DOCSLIB.ORG

September 2018 Noor Mees Andis Vanale Veskile Uue Elu

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
September 2018 Noor Mees Andis Vanale Veskile Uue Elu Nr 9 Laagrisuvi Viljandi vallas · lk 3 • Jooks ümber Võrtsjärve · lk 4 • 20 aastat Holstre-Paistu jooksu lk 5 September 2018 Noor mees andis vanale veskile uue elu ord vaatas üks väike Suis- lepa poiss koduküla lagu- Kneva tuuleveski poole ja lubas emale, et kui tema suureks saab, teeb ta veski taas korda. Mõnikümmend aastat hiljem, 2018. aasta 20. augustil olidki veski uksed kohalike rõõmuks ja kingiks saja-aastasele Eestile taas avatud. Artur Grossthal (41) on Suis- lepa poiss, aga elutee on teda ka aastateks välismaale tööle ja elama viinud. „Olin terve lap- sepõlve tuuleveskist rääkinud, aga selleks ajaks, kui vald selle 2004. aastal müüki pani, olin ise USAs ja teema oli minu jaoks juba unustatud,“ kõneles Grosst- hal. Nii juhtuski, et kui ema Va- lentina talle helistas ja küsis, kas peaks oksjonile pandud veski ära ostma, vastas poeg eitavalt, sest teadis, kui halvas seisukorras see on. Järgmisel päeval helistas ema taas ja tunnistas, et oli tuuliku varemed siiski ära ostnud. Aasta hiljem tuli Grossthal välismaalt tagasi ja alustas ves- ki kordategemist. „Kui alustasin, siis polnud veskil enam uksi-ak- naid ega katust, ka seintes olid augud,“ kirjeldab mees tröösti- tut olukorda. Kõigepealt paigal- dati ajutine katus ja siis hakati Avamispäeval oli veskis ja selle ümber uudistajaid nii lähedalt kui kaugelt ja rahvatantsurühm Suistle Säbulise lõi veski juures tantsu. Umbes 18 meetri järk-järgult edasi nokitsema. kõrgune veski paistab ka Rõngu–Viljandi teel sõitjaile silma. Fotod: Kristi Ilves Suurt tuska tekitas see, kui uus krohv hakkas inetute latakatena KOMMENTAAR veskilt maha kooruma. Seetõttu tuli Grossthalil mitu aastat ehi- mõisa tuuleveski (kivi) ja möö- tusfirmaga kohut käia ja töö sei- Anne Kivi, dasõidul märkasin, et Undioru sis. Veel praegugi pole kõik päris Maakonna puidust tuuleveski on leidnud valmis, puudu on näiteks tiivik, vanem- endale tegusad omanikud. Vii- aga seegi on plaanis edaspidi inspektor mane pole küll traditsioonilise paigaldada. Muinsus- veski väljanägemisega, kuid „Tahan teha siia suvekohviku. kaitseamet funktsiooni muutumisega on Arvan, et avame selle järgmise ajalooline sümbol maastikus aasta mais. Talvel saab siin ka uinsuskaitseameti registri olemas. ettetellimisel tähtpäevi pidada. Mandmetel on Eestis kaitse Kui Suislepa tuuleveski endale Kohvikuruumid on esimesel ka- all 62 tuuleveskit, piltide järgi tiivad saab, siis on ta üle mitme hel korrusel. Kolmas korrus jääb tundub, et paljud on varemeis. valla tähtis tegelane. Praegugi käsitöötoaks. Neljandal korrusel Meie maakonnas on viletsas torkab massiivne kere ja nunnu on meil Suislepa muuseum, eks- seisus Pärsti mõisa tuuleveski, mütsike selle peal silma. positsioon on veel poolik, aga mille kere vajab kiiresti häda- Eestis on vähe taastatud kivi- eks meil ole talv otsa aega seda päraseid konserveerimistöid. kerega Hollandi tüüpi (pea pöö- täiendada. Viiendal korrusel on Muinsuskaitseamet on Suislepa rab) tuulikuid, teadaolevalt alla tehniline ruum tiiviku propelleri tuuleveski taastamist võimaluste kümne. Kivikeresid on tänaseks jaoks,“ tutvustas peremees. Kui- piires toetanud. maastikul 160 ringis, kuid neid gi veski alles hiljuti avati, on juba On mitmeid tuuleveskeid, mis on olnud 1500. palju neid, kes soovivad seal täht- pole