulle saia!” Mulgi valla leht tulep uvilisel kodu telli. Edimene kokkusaamine 30. septembrel “Sii ei ole sai, sii om kuuk.” Kes ei elä Mulgimaal, a tahas mulgikiilset lehte saia, saap Mulgi Mulgi vallan Kulla leerimajan. “Puhh, anna mulle kuuki!” Sõna (Mulgi valla leht) või Viljandi Valla Teatajat (Villändi valla Uuri täädust ja anna ende tulekust 28. septembres täädä “Ah, Notsu, sa esi kah ei tää, leht) postkonturist telli. Viljandi Valla Teatajat saap telli kah veebi- [email protected] või tel 5344 8176. mes sa tahat!” lehe päält www.omniva.ee, Tõrva Teatajat prilla viil telli ei saa. Kik vallalehe üten mulgikiilse vahelehege om üleven Ku keletunni om pääle akanu, võetes uvilisi ildamb kah manu! *** kah valdu kodulehte pääl ja Üitsainus Mulgimaa kah Mulgi keele ja kultuuri õpmine om osalistel ilma rahate! Kaits nahkiirt kükiteve kõr- veebilehe pääl www.mulgimaa.ee. Murderinge ja kuulmeistride koolitemist kamandep vu kuupalaen. Üits ütlep: “Värs- Mulgi Kultuuri Instituut, rahage avitep Rahvakultuurikeskuse ket verd tahas.” Mulgimaa perimuskultuuri toetemise abinõu. Lendäp sis kuupast vällä ja Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne Üitsainus Mulgimaa www.mulgimaa.ee tulep raasikse aa peräst tagasi, Aalehe välläandmist toeteve Eesti Ravakultuuri Keskuse Mulgimaa verenire suu ümmer. perimuskultuuri toetemise abinõu, Tõrva, Mulgi ja Viljandi vald. Tõine nahkiir imestep: “Kust Toimetus: sa verd sait?” e-post: [email protected] Edimene sis sellätep: “Kas sa post: Mulgi Kultuuri Instituut, Leerimaja, näet sääl sedä suurt puud?” Kulla küla, Mulgi vald, 69509 Viljandimaa “Näe küll, mes sis?” kostap toimendei: Kristi Ilves, tel 5344 8176 tõine. Toimendusel om voli kirjatükke parande ja lühembes tetä. “A mia puud es näe.” VILJANDI VALLA TEATAJA September 2020 5

Heimtali Põhikool Sten-Erik Allikas Artur Link Kert Tammeorg Aleksander Antonov Steven Luik Janar Tera Stella Iarochenko Laura Rauba Oliver Verrev Karel Stevo Kahk Gloria Rodima Aleksander Vlassov Raul Kangur Albert Aulemb Sandermat Aleks Vološtšuk Rasmus Kavak Jonas Sarv Klassijuhataja Keron Kupper Renet Sepp Pille Toodo

Sünnipäevalised jooksid või kõndisid ümber Pärsti järve. Foto: Raivo Laidma Pärsti küla sai 100-aastaseks 7. augustil tähistati juubeli- mõisatöölistele. Kuni talude jooksu, mängude ja tordisöö- elumaju ehitati, elati mõisa misega Pärsti küla 100. sünni- häärberis. Praeguse Pärsti (hil- päeva. jem liidetud Kavaku ja Vahe Pärsti tähtsat sünnipäeva ei küla) alal oli juba enne ka kuus saanud küll muutunud olude põlistalu, mis olid mõisnikult tõttu tähistada väga suurelt, varem vabaks ostetud. kuid see-eest tehti seda mee- Noori ja lapsi elas tollal Pärs- Foto: Heimtali põhikool leolukalt: joosti ümber järve, tis palju. 1920. aastal toodi ka söödi torti, pannkooke ja muud Pärsti kool Undilt üle Pärsti head-paremat ning mängiti mõisa häärberisse ja avati Pärs- Saarepeedi Kool mänge. Rahvalt küsiti ka arva- ti vallakooli nime all, esialgu must, milline võiks Pärsti küla 4-klassilisena. Pärstis algas Sandra Gröön Kert Metsaots Täheke Tsimmer näha välja 100 aasta pärast. haridus- ja kultuurielu hoog- Pauliine Hipeli Jack-Daniel Madisson Klassijuhataja Ajaloost rääkis raamatuko- ne tõus. „Ajaloohuvilistele on Emili Kramm Triinu Nuut Karin Põldma guhoidja Olga Sööt, kelle sõnul kodulootuba raamatukogu tekkis Pärsti küla sada aastat lahtioleku aegadel avatud,“ tagasi ümber Pärsti mõisa pä- märkis Sööt. rast seda, kui maad olid jaga- Made Laas, tud Vabadussõja võitlejatele ja avalike suhete nõunik

Raamatukogude uued lahtiolekuajad Seoses Viljandi valla raamatukogude ümberkorralda- misega muutusid alates 1. septembrist ka osade raa- matukogude lahtiolekuajad. Alljärgnevalt on toodud kolme uue rahvaraamatukogu ja nende haruraamatu- kogude lahtiolekuajad.

