VII AASTAKÄIK. Nr. 7 (77) JUULI 193Jt. ILMUB KORD KUUS

AUTO- JA LENNUASJANDUSE, MOOTORSPORDI JA TURISMI AJAKIRI. EESTI AUTO- JA TOURINGKLUBIDE HÄÄLEKANDJA.

TOIMETUS JA TALITUS: J. ZIMMERMANN’1 TRÜKIKODA, TALLINN, LÜHIKE J ALG U. TEL. U29-2L

TELLIMISE HIND: AASTAS (12 Nr.) KR. 3 .— VÄ LJAMAALE KR. 5.— ÜKSIKNUMBER 30 SENTI.

VII AASTAKÄIK. Nr. 7 (77) JUULI 193Jt. ILMUB KORD KUUS.

SISU. INHALT.

Eesti Autoklubi 10. aastane. Automobilklub von Estonia 10 Jahre alt. Liiklemisala tegevusest. Über die Tätigkeit des Verkehrsamtes. IV. TeedepäeV. Die IV. Strassentagung. Seadusi ja määrusi. Gesetze und Verfügungen. Kogemusi teedeehituse alalt Ameerikas. Erfahrungen vom Amerikanischen Wegebau. Prantsuse Grand Prix. Grösser Preis voar Frankreich. Eesti Autoklubi teateid ja kroonika. Klubnachrichten und Chronik.

eg voogab raudse järjekindlusega üle kõigist inim Eesti Autoklubi asutaja- ja juhatusliige hra Joh. A likest toiminguist, ruttab lakkamatult edasi oma Jeets. Kuna aga mainitud ühing taotles peamiselt rada igaviku poole, laine laine järele veereb rannale, kutsealalisi huve, tekkis ühes autoasjanduse arenguga ning sama kui vahetumalt hääbuvad ääretus Kosmo peatselt vajadus ka autoomanike koondise järele. Sel ses taevatähed, kustub ka üksikute inimeste elu aegade leks loodi 1920. a. E. Autoomanike Selts. Kuid ka seal rutus. Mis aga igavesti jääb, on inimeste kätetöö, gi ei pööratud kuigi palju tähelpanu autoasjanduse ül inimeste vaimutöö. disele arendamisele ega sportlisele küljele, teotseti roh Helge tähisena tulevatele põlvedele päranduseks kem vaid puhtärilisil kaalutlusil. jääb inimese aadete, püüete ja visa töö tulemusena See asjaolu andis tõuget koonduda neil autooma ometi midagi järele, millele ei hakka ajahammas — nikel, kes kasutasid mootorsõidukeid, oma isikliseks see on inimlik looming. tarbeks ja sportlisteks üritusteks, luua uus organisat Aja mõõtmatus sügavikus on kümme aastat, mis sioon välismaa autoklubide eeskujul. tänavu möödub Eesti Autoklubi rajamisest — üsnagi Hra Joh. Jeets’i, kadunud Jüri Raadik’u ja tuntud ehk pisikene, nähtamatu täpike. Ent see määratu töö, autosportlase Jul. Johansoni ning teiste omavahelise mis tehtud mainitud aja kestel, see visa pingutus, nõupidamise tulemuseks oli, et uue puhtsportlise koon vaev ja tööind, mis klubi poolt kõigi kaastööliste ha dise, praeguse Eesti Autoklubi põhikiri registreeriti ruldasel üksmeelel rakendatud tegevusse Eesti auto 25. juulil 1924. a. asjanduse edendamiseks, on omaette ka looming, mida Esimene asutajate üldkoosolek peeti ära 22. aug. iial ei kustuta aastad. 1924 „Ühisklubi“ ruumes Pikal tänaval, kuhu oli kok Seda tööd väärikalt hinnata mõistavad ehk needki, ku tulnud 18 autosportlast. Valiti esimene juhatus, kes otseselt seotud ei ole autoasjandusega, rääkimata kus kohad jagunesid järgmiselt: esimeheks Jüri R aa nendest, kelle südamele ligidane olnud meie väike ko dik, abiesimeheks Jul. Johanson, sekretäriks Joh. Jeets, dumaa igakülgne areng ja õitseng ning tema liginda- abiks J. Zimmermann, laekuriks J. Jürgenson, tem a mine kõigi abinõudega maailmarahvaste suurele pe abiks Ed. A unin ja varahoidjaks P. Lepper. A asta rele. lõpuks oli klubi ümber koondunud juba 70 liiget. Keegi ei võiks tunnustamata jätta teeneid, mis E. Autoklubi nimele kirjutada tulevad eriti Eesti tut Raskemaks ülesandeks noorele klubile kujunes vas"' vustamise suhtes välismaailmale, loendamata jättes tavate ruumide leidmine. Esialgselt peeti koosolekuid neid kõigekülgseid hüvanguid, mis kaasas käivad rah Jahimeeste seltsi ruumes Pikal tänaval, ja sinna jäi vusvahelisele läbikäimisele ja sõprussidemeid; samuti klubi ka pikemaks ajaks peatuma. ei tohiks vist unustada keegi ka neid teeneid, mis klu Uue koondise esimeseks tähtsamaks eluavaldiseks bil on kodumaise autoasjanduse edendamisel. sai ühekilomeetri võidusõidu korraldamine Raudalu Eesti Autoklubi võib uhkusega tagasi vaadata m aanteel 7. juulil 1925. Rohke osavõtjate arv võidu käidud radadele. Kümne aasta töötulemusi lühidaseks sõidust ja rahva kasvav huvi autospordi vastu oli rõõ kokkuvõtteks põimides, vaatleme allpool klubi vaeva mustavaks tcestiseks, et klubi loomine ja tema edas rikast saamislugu ja neid üksikuid etappe, mis käia pidised üritused olid õigustatud ja hädavajalikud au tulnud visas püüdes ja hooles kuni tänaseni. toasjanduse edendamiseks ja arenguks. * Võitjatena tulid 7. juulil kohtadele: autodel — Esimeseks autoasjanduse organisatsiooniks Eestis Fr. John — I auh., C. Tamman — II auh., Aug. Ott sai 1917. a. asutatud Eesti autojuhtide ja mototehni- — III auh.; mootorrattail — Jul. van Hauten — kute ühing, millele ta sündimisel südilt kaasa aitas I auhind. 98 AUTO — SPORT — TURISM

Järgneval 1926. a. võttis klubi oma esindajate 29. aug. 1926 korraldati Tallinna hjppodroomil kaudu osa Läti Autoklubi ühekiloimeetrilisest võidusõi ühekilomeetri võidüsõit, mis end majanduslikult küll dust mis toimus Riias 10. juunil. Mainitud võidusõit ära ei tasunud, aga tulemustelt kõigiti rahuldavaks kujunes saatuslikuks selle poolest, et nõudis õnnetus- jäi. Võitjateks osutusid seal: autodel — Jull Johan juhu tõttu ohvriks Läti parima autosportlase Janis son, I auh. V kat. järele; H. Vinnal, I auh. I, II ja Melders’i elu. IV kat. järele; K. Tammann, I auh. III kat. järele; Üheks tähtsamaks sammuks, mis 1926. a. klubi mootorsõidukitel: A. K iin — I auh. II kat. järele. poolt veel astuti, oli ühenduse loomine Sõjaväe Topo Paar nädalat hiljem toimus klubi esimene pika- graafia osakonnaga Eesti sõiduteede kaardi valmista maavõidusõit Tallinnast Rakverre ja tagasi 205 km miseks, mille tulemusena kolonel Bach’i poolt toodetud vahemaal. Seda võidusõitu toetasid mitmed suuremad kaart üldtunnustamist leidis ja tarvitusele võeti. ärid ja isikud ränd- ja jäädavate auhindade annetami

E. A. K. juhatus 1924./25. a. istuvad (vasemalt parema le): J. Jürgenson, J. Ra- dik (f), J. Johanson. Sei savad: J. Jeets, J. Zimmer- marSn, E. A unin, P. Lepper.

