OÜ Männiku Metsatalu

LOODI MÕISA TRADITSIOONILISE EHITUSE JA PUUTÖÖNDUSE

ÕPPE-JA KÜLASTUSKESKUSE ARENGUKONTSEPTSIOON

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia

25/03/2011 Sisukord

1. Sissejuhatus ...... 3 2. Mõisted ...... 5 3. Eesmärgid ja prioriteedid ...... 6 4. Probleemi analüüs ...... 7 4.1 Objekti valiku põhjendus ...... 7 4.1.1 Traditsioonilise ehituse ja puutöönduse õppekeskuse vajalikkus ...... 7 4.1.2 Keskuse asukoha valik ...... 10 4.2 Olemasolevad ressursid ...... 11 4.2.1 Looduslik ressurss ...... 11 4.2.2 Füüsiline ressurss ...... 11 4.2.3 Oskused ja teadmised ...... 14 4.3 Järeldused ...... 15 5. Koolitusteenuse ja külastuskeskkonna analüüs ...... 17 5.1. Õppekeskuse võimalused, täiskasvanuhariduse uuring ...... 17 5.2 Turismimajanduse areng, külastuskeskkonna eripärad ...... 21 6. Arendatavad tegevused ...... 28 6.1 Inkubaatoriteenused käsitöömeistritele/ettevõtjatele ...... 28 6.2 Koolitused ja tutvustused ...... 29 6.3 Külastuskeskuse teenused, laagrid ...... 29 6.4. Muud teenused ...... 30 7. Sihtgrupid ...... 32 8. Keskuse mudel ...... 34 8.1 Keskuse toimimine ...... 34 8.2 Koostöö ...... 35 8.3 Kaudsed eesmärgid ja mõjud ...... 36 9. Investeeringud ...... 38 10. Sotsiaalmajanduslik mõju ...... 40 11. SWOT analüüs ...... 45 12.Lisad ...... 48

2

1. Sissejuhatus

Käesoleva töö eesmärgiks on Loodi mõisa arenguvõimaluste analüüs traditsioonilise ehituse ja puutöönduse õppe-ja külastuskeskusena väljaarendamiseks ning lahenduste leidmine selle teostamiseks.

Esimesed teated Loodi mõisa kohta pärinevad 16. sajandi keskelt, mil mõis kuulus Tödwenite suguvõsale. 1599ndal aastal läks mõis Heinrich Tödwen’i õe kaudu Klot’ide kätte ning nendelt omakorda sugulussidemetega 1679. aastal Berend ja Wilhelm Bockile. Von Bockide suguvõsale jäi Loodi mõis mitmeks sajandiks kuni mõisate võõrandamiseni. Viimane omanik 1903st aastast oli Bernhard Woldemar von Bock.

Tänaseks on mõis seisnud aastaid kasutuseta, mõisa peahoones tegutses 1929-1967 kool, hiljem oli hoone mõnda aega veel Viljandi Laste Spordikooli käsutuses. Peahoone on pärit 18. sajandi keskpaigast, 19. ja 20. sajandil on tehtud hoones mõned ümberehitused. Hoone taga asub regulaarne terrassidena laskuv barokkpark. Mõisa kõrvalhoonetes on tehtud nende kasutajate poolt vajalikke ümberehitisi, ait ja laut olid siiani kasutusel viljahoidla ja kuivatina, säilinud on ka puitpitsiline historitsistlik puukuur 19. sajandi lõpust. Mõisasüdamest poole kilomeetri jagu Viljandi pool, maantee läheduses metsa all asub mõisaomanike von Bockide perekonnakalmistu.

Siiani ei ole Loodi mõis olnud külastajatele avatud ega ole teda kajastatud ka mõisaid tutvustavates trükistes. Mõisa lähipiirkonna maastik ja loodus on väga atraktiivne ja vahelduslik ning mõisa avamine külastajatele omab suurt potentsiaali piirkonna kui külastuskeskkonna väärtustamisel. Suhteliselt linnalähedase objektina on Loodi mõisa kerge lülitada turismipakettide koosseisu ja tuua lisaväärtust turismimajandusele.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala lõpetajatel puudub võimalus alustada iseseisvalt erialast tööd, kuna see vajab suuri ruume, laoplatse, kontakte jms. Nende erialased oskused on küll nõutud, aga töö nõuab pühendumist, pidevat enesetäiendamist ja ruumilisi võimalusi. Kultuuriakadeemial on plaanis rajada omale Viljandisse küll palgikoda, kuid selle sihtgrupiks on üliõpilased ja akadeemia kursuslased praktiliste teadmiste omandamiseks palkehitusest. 3

Loodi mõisa on kavas koondada tänapäevane puutööliste tsunft, mille peamiseks eesmärgiks on oma tegevuse kaudu säilitada Eestis traditsioonilised pärandpuutööoskused ja tuua loodussäästlik mõtteviis meie igapäevaellu.

Mõisa loodavad töökojad, inkubaator alustavatele ettevõtjatele, koolitused ja rahvusvahelised koostööprojektid tagavad Loodis keskuse jätkusuutliku majandamise ning toovad piirkonna turismiettevõtlusele tulu kasvava külastajate arvuga. Keskuse mõju piirkonnale ja kogu Eestile on märkimisväärne ja mitmetasandiline, kuid tulemusteni jõudmine võtab aega. Loodi mõis on keskusele väga sobiv koht ja ajaloolisel Mulgimaal on traditsioonide hoidmiseks võimalus taas oma tugevust näidata.

4

2. Mõisted

Traditsiooniline ehitus – ehitusstiil, milles kasutatakse põlvest põlve edasi antud teadmisi ja kogemusi.

Pärandoskus – kogemuste ja oskuste summa, mis saadakse tegevuse ja arusaamade kaudu päranduseks eelnevatelt põlvkondadelt koos tegutsedes.

Inkubaator – ettevõtete stardi- ja arenguriskide vähendamiseks loodud sooduskeskkond, mis pakub ärialustus-, äriarendus- ja äriruumiteenuseid ning annab esmaseid individuaalkonsultatsioone.

Loomeinkubaator – loometegevuse eripärale kohandatud ettevõtlusinkubaator, mis sisaldab firmadele ja/või loojatele sobivaid, tavaliselt soodsatel tingimustel renditavaid ruume ja nn pehmeid teenuseid (ettevõtlus- ja turundusalased konsultatsioonid, andmebaasid jne.)

Kultuuriinkubaator – katus kultuuriseltsidele ning kultuuriga tegelevatele ettevõtetele, mis koonduvad eesmärgiga arendada oma tooteid, neid müüa ning pakkuda mitmesuguseid teenuseid kompleksi külastajatele võimalusega ise protsessis osaleda. Erinevalt äriinkubaatorist ei pea olema tegemist ainult alustavatele ettevõtetele mõeldud programmiga, mille lõppedes peavad edasi arenenud ettevõtted oma tegevust mujal jätkama (tavaliselt on inkubatsiooni perioodi pikkuseks 1-2 aastat), vaid kultuuriga tegelevate seltside ja ka ettevõtete ühendamine ühte kompleksi pikemaks perioodiks.

Klaster – tegevuste või organisatsioonide „kobar“, kus toimub osapoolte vaheline spetsialiseerumine ja koostöö; tavaliselt korraldatud mitte ainult formaalsetel (lepingud), vaid ka mitteformaalsetel, usaldusel põhinevatel alustel. Üldjuhul paiknevad klastrit moodustavad subjektid territoriaalselt ligistikku, mis soodustab inimeste töövälist suhtlemist, „kohalikku patriotismi“ ja vastastikust sotsiaalset kontrolli.

5

3. Eesmärgid ja prioriteedid

VISIOON:

Loodi õppe-ja külastuskeskuses on parimad võimalused Eestis traditsioonilise ehituse ja puitkäsitööga tutvumiseks, tegelemiseks ja tutvustamiseks.

MISSIOON:

Säilitada Eesti traditsioonilised pärandpuutööoskused ja viia loodussäästlik mõtteviis meie igapäevaellu.

Missiooni elluviimiseks on vajalik:

§ luua üleriigilise tähtsusega keskus, kus on prioriteediks traditsioonilistel viisidel põhineva ehitustegevuse ja puutöönduse praktiseerimine ja sellega tegelevatele ettevõtjatele inkubatsioonitingimuste pakkumine;

§ pakkuda keskusesse koondunud ühingute ja ettevõtjate tooteid ja teenuseid külastajetele võimalusega ise protsessis jälgida ja selles osaleda;

§ arendada rahvusvahelist koostööd, pakkuda täiendõppe või praktika võimalusi teistes riikides ja vahetada kogemusi meie keskuses;

§ võimaldada keskuses praktikat puiduerialasid õppivatele noortele ja anda neile ülevaade keskusega koostöö tingimustest ja võimalustest;

§ teenindada erinevaid sihtrühmi, populariseerida rahvuslikke traditsioone ja pärandkultuuri.

6

4. Probleemi analüüs

4.1 Objekti valiku põhjendus

Kontseptsiooni objektiks oleva keskuse valikut põhjendatakse läbi traditsioonilise ehituse ja puutöönduse õppekeskuse vajalikkuse, asukoha valiku ja spetsiifiliste ressursside olemasolu tõendamise kaudu.

4.1.1 Traditsioonilise ehituse ja puutöönduse õppekeskuse vajalikkus

Tehnika areng ja majanduse orienteeritus kasvunumbritele konkurentsis püsimiseks on viinud Euroopa riikides traditsioonilise käsitöö osa marginaalseks. Globaliseerumise ja kaubanduse ketistumise tulemusena on piirkondlikud omapärad kaupades ja teenustes sedavõrd vähenenud et nad on muutunud defitsiidiks. Traditsioonist ja taustast lähtuv emotsioon on seljatamas tarbimisväärtust.

Kõikjal Euroopas tegelevad erinevad piirkonnad oma identiteedi ja sotsiaalmajandusliku arengu tugevdamisega toetudes kohalikule eripärale. Meie traditsiooniline ehitusviis ja käsitöö elasid üle nõukogude perioodi, kuna sõjajärgsetel aastatel olid üldise vaesuse tõttu tööstuslikud ehitusmaterjalid raskesti kättesaadavad. Üldlevinud oli ka vana materjali taaskasutamine. Tööstuslike ehitusmaterjalide levik eelmise sajandi viimasel veerandil aga tõrjus palkehituse praktiliselt välja, nõudluses andsid tooni suurmajandite betoonehitised ja plokkidest korruselamud. Käsitsitöö järele kadus nõudlus ja põlvest põlve pärandatavad oskused muutusid tarbetuks. Käsitööd tehti vaid kodus ja oma tarbeks, kuna selle müüki tõlgendas nõukogude süsteem ebaseadusliku hõlptulu teenimisena ja oli karistatav.

Vahepealsed aastad on aga lisaks tööstuslike materjalide võidukäigule toonud suured muutused ka tarbimisharjumustesse ja kaubasse üldisemalt. Turusuhted on levinud kõikidesse eluvaldkondadesse, kaubaks on muutunud miljöö, maastikud, oskused, teadmised.

