VII AASTAKÄIK. Nr. 7 (77) JUULI 193Jt. ILMUB KORD KUUS
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
AUTO- JA LENNUASJANDUSE, MOOTORSPORDI JA TURISMI AJAKIRI. EESTI AUTO- JA TOURINGKLUBIDE HÄÄLEKANDJA. TOIMETUS JA TALITUS: J. ZIMMERMANN’1 TRÜKIKODA, TALLINN, LÜHIKE J ALG U. TEL. U29-2L TELLIMISE HIND: AASTAS (12 Nr.) KR. 3 .— VÄ LJAMAALE KR. 5.— ÜKSIKNUMBER 30 SENTI. VII AASTAKÄIK. Nr. 7 (77) JUULI 193Jt. ILMUB KORD KUUS. SISU. INHALT. Eesti Autoklubi 10. aastane. Automobilklub von Estonia 10 Jahre alt. Liiklemisala tegevusest. Über die Tätigkeit des Verkehrsamtes. IV. TeedepäeV. Die IV. Strassentagung. Seadusi ja määrusi. Gesetze und Verfügungen. Kogemusi teedeehituse alalt Ameerikas. Erfahrungen vom Amerikanischen Wegebau. Prantsuse Grand Prix. Grösser Preis voar Frankreich. Eesti Autoklubi teateid ja kroonika. Klubnachrichten und Chronik. eg voogab raudse järjekindlusega üle kõigist inim Eesti Autoklubi asutaja- ja juhatusliige hra Joh. A likest toiminguist, ruttab lakkamatult edasi oma Jeets. Kuna aga mainitud ühing taotles peamiselt rada igaviku poole, laine laine järele veereb rannale, kutsealalisi huve, tekkis ühes autoasjanduse arenguga ning sama kui vahetumalt hääbuvad ääretus Kosmo peatselt vajadus ka autoomanike koondise järele. Sel ses taevatähed, kustub ka üksikute inimeste elu aegade leks loodi 1920. a. E. Autoomanike Selts. Kuid ka seal rutus. Mis aga igavesti jääb, on inimeste kätetöö, gi ei pööratud kuigi palju tähelpanu autoasjanduse ül inimeste vaimutöö. disele arendamisele ega sportlisele küljele, teotseti roh Helge tähisena tulevatele põlvedele päranduseks kem vaid puhtärilisil kaalutlusil. jääb inimese aadete, püüete ja visa töö tulemusena See asjaolu andis tõuget koonduda neil autooma ometi midagi järele, millele ei hakka ajahammas — nikel, kes kasutasid mootorsõidukeid, oma isikliseks see on inimlik looming. tarbeks ja sportlisteks üritusteks, luua uus organisat Aja mõõtmatus sügavikus on kümme aastat, mis sioon välismaa autoklubide eeskujul. tänavu möödub Eesti Autoklubi rajamisest — üsnagi Hra Joh. Jeets’i, kadunud Jüri Raadik’u ja tuntud ehk pisikene, nähtamatu täpike. Ent see määratu töö, autosportlase Jul. Johansoni ning teiste omavahelise mis tehtud mainitud aja kestel, see visa pingutus, nõupidamise tulemuseks oli, et uue puhtsportlise koon vaev ja tööind, mis klubi poolt kõigi kaastööliste ha dise, praeguse Eesti Autoklubi põhikiri registreeriti ruldasel üksmeelel rakendatud tegevusse Eesti auto 25. juulil 1924. a. asjanduse edendamiseks, on omaette ka looming, mida Esimene asutajate üldkoosolek peeti ära 22. aug. iial ei kustuta aastad. 1924 „Ühisklubi“ ruumes Pikal tänaval, kuhu oli kok Seda tööd väärikalt hinnata mõistavad ehk needki, ku tulnud 18 autosportlast. Valiti esimene juhatus, kes otseselt seotud ei ole autoasjandusega, rääkimata kus kohad jagunesid järgmiselt: esimeheks Jüri R aa nendest, kelle südamele ligidane olnud meie väike ko dik, abiesimeheks Jul. Johanson, sekretäriks Joh. Jeets, dumaa igakülgne areng ja õitseng ning tema liginda- abiks J. Zimmermann, laekuriks J. Jürgenson, tem a mine kõigi abinõudega maailmarahvaste suurele pe abiks Ed. A unin ja varahoidjaks P. Lepper. A asta rele. lõpuks oli klubi