E. A. K. juhatus 1926. a. Istuvad (vasemalt parema le) : J. Zimmermann, K. Vellner, J. Lutsar. Seisa vad: J. Radik, J. Jeets, J. Kerman, J. Jürgenson. AUTO — SPORT — TURISM 99 sega. Eriti väärtuslikke auhindu panid välja o/li. 1928 viidi klubi energilisel algatusel läbi tollipas- „Tarmo“, Estopolmini direktor hra Czaikovsky, hrad side (Carnets de Passages) maksmapanemine, mis Joh. Freybach, K. Tammann j. t. soodustasid klubi liikmeil reisida kogu Euroopas au Tallinn—Rakvere pikamaasõidul 12. sept. 1926 tu tode eest tolli maksmata. lid auhindadele: V. Steinberg, I auh. I kat.; K. Tam Samuti oli suureks edusammuks rahvusvahelise mann, I auh. II kat.; o/ü. „Systema“ (A. Lepp), I sõidutunnistuse (Certificat internationale de route) auh. II kat.; Jul. Johanson, I auh. V kat. järele. Moo tarvitusele võtt. Üha soojenevad sõprussidemed Rah torrattad: A. Kiin, I auh. I kat. vusvahelise Autoklubide Liiduga aitasid tublisti tege Novembris 1926. a. toimunud Eesti Tankidivisjoni vust arendada ja võimaldasid ka Vabariigi valitsusele pidustusist osavõtma tulnud Läti Autoklubi külalistele igakülgseid ettepanekuid teha ja nende rahuldamist korraldati klubi poolt väärikas vastuvõtt. Klubi pre leida. Nii arenes edukalt lepingute sõlmimine välis sident hra J. Zimmermann ja spordikomisjoni esimees riikidega triptikute vahetamise asjus. 1928. a. jook hra J. Johanson valiti Läti Autoklubi auliikmeiks. sul üksi sõlmiti tervelt 14 sellist lepingut. 1927. a. kolis iklubi üle h ra H. VinnaTi lahket pak Roomas 1928. a. septem bris peetud m ootortranspor- kumist kasutades tema kontoriruumesse Tatari täna di kongressist võttis klubi oma liikme hra ins. Täks’i val, mille tõttu võimalus avanes tublisti kokkuhoidu kaudu osa, saades sellega kontakti luua ka rahvusva saavutada kulude suhtes. heliste autoasjanduse keskustega. Sama aasta töötulemusiks on veel teedeministee- Samal aastal algatati klubi ringkonnis mõte, ühi r.umi poolt väljatöötatud jõuvankrite-seaduse läbivaa seks seltsiks või koondiseks liita 3 organisatsiooni, mis. tamine ja osaline parandamine klubi juhatuse poolt, tegelevad autoasjandusega, nimelt Eesti Autoklubi, sama ka teedele hoiatusmärkide ülespanemise küsimus, Eesti Mere-Jahtklubi autosektsioon ja spordiselts mis klubi energilisel kaasaaitamisel valitsuse poolt la „Union“. Ent kahjuks ei annud sellekohased läbirää hendamist leidis. kimised tulemusi, nii jäigi kogu ilus kavatsus teosta mata. 1927. a. võttis klubi osa Lätis korraldatud autode Teiseks sama aasta luhtumiseks peab pidama seda, võidusõidust ja korraldas ka kodumaal sellase Raudalu et saatuse kiusliku tuju tõttu autoseaduse vastuvõtmine maanteel ühekilo,meetrilisel distantsil. riigikogus läbi ei läinud, vaatamata klubi liikme rkl, Aasta suurimaks saavutuseks peab pidama aga hra M ürk’i energilistele püüetele. klubi vastuvõttu Rahvusvahelise Autoklubide Liidu Helgemaks tähiseks 1928. a. saavutusis on veel liikmeks, milline sündmus aset leidis Pariisis 13. okt. 1927. Sellega avanesid Eesti autosportlastel laialda see, iet sel aastal märtsikuus hakkas ilmuma klubi hää lekandja „Auto“, mille lugejaskond on visalt, kuid jär sed läbikäimisvõimalused välismaade autoklubidega ja selteel sai võimalikuks lepinguid sõlmida mitmesuguste jekindlalt tõusu näidanud. Ajakiri ilmus kuni 1932. a. „Auto“ nime all, kuid 1932. a. ühines E. ins. ühingu autoklubidega 8 riigis. häälekandjaga ,.Tehnika Ajakiri ja Auto“ nime all. 28. aug. 1927. a. peetud pikamaa-võidusõidust 1933. a. algul võttis omale nimeks „Auto, Sport & 270 km peale võtsid esmakordselt osa ka Läti auto Turism“ olles ühtlasi ka „Eesti Turistide Ühingu“ hää sportlased, millele vastavalt Eesti Autoklubi omalt lekandjaks. poolt tegi samal aastal Lätis toimunud võidusõidu pu 1928. a. 1. mail avati klubi korraldusel Tallinnas hul vastukülaskäigul Lätti. esimene autonäitus, kuhu koondus rohkesti eksponaate, 28. aug. 1927. a. võidusõidust osavõtmist 270 km arvult 52, nende seas 11 sõidu-, 6 veoautot, mootorsõi peale tulid kohtadele ja said vastavad auhinnad Ed. dukeid, omnibusse ja mitmesuguseid muid autoala kä- Klimberg ,,Renault’il“, hra Schönberg ,,Buick’il“, H. sitavaid väljapanekuid. Wulf ,,Fiat’il“, K. Tammann ,,Aga’l“ ja Joh. Jeets Suve jooksul tehti terve rida väljasõite kodumaa „HorclTil“. kaunimatesse paikadesse, nagu näit. Pärnu, Narva-Jõe- Läbikäimine välismaade klubidega muutus eriti suhu, Pühajärvele, Munamäele, Keila-Joale jne. intensiivseks just alates 1927. a., ja sellest peale kas Sama aasta suvel, 14. juulil tabas klubi liikmes vas ka laialdane kirjavahetus ning suurenesid klubile konda raske saatuslöök: Narva — Tallinna vahelisel seaduslikus korras pealepandud kohustused, nagu au- maanteel sai autoõnnetuse tagajärjel surma klubi abi- topasside, sõidulubade, jahitunnistuste, triptikute jne. president hra H. Vinnal. väljaandmine. Seepärast sai hädavajalikuks palgata Sügisel 1928. a. Riias korraldatud võidusõidust klubi asjaajamise töödele alalist tööjõudu —• sekretäri, võttis klubi peolt osa hra Ed. Klimberg, kes saavutas kelleks olid alguses hrad A. Purin, Dollar, Drewing, seal esikoha üld- ja eriklassis. prl. Steinberg ja praegune sekretär hra V. Heine. 1929. a. eriliseks sündmuseks peab lugema seda, et 1927. a. tööst oleks nimetada veel põhikirja ja kotähend. aasta 12. okt. E esti A utoklubi 2-aastase bal- dukorra muutmist, ning klubi välismärkide: mütsi-, loteerimise järele lõpulikult vastu võeti Rahvusvahelise rinna-, automärgi ja lipp-vimpli tarvitusele võttu. Sa Autoklubide Liidu liikmeks. Mainitud 2-aastane proo muti valiti nimet. aastal klubi auliigeteks hrad Fr, viaeg antakse Liidu põhikirja kohaselt igale uuele liik Akel, K. Kornel, A. Suija ja Läti Autoklubi president mele ja klubi vastuvõtt rahvusvahelisse koondisse on R. Libeks (f) ja J. Otlans. sellega ka kaunim lehekülg meie klubi arenguteel, Rootsi K uningliku Autoklubi 25. a. juubelist 1928. kui kõrge ja väärikas hinnang meie autosportlaste pe aastal otsustati osavõtta erilise delegatsiooniga, mil rele ja Eesti Autoklubile. lise määras selleks kokkukutsutud erakorraline pea Kaunimaks sündmuseks 1929. aastal kujunes lipu koosolek, kus muuseas klubi uueks auliikmeks valiti andmine Eesti Autoklubi poolt Autotankide rügemen Rootsi Kuningliku Autoklubi president parun Rosen. dile L. aug. Lugupeetud rügüli koi. L utsari lahke vas Rootsi pidustustest võttis klubi esindajana osa Dr. tutuleku ja korralduste kaasabil läks lipu üleandmine Akel, kes andis üle koos tervitustega ka Eesti Auto ja sellega kaaskäivad pidustused ülihästi korda. Li- klubi standarti. pupeost osavõtnud 60 klubi liiget koos perekondadega 100 AUTO — SPORT — TURISM

E. A. K. juhatus 1928. a. Istuvad (vasemalt pare male) : O. Pallas, H. Vin. nai, J. Zimmermann, A. Brandmann, G. Sosaar. Seisavad: J. Kermann, Joh. Jeets, Ed. Veide mann.

E . A. K. juhatus 1929. a. Istuvad (vasemalt paremale): G. Sosaar, J. Zimmermann, E. Veideman, R. Uritam, J. Jeets. Seisavad: A. Brandmann, J. Kal- pus, F. Paulberg.

said unustamatud muljed meie parema väeosa harul meie auks peab möönma, et välismaade sportlased on dasest külalislahkusest ning ka sõbralikust ühtekuulu kõigiti rahule jäänud Eesti teeoludega, vastuvõtuga ja vusest, mis liidab rügemendi ohvitserkonda kui ka kõigi korraldustega, mida kujukalt näitas asjaolu, et meeskonda ühte kodusesse perre. järgnevail aastail Tallinnast startivate autode ja osa 1929. a. jaanuarist peale võeti Eestis tarvituselevõtjate hulk tunduvalt suurenes. Esimesest tähesõi autopassid, milliste vajaduse selgitamiseks vastavatele dust osavõtjaid oli 21 autoga 60 isikut, nende seas mit ametivõimudele klubi poolt esitati mitmed märgukir med rahvusvahelise kuulsusega suurused, nagu Ca- jad. Ka korraldati samal aastal klubi poolt teine auto racciola, Stuck-Villier j. t. Eestlasist võttis tähesõi näitus, mis väljapanekute rohkuselt tublisti ületas eel dust osa hra Aug. Zimmermann ja h ra J. Johanson mise, samuti ka külastajaskonna arvukuse suhtes. „Auburn“ autol. Monte-Carlo sõidu auhinnamõistjate komisjonist võttis osa Eesti Autoklubi auliige minis Sama aasta tegevusest oleks tähendada veel klubi te r C. R. Pusta. liikme hra Klim bergi osavõttu Nürnbergi võidusõidust, 1930. a. sõlmiti triptikute lepinguid kahe uue suu siis väljasõite, mis suve jooksul teostati Paldiski, Kei- rema autoklubiga: Soome ja Londoni Autoklubidega. la-Joale, Pärnu, Võrule ja Laulasmaale. Tähendatud klubides ulatub liikmete arv — esimeses Ka ilmus samal aastal trükist Autoklubi aastaraa 10.000-ni ja teises 100.000-ni. Soodsamate liiklemis- mat prantsuse ja saksa keeltes. tingimuste tõttu, mis loodud klubi energilise teotsemise Esmakordse uudsusena Eesti autosportlastele kui varal, tõusis välismaile sõitvate liikmete arv mitme ka teistelegi kodanikele toimus Tallinnast 1930. a. 25. kordseks. Nii anti välja 1930. a. jooksul 32 triptikut, jaanuaril start Monte-Carlo tähesõiduks. Selle kor 22 tollipassi ja 25 rahvusvahelist sõidutunnistust. raldamine kohapeal oli Rahvusvahelise Liidu poolt Kokku läksid välismaale selle aasta kestel 54 autot usaldatud täiesti ainult Eesti Autoklubi hoolde, ja 216 sõitjaga. AUTO — SPORT — TURISM 101