Globaliseerumine ja masstootmine on kaotamas piirkondadest omapära ja traditsioonid. Traditsioonilisi ehitusviise ja töövõtteid tundvaid meistreid on vähe, nende tööde järele on nõudlus, kuid kui varem tagas stabiilse sissetuleku ja järjepidevuse kohalik kogukond, siis 7

nüüd on selleks vaja teistlaadi mehhanismi. Uus ajastu tähendab, et konkurentsis püsimiseks on vaja organisatsioonidel muutuda õppimis-ja uuenemisvõimeliseks, persoonide jaoks on olulised sotsiaalsed ja infosüsteemide kasutamise oskused ning enesetäiendamisvõimalused, formaalne haridus aegub väga kiiresti.

Käsitööga tegelejad, kes sooviksid sellega end ära elatada, on aga valdavalt loomupäraselt kinnised ja eelistavad omaette nokitsemist, hoidudes laiemast reklaamist, tuntusest ja ühistööst. Kui leidub entusiastist eestvedaja, siis on huvilisi palju – head näited on haabjate valmistamine Soomaal ja Vanalaevaühingu seltside tegevus. Tänased käsitöömeistrid tegelevad käsitööga valdavalt kui kasuliku hobiga, omades samal ajal mingit teist stabiilsemat sissetulekuallikat. Seetõttu on käsitöö, eriti meeskäsitöö endiselt varjusurmas.

Käsitööga tegelejate arv väheneb kiiresti ja oskused, mida on võimalik omandada vaid vahetu kogemuse kaudu, kaovad.

Eestis puudub koht, mis pakuks inkubaatoritingimusi alustavatele traditsioonilise ehituse ja puutööndusega tegelevatele ettevõtjatele – meistritele säilitamaks traditsioonilised oskused ja käsitöö elatusallikana. Huvilisi on, kuid kulud ruumidele ja seadmetele ei ole neile alguses jõukohased.

Traditsioonilise ehituse ja puutööga tegelejatele on vaja luua võimalused oma ettevõtlusega alustamiseks ning võrgustikud, mis tagaks edaspidiseks koolitusvõimaluste info kättesaadavuse, õpipoiste ja abiliste koolitamise, kontaktid tellijatega, osalemise näitustel või promoüritustel jm.

Nõukogude kord keelas käsitööga elatist teenida ja seetõttu on säilinud paremini naiskäsitöö pärandoskused, mida hobitegevusena omandati. Traditsioonide taaselustamine ühiskonnas võtab aega ja piiriülene koostöö saab etendada olulist osa mitte ainult kogemuste vahetamisel, vaid ka käsitöönduse kui tegevusala positsioneerimisel inimeste teadvuses.

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala lõpetajad on valmis oma ettevõtlusega alustama, kuid neil puuduvad tingimused: puitmaterjali hoiustamine, kuivatamine, töötlemine, lõikamine, konstruktsioonide kokkupanek jm eeldavad suure pinna

8

ja vajalike tingimustega ruumide olemasolu. Lisaks puidutöötlemistehnika, mida saaksid kasutada kõik keskuses tegutsejad ja millega saaks vajaduse korral ka teistele soovijatele teenuseid osutada.

Noored ettevõtlikud pärandehitusoskustega meistrid on organiseerinud MTÜ-d ja soovivad arendada välja keskuse, kuhu koonduks õpe, täiendus, külastus, tellijad ja meistrid. Teiste maade keskuste külastamine ja oskuste praktiseerimine toob juurde sidemeid ja potentsiaalseid koostööpartnereid. Analoogsed keskused on olemas erinevates vormides teistes riikides, olenevalt kohalikest traditsioonidest, tingimustest ja ettevõtlusviisidest: (www.propuu.fi – puutöömeistreid, disainereid ja arhitekte siduv gild Soomes, eesmärgiks oskuste arendamine, pärandoskuste säilitamine, kontaktide vahendamine, omavad keskust Lahtis, kus on töökojad, seminariruumid, kauplus, näitusesaal; www.hjerleid.no – käsitöö ja koolituskeskus Norras, Rootsis on loodud rahvuslik käsitööamet (The National Swedish Handicraft Council, http://nfh.nutek.se/), kelle esindajatena töötavad üle maa 53 konsultanti organiseerides käsitöömeistritele koolitusi, erialade võrgustikke, näitusi, pärandoskuste dokumenteerimist, koostööprojekte eri põlvkondade vahel, üleriigilisi kampaaniaid looduslike materjalide ja pärandoskuste populariseerimiseks. Amet vastutab, et käsitöö säiliks Rootsis nii rahvakultuuri traditsioonide hoidja kui ettevõtlusviisina).

Rahvamuusikaüritused on suurendanud huvi nii Eestis kui Lätis rahvakultuuritradistioonide ja rahvapillide valmistamise vastu. Keskuse hoonetesse soovitakse kujundada avatud töökojad, mis tähendab seda, et kõigil huvilistel on vaba voli sinna minna ja kaeda näiteks vahvärk konstruktsiooni ehitamise või pillikojas kandle valmistamise protsessi. Avatus tähendab ka seda, et ehitamist ja puutööd on igaühel võimalik oma käega proovida kas siis mõnel koolitusel või oma projekti ellu viies, kasutades töökoja ruume, seadmeid ja hüva nõu. Selline avatud töökoda aitab aru saada, kui väärtuslik on pärandpuutöö ja pärandoskused.

9

4.1.2 Keskuse asukoha valik

Loodi mõis asub Paistu vallas, paiknedes Viljandist 11 km kaugusel lõuna suunas, vallakeskus Paistu on 2 km kaugusel ja vahetult mõisa talli kõrvalt kulgeb Imavere-Viljandi-Nuia riigimaantee.

Viljandi linna suhteline lähedus ja hea logistiline asukoht on peamised konkurentsieelised keskuse asukohavalikul nii palkehituseks vajaliku puitmaterjali kui toodete transpordi ja keskuse külastajate kohalejõudmise suhtes. Loodi mõisa peahoone on erinevalt paljudest teistest mõisate peahoonetest puithoone ja pärandpuutööoskuste näitena heaks külastusobjektiks. Mõisakompleksis on olemas piisavalt hooneid, kus keskusel võimalik tegutseda ja areneda, kõrvalhoonete paigutus maantee läheduses on väga sobilik suuremahuliste veoste - palkkonstruktsioonide transpordiks ja materjali kohaletoimetamiseks/ladustamiseks.

Loodi mõisakompleksi kasutuselevõtt õppe-külastuskeskusena väga sobiv, kuna planeeritud tegevused täidavad kõik hooned, millest alternatiivsete lahenduste korral osa jääksid kasutuseta. Ka keskuse sisemine struktuur erinevate meistrite sopistatud tegevuse näol sobib erinevatesse hoonetesse – mürarikkamad ja tolmusemad tegevused ühes hoones, puhtamad ja vaiksemad teises jne.

Kuivõrd puutööndus (käsitöö) ei ole väga tehnoloogiamahukas, siis puudub vajadus ümberehitusteks, mis on kaasaegse tootmistegevuse käivitamisel vältimatu. Seda piirab ka hoonete muinsuskaitsealane staatus.

Loodi küla on hajaküla ja siin puuduvad suuremad tööstusettevõtted. Küla piirides tegutseb kokku 7 ettevõtjat või FIE-t. Külaelanikud käivad tööl peamiselt Viljandi linnas, kus tarbivad ka vajalikke olme- ja sotsiaalteenuseid (kauplused, polikliinik, juuksur, remonditöökojad). Töökohtade puudus ja vähene ettevõtlikkus on tekitanud elanike väljarände. 2009nda aastani oli Loodis postkontor, nüüd asub lähim postkontor vallakeskuses Paistus. Loodis on olemas toidukauplus. Lähim raamatukogu, apteek, perearst asuvad Paistus. Bussiühendus Viljandiga on hea, kuna Loodit läbivad kõik Viljandist lõuna suunas kulgevad bussiliinid. Loodi külas on elukeskkond viimastel aastatel paranenud: korrastatud paisjärve ümbrus

10

koos supluskoha ja puhkealaga, Sinialliku järveäärne matkarada, Holstre suusakeskus. Renoveeritud Sultsi kooli võimlas (3 km) on vallaelanikel võimalused sportimiseks ja spordiürituste korraldamiseks. Viljandi linn omab tõmbekeskusena tugevat mõju, eriti noortele; külaliikumine on oluline eelkõige vanematele inimestele, kelle osakaal on seni rahvastikus pidevalt kasvanud. Geograafiline asend ja looduslikud olud on elukeskonnana väga atraktiivsed ja töökohtade lisandumisega on potentsiaali rahvastiku arvu kasvuks.

4.2 Olemasolevad ressursid

4.2.1 Looduslik ressurss

Loodi küla asub Loodi Looduspargi aladel, mida läbib Sakala kõrgustiku kõige sügavam org koos oma punase liivakivi paljanditega. Tuntuim neist on Loodi Põrguoru paljand, siin kasvab ka mitme sajandi vanune Tõllamäe tamm. Loodi oja, Paistu oja ja Sinialliku oja, mis Loodi küla läbivad kuuluvad Raudna jõe vesikonda. Puutumata metsad on säilinud ainult loodusmaastiku raskestiläbipääsetavates kohtades Loodi ürgoru nõlvadel ja looduskaitseobjektil – 1820.a. rajatud Püstmäe lehisepuistul, mis on vanim ja suurim Euroopas. Küla maastik on ida poolt maaliliselt mägine ja läänest laugjas. Looduslik ressurss toetab piirkonna atraktiivsuse tõusmist külastuskeskkonnana: nagu mujal Eestis nii ka Loodis on mõisasüda rajatud looduskaunisse kohta, kust avanevad kaunid vaated ja on head eeldused puhkevõimaluste väljaarendamiseks.

4.2.2 Füüsiline ressurss

Loodi mõisakompleksist kuuluvad mõisa puukuur, kuivati, moonakatemaja, ait, tall ja karjalaut MTÜ Loodi mõisa arendusele, ettevalmistused käivad mõisa peahoone MTÜ omandisse saamiseks. Nimetatud hooned on kõik muinsuskaitsealused objektid.

11

Joonis 1. Loodi mõisahoonete plaan

Mõisa peahoone – ehitatud 18.saj, ümberehitused 19, 20 saj, oli kasutusel koolihoonena 1929 – 1967, hiljem seisnud tühjalt. Õppe-külastuskeskuses asuvad peahoones õppe-ja toitlustusruumid, töökojad, kontoriruumid inkubaatoriettevõtetele, ekspositsiooniruum toodete näidistega, muuseumituba, teabekogu (õppematerjalid/videod/trükised), keskuse infopunkt/administraator.

Tall – ehitatud 1874.a majandushooneks, maakivist seinad, viimati oli kasutusel kolhoosi laona. Seinad on terved, osa katusekonstruktsiooni läbijooksude tõttu niiskunud, vahetamist vajavad aknad, uksed. Võetakse kasutusele traditsioonilise ehituse ja puitkäsitöö õppehoonena, milles on võimalik ette valmistada, saagida ja lõigata erinevate mõõtude, profiilide jm soovidega puitmaterjale, osaliselt materjali ladustamise kohana.

Ait – 19.saj ehitatud mõisa aidaks, katusekonstruktsioonides vee kahjustused, katus vahetada, seinad ja vundament korras, vuugid täita, avatäited vahetada. Võetakse kasutusele puitkäsitöö õppehoonena, milles on võimalik kokku panna soovitud konstruktsioone, õppida käsitsema erinevaid puidutöötlemise masinaid, tutvustada erinevaid töövõtteid, siin paikneb ka tööriistade ladu.