Paistu Uusna haruraamatukogu rahvaraamatukogu E 8.30–16.00 K, N 10.00 –18.30 E 12.00 –19.00 T, K, N 9.30–13.00; Pärsti haruraamatukogu 14.30– 18.00 E 9.00 –17.00 Foto: Eveli Peterson R 9.00 –16.00 T 11.00 –17.00 K 11.00 –18.00 Heimtali haruraamatukogu R 9.00 –16.00 Kolga-Jaani Kool E, T, N 9.00 –17.00 Glen-Arald Kruuse Janelle Kask Kaireen Nurme K 10.30 –17.30 Sten Põldve Kadi Meribel Pärn Liise Kaarjärv R 9.00 – 13.00 Kolga-Jaani Lauri Saul Moona Tatar Klassijuhataja rahvaraamatukogu Marku Henk Isabel Tsapov Inge Volmer Ramsi haruraamatukogu E, R 11.00 –17.00 E, T, N 10.00–16.00 T, N 13.00 –19.00 K 11.00– 18.00 K 11.00 –14.00 Saarepeedi haruraamatu- Päri haruraamatukogu kogu E, T 9.00 –18.00 E, K 11.00 –18.00 K 14.00 –19.00 N 13.00 –17.00 P 11.00 –15.00 Karula teeninduspunkt Puiatu haruraamatukogu T 13.00 –18.00 E, K, R 9.00 –13.00 N 10.00 –12.00 T 14.00 –18.00 Tänassilma haruraamatu- kogu E, T, N, R 9.00 –13.00 Viiratsi K 12.00 –18.00 rahvaraamatukogu E 11.00 –19.00 Leie haruraamatukogu T, K 9.00 –18.00 T, N 8.30 –15.30 N 11.00–18.00 K 11.00 –18.00 R 11.00 –17.00 Oiu haruraamatukogu Vana-Võidu haruraamatu- T, K 8.30 –12.30 kogu E 8.30–16.30 Meleski haruraamatukogu K 10.00 –18.00 R, L 8.30 –12.30 Foto: Eha Fedorov VILJANDI VALLA TEATAJA 6 September 2020 Viljandi valla kaasav eelarve 2020

Viljandi valla 2020. aasta kaasavasse eelarvesse laekus 20 ettepa- nekut, millest 13 pääses edasi vallaelanike hääletusele, mis algab Päri avalik mänguväljak 21. septembril. Viljandi valla kaasava eelarve rahvahääletus algab 21. septembril äril elab palju väikeste lastega perekondi, ja lõpeb 4. oktoobril. Hääletada saab Viljandi valla elanik, kes 21. Pkuid ühte ühist suurt mänguplatsi, kus septembri seisuga on vähemalt 16-aastane. lastel oleks võimalik mängida, kahjuks pole. Hääletada saab kuni kolme erineva idee poolt. Hääletada on Lapsed mängivad põldudel, metsas või lompi- võimalik elektroonselt VOLIS-keskkonnas aadressil volis.ee. Seda des autotee peal. Korrusmajade juures on ka saab teha ka Viljandi vallamajas, valla teenuskeskustes või lähimas mõni üksik eraatraktsioon. Ka spordihoones Viljandi valla raamatukogus nende lahtiolekuaegadel. Selleks tu- ei saa väiksemad lapsed päev läbi mängida. leb kindlasti kaasa võtta ID-kaart (PIN-koodidega), kohapeal aitab Mänguväljaku rajamiseks on olemas ideaal- töötaja VOLISesse siseneda. Samades kohtades saab hääletada ka ne plats – see võiks asuda aadressil Kannik- pabersedeliga. mäe tee 7 või Kannikmäe tee 9. Mänguväljak Alljärgnevalt tutvustame esitatud ideid lühidalt, pikemalt saab Päri alevikku! nendega tutvuda valla kodulehel www.viljandivald.ee/raagi-kaasa/ Eeldatav maksumus: 8100 € kaasav-eelarve ja keskkonnas volis.ee. Ettepanekute esitajad tutvus- Idee esitajad: Pirjo Kespre-Betzer, Sergei tavad oma ideid 24. septembril kell 18 Viiratsi rahvamajas. Bronski Katrin Reimo, arendusspetsialist

