DOCSLIB.ORG

Loodi Looduspargi Järved

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Loodi Looduspargi Järved Lisa 6 (1). LOODI LOODUSPARGI JÄRVED Pirmastu järv (Tillijärv) Pirmastu järv (Tillijärv) on 2,4 ha suurune ja kuni 16,3 m sügavune järv. Tegemist on avaliku veekoguga. Sügavaim koht on lääne-ida suunas pikliku järve lääneotsas. Järv paikneb 64,5 m kõrgusel merepinnast. Kaldad on kõrged ja võrdlemisi lagedad, neil asuvad põllud, talud ja heinamaad. Põhjakaldal kasvab sisemaal sellisel pindalal üsna haruldane kadastik (Tilli kadastik). Järve piirab 10-20 m laiune õõtsik. Põhi on pehme, kaetud süsimusta sapropeeliga. (Mäemets 1977) Pirmastu järv on väga nõrga läbivooluga. Sissevool on kraavist, väljavool loodenurgast Rõikajärve. Järves leidub palju allikaid. Vesi on väga tugevasti kihistunud. Vesi on pruunika tooniga rohekaskollane ja hästi läbipaistev (3,6 m), aluselise reaktsiooniga (pH 7,6-8,0), väga rikas mineraalainetest, kuid vaene orgaanilistest ainetest. Taimestik on keskmise liigirikkusega (19 liiki). Õõtsiku serval esineb peamiselt ahtalehine hundinui, veepinnal kollane vesikupp ja ujuv penikeel. Domineerib veesisene taimestik, kus leidub rohkesti männas-vesikuuske, vesikatku, mändvetikat ja kardheina. Taimede vartel on näha pruune järvekäsni. Fütoplankton ja zooplankton on vaesed. Kalastikust esineb roosärge, latikat, särge, ahvenat, korke, haugi ja viidikat. Varem leidus järves jõevähki. Kihistunud kalgiveeline rohketoiteline järv lubjatoiteliste joontega. Rõikajärv (Rõikjärv) Rõikajärv (Rõikjärv) asub Holstrest umbes 3 km põhja-loode pool. Järv on väljavooluga Järve pindala on 2,0 ha, sügavus 13 meetrit (sügavaim koht on järve lõunaosas). Kaldad on kõrged, põldude ja karjamaadega, küngastel kasvavad kuusetukad. Vahetult ümbritseb järve lepik. Järve kaldavööde on väga kitsas, vesi süveneb järsult. Põhja katab must sapropeel. (Mäemets 1977) Rõikajärv on nõrga läbivooluga. Sissevool on kraavi kaudu kagust Pirmastu järvest, väljavool Verilaske oja kaudu Härma jõkke. Järves on palju allikaid. Vesi on tugevasti kihistunud. Vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, väga läbipaistev (3,6 m), aluselise reaktsiooniga (pH 7,8-8,0), väga rikas mineraalainetest, aga vaene orgaanilistest ühenditest. Lisa 6 (2). Väga liigirikka taimestikuga järv (24 liiki), kuid taimed kasvavad vaid mõne meetri laiuse vööndina. Domineerib tarnaga õõtsik, milles kasvab laialehist hundinuia, soopihla ja ubalehte. Järve otstes on palju pilliroogu; järvekaislat leidub märksa vähem. Ujulehtedega taimede hulgas domineerivad kollane vesikupp, vähem on valget vesiroosi. Põhjast on leitud kõige enam vesikatku, paiguti on ka rohkesti mändvetikat, kardheina, männas-vesikuuske jt. taimi. Fütoplanktonit on vähe, zooplanktonis esineb hormikuline järve-jämekoodik, sügavamal leidub rohkesti klaasiksääsklaste vastseid. Põhjaloomadest võib näha rohkesti tigusid. Hiljuti leidus järves veel vähki. (Mäemets 1977) Kaladest leidub haugi, ahvenat, särge, roosärge, viidikat, latikat ja lutsu. Varem olnud ka korke. Kihistunud kalgiveeline rohketoiteline järv lubjatoiteliste joontega. Viisu Kõverjärv Viisu Kõverjärv asub Polli mägede sihtkaitsevööndis. Asukoht on Paistust 2,5 km kirde pool. Tegemist