12

Kuivati – ehitatud 19. saj lõpus vilja kuivatiks, ümberehitused 1970ndate lõpus veskiks, millena oli kasutusel ka mõnda aega peale kolhooside vara erastamist. Vundament ja seinad heas olukorras, müüritis osaliselt vuukidest tühi ja sammaldunud, vahelagi ja katus heas seisukorras. Võetakse kasutusele katlamajana 2012.a, mis katab ära kogu kompleksi küttevajaduse ja töötleb graanuliteks kõik tekkivad puidujäätmed.

Moonakatemaja – 19 saj, kolhoosiaegadest saadik kasutusel olnud viljahoidlana. Planeeritud suuremate palkkonstruktsioonide koostamise ja puitesemete restaureerimise kohana, hoonesse mahuvad veel treimistöökoda ja pillitöökoda.

Karjalaut – ehitatud 1874, hilisemad ümberehitused, kolhoosiaegadest kasutusel viljakuivatina. Uus funktsioon katuselaastu, –sindli, ja –kimmi valmistamise töökojana. Planeeritav kasutuselevõtt 2014ndal aastal.

Puukuur – 19-20 saj, kasutusel olnud puukuurina, puitpitsiline, historitsistlikus stiilis ehitis . Loodusliku erikujulise ja spetsiaalpuidust tooraine hoidmise koht (õunapuud, kadakad, vitsad, juurikad jms).

Mõisa peahoone taha jääb ka endine spordibaasi hoone – ehitatud nõukogude ajal kasvuhoone varemetele suvisteks spordilaagrite korraldamiseks Viljandi Spordikoolile, viimased 10 aastat olnud kasutuseta. Hoonele on valminud ümberehitusprojekt ja käimas on ettevalmistused hoone kohandamiseks kompleksi olmehooneks.

Mõisa park algab peahoone tagant ja laskub terrassidena alla tiikideni. Olnud aastaid hooldamata ja võsastunud, eelmisel aastal MTÜ Loodi Mõisa Arendus initsiatiivil puhastati park võsast. Kavas on esitada projektitaotlus Keskkkonnainvesteeringute Keskusele mõisa pargi renoveerimise projekti koostamiseks. Renoveeritud park tõstab oluliselt kompleksi miljööväärtust, head võimalused parki puuskulptuuride püsinäituse paigaldamiseks.

Siiani ei ole Loodi mõis olnud külastajatele avatud ega ole teda kajastatud ka mõisaid tutvustavates trükistes. Mõisa lähipiirkonna maastik ja loodus on väga atraktiivne ja vahelduslik ning mõisa avamine külastajatele omab suurt potentsiaali piirkonna külastuskeskkonna väärtustamisel ja turismiteenuste arendamisel. Suhteliselt linnalähedase

13

objektina on Loodi mõisa kerge lülitada turismipakettide koosseisu ja tuua lisaväärtust turismimajandusele, samal ajal tutvustades ja populariseerides traditsioonilisi ehitusstiile, rahvuskultuuri ja käsitöömeistrite toodangut.

4.2.3 Oskused ja teadmised

Loodi mõisa traditsioonilise ehituse ja puutööndusega tegeleva keskuse rajamise idee sündis Loodi mõisa vastsetel omanikel seoses MTÜ Vahvärk Konstruktsioonid ja MTÜ Rahvusliku Ehituse Seltsil tekkinud vajadusega leida piisavalt kõrgeid ja suurte mõõtmetega ruume oma praktiliste tööde läbiviimiseks, algajatele ettevõtjatele soodsamate tingimuste pakkumiseks ja ehituskoolituste läbiviimiseks.

Nimetatud MTÜ-de liikmed on lõpetanud kultuuriakadeemias rahvusliku ehituse eriala, mis annab teadmised ehitusprotsessi joonistest ja eelarvest harjalaudadeni, nad võivad spetsialiseeruda ehitusmeistriks-töödejuhatajaks, muuseumiehitajaks, palkhoonete projekteerijaks, käsitöönduse õpetajaks või nõustajaks. MTÜ-de liikmed Andres Ansper ja Tarmo Tammekivi on osalenud erinevatel koolitustel Soomes, Kanadas, läbinud kursusi Eestis erinevate külalisõpetajate käe all, ees on lähem tutvumine koos praktikaga Norras Hjerleidi koolitus-ja käsitöökeskuses. Koos vanadelt meistritelt saadud teoreetiliste teadmistega on nad omandanud oskused, mida rakendavad edukalt igapäevatöös ja annavad edasi õpihimulistele huvilistele. Suvised paaripäevased koolitused on populaarsed, aga selle jooksul jõuab osaleja tutvuda mingi kindla etapiga konkreetsest tööst. Puitmaterjali valimine, ettevalmistamine ja töötlemine on paljude toodete puhul pikaajalisem protsess, milleks paarist päevast ei piisa. Seni on viidud koolitusi läbi peamiselt Aimla Looduskoolis, Palupõhja Looduskoolis, Tartus, Tallinnas, Setumaal.

Pillikoja rajamist Viljandimaale on kavandatud juba varem, kuid pole leitud selleks õiget kohta. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskuse pärimusmuusika-alane tegevus on hoogu andnud rahvapillide ja pärimusmuusika populaarsuse tõusule, kasvanud on huvi pillide mängimise ja tegemise vastu. Pärimuspillide meisterdamine nn kandled, hiiu kannel, torupill, parmupill nõuab oskuslikku juhendamist ja spetsiaalseid tööriistu, mida pillikoda saab tegijatele pakkuda. Pillikoja rajamise ideed viib ellu Sofia Joons, kes omab Eesti Pärimusmuusika Keskuses tegutseva August Pulsti õpistu 14

juhatajana suuri kogemusi muusikaürituste ja -kursuste organiseerimisel. Veel on Eesti Pärimusmuusika Keskusel erialaselt pädev administratiivne meeskond ja head erialased suhtluskanalid (e-maili listid, uudiskirjad, koduleht), mis võimaldab õppijate kiiret mobiliseerimist.

MTÜ Loodi Mõisa Arenduse juhataja Siim Sillamaa omab suuri kogemusi ettevõtluses nii puitmaterjalidega tegeleva ettevõtte (AS Roger Puit) kui turismitalu (OÜ Männiku Metsatalu) juhatuses tegutsedes. Siim Sillamaa on lõpetanud 1981.a. EPA metsandusteaduskonna ja on töötanud mitmetel juhtivatel ametikohtadel: Viimased neist on 1989-1991 Viljandi metsamajandi direktor, 1991-1995 AS Figaro kommertsdirektor, 1995 kuni käesoleva ajani AS Roger Puit juhataja asetäitja metsanduse alal. Omab suuri kogemusi müügi, puidu töötlemise ja organiseerimise alal ning laialdasi sidemeid antud valdkonnas.

MTÜ liige Ene Sillamaa on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning töötanud sama akadeemia muusika osakonna ja täiendõppe osakonna juhataja abina, töötab hetkel OÜ Männiku Metsatalu projektijuhina.

MTÜ Loodi Mõisa Arenduse liikmetel on kogemused eelnevate projektide elluviimisest Männiku Metsatalu puhkemajas, kus on investeeringutoetuste abil renoveeritud seminarihoone ja kaks vana aita, samuti on algusjärgus veel majutushoone juurdeehituse projekti tegevused.

4.3 Järeldused

Kuna Eestis on traditsioonilise ehituse õpetamist praktiseeritud alles lühikest aega, siis on vajalik korraldada rahvusvahelisi koolitusi, lähinaabrite meistritelt on võimalik õppida neidki oskusi mis siin ehk olnud, aga viimaste põlvkondadega kaduma läinud. Erinevatest maadest meistrite käe all on võimalik õppida erinevaid töövõtteid, mida mujal maailmas on aastasadu edukalt kasutatud. Vastastikune koostöö avab laiemad võimalused ka Eesti puitkäsitööle ja pärandehitusega tegelevatele meistritele mujal maailmas oma oskusi õpetada ja teenuseid pakkuda.

Traditsioonilise ehituse ja käsitöö elatusallikana säilitamiseks on vajalik keskuse olemasolu, mis ei ole orienteeritud kasumi teenimisele. Meie pärandpuutööga tegelejad on hetkel 15

olukorras, kus käsitööd ei tunta ära ja ei osata seda hinnata ning käsitöö peab masstoodanguga konkureerima. Nii puudub meistritel võimalus oma oskuste arendamiseks ja toodangu tutvustamiseks ning nad on sunnitud õige pea käsitööst loobuma või tegelema selle kui hobiga. Käsitööst loobumine tähendaks oma töös masstoodangus valmistatud detailide kasutamist või minekut üle teisele tööle, kui siin käsitööle turgu ei ole. Kõrgema elatustasemega riikides hinnatakse käsitööd rohkem ja loobumine ei oleks vajalik, kui meistrid saaksid oma tööd mujale müüa või käia oma teenuseid pakkumas teistes riikides.

Globaliseerumine ja masstootmine on kaotamas piirkondadest omapära ja traditsioonid.

Eesti maaturismi ettevõtjate poolt pakutavates puhketeenustes mängib liiga suurt rolli olemasolev looduslik keskkond, mis suudab klimaatiliste tingimuste pärast olla konkurentsivõimeline vaid paar kuud aastas. Enamik ettevõtteid on orienteeritud majutuse pakkumisele, puuduvad teised kaalukamad külastuspõhjused ja omapära, mis teevad meie maapiirkonnad kaugematele külastajatele väheatraktiivseks. Pärandpuutöö ja –käsitöö arendamine väärtustab kogu Eestis nii elu- kui külastuskeskkonda ja loob maapiirkondadesse juurde uusi töökohti, keskuse käivitamine aktiviseerib Viljandimaa ettevõtlust, tõstab nii sise- kui välisturistide arvu ja turismiteenuste käivet.

Loodi mõisa väljaarendamisel traditsioonilise ehituse ja puutöö õppe-ja külastuskeskuseks ei ole arvestatavaid alternatiive. Võimalus oleks mõisa ümberkujundamine korteriomanditeks, mille puhul on miinuseks muinsuskaitsenõuded, pärandi jäämine väikese ringi eraisikute kasutusse ja kõrvalhoonete halb asukoht. Teise võimalusena võiks kõne alla tulla lasteaia asutamine, milleks on hea ja looduslikult kaunis koht, kuid kompleks on selleks liiga suur ja teenuse järele piirkonnas nõudlus minimaalne.

16

5. Koolitusteenuse ja külastuskeskkonna analüüs

5.1. Õppekeskuse võimalused, täiskasvanuhariduse uuring

Loodi õppekeskuses korraldatavate koolituste peamine sihtgrupp on täiskasvanud inimesed. Samuti on Eestis viimastel aastatel elukestva õppe osatähtsus oluliselt suurenenud.

Mis on Eestis eneseharimisel täiskasvanutele peamisteks takistavateks teguriteks ja mis motivaatoriteks on võimalik seniste koolituste statistika ja uuringutega tutvudes.

Haridus-ja teadusministeeriumi poolt koostatud uuringust „Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajatest“ 2010. a. on toodud väljavõtted, mis iseloomustavad täiskasvanute ootusi ja probleeme seoses koolitustega. Peamised andmete allikad, millel uuringud põhinevad on Eesti hariduse infosüsteem ja Eesti Statistikaameti poolt läbiviidav Eesti Tööjõu-uuring (ETU) ning Eurostati poolt koondatav rahvusvaheline statistika.

