DOCSLIB.ORG

31 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
31 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart 31 buss sõiduplaan & liini kaart 31 Viljandi - Meleski - Kolga-Jaani Vaata Veebilehe Režiimis 31 buss liinil (Viljandi - Meleski - Kolga-Jaani) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kolga-Jaani: 6:10 - 15:10 (2) Viljandi Bussijaam: 7:15 - 17:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 31 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 31 buss saabub. Suund: Kolga-Jaani 31 buss sõiduplaan 48 peatust Kolga-Jaani marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:10 - 15:10 teisipäev 6:10 - 15:10 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:10 - 15:10 Kesklinna Kool neljapäev 6:10 - 15:10 38 Carl Robert Jakobsoni, Viljandi reede 6:10 - 15:10 Kösti laupäev Ei sõida 92 Tartu, Viljandi pühapäev Ei sõida Vallamaja 3 Viiratsi Puiestee, Viiratsi Viiratsi 4 Tiigi, Viiratsi 31 buss info Suund: Kolga-Jaani Teemeistri Peatust: 48 Reisi kestus: 82 min Piima Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Kesklinna Kool, Kösti, Vallamaja, Viiratsi, Teemeistri, Piima, Aruküla, Aruküla Vana-Võidu Tee, Vana-Võidu, Vana-Võidu Tee, Nuia, Kuudeküla, Leemeti, Uusna, Tusti, Kõõru, Tõnuküla, Vana-Võidu Tee Mähma, Kalmetu, Kalmetu Kool, Kalmetu Kooli Põik, Vana-Võidu tee, Estonia Tänassilma, Rebaste, Risti, Valma Teerist, Kivisaare, Kurika, Valma, Kurika, Kivisaare, Valma Teerist, Oiu, Vana-Võidu Ulge, Leie, Meleski Rist, Palandi, Meleski, Põrga, 8 Looduse Tee, Estonia Mändide, Tooma, Lalsi, Pajumäe, Reinu, Mustamäe, Päovere, Kalmistu, Kolga-Jaani Vana-Võidu Tee Nuia Kuudeküla Leemeti Uusna Tusti Kõõru Tõnuküla Mähma Kalmetu Kalmetu Kool Tartu — Viljandi — Kilingi-Nõmme, Estonia Kalmetu Kooli Põik Tänassilma — Väike Ruusamäe, Estonia Tänassilma Rebaste Risti Valma Teerist Kivisaare Kurika Valma Kurika Kivisaare Valma Teerist Oiu Ulge Leie Meleski Rist Palandi Meleski Põrga Mändide Tooma Lalsi Pajumäe Reinu Mustamäe Päovere Kalmistu Kolga-Jaani 6 Viljandi Maantee, Estonia Suund: Viljandi Bussijaam 31 buss sõiduplaan 48 peatust Viljandi Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:15 - 17:15 teisipäev 7:15 - 17:15 Kolga-Jaani 6 Viljandi Maantee, Estonia kolmapäev 7:15 - 17:15 Kalmistu neljapäev 7:15 - 17:15 Päovere reede 7:15 - 17:15 laupäev Ei sõida Mustamäe pühapäev Ei sõida Reinu Pajumäe Odiste 31 buss info Suund: Viljandi Bussijaam Rõika Peatust: 48 Reisi kestus: 80 min Mändide Liini kokkuvõte: Kolga-Jaani, Kalmistu, Päovere, Mustamäe, Reinu, Pajumäe, Odiste, Rõika, Mändide, Põrga, Meleski, Palandi, Meleski Rist, Leie, Ulge, Oiu, Põrga Valma Teerist, Kivisaare, Kurika, Valma, Kurika, Kivisaare, Valma Teerist, Risti, Rebaste, Tänassilma, Meleski Kalmetu Kooli Põik, Kalmetu Kool, Kalmetu, Mähma, Tõnuküla, Kõõru, Tusti, Uusna, Leemeti, Kuudeküla, Palandi Nuia, Vana-Võidu Tee, Vana-Võidu, Vana-Võidu Tee, Aruküla, Piima, Teemeistri, Viiratsi, Vallamaja, Kösti, Meleski Rist Kesklinna Kool, Viljandi Bussijaam Leie Ulge Oiu Valma Teerist Kivisaare Kurika Valma Kurika Kivisaare Valma Teerist Risti Rebaste Tänassilma Kalmetu Kooli Põik Tänassilma — Väike Ruusamäe, Estonia Kalmetu Kool Kalmetu Mähma Tõnuküla Kõõru Tusti Uusna Leemeti Kuudeküla Nuia Vana-Võidu Tee Vana-Võidu tee, Estonia Vana-Võidu 8 Looduse Tee, Estonia Vana-Võidu Tee Aruküla Piima 4 Tulika Tee, Estonia Teemeistri Teemeistri tee, Estonia Viiratsi 1 Nooruse, Viiratsi Vallamaja Kösti 79 Carl Robert Jakobsoni, Viljandi Kesklinna Kool 21c Uus Tänav, Viljandi Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi 31 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. Kasuta Moovit App abi, et näha linnas Vaata live saabumisaegu Eesti live bussiaegu, rongi sõiduplaani või metroo sõiduplaani ja samm- sammult suunajuhiseid mistahes ühistranspordi jaoks. Moovitist MaaS Lahendused Toetatud riigid Mooviteri kogukond © 2021 Moovit - kõik õigused kaitstud.