kaitse all, kuid inimestele Ave ja Artur on olnud väga päevi või koolitusi korraldada. on meeldinud need ajalooli- tublid ning loodan, et nende Veski renoveerimine on nee- Kohaliku meistri tehtud pidupäevatordi lõikasid lahti veski perenaine ja pe- sed ehitised. Meenub Heimtali veski kogub tuult tiibadesse. lanud ligi 300 000 eurot. Raha remees Ave ja Artur Grossthal. on Grossthal hankinud PRIAle projekte kirjutades ja käiku on sõnul avamisaasta, sest 1856. da. Vanemad inimesed mäleta- Nii suuri asju on raske ellu ja kõigile, kes teda nõu, jõu või läinud ka oma raha. „Olen ela- aastast on teada, et suvine torm vad, et 1960. algusaastatel olid viia, kui pole abilisi ja toetajaid. hea sõnaga on toetanud. nud kolm aastat USAs ja kolm viis siis tuuleveskilt tiivad. „Üks tiivadki alles, aga pärastpoole Artur Grossthal on tänulik oma Seda, kui tähtis on kogukon- aastat Kanadas. Kõik säästud, mees saatis mulle vana kaardi enam mitte. Katus oli siis veel emale, tänu kellele tema aasta- nale küla sümboliks olnud hoo- mis seal töötades kogusin, on 1798. aastast ja sel on juba mär- peal. Õnneks tegi ka Suislepa tepikkune võitlus tuuleveski ne uuele elule äratamine, näitas veskisse läinud.“ gitud tuuleveski, seega usun, et kolhoos veski juures hädapära- eest teoks sai, abikaasa Avele, avamisele tulnud rahvahulk, kes Suislepa tuuleveski täpset va- ta on vanem, kui esialgu julgesin seid remonditöid ja tänu sellele kes on sellesse hullumeelsesse vaevu veskisse ära mahtus. nust ei tea kahjuks täpselt kee- arvata,“ sõnas Grossthal. Teada- säilis hoone kolhoosiaja lõpu- ettevõtmisse alati uskunud ja gi. Ühes uksekaares on aastaarv olevalt töötas veski veel mõned ni. Seejärel lagunes katus ja ka kolme väikese lapse kõrvalt me- Kristi Ilves, 1857, kuid see pole peremehe aastad pärast Teist maailmasõ- müürid hakkasid murenema. hele toeks olnud, oma vendadele toimetaja 2 · TEATAJA Viljandi Vallavalitsuse istungitel augustikuus VALLAVANEMA VEERUD • Kehtestati Viljandi valla sotsiaal- ja eriteenuste riigihan- rahalised preemiad järgmiselt: hankekord, mis reguleerib Vil- gete korraldamist. 1. rahaline preemia 150 €; 2. er- jandi Vallavalitsuse ametiasu- • Kehtestati Uue-Jamso ka- gutuspreemia 80 €. tuses ja Viljandi Vallavalitsuse tastriüksuse (71503:002:0124) • Kehtestati Iva tee 20 detail- ametiasutuse hallatavates asu- detailplaneering (töö nr DP01- planeering, mille eesmärgiks tustes korraldatavate riigihan- 2017). on ehitusõiguse määramine äri- gete planeerimist, nende eest • Kinnitati Viljandi valla hea- ja tootmishoonete ehitamiseks. vastutavate isikute määramist ja korrakonkursi „Kaunis Kodu“ • Kehtestati Viljandi valla 2019. riigihangete, sh alla riigihanke hindamiskomisjoni ettepane- aasta eelarve eelnõu koostamise piirmäära jäävate hangete ning kul autasustatavate kinnistute ajakava, tingimused ja vormid. Viljandi Vallavolikogu augustikuu istungil • Vaadati läbi eelnõu „Viljan- • Tunnistati kehtetuks Kolga- di valla arengukava aastateks Jaani Vallavolikogu 27.01.2012 Järgmine 2019-2025“ ja suunati kolman- määrus nr 60 “Kolga-Jaani val- vallavolikogu dale lugemisele. la hankekord” seoses Viljandi istung toimub Foto: Alar Karu • Otsustati algatada Viljan- Vallavalitsuse 06.08.2018 mää- 26. septembril Tänassilma purde parandajad Sulev Kavak (vasakul) ja Ado Tiits lastelas- di valla hariduse arengukava rusega nr 9 „Viljandi valla han- tega. Purret aitasid veel remontida Ergo-Steven Pruuli ja Enn