Kärstna mõisa kiviaia I osa taastamine Oksa mängu- õites Kärstnasse ja lähenedes väljak Ssellele põhjapoolsest küljest, on näha paremal käel asuvat ustivere külas Ok- ajaloolise tähtsusega mõisapar- Msal ja selle lähiümb- gi kiviaeda, mis on ajahambast ruses elab igas vanuses räsida saanud ja riivab silma. lapsi, kellel ei ole paraku Aia pikkus on antud lõigus kohta, kus koos mängida. umbes 180 m ja kõrgus 1,5 m. Soovime Oksale põnevat Soovime korda teha kõige silma- mänguväljakut, kus lastel häirivama kiviaia osa. Inimestel, oleks palju tegevust. kes siin elavad või siit läbi sõida- Maa omanik on valmis vad, oleks ilus vaadata ajaloolist vallaga sõlmima avaliku ja kultuurilise väärtusega kivi- kasutuse lepingu. aeda, mis kuulub kokku mõisa Eeldatav maksumus: ja selle pargiga ning Kabelimäel 5000 € asuva kabeliga. Idee esitaja: Stella Ots Oksa mänguväljaku asukoht. Eeldatav maksumus: 20 000 € Idee esitaja: Urve Kass Kärstna mõisa kiviaed. Kolga-Jaani seltsimaja olga-Jaani piirkonnas ei ole praegu Kalmetu seikluslik Kkohta, kus kohalik vabakond saaks õueala koguneda ja oma üritusi läbi viia, kuid vajadus selliste ruumide järele on suur. oovime kogukonna kesk- Sobiv hoone, mida praegune omanik soo- Spunktiks olevasse Tänassil- vib müüa, asub keset Kolga-Jaani alevit ma külla, Kalmetu põhikooli aadressil Viljandi mnt 3 (ajalooline Tar- õuealale atraktiivseid noortepä- vitajate Ühistu maja). Hoones paikneb raseid vaba aja veetmise lahen- „Leader Võrtsjärve“ abiga varasemalt soe- dusi – kahte maasse paigutatavat tatud köögitehnika, mille soovime kasu- batuuti ja puude vahele eritasan- tusse võtta kogukonna köögi põhimõttel. dilist abinööridega slackbatuudi Hoone üleminek valla omandisse ta- Maasse paigutatav batuut. tasakaalurada. Need on jõuko- gaks selle säilimise ja kasutuse avalikke hased igas vanuses huvilistele ja huve silmas pidades, liidaks kogukonda jäävad aastaringseks tasuta kasutamiseks kõigile sõltumata soost, vanusest ja ja elavdaks seltsielu. Hoone edaspidise majanduslikust võimekusest. majandamise võtab enda kanda MTÜ Õueala muutmine atraktiivsemaks kohtumispaigaks annab siinsetele noortele Kolga-Jaani Maanaiste Selts. ka õhtusel ajal tegevust, sest piirkonnas puudub noortekeskus. Eeldatav maksumus: 35 000 € Eeldatav maksumus: 11 754 € Idee esitaja: Kolga-Jaani Maanaiste Idee esitaja: Kalmetu põhikooli õpilasesinduse nimel Karin Mägi Selts MTÜ Hoone Kolga-Jaanis, Viljandi mnt 3.