Load more

Recommended publications
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • Vabatahtlike Restaureerimistalgutel Päästeti Lalsi Kiriku Peatorni Katus
    Nr 7 Ajaloopäev Mustlas · lk 3 • Valla koolide lõpetajad · lk 4–5 • Minister Kaia Iva visiit Viljandimaale · lk 6 Juuli 2018 Vabatahtlike restaureerimistalgutel päästeti Lalsi kiriku peatorni katus alsi kiriku juures toimu- Lalsi kiriku päästmine lisaks nud restaureerimislaagris kogukondlikule tähtsusele ka Leemaldasid 30 meistrit nä- laiemalt oluliseks objektiks meie dala jooksul kirikuhoone pea- kultuuriruumis. torni ja nelja nurgatorni puit- Niisiis algatas MTÜ Vanaaja- konstruktsiooni kahjustunud maja Andres Uusi (kes on vane- osad ja asendasid need uutega. mate kaudu Kolga-Jaani kandiga Lisaks klaasiti, kititi ja värviti seotud) eestvedamisel koostöös peatorni ümmargused aknad. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja MTÜ Vanaajamaja eestvedami- Lalsi-Lätkalu külaseltsi liikme- sel toimunud laagris oli osale- tega 2017. a Lalsi kiriku katuse jaid Eestist, Lätist, Inglismaalt, restaureerimise heategevusliku Prantsusmaalt, Hiinast, Jaapa- kogukonnaprojektina. nist ja Austraaliast. Eelmise aasta restaureermis- Lalsi Püha Nikolause kirik talgute raames ehitati tellingud asub endises Kolga-Jaani vallas kellatorni ümber ja siseruumis Lalsi külas. Kuigi kirikus on jär- kolmekordsed tellingud neliti- jepidevalt peetud teenistusi, oli se (peatorn) laeni, alustati ka- 1870ndatel ehitatud ja ehitismä- tusekonstruktsiooni puitosade lestisena kaitse all olev hoone vahetamisega, parandati maa- veel paar aastat tagasi avariilises kivist sokliosa ja katuse karniis, seisus. Juhtus, et teenistuse lõ- korrastati kivitrepp. Kokku üle puks oli vahepeal sadanud vih- 1000 töötunni, millele sel aastal maveest tekkinud keskpõranda- lisandus umbes 1500. Nagu eel- le veelomp. Oli reaalne võimalus, misel aastal, jätkavad ka sel aastal et Lalsi kirik saab üheks suletud pärast restaureerimistalgute lõp- Vabatahtlike puuseppade ja abiliste meeskond peakupli katusel. Foto: Jerry Fenner õigeusu kirikute nukras reas. pemist tööd katuseplekksepad. Õnneks on läinud teisiti. Mingit luksust Lalsi kiriku 2016.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Volikogu Yldplank
    VILJANDI VALLAVOLIKOGU O T S U S Vana-Võidu 29. jaanuar 2020 nr 1-3/ Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamine (EELNÕU) Rahvaraamatukogu seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on rahvaraamatukogu eesmärk tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist ning rahvaraamatukogu on seaduse tähenduses munitsipaalraamatukogu, kes kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise raport 2018 ütleb: „Rahvaraamatukogud peavad 21. sajandil olema usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Eesti raamatukogude missioon on aidata kaasa kultuursete, haritud ja elus hästi hakkama saavate inimeste kujunemisele.“. Viljandi Vallavolikogu 25.09.2019 määruse nr 82 „Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määruse nr 41 „Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025“ muutmine“ §-ga 1 muudeti Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 lisa 2. Eelnimetatud määruse lisa 2 „Viljandi valla arengukava tegevuskava 2019-2023“ punkt 1.10 näeb ette Viljandi valla raamatukogude võrgustiku ümberkorraldamist aastatel 2020-2023. Ümberkorralduse soovitud tulem on Viljandi valla arengukava aastateks 2019-2025 tegevuskavas sõnastatud järgmiselt: raamatukoguteenuse
    [Show full text]
  • Viiratsi Valla Üldplaneering
    VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING Viiratsi-Pärnu 2007 VIIRATSI VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .................................................................................................................. 2 EESSÕNA .................................................................................................................... 4 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 ..................................................... 5 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ................................................................... 6 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................... 6 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ........................................................ 7 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ...................................................................................... 8 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ....................................... 10 2.1 MAA-ALADE RESERVEERIMINE ................................................................................... 10 2.2 MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE ...................................................................................... 10 2.3 ELAMUALAD ........................................................................................................... 14 2.4 SEGAHOONESTUSEGA ALAD ........................................................................................ 15 2.5 ÜLDKASUTATAVAD ALAD .......................................................................................... 15 2.6 PUHKEALAD
    [Show full text]
  • Saarepeedi Valla Arengukava 2006-2009 Kinnitamine
    Väljaandja: Saarepeedi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 55, 641 Saarepeedi valla arengukava 2006-2009 kinnitamine Vastu võetud 21.02.2006 nr 8 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9 ja § 22 lg 1 p 7, § 37 lg 1, Saarepeedi Vallavolikogu poolt 07.08.2000 kinnitatud määruse nr 6 «Saarepeedi valla põhimääruse kinnitamine» alusel § 1.ARENGUKAVA EESMÄRGID (1) Arengukava eesmärk on määratleda Saarepeedi valla üldised arengusuunad kuni aastani 2009. Arvestades Eesti riigi ja Viljandi maakonna üldiseid arengusuundi, tagada valla eri piirkondade tasakaalustatud sotsiaal- majanduslik areng, elukvaliteedi parandamine, loodusvarade säästlik kasutamine ja keskkonna üldine kaitse. (2) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tuleb omavalitsusel kohaliku elu korraldamisel oma haldusterritooriumil tegeleda väga laia küsimuste ringiga (haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne jm). Et see tegevus oleks süstemaatiline ja efektiivne, on vajalik koostada arengukava, mis on eelduseks ka valla üldplaneeringu koostamisele. (3) Tulenevalt linnalähedasest asukohast on planeerimis- ja arendustegevuse eesmärgiks valla atraktiivsuse suurendamine ja võimaluste loomine ettevõtlike inimeste maale elamaasumiseks. (4) Iseseisva vallana eksisteerides arendada koostööd Viljandi linna ja teiste Viljandit ümbritsevate omavalitsustega. Omavalitsuse ülesannete täitmiseks kavandada optimaalsed vahekorrad kohalike ja piirkondlike ülesannete jaotuses ja osaleda aktiivselt Viljandimaa Omavalitsuste Liidu
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Majandusliku, Sotsiaalse Ja