Raudjalg. koostamine. kekord“, mis jõustus 1.09.2018. Tänuväärne vabatahtlik panus Määruste ja korraldustega saab tutvuda Viljandi valla koduleheküljel www.viljandivald.ee alajaotuses Dokumentide register. uroopa Liiduga liitumisel ja seal- se toetustesüsteemi rakendumi- Esega Eestis jõudsid ka meile tol ajal veel uudsed mittetulundusühin- gute tegevuse toetamise võimalused. Tegelikult ei olnud selles midagi uut, Viljandi Vallavalitsus teatab sest vabatahtlik koos tegemine ja vaba- Moori külas UUED TÖÖTAJAD tahtlikud organisatsioonid olid olemas Uue-Jamso katastriüksuse ka enne nõukogude korda. Nõukogu- 71503:002:0124 de korra ajal olid paraku lihtsalt vaba- tahtlik ja sunniviisiline ühiskondlik detailplaneeringu Allan Kährik – tegevus nii omavahel seotud, et neil kehtestamisest vahet teha oli üpris keeruline. Vallavalitsuse EELK Paistu Maarja koguduse õpetaja Viljandi vald on saanud territoo- Alar Karu 15.08.2018 korralduse len pärit Sakalamaalt Suure-Jaa- riumi poolest nii suureks, et sageli ei nr 2-3/763 alusel. nist. Teoloogiahariduse oman- jõua juhid ja ametnikud igale poole õigeaegselt probleeme lahen- dasin Uppsala ülikoolis, magist- dama ja mõnikord võiksidki kogukonnad olla valmis ise rohkem Detailplaneeringu peamiseks O rikraad teoloogias omistati mulle Bir- jõukohaseid muresid lahendama. eesmärgiks on lihatööstuse rajamine minghami ülikoolis. Doktoriõpingud Hea on näha, et paljudes valla piirkondades on inimestel endi- Tartu Ülikoolis on tänaseks küll pooleli selt alles soov midagi koos teha. Vallas on palju aktiivseid külako- (töötlemine ja pakendamine, ei toimu loomade tapmist). jäänud, kuid olen ennast pidevalt täien- gukondi ja seltskondi, kes ei jää, käed rüpes, valda kiruma, vaid danud pedagoogikas ja ettevõtluses. kui näevad kiiremaid lahendusi, siis võtavad ette ja teevad ise ära. Lisaks antakse ehitusõigus Vaimulikuteed alustasin Suure-Jaani Sel suvel olid heaks üllatuseks Tänassilma kandi tublid mehed, elamule ja selle abihoonetele. kiriku kellamehena, minu esimeseks kes otsustasid lagunema kippuva jalakäijate purde Tänassilma Detailplaneering ei ole koguduseks sai aga Audru kogudus jõel ise ära parandada. Volikogu liikme Mait Siiruse eestvedami- üldplaneeringut muutev ja Pärnumaal. sel ja toel sai kokku lepitud, et materjalid tulevad vallalt ja töö on olulist keskkonnamõju Olen teeninud erinevaid Pärnumaa Allan Kährik kohalikelt meestelt. Tänaseks on jalakäijate purre parandatud ja ette ei nähta. kogudusi, juhtinud EELK Usuteaduse töö on tehtud kiirelt ning korralikult. Väga tublid mehed! Instituuti ning aidanud mitmel moel kujundada vaimulike hari- Hea näide on ka Uusnast, kus paluti vallalt samuti materjali * * * dusliku ettevalmistuse protsesse. Tartu Ülikoolis olen olnud seotud tiigile vesijalgrataste randumise purde ehitamiseks ja tööd lu- eelkõige õppekavaarendusega, olen juhtinud TÜ Viljandi kultuu-
Load more

Recommended publications
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • Vabatahtlike Restaureerimistalgutel Päästeti Lalsi Kiriku Peatorni Katus
