Loodi Mõisa Arengukontseptsioon 31.03-5
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
OÜ Männiku Metsatalu LOODI MÕISA TRADITSIOONILISE EHITUSE JA PUUTÖÖNDUSE ÕPPE-JA KÜLASTUSKESKUSE ARENGUKONTSEPTSIOON Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 25/03/2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 2. Mõisted .......................................................................................................................... 5 3. Eesmärgid ja prioriteedid ............................................................................................... 6 4. Probleemi analüüs ......................................................................................................... 7 4.1 Objekti valiku põhjendus ...................................................................................................................... 7 4.1.1 Traditsioonilise ehituse ja Puutöönduse õPPekeskuse vajalikkus ................................................... 7 4.1.2 Keskuse asukoha valik .................................................................................................................................. 10 4.2 Olemasolevad ressursid ..................................................................................................................... 11 4.2.1 Looduslik ressurss .......................................................................................................................................... 11 4.2.2 Füüsiline ressurss ........................................................................................................................................... 11 4.2.3 Oskused ja teadmised .................................................................................................................................. 14 4.3 Järeldused ............................................................................................................................................. 15 5. Koolitusteenuse ja külastuskeskkonna analüüs ............................................................ 17 5.1. Õppekeskuse võimalused, täiskasvanuhariduse uuring ............................................................... 17 5.2 Turismimajanduse areng, külastuskeskkonna eripärad ................................................................ 21 6. Arendatavad tegevused ............................................................................................... 28 6.1 Inkubaatoriteenused käsitöömeistritele/ettevõtjatele ................................................................ 28 6.2 Koolitused ja tutvustused ................................................................................................................... 29 6.3 Külastuskeskuse teenused, laagrid ................................................................................................... 29 6.4. Muud teenused ................................................................................................................................... 30 7. Sihtgrupid .................................................................................................................... 32 8. Keskuse mudel ............................................................................................................. 34 8.1 Keskuse toimimine ............................................................................................................................... 34 8.2 Koostöö .................................................................................................................................................. 35 8.3 Kaudsed eesmärgid ja mõjud ............................................................................................................. 36 9. Investeeringud ............................................................................................................. 38 10. Sotsiaalmajanduslik mõju ........................................................................................... 40 11. SWOT analüüs ............................................................................................................ 45 12.Lisad ............................................................................................................................ 48 2 1. Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on Loodi mõisa arenguvõimaluste analüüs traditsioonilise ehituse ja Puutöönduse õPPe-ja külastuskeskusena väljaarendamiseks ning lahenduste leidmine selle teostamiseks. Esimesed teated Loodi mõisa kohta Pärinevad 16. sajandi keskelt, mil mõis kuulus Tödwenite suguvõsale. 