V Iir a T S I V a L L a Ü Ld Pla N Eerin G U Keskko N N Am Õ Ju

V IIR A T S I V A L L A Ü L D P L A N E E R IN G U K E S K K O N N A M Õ JU S T R A T E E G IL IS E H IN D A M IS E A R U A N N E

EELNÕU II

Pärnu 2006

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

EESSÕNA

Viiratsi vald on omavalitsusüksus kahe maalilise Eesti järve Viljandi ja Võrtsjärve vahel.

Üldplaneeringu koostamise algatas Viiratsi vallavolikogu oma otsusega 2005 a. ja koos sellega ka keskkonnamõju strateegilise hindamise. Strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne on Viiratsi valla üldplaneeringu koosseisuline dokument.

Planeeringu koostas ja keskkonnamõju hindas AS Entec. Planeerimist juhtis projektijuht Valdeko Palginõmm, keskkonnamõju hindasid keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik (litsents KMH 001) ja Jüri Teder (litsents KMH 069).

On oodata, et üldplaneering pakub huvi järgnevalt loetletuile: Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa Keskkonnateenistus), Viljandi Maavalitsus, Viiratsi valla elanikud ja omavalitsusorganid, naabervaldade vallavalitsused, aga samuti valla äriühingud, üldsus ning paljud mittetulundusühingud.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 2

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

SISUKORD EESSÕNA ...... 2 SISUKORD...... 3 1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA SISU...... 4 1.1 SISSEJUHATAVALT ...... 4 1.2 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ...... 4 1.3 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA SISU ...... 4 2 KASUTATUD ALUSMATERJALID...... 6 2.1 LOETELU ...... 6 2.2 VIIRATSI VALLA ARENGUKAVA 2004-2010...... 6 2.3 SEADUSANDLIK TAUST ...... 7 3 ÜLDPLANEERINGU SEOTUS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDE KESKKONNAKAITSELISTE ASPEKTIDEGA...... 8 3.1 EUROOPA LIIDU PLANEERINGU DOKUMENDID ...... 8 3.2 NATURA 2000 VÕRGUSTIK ...... 9 3.3 EESTI TASAND ...... 9 3.3.1 Eesti Natura 2000...... 10 4 MÕJUTATAVA KESKKONNA LÜHIKIRJELDUS...... 11 5 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMIST MÕJUTAVAD ARENGUALTERNATIIVID ...... 13 5.1 MEETOD ALTERNATIIVI VALIKUKS JA KASUTAMISEKS ...... 13 5.1.1 Lähteolukord...... 13 5.2 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ...... 14 5.3 PARIMA ALTERNATIIVI KIRJELDUS ...... 18 5.4 ARENG ÜLDPLANEERINGU PUUDUMISEL JA SELLE PROGNOOSITAV KESKKONNAMÕJU...... 18 5.4.1 Üldplaneeringuga lubatud oluline keskkonnamõju ...... 18 5.4.2 Üldplaneeringu puudumisest esilekerkiv oluline keskkonnamõju...... 19 6 HINNANG ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEST TULENEVATELE KESKKONNAMÕJUDELE ...... 22 6.1 KESKKONNAMÕJUDE ÜLDKIRJELDUS...... 22 6.2 MÕJUDE EELDATAV LOKALISEERUMINE ...... 24 7 MEETMED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS/LEEVENDAMISEKS ...... 26 8 RASKUSED-TAKISTUSED KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL ...... 27 9 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATAVAD MEETMED (INDIKAATORID)...... 28 10 KOKKUVÕTE...... 29

LISAD LISA 1. KAART: PLANEERINGU PUUDUMISEST TEKKIVAD ALAD, KUS TEGEVUSED OLULISE KESKKONNAMÕJUGA LISA 2. KSH PROGRAMM LISA 3. PROGRAMMI KINNITAMISE KIRI LISA 4. KSH ARUANDE AVALIKUSTAMISE MATERJALID

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 3

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA SISU

1.1 S is s e ju h a t a v a lt

Viiratsi valla keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk avaneb läbi planeeringuhierarhias loetletud planeeringute eesmärkide. Kõrgema tasandi – Viljandi Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna territooriumi üldistatud käsitlemine, asustuse arengutingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide määratlemine. Valla üldplaneering aga toetab valla arengukava haldusterritooriumi kasutamises keskpikas perspektiivis.

Viiratsi vald on läbi aegade pööranud tähelepanu sellele, et valla elu-olu arendamisel valitseks tasakaal huvide ja keskkonna võimaluste vahel. Ka tulevikus peab valla territooriumi kasutamine tagama elu-olu paremaks muutmist samal viisil.

1.2 Ü ld p la n e e r in g u k o o s t a m is e a lu s

Üldplaneeringu aluseks on Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579). Antud seaduse § 8 (3) näitab mida planeering ära määrab. Ta on dokument, mis: 1. kujundab ja suunab ruumilist arengut seades seejuures tingimusi ja piiranguid arengut saatvatele majanduslikele, sotsiaalsete ja kultuurilistele mõjudele; 2. seab tingimusi keskkonda säästvaks ja tasakaalustatud tegevusteks, ennekõike maa- ja veealade kasutamiseks; 3. määrab tiheasustusega alad ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ning juhud; 4. määrab miljööväärtuslikud alad, põllumaad, pargid, haljasalad ja näitab võimalused maastikuelementidele ja looduskooslustele kaitse- ja kasutamistingimuste seadmiseks; 5. näitab rohelise võrgustiku paiknemist; 6. määrab teede, tänavate asukohad ja liikluskorralduse üldised põhimõtted ning rea tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukohad; 7. määrab puhke- ja virgestusalad; 8. täpsustab ranna ja kalda piiranguvööndid ning ehituskeeluvööndid.

1.3 K e s k k o n n a m õ ju s t r a te e g ilis e h in d a m is e e e s m ä r k ja s is u

Keskkonnamõju strateegilise hindamise õiguslikuks aluseks on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI 2005, 15, 87).

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 4

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut.

Neid eesmärke kannab ka Viiratsi valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise. Konkreetsemat eesmärgid on: - näidata valla arenguvisiooni ja üldplaneeringu kooskõla piirkonna keskkonnavõimalustega; - tekitada valla elanikkonnas positiivne hoiak ja meelestatus valla arenguväljavaadete osas; - olla valla volikogule abivahendiks üldplaneeringu kehtestamisotsuse langetamisel.

Hindamine tähendab keskkonnaekspertide erialast tööd üldplaneeringu lahenduste kohta. See oli seisukohtade, lahenduste analüüsimine, võimalike keskkonnamõjude otsimise ja leitud mõjude hindamine ning planeerijate suunamine.

Metoodika on: - alusmaterjalide kokkukoondamine; - materjalides sisalduva teabe analüüs, - maa-ameti kaardiserveris olevate kaartide uurimine; - üldplaneeringu ja KSH aruande koostajate töökoosolekud; - planeeringumaterjalide ja -lahenduste analüüs ja planeeringukaardi korrigeerimine.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 5

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

2 KASUTATUD ALUSMATERJALID

2.1 L o e te lu

Viiratsi valla arengukava 2004-2010. Viljandi maakonnaplaneering 2005-2010. Võrtsjärve piirkonna turismistrateegia. Võrtsjärve alamvesikonna veemajanduskava II etapp. Veekogude funktsionaalne tsoneerimine ja veemajanduskava II etapp. Võrtsjärve piirkonna üldplaneering. Viljandimaa maakonnaplaneering teemaplaneering “Viljandimaa maakonna asustuse ja maakasutuse keskkonnatingimused”. Kehtestatud detailplaneeringud DP2-14.

2.2 V iir a ts i V a lla a r e n g u k a v a 20 0 4 -20 10

Arengukava hetkeolukorra (2004 a seisuga) kirjeldus konstateerib, et vallal puudub üldplaneering, mistõttu pole täielikku ülevaadet valla maade kehtivast või kavandatavast sihtotstarbest. Planeeritavates elamu- ja tööstuspiirkondades puuduvad vajalikud infrastruktuurid. Lahendusena nähakse valla üldplaneeringu koostamist.

Valla areng ja temas toimuv majandustegevus sõltub omavalitsusüksuse atraktiivsusest, avatusest investeeringutele, kohalike ettevõtjate olemasolust ja nende ettevõtlikkusest, tööjõu olemasolust jm faktoritest. Arengukava analüüsib valla majandusliku ja sotsiaalset olukorda ning keskkonnaseisundit, kavandab pikemaajalist tegevust ning edasise arengu suundi ja eelistusi.

Arengukava annab tulevikuvisiooni - Viiratsi vald on iseseisev tugev omavalitsusüksus mida iseloomustab: − turvalisus, puhtus ja meeldivus elamispaigana; − tasakaalustatud majandus ja kaasaegne infrastruktuur; − turismimajandusele orienteeritud ettevõtlus ja madal tööpuudus; − kvaliteetse kohaliku hariduse saamise võimalus; − kohalike elanike kõrge aktiivsus; − aktiivne kultuuri- ja seltsielu, aktiivselt valla elus osalev kolmas sektor. Loetelus on rasvases kirjas esile toodud keskkonnaaspektid.

Kava näitab, et Viiratsi vald on arenev ja oma arenguks keskkonnavõimalusi ratsionaalselt kasutada püüdev omavalitsusüksus. Kui valla üldplaneering aitab tõsta või parandada inimeste elukvaliteeti rikkumata looduskeskkonda, siis saab sellest olema suur konkurentsieelis teiste omavalitsuste suhtes.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 6

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

2.3 S e a d u s a n d lik t a u s t

Keskkonnamõju strateegilist hindamise juures moodustavad seadusandliku tausta all-loetletud seadused. Taustaks on ka nende seaduste alusel välja antud alama astme õigusaktid. 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RTI 2005, 15, 87); 2. Planeerimisseadus (RT I 09.12.2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258) 3. Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54, 348) 4. Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) 5. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) 6. Teeseadus (RT I 1999, 26, 377) 7. Keskkonnaseire seadus, vastu võetud 20. jaanuaril 1999. a. (RT I 1999, 10, 154; 54, 583; 2000, 92, 597; 2002, 63, 387; 2004, 43, 298) 8. Keskkonnajärelevalve seadus (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653; 2003, 88, 591) 9. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus (RT I 2001, 85, 512; 2002, 61, 375; 2003,73,486; 2005, 15, 87) 10. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 240; 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352) 11. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258; 53, 373), jõustus 10.05.2004. (EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); EÜ Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18); EÜ Nõukogu direktiiv 90/313/EMÜ keskkonnainfole juurdepääsust (EÜT L 158, 23.06.1990, lk 56–58) 12. Välisõhu kaitse seadus (RT I, 2004, 43, 298) 13. Tehnilise järelevalve seadus 08.07.1998 (RT I 1998, 64/65, 1005) 14. Maareformi seadus (RT I 2001, 52, 304 - terviktekst; 93, 565; 2002, 11, 59; 47,297 ja 298; 99, 579; 100, 586; 2003, 26, 155).