Viiratsi perepargi skatepark ja Holstre rulapark küla ja noorte lauatennise laud oovime rajada Holstresse rulapargi. Holstres oli tegelusväljak Sumbes 15 aastat tagasi rularamp, aga see amorti- iiratsi perepark, mis on populaarne nii väikeste kui seerus ja on nüüdseks likvideeritud. Meil on olemas oovime rajada Paistu kooli esisele õueala- Vka suurte seas, valmis kolm aastat tagasi ning oli mänguväljak väikelastele ja ka suurematele lastele Sle Sultsi küla ja lähipiirkonna lastele ning mõeldud Viiratsi aleviku ja naaberkülade elanikele. Vii- on uuendatud atraktsioone, kuid noormeestele jääb noortele avaliku tegelusväljaku, mis võimal- ratsi pereparki ehitades jäeti sinna perspektiivsed alad, sellest väheks. Noored on avaldanud soovi, et Holst- dab lastele aktiivseid õuetegevusi ning pere- mis olid plaanis sisustada hiljem arvestades planeeritud res võiks olla ka koht tõuke- või trikirattaga, rula ja dele õuetingimustes tervislikult aja veetmist. eesmärke või uusi soove. rulluiskudega sõitmiseks. Kuna senised nõukogudeaegsed atraktsioo- Soovime välja ehitada Viiratsi perepargi asfaltplatsile Esialgsed joonised on teinud kohalik noormees nid ja ronimisredelid olid amortiseerunud skatepargi ala koos betoonist lauatennise lauaga, kuna võttes arvesse noorte sõidutaset, eelduseid ja soove. ega vastanud enam turvanõuetele, on need perepargis on vähe atraktsioone kooliealistele lastele. Ska- Noored on plaanis kaasata ka rulapargi ehitamisse. mitme aasta eest kõrvaldatud ning mängu- tepargis saavad noored sõita ruladega, tõukeratastega ja Projekti elluviimisega soodustame noorte hulgas ter- ja liikumisatraktsioonid kooliealistele lastele jalgratastega. Lauatennise laual saavad mängida lapsed ja vislikke eluviise. puuduvad. Olemas on lasteaiaealiste laste täiskasvanud. Lisaks on uute atraktsioonide lisandumisel Rajatav rulapark oleks avalikus kasutuses, mida või- mänguväljak, mida kasutatakse ka väljaspool rohkem võimalusi perepargi kõrval asuvas Viiratsi koolis vad kasutada nii piirkonna elanikud kui ka külalised. lasteaia aega. Sultsi piirkonnas mujal laste vä- käivatel lastel vahetundide ajal õues mängimiseks. Eeldatav maksumus: 18 697 € litegevuskohti ei ole. Eeldatav maksumus: 20 000 € Idee esitaja: Holstre Pere Selts Eeldatav maksumus: 31 770 € Idee esitaja: Tarmo Türk Idee esitaja: Katre Tomingas VILJANDI VALLA TEATAJA September 2020 7