Traditsiooniliselt on elukestvas õppes osalemine kõrgeim Skandinaaviamaades: Rootsis, Taanis ja Soomes. 2007. aastal osales koolis või koolitustel 42,1% Eesti 25-64-aastasest elanikkonnast, millega oleme riikide seas, kelle kohta andmed hetkel kättesaadavad on, seitsmendal kohal. Võrreldes 2003. aastaga on eestlaste osalemine elukestvas õppes kasvanud aga 46%, mis on oluliselt kõrgem kui kasv kogu EL-s (+12%).

Olulist informatsiooni täiskasvanuhariduse edendajatele pakub joonis 2, kus on ära toodud põhjused, miks inimesed osalevad mitteformaalses hariduses ja koolitustel. Võrreldes eestlaste hinnanguid Euroopa Liidu keskmisega, selgub et oluliselt suurem on Eestis nende isikute osa, kes osalevad koolitustel töökohaga seotud põhjustel, samuti nende osakaal, kes olid kohustatud koolitusel osalema. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega oli Eestis suhteliselt vähem neid, kes koolitasid end teadmiste ja oskuste hankimiseks end huvitaval alal, tahtmaks hankida teadmisi ja oskusi igapäevaelus paremini toime tulemiseks või soovisid leida uusi tutvusi.

17

Joonis 2. Põhjused osalemaks mitteformaalses hariduses ja koolitustel 25-64-aastase elanikkonna seas 2007. aastal, (%).

Allikas: Eurostat, 2010

18

Paljud vastajatest tunnistasid, et soovisid koolis või koolitustel osaleda, kuid mingitel põhjustel see neil ei õnnestunud. Eestlaste jaoks osutus seejuures suurimaks takistuseks koolituse hind – nii põhjendas koolitusel mitte-osalemist 53% vastajatest (joonis 3).

Joonis 3. 25-64-aastaste koolis või koolitusel osalemise peamised takistused viimase 12 kuu jooksul 2007.aastal(%)

Allikas: Eurostat, 2010

Euroopa Liidus tervikuna oli õppetegevust peamiselt takistavaks teguriks koolituse aja sobimatus töögraafikuga, mis Eestis oli põhjusena alles kolmandal kohal. Oluline põhjus, miks nii Eestis kui Euroopa Liidus inimesed õpitegevusest eemale jäid, olid veel ka perekondlikud kohustused.

JÄRELDUSED

Uuringu andmetest on näha, et Eestis osaleb küll 80% koolitustel karjäärivõimaluste parandamise eesmärgil, kuid ainult marginaalne osa neist on võtnud sihiks äritegevusega alustamise. Meil muudab koolitusel osalemise otsust olulisemalt veel koolituse hind ja kaugus, mis on samuti osa kaasnevatest kuludest. Koolituse kallis hind, mis on Eestis oluliselt määravam tegur, kui EL-s tervikuna on seotud Eesti madalama elatustasemega, kuid selle

19

lähenemine Euroopa keskmisele vähendab mõnevõrra hinnast tulenevaid takistusi koolitustel osalemiseks. Vähesel motiveeritusel osalemiseks koolitustel äritegevuse alustamiseks võib olla ka põhjuseks vastavasisuliste koolituste vähesus või nende puudumine.

Loodi geograafiline asukoht traditsiooniderikkal Viljandimaal ja hea ühendus Viljandi linnaga on väga hea keskuse rahvusvahelist potentsiaali arvestades.

Uuringus võimaliku takistusena välja toodud koolituspaiga kaugus omab Eesti väiksust arvestades erineva dimensiooni EL keskmisega võrreldes, kuid Loodi asukoht peaaegu Eesti keskel pakub kõigile elanikele võimaluse maksimaalselt 3 tunniga kohale jõuda.

Traditsioonilise ehituse ja puutööndusega tegelevad meistrid ei ole tihti huvitatud äri ülesehitamisest, vaid soovivad pühenduda oma oskustööle. Selleks koondusid varasematel aegadel käsitöölised tsunftidesse ja analoogses vormis saaks ka tänasel päeval nende tegevust toetada MTÜ lisaks ettevõtjaid toetavale inkubaatorile. Käsitööoskuste omandamise vormidest tuleks kõne alla ka meistri juures selli ja õpipoisina töötamine, mis leevendaks töögraafiku ja koolituse hinnaga kaasnevaid probleeme. Suhteliselt suur mõju on ajapuudusel perekohustuste tõttu nii Eestis kui kogu EL-s tervikuna. Kuna ehitus- ja käsitöökoolituste üks eesmärkidest on võimaldada osalenutel harrastada elustiili kodus või perega koos töötamiseks, traditsioonide jätkamist ja säilitamist, siis on siinsetel koolitustel kas otseselt või kaudselt perekohustuste täitmisele positiivne mõju.

Arvestades täiskasvanuhariduse olukorda Eestis ja selle jõudmist lähemale EL-i keskmisele tasemele, võib prognoosida Eesti täiskasvanuhariduses takistuste rõhu kandumist EL-is hetkel eksisteerivate peamiste takistuste suunas. Arvestades jätkuvat täiskavanuhariduse populaarsuse tõusu Eestis on lähitulevikus Loodis pakutavad koolitusted piisavalt atraktiivsed, vajalikud ja konkurentsivõimelised.

20

5.2 Turismimajanduse areng, külastuskeskkonna eripärad

Peale suurt langust 2008. ja 2009. aastal on Euroopas tunda majanduse aeglast kosumist, kuid sellele vaatamata ei ole muutused reisimistes olnud kõikjal nii ühtlaselt majandusest sõltuvad. Majanduse seis mõjutab oluliselt siseturule orienteeritud teenuste nõudlust, kuid välisturule pakutavatel teenustel on hoopis teised mõjutegurid.

Eesti ja Maailma turism 2010

EAS-i turismistatistika ülevaate põhjal kasvas 2010.a. reisimine kõigisse maailmajagudesse, suurim kasv oli Lähis-Idas (+14%), kuid kõige tagasi-hoidlikumaid tulemusi näitas Euroopa (+3%), Põhja-Euroopa oli ainuke Euroopa regioon, kus 2010.a. turistide arv ei kasvanud,vaid isegi vähenes (-0,1% võrreldes 2009.a.). Tulenevalt tööpuuduse jätkuvalt kõrgest tasemest on tarbijate hinnatundlikkus 2010.a. endiselt kõrge ja nad otsivad odavaid pakkumisi. Seetõttu on tulude kasv olnud mõnevõrra väiksem kui reiside arvu kasv.

Nii 2008., 2009. kui ka 2010.a. olid Eesti tulemused Euroopa turismiga võrreldes paremad. 2010.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,56 miljonit välisturisti. Nende arv kasvas 13% võrreldes 2009.a. Kuna ööbimiste arv kasvas rohkem kui majutatute arv, oli majutusettevõtetes viibimise keskmine kestus varasemaga võrreldes veidi pikem. Välisturistide ööbimised puhkusereisidel kasvasid 21%, tööreisidel 12% ja muudel reisidel (sh. ravireisidel) 8%. Absoluutarvudes kasvasid kõige rohkem puhkusereisid (mis moodustavad reisidest suurima osa – umbes 2/3). Nii puhkuse-, töö- kui ka muudel eesmärkidel tehtud reisid olid keskmiselt mõnevõrra pikemad kui 2009.a.

Turism Soomest on kasvanud mitmete tegurite koosmõjul – riigi, omavalitsuste ja eraettevõtete turundustegevus, soodsad pakkumised, uute turismivõimaluste pakkumine, aga ka soomlaste välisreiside üldine kasvutrend.

Venemaa turistide ja ööbimiste 2010.a. näitajate puhul on tegemist kõigi aegade rekordiga. 2010.a. ööbis majutusettevõtetes 141 964 Venemaa turisti ehk 51% rohkem kui 2009.a. Nende veedetud ööde arv (330 276) kasvas 49%. Seejuures oli Venemaa üks väga väheseid riike, kust pärit turistide arv kasvas Eestis ka 2009.a. Nende arv kasvas tunduvalt 2010.a. 21

kõigil kuudel. Lisaks juulile ja augustile toimus kiire kasv talvehooajal – eriti novembris ja veebruaris. Aastavahetusreiside kuudel jaanuaris ja detsembris kasvas majutatud turistide arv 41% – seega oli kasv märkimisväärne, kuid samas veidi aeglasem kui aasta jooksul keskmiselt. Absoluutarvudes suurim kasv oli Tallinnas, kuid ka mitmes teises regioonis oli tugev kasv, rohkem kasvasid Venemaa turistide ööbimised spaades ja sanatooriumides (+79%) ja teistes majutusettevõtetes (+38%). Vene turistid veetsid 2010.a. spaades ja sanatooriumides 33% oma ööbimistest Eestis (2009.a. oli spaade osatähtsus majutuskohana 27,5%). Venemaa turistide arvu kiire kasvu põhjustena võib näha Eesti turismivõimaluste aktiivset tutvustamist Venemaal era- ja avaliku sektori poolt. Väga oluliseks teguriks on kindlasti nende välisreiside üldine tugev kasvutrend: nende reisid kasvasid tunduvalt peaaegu kõigis Euroopa riikides. Lätis kasvas nende arv isegi rohkem kui Eestis.

2010.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes 837 811 siseturisti (kasv +9% võrreldes 2009.a.). Nende poolt veedetud ööde arv oli 1,5 miljonit (+8%). Peale tugevat langust 2009.aastal, hakkas siseturism alates 2010.a. aprillist taas kasvama. Absoluutarvudes kasvasid 2010.a. siseturistide poolt veedetud ööd kõige rohkem Tallinnas, Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Lääne-Viru, Rapla ja Tartu maakonnas (väljaspool Tartu linna) oli kasv nii suur, et 2010.a. ööbimiste arv ületas ka kriisieelset taset.

Majutusettevõtete tulude kasv oli aeglasem kui veedetud ööbimiste kasv. 2010.a. kasvas sise- ja välisturistide poolt seal veedetud ööde arv kokku 14%, kuid ettevõtete sissetulekud kasvasid 8,7%. Statistikaameti poolt arvutatav ööpäeva keskmine maksumus oli pea kõigil kuudel siiski viimase kaheksa aasta madalaim, mis viitab sellele, et nõudluse kasv (sh. veidi pikenenud viibimise kestus) saavutati odavamate pakkumistega.

Eesti tulu välisturismist (turismiteenuste eksport) oli Eesti Panga andmetel 2010.a. 1,08 miljardit eurot. Võrreldes 2009.aastaga kasvas see 4,2% ehk 43,6 miljoni euro võrra.

22

JÄRELDUSED

Majanduskasvu pidurdumine avaldab mõju inimeste tarbimisharjumustele, kuid puhkusereisidega harjunud ei loobu neist esimeses järjekorras vaid pigem püütakse leida sobivamaid pakkumisi ja lähemaid sihtpunkte. Sellega on seletatav ka lähinaabrite külastuste märgatav kasv Eestisse. Turismiteenuste väljaarendamisel on kasulik keskenduda välisturistidele ja erinevate sihtturgude valik tasakaalustab võimalikud negatiivsed mõjud majanduse lokaalsetest tõusudest ja mõõnadest.

Viljandimaa külastused näitavad aga viimase kolme aasta võrdluses langustendentsi, mille põhjuseks on siseturismi oluline vähenemine ja selle suur osakaal piirkonna külastustes. Viljandi linnast on mitmed riigiasutused lahkunud ja seega on vähenenud ka tööreiside osa. Asutused ja ettevõtted hoiavad kokku koolituskulude ja suvepäevade arvelt, mida Viljandimaal oli soodne korraldada. Maakonna turismiettevõtjad pakuvad peamiselt majutusteenust, kuid peale ööbimise ja einestamise ei ole külastajatel siin suurürituste välisel perioodil midagi teha.