    Lisa 1 Viljandi valla arengukavale aastateks 2019 - 2025 V i l j a n d i v a l l a a r e n g VILJANDI VALLA MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE u k JA KULTUURILISE NING LOODUSKESKKONNA a v HETKEOLUKORRA ANALÜÜS NING ARENGU a l PIKAAJALISED SUUNDUMUSED JA VAJADUSED e a a s t a t e k s 2 0 1 9 - 2 0 2 5 VILJANDI 2020 Paiknemine ja rahvastik Viljandi vald on rõngasvald, mis ümbritseb täielikult Viljandi maakonna suurimat tõmbekeskust Viljandi linna. Viljandi vald moodustus 5. novembril 2013 nelja valla – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi – ühinemise tulemusena. 25. oktoobril 2017. aastal liitusid Viljandi vallaga Tarvastu vald ja Kolga-Jaani vald. Viljandi vald ümbritseb Viljandi linna ja piirneb Mulgi, Põhja-Sakala, Tõrva, Elva ja Põltsamaa valdadega. Viljandi valla ida- ja kirdepiir jookseb mööda Eesti suurima siseveekogu, Võrtsjärve kallast. Osa Viljandi vallast – Paistu, Pärsti ja Tarvastu piirkond, asub mulgi keele- ja kultuuripiirkonnas. Viljandi valda läbivad suurematest riigimaanteedest Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme, Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia ja Viljandi–Rõngu maantee ning Tallinn–Rapla–Viljandi raudtee. Viljandi vald on seisuga 1. jaanuar 2020 pindalalt Viljandimaa suurim ja rahvaarvult Viljandi linna järel maakonna teine omavalitsusüksus. Seisuga 01.01.2020 elas Viljandi vallas Eesti rahvastikuregistri andmetel 13 614 elanikku. Asustustihedus on 10,0 elanikku km² kohta. Valla pindala on 1 371,64 km² ning vallas on 126 küla ja neli alevikku – Ramsi, Viiratsi, Mustla ja Kolga-Jaani. Elanikkond Viljandi valla elanike arvu vähenemine on aastatel 2014- 2019 jätkunud tempoga ligikaudu 1,3% aastas. Samal perioodil on Viljandi valla territooriumil sündinud 771 last ja surnud 1156 inimest.
    [Show full text]
  • 13.02.2020 Pakkumuse Kutse Kesk-Eesti
    PAKKUMUSE ESITAMISE ETTEPANEK 13. veebruar 2020 Teenuse Tellija ja pakkumuse Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO), reg. kood: 80208542, küsija Mustamäe tee 24, Tallinn 10621 Kontaktisik Siret Kivilo, tel. 5108551, e-post: [email protected] Tellitav teenus Pakendijäätmete käitlemine Teenuse osutamise piirkond Kesk - Eesti (vastavalt käesoleva ettepaneku lisale 1) Teenuse osutamise periood 01.05.2020 kuni 30.04.2025 Pakkumuse esitamise tähtaeg 21.02.2020 1 Nõuded pakkujale 1.1 Pakkuja peab omama kõiki pakendijäätmete käitlemiseks vajalikke õigusi ja lube (sealhulgas, kuid mitte ainult, keskkonnaload, jäätmekäitlusload, jäätmete ekspordiks vajalikud load) ning tagama, et selliseid õigusi ja lube omavad ka tema allhankijad. 1.2 Pakkuja ning tema allhankijate oskusteave, majanduslik seisund ja tehniline varustatus peab võimaldama pakkumise objektiks olevate tööde häireteta ja nõuetekohast täitmist kooskõlas parima võimaliku tehnika nõudega. 1.3 Pakkuja või tema juhtorgani liikme kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid seoses jäätmeseaduse, pakendiseaduse või pakendiaktsiisi seaduse nõuete rikkumisest tuleneva süüteoga. 2 Teenuse kirjeldus 2.1 Tellitavaks teenuseks on pakendijäätmete käitlemine eesmärgiga saavutada nende taaskasutamine ja ringlussevõtt. Teenuse osutamise täpsemad tingimused on sätestatud käesoleva ettepaneku lisaks 3 olevas töövõtulepingu projektis. 2.2 Lisas 1 toodud kogumisvahenditega igakuiselt kogutavate pakendijäätmete maht on hinnanguliselt ligi 60* tonni kuus, millest sortimise teel saadav oodatav materjalide
    [Show full text]
  • Viljandi Valla Elanike Arv Seisuga 03.01.2019 Viljandi Vallas on 4 Alevikku Ja 126 Küla