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 7

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

3 ÜLDPLANEERINGU SEOTUS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDE KESKKONNAKAITSELISTE ASPEKTIDEGA

3 .1 E u r o o p a L iid u p la n e e r in g u d o k u m e n d id

Euroopa Konsultatiivne Foorum töötas 1999 a välja Euroopa Komisjoni määruse 97/150/EK järgmiseks juhendi nimega Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiiv (European Spatial Development Perspective) (ESDP).

Juhend kutsub riike koostöös töötama välja ruumilisi arengustrateegiad, kuid kohalikke olusid arvestavalt. Riik peaks keskkonnakaitseliste meetmetega püüdma alla suruda trendi milles Euroopa territoorium „hakitakse ära“ planeeritavate transpordikoridoridega, püüdma planeeringutega tagada mingigi bioloogiline mitmekesisus, pöörama tähelepanu majandusstruktuurilt (primaarsektori suur osakaal tööhõives) nõrkadele maapiirkondadele jne. Vahendiks maapiirkondade arengule kaasaaitamiseks on sarnaste alade (omavalitsuste) koostöö ja informatsioonivahetus. Arendatavaks valdkonnaks selliste alade/piirkondadega Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikides, soovitatakse keskkonnasõbralikku turismi.

Läänemere regiooni ruumilises arengus on teedrajavaks dokumendiks "Visioonid ja Strateegiad Läänemere regioonis 2010" ( "Visions and Strategies around the Baltic 2010/ VASAB 2010"). Eesmärgiks on Läänemere piirkonna identiteedi tugevdamine ning ruumiliste struktuuride väljatöötamine, konkureerimaks globaliseeruvas majanduses teiste regioonidega.

Dokument kirjeldab ruumilisi struktuuris kolm elementi: linnade ja linnaliste asulate süsteem (pärlid/pearls), linnu ja asulaid omavahel ühendavad infrastruktuuri võrgustik (nöörid/strings) ning teatud maakasutusega alad (lapid/ patches).

Visioon käsitleb teemadena keskkonnasõbralikkust, regioonis mobiilsust tagavat ühtse transpordisüsteemi arendamist, võrgustikku mis tagab regioonisisest integreerumist ja taastuvenergiaallikatel põhinevat energia tootmist.

Viiratsi valla seisukohalt on oluline nn lappide (patches) element, sest vallas on olemas hajaasustatud alad mida iseloomustab looduslik atraktiivsus ja võimalus pakkuda meeldivat elukeskkonda ning viljakas põllumajandusmaa. Strateegia rõhutab nende alade säilitamise vajadust ning ettepanekuid aitamaks neid elemente säilitada.

2001 a valmis VASAB 2010+ ruumilise arengu tegevusprogramm. Sinna koondati tegevussuunad ning suundade arendamiseks vajalikud konkreetsed tegevused kuue võtmeteemana: 1. Linnaregioonide koostöö säästliku arengu küsimustes.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 8

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

2. Läänemereregiooni rahvusvahelise integratsiooni jaoks olulised strateegilised arengutsoonid. 3. Üle-euroopalise integratsiooni jaoks olulised rahvusvahelised transpordikoridorid 4. Maapiirkondade olustiku mitmekesistamine ja tugevdamine. 5. Rahvusvaheliste rohevõrkude, sh kultuurmaastike arendamine. 6. Rannikutsoonide ja saarte integreeritud arendamine.

3 .2 N a tu r a 20 0 0 v õ r g u s tik

Natura 2000 on üle-euroopaline loodus- ja linnualade võrgustik kaitsmaks väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Euroopa Liidu liikmesriike ühendava Natura 2000 võrgustiku loomine rajaneb kahel Euroopa Komisjoni ja Nõukogu direktiivil – nn linnudirektiivil (direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta), mille eesmärk on kaitsta linde, ning nn loodusdirektiivil (direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta), mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti.

Liikmesriik võib Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks valida endale sobivad meetmed, kas kaitsealade moodustamine, lepingute sõlmimine kaitseteenust pakkuva organisatsiooniga, planeeringutega kehtestamisega vms. Oluline on, et valitud meede tagaks nende elupaigatüüpide ja liikide säilimise, mille kaitseks alad on valitud.

3 .3 E e s ti t a s a n d

Suunaandjaks on säästava arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21, mis kiideti heaks Riigikogus 14. sept. 2005. (RTI, 27.09.2005, 50, 396).

Teiseks, üleriigilise planeeringu „EESTI 2010“ heakskiitmine ja selle elluviimise tegevuskava kinnitamine. Vastu võetud VV 19. 09. 2000. a korraldusega nr 770-k ( RTL 2000, 102, 1611), jõustunud 19. 09. 2000.

Kaks aasta hiljem muutis VV oma korraldusega (15. oktoobri 2002. a korraldus nr 672-k (RTL, 21.10.2002, 119, 1729) oma korraldust nr 770-k «Üleriigilise planeeringu «Eesti 2010» heakskiitmine ja selle elluviimise tegevuskava kinnitamine» , kehtestades nõude, et planeeringute elluviimise järjepidevust jälgib Keskkonnaministeerium.

„Eesti 2010“ üldiste sihiseadetena on määratletud järgmised aspektid: 1. Inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine 2. Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine 3. Asustuse ruumiline tasakaalustamine 4. Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga 5. Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 9

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

3 .3 .1 E e s t i N a t u r a 20 0 0

Eestis leidub ligi 60 loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning sadakond linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks loodavad/kehtestatavad loodus- ja linnualad moodustavadki Eesti Natura 2000 võrgustiku.

Eesti riiklik strateegia on, et Natura võrgustikku kuuluvatest aladest saavad hoiualad. Hoiualadel ei kehtestata rangeid piiranguid, küll aga peavad keskkonna- või muud luba nõudvad tegevused läbima eelnevalt keskkonnamõju hindamise. Hindamise käigus selgitatakse välja, ega plaanitav tegevus kahjusta neid elupaigatüüpe ja liikide elupaiku, mille kaitseks ala on valitud.

Natura 2000 võrgustiku hoiualana on Viljandi maakonnas kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määrus nr 125 (RTI, 21.06.2005, 34, 260) Kariste järve, Lepakose, Ruhijärve ja Võrtsjärve hoiuala. Võrtsjärve hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0) kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, samuti EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas ( Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani ( Anser fabalis), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart ( Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk ( Fulica atra), merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel ( Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt ( Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), mudatilder (Tringa glareola ), kiivitaja ( Vanellus vanellus).

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 1 0

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

4 MÕJUTATAVA KESKKONNA LÜHIKIRJELDUS. Antud osas käsitletakse valla looduskeskkonda. Sotsiaalse ja tehiskeskkonna iseloomustus on olemas Viiratsi valla arengukava Lisas, osas 5.

Viiratsi vald (pind. 213 km2) paikneb Viljandi järve ja Võrtsjärve vahelisel alal – lääneosas lainjal Sakala kõrgustikul ja idaosas Võrtsjärve nõol. Kõrgustikul on valdav põllumajandusmaastik mida liigendavad kahe jõe – Tänassilma (jõe pikkus 34 km) ja Ärma (jõe pikkus 37 km) ürgorud ning väiksemad lisaorud. Võrtsjärve madaliku poolsel osal on ülekaalus metsad ja sood (Parika, Vanavälja).

Iseloomulik on maaliliste maastike leidumine - Tänassilma org Kuudeküla ja Tänassilma küla vahel ja Rebaste ning Jõekülas. Tänassilma jõe lammil paiknevad luhaalad - Oiu, Kärma ja Rebaste-Jõeküla luht.

Kaks viiendikku valla territooriumist on kaetud metsaga. Riigimetsa all on 5197 ha maad (haldavad Õisu (297 ha) ja Aimla (4900 ha) metskonnad). Erametsa on 3604 ha. Levinum metsatüüp on sega- ja salumetsad, puuliikidest kask ja kuusk. Fauna ja ulukiline koosseis on rikas, tüüpiline Kesk-Eesti nn metsavööndi liigilisele koosseisule.

Maapinna aluspõhja moodustab peamiselt Devoni liivakivi. Pinnakatete paksusest ja koostisest tulenevalt jääb Viiratsi vald põhjavee kaitstusest keskmiselt või hästi kaitstud alade hulka. Valla lääne-loodepoolne osa, kus elab >50% valla elanikkonnast (Viiratsi alevik, Vana-Võidu asula ja Uusna asula ) – jääb suhteliselt hästi kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega piirkonda (savikihi paksus 5-10 m, moreeni paksus 20-50 m). Valla kesk-, edela ja idaosa – Tänassilma, Tusti, Valma, Ruudiküla, Vasar ja Mäeltküla küla - jäävad keskmiselt kaitstud (keskmise reostusohtlikkusega) põhjaveega piirkonda, kus savikihi paksus on 2-5 m, moreeni paksus 10-20 m.

Iseloomulik on, et põllumajandusmaastikku rikastavad loodus- ja muinsuskaitsealused üksikobjektid (pargid, puud, rahnud), metsa- ja sooalasid loomariigi vääriselupaigad ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. Vääriselupaikasid on 34. See teeb keskmiselt üks elupaik 630 ha valla territooriumi kohta (e üks paik 113 valla elaniku kohta).

Läänes omab vald ühist piiri Viljandi Maastikukaitsealaga, edelas asub osa (1310 ha) Loodi Looduspargist. Looduspark (3462 ha) loodi 1992. aastal looduslikult mitmekesise maastiku, tasakaalustusalade ja haruldaste liikide elu- ja kasvupaikade kaitseks. Pargis on esindatud mitmed eri- ilmelised loodus- ja pärandkultuurmaastikud, haruldaste ja hävimisohus liikide kasvukohad ning elupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid põlispuud, rändrahnud, paljandid.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 1 1

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

Natura 2000 hoiualana (linnuala + loodusala) on kaitse alla võetud Võrtsjärv ja Tänassilma jõe org.