on 1,7 ha suuruse avaliku veekoguga. Järv on väljavooluga. Viisu Samblajärv Viisu Kõverjärve läheduses asub piiranguvööndisse jääv Viisu Samblajärv. Järv jääb Paistust 3 km kirde poole. Tegemist on 0,9 ha suurune avaliku veekoguga. Järv on väljavooluga. Ulli järv Ulli järv asub piiranguvööndis, paiknedes Polli sihtkaitsevööndist kirdes, Viisu Kõverjärve ja Viisu Samblajärve läheduses. Jääb Paistust 3 km kirde poole. Veekogu pindalaks on 0,6 ha. Tegemist on avaliku veekoguga. Järv on väljavooluga. Kõlujärv Kõlujärv asub piiranguvööndis. Jääb Paistust 3,5 km põhja poole. Pindala on 3,4 ha. Tegemist on avaliku veekoguga. Järv on väljavooluga. Lisa 6 (3). Holstre Linajärv Holstre Linajärv asub Loodi looduspargi Holstre mägede sihtkaitsevööndis. 1,7 ha suurune Linajärv paikneb 0,25 km Mustjärvest kirdes. Olemasolevail andmeil on Linajärv Viljandi maakonnas sügavaim, 16,7 m. Veekogu ei ole avalikult kasutatav. Järv on looduslikult ilus, kõrgete künklike järsult tõusvate kallastega ja kõikjal liivase kaldavöötmega. Kalda ääres on palju linaleokive. Sügavamal on põhi kaetud pruuni sapropeeliga. Holstre Linajärv on umbjärv, mis toitub suurel määral sademetest. Järve vesi on eriti tugevasti kihistunud. 1972.a. juulis oli pinna- ja põhjakiht tº vahe 20º, hüppekiht (tº langusega 9,4º) 2 ja 3 m vahel. Samas sügavuses kadus ka hapnik, seda asendas rohke väävelvesinik. Järve omapärane tuhm, kollakaspruun vesi on vähe läbipaistev (0,5 – 1,4 m). pinnakihtides on vee reaktsioon aluseline (pH 7,8), sügavamal nõrgalt nõrgalt happeline (pH 6,8); mineraalaineid on vees vähe, orgaanilisi ühendeid rohkesti. Nähtavasti leidub vees rohkesti ka biogeenseid ühendeid. Kahtlemata on Linajärve omapärase režiimi põhjustanud kunagine massiline linaleotamine, mille mõju püsib praeguseni. (Mäemets 1977) Erakordselt taimekehv järv, kus veesisene taimestik täielikult puudub. Kogu taimestik esineb väga kitsa ribana. Leiti ainult 8 liiki makrofüüte. Kaldavees domineerib tarn, suhteliselt palju on ka laialehist hundinuia, kalmust, harulist jõgitakjat ja vesikirburohtu. Siin-seal kasvab mõne laiguna alssi ja konnaosja, läänekaldal järvekaislat. Järves toimub väga tugev sinivetikate ( Microcystis ) õitsemine. Zooplanktonit on vähe, selles leidub rohkesti klaasiksääsklaste vastseid. Kaldavöötmes ujub väga palju hobukaane. Järves elab veekonn. Kaladest leidub ainult kokre, varem on olnud ka haugi. Kihistunud pehmeveeline rohketoiteline järv, rohketoiteliseks muutunud inimtegevuse mõjul. Mustjärv Mustjärv asub Loodi looduspargi piiranguvööndis, kuid paikneb Kindralimäe sihtkaitsevööndi lähedal. Holstre järvest umbes 0,5 km kirde pool asetseb 1,2 ha suurune /ei ole avalik veekogu/ ja 7,6 m sügavune Mustjärv. Väga mudase põhjaga ja kõikjalt piiratud õõtsikuga. Suhteliselt kõrgem on idakallas; selle lõunaosas on loodukaitse all olev männimetsaga kaetud Kindralimägi, kuhu olevat maetud Holstre viimane parun, kurikuulus kindral Berg. Läänekaldal on õõtsik tunduvalt laiem. Mustjärv on umbjärv, mis varem on kraavi varal ühenduses olnud Viinakoja järvega ja selle kaudu siis ka Holstre järvega. Vesi on kollakaspruun ja võrdlemisi läbipaistev (2,7 m). Lisa 6 (4). Taimestik, eriti veesisene ja ujulehtedega, oli 1966.aastal