Soomes 7. sept. 1930. a. autovõidusõidust võtsid täiesti ja ainus Tallinnast startinu hra P. Meerovic ei külalistena osa meie klubi poolt hrad Uritam, Kermawn jõudnud õigeks ajaks Riigagi. ja Kalpus. Ka võttis klubi oma esindajate kaudu osa Kolmas autonäitus, mis korraldati 1931. a. mais, Noortemeeste Kristliku Ühingu eksamineerimiskomis- läks haruldaselt hästi korda nii väljapanekute rohku joni töödest autojuhtimise alal. selt kui ka külastajate arvult. Väljapanekute hulgas 2.—5. maini 1930 korraldati jällegi autonäitus, kus esinesid seekord peale autode ja autotarvete ka lennu Ameerika ja Euroopa autofirmad demonstreerisid uusi kid ja õhuasjanduse mitmtekesised tarbed. maid mudeleid. Samuti toimus maikuus mootorratturite-klubiliik- 31. okt. astus jõusse rahvusvaheline liiklemise mete omal algatusel koosolek, kus klubi § 4 põhjal konventsioon, millega avanesid avaramad võimalused asutati klubi juure eriline mootorratta sektsioon, mille autospordi ja turismi süvendamiseks ja arenguks. Sel liikmete arv peatsielt tõusis 30-le. lega ühelajal tegi teedeministeerium klubile austava Mitmeaastase vaheaja järele läks 1931. a. korda ettepaneku — väljatöötada sõidu- ja jahitunnistuste jälle lühimaa ja pikamaa võidusõitude korraldamine, väljaandmise kord. Mitmekordiste läbirääkimiste tu mis toimusid 16. ja 18. augustil. Pikamaa-sõidust osa lemuseks oli, et nimet. tunnistuste väljaandjaks kinni võtjaid oli 16. aug. 8 autot ja 8 mootorratast. Sõit tati Eesti Autoklubi. sündis nagu eelmistelgi aastatel, samal teel Tallinna— Tagajärjeka tulemusega esitati klubi poolt samal Rakvere vahel 270 km vahemaal. Võitjaiks osutusid: aastal ka energiline protestimärgukiri valitsusele ben I auh. B klassis — A. Zimmermann, „Auburn. siini ja piirituse segamise seaduseelnõu vastu, milline „ C klassis — J. Puhk ja Pojad, „Chevrolet“., oleks saanud valusaks hoobiks kogu autoasjandusele, D klassis — J. Jelets, „Horch“. kuna kavatsetud segu tarvitamiseks oleks tulnud vas „ E klassis — V. Reuss, ,,DKW“. tavale ümberehitusele eranditult kõigi Eesti pinnal Mootorrattail tulid esimesteks Ed. Johanson, I au liiklevate jõuvankrite mootorid. hind I kl. ja O. Reus, I auh. II klassis. Teedeministeeriumiga peetud läbirääkimised rah Võidusõit Raudalu maanteel ühekilomeetri kiiruse vusvaheliste liiklemistunnistuste väljaandmise korra le 18. aug. andis järgmisi tulemusi; autodel — I auh. suhtes lõppesid samuti edukalt, nii et teedeministee B klassis — J. Puhk ja Pojad; I auh. C kl. — J. Jeets; riumi vastava määruse kohaselt nimet. dokumentide I auh. E klassis — V. Rleuss; mootorratastel — I auh. väljaandmine usaldati Autoklubile. B klassis korviga — V. Kastra; I auh. B klassis kor Klubi poolt väljaantavate tollidokumentide tarvi vita — E. Thomson; I auh. A klassis — A. R. Naeri- tamise kergendamiseks sõlmiti kinnitusselts ,,Põhja’ga“ maa. leping, mis võimaldab raha sissemaksmise asemel võtta Auhinnad, mis mõlemate sõitude võitjaile väl vastavaid poliise kinnitusseltsilt. Ka on klubi liikmete ja jagati 21. aug. Seltskondlikus Majas, olid kaitsmi soovide kohaselt tunduvalt alandatud mainitud doku sel viimast korda ja nad anti välja jäädavaks omandu mentide hinnad. seks. Märtsil 1931. a. kutsuti klubi juures ellu ka nais- Ilusamaks vahelduseks 1931. a. suvel kujunes väl sektsioon, mille juhatus valiti järgmises koosseisus: jasõit Petserisse 12. juulil, millest koos Autoklubiga esinaiseks pr. A. Jeets, liikmeiks prouad H. Vinnal, J. võttis rohkearvuliselt osa ka Jahtklubi autosektsioon. Veidemann, M. Paulberg, A. Johanson, M. Kalpus ja Kokkuleppe kohaselt Läti Autoklubiga olid Petserisse J. Köhler. Naissektsiooni töö on olnud laialdane ja palutud külaskäigule ka Läti autoharrastajad, kellele mitmekesine, ta on töötanud ennastsalgavalt ja juha piirini vastu sõitis klubi president hra J. Zimmermann, tusel abiks olnud külaliste ikui ka oma liigete vastu- A. Siegel ja tieised. Petserisse jõuti külalistega ta võtmiste ja koosviibimiste puhul. gasi umbes keskpäevaks. Autode karavaan rivistati Arvult teine Monte-Carlo tähesõit, mis korraldati Petseri uuele spordiväljale, mis pakkus üllatusliku jaanuaris 1931, ebaõnnestus suurte lumetuiskudie tõttu pildi — tervelt 45 autot võtsid osa sellest kaunist pa

ll'. A. K. juhatus 1930/32. a. Istuvad (vasemalt parema le): G. Sosaar, J. Tanne- baum, J. Zimmermann, J. Jeets, R. Uritam. Seisa vad: J. Kalpus, J. Ker- mann. Pildil puudub E. V eidemann. 102 AUTO — SPORT — TURISM raadist. Koos külalistega siirduti Petseri ilusamasse verentsi otsuste läbiviimiseks ka Eestis peetud valit kohta, Kalevi mäele, kus päev varemalt kohale sõitnud susega mitmeid läbirääkimisi, mis osaliseltki tulemusi juhatusliige hra Joh. Jeets ühes naissektsiooni esinai annud, nii et varsti ehk loota võib nende maksmapa sega pr. Jeetsiga tulijaid vastu võttis. Ülevas tujus nemist. võeti looduse rüpes einet ning nauditi ümbruse loodus Märtsis 1932. a. korraldas klubi mootorratta-sekt- likku ilu, mille järele külastati Petseri kloostrit. Edasi sioon esmakordselt võidusõidu Pirita lumeteedel, mis läks sõit lõputu pikas autodevooris Võrru, kus klubi- kujunes kõigiti huviküllaseks ja tõmbas ka rahvahulki liikmisid ja Läti külalisi kostitasid Jahtklubi autosekt- rohkel määral kokku. Starti oli ilmunud kokku 9 moo siooni tegelased. torsõidukit ning sõita tuli Pirita—Marienburgi mägi— 15. nov. teostati juhatusliikme hra Joh. Jeetsi al Kose tee — Kose-Pirite tee — Pirita ringteel kokku 3 gatusel kombinatsioon-võidusõit liikmete vahel, millest ringi, tee tildpikkusega 9,6 km. aga osavõtjaid oli haruldaselt vähe, kõigest 3. Esi Võidusõidu tagajärgedest oleks nimetada: I auh. koha päris hra E. Neggo, kellele väärikas auhind välja A kl. — hra Elvelt, aeg 14,49.0; I auh. B kl. — hra anti. Johanson, aeg 10,15.0; I auh. C kl. — hra Iiletsky, aeg 1931. a. lõpposa tööst tuleks märkida veel klubi11,52.7. Peale selle päris erilise ,,DKW“ auhinna hra esindajate osavõttu nõupidamistest Teedeministeeriu G irard, aeg 12,00.1. mis tulevase üldliiklemise seaduse üle, mis peaksid kõr Suve jooksul teostatud paljukordseist. väljasõitu valdama praeguste liiklemiseeskirjade mõningaid puu dest oleks nimetamisväärsemaks sõit Pärnu, millest dusi ja painutama ka jalakäijaid üldkorrale. Ka on osavõtt oli haruldaselt elav ning meeleolurikas, tänu tulnud klubi esindajail paljuil korril kaitsta vastavate Pärnus asuva klubi liikme hra O. Viegandi ja tema ametvõimude ees kõigekülgseid autosõitjate huve ja energilise abikaasa poolt nähtud vaevale ja tööle. töötada innukalt kaasa rahvusvahelise liiklemise soo 25. sept. korraldati klubi mootorratta-sektsiooni dustamisel. Samuti on klubil loendamatuid kordi pro poolt teine võidusõit hipodroomil, mis jällegi pälvis testeerida tulnud eluvõõraste kavade ja seaduseelnõude suurearvulist osavõttu rahva poolt. Autospordi popu vastu, mis autoasjandusele kahju ähvardanud tuua, lariseerimise suhtes võib imetluse ja tänuga märkida näit. alkoholi segamise kava bensiiniga, liig kõrged ära seda suurt hoolt ja energiat, mis hiljuti asutatud sisseveotollid, liig valjud karistusmäärad autojuhtidele motosektsioon ülesnäidanud. Et eelnimetatud võidu jne. Kõigis neis küsimusis on parajal ajal sõna ja sõit hipodroomil oli esmakordne sellelaadiline üritus teoga vahele astutud ning nii mõneski asjas küllalda Tallinnas ja õnnestus kõigi lootuste kohaselt nii taga selt rahustaAraid tagajärgi saavutatud. järgedelt kui ka rahva elava huvi suhtes imehästi, an Sõbral! st koostööd on arendatud ka kõigi teiste ko nab lootusi, et ka tulevikus kõik sellised ettevõtted saa dumaiste organisatsioonidega, kes enam-vähem teotse vad vajalise edu osaliseks. vad autoasjanduse alal ehk sellega seoses. 1932. a. Kohtadele tulid nimet. võidusõidul järgmised moo algul kerkis esile automääruste ja autoseaduse uuen torsportlased: üldvõitjaks 5-ringilisel vahemaal, üld- damise küsimus ja kui riik hiljem autoosade sisseveo pikkusega 5500 meetrit — hra E. Tomson, aeg 4.19,5 alal pani maksma mitmesuguseid kitsendusi, tekkis — kiirus 76,3. Klassiauhinnad: I auh. I kl. — hra tungiv vajadus kõigi eelnimetatud organisatsioonide V. Hennok; I auh. II kl. — hra O. Veidemann; I auh. koondamiseks, et ühisel nõul ja jõul välja astuda au- III kl. — hra Ed. Johanson. B. grupis tulid auhinda tomobilismi huvide kaitseks. dele: I auh. II kl. — hra R. Naerimaa; I auh. III kl. Autoklubi koos Mere jahtklubi autosektsiooniga hra E. Tomson. C. grupis: I auh. I kl. hra E. Tam- korraldas selleks oma ruumes terve rea vastavaid nõu mann ja I auh. II kl. hra S. Kletsky. pidamisi, mille tööviljana oli kõigi asjahuviliste orga 1933. a. esimeseks suurimaks sündmuseks klubi nisatsioonide omavahelise lepingu koostamine. 1-5. apr. 1932. a. kirjutasid nimetatud lepingule elus tuleb lugeda jaanuaris toimunud Monte-Carlo tä- alla kuus koondist: Eesti Autoklubi, Eestimaa Meri- hesõitu. Korraldajad olid sõidu määrustikku muutnud jahtklubi autosektsioon, Eestimaa Autoomanikkude selles mõttes, et Tallinn pääsis teede ulatuse poolest Ühisus, Eestimaa Autojuhtide ja Mototehnikute Ühing, 3-dale kohale, mille tõttu eeldada võis suurimat starti- Eesti Autoliinide Pidajate Ühing ja O.-Ü. „Mootor“. jate arvu kui varemalt. Aegsasti alustatud etteval N im etatud leping-liidul või koondisel läiks korda mistustööd, millest seekord innuga osa võtsid ka Läti, ärahoida sunduslikku autokinnituse maksmapanekit, Leedu ja Poola, võimaldasid teed lumest puhtad hoida, mis Teedeministeeriumis väljatöötatud kava kohaselt eemaldades seega peatakistuse sõidu sooritamisel. seaduslikku jõusse pidi astuma. Lepinguosaliste esin Enamik startijaist olid prantslased, kes erandi daja kutsuti pärast seda õnnestunud ühisaktsiooni pea tult tulid oma autodega otse maanteid mööda, et tut aegu alati Teedeministeeriumi iganädalastest nõupida vuda läbisõidul teeoludega, kuna inglased eelistasid mistest osa võtma, ning selle tulemuseks on, et saavu laevasõitu Helsingi kaudu. Ilmunud olid ka eelmiste tati- terve rida tähtsaid paremusi Jõuvankrite seaduse aastate tähesõidu võitjaid, nende seas M. Vasselle, de elluviimiste määruste alal. Lavalette, Healey ja teised. Üldvõitjaks tuli 1933. a. Peale selle töötati välja Jõuvankrite seaduse muut Tallinnast startinud M. Vasselle, Hotchkiss autol. mise põhimõtteid kõigi lepinguosaliste esindajate arva Eestist seekord keegi sõidust osa ei võtnud. musi ja väiteid arvesse võttes, avaldati ühiselt protesti Muist sama aasta töötulemusist võiks eritella mär autoomanike piiramatu vastutuse vastu, koostati Auto gukirja Tallinna linnavalitsusele liiklemise korralda liidu põhikiri jne. jne. mise suhtes ja amortisatsiooni-seaduse eelnõu koosta Aasta alul Pariisis peetud tollikonverentsist võttis mist, mis klubi poolt kaubandus-tööstuskoja kaudu esi osa klubi esindajana Eesti konsul Pariisis hra J. Sa tati majandusministeeriumile. Veel vääriksid nimeta mul. Nimetatud konverentsil tulid harutusele ka mit mist statistika kogumine Eesti automobilismi üle, teist mesuguste soodustuste võimaldamine automobilistide kordne piirituse-bensiini segamise õnnelik vältimine, rahvusvahelise liiklemise alal, ning hiljem on selle kon nõupidamised teedeministeeriumis ja autoseaduse väi- AUTO — SPORT — TURISM 103 jatöötamine. Lepinguosaliste arv suurenes sel aastal liikud ruumid, mis naissektsiooni esinaise virgal hoolel ühe — Eesti Veoautoomanike koondise võrra. varstigi muudeti mugavaks koduks ja puhkepaigaks nii Klubi mootorratta-sektsiooni selleaastasest tege klubiliigetele kui ka külalistele. Ruumide juure kuu vusest oleks mainida Riias juulikuul peetud hipodroo- lub ka garaaž 2-le autole, võerastetoad külalistele, kiu- mi-võidusõidust osavõttu, oma sisemise elu järkjärgu bitoad, büroo asukoht jne. Majavanemaks valiti hra list korraldamist ja välise märgi tarvituselevõttu, mil Joh. Jeets, majapidamise juhatajaks on aga naissekt leks valiti valge barett sini-musta ristiga ja EAKMS siooni esinaine pr. A. Jeets. Klubiõhtuid korraldatakse märgiga. Samuti võttis sektsioon osa Eesti Motoklubi igal nädalal vähemalt kord. poolt korraldatud tähesõidust. Kahjuks ilmnes avalik Mootorratta sektsioon korraldas 3. juunil s. a. kuses ja ajakirjanduses pärast selle tähesõidu lõppu kolmandat korda hipodroomil võidusõidu 1934. a. meist igasuguseid arusaamatusi, milliseid loodetavasti tule rite nimele. Üldvõitjaks tuli hra O. Veidemann. vikus selliseil üritusil enam ei juhtu. 17. sept. toimus sektsiooni korraldusel suurem või Sektsioon võttis osa ka 10. juu nil s. a. M otoklubi dusõit Pirita—Kose ringteel riigivanema hra K. Pätsi poolt korraldatud 1 km kiirusvõistlustest, kus sektsioon isiklise patronaadi all, mida kõigiti hästi kordaläinuks omas 7 auhinda ja üldvõitjaks tuli hra V. Hennok. võib pidada. Samuti tuli üldvõitjaks hra S. K letzky Motoklubi Ka võttis klubi esindajana 5. aug. sel aastal osa poolt 24. juunil s. a. korraldatud tähesõidul. Nii on Riias toimunud Läti Autoklubi 25-a. juubelipidustusist mootorratta sektsioon 1934. a. esimesel poolel eriti või hra klubi esimees J. Zimmermann. durikas olnud mootorspordi alal.