Loodi õppe-ja külastuskeskus toob koolituste korraldamisega piirkonda nii siseriigist kui välismaalt aastaringselt külastajaid: õppurid, õpetajad, meistrid ja pärandoskustest huvituvaid inimesi. Konkreetsemate järeldustega statistikast lähtuvatest turutrendidest on arvestatud punkti 5. Arendatavate tegevuste kavandamisel.

KÜLASTUSKESKKONNA ISELOOMUSTUS

Viljandimaa külastuskeskkonna iseloomustamiseks saab Eesti turisimiinfo statistika põhjal tuua välja võrdlustabelid külastajate eesmärkidest ja nende muutustest viimase kolme aasta jooksul. Viljandimaa külastused moodustavad kogu Eesti külastustest 2010 aastal alla 2 protsendi.

23

Tabel 1.Kogu Eesti ja Viljandimaa majutusega külastused viimase kolme aasta jooksul majutatud 2008 2009 2010 Kogu Eesti 2 377671 2147133 2401763 Puhkusereis 1516115/63,8% 1387909/64,6% 1591078/66,2% Tööreis 569054/ 23,9% 497324/23,2% 546538/22,76% Osavõtt koolitustest 123673/5,2% 94320/ 4,4% 81985/3,4% Viljandimaa 39362/1,7% 30999/1,4% 31712/1,3% Puhkusereis 14152/36% 12745/41,1% 12415/39,1% Tööreis 11035/28% 8667/28% 10549/33,3% Osavõtt koolitustest 907/2,3% 1297/4,2% 1044/3,3%

Allikas: Statistikaameti andmebaas

Järgnevalt on numbritest parema ülevaate saamiseks esitatud andmed kogu Eesti ja Viljandimaa külastustest sektordiagrammides 2008. ja 2010. aasta kohta, kuna 2009.a oli majanduskriisi tõttu tagasiminek kõikides majandusharudes ja 1 aasta on liiga lühike aeg muutustest järelduste tegemiseks.

KoolituMuu sed 7% 5% Muu Puhkus 34% ereis Tööreis 36% 24% Puhkus ereis Koolitu 64% sed 2% Tööreis 28%

Joonis 4. Kogu Eesti 2008 Viljandimaa 2008

24

KoolituMuu sed8% 3% Muu Puhkus 25% ereis Tööreis 39% 23% Puhkus Koolitu ereis sed 66% 3% Tööreis 33%

Joonis 5. Kogu Eesti, 2010 Viljandimaa,2010

Viljandimaa külastuste eripäradest paistab välja suhteliselt vähene puhkusereiside osa kogu Eestiga võrreldes, mis on seletatav Tallinna kui reisisihi populaarsusega, kruiisituristide hulga kasvuga, samuti Lääne-Eesti spa-turismi suure mõjuga. Kaalukamat osa omavad Viljandimaal külastamiseks muud põhjused (läbisõidud, tuttavate külastused jne), mis ei sõltu külastuskeskkonna atraktiivsusest vaid pigem siseriigi elatustaseme üldisest olukorrast. Seega on muude külastuste osakaal indikaatoriks, mille suhtes on võimalik hinnata külastuskeskkonnas toimuvaid muutusi. Viljandimaa külastuskeskkonnas on paranenud puhkevõimalused puhkusereiside osa suurenemisega kahe aasta jooksul 3 % võrra, samuti on suurenenud koolituste ja tööreiside osa, mis võivad tinglikult kattuda ega ole selgelt eraldatavad. Üldise stabiilselt suure tööpuuduse taustal on tööreiside suurenemine seotud nõupidamiste, seminaride, koolituste liikumisega suurtest linnadest väljapoole ja on 2010. aastaks veidi kasvanud, kuid ei ole veel saavutanud 2008.a. taset. Üldine reiside arv maakonda on samuti 2010.a. jälle kasvama hakanud, kuid arvuliselt on kõige enam vähenenud muudel eesmärkidel sõidud.

Kui võrrelda statistikaandmeid majutuskohtade täituvuse kohta kogu Eestis ja Viljandimaal, siis on näha, et turismiteenuste toibumine majanduskriisist võtab maapiirkondades aega ja tõenäoliselt on mitmed majutusettevõtted sunnitud Viljandimaal oma tegevuse vähemalt ajutiselt peatama või tegutsema vaid hooajaliselt.

25

Tabel 2. Majutamise võrdlusandmed kogu Eestis ja Viljandimaal

Indikaator 2008 2009 2010

Eestis/Viljandimaal E/V E/V

Majutuskohtade arv 682/28 726/30 749/32 jaanuaris

Majutuskohtade arv 946/35 983/38 1037/43 juulis

Voodikohtade 23/14 21/9 23/7 täitumuse % jaanuaris

Voodikohtade 50/34 46/27 50/29 täitumuse % juulis

Allikas: Statistikaameti andmebaas

Talveperioodil oli majutusettevõtete täituvus alla 10 % peale Viljandimaa veel vaid Raplamaal, Hiiumaal ja Jõgevamaal.

Viljandimaal ei ole lisandunud oluliselt uusi majutuskohti, kuid sellegipoolest on voodikohtade täituvus üks Eesti madalamaid.

JÄRELDUSED

Majutustega külastuste andmeid võrreldes on näha, et puhkusereiside osas on Viljandimaal kolme aastaga jätkuv langus, tööreiside arv on 2010.a taas tõusma hakanud.

See, kuivõrd üks või teine piirkond omab turismipiirkonnana tõmbejõudu, sõltub suures osas piirkonna eripäradest, sealhulgas ka piirkonna kultuurilisest eripärast. Kultuurisündmused, kultuuriväärtused ja kultuuriline omapära aitavad kujundada piirkonnast muljet, millega see võimalike turistide jaoks teistest piirkondadest eristub.

26

Viljandi linnal on tänu Viljandi Kultuuriakadeemiale ja Pärimusmuusika festivalile kultuurilinna maine juba välja kujunenud, Viljandimaal kui osal ajaloolisest Mulgimaast on olemas potentsiaal seda mainet toetada ja oma traditsioonidele rõhudes külastuskeskkonda väärtust lisada. Tänasel päeval iseloomustavad külastuskeskkonda üksikud mainekad suurüritused (Pärimusmuusika festival, Vanamuusika festival, spordiüritused: järvejooks, motokross), rida kohaliku tasandi üritusi (muusikaüritused, talvine tantsupidu, linnajooksude ja rattasõitude sari jne) ja majutusteenuste võrgustik, mis aga ei taga turismiteenuste pakkujatele aastaringselt stabiilset sissetulekut. Traditsioonide presenteerimine, nende osa tänase kultuuripildi kujunemises, aktiivse tegevuse läbi emotsioonide pakkumine ja vahetu kogemusena oskuste omandamine rikastab külastuskeskkonda aastaringselt.

Turismimajanduse arendamisel oleks vajalik luua turismitooteid välisturistide meelitamiseks aastaringselt või tõsta piirkonna atraktiivsust kogu suveperioodiks, arvestusega, et ülejäänud osa aastast kulub järgmise hooaja ettevalmistustele.

27

6. Arendatavad tegevused

Loodi õppe-külastuskeskuse tegevuste planeerimisel on arvestatud järgmiste turismiga seonduvate turutrendidega:

1. Turistide reisi eesmärgid on laienenud, piirkonna külastajad eelistavad järjest enam traditsioonilisele puhkusele tutvumist piirkonna omapära, ajalooliste traditsioonidega, uute teadmiste omandamist. 2. Järjest suurenev osa turiste pöörab reisisihtkoha valikul enam tähelepanu loodusele ja puhtale keskkonnale kui olulisele turismitoote komponendile. Kiiremat arengut nähakse ette vaikust, rahu ning lõõgastumist pakkuvatele sihtkohtadele. 3. Puhkuse ajal looduses tehtavad traditsioonilised tegevused, mis oma olemuselt on passiivsed, perekonnale/grupile orienteeritud, väikseid kulutusi ja minimaalseid oskusi nõudvad on asendumas uutega, mis on aktiivsemad, emotsioone ja teadmisi pakkuvad, meeldejäävad.

Lähtuvalt antud turutrendidest ja vajadusest suurendada nii piirkonna arengut kui kaudselt kogu Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust võiks Loodi õppe- ja külastuskeskuses kontseptsiooni järgi sisaldada endas järgmisi tegevusi:

6.1 Inkubaatoriteenused käsitöömeistritele/ettevõtjatele

§ ruumide kasutamine; § seadmete kasutamine; § ühisturundus; § koolitusvõimalused; § raamatupidamisteenused; § messid, õppereisid.

28

6.2 Koolitused ja tutvustused

§ praktikate läbiviimise teenused haridusasutustele (TÜ VKA; EMÜ Maaehituse Instituut, Olustvere TMK, Kopli Ametikool, TLÜ , üldhariduskoolid);

§ palk- ja savimajade ehitus, remonttööd, traditsiooniliste sõrestikehituste, maakivist hoonete ja hooneosade või vundamentide, ehitamise oskused. Samuti puitkatuste tootmine ja paigaldamine;

§ restaureerimine ja materjalide taaskasutus;

§ rahvapillide valmistamine (kannel, viled, lõõts, torupill);

§ Õpitoad huvilistele lihtsamate käsitööriistade abil ja vanu töövõtteid kasutades ja omandades leida praktilisi kasutusvõimalusi tavakasutusest kõrvale jäävale metsamaterjalile.

§ traditsioonilise käsitöö tutvustamine noortele, kooli käsitööõpetajate kursused;

§ tutvustus ja ettevalmistus ning hooldus traditsioonilises stiilis ehituse tellijale või Omanikule;

§ noorsootööga seotud üritused; MTÜ VVK –l on kavas kaasata noori, eriti lastekodulapsi ja muukeelseid noori oma põhitegevustesse;

6.3 Külastuskeskuse teenused, laagrid

Tulevasel keskusel on arvestatav väärtus ka külastuskeskkonnana piirkonna turismimajanduse hoogustamiseks. Keskuse väljaarendamisel keskendutakse pärandoskuste säilitamisele/jagamisele ja vajalikke majutus-toitlustusteenuseid ostetakse sisse kohalike teenusepakkujate käest. Suvised koolitused ja pillilaagrid saab läbi viia osaliselt ka telkimisvõimaluste ja keskuse olmehoonega arvestades. Mõisa olmehoones saavad kompleksis töötajad ja külastajad teha puhke- ja kohvipause, kasutada saunateenust, võtta 29

kerget einet, vahetada muljeid, võimalik pakkuda catering teenust kuni peahoones toitlustuskoha valmimiseni.

Loodi mõisa peahoonesse on planeeritud rajada hiljem lisaks õppeklassidele ja kontoriruumidele ka toitlustusruumid, töökojad, ekspositsiooniruum toodete näidistega, teabekogu (õppematerjalid/videod/trükised) ja keskuses pidevalt toimiv infopunkt.

Mõisa pargi renoveerimine tõstab kompleksi miljööväärtust ja peahoonesse loodav toitlustuskoht, terrassiga mõisa parki, saab suvehooajal tegutseda atraktiivse välikohvikuna, mis sunniks peatuma paljusid möödasõitjaid.