järves üsna tugevasti arenenud. Liike leidus keskmisel arvul (16). Kõige ohtramalt kavas järves kardheina, vesikarikat, kollast vesikuppu, ujuvat penikeelt, kilbukat, tarna ja soosõnajalga. Nii füto- kui ka zooplanktonit on järves keskmiselt; väga palju leidub klaasiksääsklaste vastseid, mis viitab suurele hapnikupuudusele vees. Kaladest on kokre, haugi ja särge. Kihistumata kalgiveeline segatoiteline järv, mis kaunistab maastikku. Järve režiimi aitaks parandada muda väljapumpamine. Piiratud ulatuses (umbes 0,5 m) võib Mustjärvest võtta ka vihmutusvett. Nõmme Mudajärv Nõmme Mudajärv asub Viiratsi vallas Laose Valgejärvest 0,4 km kagu pool, Mäeltküla külas. Tegemist on 2,5 ha suuruse avaliku veekoguga. Järv on väljavooluga. Omanikud on avaldanud soovi kustutada Nõmme Mudajärv avalike veekogude nimekirjast. Sinialliku järv Sinialliku järv asub Loodi looduspargi Sinialliku sihtkaitsevööndis ja tegemist on avaliku veekoguga. Viljandist 4 km edela pool asuv loode-kagu suunas piklik järv, tuntud ka Siniallika järve nime all. Järve areng algas pärast Sinialliku ürgoru vabanemist jääsulamisvete alt. Nüüd on järv tugevasti soostunud ja mudasetetega täitunud. Sinialliku järve pindala on 5,6 ha, suurim sügavus 10,7 m, keskmine sügavus ligikaudu 5,8 m. Sinialliku järve ümbritseb kagust Loodi männik, mis kasvab ka järve kaguotsa lahedal asuval Sinialliku mäel. Läbivool pole kuigi tugev. Peamiselt saab järv vett arvukatest põhjaallikatest, samuti edelakalda juures asuvat nn. Väikesest Siniallikast. Viimasest veidi lõuna pool olev Suur Siniallikas voolab Sinialliku ojasse, mis möödub järvest lääne pool. Järve vesi on rohekaskollane ja läbipaistvus on küllaltki halb (2 m). Nähtavasti on vesi tugevasti kihistunud, põhja lähedal väga külm ja hapnikuvaene. Tõenäoliselt on vesi aluselise reaktsiooniga, rikas mineraalainetest ja vaene orgaanilistest ühenditest. Taimestikku on vähevõitu, liike keskmiselt (16). Taimestikuvööndid on kitsad, tingitud järve järsust profiilist. Kaldaveetaimedest valitseb pilliroog, millele järgnevad tarn ja järvekaisel, leidub suurt tulikat ja soosõnajalga. Ujulehtedega taimedest kasvab kõige enam valget vesiroosi ja kollast vesikuppu. Veesiseses taimestikus domineerib nitella, mille esinemine on ilmselt seotud põhjaallikatega; eriti massiliselt on teda järve kagupoolses osas, aga ka loodeotsa ümbruses. Leidub harilikku vesihernest, kuuskheina, tähkjat vesikuuske, läik- ja kaelus-penikeelt jm. Veesiseseid taimi katab lubjakiht (Mäemets 1977). Lisa 6 (5). Planktonit on järves keskmisel hulgal. Vetikatest on ülekaalus kold- ja ruskvetikad, zooplanktonist aerjalalised ja keriloomad. Leidub järve-jämekoodikut, süvakihtides elutsevad klaasiksääsklaste vastsed. Kalastik on suhteliselt liigirikas. Leidub ahvenat, särge, haugi, latikat, viidikat, linaskit, lutsu ja angerjat. A. Järvekülje andmeil on Sinialliku järvest varem saadud väga suuri jõevähke; nüüd on vähid kadunud. See Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede valdkonnas asuv järv kuulub kihistunud kalgiveeliste rohketoiteliste järvede hulka. Suure maastikulise tähtsuse ja ilu tõttu on järv koos Suure Siniallika ja Sinialliku linnamäega olnud looduskaitse all juba 1964.aastast saadik (Mäemets 1977). .