Viiratsi valla looduskeskkonna üldseisundit võib pidada heaks. Valla tasandil on arvestatava reostuspotentsiaaliga ettevõtteks AS EKSEKO seafarm. Tema potentsiaal on allutatud keskkonnakasutuse loatingimustele ja saasteainete seirele. Oluline on see, et enne lubade väljaandmist on läbi viidud asjakohased uuringud. Näiteks, kehtiv vee- erikasutusluba L.VV.VI-13837 tugineb alljärgmistele töödele: AS EKSEKO pilootuuringu tulemustest 1999, Viiratsi seakombinaadi keskkonnamõju analüüs ja leevendamise kava 2001, Viiratsi kompleksi sõnnikulaotamise mõju pinnaveele 2001. Heitvee suublaks on Sooba oja. Kuid välisõhu kvaliteet on mõjutatud ettevõttega seotud liiklusest ja lägakäitlemisel vabanevast lõhnast. Jäätmete teke on suur – ca 130160 t/a ja käitlemine seotud keskkonnariskiga. Loodetavasti saavad paljud konstateerida, et ei veel pea kahe Viiratsi valla keskkonnasümboli – EKSEKO ja Goori tamme vahele asetama märksõna „versus“.

AS EKSEKO. Sertifitseeritud EN ISO Eesti põlistammedest üks tuntumaid 14000: 1996, EN ISO 9001:2000 nn Viiralti tamm. (Ed. Viiralti ja töötervishoiu- ja tööohutuse gravüüri järgi 1943 a valminud töö juhtimissüsteemi OHSAS 18001:1999 "Viljandi maastik"). osas.

Leidub ka lokaalse reostuspotentsiaaliga ettevõtteid. Nad on kahes valla suuremas asumis – Viiratsi alevikus ja Vana Võidu külas.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 1 2

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

5 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMIST MÕJUTAVAD ARENGUALTERNATIIVID

5 .1 M e e t o d a lte r n a t iiv i v a lik u k s ja k a s u t a m is e k s

Aruande antud osas mõeldakse mõiste „alternatiiv“ all selle otsest eestikeelset vastet: alternatiiv = üks kahest teineteist välistavast võimalusest. (Võõrsõnade Leksikon, Valgus, Tallinn 2000, 6. trükk. lk. 45). Mõiste ühene käsitlemine on hindajate poolt valitud metoodiline võte selleks, et hoida planeerimises piirkonna keskkonnavõimalused prioriteetsena. Hindajad ja planeerijad eeldasid, et ka seadusandja on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses mõiste alternatiiv sissetoomisel lähtunud samadest kaalutlustest. Mõiste sünonüümid – variant, võimalus, käsitlusviis jne, mida sageli on kasutatakse, viivad valla arengu ja keskkonnaküsimuste kooskäsitlemisel segastele ja üheselt määramata seostele. See omakorda viib keskkonnamõju strateegilise hindamise ebamäärastele radadele mille tulemuseks omakorda on laialivalguv ja selgrootu hindamise aruanne.

Keskkonnamõju hindajad sõnastasid arengualternatiivid lähtuvalt valla arengukava visioonist ja osadest: SWOT analüüs ning Strateegiad.

Kui arengualternatiiv oli nimetatud, andis keskkonnaekspert empiirilise prognoosi alternatiivi mõjust planeeringualale jäävatele atraktiivsetele piirkondadele (Natura 2000 alad, vääriselupaigad, väärtuslikud maastikud), võimalusel ka infrastruktuuri rajatiste ja asustatud punktide naabrusaladele. Prognoosimisel kasutati kättesaadavat teavet kaitstavate alade ja üksikobjektide kohta, keskkonna koormustaluvusest, seadustega etteantud suurusi kaitse- ja piiranguvöönditeks, kujade ja sanitaarkaitsealade ulatusi ning teisi asjakohaseid arvväärtusi omavaid parameetrid (jäätmeteke elaniku kohta, liiklussagedus valda läbivate riigi maanteedel, iseärasused elanikkonna jaotumises, kõlvikute boniteet jne).

5 .1.1 L ä h t e o lu k o r d

Iseloomustamiseks hangiti informatsiooni külade kohta valla koduleheküljelt. Kuni kolmelauseline lakooniline kirjeldus ütleb vaatlejale seda, mida küla kohta on peetud olulisimaks (Tabel 1). Silma torkab see, et külade tööjõuline elanikkond töötab kas Viljandis või Viiratsis. See peegeldab juba maakonnaplaneeringus konstateeritut, et maakonna põhja-kirde piirkonna tõmbekeskusena toimivad Viiratsi alevik ja Viljandi linn.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 1 3

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

Keskkonnaeksperdi valik külade iseloomustamisel Tabel 1 Valla Küla eripära - väljavõte valla koduleheküljelt „Külad“ alevik/küla Viiratsi Tööealine, kuid vananev elanikkond. Märkimisväärne osa elanikest tööl Viljandis. Alevikus 2 suurt põllumajandusettevõtet. Vardja Majapidamisi 125 koos suvilatega. Elanike arv 180 + elanikud suvilates. VanaVõidu Arenev saeveski. Soodne linnalähedane asukoht pakub võimalusi töökoha leidmisel. Kuudeküla - Uusna Tiheasustusega küla Viljandi lähedal. Elanikud töötavad Viiratsi valla ettevõtetes., kuid olemas kohalik tööandja. Verilaske Inimesed töötavad Viljandis ja Viiratsis. Mäeltküla Ekseko asukoht. Vähe eramutega kinnistuid. Tusti Külakeskuse (ajalooline mõisakeskus) ilmet rikuvad lagunevad hooned. Elanikud käivad tööl Viljandis ja naaberkülades. Saareküla Tüüpiline hajaküla. Kooli sulgemise järel elanikud lahkusid. Soov: - renoveerida Uusna koolihoone Sakalamaa elukeskuseks; - riigitee, mille ääres nimetatud hoone asub tolmuvabaks; - küla ja talud on tähistatud, - maa on puhastatud jääreostusest; - külla on tulnud noori peresid; - lapsed tahavad õppida ja luua; - säilib eesti perekond. Ruudiküla Eramutega ridaküla; külakeskusest eemal talud - hajaküla. Põllud läbinud maaparanduse, enamus kasutuses. Külaelanikele vajalikud asutused Viiratsis. Kibeküla - Rebaste Valla ääremaa, enamus metsamaa ja liigniiske. Külas 24 talukohta, millest enamus on suvekodudeks. Surva Nii kobar- kui ka hajaasustusega küla. Ca 50% maast haritav. Hea ühendus Viljandiga, inimesed tööl Viljandis ja naaberkülades. Mähma Tiheasustusega küla suvilatest. Maastik kaetud metsa ja võsaga. Puudub ettevõtlus. Tänassilma Hajaasustusega. Talud tegelevad looma-, vilja- ning köögivilja kasvatusega. Noored töötavad Viljandis. Tõnuküla - Vasara Nii kobar- kui ka hajaasustusega küla. Elanikke tööl Viljandis ja naaberkülades. Külas Paju erasurnuaed (rajatud 1930-ndatel). Vanavälja Maaparandus on jõutud ära teha kõikidel põldudel. Põllu- ja rohumaad aktiivses kasutuses. Külast kadunud 23 maja – maaparanduse tõttu. Jõeküla Hajaasustusega, puudub infrastruktuur ja töökohad. Enamus inimesi tööl Viljandis. Loime Väikesearvuline küla. Turbamaardla. Ridaküla Töövõimeline elanikkond käib tööl linnas või tegeleb põllumajandusega. Valma Säilinud on puutumata loodust. Tulevik kalastusturism, looduslikud olud ei soosi loodekaldale supelrandasid.

5 .2 A lte r n a tiiv id e v õ r d le m in e

Planeerija ja keskkonnaekspert sõnastasid kolm alternatiivi ja võrdlesid neid (vt Tabel 2). Mõnes mõttes on tabeli vormis rakendatav alternatiivide võrdlemine analoog keskkonnamõju hindamise juures kasutatavast mõju hindamise maatriksist keskkonnakomponentide suhtes. Tabeli veerg Alternatiivi suhe planeeringusse, loetleb alternatiivi eripärad- karakteristikud. Need kirjeldavad seda, mida just selle alternatiivi korral peaks üldplaneering kindlasti lahendama. Sõnastatud alternatiivide ja

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 1 4

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

nende kirjeldamise hindamisega on keskkonnamõju hindamise aruande lugejal võimalus otsustada selle üle, kas valla arengualternatiiv langeb kokku tema ettekujutusega ja seisukohtadega valla arengust või mitte.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 1 5

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

Alternatiivi prognoositav suhe planeeringusse Tabel 2

i l l - a e a a e e a u u ö . j e d e u s

n v k d v e d g ö k i i l n h k i t e e u a a a n i t i t t t

s e a k o õ i t l v k s k

j s s u u r r o s d s k . l s a u

V u k e i g u a a o u ü g

u a -

g l e e h t

n a

. k e d n

a V d i d d s a

. n

a e n o . i s l m s

. i r t n n a u m a e r s a a e s e k s o

l e e

a r u a l s i e k g l s m t j n

e a k o e a i g m p i e u d e e e a a a V e e l k t t n t n n n H n i i m d

s v m i s k a m u s l i i i i m a a a a i r l u e s t u s a l t l o k u p e p u s i a n m s m h l e

u d p m o

t t e e l t s s õ k a k e i u t d n d o e k i r i t i n l t õ t l s l t

k r k i e r ä s a

a a e i a a a

e ü P s u

ä ä

l u e p v a a a t

a v d

p ä s l a t , e v e i n a s t p e

a u

t e i a s s

e v p d i l

a l o i a i , k n d s a n

m s ä a n j o e u e t i v i

t l m t t i r e e t s n s o u i i l s m

m r u a h i s a t r i s s t a a o k a e a u n o m o k m s o d e t t u u e t a k d M u d m e k l u s u s o V n m t K b i k g i u t a t r e u e k r r o e h o s a u a o i m

i l o l o . õ . o . e o . õ o i . a i . o o a a a O m d 1 m v 3 k 2 t k k l 4 v t k p 5 t n