    Nr 7 Ajaloopäev Mustlas · lk 3 • Valla koolide lõpetajad · lk 4–5 • Minister Kaia Iva visiit Viljandimaale · lk 6 Juuli 2018 Vabatahtlike restaureerimistalgutel päästeti Lalsi kiriku peatorni katus alsi kiriku juures toimu- Lalsi kiriku päästmine lisaks nud restaureerimislaagris kogukondlikule tähtsusele ka Leemaldasid 30 meistrit nä- laiemalt oluliseks objektiks meie dala jooksul kirikuhoone pea- kultuuriruumis. torni ja nelja nurgatorni puit- Niisiis algatas MTÜ Vanaaja- konstruktsiooni kahjustunud maja Andres Uusi (kes on vane- osad ja asendasid need uutega. mate kaudu Kolga-Jaani kandiga Lisaks klaasiti, kititi ja värviti seotud) eestvedamisel koostöös peatorni ümmargused aknad. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja MTÜ Vanaajamaja eestvedami- Lalsi-Lätkalu külaseltsi liikme- sel toimunud laagris oli osale- tega 2017. a Lalsi kiriku katuse jaid Eestist, Lätist, Inglismaalt, restaureerimise heategevusliku Prantsusmaalt, Hiinast, Jaapa- kogukonnaprojektina. nist ja Austraaliast. Eelmise aasta restaureermis- Lalsi Püha Nikolause kirik talgute raames ehitati tellingud asub endises Kolga-Jaani vallas kellatorni ümber ja siseruumis Lalsi külas. Kuigi kirikus on jär- kolmekordsed tellingud neliti- jepidevalt peetud teenistusi, oli se (peatorn) laeni, alustati ka- 1870ndatel ehitatud ja ehitismä- tusekonstruktsiooni puitosade lestisena kaitse all olev hoone vahetamisega, parandati maa- veel paar aastat tagasi avariilises kivist sokliosa ja katuse karniis, seisus. Juhtus, et teenistuse lõ- korrastati kivitrepp. Kokku üle puks oli vahepeal sadanud vih- 1000 töötunni, millele sel aastal maveest tekkinud keskpõranda- lisandus umbes 1500. Nagu eel- le veelomp. Oli reaalne võimalus, misel aastal, jätkavad ka sel aastal et Lalsi kirik saab üheks suletud pärast restaureerimistalgute lõp- Vabatahtlike puuseppade ja abiliste meeskond peakupli katusel. Foto: Jerry Fenner õigeusu kirikute nukras reas. pemist tööd katuseplekksepad. Õnneks on läinud teisiti. Mingit luksust Lalsi kiriku 2016.
    [Show full text]
  • VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi Teadur
    VILJANDI RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi teadur Viljandi kihelkond asus Viljandi maakonna südames. Põhja poole jäid Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa, lõuna poole Paistu ning Tarvastu kihelkond. Läänepiiriks oli Kõpu kihelkond ja idapiiriks Võrtsjärv. Wiljandi on otse nagu Eestlaste südame koht, kirjutas Jaan Jung 1898. aastal (1898, 66). Viljandi kihelkond oli etnograafiliselt üleminekukihelkond, kus rah- varõivaste lõikes ja kaunistustes leidus nii põhjaeestilisi kui ka lõunaees- tilisi jooni. Viljandimaa põhjakihelkonnad olid suhteliselt vastuvõtlikud uuendustele ja moemõjutustele, ühtlasi esines siinses rõivastuses ka ühisjooni Põhja-Eestiga, mis Viljandist kaugemale lõunasse ei ulatunud. Kihelkonna lõunapoolsed alad esindasid aga Lõuna-Viljandimaa etno- graafilisi elemente. Lõunapoolsetes valdades kandsid naised sarnaselt Mulgi kihelkondadele madala püstkrae ja punase ristpistetikandiga sär- ki, tarvastu tanu, punaste nööridega pikk-kuube, punaseid roositud kin- daid ja laia sääremarjaga sukki. Seevastu Viljandist põhja poole jäävates valdades kodunesid Põhja-Eesti mõjutusel pikk-kuue kõrval potisinised villased seesidega kampsunid, rikkaliku valge tikandi ja mahamurtava kraega särgid, väikesed tanud, esiääres niplis- või poepits, ja kahelõnga- lised e sinise-valgekirjalised kindad ning roositud sukad. Ka meeste mood oli Viljandist põhja poole jäävates valdades teistsu- gune kui lõuna pool Viljandit, kus mehed kandsid visalt vanamoelisi idamulgilikke rõivaid. Põhjapoolsetes valdades läksid mehed põhjaees- tilike moemõjutustega kergemini kaasa, võttes tarvitusele potisinisest täisvillasest riidest ülikonna (vrd TAHVEL I, III). Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta.