Load more

Recommended publications
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • RMK Pärnu-Viljandi Külastusala Külastusobjektid Paiknevad Valdavalt Riigimetsamaal (Tabel 4)
    RMK Pärnu-Viljandi külastusala Külastuskorralduskava 2020-2029 2. tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 11 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 20 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 20 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 21 3.3. Külastusobjektide seisundi seire .................................................................. 22 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 22 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 25 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 29 6. Loodusteadlikkuse edendamine ja teabe jagamine .................................... 30 7. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • RIIGIKOGU IV Koosseis
    RIIGIKOGU IV koosseis. IX istungjärk. 208. koosolek. 12. jaanuaril 1932. Sisu: tusega neis raskeis küsimusis suudame anda maale, rahvale ja riigile seda kõige- 1. Riigikogu Esimehe avasõna. paremat, mis meilt oodetakse. 2. Surma läbi lahkunud Riigikogu liikme Ado Johanson'] mälestamine. 2. Surma läbi lahkunud Riigikogu liikme 3. Teatamine muudatusest Riigikogu koos­ Ado Johanson'i mälestamine. seisus. 4. Teatamine komisjoni antud seaduseel­ Juhataja: Austatud Riigikogu liik­ nõust. med! Istungjärgu vaheajal, 9. jaanuaril 5. Teatamine Riigikogu liikmete koosole- s. a., keskpäeva paiku oli surmajuhtumine 'kuilt puudumistest detsembrikuul 1931. meie peres: lahkus meie keskelt Riigikogu 6. Vabariigi Valitsuse vastamine arupäri­ liige Ado Johanson. (Riigikogu aus­ misele juurdelõigete andmise asjas Lal- tab lahkunu mälestust püsti­ sis, Vaiblas, Leiel, Odistes ja Kaaveres tõusmisega.) Lõikuse järele Tal­ Viljandimaal. linna keskhaiglas avastati lisaks pimesoole- 7. Sotsiaalkomisjoni esitis Rahvasteliidu haigusele veel vähjahaigus, ja kõige selle rahvusvahelise tööorganisatsiooni üld- tagajärjel lahkus ta meie keskelt ja meie konverentsi kaheteistkümnendal istung­ perest, olles kõigest 58-aastane. järgul Genfis 1929 vastuvõetud kon­ Kadunu elutööks oli põllumajanduslik ventsiooni eelnõu ja rekomendatsioo- nõuanne ja maaparandus. Mis temal oli nide teadmiseks võtmise asjas. anda sellel alal oma rahvale, seda on ta 8. Raadiosaate- või -vastuvõtuseadete loa­ andnud, olles tõsine ja tubli töömees. Meie ta ülesseadmise ja kasutamise kohta keskel seaduseandjana oli kadunu armas­ antud karistuseeskirjade muutmise sea­ tatud. Temal ei olnud võitluse iseloomu, dus — 1 lugemisel. aga nagu meie kõik seda teame, temal oli tõsise ja vaikse töömehe iseloom ja see­ suguse hingelt ilusa inimesena jätab ta meisse kõigisse hea; mälestuse. Koosoleku avab Esimees K. Einbund Lähemate leinajatena jäid maha abi­ kell 17.18 min.