1599ndal aastal läks mõis Heinrich Tödwen’i õe kaudu Klot’ide kätte ning nendelt omakorda sugulussidemetega 1679. aastal Berend ja Wilhelm Bockile. Von Bockide suguvõsale jäi Loodi mõis mitmeks sajandiks kuni mõisate võõrandamiseni. Viimane omanik 1903st aastast oli Bernhard Woldemar von Bock. Tänaseks on mõis seisnud aastaid kasutuseta, mõisa Peahoones tegutses 1929-1967 kool, hiljem oli hoone mõnda aega veel Viljandi Laste SPordikooli käsutuses. Peahoone on Pärit 18. sajandi keskPaigast, 19. ja 20. sajandil on tehtud hoones mõned ümberehitused. Hoone taga asub regulaarne terrassidena laskuv barokkPark. Mõisa kõrvalhoonetes on tehtud nende kasutajate Poolt vajalikke ümberehitisi, ait ja laut olid siiani kasutusel viljahoidla ja kuivatina, säilinud on ka Puitpitsiline historitsistlik Puukuur 19. sajandi lõPust. Mõisasüdamest Poole kilomeetri jagu Viljandi Pool, maantee läheduses metsa all asub mõisaomanike von Bockide Perekonnakalmistu. Siiani ei ole Loodi mõis olnud külastajatele avatud ega ole teda kajastatud ka mõisaid tutvustavates trükistes. Mõisa lähiPiirkonna maastik ja loodus on väga atraktiivne ja vahelduslik ning mõisa avamine külastajatele omab suurt Potentsiaali Piirkonna kui külastuskeskkonna väärtustamisel. Suhteliselt linnalähedase objektina on Loodi mõisa kerge lülitada turismiPakettide koosseisu ja tuua lisaväärtust turismimajandusele. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala lõPetajatel Puudub võimalus alustada iseseisvalt erialast tööd, kuna see vajab suuri ruume, laoPlatse, kontakte jms. Nende erialased oskused on küll nõutud, aga töö nõuab Pühendumist, Pidevat enesetäiendamist ja ruumilisi võimalusi. Kultuuriakadeemial on Plaanis rajada omale Viljandisse küll Palgikoda, kuid selle sihtgruPiks on üliõPilased ja akadeemia kursuslased Praktiliste teadmiste omandamiseks Palkehitusest. 3 Loodi mõisa on kavas koondada tänapäevane Puutööliste tsunft, mille Peamiseks eesmärgiks on oma tegevuse kaudu säilitada Eestis traditsioonilised PärandPuutööoskused ja tuua loodussäästlik mõtteviis meie igapäevaellu. Mõisa loodavad töökojad, inkubaator alustavatele ettevõtjatele, koolitused ja rahvusvahelised koostööProjektid tagavad Loodis keskuse jätkusuutliku majandamise ning toovad Piirkonna turismiettevõtlusele tulu kasvava külastajate arvuga. Keskuse mõju Piirkonnale ja kogu Eestile on märkimisväärne ja mitmetasandiline, kuid tulemusteni jõudmine võtab aega. Loodi mõis on keskusele väga sobiv koht ja ajaloolisel Mulgimaal on traditsioonide hoidmiseks võimalus taas oma tugevust näidata. 4 2. Mõisted Traditsiooniline ehitus – ehitusstiil, milles kasutatakse Põlvest Põlve edasi antud teadmisi ja kogemusi. Pärandoskus – kogemuste ja oskuste summa, mis saadakse tegevuse ja arusaamade kaudu Päranduseks eelnevatelt Põlvkondadelt koos tegutsedes. Inkubaator – ettevõtete stardi- ja arenguriskide vähendamiseks loodud sooduskeskkond, mis Pakub ärialustus-, äriarendus- ja äriruumiteenuseid ning annab esmaseid individuaalkonsultatsioone. Loomeinkubaator – loometegevuse eriPärale kohandatud ettevõtlusinkubaator, mis sisaldab firmadele ja/või loojatele sobivaid, tavaliselt soodsatel tingimustel renditavaid ruume ja nn Pehmeid teenuseid (ettevõtlus- ja turundusalased konsultatsioonid, andmebaasid jne.) Kultuuriinkubaator – katus kultuuriseltsidele ning kultuuriga tegelevatele ettevõtetele, mis koonduvad eesmärgiga arendada oma tooteid, neid müüa ning Pakkuda mitmesuguseid teenuseid komPleksi külastajatele võimalusega ise Protsessis osaleda. Erinevalt äriinkubaatorist ei Pea olema tegemist ainult alustavatele ettevõtetele mõeldud Programmiga, mille lõPPedes Peavad edasi arenenud ettevõtted oma tegevust mujal jätkama (tavaliselt on inkubatsiooni Perioodi Pikkuseks 1-2 aastat), vaid kultuuriga tegelevate seltside ja ka ettevõtete ühendamine ühte komPleksi Pikemaks Perioodiks. Klaster – tegevuste või organisatsioonide „kobar“, kus toimub osapoolte vaheline sPetsialiseerumine ja koostöö; tavaliselt korraldatud mitte ainult formaalsetel (lePingud), vaid ka mitteformaalsetel, usaldusel Põhinevatel alustel. Üldjuhul Paiknevad klastrit moodustavad subjektid territoriaalselt ligistikku, mis soodustab inimeste töövälist suhtlemist, „kohalikku Patriotismi“ ja vastastikust sotsiaalset kontrolli. 5 3. Eesmärgid ja prioriteedid VISIOON: Loodi õppe-ja külastuskeskuses on parimad võimalused Eestis traditsioonilise ehituse ja puitkäsitööga tutvumiseks, tegelemiseks ja tutvustamiseks. MISSIOON: Säilitada Eesti traditsioonilised pärandpuutööoskused ja viia loodussäästlik mõtteviis meie igapäevaellu. Missiooni elluviimiseks on vajalik: § luua üleriigilise tähtsusega keskus, kus on Prioriteediks traditsioonilistel viisidel põhineva ehitustegevuse ja Puutöönduse Praktiseerimine ja sellega tegelevatele ettevõtjatele inkubatsioonitingimuste Pakkumine; § Pakkuda keskusesse koondunud ühingute ja ettevõtjate tooteid ja teenuseid külastajetele võimalusega ise Protsessis jälgida ja selles osaleda; § arendada rahvusvahelist koostööd, Pakkuda täiendõPPe või Praktika