    [Show full text]
  • MÄLESTUSI ÕPETAJATEST VILJANDI II KESKKOOLIS AASTAIL 1944–1950 Viljandi II Keskkooli 1950
    MÄLESTUSI ÕPETAJATEST VILJANDI II KESKKOOLIS AASTAIL 1944–1950 Viljandi II Keskkooli 1950. aastal lõpetanud Olav Renno, bioloog-zooloog Jüri Schvede, keemik Arno Seemen, matemaatika- ja füüsikaõpetaja Meist kaks esimest õppisid Viljandi II Keskkoolis 1944. aasta sügisest 1950. aasta kevadeni, kolmas aga tuli 8. klassi sügisel 1946 Suislepa Mittetäieliku Keskkooli lõpe- tamise järel. Jüri Schvede käis esimesed 5 klassi Viljandi Linna II Algkoolis (juhataja kuni 1940. aastani August Moks, sõjapäevil Vilhelm Sasi). Olav Renno oli Viljandi I Algkoolis (juhataja August Kiisla) läbi teinud 4. ja 5. klassi. „Moksi kooli“ maja Linnu tänaval raekoja kõrval läks vene kooli (Viljandi III Keskkooli) alla ja poisid suunati teistesse koolidesse. Küpsustunnistuse saime 11. klassi lõpetamise järel 1950. aasta jaanilaupäeval. Nõukogude Liidu haridussüsteemis peeti algkooliks 4-klassilist kooli. Eesti-aegset progümnaasiumi asendas mittetäielik keskkool, milleks varasemale 6-klassilisele algkoolile oli lisatud 7. klass. Keskkooliosa pikkus oli 4 aastat: 8.–11. klassini. Vene keskkoolid olid 10-klassilised – Eesti koolid olevat sellisest lühendamisest pääsenud ettekäändel, et õpilased saaksid vene keelt täielikumalt omandada. Sõda ja hirm nõukogude võimu ees olid sundinud oma kodust ja kodumaaltki lahkuma paljusid elanikke, ka kooliõpetajaid. Veel 1944. aasta kevadel Viljandi II Gümnaasiumis õpetanutest olid sügiseks kodumaalt lahkunud saksa keele õpetaja Else Vilms, ühiskonnaõpetuse ja võimlemise õpetaja Karl Reiman-Reimo ja sõjalise kasvatuse õpetaja Eduard Kublin-Külvet, kes kõik olid VMG-s töötanud 15 aastat või enamgi. Vanu õpetajaid oli kooli jäänud seitse, teistest koolidest või muudelt elualadelt tulnuid asus alul tööle kolmteist. Õpetajate nappuse tõttu tuli tööle võtta ka selliseid, kel polnud vastavat diplomit ja seega keskkooliõpetaja kutset. Sellest hoolimata olid meie kooli õpetajad enamiku õpilaste silmis tublid ja tulid oma üles- annetega hästi toime.
    [Show full text]
  • MAITSVAD LÕUNAD MÕÕDUKAD HINNAD PEOLAUDADE ETTETELLIMINE Tallinna 3B (Kaubamaja Hoovil) Tööpäevadel 11-16 Laupäeval 9-14 Tel
    MAITSVAD LÕUNAD MÕÕDUKAD HINNAD PEOLAUDADE ETTETELLIMINE Tallinna 3B (kaubamaja hoovil) Tööpäevadel 11-16 Laupäeval 9-14 Tel. 34 370 Suurim valik toiduaineid. Grillkana õtse ahjust. Majapidamis- ja kodutarbed. Rohud meie apteegist. Kosmeetika ja pudukaubad. Lilled. Lilled. Lilled... Avatud E - L 9-21, P 9-17PAALA Aktsiaselts "Ariteatmik" väljaanne Viljandi busside ja rongide sõiduplaan seisuga 01. 07. 1997 INFOTELEFONID Bussijaama info.................... 33 680 Cargobuss................................ 33 411 Raudteejaama piletikassa... 49 425 Taksode tellimine.................... 34 441 Viljandi linnaliinide autobusside väljumisajad Liin nr. 1 Männimäe - Viiratsi Väljub tööpäeviti KEK-i peatusest 6.40; 7.35 (Paala tee kaudu); 9.40; 10.40; 11.40 (Side peatuseni); 13.40; 14.40; 16.40; 17.40 6.10 (Paala tee kaudu); 7.10 (Paala tee kaudu); 7.55; 10.00; 11.00; 14.00; 15.00; 17.10; 18.00 (Pargi peatuseni) Liin nr. 2 Peetrimõisa - Männimäe Kosti aiandi peatusest Väljub tööpäeviti 5.30; 6.20 Väljub töö- ja laupäeviti 7.15; 8.10; 9.15; 10.15; 11.15; 12.15; 13.15; 14.15; 15.15; 16.15; 17.15; 18.15; 19.15; 20.15; 21.15; 22.15 Väljub pühapäeviti 9.15; 10.15; 11.15; 12.15; 13.15; 14.15; 15.15 (bussijaamani); 17.15; 18.15; 19.15; 20.15; 21.15; 22.15 (bussijaamani) KEK-i peatusest Väljub tööpäeviti 5.55; 6.45 Väljub töö- ja laupäeviti 7.40; 8.50; 9.50; 10.50; 11.50; 12.50; 13.50; 14.50; 15.50; 16.50; 17.50; 18.50; 19.50; 20.50; 21.50; 22.40 (Side peatuseni) Väljub pühapäeviti 9.50; 10.50; 11.50; 12.50; 13.50; 14.50; 17.50; 18.50; 19.50; 20.50; 21.50 Liin nr.