    [Show full text]
  • Valimisjaoskondade Moodustamine 20. Oktoobril 2013. a Toimuvateks Kohaliku Omavalitsuse Volikogu Valimisteks
    Väljaandja: Viiratsi Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.07.2013 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 06.04.2014 Avaldamismärge: RT IV, 26.02.2013, 82 Valimisjaoskondade moodustamine 20. oktoobril 2013. a toimuvateks kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks Vastu võetud 29.01.2013 nr 5 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 10 ja § 11 lg 3 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lg 8 alusel § 1. Moodustada Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla haldusterritoriaalse korralduse muutmisega moodustuva Viljandi valla volikogu valimiste korraldamiseks 8 valimisjaoskonda järgmiselt: (1) Valimisjaoskond nr 1, asukohaga Paistu Rahvamaja, Paistu tee 14, Paistu küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Paistu küla, Aidu küla, Sultsi küla, Kassi küla, Loodi küla, Intsu küla, Hendrikumõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Paistu Rahvamaja (Paistu tee 14, Paistu küla) Valimisjaoskond nr 1 on valimisjaoskond: 1) kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda; 2) kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed vallas on rahvastikuregistrisse kantud Paistu valla täpsusega. (2) Valimisjaoskond nr 2, asukohaga Holstre Kool, Kooli tee 1, Holstre küla, Paistu vald Valimisjaoskonna piirid: Holstre küla, Viisuküla küla, Pirmastu küla, Lolu küla, Luiga küla, Mustapali küla, Pulleritsu küla, Tömbi küla, Rebase küla. Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: Holstre Kool (Kooli tee 1, Holstre küla) (3) Valimisjaoskond nr 3, asukohaga Pärsti vallamaja, Pärna tee 4, Jämejala küla, Pärsti vald Valimisjaoskonna piirid: Jämejala küla, Kookla küla, Mustivere küla, Pärsti küla, Savikoti küla, Vanamõisa küla Valimisjaoskonna hääletamisruumid asuvad: 1. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 2. eelhääletamise päeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla); 3. eelhääletamise päeval: Pärsti mõisa härrastemaja (Pärsti küla); Valimispäeval: Pärsti vallamaja (Pärna tee 4, Jämejala küla).
    [Show full text]
  • Loodi Mõisa Arengukontseptsioon 31.03-5
    OÜ Männiku Metsatalu LOODI MÕISA TRADITSIOONILISE EHITUSE JA PUUTÖÖNDUSE ÕPPE-JA KÜLASTUSKESKUSE ARENGUKONTSEPTSIOON Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 25/03/2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................... 3 2. Mõisted .......................................................................................................................... 5 3. Eesmärgid ja prioriteedid ............................................................................................... 6 4. Probleemi analüüs ......................................................................................................... 7 4.1 Objekti valiku põhjendus ...................................................................................................................... 7 4.1.1 Traditsioonilise ehituse ja Puutöönduse õPPekeskuse vajalikkus ................................................... 7 4.1.2 Keskuse asukoha valik .................................................................................................................................. 10 4.2 Olemasolevad ressursid ..................................................................................................................... 11 4.2.1 Looduslik ressurss .......................................................................................................................................... 11 4.2.2 Füüsiline ressurss ..........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • VII AASTAKÄIK. Nr. 7 (77) JUULI 193Jt. ILMUB KORD KUUS