Kaasnevad teenused:

§ ruumide renditeenused; § territooriumi renditeenused; § osalemine piirkonna külastuspakettides, giiditeenused; § suveniiride müük; § transpordi-ja toitlustusteenuste vahendus.

6.4. Muud teenused

§ Tööriistapargi haldamise teenus TÜ VKA-le;

§ Töövahendite ja ruumide rentimine TÜ VKA üliõpilaste ja vilistlaste üksikprojektide läbiviimiseks ja inkubatsiooniks;

§ Avatud töökoja teenuse pakkumine hobiehitajatele ja puuseppadele;

§ Rändmeistritele töö-ja peatuspaiga pakkumine;

§ naturaalsete ehitusmaterjalide müük (erimõõdulised ja –liigilised saematerjalid, eeltöödeldud palgid, tõrv, isolatsioonimaterjalid – toht, sammal, roog);

30

§ spetsiifiliste tööriistade müük (vajalikud käsitööriistad, tellimisvõimalus, s.h. avatava rahvusliku metallitöökoja õppetööna valmiva müük);

§ Teadusuuringute tegemine koostöös ettevõtete ja ülikoolidega (uuringute praktiliste katsete läbiviimine: päikeseenergiaga kuivatid, puidu omaduste sõltuvused, puidu ja puiduliidete vastupidavus koormustele, jm looduslike materjalide katsetused tänase tehnoloogia ja tingimuste juures);

§ seadmete renditeenused;

§ teabekogu laenutused, paljundused, müük.

Loodi keskuses majutusteenuste väljaarendamiseks vajadust ei ole, kuna läheduses paiknevates turismitaludes (Männiku Metsatalu ja Kivi Turismitalu 3 km) on piisavalt kohti ja 4 tuba on olemas majutuseks ka mõisa olmehoones.

Kuna inkubaator Loodis hakkab toimima osana Viljandis loodavast ettevõtlusinkubaatorist ja eeldatavalt ei ole alguses inkubaatoritingimustel osalejaid väga palju (6-8), siis pearõhk keskuse sissetulekutest lasub koolituste müügil ja seadmete ning ruumide rendil. Koolitused omakorda jagunevad hobi-ja meistrikoolitusteks, mille hinnaklassid ja kestvused on erinevad.

Kursustel, koolitustel ja õppepäevadel osalemine toimub osalustasu alusel või pärandoskuste omandamist toetavate programmide finantseerimiste kaudu läbi erinevate projektide.

Õpi- või isetegemise programme juhivad meistrid. Tegevusi, osalemist ja külastusi koordineerib administraator.

31

7. Sihtgrupid

Loodi õppe-ja külastuskeskuse sihtgruppideks on vastavalt kavandatavatele teenustele:

§ Alustavad meistrid ja ettevõtjad, kes tegutsevad õppekeskuse inkubaatoris;

§ Puiduerialasid pakkuvad haridusasutused;

§ Puidu töötlemisega tegelevad ettevõtted;

§ Osaliselt pakutakse teenuseid meistritele ja ettevõtjatele, kes vajavad spetsiaalseid seadmeid või detaile oma toodete valmistamiseks mujal;

§ Erineva tasemega koolitustel osalejad;

§ Külastuskeskuse teenuste tarbijad, puhkajad, piirkonna külastajad, erihuvidega külastajad.

Koolitustel osalejad jagunevad oma eesmärkide järgi õppekeskuse ja pärandoskustega tutvujateks, õpipoisteks ja meistriteks.

Tutvustamine :

a) noored, kellel ees elukutsevalik; b) ehitushuvilised külastajad; c) ajaloohuvilised külastajad; d) käsitööhuvilised ja muusikahuvilised; e) potentsiaalsed tellijad;

Oskuste omandamine:

a) ehitusvõtted ja vahvärk konstruktsioonid, saviehitus, palkehitus, puitkatused( laastukatused, kimm-, sindel-, roo-, õlgkatused), suitsusaunad, ahjud;

32

b) käsitöö, restaureerimistööd, rahvapillide valmistamine, renoveerimine ja mängimisoskused, puunõude valmistamine, hobuseriistade valmistamine, tööriistade valmistamine, (kelgud, saanid, tünnid, vankrid, vokid, kirstud, punutised, mööbel jne); c) säästlik keskkonnakasutus – traditsiooniliste töövõtete sidumine erinevate küttelahenduste ja loodus-säästlike tehnoloogiatega

Koolitamine:

a) erinevaid pärandoskusi tundvad meistrid juhendavad oma käe all praktilisi töid materjali valikust kuni toote lõppviimistluseni; b) praktikandid ja kooliõpilased; c) teistest riikidest pärit meistrid tutvustavad oma traditsioone ja töövõtteid, mis annavad võimaluse võrrelda oma oskusi ja saada uusi teadmisi.

33

8. Keskuse mudel

8.1 Keskuse toimimine

Loodi mõisa hoonete ja kinnistu omanik on MTÜ Loodi mõisa arendus, kes jääb ka juhtima Loodi mõisa väljaarendamist õppe-ja külastuskeskuseks.

Kuna hooned on hetkel kasutuseta, siis vajab keskus tegevuse käivitamiseks olmeruume, milleks on juba tellitud ehitusprojekt ja esitatud rahastustaotlus Loodi mõisa kinnistu serval paikneva endise spordibaasi renoveerimiseks olmehooneks - külamajaks.

Hoonele on sõlmitud Paistu vallaga avaliku kasutamise leping, mille järgi on hoonest kaks ruumi külaseltsi kasutuses ja kohalikud elanikud saavad kasutada hoones saunateenuseid ja internetti, keskuses tegutsejatel aga võimalik lisaks pesu- ja puhkeruumide kasutamisele ka öömajale jääda.

Keskuse haldamine on aeganõudev tegevus ja MTÜ plaanib peale olmehoone renoveerimist luua kompleksi ühe töökoha, kõrvalhoonete järjestikuse renoveerimisega luuakse kompleksi lähimate aastate jooksul kokku 5 töökohta.

MTÜ Loodi mõisa arenduse tegevuste hulka kompleksi haldamisel kuuluvad:

1) Kompleksi hoonete renoveerimise koordineerimine ja selleks vajalike ressursside leidmine; 2) Koostööpartneritega suhtlemine (MTÜ-d, Paistu vald, ettevõtjad, turismikorraldajad, koolid jne); 3) Õppe-ja külastuskeskuses tegutsevate organisatsioonide – inkubaatori, õppekeskuse, külastuskeskuse omavahelise toimimise ja keskuse turundamise koordineerimine; 4) Keskuse jätkusuutliku tegutsemise tagamine kaasates rahvusvahelisi koostööpartnereid, finantseerimisvõimalusi fondidest koolitusprogrammidele, osalemine piirkonna turismipakettides; konkurentsis püsimiseks pidevalt kursuste täiendamine ja meistrite võrgustiku laiendamine.

34

8.2 Koostöö

MTÜ Loodi Mõisa Arendusel (LMA) seisavad kompleksis ees ressursimahukad tegevused, milleks on otstarbekas kaasata erinevaid partnereid. Üheks partneriks saab olla Paistu vald, kes kompleksi rajamisest nii piirkonna külastajate arvu tõusu, atraktiivsuse tõusu kui otseselt loodavate töökohtade arvel laekuva maksutulu kaudu kasu saab. Vald saab keskust toetada struktuurifondidest investeeringutoetuste taotlemisel kompleksi renoveerimiseks, pargi renoveerimiseks, välisvalgustuse rajamiseks ja haldamiseks jm. Vallal on võimalus keskuses hakata pakkuma koolitust valla töötutele, selles osas oleksid tõenäolisteks partneriteks ka teised lähipiirkonna omavalitsused ja töötukassa.

Õppekeskuse tegevuse käivitamiseks on MTÜ LMA sõlminud lepingud MTÜ Rahvusliku Ehituse Seltsi (RES) ja MTÜ-ga Vahvärk Konstruktsioonid (VKK), kelle liikmed hakkavad keskuses koolitusi korraldama ja läbi viima.

MTÜ RES-il on koostööleping TÜ VKA-ga õppepraktikate läbiviimiseks rahvusliku erialade üliõpilastele (igal aastal asub eriala omandama 10-15 tudengit). MTÜ VKK-l on läbirääkimised koostöölepingu osas EMÜ Maaehituse Instituudiga. Mõlema ühingu liikmed on viinud läbi mitmeid eraalgatuslikke koolitusi erinevates Eesti paikades ja omavad kogemusi ning ülevaadet pärandehituse ja puutöö alaste koolituste nõudlusest.

Kavandatav pillikoda rajatakse koostöös August Pulsti Õpistuga, kes hakkab korraldama rahvapillide valmistamise kursusi, pillivalmistamise materjalide müüki ja pillide müüki.

Toetavate teenuste väljaarendamisel kaasatakse ettevõtjaid toitlustuse- ja transporditeenuste pakkumisele, samuti sõlmitakse koostöölepingud majutusteenuste pakkujatega (OÜ Männiku Metsatalu, OÜ Kivi Turismitalu, OÜ Tamme Puhkemaja).

Loodi õppe- ja külastuskeskusel on kavas arendada rahvusvahelisi koostööprojekte teiste riikide pärandoskusi propageerivate ja arendavate asutustega, eeskätt lähinaabrite ja teiste skandinaavia riikidega.

Soomest on kontaktid loodud Hirspeck OY-ga (Soome palkehituse keskus) (ja Suomen Hirsitaito RY), samuti on MTÜ VKK ja MTÜ RES osalemas käimasolevas INTERREG IV A

35

programmi raames Turu kutsekõrgkooli poolt koordineeritavas projektis “Promoting Natural Material Know-how“ (www.pronatmat.eu).

MTÜ VKK esindajal on lähiajal kavas oskusi täiendada Norras Hjerleidi koolitus-ja käsitöökeskuses (www.hjerleid.no) puitkonstruktsioonide alal.

Pillikojal on olemas partner Lätist Pardaugava Folk Music Society [Pârdaugavas tautas mûzikas biedrîba (PTMB)], kes on tegelnud rahvamuusikaürituste ja elukestva õppe projektide korraldamisega Lätis alates 2006.aastast ja praegu viib ellu projekti "Creation of Folk Music and Craft Center in Krape" (project: 10-04-LL32-L413201-000001 by support of the European Agricultural Fund for Rural Development).

8.3 Kaudsed eesmärgid ja mõjud

Eesti maaehituses hakkavad domineerima traditsioonilises (stiilis) palk- ja saviehitised, käsitööoskustega meistrid on ise endale tööandjad, luues töökohti kõikjal Eestis, käsitöömeistrite turg laieneb ja uusi oskusi omandatakse läbi struktuurselt välja arendatud õppimisvõimaluste.

Ehituses kombineeritakse säästlikke ehitusviise tänapäevaste tehnoloogiliste võimalustega, maal arenevad välja uued oma käsitöötraditsioone kandvad piirkonnad ja kogukonnad, maapiirkondade elatustase ja elukeskkonna jätkusuutlikkus tõuseb ning väärtus külastuskeskkonnana kasvab.

Käsitöömeistrite töö ja elukutse muutub populaarseks, tasuvaks, lisandub noori tegijaid. Rahvapillide valmistajaid ja mängijaid on igas suuremas paigas ja koolis, noorte huvi rahvapillide ja –muusika vastu kasvab ja neist saavad aktiivsed osalejad, Viljandi tuntus pärandkultuurikeskusena laieneb ja tugevneb veelgi rahvusvahelisel tasandil.

