DOCSLIB.ORG

Kõik on Ikka Uus Septembrikuus Nagu Ikka Tõi September Enda- Ga Esimese Koolipäeva

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kõik on Ikka Uus Septembrikuus Nagu Ikka Tõi September Enda- Ga Esimese Koolipäeva Nr 9 (33) • September 2020 Heimtali põhikooli direktor Eero Metsvahi ja õppealajuhataja Urve Mukk tervitasid õpilasi kooliaasta alguse puhul. Heimtalis läks esimesse klassi sellel aastal 19 last. Foto: Alar Karu Kõik on ikka uus septembrikuus Nagu ikka tõi september enda- ga esimese koolipäeva. Kõik see päris uus on valla Viljandi val- la 109 lapse jaoks, kes esimesse klassi astusid ning avaaktustel aabitsa ja lilled said ning reeg- lina aukohtadel istusid. Kokku on valla koolides täna- vu õpilasi pea 950. Kõige väik- sem on Leie Põhikool – 24 õpi- last, kõige suurem aga Tarvastu Gümnaasium – 275 õpilast. Avaaktused toimusid kõigis Viljandi valla koolides: Heim- tali Põhikoolis, Holstre Koolis, Kalmetu Põhikoolis, Kolga-Jaa- ni Koolis, Leie Põhikoolis, Paistu Koolis, Saarepeedi Koolis, Tar- vastu Gümnaasiumis ja Viiratsi Koolis. Lilled, kõned ja pidulik meeleolu, kus saalis, kus õues. Tööd alustas ka uus õppeasu- tus – Kolga-Jaani Kool. Kõige erilisem oligi 1. september ehk sellele Viljandi valla uuele õp- peasutusele - üldse esimene 1. september ju, lisaks sai kool ka koolitusloa. Uus kool moodustati Kolga- Jaani Põhikooli ja Kolga-Jaani lasteaia Naksitrallid ühendami- se käigus. Koolis on uus juht- kond. Uus on kooli direktor Teistmoodi oli kooli algus seekord Kolga-Jaanis, kus kool ja lastaed ühendati ning ametisse asus uus juhtkond. Foto: Raivo Lott Hasso Kukemelk, kes on osalise koormusega ka Leie Põhikooli jõu ja tänase Kolga-Jaani Kooli VID-19 pandeemiaga. „Ka uue direktor. Uus on õppejuht Maive direktori mõtteid ja elukäigust õppeaasta algus on eriline meie Feldmann. Uued õppejuhid on saate lugeda meie lehe 3. küljelt. koolijuhtide jaoks, sest pandee- ka Kristlin Oja Paistu Koolis ja Ka valla lasteaiad alustasid, mia pole kuhugi kadunud. Soo- Marika Kivistik Holstre Koolis. lasteaedu on vallas endiselt 11, vin, et meie koolide juhid olek- Ehkki me Viljandi valla puhul ehkki Kolga-Jaanis kool ja laste- sid kursis kõigi nõuetega, samas räägime pigem väikestest kooli- aed ühinesid. Lapsi käib laste- aga säilitaksid rahu ja mõistliku dest, toob uue kooli uus direktor aias ligi 600. suhtumise, et õppetöö korrali- Hasso Kukemelk välja ka oluli- Valla haridusspetsialist Anne kult toimiks,“ sõnas vallavanem se eelise: „Samas on väiksemal Põldsaare sõnul tuleb aga uus ja õnnitles ühtlasi kõiki õpeta- koolil ka suured eelised, siin õppeaasta sel aastal teistsugune, jaid, õppijaid ja lastevanemaid saab parema ainealase haridu- sest ilmselt on tänavu vaja kasu- uue õppeaasta puhul. se, sest õpetajal on rohkem aega tada ka hübriidõpet ehk vasta- Soovime ka meie lehe poolt õpilastega tegeleda. Suures koo- valt vajadusele kas kontakt- või kõigile õpetajatele ja õpilastele lis on ühes õppetunnis õpetajal distantsõpet. head ja kasulikku õppeaastat lapse jaoks aega üks kuni pool- Viljandi vallavanem Alar ning hoidke enda ja teiste ter- Holstre kooli avaaktusel kirjutasid koolirahu lepingule alla direktor Anu Saar teist minutit. Väiksemas koolis Karu ütles, et eelmine kooliaas- vist! (seisab vasakul), õpilaste esindaja Mirtel Lensin (keskel) ja KIVA meeskonna on õpetajal võimalusi rohkem.