E. A. K. juhatus 1933/34. a. Istu vad: lirad J. Jeets (sekretär) , R. TJri- tam (1 abiesimees) , Jacvn Zim merm ann (esim ees), E. Vei demann (varahoid ja abi), J. Tcmne- baum (II abiesi mees). Seisavad: J. Kalpus (kassa- hoidja), Dr. H. Hoid (abisekretär)

9.—12. sept. peeti Tallinnas Baltimaade teede- 24.—27. juunini s. a. külastasid Leedu autoklubi kongress, millest võtsid osa Eesti, Läti ja Leedu teede- liikmed arvult üle 20-ne Eesti Autoklubi. See oli esi tegelased ning ka Eesti Autoklubi oma esindajate kau mene tutvumis-retk Leedu Autoklubi poolt Eestisse. du. Kongressil võeti vastu otsus, et teid ei tule ehi Klubi liikmeae hulgast on 10 aasta kestel surma tada mitte üksnes raudtee, vaid ka automobilismi hu läbi lahkunud: vides ja avaldati soovi, et kõigis kolmes riigis liikle- 1925. a. — F. Rosenthal. misküsimused lahendataks vastavate liiklemiskomiteede 1926. a. — V. Sternberg. ellukutsumise teel. 1928. a. — H. Vinnal, K. Jürgens. 1933. a. kestel anti välja 50 rahvusvahelist auto- 1929. a. — R. Starkopf, M. Lasberg. luba, 70 rahvusvahelist juhtimisluba, 63 triptikut ja 1930. a. — M. Treiberg, J. Radik, R. Libeks. 18 Carnets de Passages. 1933. a. — G. Sosaar. 1934. a. algas klubielu Monte-Carlo sõidu tähe all. 1934. a. — P arun Zuylen de Nyevelt. 21. jaanuaril s. a. olid kohal paljud vanad tuttavad, Praeguseks klubi koosseisuks on: tegevliikmeid nagu Vasselle, krahvinna Moy, prl. Riddel ja teised. 129, auliikmeid 23, toetajaliikm eid 22, m ootorratta- Klubi esindajana startis hra Aug. Zimmermann oma sektsiooni liikmeid 40, kokku 214 liiget. „Auburn“ autol. Kaassõitjateks olid: hrad A. Pool- Praegune juhatus koosneb järgmiselt: esimees gas, Alfred Zimmermann ja N. Mets. Atheena suu J. Zimmermann, abiesimehed R. Uritam ja J. Tanne- rema punktidearvu tõttu ei saavutanud seekordsed baum; sekretär J. Jeets, sekr. abi H. Hoid; laekur J. Tallinnast startijad ainumatki kohta. Kalpus, laekuri abi Ed. Veidemann; varahoidja J. Ker- Ka sõlmiti käesoleva aasta aprillis majaomanikuga mann; büroosekretär V. Heine. Vene tän. 30. leping end. ,,Kommerts“-hotelli ruumide Eelnimetatuist on 10 aasta jooksul, s. 0. klubi asu üürimiseks Autoklubile. Nii sai klubi omale eeskuju- tamisest alates vahetpidamata juhatuse tööst osavõtnud 104 AUTO — SPORT — TURISM klubi asutajaliige hra Joh. Jeets ja hra J. Zimmer- Eesti Autoklubi on kümne töörikka aasta vältel pi mann, viimane 8 aastat järgimööda klubi esimehena. danud kokku 189 juhatuse koosolekut, 17 korralist ja Spordikomisjoni koosseisu kuuluvad: esimees H. erakorralist peakoosolekut ja 10 revisjoni-komisjoni Roman, abiesimees H. Tallmeister, sekretär A. Brutus, koosolekut. liikmed J. Lorup ja M. Kolk. Meie häälekandja „Auto, Sport & Turism“ piira Revisjonikomisjoni esimeheks on N. Niitem, liik tud ruum ei võimalda üksikasjalisemalt loetella kõiki meiks E. Maddison ja 0. Raudsep. neid mitmekülgseid üritusi, mis tähistavad kümneaas A ukohtu koosseisus on esimeheks J. Tannebaum, tase tööviljana klubiliikmete haruldaselt üksmeelset liikmeiks J. Suija, A. Tõnisson, K. Terras, A. Roman, vaeva, hoolt ja indu. 0. Bidder. Liikmeskonnale, kui ka kõigile kaastöölistele väl Daamide komitee esinaiseks on pr. A. Jeets, sekre jaspool sügavaimat tänu nende loendamatult arvukate täriks pr. J. Yeideman, sekr. abiks pr. A. Tallmeister; ja tagajärjekate saavutuste ning ennastsalgava töö laekuriks pr. M. Kalpus; varahoidjaks pr. S. Köhler. eest, ja lootust ning edu ka tuleviku radadel soovib EESTI AUTOKLUBI JUHATUS.