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • VI MULGI MÄLUMÄNG II ETAPP SUISLEPA, TARVASTU KIHEKOND 20.11.18 I POOL 1) TÄHELEPANU! VIDEO! (Kaire) Kus Mulgimaal Asub See 9 Korviga, 884 M Pikkune Discolfirada?
    VI MULGI MÄLUMÄNG II ETAPP SUISLEPA, TARVASTU KIHEKOND 20.11.18 I POOL 1) TÄHELEPANU! VIDEO! (Kaire) Kus Mulgimaal asub see 9 korviga, 884 m pikkune discolfirada? Vastus: Hummuli mõisapargis ja selle ümbruses, Tõrva vallas, Valga maakonnas https://www.youtube.com/watch?v=C2OhT0xlCB4 2) MULGI KEEL (Alli) Ku eesti keelen on – aga- sidesõna, siis mulgi keelen on sii nimisõna ja tähendep kindlat asja. Mes sii tähendeb? Vastus: Sii tähendep - hagu 3) VILJANDI VALD (Piia) Milline praeguse Viljandi valla maadel tegutsenud ettevõte on kujutatud pildil? Esimese toodangu andis see ettevõte 1795. aastal. Vastus:. Vastus: Meleski klaasivabrik 19. sajandi keskel Allikas: http://www.palverand.ee/r%C3%B5ika,- laashoone,-meleski/ 4) MULGI VALD (Annely) See organisatsioon tähistas oma 10. Aastapäeva. Organisatsiooni nimi on ROSIN. Mis peitub selle organisatsiooni taga? VASTUS: Kaarli Rahvamaja naisansambel . Esimene juhendaja oli Eve All ja praegu Ruth Mõttus. 5) TÕRVA VALD (Anne) Helme Piimaühisus ehitas 1915.aastal Kärstnasse Eesti esimese.... Mille? Vastus: Eesti esimese koorejaama. /selgituseks kohtunikele ja vaidlejatele koorejaam - piimatööstuse allettevõte, kus piim separeeritakse ja saadud koor saadetakse pastöriseeritult edasi. Separeerima - (segu, emulsiooni v. suspensiooni) koostisosadeks eraldama, lahutama. 1878. aastal leiutas Rootsi insener Gustav De Laval koorelahutaja. meierei - hrl. väike ettevõte, kus piim töödeldakse (lihtsaiks) piimatoodeteks, piimatalitus/ Allikas: http://www.farmi.ee/piima-blogi/oluline-teada/millal-hakati-eestis-piima-jooma https://eesti100aaret.ee/eesti-piimandusmuuseum/ ja raamat „Helme-Tõrva ajaloost” / 6) SPORT (Enno) Nimetage Eesti kõige vanem rahvaspordiüritus, mida korraldatakse 1928. aastast. Vastus: Ümber Viljandi järve jooks. 7) VARIA (Piia) Millise riigi võistkond saavutas Euroopa meistri tiitli 1. Euroopa meistrivõistlustel korvpallis? Võistlused toimusid 1935. aastal Genfis.