    AUTO- JA LENNUASJANDUSE, MOOTORSPORDI JA TURISMI AJAKIRI. EESTI AUTO- JA TOURINGKLUBIDE HÄÄLEKANDJA. TOIMETUS JA TALITUS: J. ZIMMERMANN’1 TRÜKIKODA, TALLINN, LÜHIKE J ALG U. TEL. U29-2L TELLIMISE HIND: AASTAS (12 Nr.) KR. 3 .— VÄ LJAMAALE KR. 5.— ÜKSIKNUMBER 30 SENTI. VII AASTAKÄIK. Nr. 7 (77) JUULI 193Jt. ILMUB KORD KUUS. SISU. INHALT. Eesti Autoklubi 10. aastane. Automobilklub von Estonia 10 Jahre alt. Liiklemisala tegevusest. Über die Tätigkeit des Verkehrsamtes. IV. TeedepäeV. Die IV. Strassentagung. Seadusi ja määrusi. Gesetze und Verfügungen. Kogemusi teedeehituse alalt Ameerikas. Erfahrungen vom Amerikanischen Wegebau. Prantsuse Grand Prix. Grösser Preis voar Frankreich. Eesti Autoklubi teateid ja kroonika. Klubnachrichten und Chronik. eg voogab raudse järjekindlusega üle kõigist inim­ Eesti Autoklubi asutaja- ja juhatusliige hra Joh. A likest toiminguist, ruttab lakkamatult edasi oma Jeets. Kuna aga mainitud ühing taotles peamiselt rada igaviku poole, laine laine järele veereb rannale, kutsealalisi huve, tekkis ühes autoasjanduse arenguga ning sama kui vahetumalt hääbuvad ääretus Kosmo­ peatselt vajadus ka autoomanike koondise järele. Sel­ ses taevatähed, kustub ka üksikute inimeste elu aegade leks loodi 1920. a. E. Autoomanike Selts. Kuid ka seal­ rutus. Mis aga igavesti jääb, on inimeste kätetöö, gi ei pööratud kuigi palju tähelpanu autoasjanduse ül­ inimeste vaimutöö. disele arendamisele ega sportlisele küljele, teotseti roh­ Helge tähisena tulevatele põlvedele päranduseks kem vaid puhtärilisil kaalutlusil. jääb inimese aadete, püüete ja visa töö tulemusena See asjaolu andis tõuget koonduda neil autooma­ ometi midagi järele, millele ei hakka ajahammas — nikel, kes kasutasid mootorsõidukeid, oma isikliseks see on inimlik looming. tarbeks ja sportlisteks üritusteks, luua uus organisat­ Aja mõõtmatus sügavikus on kümme aastat, mis sioon välismaa autoklubide eeskujul.
    [Show full text]
  • Loodi Looduspargi Ja Viljandi Maastikukaitseala Kaitse-Eeskirjade Ja Välispiiri Kirjelduste Kinnitamine
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2006 Avaldamismärge: Loodi looduspargi ja Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine Vastu võetud 17.06.1997 nr 121 RT I 1997, 49, 799 jõustumine 02.07.1997 Muudetud järgmiste määrustega: 10. 06. 1999 nr 190 (RT I 1999, 53, 576), jõust. 20. 06. 1999 4. 04. 2000 nr 110 (RT I 2000, 30, 176), jõust. 13. 04. 2000 Kaitstavate loodusobjektide seaduse(RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Loodi looduspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Loodi looduspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud); 3) Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 4) Viljandi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2. [Kehtetu - RT I 1999, 53, 576- jõust. 20. 06. 1999] 21.Loodi looduspargi ja Viljandi maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa keskkonnateenistus. [RT I 2000, 30, 176- jõust. 13. 04. 2000] 3. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a. määrusega nr. 121 Loodi looduspargi kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Loodi looduspark (edaspidi looduspark) moodustati Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 «Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas» maakondliku tähtsusega looduspargina. Looduspark on moodustatud looduslikult Loodi looduspargi ja Viljandi maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispii... Leht 1 / 10 mitmekesise maastiku, kompensatsioonialade ja haruldaste liikide elu- ja kasvupaikade kaitseks. [ RT I 1999, 53, 576- jõust. 20. 06. 1999] 2. Looduspargi maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Loodi looduspargi välispiiri kirjeldusega. 3. Looduspargi maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: üheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