“ ta lõppes meie õppeasutustele Raivo Lott, juht Kädi-Liis Ilves (paremal). Esimese koolinädala jooksul kirjutasid sellele Endise Tartu Ülikooli õppe- eriliselt, sest tuli kohaneda CO- avalike suhete spetsialist alla kõik õpilased, õpetajad ja koolitöötajad. Foto: Irma Väre VILJANDI VALLA TEATAJA 2 September 2020 Viljandi Vallavalitsuse istungitel augustis VALLAVANEMA VEERUD • Otsustati muuta Viljandi ja Uusna haruraamatukogud. matukogu ja haruraamatuko- Vallavalitsuse 20.03 korraldust Viiratsi Rahvaraamatukogu di- gude lahtiolekuajad. Ümberkor- nr 2-3/238 „Eelarveliste kulude rektor on alates 1. septembrist ralduste tulemusena moodustati piiramine seoses eriolukorraga. Erika Lond. Viljandi Vallavalitsuse ametiasu- Arvestades asjaolu, et eriolukord • Kinnitati Kolga-Jaani Rah- tuse hallatav Paistu Rahvaraa- Eesti Vabariigis on lõppenud ja varaamatukogu ja haruraa- matukogu, mille haruraamatu- Viljandi valla 2020. aasta eelar- matukogude lahtiolekuajad. kogud on Päri, Puiatu, Heimtali vesse planeeritud tulude laeku- Ümberkorralduste tulemusena ja Ramsi haruraamatukogud. mine ei ole märgatavalt vähe- moodustati Viljandi Valla ame- Paistu Rahvaraamatukogu di- nenud, on põhjendatud eriolu- tiasutuse hallatav Kolga-Jaani rektor on alates 1. septembrist korraks kehtestatud piirangute Rahvaraamatukogu, mille ha- Tiina Torim. osaline tühistamine. ruraamatukogud on Saarepeedi • Otsustati valla eelarvest mit- • Kinnitati Viiratsi Rahvaraa- haruraamatukogu koos Karula tetulunduslikuks tegevuseks matukogu ja haruraamatuko- teeninduspunktiga, Tänassil- määrata summad ja saajad. gude lahtiolekuajad. Ümberkor- ma, Leie, Oiu ja Meleski ha- • Otsustati hariduspreemia ralduse tulemusena moodustati ruraamatukogud. Kolga-Jaani määrata Laura Stina Kivistikule, 31. augusti tänuüritusele olid kutsutud kõik raamatukogude töötajad. Viljandi Vallavalitsuse ameti- Rahvaraamatukogu direktor kes lõpetas 2020. aastal Viljandi Foto: Raivo Lott asutuse hallatav Viiratsi Rahva- on alates 1. septembrist Kristel Gümnaasiumi matemaatika- raamatukogu, mille haruraama- Jaago. füüsika õppesuuna õppekava Raamatukogud tukogud on Pärsti, Vana-Võidu • Kinnitati Paistu Rahvaraa- hõbemedaliga. reformi tuultes Viljandi Vallavolikogu istungil augustis rganisatsioonide ja • Otsustati valla esindajate ni- tervikuna uuesti, kõigi koolide, son; Tarvastu Lasteaed – Valmar kogukondliku elu- metamine hoolekogudesse. Põhi- lasteaedade ja huvikoolide hoo- Haava; Tarvastu Muusika- ja Okorralduse igasugu- kooli- ja gümnaasiumiseaduse, lekogude esindajate osas, kelleks Kunstikool – Joel Mandri; Uusna sed arengud toovad kaasa koolieelse lasteasutuse seaduse said järgmised volikogu liikmed: Lasteaed „Tõruke“ – Mait Siirus; ka töökorralduse muudatu- kohaselt kuulub kooli, koolieelse Heimtali Põhikool – Mare Pariis; Vana-Võidu Lasteaed – Väino si. Paratamatult kaasneb sel- lasteasutuse ning huvikooli hoo- Holstre Kool – Loit Kivistik; Kal- Viidebaum; Viiratsi Kool – Kau- lega ajutine segadus ja vahel Alar Karu, lekogusse muuhulgas kooli pida- metu Põhikool – Mait Siirus; Kol- po Kase, Viiratsi Lasteaed „Rüb- ka vastuseis. Reformide ellu vallavanem ja ja valla esindaja. Seoses Kolga- ga-Jaani Kool – Kalevi Kaur; Leie lik“ – Kaupo Kase; Viljandi val- viimisel on kõik need tun- Jaani Põhikooli ja lasteaia „Nak- Lasteaed „Sipelgapesa“ – Anzori la lasteaed „Päikesekiir“ – Rait ded loomulikud ja kahjuks sitrallid“ ühendamisega alustas Barkalaja, Leie Põhikool – Anzo- Märtin. sageli ka paratamatud. tegevust uus, Kolga-Jaani Kool. ri Barkalaja; Paistu Kool – Juhan Mitmetes omavalitsustes korraldatakse praegu ümber Sellest tulenevalt oli Viljandi Änilane; Päri Spordihoone – raamatukogude juhtimist, sest senised juhtimisstruk- volikogul alus nimetada Kolga- Tarmo Arak; Ramsi Lasteaed Järgmine vallavolikogu tuurid ei taga enam ühtlast ja selget raamatukogude toi- Jaani Kooli hoolekogusse kooli „Taruke“ – Hellar Mutle; Saare- istung toimub mimist. Kõik meie ümber muutub ja areneb ... Ajaga tu- pidaja