    [Show full text]
  • Savihoone Renoveerimisjuhendi Koostamine
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku ehituse eriala Malvo Tominga SAVIHOONE RENOVEERIMISJUHENDI KOOSTAMINE Loov-praktiline lõputöö Koolipoolne juhendaja: PhD Priit-Kalev Parts Kaitsmisele lubatud .............................. Teemajuhendaja: Marko Kikas Viljandi 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. SAVIEHITUS EESTIS .................................................................................................. 7 1.1. Saviehituse ajalugu .................................................................................................. 7 1.2. Eestis ilmunud saviehitust käsitleva kirjanduse ülevaade ....................................... 8 2. UURITAVATE SAVIHOONETE TÜÜBID JA EHITUS-TEHNOLOOGIA ........... 11 2.1. Käsitsi vormitud saviseinad .................................................................................. 11 2.2. Raketise abil tambitud saviseinad ......................................................................... 12 3. SAVIHOONETE KAHJUSTUSED ............................................................................ 13 3.1. Metoodika ............................................................................................................. 13 3.1.1. Inventeerimiseks vajaliku eelinfo kogumine ................................................. 13 3.1.2. Renoveerimisprotsessil osalemine ................................................................. 13 3.1.3.
    [Show full text]
  • Uued Kiviaja Asulakohad Ajaloolisel
    UUED KIVIAJA ASULAKOHAD AJALOOLISEL VILJANDIMAAL Aivar Kriiska, PhD, Tartu Ülikooli dotsent Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli magistrant Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli üliõpilane Andres Vindi, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja Sissejuhatus Veel paarikümne aasta eest avaldatud uurimustes kumab läbi veendu- mus, et seni avastatud kiviaja muistised kajastavad toonast asustuspilti küllalt adekvaatselt, sõltumata sellest, et üht-teist võidakse veel ka tu- levikus leida (näit Jaanits jt 1982, 48). Aeg on näidanud selle seisukoha paikapidamatust. 1990. aastatel Soome kolleegide eeskujul Eestis raken- datud uute kiviaja kinnismuististe väljaselgitamise meetodid on laiaula- tuslikud, loomingulised ja ennekõike aktiivsed – s.t muistist ei oodata, vaid otsitakse. Lisaks tavalisele maastikuseirele arvestatakse ka paleo- geograafiat, eriti muistseid rannajooni. Alates 1997. aastast on Tartu Ülikooli arheoloogid korraldanud Viljandimaale inspektsioonikäike ja see on olulisel määral muutmas ettekujutust ka selle piirkonna kiviajast. Seni eristus siin muudest ala- dest nii kiviaja juhuleidude kui ka asulakohtade-matmispaikade poolest Võrtsjärvest põhja poole jääv ala, peamiselt Kolga-Jaani voorestik. Küllap tingisid selle erinevad asjaolud, kuid tähtis oli ka n-ö uurimislooline eelisseisund, mis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kui Kolga-Jaani piirkonna vastu tekkis huvi Vändra baltisakslasest arstil, harrastusar- heoloog Martin Bolzil. Läbi kohalikest talumeestest vahendajate kogu- nes rikkalik nii mesoliitiliste kui ka neoliitiliste juhuleidude kollektsioon, mis koosnes peamiselt kivikirvestest ja -talbadest (Bolz 1914b, 1914c; praegu Pärnu Muuseumis asuva kollektsiooni kohta vt ka Kriiska 1997). Bolz uuris ka Viljandimaa esimest kiviaja kinnismuistist – Kivisaare matmispaika (Bolz 1914a), mille 20. sajandi algul avastas kohalik talu- peremees kruusa kaevandamisel. Vastavalt vanasõnale – kus on, sinna tuleb – sai just Bolzi töö aluseks Richard Indrekole, kes 1930.
    [Show full text]
  • Täistekst (1.091Mb)
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa,
    [Show full text]
  • Kullamäe Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava Aastateks 2017
    Kullamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 Keskkonnaamet 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 3 1.1. Ala iseloomustus ............................................................................................................. 3 1.2. Maakasutus ...................................................................................................................... 4 1.3. Huvigrupid ...................................................................................................................... 5 1.4. Kaitsekord ....................................................................................................................... 5 1.5. Uuritus ............................................................................................................................. 5 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud.......................................................................... 5 1.5.2. Inventuuride ja seirete vajadus ................................................................................. 6 2. KULLAMÄE MASTIKUKAITSEALA VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ......... 6 2.1. Elupaigatüübid ................................................................................................................ 6 2.1.1. Liivakivipaljandid (8220) ......................................................................................... 7 2.1.2. Okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (sürjametsad) (9060) .............................
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]