Surva silla ujumiskoha renoveerimine TEATED uviti kasutavad Tänassilma jõe kaldal olevat uju- Smiskohta meie kohalikud elanikud igapäevaselt, külastajaid on päevas üle 50. 19. septembril kell 11 Kärstna mõisa juures 5. Ants Tombi mä- Soovime ujumiskoha muuta turvalisemaks ja ka- lestusvõistlused ehk 45. Kärstna pargivõistlused. Kavas heidete sutajasõbralikumaks ka neile, kes alles ujumist õpi- mitmevõistlus (kuul, ketas, oda), maastikujooks (500-3000 m), vad. Samuti rajada paatide vettelaskmiseks kaldtee, matkaring ja meelelahutusvõistlused. et kalastajad ja pered saaksid paadiga vette minna turvaliselt. Kord aastas saab just sellest kohast al- * * * * * * * * * * guse ka populaarne Tänassilma paadisprint. Renoveeritud ujumiskoht annaks palju juurde 19. septembril kell 10 IV Eeriksaare talu võrkpalliturniir Kolga- meie kogukonnale, sest just siin saavad kohalikud Jaani spordihoones. kokku, et muljetada, õpetada ujumist, ujuda, ka- silla ujumiskoht. * * * * * * * * * * lastada, paadiga sõita jne. Samuti võiks see tuua kohale ujujaid kaugemalt ja olla atraktiivseks lisaväärtuseks, mis meelitab piirkonda uusi elanikke. 26. septembril, maal elamise päeval, kella 10-14 Kärstna mõisa Eeldatav maksumus: 35 000 € juures Kärstna kandi külade omatoodangu laat. Idee esitaja: Liina Soovere * * * * * * * * * * 2. oktoobril kell 16 tähistatakse Saarepeedi rahvamajas eakate päeva. Külakosti pakuvad Ain ja Ainar Arula, kaetud kohvilaud. Ramsi aleviku Info telefonil 523 4605. virgestusala * * * * * * * * * * amsi kogukond vajab täiendavaid 3. oktoobril kell 13 eakate sügispidu Paistu rahvamajas. Külas Rtingimusi sportlikuks tegevuseks. Koigi näitetrupp etendusega „Naised kosjas“. Tantsuks ansam- Iseäranis tunnevad sellest puudust bel Kondor. Soe lõuna. Omaosalus 5 eurot, mis tuleb tasuda peo noored, kuna suvevaheajal ei tööta ta- päeval rahvamajas. Anna oma tulekust teada 25. septembriks valiselt huviringid ja juulis on suletud helistades telefonile 5302 3135 või 5667 4401 (Piia). vabaajakeskus. Ramsil ei ole ka spordi- * * * * * * * * * * hoonet, kus inimesed saaksid treenida. Virgestusala koosneb välijõusaalist, OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, pendelkarussellist Skysurf ja välibatuu- Koht, kuhu soovitakse luua virgestusala. [email protected]. dist. Välijõusaal on mõeldud nii lastele * * * * * * * * * * turnimiseks kui ka pühendunud spordisõpradele mitmekülgseks treenimiseks. Pendelkarussell Skysurf, mis sobib 12+ vanusele, pakub elutervel moel adrenaliini ja aktiivset liikumist ning pa- Kodumasinate remont, varuosad. Tel 517 9771 või [email protected]. randab koordinatsiooni. Välibatuudil saavad lustida kaheaastased ja vanemad. Tasuta vabaõhute- gevused virgestusalal toetavad kogukonna sidusust ja aktiivsust. * * * * * * * * * * Eeldatav maksumus: 35 000 € Tarvastu Jüri talu OÜ ostab ja rendib põllu- ja heinamaid Idee esitaja: Ramsi noorte aktiivgrupp Korraldajad Viljandi vallas. Korrektne rendimaksete tasuja! Tel 504 6625, e-post [email protected].