ümber koondunud juba 70 liiget. Keegi ei võiks tunnustamata jätta teeneid, mis E. Autoklubi nimele kirjutada tulevad eriti Eesti tut Raskemaks ülesandeks noorele klubile kujunes vas"' vustamise suhtes välismaailmale, loendamata jättes tavate ruumide leidmine. Esialgselt peeti koosolekuid neid kõigekülgseid hüvanguid, mis kaasas käivad rah Jahimeeste seltsi ruumes Pikal tänaval, ja sinna jäi vusvahelisele läbikäimisele ja sõprussidemeid; samuti klubi ka pikemaks ajaks peatuma. ei tohiks vist unustada keegi ka neid teeneid, mis klu Uue koondise esimeseks tähtsamaks eluavaldiseks bil on kodumaise autoasjanduse edendamisel. sai ühekilomeetri võidusõidu korraldamine Raudalu Eesti Autoklubi võib uhkusega tagasi vaadata m aanteel 7. juulil 1925. Rohke osavõtjate arv võidu käidud radadele. Kümne aasta töötulemusi lühidaseks sõidust ja rahva kasvav huvi autospordi vastu oli rõõ kokkuvõtteks põimides, vaatleme allpool klubi vaeva mustavaks tcestiseks, et klubi loomine ja tema edas rikast saamislugu ja neid üksikuid etappe, mis käia pidised üritused olid õigustatud ja hädavajalikud au tulnud visas püüdes ja hooles kuni tänaseni. toasjanduse edendamiseks ja arenguks. * Võitjatena tulid 7. juulil kohtadele: autodel — Esimeseks autoasjanduse organisatsiooniks Eestis Fr. John — I auh., C. Tamman — II auh., Aug. Ott sai 1917. a. asutatud Eesti autojuhtide ja mototehni- — III auh.; mootorrattail — Jul. van Hauten — kute ühing, millele ta sündimisel südilt kaasa aitas I auhind. 98 AUTO — SPORT — TURISM Järgneval 1926. a. võttis klubi oma esindajate 29. aug. 1926 korraldati Tallinna hjppodroomil kaudu osa Läti Autoklubi ühekiloimeetrilisest võidusõi ühekilomeetri võidüsõit, mis end majanduslikult küll dust mis toimus Riias 10. juunil. Mainitud võidusõit ära ei tasunud, aga tulemustelt kõigiti rahuldavaks kujunes saatuslikuks selle poolest, et nõudis õnnetus- jäi. Võitjateks osutusid seal: autodel — Jull Johan juhu tõttu ohvriks Läti parima autosportlase Janis son, I auh. V kat. järele; H. Vinnal, I auh. I, II ja Melders’i elu. IV kat. järele; K. Tammann, I auh. III kat. järele; Üheks tähtsamaks sammuks, mis 1926. a. klubi mootorsõidukitel: A. K iin — I auh. II kat. järele. poolt veel astuti, oli ühenduse loomine Sõjaväe Topo Paar nädalat hiljem toimus klubi esimene pika- graafia osakonnaga Eesti sõiduteede kaardi valmista maavõidusõit Tallinnast Rakverre ja tagasi 205 km miseks, mille tulemusena kolonel Bach’i poolt toodetud vahemaal. Seda võidusõitu toetasid mitmed suuremad kaart üldtunnustamist leidis ja tarvitusele võeti. ärid ja isikud ränd- ja jäädavate auhindade annetami E. A. K. juhatus 1924./25. a. istuvad (vasemalt parema le): J. Jürgenson, J. Ra- dik (f), J. Johanson. Sei savad: J. Jeets, J. Zimmer- marSn, E. A unin, P. Lepper. E. A. K. juhatus 1926. a. Istuvad (vasemalt parema le) : J. Zimmermann, K. Vellner, J. Lutsar. Seisa vad: J. Radik, J. Jeets, J. Kerman, J. Jürgenson. AUTO — SPORT — TURISM 99 sega. Eriti väärtuslikke auhindu panid välja o/li. 1928 viidi klubi energilisel algatusel läbi tollipas- „Tarmo“, Estopolmini direktor hra Czaikovsky, hrad side (Carnets de Passages) maksmapanemine, mis Joh. Freybach, K. Tammann j. t. soodustasid klubi liikmeil reisida