esindaja. Õigusselguse hu- peedi Kool – Ain Sibul; Tarvastu 30. septembril. leb kaasas käia ja jälgida, et raamatukogude töö vastaks vides oli põhjendatud teha otsus Gümnaasium – Andrus Jürgen- paremini lugejate soovidele ja ootustele. Samuti tuleb silmas pidada majanduslikku mõõdet ja hoida raamatu- kogude majandamise kulud tasakaalus. Viljandi vald esines südikalt Raamatukogude ja seal töötavate inimeste hulk, töö- tajate töötasu ja lahtioleku ajad peavad siiski toetuma lugejate arvule. Midagi ei ole teha – see on meie kõigi 45. omavalitsuste suvemängudel raha, mida raamatulaenutuse teenuse pakkumine vajab 22. ja 23. augustil peeti Paides tati 8. koht. ja meie kohus on seda mõistlikult kulutada. Omavalitsuste järjekordsed su- Juhtide võistlusel esindas meie Omavalitsused on hakanud erinevalt raamatukogude vemängud. Kokku osales võist- valda värske abivallavanem tööd ümber korraldama. lustel 53 omavalitsust. Irma Väre. Küll on viidud ühe direktori juhtimise alla kogu valla Üldarvestuses võitis Rae vald, Meeste ja naiste võrkpallis raamatukogud ja on jäänud ainult üks raamatukogudi- teine oli Tartu ja kolmas Türi meie esindused seekord alagru- rektor valla peale. Üks vald plaanib näiteks sulgeda väik- vald. Viljandi valla esindus oli pist edasi ei saanud ja lõpuks semad raamatukogud ja samas pakkuda raamatukogu väljas kergejõustikus, meeste vastavalt 16. ning 15. koht. teenust pakiautomaatide paigaldamisega bussiootepavil- võrkpallis, naiste võrkpallis, Mälumängus esindasid meie jonidesse piirkondades, mis jäid raamatukogust ilma. orienteerumises, jalgrattakros- valda praegused ja endised val- Viljandi vallas oli pärast ühinemist 17 raamatukogu sis, kettagolfis, mälumängus, lavalitsuse töötajad Rein Anton, ja peagi sai selgeks, et raamatukogude võrgustik ja selle petankis ja juhtide võistlusel. Heino Lapp, Tiina Jaksi, Merit juhtimine on vaja kindlasti üle vaadata ja muuta see Tänavu kõige kõrgemaid koh- Plaamus ning Paul Kolla. Tugevas loogiliselt toimivaks. Meie püüdsime võtta aluseks piir- Kõrgeimal astmel on meie valla ker- ti saavutada ei õnnestunud, aga konkurentsis saavutati 27. koht. kondliku mõõtme ja moodustada neli raamatukogu, mil- gejõustiklane Jane Roosimägi. Temast ühtlase ja suure koosseisuga Vil- Petanki võistlustel jäädi napilt le alla kuuluvad selle piirkonna haruraamatukogud. vasakul Anfisa Karyagina Jõhvi val- jandi valla koondisega õnnestus 16 hulgast välja, aga hea teise Positiivse kogemusena sai eeskujuks
Load more

Recommended publications
  • Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
    TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Üheseedi Viiratsi Paistu Pärs
    SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI EPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRAT AISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI RATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSIDI PAISTU VIIRATSI PÄRSTI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAR VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI U PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI TU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI SAAREPEEDI VIIRATSI P VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDIÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI VIIRATSI Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi SI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu Pärsti Saarepeedi Viiratsi Paistu PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI SAAREPEEDI PAISTU VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU PÄRSTI SAAREPEE PAISTU PÄRSTI SAAREPEEDI VIIRATSI PAISTU
    [Show full text]
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation
    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
    [Show full text]
  • JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed
    Lisa 1 Viljandi Vallavolikogu 17.06.2015 määruse nr 82 JÄÄTMETE VASTUVÕTUKOHAD I Segaolmejäätmed: saab üle anda tasu eest, Viljandi jäätmejaama, Aadress: Pärnu mnt 36 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt: 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Ramsil Ramsi Turvas AS territooriumil, Viiratsis Iva tee 17, Uusnas Uusna-Saareküla teel bussipeatuse juures, Paistus Raamatukogu tee 2 katastriüksusel. III Avalikud paber-, segapakendijäätmete ja klaastaara kogumiskonteinerid Pakendi Konteiner Asukoht organisatsioon Konteineri aadress Teenindaja Suurus Vardi allee 1 Eesti Segapakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Vardi allee 1 Eesti Paberpakend Heimtali küla EPR (endine kauplus) Keskkonnateenused 0.6 Eesti Paberpakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 0,44 Eesti Segapakend Holstre EPR Holstre tee 4 Keskkonnateenused 1,5 Kondi tee ääres Eesti Segapakend Intsu küla EPR (postkastide juures) Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Jämejala haigla Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Jämejala küla EPR Sakala tänava lõpus Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Loodi küla EPR Loodi-Mäe Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Matapera küla EPR Männi tee 5 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Segapakend Mustivere küla EPR Oksa tee 28 Keskkonnateenused 0,6 Eesti Paberpakend Mustivere
    [Show full text]
  • Vabatahtlike Restaureerimistalgutel Päästeti Lalsi Kiriku Peatorni Katus
    Nr 7 Ajaloopäev Mustlas · lk 3 • Valla koolide lõpetajad · lk 4–5 • Minister Kaia Iva visiit Viljandimaale · lk 6 Juuli 2018 Vabatahtlike restaureerimistalgutel päästeti Lalsi kiriku peatorni katus alsi kiriku juures toimu- Lalsi kiriku päästmine lisaks nud restaureerimislaagris kogukondlikule tähtsusele ka Leemaldasid 30 meistrit nä- laiemalt oluliseks objektiks meie dala jooksul kirikuhoone pea- kultuuriruumis. torni ja nelja nurgatorni puit- Niisiis algatas MTÜ Vanaaja- konstruktsiooni kahjustunud maja Andres Uusi (kes on vane- osad ja asendasid need uutega. mate kaudu Kolga-Jaani kandiga Lisaks klaasiti, kititi ja värviti seotud) eestvedamisel koostöös peatorni ümmargused aknad. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja MTÜ Vanaajamaja eestvedami- Lalsi-Lätkalu külaseltsi liikme- sel toimunud laagris oli osale- tega 2017. a Lalsi kiriku katuse jaid Eestist, Lätist, Inglismaalt, restaureerimise heategevusliku Prantsusmaalt, Hiinast, Jaapa- kogukonnaprojektina. nist ja Austraaliast. Eelmise aasta restaureermis- Lalsi Püha Nikolause kirik talgute raames ehitati tellingud asub endises Kolga-Jaani vallas kellatorni ümber ja siseruumis Lalsi külas. Kuigi kirikus on jär- kolmekordsed tellingud neliti- jepidevalt peetud teenistusi, oli se (peatorn) laeni, alustati ka- 1870ndatel ehitatud ja ehitismä- tusekonstruktsiooni puitosade lestisena kaitse all olev hoone vahetamisega, parandati maa- veel paar aastat tagasi avariilises kivist sokliosa ja katuse karniis, seisus. Juhtus, et teenistuse lõ- korrastati kivitrepp. Kokku üle puks oli vahepeal sadanud vih- 1000 töötunni, millele sel aastal maveest tekkinud keskpõranda- lisandus umbes 1500. Nagu eel- le veelomp. Oli reaalne võimalus, misel aastal, jätkavad ka sel aastal et Lalsi kirik saab üheks suletud pärast restaureerimistalgute lõp- Vabatahtlike puuseppade ja abiliste meeskond peakupli katusel. Foto: Jerry Fenner õigeusu kirikute nukras reas. pemist tööd katuseplekksepad. Õnneks on läinud teisiti. Mingit luksust Lalsi kiriku 2016.