n 6 k

i t t - e e e d u d a s s

s t t l õ j

a e

i v i

a s u . u v r

a e t v k v u . e l g t m

m a i s l l i e a d a l n e i t e a l t a i i õ

t r s s d n o i a

v d a s u

u j

a n

n m e r h n t i i t u d u a u b u e d ü r a s u k e u v a g d

e r t k s p

u m n e

e a t e k u

. u i l t

s a t v

s m r d e l . e a e

e a

i o m a t l e . a . j m

s i s d g

d a l

k e l l e e s l m d a e g k i e a a e n v t a

d l n e t u n

s j u e n . s s i t ä ä a ö a a e i m d a u u g e d l u u t e ä ä l e s ö r a t u t g m j j e a n m n l h i e

v p v u s s i i e o d a r i

a a e v

d e e t u ö u r n i a l k e

l o i i u t m v s e s s u i ö e i e

a e t l o h a t k a n i ) t s t

p m m e d

g i a

o e d i a u s

a e

s a a a e j e i r a d e s i v p n l s l l l d k t j m r l

t d t a t

s t a e a i a e a m a e a E a a u l r h k d a a t h t r v l u k

a d e h g i a a r i i s m k s t a

a b i n t l o n m P - e p o o n e u u t l i e m s e t a V a s a g d i a a K r n n K e H m h h l l a f a i i n i

i n . i . . ä . m . e a . o s e r k a a r ( M 2 p 1 l 3 m v a 4 o e 5 k h r 6 k e e t l

t s s e e e a a e d A s t t j e k n n d a e e e i i i s

e t t i s n s m

e l e m m k u o a e u e n i i u e t i g r r o d d j h i õ s e e e a h b o m õ e n l e e r

o a

n a ( i t v v

e e

i t . d . r l r o . s s ) v i

s s n e a e

e o

. l t d

a o s s d k e k h . i e j e m i a e d e e a o e e r t s

n a l s r r a e

h b b a i t o l l k a .

k d i r e r a v d e m

e d a a h a

m h i n s a a i

l t e t s i i e

a r i a t e u

i l r s a d

s u a

d s o l a m a p e e m t k e v n m i k k a l a e k i i

t i r e a l d m

a e m ö a n g t h a ä a e e i a a v d s s d d j s ö e a l t k s r v n

n e s u

n u

v a v m e e k t o k e e u e u e

s r d e g d s e i s a r t l o t r l s u e g a k u

u e a p e t t

u l i l i h t t r u õ i

d d n s

a v e s d a u õ p a v a m t e

e t a o u s a a m u l s

t l k o e d s a k s d v o k a i

i j s m s u a i l t a e l a a l e t r h i l e K t d e s l t e i a i v a n e e i i s a s a t j a s a a i k a e m a a h a g u - a E l t E u i m e a k p m e K a k e g r L t a t R T e e h r r s i a a h o m b

t i . . u . i . . õ . . o s h t o o a u a

1 M t e 2 p j 3 e n 4 l 5 r v 6 l 7 k o

i v i E i t L

a s A n T u r N E t e e t N E l m a T O i I u n K g

R n K O e S I r E R A P K

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 1 6

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

a ö e e l e a

s l ö s

n i t

i i g a a i e

l s e n . v s m

m ü

o s t m a t o i a

t a a k o u k v o i s o t l t v u t i l o k a s a

r o d a

s . u a t a n p o k ä t

n l s

s r k

v h i e ä o a a e e

. u m

a u m i

j e

t r l s s v k a a l k l

i e g i o m

i u u u i .

V l l ö T t g d a l n

i k

u g g u a n u ö ä m e

a s V v e a j a d j g t t

n n

ä a t o j k r d l u t i i s s

n i n i J a

a e a d u a o r r l i d a

. t l u a a o

l i k r s n l e u e j i s n s v g m s u

a v o l e t

i e e e t e u

k a i a n i u a i t i k t m m e j j i n a p n l S

r a

k õ h s

l l a V l n a a a e n l g i m i . ä

e l l

u v

e a e a - l s r t e v

g ä

l l t m s a s k p a p g e s r a u a e

a v e p n u t a u a v s u g l n ä

u v l

a l s i i g t i o a n d n i m e t s l d u i v a t e g s r k a a k l a n n o u u õ k e m r s h j t l j a t u i m r u u o o e u p a

ä t u e a e s a a s

a e t g t g k e k s v t a u s e b s m K V s D M V V a n a n a s d l e

i h o a s u a e a e a

. . e a u h .

h . . o

a o e r s r l l i e m 1 e t t a 3 2 a ü m 2 1 a k m a a 3 n k

t - -

d e

l t s s .

s a i a s s i o e v l v a t a o i m e s u a v t n - t -

n o m v o i

i a g

h i a .

r u o t õ

n e l o ä k s t i ä i u l a

v n d

e k r

s i p i d d p

s e o m d e s r e d k t n e u e n a k i a s

k t t n i l

i i t

k a s u l l

t a a t e a s e v i s

i e a l k s s m - e l s n t e d a

n e e a o u a a

a a i i h u s ü o u

k . u t t b k l h a

s v d l

u m r g e s g k m o s r a t e d n u s d v a

i m t e u n e t s u e i e

s j k e u i l u a i a d i d r s i s t t d s r j

u b g d t i l i

d a n n a u e n k m d l e ä k s o s n o d n ö

a i t

e i d d a e t a ä a h u r t

n a r s ö u a s d

l n n l n h d t i a s k l a i

o a i v v a

g a n s . e e u n e n u p s l t a k t p u u m t u e ö v v m i a s a n g j m j t j p a a a s e e e a ö r h K v e a o õ a u õ o a õ a j d u e o e v s õ õ a l k a u o v u u m L v t m m t L m m p k L M m ü r k j e t s õ a

g . . . . . e l e 1 3 2 4 1 t m k u

e . e

l ) e l

- l , e e . t e s

i t s

s t d n e u a s

n s i i l a u r

u ) j k r k a a

e r t i s

d 0 g t r m

e o a e o s t , õ v u s l n 1 t s n

i d i i i , k

e d v s i k s e a p 0 t k

n l n i i i r e r d u a t e s

h a l s l 2 t m i a l t u . o v j

e o ä

i i u a t e

e k a j

a o e m i s o e l a r

k l

e e p

a v e e

i l t r s

a k l

/ e l a k i

a t

t d ( e s

e i i a s l l e i

a i e d a

e e e a t t r g

v i l a t s j g j t t e r l ä i a s l s e n a

r d a e

s a m m u j a s i i s s u e s . i e i i u t s i e n s

l a l e t i t t a i v u l d l a i s u ( “

- t d

u t v

i a i

a l

i m u a m a . e a t i i l s m

d a r d a . l m i m V n r

e a s e i a , - l l a i e i r

ä h r e i k t u l j e t a v r o e t t l t a m r i n

e l d a 3

s e e n o u d a n k b i o s / i e e u a s s k

e a e r u r a i v e t n l m r

V e

n k

e n

u t t 1 e e d i a e e g v i . k

n a e t i v

u i s r s

p ) u u a a i g a a m a d s k l i d s v t r s l a r a l a s i a i a l m u

e r e a g g a i e n d g k e k l e t j i r e r

u i a d

l e m i p e d – n s

h l n s t e e s t f u i

r „

u e

s k j t

i d

a n s e t r d

e t n r e e

a s l u n e l i u e e p u ä e e n d e r r a o t a i

e n m e

õ j u a t d e u

ä d r s s

s u

d r e n a i e a k g

v s

h s t t t d v b u t

e e g a t n t a u d

ä i l i l t m o t a e k k e l a a e l , ( k o s o s

d n n

l ä i l d u a e l

k k e , a i h i d n a . v

v a l t u m a p u a s l s v n - e i r k a s o u k l a r i r e o o i a e a h h j r i d s s e v t s l ü a r ö m e l s m r

p a a i n a k o d i l t ä i u ä s s a n a u - u a e m f i ö e e e e e r t m s t t e k u - h n ä n j a p u s e t a e t d d n

m s a k b r j d n s l a s r i r a a e u e t i a m s i a v k r i a o r a f o n r 3 i e a t u a ä u i s a u l g i / o g f o t l l e e a e o ä e n o u ä e u m a l e u V m i M l h e s P t e a M l 2 o o e n o M t s T l l v T i p e o L k K l s

. . . .

. . . . . 3 4 1 2 1 2 3 4 5

- E

L S - T T E U S D S E

U N E U E T E L O T L T I Õ N A T K I H R V A Õ K U M E O K S S V I T E A E R T S K T P E A T T E

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 1 7

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

5 .3 P a r im a a lte r n a t iiv i k ir je ld u s

Tabeli 2 veergudes loetletud argumendid osutavad, et kui koostada üldplaneering alternatiivi Suhte keskkond-ettevõtlus tasakaalustamine alusel, võib üldplaneeringuga tekitatavad keskkonnamõjud jääda väikseimaiks. Olemuslikult on see alternatiiv valla arengukava aastateks 2004 – 2010. Seega, on tajutav, et nn tasakaalustatud suhte alternatiiv käsitleb valla arengut komplektsemalt. Ta lähtub käesoleva aja olukorrast ja arvestab arendamiseks keskkonna võimalustega.

Alternatiivis on mõjureid mis vähendavad Viljandi linna kui tõmbekeskuse tõmmet valla suhtes. Kuid samas ta aitab kaasa Viiratsi alevikule ja Vana-Võidu külale kui tõmbekeskuste esilekerkimisele valla teiste külade suhtes. Võimalik, et selles on kompromiss. Vähendades Viljandi mõju tõmbekeskusena kogu valla suhtes, peab tõstma Viiratsi aleviku ja VanaVõidu küla mõju ülejäänud valla külade suhtes.

Arengualternatiivide nimetustega „Prioriteet keskkonnale“ või „Prioriteet ettevõtlusele“ alusel (konkureerivate) üldplaneeringute koostamine oleks ressursi raiskamine.

5 .4 A r e n g ü ld p la n e e r in g u p u u d u m is e l ja s e lle p r o g n o o s it a v k e s k k o n n a m õ ju .

5 .4 .1 Ü ld p la n e e r in g u g a lu b a t u d o lu lin e k e s k k o n n a m õ ju

Tegevused, mis toimuvad üldplaneeringuga suunatavas-lubatavas arengus võivad ilmutada olulist keskkonnamõju. Paraku on planeerimisel, aga samuti ka keskkonnamõju strateegilisel hindamisel raske kõiki mõjusid, nendevahelisi seoseid ja tagajärgi ette näha. Kuna mõjude teke- ilmnemine on tõenäosuslik, siis strateegiliseks positsiooniks, ühtlasi ka metoodiliseks võtteks, oli planeerija ja keskkonnaeksperdi koostöö eesmärgiga eristada olulist keskkonnamõju vähemolulisest. Valitses seisukoht, et üldplaneeringu peab koostama sedaviisi, et tekiks minimaalselt võimalusi (arendus)tegevusteks mis on loetletud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse (KMH ja KJ) §-s 6 (nn olulise keskkonnamõju paragrahv). Koostöö loob eelduse ka selleks, et tegevused, millede juures on prognoositavad väheolulised keskkonnamõjud, ei kumuleeruks ega areneks olulise keskkonnamõjuga tegevusteks.