lljärgnevas kirjutises peatume Tallinna-Harju on kontrollitud politseinikelt ajamõõtjatega — stoppe prefektuuri liiklemisala tegevuse konspektiivse ritega ja politsei enda silmaga. Peale selle on püütud ülevaate juures. Kirjelduse juures olev andmestik on kontrollimisega n. n. „sõelaga“ ärahoida jõuvankrite kogutud prefektuuris ja on koostatud andmeil, mida juhtimist mitteoskavailt ja vastava kutseta isikuilt. politsei on kogunud liiklemisel asetleidnud õnnetuste Suurt rõhku on pandud alkoholi tarvitavate jõuvankri- ja seaduste ning määruste vastaste liiklemisjuhtumite juhtide kõrvaldamisele jõuvankrite juhtimiselt, neilt selgitamisel. ajutiselt või alaliselt juhtimisloa äravõtmisega. Politsei on erilist rõhku pannud viimaste aastate Nagu eelpool öeldud ja allolevaist andmeist näe jooksul pealinna liiklemisala korraldamisele ja aren me, on meie pealinna liiklemine suurel määral viimase damisele. Viimaste aastate tulemuste juures peatu aasta kestel paranenud; ja ta paraneks veel tunduva des, võib politsei, kui liiklemisala korraldaja ja järel- malt, kui kodanikud ise teadlikult hoiduksid liiklemis- valvaja, healmeelel konstateerida meie pealinna liikle- korralduste rikkumistest, nii jalakäijad kui ka sõidu- misõnnetuste ja liiklemismääruste rikkumise vähene kitejuhid. mist. Üksikasjalisemalt peatume Tallinna liiklemise Tähtsamad liiklemisvahendid meil kui ka mujal juures. Tallinn, kui pealinn ja rahva arvult kõige suu on mootorsõidukid, milledest esikohal on autod. 1. jaa rem meie riigi linnadest, omab kiireiseloomulisema nuaril 1934. a. oli meie riigis 3009 autot ja 896 moo liiklemise meie riigis. Tänapäevase liiklemistasemele to rra ta st. Samal ajal A. Ü hendriikes oli meist 7900 on pealinna liiklemine arenenud viimase kümne aasta korda autosid rohkem, ning naaberriikes arvult järg kestel. Selle arenemise juures on kerkinud liiklemis- m iselt: alal uued korraldused ja nõuded. Kui aasta 10—15. L ätis — autosid 3233 tk. ja m ootorrattaid — 1642 tk. eest oli pealinnas tarvitusel suuremal arvul hobusõidu- Leedus — „ 1860 „ „ — 1200 „ kid, siis tänapäev nende asemele on võetud mootorsõi Soomes — „ 10632 „ „ — 5050 ,, dukid. Umbkaudselt arvuliselt neid sõidukeid võrrel N. Venes — „ 105000 „ „ ei ole teada. des, võime ütelda: praegusaja mootorsõidukite arv on Viimaste aastate jooksul on meil pealinnas autode peaaegu sama suur, kui oli hobusõidukeid kümne aasta arv järjest kasvanud, kuna hobusõidukid vähenenud, eest ja ümberpöördult. viimased just sõiduvoorimeeste arvel. Vaatleme moo Mootorsõidukite üleminek tõi enesega kaasa kiire torsõidukite kasvu ja vähenemist allpool olevas and liiklemise, millega ühenduses kasvas ka liiklemisõnne- mestikus, mis saadud Tallinna linnavalitsusest ja Har- tuste ja liiklemismääruste rikkumiste arv. Uute liik- jumaavalitsusest sõidukite registreerimisel. Allolevaist lemiskorralduste läbiviimiseks ja liiklemisõnnetuste andmeist näeme, et jõuvankrite arv on kasvanud mit ärahoidmiseks tuli politseil kindlakäega tegutseda. Po mekordseks, kuna hobusõidukid on vähenenud, eriti litsei on kinnipidanud põhimõttest, et liiklemisel tuleb sõidu voorimehi. Nii on viimaseid jäänud kümne aasta vähem õnnetusi esile siis, 1) kui kodanikud liiklemis- kestel ainult 25%. Selle võrdlusega näeme, et pealinna korraldustega täiesti tuttavad on ja liiklemine sünnib liiklemisel on enamjagu tarvitusel mootorsõidukid, mil teadliku kava järele, ning 2) kui jõuvankri juhtide lega liiklemine on iseendast võtnud teistsuguse ilme. kvaliteet hea on. Jalakäijaid on politsei püüdnud Pealegi asjaolu, et meie riigi mootorsõidukeist 50% on teadlikult liikuma panna sellekohase linna sundmääru- tarvitusel Tallinnas. Aeg-ajaline jõuvankrite arvu se alusel seks määratud politseipostide juhatuste ja suurenemine tekitas pealinnas liiklemisel arenemis- näpunäidete järele. Politsei paneb suurt rõhku selle ajajärgu, mille kestel tuli ette rohkesti liiklemisõnne- le, et jalakäijad tarvitaksid liiklemisel ainult kõnni tusi ja määrustevastaseid sõitmisi. 1932. aastal näib teid ja käiksid teatud tänavatel paremkäe liiklemise liiklemisõnnetuste ja liikiemisseaduste ning määruste suunas. Sellejuures peab tähendama, et jalakäijate rikkumiste kulminatsiooniaeg olevat, kuna enne seda paremkäe suunas liikumine teatud tänavail on häid ja viimasel aastal on see arv vähem olnud ja viimasel tagajärgi annud. aastal isegi 30 % võrra. Mootorsõidukite liiklemisel on politsei püüdnud Järgnevas tabelis vaatleme Tallinna linna- ja Har- tõkestada kiiret ja ettevaatamata sõitmist, mis on nii jumaavalitsuses viimaste aastate kestel registreeritud öelda liiklemisõnnetuste „kurja ju u r“. Kiiret sõitmist sõidukite arvu. AUTO — SPORT — TURISM 105

Harjumaavalitsuses registreeritud: lander raskelt vigastati ja mis hiljem surmaga lõppes. 2) 16. augustil 1933. a. jäi Jaani tän. tänavalt 1930. 1931. 1932. 1933. üleminekul 62 aastat vana Marie Gusarov auto alla, kus raske jalavigastus tekkis, millele hiljem, tekkinud komplikatsioonide tagajärjel, surm järgnes. 3) 12. septem bril 1933. a. jäi S. P ärnu m aanteel maja nr. 128 kohal auto alla 60 aastat vana Anna Pääsuke ja suri kohapeal. 4) 14. oktoobril 1933. a. jäi Vaksali puiesteel sõi duauto alla joobnud olekus 46 aastat vana Mihkel Raba Allpool vaatleme viimase aasta liiklemisõnnetusi ja suri kohapeal. inimestega. Allolevast andmestikust- näeme, et mees 5) 5. novembril 1933. a. jäi N arva m aanteel m aja terahvastega on õnnetusi enam ette tulnud, kui nais nr. 63 kohal auto ette 62 aastat vana Amalie Kaarik, terahvastega. Osaline arvatav põhjus seisab selles, et kes saadud vigastuse tagajärjel suri. meesterahvad on otse ühenduses õnnetust tekitava sõi 6) 6. novembril 1933. a. jäi Kopli tänaval mootor dukiga ja ka see, et meesterahvad on vähem ettevaat trammi ette joobnud olekus 41 aastat vana Vladimir M üürsepp. Viimane tahtis astuda liikuvale trammile, likud, kui naisterahvad. Nii oli 1. aprillist 1933. a. kuni 1. aprillini 1934. a. kuid selle juures jäi trammi ette, kus sai raske vigas liiklemisel inimestega õnnetusi järgmiselt: tuse, mille tagajärjel hiljem suri. surmajuhtumeid 7, neist meesterahvastega — 5 7) 6. jaan u aril 1934. a. jäi Jaan i tänaval tänavalt „ naisterahvastega — 2 üleminekul auto ette 68 aastat vana Evald Baumann, raskeid vigastusi 27 ,, meesterahvastega — 10 kus tekkis raske vigastus, mis hiljem surmaga lõppes. „ naisterahvastega — 15 Eelolevaid surmajuhtumeid vaadeldes, näeme, et „ lastega — 2 surmasaanud on kõik, kas vanad inimesed või joobnud kergeid vigastusi 91 „ m eesterahvastega — 48 olekus sõidukite ette jäänud, mis just peamiseks põh „ naisterahvastega — 38 juseks olnud nende raskekujuliste õnnetuste esile kut „ lastega — 5 sumisel. tähtsuseta vigastusi 40 „ meesterahvastega — 27 Õnnetuste raskendavaks asjaoluks on mitmel neil „ naisterahvastega — 11 juhtudel olnud ka juhtide ülemäärase kiiruse tarvi „ lastega — 2 tamine, kusjuures normaal kiirusega need õnnetused oleksid võinud olla palju kergemakujulised või üldse K o k k u : ...... 165 juhtum it. oleksid ära jäänud. Kui üksikult vaadelda viimase aasta surmajuhtu Vaadeldes raskete vigastuste juhtumeid, näeme, et meid Tallinnas, mis ettetulnud liiklemisõnnetusil, siis siin on vigastuste tekkimise põhjusteks, nii sõiduki näeme, et kõik surmajuhtumid on ettetulnud jalakäi juhtide, kui ka jalakäijate eneste ettevaatamattus. jate eneste ettevaatamatusest ja joobnud olekust. Peab 27 rasket vigastust on juhtunud: aga tähendama, et mitmel juhul on neil kordadel ka 12 korral autojuhtide ettevaatamatusest. sõidukite juhid ülemäära kiirust tarvitanud. Lubatud 6 „ jalgratturite ettevaatamatusest. kiiruse juures oleks muidugi võinud oodata õnnetusis 6 „ jalakäijate ettevaatamatusest. kergemaid tagajärgi. 1 ,, autojuhi joobnud olekust. Nii oli viimasel aastal järgmisi surmajuhtumeid: 2 „ õnnetul juhusel. 1) 15. augustil 1933. a. astus Nunne tän. 72 aas Eelpool nägime liiklemisel tekkinud õnnetusi ini tat vana Vassili Volander kõnniteelt ettevaatamatult mestega viimase aasta kohta. Allpool peatume aga kesktänaval sõitvale autole ette, mille pealesõidul Vo samade juhtumite vaatlemiseks viimaste aastate kohta, 105 AUTO — SPORT — TURISM kus näeme, et viimasel aastal on olnud liiklemisel ini ju valmistab. All vaatleme kahe viimase aasta kestel m estega õnnetusi 20 % vähem 1932. aastast. sõidukite liiklemisõnnetusil saadud kahjusumme, selli selt, nagu kahjusaajad seda sündmuste avaldamistel Nii oli viimastel aastatel liiklemisel inimestega on üles annud.

surmajuhtumeid . . raskeid vigastusi kergeid vigastusi tähtsuseta vigastusi K okku:

1929. a. andmed on puudulikud, millest on tingitud Eelpool vaatlesime liiklemisõnnetusi ja selle taga ka 'õnnetuste väiksem arv. järgi, ilma et oleksime peatunud õnnetusi tekitavate Kui eelolevaid andmeid inimõnnetuste üle kuju põhjuste juures. Liiklemisõnnetused on tingitud mit tada graafiliselt, saame alloleva piltliku ülevaate. mest väärnähetest. Üheks suurimaks õnnetusi teki tavaks paheks on ettevaatamatus. Viimase jaotaksime omakorda kahte: sõidukite juhtide ettevaatamatus ja jalakäijate eneste ettevaatamatus. Muidugi kaaluka ma osa omab neist esimene. Sõidukitega ettevaata mata sõitude arv omab liiklemisõnnetusist suurima osa ja ettevaatamatalt sõitmisel tekkinud õnnetused nii inimestega kui ka sõidukitega on alati raskemad kõigist muist seaduse vastastest liiklemisjuhtumeist. Tallinna tänavad on kitsad võrreldes uuemal ajal ehi tatud linnade tänavatega; eriti kesklinna osas. See vastu on aga liiklemine küllaldaselt suur ja jällegi eriti kesklinnas. Tänavate kitsuse ja elava liiklemise tõttu oleks tarviline liiklemisõnnetuste ärahoidmiseks Inimestega liiklemisel tekkinud õnnetused on pea eriti ettevaatlikult sõita kesklinnas, mida aga paljud alati seotud sõidukite alla või ette jäämistega. Möö sõidukite juhid ei pea tarviliseks arvestada ja mis dunud aastal üldse oli 104 juhtumit ja neist autode tõttu tuleb neid selleks sundida politseilt. Peale kesk arvel 52 juhtumit ehk 50%. Allolevais andmeis näe linna oleks Tallinnas ettevaatamata sõitude rohkuse me, et sõidukite alla ja ette jäämiste arv on vähene tõttu nimetada Narva maantee ja Pirita tee. Neil tee nud, kuid siiski vähe. del muutub kiire sõitmine eriti hoogsaks ja kipub su Nii on sõidukite ette ja alla jäämisi inimestega veaegadel kujunema isegi moeasjaks. viimastel aastatel järgmiselt: Et eelnimetatud väärnähet kõrvaldada, selleks on paigutatud tähtsamaile tänavate ristkohtadele ja tä navaile politseipostid ja neile kohtadele, kus sõitmine eriti käest kipub äraminema, erarieetes politseipostid — ajamõõtjatega varustatud, kes igal juhul kiiret sõit jat püüavad teha kindlaks vastutusele võtmiseks. Kiirele ja ettevaatamata sõitmisele järgneb väga laialdaselt mitmesuguste sundmääruste vastane sõit mine. Kesklinna üksikuil ja mõnedel tähtsamad tä jäämiste arv mootorsõidukite arvel on tõusnud, ja ni navail on sõitmine mõnedel sõidukite liikidel keeldud melt autode arvel. teatud kella aegadel, millest paljud sõidukite juhid ei Liiklemisel suuremaid majanduslisi kahjusid teki hooli. Peale selle on üksikuil tänavail sõitmine ter tavad peamiselt autode kokkupõrked. Neid juhtumeid veni või ühes suunas keeldud, mille vastu sageli pa vaadeldes allolevas andmestikus, näeme, et ka sõidu tustatakse, eriti on tähelepanna seda veovoorimeeste kite kokkupõrked on viimasel aastal vähenenud. juures. Nii oli viimasel aastal kokkupõrkeid sõidukitega: Väga palju kokkupõrkeid tuleb esile tänavate nur kadel ja ristkohtadel. See on tingitud sellest, et sõi dukite juhid ei vähenda küllaldaselt tänavate nurka del kiirust, ega anna ka signaali, mis võimaldaks tei selt tänavalt sõitva sõiduki ilmumisel sõiduriista seis ma jätta. Igale poole politseiposte ei jätku, sellepä rast peavad sõidukite juhid neil kohtadel ise rohkem ettevaatlikumad olema. Ettevaatamata ja sundmää ruste vastase sõitmisele järgneks ilma tarvilise osku seta ja loata sõidukite juhtimine. Revideerimistel tu leb sagedasti ilmsiks, et mootorsõidukeid juhivad isi kud, kel ei ole tarvilist oskust ega kutset sõiduki juh Kokkupõrgete juhtumeil tekitatakse sõidukeile timiseks, mis igasuguse vähema liiklemise takistuse suuri ja väiksemaid vigastusi, mis aga mootorsõidu juures võib tekitada raskekujulisi õnnetusi. Selle pahe kite kalliduse tõttu sõidukite omanikele küllaldast kah- kõrvaldamiseks korraldab politsei alaliselt jõuvankri- AUTO — SPORT — TURISM 107 juhtide sõidulubade kontrolli, mis mootorsõiduki juhti Autode anmel viimase aasta arvust on järgmiselt: del alati sõitu ilmumisel kaasas olema peab. ettevaatamatuid sõitmisi — 230 juhust, sundm ääruste vast. sõitmisi — 233 „ Järgmise suure pahena võiksime nimetada, kas 1932. aastaga võrreldes oli liiklemisjuhtumeid au joobnult või alkoholi mõjul sõidukite juhtimist. Selle todega järgmiselt- asjaolu juures peatume hiljem. 1932. a. 1933. a. Üldiselt vaadelnud viimasel aastal politseilt kons e tte v a a ta m a tu id 257 230 tateeritud liiklemisjuhtumeid, näeme järgmist: vii sundm ääruse vastaseid . . 603 233 masel aastal on politsei koostanud Tallinna-Harju Eelolevaist andmeist näeme, et sundmääruste vas prefektuuri piirkonnas 1102 protokolli liiklemisjuhtu- tane sõitmine on tõmbunud väga tugevasti tagasi, mite üle. Nimetatud arv võib muutuda, kuid väga kuid ettevaatamatu sõitmine püsib endiselt kõrgel ta vähe. 1932. aastal selle vastu oli 1558 juhtum it, seega semel, millele tulevikus politseil tuleb tugevasti rõhku on viimasel aastal liiklemisõnnetusi ja seaduse vastast panna. liiklemisjuhtumeid 30% vähem 1932. aasta arvust. Vii Ülal nägime liiklemisõnnetusi, nende tagajärgi ja mase aasta arvust langeb ettevaatamata sõitmise ar tekkimise põhjusi. Allpool peatume liiklemismäärüsi vele 349 juhtumit ja 469 juhtumit sundmääruste rik rikkunud sõidukite juhtide karistuste juures. Liikle kumiste arvele. Ülejäänud on, kas õnnetud juhud, või mismääruste mittetäitjaid võib' karistada, kas adrni- jõuvankrite seaduse rikkumised. nisratiivselt politsei poolt või kohtukorras.

Pühapäeval, 17. juitnil 1931. a. Kogumine Vil 3. 1934. a. eelarve kinnitamine. jandi raekojas kell 10,00 ja sealt väljasõit marsruudil: 4. Valimised põhikirja järele. Raudna — Heimtali — Loodi — Halliste — Abja — 5. Koosolekul ülestõstetud küsimused. Paluoja — Karksi — Nuia — Morna — Loodi — Vil jandi (kell 12,30). Üldse 90 km. Kell 14: Teedepäeva avamine ja referaadid: Kell 13: T.E.U.S.’i peakoosolek Viljandi II alg 1. Viljandimaa kruusateede kordaseadmine ja kor kooli saalis (raekoja kõrval), Linna tän. 4., päevakor rashoid eriti kunstkruusaga. Dipl.-itis. J. Maa- rag a : sik. 1. Koosoleku avamine ja protokollija valimine. 2. Ettekanne viimastel aastatel Eestis ehitatud 2. Juhatuse aruanne 1933. a. tegevusest. bituumenteedei üle. Dipl.-ins. M. Raud.

Teedepäevast osavõtjad

Põltsamaal. 108 AUTO — SPORT — TURISM

3. Ettekanne viimastel aastatel Eestis teostatud genud järgmised juhatuse liikmed: insenerid M. Raud, katsete üle tsementbetoonteede alal. Dipl.-ins. H. Pema, O. Ämberg ja P. Johanson. A . Grauen. Väljalangenud juhatuse liikmete kandidaatideks Kell 15,30: Viljandi linnavalitsuse poolt vastu nimetatakse: P. Mäggi, H. Peima, M. Raud, P. Jo võtmine Raekoja saalis. hanson, M. Grasberg ja O. Ämberg. Kell 18,00; Tutvunemine Viljandi linna teedega. Koosolek soovib valida kinnise hääletamisega, kusjuures neli enam hääli saanud kandidaati saavad juhatusse, kuna teised häälteenamuse järjekorras jää vad kandidaatideks. Juhatusse valitakse hääleõigusega Seltsi liikmete poolt: ins. M. Grasberlg — 36 häälega „ M. Raud — 34 „ P. Mäggi — 31 „ ja ins. H. P erna — 26 „ Kandidaatideks jäävad: ins. 0. Amberg ja P. Jo hanson. Revisjoni komisjoni valitakse: insenerid R. A m b ros, A. Parsmann ja F. Peterson. Päevakorra p. 5 all kaalutakse järgmise Teedepäe va küsimust. Pärnu aj. maavalitsuse liikme h-ra Teedeminister 0. Sternbeck IV Teedepäeval Land’i ettepanekul otsustatakse järgmist Teedepäeva Viljcvndi-Loodi maanteel. pidada Pärnus, juunikuu esimesel poolel. Teiseks võeti kõne alla esindajate saatmist Mün Märkus: Linna II algkooli saalis on maavalit chenis käesoleva aasta sügisel ärapeetavale üleilmli suste poolt välja pandud tee ehituse ja kor sele teedekongressile. Pooldades võimaluse puhul rashoiu materjalid ühes diagrammidega ja ta esindajate saatmist sellele kongressile, jäeti küsimuse belitega. lõplik otsustamine juhatusele. Esm aspäeval, 18. juunil 1981. Kell 8,30: Välja Peakoosolek lõppeb kell 14. sõit Viljandist marsruudil: Viljandi — Loodi — Paistu Peakoosolekule järgnes kell 14,15 samus ruumes ■— Holstre — Viiratsi — Oiu — Jõesuu — Vaibla — Teedepäeva koosolek. Põltsam aa. Kokku 103 km. Koosoleku juhataja tervitab kokkutulnuid teedete- Kell 12—14: Eine Põltsamaa linnavalitsuse poolt gelasi, põhjendades kokkutulekut ning tänab Viljandi ja tutvunemine Põltsamaa teedega. linnavalitsust lahke loa eest Viljandis Teedepäeva kor Kell 14: Ringsõidu jätkamine: Põltsamaa — Ima raldada. vere — Võhma — Olustvere mõis. Pikkus 48 km. Päevakord võetakse vastu muutmatult, eelpooltä- Kell 16: Vastuvõtt Viljandis Viljandi aj. maava hendatud kujul, kuna sõidumarsruudis tehti maavalit litsuse poolt ja Teedepäeva lõppkoosolek. suse esitaja ettepanekul vähemaid muudatusi. Lõpp Teedepäevast osavõtjaid on registreerunud 70 koosolek otsustati ära pidada Olustvere asemel Vil isikut. jandis. Vastavalt Teedepäeva kavale toimus pühapäeval, Koosolekule ilmus h-ra teedeminister O. Sternbeck, 17. juunil s. a. kell 10 kuni 13-ni ringsõit kavas ette keda koosolijate nimel tervitab koosoleku juhataja. nähtud marsruudi järele. Samal päeval kell 13.20 avas T.E.U.SJi esimees h-ra K. Jürgenson Viljandi II algkooli saalis T.E.U. S.’i peakoosoleku, tervitades kokkutulnuid. Juhatuse poolt ettepandud peakoosoleku päeva kord võetakse muutmatult vastu. Protokollijaiks valitakse T.E.S.U.ü liikmed ins. V. Vöölmann ja ins. R. Ambros. Päevakorra p. 2-se all annab T.E.U.S.’i esimees ins. K. Jürgenson ülevaate möödunud aasta tegevusest, Seltsi möödunud aasta koosseisust, sisemisest tööjao tusest ja sektsioonide tegevusest (vaata aruanded sekt sioonide tegevusest). Kassa aruande kannab ette T.E.U.S/i laekur ins. M. Raud, milline ühes revisjoni komisjoni märkusega võetakse vastu ühel häälel. Päevakorra p. 3-nda all teeb laekur ettepaneku määrata kindlaks enne eelarve vastuvõtmist isikliku liikmemaksu suuruse eelolevaks aastaks Kr. 3.— peale, Teedepäeval Põltsamaal (vasemalt paremale) .• Virma, kuna muud liikmemaksu normid peale valdade jäävad endisteks. Valdade liikmemaksuks seatakse tilesse Kopvillem, Raud, Zimmermalnn. Kr. 5.— aastas. Ettepanek kiidetakse koosoleku poolt heaks. Järgnevalt kannab laekur ette 1934. a. seltsi Asudes Teedepäeva päevakorra juurde, antakse 'eelarve tasakaalus Kr. 980.—, milline kinnitatakse sõna referentidele, kes refereerivad kavas ettenähtud ühel häälel. järjekorras ja teemidel. Päevakorra p. 4 all teeb esimees teatavaks, et põ Teedepäeva koosolek lõppes kell 15,40, millele hikirja § 9 põhjal on juhatusest liisu läbi välja lan järgnes Viljandi linnavalitsuse poolt antud eine ja AUTO — SPORT — TURISM 109