* * * * * * * * * * Saarepeedi laululava külakiik Kutseline korstnapühkija, töötan puhtalt, töödele akt. Tel 5689 0125. aarepeedi laululava asub looduskaunis ko- Shas ja laululava kasutatavus on päris tihe. * * * * * * * * * * Saarepeedi rahvamaja ja kool on omavahel Ostan 10-15 ha põllumaad istanduse rajamiseks. Kinnistul võib tihedalt seotud nii sündmuste kui ka ühiste olla ka metsamaad. Tel 515 7103. laste ja lastevanematega. Külakiige potent- siaalsed kasutajad on koolinoored ja asulas elavad noored ja täiskasvanud. Laululava asub kruusakarjääris, kus oleme korda teinud uju- VILJANDI VALLAVALITSUS TEATAB miskoha, mida kasutatakse suvel väga palju. Külakiik annaks antud kohale väärtust juurde. külas üldplaneeringut muutva Hänilase päike- Rahvakultuuri juurde kuuluvad suured kii- separgi detailplaneeringu kehtestamisest Viljandi Vallavo- ged ja kiikumine suurüritustel on üks osa meie likogu 26.08.2020 otsuse nr 286 alusel. Planeeringuala suurus kultuurist. on ligikaudu 9,6 ha. Detailplaneeringuga on määratud ehi- Eeldatav maksumus: 5000 € tusõigus päikeseelektrijaama rajamiseks. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda valla veebilehel. Idee esitaja: Ille Mirka Saarepeedi laululava, kuhu soovitakse külakiike. külas Pärsti Vallavolikogu 20.02.2008 otsusega nr 8 kehtestatud Lapi-Põka detailplaneeringu kehtetuks tun- nistamisest Viljandi Vallavolikogu 26.08.2020 otsuse nr 287 Kärstna mänguväljak alusel, mille tulemusel ei viida ellu detailplaneeringuga ka- ärstna avalikus kasutami- vandatud elamupiirkonna arendust. Kses olev mänguväljak vajab väljavahetamist uue vastu, sest Detailplaneeringu algatamisest Võistre külas Tedrevälja on ohtlik ega vasta tänapäevas- katastriüksusel 71501:001:0011 vallavalitsuse 19.08.2020 kor- tele nõuetele. Mänguväljak on ralduse nr 2-3/767 alusel. Planeeringuala suurus on ligikaudu aga väga hea asukohaga, sest 1,0 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on päike- lastel on majade vahel ohutu ja seelektrijaama rajamine. Olulist keskkonnamõju ette ei nähta. neil saab seal hästi silma peal Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda valla veebilehel. hoida. Lasteaial on küll olemas oma mänguväljak, mida saavad kasutada kõik, kuid seal puu- duvad igale vanusele sobivad Koht, kuhu tuleks Kärstna mänguväljak. atraktsioonid. Mänguväljaku asukoha aadress oleks Pärna tn 6 kinnistu, Pärna tn 8 poolne külg. Maa omanik on valmis sõlmima vallaga avaliku kasutuse lepingu. Eeldatav maksumus: 15 000 € Idee esitaja: Valmar Haava

Saarepeedi välijõusaal aarepeedi kooliõpilastel puuduvad võimalused sportida V I L J A N D I V A L L A K A A S A V A S S E Svälitingimustes. Lastel on liikumiskasvatuse läbiviimiseks kasutada piiratud võimalused, sest puudub staadion. E E L A R V E S S E E T T E P A N E K U T E E S I T A J A D Looduslik paiknemine annab suurepärase võimaluse rajada Saarepeedi discgolfiraja ja kooli lähedusse välijõusaali. Aas- T U T V U S T A V A D O M A I D E I D taringselt kasutatav välijõusaal võimaldaks mitmekülgsemat 2 4 . S E P T E M B R I L K E L L 1 8 V I I R A T S I sportimist värskes õhus. Välijõusaalis saab teha kõiki jõu- ja venitusharjutusi oma keharaskusel ning treenida erinevaid R A H V A M A J A S lihasrühmi. Eeldatav maksumus: 15 482 € Idee esitaja: Paul Kolla VILJANDI VALLA TEATAJA 8 September 2020