Üldplaneering lubab ühe tegevuse, mille juures on oluline keskkonnamõju (KMH ja KJ § 6, (34)). Selleks on OÜ Põhivõrk poolt 110 kV kõrgepingeliini ehitamine 330 kV liiniks Viljandi-Oiu lõigul. Tegevusele on algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine (Viiratsi vallavalitsuse kiri 9-4.4/K504 24.04.2006).

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 1 8

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

5 .4 .2 Ü ld p la n e e r in g u p u u d u m is e s t e s ile k e r k iv o lu lin e k e s k k o n n a m õ ju

Keskkonnaekspert näeb üldplaneeringu puudumises seda, et valla areng a) ei kulge arengukava kohaselt või b) areng on aeglane, ebaühtlane, huvigruppide survest ja ettenägematutest asjaoludest sõltuv.

Mõlemal juhul on esmaseks sotsiaal-majanduslikuks väljundiks (kui keskkonnamõju üks aspekte) see, et Viljandi linna kui III tasandi tõmbekeskuse mõju võimendub veelgi ning vald deformeerub linna tagamaaks veelgi enam. Kuigi võimendumises ja deformeerumises võib olla ka positiivseid aspekte, pärsib üldplaneeringu puudumine valla võimuorganite võimet arendada elu arengukava visiooni Viiratsi vald aastal 2025 kohaselt. Võib prognoosida valla võimuorganitele uusi surveid mis tulenevad üldplaneeringuga ja uute detailplaneeringutega määramata jäävatest olukordadest. Nende loetelu oleks alljärgmine: • elamuehituse „lõdvema“ korraldamisega laienemine Viljandi järve idakaldale, • suvilakruntide Mähma I ja II kaudu Mähma küla transformeerumises mitte Viiratsi valla elanike püsiasumiks. Juhul kui see on omavalitsusüksuse poolt aktsepteeritav, siis ikkagi oht, et areng kulgeb viisil ja määral mida vallavalitsus pole oodanud (nn muugastumise fenomen – tallinlased Maardu linnas, sellest surve Maardu linnavõimudele infrastruktuuri teenuste osas). • Tänassilma jõe ja Viljandi-Tartu mnt (tee nr 48) paralleelse osa (ca 15 km lõigus) haaramine eramuehitusesse. • AS Ekseko, kui areneva firma ambitsioonid ei pruugi harmoneeruda valla arengukavaga. (AS Ekseko on koostanud oma arenguvisiooni, strateegia ja määranud ära põhiväärtused ning viib neid ellu). • Viiratsi alevikus paiknevatest põllumajandusettevõtetest lähtuva keskkonnamõju tõus; • üle tuleb vaadata olemasolevad temaatilised arengukavad ja prognoositud investeeringute mahud (näiteks Viiratsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2002-2017, Viiratsi valla jäätmekava).

Kui praegu elab 2/3 elanikkonnast valla lääneosas 1/3-l valla territooriumil, siis ka üldplaneeringukohane areng toob kaasa samal alal asustustiheduse tõusu. Kuid üldplaneeringuta arengul oleks oht et, valla elanike arv kasvab antud piirkonnas enim elanike arvel, kel puudub motivatsioon valla elu-olule ja arengule kaasa rääkida. Omavalitsusüksuse huvi on aga selles, et uute kodude rajajad sulanduksid kiiresti Viiratsi valla oludesse. See on kergem saavutada, kui vallas sündinud ja kasvanud inimesed rajaksid planeeringus näidatud elamualadele oma kodud. Kui areng allub kinnisvara tõmbekeskusega seotud kinnisvara buumile või ettevõtete huvidele, võib vallavalitsus sattuda olukorra ette, kus tuleb üle vaadata arengukava eesmärgid. Näiteks, tulenevalt kiirest elamuehitusest nõuab valla läänepoolne piirkond infrastruktuur eelisarendamist ja seda tuleb teha teiste piirkondade (näit Võrtsjärve äärse Valma puhkeala arendamise) arvelt.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 1 9

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

Kinnisvara või tööstusalade ülemäärase ja jõulise arendamisega tekitatav keskkonnamõju avaldub vajaduses tagada vee- ja jäätmemajanduses nõutud keskkonnanõuete täitmine. See tähendab seda, et tuleb rajada veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitisi, lahendada jäätmekogumine ja -vedu, tagada energiaga varustatus ja juurdepääs uutele objektidele. Esile võib kerkida selliseid olulisi keskkonnamõjusid mida strateegilise hindamisel ei suudetud prognoosida ning mille leevendamine muutub vallavalitsusele kurnavaks.

Olulise keskkonnamõju tekitab ka olukord kui planeeringu puudumisest pole määratud puhkealasid atraktiivsetesse ja maalilistes kohtadesse. See soodustab valla miljööväärtuslike piirkondade arendamist väikeelamumaaks. Atraktiivse alana eristub Tänassilma ja Ärma jõeäärsed rohelise võrgustiku koridorid. Oluline mõju avaldub seejuures selles, et ehitamise ettevalmistamiseks leiavad kruntidel aset raadamine (kui arenduse alla jääb >100 ha suuruse metsaga kaetud ala, siis on raadamisel tegemist olulise keskkonnamõjuga). Vallas ei teki rohevõrgustiku koridore ning tegevus ei lase maakondliku tasandi rohevõrgustiku tuumalasid süsteemi ühendada.

Prognoosida võib olulist keskkonnamõju Mäeltkülas kruusakarjääri avamisest Loodi looduspargi naabruses. Juhul kui karjääride avamisel haaratakse liiva või kruusa pealmaakaevandamiseks ala >25 ha, on tegemist olulise keskkonnamõjuga. Halvimal juhul võib see aset leida ka Kurvitsa liivamaardlast ülemäärasel liiva kaevamisel. Põhjused halvima olukorra tekitamiseks võivad olla mitmesugused. Ärihuvid on põhjustena tõsiseltvõetavad. Tagasihoidliku hinnangu alusel on liiva Kurvitsa liivamaardlas ca 7 milj. krooni väärtuses. Keskkonnahoiu seisukohalt on oluline vahe, kas kohalikku maavara hakatakse kasutama valla teedehoolduses või kasutamine peab see tagama äriidee realiseerumise.

Tundliku piirkonnana vallas on Võrtsjärve kallas Valma külas. Võrtsjärve piirkonna üldplaneering (AS Entec töö nr 286/00, 2001) näeb Valma-Oiu puhkeala arendamiseks põlises kalurikülas Valmas ainult ette detailplaneeringu kohustusega alad. Kuid see dokument ei avalda seisukohti Natura 2000 võrgustikku kuuluva Võrtsjärve hoiualasse. Üldplaneering on esimene dokument, mis käsitleb VV määrusega nr 125 9.06, 2005 kehtestatud hoiuala ning selleläbi suunab arendust arvestades eeldatavat keskkonnamõju. Planeering näeb ette veealade reserveerimist järve kaldal diskreetselt, sadamate teenindamiseks vajatavad alad, rohekoridori asendid ja suunad jm.

Viiratsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava näeb ette investeeringud joogivee kvaliteedi parandamiseks ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamiseks. Viiratsi vald on kaasosaline projektis “Viljandi Couny Water Management Project”, mille raames rahastatakse valla viie suurema asumi – Viiratsi, Vana-Võidu, Uusna, Tänassilma ja Valma veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 20

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

Ühinemisel on oht, et AS-i Viljandi Veevärk prioriteediks ei saa olema enam Viiratsi valla väiksemate asumite veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine ja seadmetesse investeerimine kuna neis ei saavutata nii suurt tulukust kui seda on võimalik saavutada linnas ja tema lähipiirkonnas (Viiratsis). Nii joogivee kvaliteedi paranemine ja reoveekäitluse kaasajastamine ning nimetatud teenuste kvaliteedi tõus peab olema saavutatud kõigis valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavas mainitud asumites. Vastasel korral tekib oht nõutele mittevastava heitvee juhtimiseks pinnaveekogudesse või pinnasesse, seda nii looduskaitse- kui ka hoiualadel (Uusna, Mähma, Tänassilma küladest heitvee mõju Tänassilma jõe veele ja tema kaudu Võrtsjärvele).

Kuigi üldplaneeringuga määratakse vallas kaks kaugküttepiirkonda, võib oluline mõju esile kerkida soojamajanduse arengukava puudumisest. Võrtsjärve piirkonnas arendatav turismimajandus vajab turismi- ja puhketeenuseid võimaldavate hoonete osas soojavarustuse lahendamist. Peab olema selge ettekujutus, mil viisil tagatakse energia- ja soojavarutus nn laienevas ja sesoonse kasutusega Valma külas keskkonnale sobivaimal viisil.

Kaardil 1 (nn ohukaart) (Lisa 1) on näidatud alad, kuhu võivad lokaliseeruda olulise keskkonnamõjuga tegevused, juhul kui puudub üldplaneering.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 21

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

6 HINNANG ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEST TULENEVATELE KESKKONNAMÕJUDELE

6 .1 K e s k k o n n a m õ ju d e ü ld k ir je ld u s

Vaatamata planeeringu koostamisel valitud positsioonile vältida olulise keskkonnamõju avaldumist, jätab kehtestatav planeering võimalusi tegevusteks millede juures mõju mõnele keskkonnakomponendile avaldub nii kui nii. Ka keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuleb neid käsitleda - KMH ja KJ seadus § 32(4). Käesoleval hindamisel on seda tehtud kirjeldavalt, kasutades keskkonnamõju iseloomustamiseks kategooriaid ja hinnangulist intensiivsust. Milliseid kategooriaid kasutada, millistele keskkonnaelementidele mõju avaldub ja kui intensiivselt, seda peab keskkonnaekspert oskama tajuda igal konkreetsel hindamisel. Universaalset, igale juhtumile sobivat mõjude kirjeldamise viisi pole, nagu näiteks, pole tõestatud, et madalsageduslik elektromagnetiline kiirgus maapinnast kõrgemal (kõrgepingeliinid) avaldab vahetut, kestvat ja kumulatiivset mõju põhjaveele. Kõige üldisemas plaanis (tulenevalt asjade/toodete eluea tsüklist) on planeeringu alusel tekkivate ehitiste juures kaasnevad järgmised tegevused: rajamine, kasutamine/remont, likvideerimine. Prognoositavate keskkonnamõjude kirjeldamiseks on kasutatud hindamise maatriksit (Tabel 3). Tabelis on loetletud tegevused, kategoriseeritud (keskkonna)mõju loodusele ja kultuurilis-sotsiaalsele olukorrale ning hinnatud mõju intensiivsust. Kasutatud kategooriad on: oluline- väheoluline, kaudne-vahetu, hajuv-kumuleeruv, lühijalaline-kestev. Mõju intensiivsused on alljärgmise skaalaga: 0 – mõju puudub (sel juhul mõju iseloomustamiseks ka kategooriad irrelevantsed); 1 – väike/tagasihoidlik mõju; 2 – arvestatav/mõõdukas mõju: 3 – oluline mõju.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 22

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

Üldplaneeringu keskkonnamõjude maatriks Tabel 3

*) eeldus, otsuste langetamisel arvestatakse planeeringute hierarhias (osas 3) kirjeldatud asjaoludega .