kogu Euroopas au Tallinn—Rakvere pikamaasõidul 12. sept. 1926 tu tode eest tolli maksmata. lid auhindadele: V. Steinberg, I auh. I kat.; K. Tam Samuti oli suureks edusammuks rahvusvahelise mann, I auh. II kat.; o/ü. „Systema“ (A. Lepp), I sõidutunnistuse (Certificat internationale de route) auh. II kat.; Jul. Johanson, I auh. V kat. järele. Moo tarvitusele võtt. Üha soojenevad sõprussidemed Rah torrattad: A. Kiin, I auh. I kat. vusvahelise Autoklubide Liiduga aitasid tublisti tege Novembris 1926. a. toimunud Eesti Tankidivisjoni vust arendada ja võimaldasid ka Vabariigi valitsusele pidustusist osavõtma tulnud Läti Autoklubi külalistele igakülgseid ettepanekuid teha ja nende rahuldamist korraldati klubi poolt väärikas vastuvõtt. Klubi pre leida. Nii arenes edukalt lepingute sõlmimine välis sident hra J. Zimmermann ja spordikomisjoni esimees riikidega triptikute vahetamise asjus. 1928. a. jook hra J. Johanson valiti Läti Autoklubi auliikmeiks. sul üksi sõlmiti tervelt 14 sellist lepingut. 1927. a. kolis iklubi üle h ra H. VinnaTi lahket pak Roomas 1928. a. septem bris peetud m ootortranspor- kumist kasutades tema kontoriruumesse Tatari täna di kongressist võttis klubi oma liikme hra ins. Täks’i val, mille tõttu võimalus avanes tublisti kokkuhoidu kaudu osa, saades sellega kontakti luua ka rahvusva saavutada kulude suhtes. heliste autoasjanduse keskustega. Sama aasta töötulemusiks on veel teedeministee- Samal aastal algatati klubi ringkonnis mõte, ühi r.umi poolt väljatöötatud jõuvankrite-seaduse läbivaa seks seltsiks või koondiseks liita 3 organisatsiooni, mis. tamine ja osaline parandamine klubi juhatuse poolt, tegelevad autoasjandusega, nimelt Eesti Autoklubi, sama ka teedele hoiatusmärkide ülespanemise küsimus, Eesti Mere-Jahtklubi autosektsioon ja spordiselts mis klubi energilisel kaasaaitamisel valitsuse poolt la „Union“. Ent kahjuks ei annud sellekohased läbirää hendamist leidis. kimised tulemusi, nii jäigi kogu ilus kavatsus teosta mata. 1927. a. võttis klubi osa Lätis korraldatud autode Teiseks sama aasta luhtumiseks peab pidama seda, võidusõidust ja korraldas ka kodumaal sellase Raudalu et saatuse kiusliku tuju tõttu autoseaduse vastuvõtmine maanteel ühekilo,meetrilisel distantsil. riigikogus läbi ei läinud, vaatamata klubi liikme rkl, Aasta suurimaks saavutuseks peab pidama aga hra M ürk’i energilistele püüetele. klubi vastuvõttu Rahvusvahelise Autoklubide Liidu Helgemaks tähiseks 1928. a. saavutusis on veel liikmeks, milline sündmus aset leidis Pariisis 13. okt. 1927. Sellega avanesid Eesti autosportlastel laialda see, iet sel aastal märtsikuus hakkas ilmuma klubi hää lekandja „Auto“, mille lugejaskond on visalt, kuid jär sed läbikäimisvõimalused välismaade autoklubidega ja selteel sai võimalikuks lepinguid sõlmida mitmesuguste jekindlalt tõusu näidanud. Ajakiri ilmus kuni 1932. a. „Auto“ nime all, kuid 1932. a. ühines E. ins. ühingu autoklubidega 8 riigis. häälekandjaga ,.Tehnika Ajakiri ja Auto“ nime all. 28. aug. 1927. a. peetud pikamaa-võidusõidust 1933. a. algul võttis omale nimeks „Auto, Sport & 270 km peale võtsid esmakordselt osa ka Läti auto Turism“ olles ühtlasi ka „Eesti Turistide Ühingu“ hää sportlased, millele vastavalt Eesti Autoklubi omalt