Aastaks 2015 on Loodi mõisa hooned täies ulatuses renoveeritud. Mõisa kõrvalhoonetes tegutsevad erinevate meistrite töökojad:

1) Tisleritöökojad, kus valmivad aknad, uksed, mööbel; 2) Pillikoda, kus valmivad erinevad rahvapillid; 3) Palgitöökoda, kus valmivad erinevad puitkonstruktsioonid;

36

4) Käsitöökojad; 5) Katusematerjalide töökoda; 6) Restaureerimistöökoda; 7) Puuskulptuuride töökoda;

Töökodade ühiskasutuses on Palgiladu, milles vajalik materjal ning mõisa talli saeruum, milles meistrid toormaterjali ette valmistavad. Saeruumi teenuseid pakutakse ka teistele soovijatele. Avalikes töökodades saavad huvitatud tutvuda tööprotsessidega eelneval kokkuleppel meistritega. Igas töökojas on tegutsemas kaks kuni kolm vastava ala meistrit.

Mõisa peahoones asuvad õppeklassid, galerii, näidistoodangu saal, kohvik, kontoriruumid, töökojad, teabekogu, infopunkt. Keskuse poole pöörduvad igapäevaselt inimesed, kellel on vajadus erialase info ja meistrite järgi.

Ühistegevuse koordineerimiseks ja seatud eesmärkide elluviimiseks töötab kõigi meistrite heaks keskuse juht, kelle ülesanneteks on rahvusvahelise koostöö edendamine, keskuse meistrite vajaduste eest hoolitsemine, ühisturunduse teostamine, toodete müük, koolituste korraldamine, hoonete haldamine. Nimetatud tegevuste elluviimiseks töötab mõisas kuni viieliikmeline abipersonal, hooajaliselt kaasatakse abipersonali vabatahtlikke nii Eestist kui mujalt.

Mõisa korrastatud pargis on erinevate Eesti kunstnike puidust skulptuuride ja taieste väligalerii, mis on avatud kõigile huvilistele. Mõisa peahoones on avatud kohvik, mille terass piirneb mõisa sisepargiga. Keskuses toimuvad igakuiselt koolitused, mida viivad läbi keskuses töötavad meistrid ja koostööpartnerid. Keskusesse tulevad inimesed, kes soovivad ise valmistada meistri juhendamisel neile huvitavaid või vajalikke asju. Ümbruskonna noorte jaoks on avatud puutööklass, kus toimuvad iganädalased tunnid.

Loodi mõisa traditsioonilise ehituse ja puutöönduse õppe- ja külastuskeskusest on saanud üleriigilise tähtsusega keskus, kus on prioriteediks traditsioonilistel viisidel põhineva ehitustegevuse ja puutöönduse praktiseerimine ja sellega tegelevatele ettevõtjatele inkubatsioonitingimuste pakkumine.

37

9. Investeeringud

Loodi mõisakompleksi kasutuselevõtt õppe- ja külastuskeskusena toimub järk-järgult. Keskuse tegutsemise eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, vaid kohaliku pärandkultuuri säilitamine ja käsitöö väärtustamine; seetõttu on kavas kaasata nii investeeringuteks kui õppe- ja külastuskeskuse sisuliseks toimimiseks erinevate fondide ja organisatsioonide toetusi. Nagu näitavad skandinaaviamaade kogemused, määravad riigi kultuurielus toimivates struktuurides palju seadusandlus ja valitsuse prioriteedid. Kui riiklik toetus puudub või on väga marginaalne, ollakse sunnitud keskenduma kasumi teenimisele ja pärandoskuste säilitamine jääb tagaplaanile. Loodi õppekeskuses kavandatavad tegevused peaksid väärtustama külastuskeskkonda ja omama piisavalt kaudset mõju kogu Eestile, et riigi seadusandluses kultuuripärandi säilitamine suurema prioriteedi omandaks. See aga omab laiemat mõju ka lähiriikidele, kuna külastajad kaugematest maadest soovivad korraga külastada piirkonnas mitut riiki ja tutvuda nende traditsioonidega (korraga külastatakse reeglina kõiki balti riike, skandinaavia riike).

Keskuse eesmärgid ja kavandatav tihe koostöö naaberriikidega loob eeldused taotleda toetust keskuse väljaarendamiseks nii kohalikest kui rahvusvahelistest programmidest.

Hoonetesse vajalikud investeeringud:

Kuna enamus mõisa hooneid on olnud aastaid kasutuseta, siis on renoveerimistööde alustamiseks vajalik olmehoone rajamine, milleks on kavas kasutusele võtta endine spordibaasi hoone. Olmehoones on saun, riietusruumid ja puhkeruum kööginurgaga ning ülakorrusel ka paar majutusruumi. Lisaks on hoones ruumid külaseltsile, et kohalikke elanikke kaasata alguset peale keskuse tegemistesse. Olmehoone on planeeritud viia maaküttele, et tagada säästlik energiakasutus ja keskkonnasõbralikkus. Kuna see hoone asub teistest kompleksi hoonetest veidi eemal ja on vaja võimalikult kiiresti kasutusele võtta, siis on otstarbekas sellele eraldi küttesüsteem välja ehitada.

Teiste kavandatava keskuse hoonete kütmiseks on kavas renoveerida katlamajaks endine mõisa kuivati, kuhu paigaldatakse ka puidugraanulite tootmisliin, mis kasutab ära kõik tekkivad puidujäätmed. Katlamaja investeeringu hinnanguline maksumus on 70 000 eurot.

38

Mõisa kõrvalhoonetest, kuhu on kavandatud rajada ehitus- ja käsitöökojad on esmajärjekorras plaanis renoveerida suur tallihoone ja ait, mille investeeringutest peaosa moodustavad katusekonstruktsioonide ja katusekatete uuendamine ja mis ulatuvad prognoositavalt 350 000 euroni.

Nendele hoonetele on juba olemas muinsuskaitse eritingimused ja käimas on ettevalmistustööd ehitusprojektide koostamiseks. Hoonete kasutuselevõtt on kavandatud 2011-2013 aastatesse.

Mõisa peahoones on võimalus lisaks õppeklassidele ja keskuse ametiruumidele välja ehitada toitlustusruumid koostöös keskuses teenuseid pakkuma hakkavate ettevõtetega, samuti mõned töökojad tegevustele, mis vajavad kindlaid temperatuuri ja niiskustingimusi (pillide viimistlustööd, mööbli restaureerimine).

Infrastruktuuri vajalikud investeeringud: ait ja katlamaja ühendatakse kohaliku renoveerimist vajava veevõrguga, investeering umbes 6000 EUR (tallis, karjalaudas ja moonakatemajas veevärgi vajadust ei ole).

Kogu kompleksi hoonetesse ja sisustusse tehtava investeeringu maksumus tuginedes ekspertide arvamusele võib ulatuda üle 2 miljoni euro, kuid investeeringud keskusesse võetakse ette ükshaaval ja 2012.a saab läbi viia esimesed praktikatunnid.

Sisustusse vajalikud investeeringud hõlmavad alguses peamiselt seadmeid, millest suuremad on saeraam, puidutõstuk, erinevad tööpingid ja rida väiksemaid käsitööriistu puidu töötlemiseks ja pillide valmistamiseks.

Pillikojale vajalikud tööriistad pillide valmistamiseks (torupill, lõõts, kannel- höövelpaksusmasin, kombisaag, ülafrees, puurpink, nurklihvija, treipink, treipadrun, treipeitlid, puurid, õmblusmasin, lihvpink, tremostaadiga liimipott, puuvirbli lõikaja, puuvirbliaugu oherdi jm).

39

10. Sotsiaalmajanduslik mõju

Sotsiaalmajanduslik mõju piirkonda tehtavatest investeeringutest ei avaldu tavaliselt kohe vaid mingi aja pärast ega ole ka otseselt rahas ega numbrites mõõdetav.

Loodi küla arengukava (2003-2023) põhjal Loodis seltsielu praktiliselt puudus. Nagu kõikides linnalähedastes külades on elanikud orienteeritud linna pakutavatele olmeteenustele ja töökohtadele. Kogu vabariigi iseseisvusaja vältel on Loodi külast toimunud pidev elanike väljaränne töökohtade puudumise tõttu. Loodi külas elas arengukava tegemise hetkel 160 inimest. Tänaseks on nende arv kahanenud 128-le. Ka Paistu vallas tervikuna on elanike arv iga aastaga kahanenud. Eelmisel sajandil oli Loodi ka vallakeskuseks kui mõisas oli kool ja mõis oli nii kooskäimise kui spordiharrastuse kohaks. Loodi küla näeb mõisa arendustegevustes ainsat võimalust mitme sajandi vanuse küla hääbumise vältimiseks.

Traditsioonilise ehituse ja puutöönduse õppekeskus parandab piirkonna elu-ja ettevõtluskeskkonda märgatavalt. Investeeringuid alustatakse spordibaasi renoveerimisega olmehooneks ja selle tulemusena luuakse hoone perenaisele 0,5 töökohta 2012.a. keskel. Loodi mõis on ajalooliselt olnud piirkonna majanduslikuks ja sotsiaalseks keskuseks ja mõisas kavandatava arendustegevuse edukus sõltub ka kohalike elanike panusest ja koostöövalmidusest, eriti külastuskeskkonna loomise juures. Olmehoone võimaldab aktiveerida külaseltsi tegevust ja alustada mõisa kõrvalhoonetes traditsiooniliste ehitusviiside koolitusi juba 2012.aastal, lähima paari aasta jooksul on planeeritud 5 töökoha loomine(valvur, katlakütja, kojamees, transport, toitlustus). Erinevad käsitöö- alased koolitused ja kursused ärgitavad kohalikke elanikke tegelema käsitööga, looma ja valmistama kohalikel ainetel põhinevaid suveniire ja arendama käsitöönduslikku ettevõtlust.

Rahvapillide valmistamine seob piirkonda veelgi rohkem pärimuskultuuriga ja pärimusmuusika-festivali aegsed üritused pillimeistritele laienevad Loodi mõisa ning muutuvad traditsioonilisteks.

Piirkonna kultuurilooline taust ja suurtööstuse puudumine pakub võimalusi ka turismiteenuste arendamiseks.

40

Loodi mõisa kavandatav keskus ei oma positiivset sotsiaalmajanduslikku mõju ainult keskuse lähipiirkonnale, vaid populariseerides pärandoskusi ja traditsioonilist käsitööd, luues võimalusi meistritel end oma tööga elatada erinevates maapiirkondades loob tingimused töökohtade tekkimiseks ääremaadel ja maapiirkondade omapära säilitamiseks.

Rahvusvahelise koostöö arendamisel on keskusel oluline roll kõigi balti riikide ja skandinaaviamaade käsitöömeistrite pärandoskuste tutvustamisel ja säilitamisel.

Tabel 3. Keskuse mõju piirkonna majandusele

Valdkond Mõju

Hetkeolukord Piirkonna loomulik ja migratsiooni iive negatiivsed, ettevõtlusaktiivsus väike, küla piirides tegutseb 7 ettevõtjat või FIEt.

Olukorra säilimise tagajärg Valla tulupotentsiaal väheneb veel kui püsielanikud lahkuvad ja olemasolevad hooned või talukohad asustatakse suvilatena.