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 23

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

Empiiriline hindamine osutab olulisele kumuleeruvale mõjule maavarade kasutamisest (tingitud turba, kruusa, liiva kasutuselevõtmisest juhul kui karjääride kasutamisel ignoreeritakse keskkonnanõudeid).

Reeglina avaldab ehitiste rajamine keskkonnale enam mõju kui ehitiste kasutamine. Kui esimesel juhul on tegemist lühiajalise ja lokaalse mõjuga, siis kasutamisel vastupidi – kestva ja teatud ning ühtlase suurusega mõjuala esinemisega. Strateegilisest aspektist peab omavalitsusorgan valdama täpset teavet (kavatsetava)rajatava ehitise keskkonnamõju kohta ning jagama saadud informatsiooni kindlasti elanikkonnaga*.

On võimalik, et arendustegevus valla territooriumil avaldab mõju keskkonnale läbi maa võõrandamise omavalitsuseülese otsuste alusel. Riigi (aga ka maakonna) tasandil koostatavate uute kavade ja plaanide suhtes, mis sisaldavad viiteid või osutusi valla territooriumil asuvatele kinnistutele tuleb olla tähelepanelik. Kavades võib olla tahtmatult sisse kodeeritud karakteristikutelt isegi olulisim mõju keskkonnale, kui seda on kirjeldatud tabelis 3. Käsitlemata mõju realiseerumisest kannatab kohalik elanikkond**. Ei ole liigne korrata triviaalset tõde, et juhul kui kava saatva keskkonnamõju hindamisega tuvastatakse olulised mõjud, peab omavalitsusorgan olema veendunud, et mõju leevendamise meetmed on reaalsed ja mitte kaetavad omavalitsuse eelarvest.

*) Hoitav näide on AS Ster poolt rajatav ettevõte Saue valla Allika külas. **) Muuga söeterminali juhtum Jõelähtme valla Ülgase külas.

6 .2 M õ ju d e e e ld a t a v lo k a lis e e r u m in e

Lõigus kirjeldatakse lühidalt lokaalseid, külade tasandile jäävaid ja tõenäoliselt avalduvaid keskkonnamõjusid. Seejuures on möönduseks, et veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised, vastavalt Viiratsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavale aastateks 2002-2017 omavad vahetut, kestvat ja keskkonnaseisundit parandavat mõju. Seetõttu pole neid eraldi mainitud.

Suhe tegevus-keskkonnamõju Tabel 4 Valla Tegevus Keskkonnamõju, alevik/küla hinnanguline Viiratsi Asustuse muutmine kompaktseks - Surve idapoolse metsa elustikule mis ühepereeramuehituse laiendamine, uued jääb teede nr 92, 24141, 24155 elamualad. Uued segahoonestus- ja kolmnurka ja aleviku rohekoridori tootmisalad, kus ainult keskkonnasõbralik taimestikule ja pinnaveekogudele, tootmine, mis ei tohi häirida ümbruskonda. Viljandi järvele. Vahetu, kestev. Vardja Ehitusõigusega puhkealad Viljandi järve Surve III kategooria kaitsealuse idakaldale. Eramuehitus Viljandi MKA taimeliigi elupaigale ja ühele naabruses. Munitsipaalmaa üldkasutataval vääriselupaigale. Surve Viljandi eesmärgil järve vee kvaliteedile. Prevaleeruvalt vahetu, lühiajaline. VanaVõidu Eramuehituse areng lõuna suunas. Puhkeala Surve Kivistiku metsapargile. Surve ehitusõiguseta. Märkimisväärne tööstusala Tänassilma jõe ürgorule. Rohelise

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 24

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

laienemine väljapoole küla keskust. võrgustiku konfliktiala maanteel 92 üle Ärma jõe. Vahetu, kestev. Kuudeküla Puhkealad ehitusõigusega Tänassilma jõe Surve Tänassilma jõe ürgorule ja ürgoru põhjakaldale. Kõrgepingeliini seal asuvale vääriselupaigale. rekonstrueerimine. Kaudne, kestev. Uusna Eramuehituse areng lääne ja ida suunas. Surve Tänassilma jõe ürgorule ja Liiklusintensiivse kasv maanteel nr 92 ühele vääriselupaigale. Vahetu, Viiratsi suunas. kestev. Verilaske Kurvitsa liivamaardla avamine. Surve keskkonnale karjääri Detailplaneering kohustusega ala majade mõjualalt. Kaudne, kestev. grupile maantee 24141 ääres. Mäeltküla Tootmisalade laiendamine piki Iva teed Surve rohekoridori taimestikule. Viiratsi alevikust välja. Mõjuvööndi Surve Sooba oja, Kosilase järve, suurenemine, olemasolevate tootmiste (AS Koordi järve ja Verilaske oja vee EKSEKO) laiendamine. Uute tänavate kvaliteedile. Vahetu, kestev. Surve rajamine. Pata karjääri kasutamine. välisõhu kvaliteedile karjääri tööst ja liiklusest. Vahetu, lühiajaline. Tusti Puhkealad ehitusõiguseta Tusti metsapargi Rohekoridori läbilõikamisest kestev, ja paisjärve äärde. Kõrgepingeliin lõikab kaudne surve Parika ja Kõksa rabade rohekoridori mis ühendab Parika raba faunale. Tänassilma jõe oruga. Saareküla Perspektiivne tuletõrje veevõtukoht. - Ruudiküla Reserveeritud 1 tootmisala. - Kibeküla - - Rebaste Munitsipaalmaa. Rohelise võrgustiku - koridor. Surva Puhkealad ehitusõigusega Tänassilma jõe Surve kõrgepingeliini poolt Mursi ürgoru põhjakaldal. Kõrgepingeliini pärnadele ja Tänassilma jõe oru rekonstrueerimine. Detailplaneeringu pärandkooslusele. Surve Tänassilma kohustusega alad maantee nr 92 ääres. jõe põhjakaldal asuvale vääriselupaigale. Vahetu, kestev. Mähma Puhkealad ehitusõigusega. Tiheasustus Surve Tänassilma jõele ja eramuid Tänassilma jõe orus. Suvilate ümbritsevatele metsasiiludele. Kuna transformeerimine eramuteks. jõe vastaskaldal kinnistud - hõre rohekoridor. Vahetu, kestev Tänassilma Puhkealad ehitusõigusega jõe lõunakaldal. Rohelise võrgustiku konfliktiala Detailplaneeringu kohustusega ala. maanteel 92. Surve Tänassilma jõele. Vahetu, kestev. Tõnuküla Rohelise võrgustiku koridor - Vasara Küla keskel detailplaneeringu kohustusega Surve pärandkooslusele tootmisalade alad ja 2 tootmisala. naabrusest. Vahetu, kestev. Vanavälja Reserveeritud 1 tootmisala. - Jõeküla Natura 2000 hoiu- ja loodusala Tänassilma Surve kõrgepingeliini poolt Natura jõe l. Reserveeritud 1 tootmisala. 2000 loodusalale, vääriselupaiga Kõrgepingeliin lõikab rohekoridori. alale. Vahetu, kestev. Rohekoridori läbilõikamisest surve Parika- Vanavälja raba faunale. Kestev, kaudne. Rohelise võrgustiku konfliktiala maantee 92 naabruses. Loime Rohelise võrgustiku koridor. Rohelise võrgustiku konfliktiala mnt 92 naabruses. Ridaküla Rohelise võrgustiku koridor. Rohelise võrgustiku konfliktiala Ehitusõigusega puhkeala. maanteel 92. Valma Rohelise võrgustiku koridorid. Puhkealad Surve Võrtsjärve elustikule. Vahetu, ehitusõigusega Võrtsjärve kaldal. Uued kestev. elamu ja detailplaneeringukohustega alad. Rohelise võrgustiku konfliktiala Supelrand. Reserveeritud veealad. maanteel 92.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 25

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

Kokkuvõtvalt. Kuus küla, mis jäävad valla keskosasse ja äärealadele „pääsevad“ enamasti vahetust ja kestvast keskkonnamõjust. „Pääsemine“ on käsitletav üldplaneeringu kontekstis. Keskkonnamõju on siiski mitmetahulisem. Näiteks tabelis loetletud tegevuste tagajärjel mujal (naaberkülades) tekkinud veekogude reostus, metsapõlengud, liikluse ümbersuunamisest mürataseme tõus jne.

7 MEETMED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS/LEEVENDAMISEKS

Osas 5.4.1 näidati, et Üldplaneering lubab tegevuseks, mille juures on oluline keskkonnamõju 110 kV kõrgepingeliini ümberehitamine 330 kV liiniks. Kuna tegevusele on algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis meetmed liini olulise keskkonnamõju leevendamiseks antakse valmivas hindamise aruandes.

Arendustegevustes tuleb areng ennetavalt suunata olulise keskkonnamõju vältimisele selle asemel, et hiljem tegeleda tekitatud mõju leevendamisega. See põhimõte on üldplaneeringus kajastatud asjakohaste nõuete ja piirangute seadmisega. Näiteks: looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tugialades ei tohi olla < 80%, võtta looduskaitse alla Tusti paisjärv, käsitleda piiratud elamuehitusena üldplaneeringu puhkealal sihtotstarbega P2 ehitusõiguse andmist katastriüksusele mitte alla 1,5 ha lubades seal püstitada ühekordse hoone, kehtestada ehituskeeluvöönditele kindlad laiused valla pinnaveekogude kallastel, kohustada Riigimetsamajanduskeskust teatama lage raietest riigimetsas, kaitseala naabruses lähemal kui 200 m keskkonda muutva tegevuse jaoks vallavalitsuse kooskõlastuse nõue jne.