    [Show full text]
  • V Iir a T S I V a L L a Ü Ld Pla N Eerin G U Keskko N N Am Õ Ju
    V IIR A T S I V A L L A Ü L D P L A N E E R IN G U K E S K K O N N A M Õ JU S T R A T E E G IL IS E H IN D A M IS E A R U A N N E EELNÕU II Pärnu 2006 V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e EESSÕNA Viiratsi vald on omavalitsusüksus kahe maalilise Eesti järve Viljandi ja Võrtsjärve vahel. Üldplaneeringu koostamise algatas Viiratsi vallavolikogu oma otsusega 2005 a. ja koos sellega ka keskkonnamõju strateegilise hindamise. Strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne on Viiratsi valla üldplaneeringu koosseisuline dokument. Planeeringu koostas ja keskkonnamõju hindas AS Entec. Planeerimist juhtis projektijuht Valdeko Palginõmm, keskkonnamõju hindasid keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik (litsents KMH 001) ja Jüri Teder (litsents KMH 069). On oodata, et üldplaneering pakub huvi järgnevalt loetletuile: Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi Viljandimaa Keskkonnateenistus), Viljandi Maavalitsus, Viiratsi valla elanikud ja omavalitsusorganid, naabervaldade vallavalitsused, aga samuti valla äriühingud, üldsus ning paljud mittetulundusühingud. C :\D o c u m e n ts a n d S e ttin g s \v a ld e k o .E N T E C \M y D o c u m e n ts \20 0 6_ T Ö Ö D \V IIR A T S I_ 641 \V iir a ts i K M S H \A r u a n n e \A r u a n n e 2.d o c 2 V i i r a t s i v a l l a ü l d p l a n e e r i n g u k e s k k o n n a m õ j u s t r a t e e g i l i n e h i n d a m i n e SISUKORD EESSÕNA ..................................................................................................................................2
    [Show full text]
  • RMK Pärnu-Viljandi Külastusala Loodushoiuobjektid Paiknevad Valdavalt Riigimetsamaal (Tabel 3)
    RMK Pärnu-Viljandi külastusala Külastuskorralduskava 2019-2028 tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................... 2 Kasutatavad mõisted ................................................................................................. 4 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................ 5 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ....................................... 10 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud ................................................. 19 3.1. Külastajauuring ............................................................................................. 19 3.2. Külastusmahu seire ...................................................................................... 20 3.3. Loodushoiuobjektide seisundi seire ........................................................... 21 3.4. Ressursi seire .................................................................................................. 21 4. Eesmärgid ............................................................................................................ 22 5. Tsoneerimine ........................................................................................................ 26 6. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................ 27 7. Külastuskeskuste tegevus ..................................................................................