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Mulgi Mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus
    Mulgi mälumäng „KOLMAS“ 19.02.15 Ramsi Vaba Aja Keskus 1. PAISTU KIHELKOND (A. Pai) Nimeta selle mehe nimi, kes... • Sündis Vastemõisa vallas Suure-Jaani kihelkonnas 1824. aastal, aga oli peamiselt tegev Mulgimaal Holstre valla Pulleritsu külakoolis. Oli aastast 1854 kuni surmani Paistu kiriku organistina, • Osales aktiivselt eestlaste rahvusliku ärkamisaja sündmustes. Oli Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliikmete hulka, oli Õpetatud Eesti Seltsi kirjavahetajaliige. lävis teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega. • Tema eestvedamisel loodi Viljandis 1865. aastal peamiselt koorilaulu ja näitemänguga tegelenud selts Koit. • Ta tegeles vanavara kogumisega ning saatis Õpetatud Eesti Seltsile etnograafilist materjali (esemeid ja rahvapärimust. Tegi kaastööd Perno Postimehele, Eesti Postimehele ja Sakalale. Ta oli seotud 1864. aasta palvekirjade aktsiooniga Vastus: Jaan Adamson Mälestuskõnest Joosep Kapilt: „Need kolm asja: palav ja elav rahwa ja ja emakeele armastus. Püha kohuste tundmine rahwa vastu ja tänulik meel nende meeste vastu, kes rahvale head oliwad teinud, need oliwad Adamsoni pääomadused. 2. MULGI KEEL (A. Laande) Pane see lause ümmer eesti kiilde! Paklane kabel läits kiirdu. Vastus: Takune nöör läks keerdu. 3. PILDIVOOR (P. Mänd) Kes on pildil (ees- ja perekonnanimi)? Vastus: Liisu Mägi (Puru Liisu) sündis 28. (16.) detsembril 1831. a. Holstres. Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvastu ja Viljandi kihelkonna. Ta esines pulmades kaasitajana. Järelkaasitajateks (sõnade kordajateks) olnud tavaliselt Pirmastu küla mehed Tilli Juhan ja Länkru Jaan.. Liisu Mägi suri 17. jaanuaril 1926 ja puhkab Paistu kalmistul, nn. vaestepoolel. 4. SPORT (E. Liiber) Nimetage Viljandimaa 2014. a parim naissportlane. Vastus: Kergejõustiklane, vasaraheitja Kati Ojaloo. ( Halliste vald) Allikas: Viljandimaa Spordiliit. 5. MULGIMAA AJALUGU ja ARHITEKTUUR (P. Mänd) Mis hoone on pildil? Vastus: Heimtali rahvamaja, ümber ehitatud magasiaidast ja avatud 1935.