selle järele tutvunemine Viljandi linna teede ja linna des, kui tööd teostatakse tehniliselt õieti ja kui nad on ümbrusega. majanduslikult odawamad või üheväärsed teiste per 18. juunil s. a. sõideti üle Oiu—Rannu-Jõesuhumanentsete teekatetega. ja sealt edasi kavas ettenähtud marsruudil Põltsamaa 2. Kõik tsementteede ehitamise tööd tuleks koon le, kus linna kooli ruum es avas Seltsi esimees kl. 11.10 dada üleriikliselt ühe organisatsiooyii kätte, kes aren Teedepäeva kavas ettenähtud läbirääkimisi ettekantud daks tsementteede ehitusviise ja kannaks ka vasUitust referaatide üle. töö kvaliteedi eest. Ins. M aasik’u poolt ettekantud referaadi teesid 3. Uurida võimalusi teede ehitamiseks bituminee- võetakse vastu järgmiselt: ritud tsemendist kui ka bitumendatud betoonist. 1. Piirkondades, kus looduslik kruus puudub, või kus leidub aimtilt vähesel määral halvemat sorti kruu sa, on otstarbekohane ja m ajanduslikult ImsidUcumi kruusateede kordaseadmiseks tarvitada raudkividest valmistatud kunstkruusa. Viimasega on võimalik lü hema aja jooksul halbadele teeosadele luua kindel alus põhi ja ilmastiku oludele küllalt vastupidav kate. 2. Tuleb tähelepanu juhtida kunstkruusa valmis tamisele endiste mõisate kiviho&nete müüridest. Sel teel saadakse kohapeal kõige odavam kruus ja kõrval datakse lühema aja jooksul inetud müüride jäänused. 3. Piirkondades, kus raudkive harva ja kus tee- kattekruusa tarvidus vähem, tuleb kunstkruusa val mistamisel kasutada kergemaid purustajaid, kii see osutub kalkulatsioonide põhjal odavamaks käsitsi val- m istatust. U- Kunstkruusa võib valmistada talvel kuj ka su vel ühesuguste hindadega. Talvine töö aitab vähen dada tööpuudust ja kuulub produktiivsemate avalik Rannu-Jõesuu sild. kude tööde hulka. Ins. M. Raud’i poolt ettekantud referaadi põhjal Järgnevate üldläbirääkimiste all soovitati teede võetakse vastu põhimõtteliselt järgmist: Seni tehtud katsed pealispinna bitumnendamise, ehituse küsimuste uurimise edustamiseks nimetada iga sektsioonile teadusline sekretär. Selle küsimuse lõp killustiktee sisebituumendamise ja bituumen-betoon te'e- lik lahendamine anti juhatusele. Edasi soovitati sekt katte juures näitavad, et võib edukalt tarvitada eesti bituumeni, kui teed ehitatakse heal alusel, tehtakse tööd sioonidel teede ülevaatust teostada mitte ainult nende õigel ajal, valitakse teekoormatusele vastav teetüüp, ka kordaseatud, vaid ka parandust vajavas seisukorras, eriti varakevadel. sutatakse agregaadina korralikku kivimaterjali ja bi tuumeni õige sulamistäpiga ning töö teostamine on Teedepäev lõppes Viljandis vastuvõtuga Viljandi nõuete kohane ja korrashoid hoolas. ajut. maavalitsuse poolt, kus peale teiste võttis sõna Ins. A. Grauen’i poolt ettekantud referaadi teesid h-ra teedeminister, avaldades head meelt Teedepäeval võetakse vastu järgmiselt: tehtud tõsise töö üle ning avaldas lootust, et vastu 1. Toetudes senistele kogemustele teepealiskattedvõetud otsused annaksid positiivseid tulemusi praktili tsementbetoonist on teatud eeldusil kohased meie olu ses elus.

JÕUVANKRITE SEADUSE TÄIENDAMISE toga või autobusega vabaveo teostamisel liiklemise ja SEADUS. vabaveosse puutuvate määruste rikkumise eest, siis A ntud Riigivanema poolt dekreedina 20. juunil 1934. võtab loaandja talt loa ära esimesel korral kaheks I. kuuks, teisel korral kuueks kuuks. On loasaaja roh Jõuvankrite seadust (RT 30 — 1929 ja RT 112 — kem kui kaks korda ülaltähendatud süütegude eest ka 1931) täiendatakse §§ 31 ja 151 järgmises redaktsioo ristatud, siis võtab loaandja igal juhul loa ära jääda nis : valt. § 31. Ajutistel maavalitsustel on õigus võtta eri- Seadusjõusse astunud kohtuotsusest saadab kohus maksu ühekordsete vabaveo lubade väljaandmisel veo ärakirja juhtimisloa väljaandnud maavalitsusele. autodelt ja autobustelt reisijate ja kauba veoks ühes II. kaubasaatjatega. Lähemad eeskirjad vabaveo kohta Käesolev dekreet hakkab maksma avaldamisega. annab Teedeminister. Tallinnas, 20. juunil 1934. Teedeminister määrab ühtlasi maksustamise viisi K. Päts ja maksumäärad. Peaminister Erimaksust sissetulnud summad kantakse vastava Riigivanema ülesannetes. ajutise maavalitsuse teedekapitali arvele. O. Sternbeck § 151. On juhtimisloa omanik karistatud veoau Teedeminister. AUTO — SPORT — TURISM

Juunikuu numbris tõime ära ins. Graueni viimaseil aastail teede halvemaks muutumist. Tuleb kirjutise „Austate kogemusi tsementteede ehi imestada, et tsement-betoonteede kestvus nii vähe tu tamisel E estis“. leb arutusele kuuendal rahvusvahelisel teedekongres- Samal teemil kõneles ins. Grauen 17. VI. 1934. Viljandis ärapeetud Teedepäeval. Lä sil Washingtonis 1930. a. Kui ma järele uurisin neid birääkimistel juhiti mitmelt poolt kõneleja põhjusi, siis nägin, et kogemused viimase kolme aasta tähelepanu sellele, et tsementteed kõlbavad kestel on tühistanud need tõed ja vaated, mis sel alal vaid teealusena, mitte aga moodsa tee pea- olid püstitatud seniste uurimiste põhjal. Ei ole prae liskattena. Kõige rohkem kogemusi tsementteede ehi gu enam maksev Washingtoni kongressi 15-nes reso tamise ja kasutamise alal on Ameerika Ühend- lutsioon, mis Hollandi aruande järele järgmiselt kõlab; riiges. Vaated seal tsementteedele olid algul „Hästi tehtud tsement-betoonteede korras väga roosilised. Nüüd aga, kus Ameerikas hoid on väga lihtne ja odav. Korrashoid sei leidub juba palju 10—20 aasta vanuseid tse- mentteid, hakkavad seal vaated ja seisukohad sab peamiselt vaid selles, et sobiva materja tsementteede kohta põhjalikult muutuma. liga täidetaks liitekohad ja esinevad praod“. On seepärast huvitav ja kasulik tutvuda Praegu tunnustatakse Ameerikas üldiselt laiemais viimaseaja kogemustega ja vaadetega tse ringides sootu uut põhimõtet ja nimelt: mentteede alal Ameerikas, et hoiduda võima „Ära lase oma tsement-betoonteedes mitte palju likkudest väärsammudest teede ehitusel Ees tis. Väga huvitavaid andmeid selle küsimuse pragusid tekkida, enne kui neid varustad uue pealis- kohta leiame alljärgnevas Dr. ing. Roegholfi kattega“. Arvan, et eeltoodud seisukohtade tõenda kirjutises. „Auto“ toimetus. miseks jätkub kolme näite esiletoomisest minu teede ülevaatusmatkal kogutud materjalidest ja nimelt: Teede küsimuse aktuaalsuse tõttu otsustasin oma teadmusi rikastada Ameerika saavutatud kogemustega A. Neiv York'i osariigi teede ülevaatus. ja informeeruda sealseist oludest mitmete autoritee tide kõneluste kaudu ning kohapeal mitmesuguste teede Teede parandamine New York’i osariigis algas isikliku ülevaatamise ja kontrollimise teel. tagasihoidlikul määral 1905. a. ja on sellest ajast peale Üldiste muljete tulemusena osutus, et Am eerika jätkatud aastast aastasse suureneval määral kuni teedeküsimusel seisab ees probleemi lahendus, kuis 1914. aastani, mil asuti ühe suurema ehituskava täide teha vastupidavaks tsement-betoonteid, mis on leidnud viimisele, mille haripunktiks on 1931. aasta. Mainitud laialdast kasus tärnist Ameerikas. Et see probleem on kava järele nähti ette varustada 1931. a. moodsa kin- palju tähtsam, kui meil seda üldiselt käsitatakse, peaks nitisega 1000 miili liiklemisteid 50 miljoni dollari järgnevast ilmnema. väärtuses. New York’i osariigis on 80.000 miili ava Highway Research Board määras erikomisjoni, likke teid, millest 14.000 miili riik korras hoiab. Sel kelle sihiks oli tsement-betconteede katmist uurida.. lest 14.000 m iilist on ligi 12.000 miili (s. o. 20.000 km) See komisjon esitas 1932. aastal põhjaliku aruande, varustatud moodsa kinnitisega. Teede olude paran mis algab järgnevate sõnadega: damine tuleb lugeda autoliiklemise määratu arengu „Peab tunnustama, et tsement-betoonteede arvele. Mootor jõul liiklevate sõidukite arv on kasva katmise küsimus on saanud faktoriks, mille nud 1915^1930. a. 234.000 kuni 2.362.000, seega siis tähtsus teede korrashoiu alal iga aastaga ala muutunud kümnekordseks. New York’i osariigis on tasa suureneb“. seepärast tsement-betoonteede varustamine pealiskat- On vaja kaht asjaolu tsement-betoonteede vastu tega esmajärgulise tähtsusega probleem, ja selle kat pidavuse pikendamiseks: mise õige aja määramist peetakse ülitähtsaks. Väär- Esiteks tuleb teha pealispind veekindlaks, et mitte otsused selles tähtsas küsimuses võiksid tuua järel aluspind ei saaks üleküllastatud läbi pragude nõrgu- dusena suuri finantskahjusid. Igal juhul moodustab nud vihmaveest. Teiseks peab seal, kus saab vajali tsement-betoonteede pealiskattega varustamise õige kuks uus kattekord, see mitte ainult olema veekindel, aja määramine omaette uurimusala, millega on sunni vaid ka omama küllaldaselt stabiilsust liiklemise tar tud tegelema kõik autoriteedid teede-ehituse alal. beks. Ei keegi muu, kui Arthur A. Blanchard, Colum- Tee ,,Farnham-Irving’i“. bia ülikooli professor, The American Highway Engi- neering Handbook — Ameerika teedeehituse standard- See tee on osa ühendusteest Buffalo ja Pennsyl teose autor -—- autoriteet Ühendriikide teedeehituse vania vahel. Erieijärve juures liiklemisraskus tõusis alal, väljendub ühel kongressil 1930. a. järgnevalt: siin 1932. a. 6000 sõidukile 12 tunni jooksul. (Võrrel „Tsement-betoonteede katmise viis on Ühendriiges des Hollandi olusid, võime märkida, et liiklemise ras praegu teedeinseneridele tähtsamaks tulunduslikuks kus H aag Leideni asfaldi teel oli 1929. a. 5300 sõidu probleemiks, sest Kanaada piirist kuni Meksiku laheni kit 14 tunnis). Tsement-betoontee tehti 1916. a. seguga ja Atlandi ookeanist kuni Vaikse ookeani rannani on 1: 1 % : 3. Seitse aastat hiljemini, nimelt aastal 1923, palju sadasid tuhandeid m'2 tsement-betoonteid ehita varustati see tee, peale betooni põhjalikku parandust, tud, mis nüüd kõik vajavad uut pealiskatet. Seniste 8 cm standardtüübi „Topeka“ kattega ja nimelt alu kogemuste põhjal oodatakse betoonteedele üle 12-st mine kiht 4 cm paks 4%% bituumeni ja 10% liivaga aasta ulatavat eluiga, kusjuures aga tuleb arvestada ning 4 cm paksune pealiskatte kiht 8% % bituumeni sisaldusega. Tee pealispinna topekaga varustamise *) Tõlge Hollandi ajakirjast „Teed“ nr. 4 — ajal oli tee tsement-betoonalus väga viletsas seisukor 1934, autori kirjutusest Ameerika Ühendriikide külas ras: tublisti pragunenud, tublisti pudenenud ja väga tamise puhul juuli ja augusti kuudel 1933. a. AUTO — SPORT — TURISM 111