Kvalitatiivne mõju Keskuse tegutsemine loob eeldused ettevõtete tekkimiseks, külastajate arvu kasvuks ja turismiteenuste arenemiseks, potentsiaalsed töökohad muudavad elukeskkonna atraktiivseks.

Kvantitatiivne mõju Lähiaastatel suureneb valla tulubaas vähemalt 5 uue töökoha tulumaksu laekumise võrra ja kohalike turismiettevõtjate tulubaas suureneb vähemalt 20%.

Toetavad tegevused Kohalike elanike kaasamine keskuse tegevustesse, koolitustel osalemine, käsitöö populariseerimine ja piirkonnale ajalooliselt iseloomulike oskuste- traditsioonide elluäratamine.

41

Tabel 4. Mõju töökohtadele/tööturule

Valdkond Mõju

Hetkeolukord Hetkel on Loodi külas 65 tööealist elanikku, ametlikult registreeritud töötuid on 5 ja kokku tööealisi töötuid 10, lähima 5 aasta jooksul jõuab neist pensioniikka veel 12 inimest

Olukorra säilimise tagajärg Maksumaksjate osakaal väheneb veelgi, sest noortel on raske tööd leida ja vaba aja veetmise võimaluste puudumisel eelistavad nad linnadesse kolida.

Kvalitatiivne mõju Seni on piirkonnas olnud väga vähe töökohti ja võimalus kodu lähedal tööd leida parandab elutingimusi maapiirkonnas. Suureneb noorte motivatsioon piirkonda elama jäämiseks ja töö leidmiseks.

Kvantitatiivne mõju Loodi mõisa tekib vähemalt 5 uut töökohta ja lisandub noori ettevõtjaid.

Toetavad tegevused Valla tugi kohalikele noortele alustavatele ettevõtjatele, ühine turundus läbi keskuse inkubaatori.

42

Tabel 5. Mõju turismile piirkonnas/pikem mõju kogu Eestile

Valdkond Mõju

Hetkeolukord Loodi mõis ei ole avatud külastajatele, piirkonna turismipotentsiaal ka üksikute objektide näol on kasutamata/maapiirkondades on traditsiooniline ehitus ja käsitöö eksponeeritud peamiselt muuseumites, igapäevaelus domineerivad odavad tüüpprojektid ja masstoodang,

Olukorra säilimise tagajärg Loodi mõis laguneb ega leia kasutust tänastes oludes, piirkond külastuskeskkonnana väheatraktiivne/ traditsioonilised oskused ja kohalik puitkäsitöö sureb välja, turg sõltub täielikult imporditud masstoodangust, Eesti jääb vaid spa-ja meelelahutusturismi sihtkohaks.

Kvalitatiivne mõju Piirkonna tuntus ja populaarsus kasvab, Loodi mõisakompleks renoveeritakse täies mahus. Eesti ehitusmeistrite töö on hinnatud, traditsioonilises stiilis ehitiste osakaal on suurenenud, meistrid omandavad uusi teadmisi ja paljude kohalike meistrite toodangul ja oskustel on turgu välismaal

Kvantitatiivne mõju Külastajate arv piirkonda kasvab, mitmekesistuvad turismiteenused ja nende kvaliteet tõusab/kasvab Eestisse saabuvate pärandkultuurihuviliste hulk ja nende

43

kohaloleku aeg pikeneb, suureneb turistide huvi Eesti maapiirkondade ja kohaliku käsitöö vastu, turismiettevõtjate ja kohalike käsitöömeistrite tulud suurenevad kogu Eestis, elatustase tõuseb.

Toetavad tegevused Piirkonna külastusobjektide korrastamine ja paketipõhine turundus, ühisturundus läbi keskuse inkubaatori ja meistrite koolitused

44

11. SWOT analüüs

Tugevad küljed

§ Geograafiline asend (Eesti keskel, 12 km Viljandist ja kultuuriakadeemiast);

§ Kogemustega ja teotahteline meeskond;

§ MTÜ Loodi mõisa arendus on ise arendatavate kinnistute omanik;

§ Tööstuse puudumine, metsade ja tooraine lähedus;

§ Head ühendusteed linnadega;

§ Keskuse ainulaadsus Eestis;

§ Tugevate traditsioonidega ja kauni loodusega ajalooline Mulgimaa;

§ Loodi mõis, kus säilinud vanad maakivi –ja puitehitised.

Nõrgad küljed

§ Investeeringutevajadus;

§ Kohalike elanike vähene ettevõtlikkus;

§ Võimaluste puudumine on tekitanud pikaajalise võõrdumise puitkäsitööst.

Võimalused

§ Toetuste taotlemine Euroopa Liidu fondidest ja regionaalprogrammidest;

§ Kohalike elanike osalemine koolitustel;

§ Investorite kaasamine;

§ Mitmekülgse koostöö arendamine naaberriikidega.

Ohud

§ Raskused finantseeringute leidmisega;

45

§ Ehitustööde venimine ja keskuse tegevuse alguse edasilükkumine;

§ Huvi vähenemine traditsioonide ja käsitöö vastu, elatustase ei kasva;

§ Meistrid ei saa töö eest väärilist tasu ja hakkavad kvaliteedis järgi andma, kasutama odavaid tehismaterjale vms.

JÄRELDUSED

Peamised tugevused ja mida teha nende säilitamiseks

Peamiste tugevustena tulid esile soodne asukoht, looduslik keskkond ning Viljandi kui pärimuskultuurikeskuse ja traditsioonide kandja lähedus ja ajalooline Mulgimaa on kestvad tugevused, mis omavad keskuse arendustegevuses suurt lisaväärtust. Tugevuste säilitamiseks ja nende maksimaalseks ärakasutamiseks on oluline säilitada hea koostöö kohalike elanike ja kohaliku omavalitsusega, samuti arendada koostööd piirkonna ettevõtjate ja ühendustega. Selle tagamiseks tuleb olla oma tegevuste planeerimisel võimalikult avatud ja tagada asjasse puutuvate isikute (vastava haldusala ametnikud, kohalikud maaomanikud ja ettevõtjad) piisav ja õigeaegne informeeritus oma ettevõtmistest.

Peamised nõrkused ja tegevused nende kaotamiseks või mõjude vähendamiseks

Peamiseks nõrkuseks võib lugeda suhteliselt suurt investeeringuvajadust, kuna hooned on olnud kaua kasutuseta, kuid seda kompenseerib konkureeriva tegevuse puudus hoonete kasutuselevõtuks ja keskuse juhtgrupp koos piirkonna omavalitsuse ja ühendustega suunavad kogu energia ettevõtmisesse. Teised nõrkused - külaelanike madal aktiivsus ja ettevõtlikkus kohapeal on seotud külas töökohtade puudumise ja pidevast väljarändest tekkinud pessimismiga – olukord hakkab paranema kindlasti juba esimese investeeringuprojekti elluviimisega, kuhu on ka külaselts kaasatud. Kogukonna liitmisele ja aktiivsuse tõusule aitab kaasa piisav informeeritus kavandatavatest tegevustest ja

46

ettevõtluskeskkonna paranemisel töökohtade lisandumine piirkonda ning kogu elukeskkonna paranemine.

Peamised võimalused ja mida teha nende saavutamiseks/kasutamiseks

Võimaluseks on investeeringutoetuste taotlemine nii EL fondidest kui rahvusvahelistest programmidest, milleks saab teha koostööd omavalitsuse, kultuuriakadeemia ja loomeinkubaatoritega. Võimalustena on ära märgitud elanikkonna osalemine koolitustes, investeeringute ligitõmbamine, kohalike elanike aktiivsus ja koostöö on nii turvalisuse kui miljööväärtuse poolest väga olulised tingimused keskuse edukaks toimimiseks. Vajalik on koostöö majutuse ja toitlustuse osas ning uute investeeringute kaasamine vajaminevate teenuste väljatöötamiseks. Rahvusvahelise koostöö arendamine on kasulik kõigile osapooltele, sest sarnaste looduslike tingimuste juures on palju teineteiselt õppida ja piirkondlike traditsioonide säilitamine rikastab turismipiirkonda laiemalt.

Peamised ohud ja mida teha nende vältimiseks

Peamiste ohtudena on loetletud raskusi finantseeringute leidmisega, mille vältimiseks kaasatakse ettevõtmisse kogemustega projektijuhte ja potentsiaalseid välispartnereid. Mitmed projektid on ette valmistamisel ja esitatud ning ootavad oma otsuseid. Külaelanike jätkuv passiivsus on vähetõenäoline, sest aastaid tühjalt seisnud mõisa ellu äratamist on kohalikud elanikud kaua oodanud. Turismiettevõtjad on aru saanud, et igast riigist otsitakse eelkõige kohalikul kultuuril ja traditsioonidel rajanevaid külastusobjekte, seega huvi vähenemine võib olla ajutine ja seotud majanduslike oludega. Elatustaseme jätkuva madalseisu ja suure tööpuuduse korral on võimalik keskuses koolitusi korraldada töötutele, käia ise teistes riikides rändmeistritena töötamas ja kogemusi omandamas.

47

12.Lisad

Lisa 1. Central Baltic Interreg IV A, Lõuna-Soome – Eesti koostööprojekt 1.9.2009 – 31.8.2012

ProNatMat - Promoting Natural Material Know-how

Looduslike materjalide oskusteabe toetamine Lõuna -Soomes ja Eestis

ProNatMat on kolm aastat kestev projekt, mis edendab, laiendab ja parandab kohalike looduslike materjalide kasutamist ja sellealast oskusteavet Soomes ja Eestis ning korraldab teabe ja oskuste vahetust kahe riigi vahel. Tegevust koordineerib Turu kutsekõrgkool.

Projekti käigus leitakse kohalikust looduslikust materjalist tooraineid, arendatakse välja uusi viise nende kasutuseks ja pakutakse ökoloogilisemaid ja tervislikumaid lahendusi mujalt maailmast imporditava tooraine ja selle kasutamise asemel. Materjalide kogumine ja toodete valmistamine nende kasutajale, ostjale ja kliendile võimalikult lähedal parandab piirkonna tööhõivet ning vähendab koormust keskkonnale.

Projekt koondab ühte andmepanka juba olemasoleva teabe ning projekti käigus sündivad uued lahendused erinevate materjalide ja nende kasutuse kohta. Looduslikud materjalid on osa meie ühisest kultuuripärandist.

Projektis käigus esitletakse ja dokumenteeritakse traditsioonilisi ja kaasaegseid looduslike materjalide kasutusviise, arendatakse välja uusi innovaatilisi meetodeid ning aidatakse kaasa tootearendusele. Tegevus loob jätkuva ja aktiivse koostöövõrgustiku looduslike materjalide oskusteabe vallas Soome ja Eesti vahel.

Projekti raames korraldatakse töötubasid, kursuseid ja teisi üritusi, kus jagatakse infot ja pakutakse välja võimalusi kodanikualgatuslikuks tegevuseks heaolu ja elukeskkonna parandamisel.

48

Lisa 2. Kasutatud materjalid:

1. „Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajatest“ 2010. a , uuring, Haridus-ja Teadusministeerium.

2. Ülevaade „ Eesti ja maailma Turism“ 2010, Turismistatistika, EAS

3. Statistikaameti andmebaas www.stat.ee

4. Traditsioonilised puutöö-ja ehitusoskused Viljandimaal 2008 (Priit-Kalev Parts, Madis Rennu, Liisi Jääts, Ave Matsin, Joosep Metslang)

49