    [Show full text]
  • 55B Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    55B buss sõiduplaan & liini kaart 55B Viljandi - Tohvri - Kõpu - Seruküla - Iia Vaata Veebilehe Režiimis 55B buss liinil (Viljandi - Tohvri - Kõpu - Seruküla - Iia) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Iia: 17:10 (2) Viljandi Bussijaam: 18:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 55B buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 55B buss saabub. Suund: Iia 55B buss sõiduplaan 41 peatust Iia marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 17:10 teisipäev 17:10 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev Ei sõida Vabaduse Plats neljapäev 17:10 4 Vaksali, Viljandi reede 17:10 Kantreküla laupäev Ei sõida 2 Pärnu Maantee, Viljandi pühapäev Ei sõida Saeveski 35a Pärnu mnt, Viljandi Maiste 55B buss info Rebase Suund: Iia Tartu — Viljandi — Kilingi-Nõmme, Estonia Peatust: 41 Reisi kestus: 53 min Talli Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Vabaduse Plats, Kantreküla, Saeveski, Maiste, Rebase, Talli, Pinska, Pinska Päri, Lennuvälja, Raudna, Rihkama, Kuuse, Puiatu I, Puiatu Majad, Puiatu Tee, Tamme, Puiatu Erikool, Päri Süteoja, Nutru, Tehase Kontor, Tohvri, Tehase Kontor, Nutru, Süteoja, Puiatu Erikool, Tamme, Lohu, Sonni, Lennuvälja Kõssa, Surnuaia, Kõpu, Pargi, Metskond, Turva, Laanekuru, Kullese, Anni, Uia, Saareküla, Iia Raudna Rihkama Kuuse Puiatu I 5 Kooli Tee, Estonia Puiatu Majad 9 Puiatu Tee, Estonia Puiatu Tee Tamme Puiatu Erikool Süteoja Nutru Tehase Kontor 4 Tohvri Tee, Estonia Tohvri 17 Tohvri tee, Estonia Tehase Kontor Nutru Süteoja Puiatu Erikool Tamme Lohu Sonni Kõssa Surnuaia Viljandi mnt, Estonia Kõpu
    [Show full text]
  • Lüübnitsa Hoiuala Ja Lüütja Merikotka Püsielupaiga Kaitsekorralduskava 2014-2023
    Lüübnitsa hoiuala ja Lüütja merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014-2023 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1.1. Ala iseloomustus .................................................................................................................. 5 1.2. Maakasutus .......................................................................................................................... 8 1.3. Huvigrupid ........................................................................................................................... 9 1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................... 10 1.5. Uuritus................................................................................................................................ 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................ 12 1.5.2. Riiklik seire ................................................................................................................. 12 1.5.2. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................... 12 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................. 13 2.1. Elustik ...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Elu Pärsti Pansionaadis: Taipoks, Padjasadu Ja Piparkoogid
    Nr 1 (37) • Jaanuar 2021 Elu Pärsti Pansionaadis: taipoks, padjasadu ja piparkoogid Aastat on sobilik alustada ka hooldaja töö on füüsiliselt raske küsimusega, et kuidas elavad ning paljud vaevlevad seljahäda- meie eakad. Viljandi vallas on de käes. Selle peale mõeldakse kokku kolm valla poolt hallata- samuti ruumi komplekteerides. vat hooldekodu – Pärsti Pansio- naat, Kolga-Jaani Hooldekodu Padjasadu ja ja Kärstna Hooldekodu, kus piparkoogid kõigis neis tehakse tublit tööd, Jõulud möödusid pansionaa- et ka vanematel inimestel elu dis seekord ilma jõuluvanata ja ilus oleks. Tänases lehes kõne- suuremate pidustusteteta. Aga leme lähemalt Pärsti Pansionaa- päkapikud käisid ning kokad di tegemistest. valmistasid head-paremat. Oli Taipoks aitab ka “padjasadu” - iga hoolealune sai uue kvaliteetse Wendre vab- mitmekesistada riku padja. Pansionaadi juhataja treeningvõimalusi sõnul olid usinad käed üle Ees- Pärsti Pansionaadi üsna uus ja ti valmistanud ja saatnud meie toimekas juhataja Le Hussar ot- elanikele õnnitluskaarte heade sib aina võimalusi, kuidas oma soovidega ja samuti piparkooke. asutuse patsientide elu mugava- “Häid inimesi on palju. Oleme maks ja huvitavamaks muuta. neile tänulikud! Usin küpsetus- Detsembris avati pansionaadi töö käis ka pansionaadimajas. keldrikorrusel taipoksi tuba, Päkapikud Helle ja Kaija kor- seda ka teemakohase esitlusega, raldasid küpsetuskoja, kus kõik kus selle spordiala saladusi ava- hoolealused, kes vähegi tahtsid, sid Eesti tipud Lauri Liiv, Reigo said piparkoogiteol ja kaunista- Ravel ja Kerli Kink. misel kaasa aidata. Neid kau- „Viljandi Taipoksi Klubi, ees- neid piparkooke jätkub meil otsas Lauri Liiviga, on toa sisus- siiani,” sõnas Hussar. tamisel meid tublisti toetanud nii nõu, kui ka jõuga. Lauri aitas Mis uuel aastal uut? meid sisustuse komplekteeri- „Jaanuari esimesel poolel alus- misega ja koos Reigoga on nad tame koostööd Viljandi Haigla olnud spordiruumi paikapa- taastusravi osakonnaga, mille nekul toeks.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]