    Viljandi valla elanike arv seisuga 03.01.2019 Viljandi vallas on 4 alevikku ja 126 küla Mehed Naised Kokku 1 Kolga-Jaani alevik 199 207 406 2 Mustla alevik 372 422 794 3 Ramsi alevik 238 297 535 4 Viiratsi alevik 570 591 1161 Mehed Naised Kokku Küla Inimeste arv 1 Aidu küla 40 38 78 Päri küla 467 2 Aindu küla 17 14 31 Vana-Võidu küla 362 3 Alustre küla 17 16 33 Uusna küla 323 4 Anikatsi küla 44 37 81 Saarepeedi küla 301 5 Auksi küla 35 21 56 Paistu küla 298 6 Eesnurga küla 13 14 27 Soe küla 240 7 Heimtali küla 99 103 202 Peetrimõisa küla 232 8 Hendrikumõisa küla 32 33 65 Kärstna küla 218 9 Holstre küla 102 88 190 Suislepa küla 215 10 Intsu küla 59 49 108 Vardja küla 212 11 Jakobimõisa küla 30 26 56 Vardi küla 206 12 Jõeküla 31 22 53 Heimtali küla 202 13 Jämejala küla 82 79 161 Leie küla 194 14 Järtsaare küla 35 24 59 Holstre küla 190 15 Järveküla 25 17 42 Puiatu küla 177 16 Kaavere küla 61 54 115 Sinialliku küla 177 17 Kalbuse küla 20 12 32 Mustivere küla 176 18 Kannuküla 21 26 47 Pinska küla 170 19 Karula küla 64 69 133 Jämejala küla 161 20 Kassi küla 16 18 34 Tänassilma küla 149 21 Kibeküla 20 14 34 Viljandi vald 148 22 Kiini küla 8 10 18 Pärsti küla 147 23 Kiisa küla 15 6 21 Tusti küla 140 24 Kingu küla 13 11 24 Savikoti küla 138 25 Kivilõppe küla 23 24 47 Karula küla 133 26 Koidu küla 42 32 74 Sultsi küla 132 27 Kokaviidika küla 13 5 18 Loodi küla 121 28 Kookla küla 20 15 35 Mähma küla 118 29 Kuressaare küla 34 27 61 Valma küla 117 30 Kuudeküla 22 12 34 Kaavere küla 115 31 Kärstna küla 113 105 218 Matapera küla 111 32 Laanekuru küla
    [Show full text]
  • Uued Kiviaja Asulakohad Ajaloolisel
    UUED KIVIAJA ASULAKOHAD AJALOOLISEL VILJANDIMAAL Aivar Kriiska, PhD, Tartu Ülikooli dotsent Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli magistrant Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli üliõpilane Andres Vindi, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja Sissejuhatus Veel paarikümne aasta eest avaldatud uurimustes kumab läbi veendu- mus, et seni avastatud kiviaja muistised kajastavad toonast asustuspilti küllalt adekvaatselt, sõltumata sellest, et üht-teist võidakse veel ka tu- levikus leida (näit Jaanits jt 1982, 48). Aeg on näidanud selle seisukoha paikapidamatust. 1990. aastatel Soome kolleegide eeskujul Eestis raken- datud uute kiviaja kinnismuististe väljaselgitamise meetodid on laiaula- tuslikud, loomingulised ja ennekõike aktiivsed – s.t muistist ei oodata, vaid otsitakse. Lisaks tavalisele maastikuseirele arvestatakse ka paleo- geograafiat, eriti muistseid rannajooni. Alates 1997. aastast on Tartu Ülikooli arheoloogid korraldanud Viljandimaale inspektsioonikäike ja see on olulisel määral muutmas ettekujutust ka selle piirkonna kiviajast. Seni eristus siin muudest ala- dest nii kiviaja juhuleidude kui ka asulakohtade-matmispaikade poolest Võrtsjärvest põhja poole jääv ala, peamiselt Kolga-Jaani voorestik. Küllap tingisid selle erinevad asjaolud, kuid tähtis oli ka n-ö uurimislooline eelisseisund, mis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kui Kolga-Jaani piirkonna vastu tekkis huvi Vändra baltisakslasest arstil, harrastusar- heoloog Martin Bolzil. Läbi kohalikest talumeestest vahendajate kogu- nes rikkalik nii mesoliitiliste kui ka neoliitiliste juhuleidude kollektsioon, mis koosnes peamiselt kivikirvestest ja -talbadest (Bolz 1914b, 1914c; praegu Pärnu Muuseumis asuva kollektsiooni kohta vt ka Kriiska 1997). Bolz uuris ka Viljandimaa esimest kiviaja kinnismuistist – Kivisaare matmispaika (Bolz 1914a), mille 20. sajandi algul avastas kohalik talu- peremees kruusa kaevandamisel. Vastavalt vanasõnale – kus on, sinna tuleb – sai just Bolzi töö aluseks Richard Indrekole, kes 1930.
    [Show full text]
  • Täistekst (1.091Mb)
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa,
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]