Teiseks, rida valla territooriumil tegutsevaid äriühinguid omavad keskkonnalubasid. Üldjuhul sisaldavad load tehnilisi ja keskkonnakaitse nõudeid. Soovitav oleks vallavalitsusel küsida maakonna keskkonnateenistuselt kuidas ja kui korrektselt ettevõtted peavad kinni nendest nõuetest. Loatingimuste täitmine ettevõtte poolt loob usaldusliku tausta selleks, et ettevõtte ei jäta oma arendustegevus kahe silma vahele võimalikke keskkonnamõjusid.

Osa 5.4.2 prognoosib ja hoiatab millised olulised mõjud saaksid tekkida juhul kui üldplaneering kas puudub või tema lahendusi ignoreeritakse. Esmane ja parim keskkonnamõju leevendamise meede on volikogude valitsemisaega ületava kokkulepe, et arengukava ja kehtestatud üldplaneeringu seisukohtadest ei taanduta kergekäeliselt.

Arvestatav aspekt on nn omavalitsusväline faktor (osa 5.2 Tabeli 3 veerg „Rajamine omavalitsuse ülese otsustusega“). Kuigi see on üldtuntud, on vastumeede nn embrüonaalsete oluliste keskkonnamõjude ilmnemisele

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 26

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

omavalitsuse kindel positsioon nõuda mööndusteta selliste arendustegevuste juurde keskkonnamõjude hindamine. Ka kõige keskkonnasäästlikuma üldplaneeringu kohaselt toimuv kohalik arendustegevus toob kaasa „nii kui nii tekkiva keskkonnamõju“. Ennetav ja strateegiline meede nende ohjamiseks on mitte lasta tegevust alustada- kulgeda viisil, kus käesolevas hindamises esiletoodud ja ebaoluliseks või kaudseks hinnatud keskkonnamõju kumuleeruksid oluliseks. Tagasihoidliku mõju ülekasvamise-kumuleerumise risk on seotud ennekõike vallas tegutsevate ettevõtetega, sest nad on kohalikul tasandil arvestatavad tööandjad. Siin on oht selles, et ettevõtete poolt tellitud projektide hindamine jätab keskkonnamõju leevendusnõuded nõrgemaks kui tohib.

Kuigi formaalselt on nn koduettevõtte projekt hinnatud ja kõiki protseduure järgitud, peab omavalitsus meetmena kasutama positsiooni, et põhjalikult hinnatud ja läbi arutatud keskkonnamõjuga projekt, kus on loetletud karmid mõjude leevendusnõuded on omavalitsusele alati kasulikum kui nn ülemääraselt ja omavaheliste kokkulepete alusel leevendatud projekt.

Administreeriva leevendusmeetmena on käsitletav arenduste mahu kasvades ja intensiivistudes vallavalitsuses ehitus- ja keskkonnanõuniku alluvuses keskkonnaspetsialisti koha loomist. Esmane töö spetsialistile oleks läbi keskkonnainspektsiooni selgitada, kuidas ja kui korrektselt on ettevõtted kinni pidanud keskkonnalubade nõuetest ja kas neid on nõuete rikkumise eest ka karistatud.

8 RASKUSED-TAKISTUSED KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL

Objektiivseid raskusi-takistusi ei esinenud. Võib prognoosida, et antud lõik täieneb aruande avalikustamisel esitatud seisukohtadest.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 27

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

9 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATAVAD MEETMED (INDIKAATORID)

Kuna Viljandi-Oiu 110 kV kõrgepingeliini rekonstrueerimise kohta on algatatud keskkonnamõju hindamine, on loota, et hindamise aruanne kirjeldab ka mõju seiret. Käesolevas strateegilises hindamises võib etteütlevalt öelda järgmist: liin läbib Natura 2000 hoiuala ning tema vahetus läheduses on vääriselupaik nr 151003. Keskkonnamõju hindamine peaks viitama indikaatorile millega iseloomustada vääriselupaigas elavate liikide kiiriksamblik Opegrapha spp., harilik säbrik Ulota crispa, roosa päss Fomitopsis rosea, haava-tuletaelik Phellinus populicola eksistentsi kolm korda tihedamas elektromagnetilises väljas.

Oluline on üldplaneeringu nn poliitiline seire. Kuigi tegemist pole otseselt keskkonnaseirega, on mõte selles, et tuleb ära hoida väheolulisi keskkonnamõjusid omavate tegevuste läbiviimist viisil, kus need võimenduksid oluliseks. Näiteks on nõutud, et maa sihtotstarbe muutmisel tuleb säilitata piirkonnale iseloomulik maastik. Kui iseloomulik maastik pole kohaliku võimu tasandil üheselt mõistetud, saavad arendajad tõlgendada maastikku iseloomulikkust omal viisil. Selle tulemusena võidakse ületada tegevus(arendus)koha keskkonnataluvust mille tagajärjeks omakorda on keskkonnale pöördumatute muutuste tekitamine. Ideaalne on vallavolikogude koosseisude ülene tahe algatada detailplaneeringud vastavalt Üldplaneeringu osale 2.12. ja iseenesest mõistetavalt, vallavalitsus peab tegutsema vastavalt valla Ehitusmääruse p. 21-le.

Nn poliitilise seire ehedaimaks indikaatoriks on Viiratsi alevikus detailplaneeringute kehtestamise tulemuslikkus, sest üldplaneering riivab alevikus tegutsevate äriühingute huve.

Mittekeskkonna-alase seire indikaatoriks oleks ka vallavalitsuses nõuniku alluvuses tööle võetud keskkonnaspetsialist ja tema töö tulemuslikkus. Antud samm töötab indikaatorina kahes aspektist: 1. ta näitab, et valla territooriumil on arendustegevus hoogustunud; 2. ta näitab, et vallavalitsus soovib keskkonnamõjusid kontrolli all hoida.

Planeeringutega lubatud tegevuste keskkonnaseire indikaatoriks oleksid vallaelanike asjakohased arvamused, ettepanekud ja ka kaebused. Indikaatoriks pole arendusalade naabrite üldsõnalised rünnakud- ähvardused ja käremeelsus arendaja-tegutseja aadressil, vaid konkreetse tegevusega seotud, dokumentaalselt fikseeritud argumendid ning häiringute kiretud kirjeldused esitatuna vallavalitsusse. Juhul kui kaebuseid ja ettepanekuid pole, ei tähenda see seda, et nn avalikkuse seire puuduks, kuid indikaatorina ta töötab, näidates, et mõjud on ohjatud.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 28

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

10 KOKKUVÕTE

Hindamise eesmärk Viiratsi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine lähtus eesmärkide seadmisel Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Arvestatavad on ka allpool toodud eesmärgid: - näidata valla arenguvisiooni ja üldplaneeringu kooskõla piirkonna keskkonnavõimalustega; - tekitada valla elanikkonnas positiivne hoiak ja meelestatus valla arenguväljavaadete osas; - olla valla volikogule abivahendiks üldplaneeringu kehtestamisotsuse langetamisel. Lähte materjalid Hindamine toetus suurele hulgale valla olusid käsitletavatele lähtematerjalidele. Esile tõstetav on Arengukava. Dokument konstateerib, et vallal puudub üldplaneering, mistõttu pole täielikku ülevaadet valla maade kehtivast või kavandatavast sihtotstarbest. Planeeritavates elamu- ja tööstuspiirkondades puuduvad vajalikud infrastruktuurid.

Arengukava analüüsib valla majandusliku ja sotsiaalset olukorda, keskkonnaseisundit, kavandab pikemaajalist tegevust ja edasise arengu suundi, eelistusi ning defineerides tulevikuvisiooni - Viiratsi vald on iseseisev tugev omavalitsusüksus mida iseloomustab: − turvalisus, puhtus ja meeldivus elamispaigana; − tasakaalustatud majandus ja kaasaegne infrastruktuur; − turismimajandusele orienteeritud ettevõtlus ja madal tööpuudus; − kvaliteetse kohaliku hariduse saamise võimalus; − kohalike elanike kõrge aktiivsus; − aktiivne kultuuri- ja seltsielu, aktiivselt valla elus osalev kolmas sektor.

Kui valla üldplaneering aitab tõsta või parandada vallaelanike elukvaliteeti rikkumata looduskeskkonda, siis saab sellest olema suur konkurentsieelis teiste omavalitsuste suhtes.

Hindamine protsess Keskkonnamõju hindamine kulges suunaga üldiselt üksikule. Viimane mõiste strateegilises hindamises ei tähenda keskkonnamõju hindamist väga lokaalses ulatuses või mõju suuruse (olulisuse) kirjeldamist asjakohaste mõõtühikute abil.

Protsess algas arengukontseptsiooni hindamisega. Seejärel vaagiti eeldatava parima arengualternatiivi juures tegevustega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Arengualternatiivid sõnastati lähtuvalt valla

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 29

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

arengukava visioonist ja arengukava osadest: SWOT analüüs ning Strateegiad.

Hindamine osutas sellele, et kui koostada üldplaneering alternatiivi Suhte keskkond-ettevõtlus tasakaalustamine alusel, võib üldplaneeringuga tekitatavad keskkonnamõjud jääda väikseimaiks. Olemuslikult on see alternatiiv valla arengukava aastateks 2004 – 2010. Seega, on tajutav, et antud alternatiiv käsitleb valla arengut komplektsemalt ja tasakaalustatumalt. Ta lähtub käesoleva aja olukorrast ja arvestab arendamiseks keskkonna võimalustega. Kuid on ette näha piiranguid, mis vähendavad Viljandi linna kui tõmbekeskuse tõmmet valla suhtes. Samas see alternatiiv tõstab esile Viiratsi aleviku ja Vana-Võidu küla nn valla tasandi tõmbekeskustena teiste valla külade suhtes.