VANA FOTO Õnnitleme sünnipäevalapsi! 103. JELENA PÜTISEPP 09.10.1917 küla 99. LYDIA KÄOSAAR 10.10.1921 Vissuvere küla 96. ELFRIEDE-MAGDALENE OJA 02.10.1924 Mustla alevik 95. LEIDA PÕLDAAS 11.10.1925 küla 94. VILMA PÕLDUR 24.10.1926 Viiratsi alevik Pottsepatööd KARIN JOONSALU 31.10.1926 Porsa küla Loodusehitus 93. Üldehitus EDGAR SORK 02.10.1927 Pinska küla +372 5675 1468 91. www.stoneandcrystal.ee VLADISLAV STAŠKEVITŠ 05.10.1929 Tusti küla VAIKI MARTINSON 16.10.1929 Puiatu küla Foto: Malle Taska erakogu 90. Kooliaasta algus 100 aastat tagasi Paabo külakoolis Vana- vallas. ASTA TEDER 02.10.1930 küla Koolijuhataja oli energiline Jakob Luik (istuvate meeste seas keskmine) , kes ELGA-JOHANNA TIGASSON 03.10.1930 Paistu küla oli ka näitleja ja koorijuht. Paabo koolis õppisid ka helilooja Juhan Simm ja 85. näitejuht Ants Simm. LAINE AUKSMANN 03.10.1935 Viiratsi alevik HELGE-MARE KAUP 06.10.1935 Ramsi alevik VAIKE LÕSOVA 06.10.1935 Sultsi küla VELLO RITSON 08.10.1935 küla ALDO TIBAR 17.10.1935 Vardi küla ELVI PEEDEL 30.10.1935 Soe küla 80. IRA MAKSIMOVA 01.10.1940 Heimtali küla Mälestame KAPITALINA JAANUS 13.10.1940 Ülensi küla MALLE ARVISTO 22.10.1940 Puiatu küla ENNO SUKK ALBINA TÄHT 24.10.1940 Vardi küla 23.06.1949 – 02.08.2020 AUGUST LEPIK 26.10.1940 küla JAAN KÕVERJALG 28.10.1940 Vana-Võidu küla Viiratsi alevik MAIMU IVA 28.10.1940 Mustla alevik EEVI SOOLO 27.04.1939 – 05.08.2020 küla ASTA – MIRALDA PARTS 01.12.1930 – 07.08.2020 Kolag-Jaani alevik TARMO SEPP 22.09.1959 – 07.08.2020 küla NEEME NURK 14.06.1965 – 07.08.2020 Jakobimõisa küla RAIVO KILP 26.10.1942 – 12.08.2020 Peetrimõisa küla VEERA AKKERBERG 16.05.1931 – 14.08.2020 küla 1 7 . S E P T E M B R I L K E L L 1 8 K O L G A - J A A N I LEO NÕMM R A A M A T U K O G U S 10.09.1930 – 17.08.2020 Uusna küla AIVAR TASKA 17.12.1957 – 17.08.2020 Lätkalu küla HILJA SAAR 13.01.1933 – 21.08.2020 küla VENDA KALLAS 11.01.1968 – 24.08.2020 Pärsti küla KIRIKUTES LEINART KUSMA 13.03.1945 – 26.08.2020 KOLGA-JAANI KIRIKUS esimene seminar „Optimismi õpituba. Optimistlik selgitus- Karula küla Jumalateenistused pühapäe- viti kell 14. stiil muretsevale eestlasele“. LILJA TISLER Registreerimine aadressil allan. 12.07.1937 – 28.08.2020 PAISTU [email protected] või tel 5070293. Peetrimõisa küla MAARJA KIRIKUS Jumalateenistused 13. ja 27. TARVAST U AINIS LAIDMETS septembril ning 11. oktoobril PEETRI KIRIKUS 27.04.1948 – 28.08.2020 kell 14. 27. septembril kell 12 Jumalateenistused pühapäe- Karula küla algab koguduse pastoraadis viti kell 11. JANEK NAGEL 26.06.1972 – 28.08.2020 Viljandi Valla Teataja Vardja küla Viljandi Vallavalitsuse väljaanne Toimetaja Made Laas VELLO PIHU Toimetusel on õigus tekste lühendada ja korrigeerida. e-post [email protected] 28.08.1937 – 30.08.2020 Kontakttelefon 435 0112 (üldinfo), 5305 8044 (toimetaja) küla Kodulehekülg www.viljandivald.ee