    [Show full text]
  • Keskaegne Matus Vaibla Külas Tartu
    KESKAEGNE MATUS VAIBLA KÜLAS TARTU– VILJANDI MAANTEE ÄÄRES Kristiina Johanson, arheloogiamagister, Tartu Ülikooli erakorraline teadur Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli magistrant Jana Limbo-Simovart, antropoloog, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi teadur Arvi Haak, Tartu Linnamuuseumi arheoloog Tõnno Jonuks, arheoloogiamagister, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Sissejuhatus 2005. aasta sügisel alustati Tartu–Viljandi maantee uuendustöid, mille käigus kaevati osaliselt läbi selle maantee ning Vaibla–Meleski tee ristumiskoha juures paiknev loode-kagusuunaline voor (joonis 1). Et Kolga-Jaani voorestik on arheoloogiliste muististe, eelkõige just kiviaegsete juhuleidude (vt nt Anni 1921, Johanson 2003, Kalle 2005, Saluäär 1999) ja viimasel ajal ka järjest enam leidma hakatud asulakohtade (vt Kriiska jt 2004) poolest Eesti tingimustes vaielda- matult rikkalikult esindatud, pälvis teetööliste avatud vooreprofiil juhuslikult mööda sõitnud arheoloogide tähelepanu. Edelaprofiili läbivaatamise käigus 2006. aasta 8. aprillil avastati liivaseinast inim- kolju jäänused. Seinast varisenud liiva läbi sõrmede lastes koguti sellest suuremaid ja väiksemaid luukilde, millest esialgse vaatluse tulemusena identifitseeriti inimesele kuuluvateks lülisamba lülid. Ehkki luustiku dateering ja olemus jäid ebaselgeks, otsustati koht siiski veel säilinud info päästmiseks võimalikult kiiresti läbi kaevata. Seda eelkõige seetõttu, et esiteks oli suur osa luustikust teetöödega juba hävitatud ning teiseks ähvardas voore profiil täies ulatuses maha variseda. Tänu Muinsuskaitseameti kiirele reageerimisele, teetöid korraldava Pärnu Teedevalitsuse Viljandi osakonna ning töid tege- va firma TREF vastutulelikule ja mõistvale suhtumisele, lahkelt appi tõtanud Tartu Ülikooli tudengitele ning muidu heitliku kevade soo- sivale ilmale õnnestus päästekaevamised ette võtta juba mõni päev hiljem, 12. aprillil. 86 K. Johanson, M. Lõhmus, J. Limbo-Simovart, A. Haak, T. Jonuks Joonis 1. Voor Meleski– Vaibla ja Tartu–Viljandi maantee ristumiskoha juures, sealt avas- tatud matus ning piirkonnas kogutud arheoloogilised leiud.
    [Show full text]
  • For Those Interested in Active Holidays and in Exploring the Nature
    33. Kalijärv Holiday House 39. Lätte Tourism Farm 44. Veski Guesthouse & Pub Tartu Visitors Centre Süvahavva Village Voki-Tamme village, Lasva Nursi village, Rõuge rural Veski 10, Antsla, Võru Raekoja plats 1A (Town Hall Square), rural municipality, Võru municipality, Võru County County Tar tu 26. Ilumetsa Meteorite Craters The tiny Süvahavva village, with fewer than fty County www.hot.ee/lattetalu www.euroveski.ee +372 744 2111 Rebasmäe village, www.kalijarve.ee +372 501 5834 +372 521 5290 [email protected] residents, is situated on both sides of Võhandu River. Orava rural municipality, Põlva County +372 511 6698 57°45'51''N 26°52'32''E 57°49'52''N 26°31'41''E Over thousands of years, the river has carved a deep +372 676 7532 28. Metsa-Lukatsi Holiday www.visittartu.com 57°51'19''N 27°7'55''E riverbed into the sandstone. Viia watermill was located 57°57'32''N 27°24'31''E House 40. Kaldavere Hostel 45. Witch's Country in www.visitsouthestonia.com Jõgevamaa Tourist Information Centre Ihamaru village, Kõlleste 34. Kubija Hotel & Nature Spa Korkuna village, Taheva rural Uhtjärve Primeval Valley 27. Süvahavva Nature Farm, Suur St. 3, Jõgeva here from 1900 to 1915. The old mill house has been rural municipality, Põlva Männiku 43A, Võru, Võru municipality, Valga County Uhtjärve village, Urvaste rural Süvahavva Wool Factory and Museum* +372 776 8520 renovated and converted into a village community County County www.kaldaverehostel.ee municipality, Võru County [email protected] Süvahavva village, www.puhketalud.ee centre. www.kubija.ee +372 530 30150 www.noiariik.ee www.visitjogeva.com Veriora rural municipality, Põlva County +372 5666 4398 +372 504 5745 57°38'37''N 26°19'34''E +372 5333 2253 www.syvahavva.ee 58°2'35''N 26°54'4''E Võrumaa Tourist Information Centre The white stone building houses a wool factory with the 57°48'53''N 27°0'29''E 41.
    [Show full text]