Arengualternatiivide nimetustega „Prioriteet keskkonnale“ või „Prioriteet ettevõtlusele“ alusel (konkureerivate) üldplaneeringute koostamine oleks ressursi raiskamine. Olulised keskk- konna mõjud Valla arengu seisukohalt on halb kui puudub üldplaneering. See asjaolu annab head eeldused oluliste keskkonnamõjudega tegevusteks. Keskkonnaekspert näeb üldplaneeringu puudumises seda, et valla areng ei kulge arengukava kohaselt või on areng on aeglane, ebaühtlane, huvigruppide survest ja ettenägematutest asjaoludest sõltuv.

Mõlemal juhul on esmaseks sotsiaal-majanduslikuks väljundiks (kui keskkonnamõju üks aspekte) see, et Viljandi linna kui III tasandi tõmbekeskuse mõju võimendub veelgi ning vald deformeerub linna tagamaaks ikka enam. Kuigi võimendumises ja deformeerumises võib olla ka positiivseid aspekte, pärsib üldplaneeringu puudumine valla võimuorganite võimet arendada elu arengukava visiooni Viiratsi vald aastal 2025 kohaselt. Võib prognoosida valla võimuorganitele uusi surveid mis tulenevad üldplaneeringuga ja uute detailplaneeringutega määramata jäävatest olukordadest. Nende loetelu oleks alljärgmine: • elamuehituse „lõdvema“ korraldamisega laienemine Viljandi järve idakaldale, • suvilakruntide Mähma I ja II kaudu Mähma küla transformeerumises mitte Viiratsi valla elanike püsiasumiks. Juhul kui see on omavalitsusüksuse poolt aktsepteeritav, siis ikkagi oht, et areng kulgeb viisil ja määral mida vallavalitsus pole oodanud (nn muugastumise fenomen – tallinlased Maardu linnas, sellest surve Maardu linnavõimudele infrastruktuuri teenuste osas). • Tänassilma jõe ja Viljandi-Tartu mnt (tee nr 48) paralleelse osa (ca 15 km lõigus) haaramine eramuehitusesse. • AS Ekseko, kui areneva firma ambitsioonid ei pruugi harmoneeruda valla arengukavaga. (AS Ekseko on koostanud oma arenguvisiooni, strateegia ja määranud ära põhiväärtused ning viib neid ellu).

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 30

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

• Viiratsi alevikus paiknevatest põllumajandusettevõtetest lähtuva keskkonnamõju tõus; • üle tuleb vaadata olemasolevad temaatilised arengukavad ja prognoositud investeeringute mahud (näiteks Viiratsi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2002-2017, Viiratsi valla jäätmekava).

Olulise keskkonnamõju tekitab ka olukord kui planeeringu puudumisest pole määratud puhkealasid atraktiivsetesse ja maalilistes kohtadesse. See soodustab valla miljööväärtuslike piirkondade arendamist väikeelamumaaks. Atraktiivse alana eristub Tänassilma ja Ärma jõe äärsed rohelise võrgustiku koridorid. Oluline mõju avaldub seejuures selles, et ehitamise ettevalmistamiseks leiavad kruntidel aset raadamine (kui arenduse alla jääb >100 ha suuruse metsaga kaetud ala, siis on raadamisel tegemist olulise keskkonnamõjuga). Vallas ei teki rohevõrgustiku koridore ning tegevus ei lase maakondliku tasandi rohevõrgustiku tuumalasid süsteemi ühendada.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 31

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

oluline vahe, kas kohalikku maavara hakatakse kasutama valla teedehoolduses või kasutamine peab see tagama äriidee realiseerumise.

On võimalik stsenaarium (näit. alternatiivil Prioriteetne ettevõtlus), kus Viljandi County Water Management Project” projekti raames luuakse äriühing millega liitub ka AS Viiratsi Veevärk. Kõige tõenäolisemalt võib sellise äriühingu loomine kõne alla tulla AS Viljandi Veevärk baasil. Sel juhul liitumine AS-iga Viljandi Veevärk. Ühinemisel on oht, et AS-i Viljandi Veevärk prioriteediks ei saa olema enam Viiratsi valla väiksemate asumite veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine ja seadmetesse investeerimine kuna neis ei saavutata nii suurt tulukust kui seda on võimalik saavutada linnas ja tema lähipiirkonnas (Viiratsis). Nii joogivee kvaliteedi paranemine ja reoveekäitluse kaasajastamine ning nimetatud teenuste kvaliteedi tõus peab olema saavutatud kõigis valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavas mainitud asumites. Tekib oht nõutele mittevastava heitvee juhtimiseks pinnaveekogudesse või pinnasesse, seda nii looduskaitse- kui ka hoiualadel (Uusna, Mähma, Tänassilma küladest heitvee mõju Tänassilma jõe veele ja tema kaudu Võrtsjärvele).

Hindamise aruande juurde kuulub kaart, mis näitab kuhu lokaliseeruksid olulisi keskkonnamõjusid tekitavad objektid. Kui kaardil näidatud

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 32

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

piirkondades tegutsetaks ilma üldplaneeringuga seatavate piiranguteta, siis see kaart näitab kohe kuhu jääksid olulise keskkonnamõjuga alad.

Väheolulised keskkonna- mõjud

Liikudes hindamisel üldiselt üksikule, kirjeldatakse tegevusi millede juures mõju mõnele keskkonnakomponendile avaldub „nii kui nii“. Kuid, eeldatavasti väheoluliselt. Kasutades keskkonnamõju iseloomustamiseks kategooriaid ja mõju hinnangulist intensiivsust, hinnati eeldatavaid väheolulisi mõjusid nn maatriksmeetodil.

Maatrikshindamine osutab olulisele mõjuga millel oht kumuleeruda järgmistel juhtumitel: - maavara kasutamine (turba, kruusa, liiva kasutuselevõtmine) juhul kui ignoreeritakse keskkonnanõudeid. - ehitiste rajamine; - arendustegevus valla territooriumil läbi maa võõrandamise omavalitsusülese otsuste alusel.

On antud ülevaade lokaalsetest, külade tasandile jäävatest keskkonnamõjudest. Kuus küla valla keskosas ja äärealadel jäävad kõrvale üldplaneeringu tegevusega seotud, enamasti vahetust ja kestvast keskkonnamõjust.

Mõjude leevendamine

Mõjude leevendamise käsitlemise lähtepunktiks oli see, et ennetavalt tuleb areng suunata olulise keskkonnamõju vältimisele selle asemel, et hiljem tegeleda tekitatud mõju leevendamisega. Üldplaneeringus loetletud piirangud on sisuliselt mõjude leevendajad. Esile on toodavad järgmised: looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tugialades ei tohi olla < 80%, võtta looduskaitse alla Tusti paisjärv, käsitleda piiratud elamuehitusena üldplaneeringu puhkealal sihtotstarbega P2 ehitusõiguse andmist katastriüksusele mitte alla 1,5 ha lubades seal püstitada ühekordse hoone, kehtestada ehituskeeluvöönditele kindlad laiused valla pinnaveekogude kallastel, kohustada Riigimetsamajanduskeskust teatama lage raietest riigimetsas, kaitseala naabruses lähemal kui 200 m keskkonda muutva tegevuse jaoks vallavalitsuse kooskõlastuse nõue jne.

Meetmeks on vallavalitsuse päringud maakonna keskkonnateenistusele kuidas ja kui korrektselt vallas keskkonnalubasid omavad ettevõtted peavad kinni loatingimustest. Loatingimuste täitmine ettevõtte poolt loob usaldusliku tausta selleks, et ettevõtte ei jäta oma arendustegevus kahe silma vahele võimalikke keskkonnamõjusid.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 33

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

Keskkonnamõju leevendamise meede on ka volikogude valitsemisaega ületav kokkulepe, et arengukava ja kehtestatud üldplaneeringu seisukohtadest ei taanduta kergekäeliselt.

Tagasihoidliku mõju ülekasvamise-kumuleerumise risk on seotud vallas tegutsevate ettevõtetega, sest nad on kohalikul tasandil arvestatavad tööandjad. Siin on oht selles, et ettevõtete poolt tellitud projektide hindamine jätab keskkonnamõju leevendusnõuded nõrgemaks kui tohib.

Kuigi formaalselt on nn koduettevõtte projekt hinnatud ja kõiki protseduure järgitud, peab omavalitsus kasutama meetmena positsiooni, et põhjalikult hinnatud ja läbi arutatud keskkonnamõjuga projekt, kus on esile toodud karmid mõju leevendamise nõuded, on omavalitsusele alati kasulikum kui nn ülemääraselt ja omavaheliste kokkulepete alusel leevendatud projekt.

Juhul kui aga tegevuste maht oluliselt kasvab on ja intensiivistub, kaaluda vallavalitsuses ehitus- ja keskkonnanõuniku alluvuses keskkonnaspetsialisti koha loomist.

Mõjude jälgimine Oluline on üldplaneeringu nn poliitiline seire. Kuigi tegemist pole otseselt keskkonnaseirega, on mõte selles, et tuleb ära hoida väheolulisi keskkonnamõjusid omavate tegevuste läbiviimist viisil, kus need võimenduksid oluliseks. Ideaalne on vallavolikogude koosseisude ülene tahe algatada detailplaneeringud vastavalt Üldplaneeringu osale 2.12. ja iseenesest mõistetavalt, vallavalitsus peab tegutsema vastavalt valla Ehitusmääruse p. 21-le.

Nn poliitilise seire ehedaimaks indikaatoriks on Viiratsi alevikus detailplaneeringute kehtestamise tulemuslikkus, sest üldplaneering riivab alevikus tegutsevate äriühingute huve. Mittekeskkonna-alase seire indikaatoriks oleks samuti vallavalitsuses nõuniku alluvuses tööle võetud keskkonnaspetsialist ja tema töö tulemuslikkus. Antud samm töötab indikaatorina kahes aspektist: 3. ta näitab, et valla territooriumil on arendustegevus hoogustunud; 4. ta näitab, et vallavalitsus soovib keskkonnamõjusid kontrolli all hoida.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 34

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

Ekspertide seisukoht Üldplaneering määrab Viiratsi valla arengutingimused ja arenguks vajaliku maakasutuse. Ta loob eelduse selleks, et majandustegevuse intensiivistumine ja elukeskkonna kvaliteedi tõus vallas oleksid tasakaalus ning kooskõlas valla arenguvisiooniga. Ta aitab kaasa Viiratsi valla kui iseseisva omavalitsusüksuse tugevnemisele ja tema tuntuse kasvule kui turvalise ja meeldiva elamispaigana kus on madal tööpuudus ning elanikud on aktiivsed ja valla arenguväljavaadetega rahulolevad.

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 35

V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e

LISAD

C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 36