aukline sellest hoolimata, et tee võrdlemisi vähe va Neid tuli bituumeni kihiga katta, mistõttu aga ära ka junud oli. dusid. liiklemise juhtimiseks määratud valged veerud Peab tunnistama, et tsement-betoontee varusta tee äärel. mine pealiskattega juba liiga oli hilinenud, kuid sel 3) Raske liiklemise tõttu said raudbetoon-ribad lest hoolimata kaeti tee asfaltkihiga, mis mitte ainult kõrvale nihutatud kuigi nende mõõt oli 25—45 cm. ei pidanud olema veekindlaks katteks, vaid ühtlasi pidi 4) Selle tee ühe osa pealiskattega varustusel oli tegema tugevamaks ka tee konstruktsiooni; tee äär tehtud kaks peaviga. Esiteks ei olnud mitte täitsa piirati kahe 45 cm laiuse raudbetoon ribaga. Teel tuli kõrvaldatud bituumen, millega olid täidetud tsement- ülevaatusel nähtavale arvutu hulk pragusid ja liite- betoonteesse tekkinud augud. Tee seitsme aastase kohti, mis enne tee katmist olid vanas tsement-betoo- tarvitamise järgi tungis osa alumise asfalt-kihi kil- nis. Kuigi parandatud tee korrashoiu kulud moodus lustikku pikkamööda tsement-betoon tee aukude bituu tasid ainult 14 sellest, mis kulub aasta jooksul tse menisse ja selle järeldusena vana tsement-betoontee ment-betoontee korrashoiuks, ei saa neid siiski pidada augud ilmusid jälle tee uuele pealiskattele. vähesteks. Tsement-betoontee korrashoiu kulud olid Teiseks ei olnud küllaldaselt eemaldatud liigne 1922. aastal ühe miili kohta 860 dollarit, asfaltteel bituumen vana tsement-betoontee lõhedest ja pragu miili kohta aga 1931. aastal 260 doll. dest. Teised raskused, mis selle tee juures ilmnesid, On soovitav ja praegu üldse New York’i osariigis olid järgmised: tarvitusel, et vana teepinna pragudest eemaldatakse 1) Tee äärte raudbetoon-ribade taga peatus vesi, bituumen kuni 1 tolli sügavuseni. Kui seda ei tehta, mida tuli kõrvaldada betoon-ribadesse puuritud au siis surutakse välja bituumne liidele täitematerjal tse kude läbi. ment-betoon plaatide vahelt, mis aja jooksul muudab 2) Et autod oma välisratastega sõitsid raudbetoon- sõidutee pealiskatte ka konarliseks. ribadel, algasid need umbes 5. aasta järgi purunema. (Järgneb

uurimaks sündmuseks autode võidusõidu alal Eu s. o. 40 km sõidu järgi! Juba kohapealt võtmisega lö roopas on igaaastane Prantsuse Autoklubi poolt mastusid kummid, mis nähtavasti ei suutnud vastu- korraldatud M onthlery võidusõiduteel autode võidusõit ,panna sarnasele suurele kiirusele! Siis edasi, tuli ette suurele auhinnale. Ka tänavune võidusõit 1. juulil õlitorude lõhkemisi, radiaatori lõhkemine jne. Teoree s. a. oli suursündmuseks, eriti selles mõttes, et võist tiliselt oli ju kõik arvestatud aga tegelikult ei olnud lema ilmusid kõik Euroopa kuulsamad võidusõitjad, see nii, ja nii läks sakslaste esimene debüüt hirmsa samuti ka autod. Kaalul oli riikidevaheline võit auto kiahhiga luhta. Ainult vanad „Alfa-Romeo’d“ said spordi alal. Sellest sõidust ei saa osa võtta mitte iga selle au osalisteks, et 13 masinast 3 ,,Alfa-Romeod“ üks, kes soovib ehk võib, vaid autode firmad üksnes kohale tulid. võisid välja saata ä 3 võistlejat autot. Itaallastel oli Lõpptulemused: väljas 3 Alfci-Romeo’d. M aserati ei saanud kolmandat I. Louis Chiron „Alfa-Romeo“ keskrn. kiirus 136,8 km/t. sõitjat ja nii jäi talle ainult 2 kohta. Prantslastel oli II . Achille Varzi ,, „ .. 134,8 km /t. 3 B ugattid ja sakslastel — palju reklameeritud fir III. Cuy Moll „ „ „ 134,3 km /t. mad „Mercedes“ ja „Auto-Union“, kes lubasid ka iga üks ä 3 välja panna. Peale selle pidi osavõtma üks uus prantsuse firma „S. E. F. А. C.“, mis tähendab: „Societe d’Etude de Francien d’automobile de Course“, kuid ei jõudnud autodega valmis nim ajaks. Prants lastel oli „Bugatti“ juhtideks: Be'noit, Dreyfus ja Nuvolari. „Alfa-Romeo“ juhtideks: Chiron, Varzi, Trossi ja viimase asemikuks Moll. (Kõige paremad praegusaja sõitjad.) ,,Mercedesil“ sõitjaks olid; Fci- gioli, Ccirraciolci ja Brauchitsch. „Auto-Unioni“ mees kond seisis koos: H. Stuck, A. Momberger ja prints Leiningen. Viimane ei saanudki startida haiguse tõttu. Nii oli Auto-Unioni meeskond nõrk. Paar nädalat enne sõitu tehti hiiglamoodi reklaami, et „Auto-Union“ on purustanud kõik eelmised rekordid, et uus „Mer cedes“ võidusõidu auto kiirus tõuseb kuni 300 km/t. jne. Seepärast oodati põnevusega 1. juuli kuupäeva, kus need võisid oma võimeid näidata ja maailma ülla „Alfa Romeo“ meeskond. Pahemal L. Chiron — võitja. tada. Võidusõidu päeval 10 min. enne kella 2 ilmusid, Ilmselt on näha, et Bugattidel ega Maseratidel õieti lükati tagant stardijoonele 13 masinat — üks ilu pole võimalust võistelda „Alfa-Romeo“ juhtidega. sam teisest. Kõige suuremat ja toredamad müra tegid Caracciola, peale läinud aastast Monte-Carlo õn „Mercedesüd“. Vaatamata ometi kõigi oma omadus netust, ei näi enam võimeline olema võistlemiseks, olgu tele ja kiirusele, ei saanud ükski Saksa masin kohale. mis tahes autol. Praegusel ajal on maailma kuulsa Väikesed defektid, mis uutel autodel harilikud, saidki maid autosõitjaid Chiron, Varzi ja Moll ja seda täie neile saatuslikuks. Kõige suuremat tüli tegid neile õigusega. Ed. Klimberg. kummid. Iga 3—4 ringi järgi tuli kumme vahetada, 112 AUTO — SPORT — TURISM

E esti A utoklubi 10 a. tähtpäeva pidustuste kuiva: Lõunasöök, kell 18.00 kohvi ja kell 20.00 laupäeval A. augustil 193 A- a. lahkumine. Klubi liikmeid, kes soovivad osavõtta niihästi „Kor- Kell 12.00. Klubi erakorraline peakoosolek. sosõidust“ kui ka sõidust Seljaranda (124 km), palu „ 13.00. A ktu s järgmise kavaga: Avakõne ja tervi takse teatada kuni 2. augustini kella 12 päeva klubi tus klubi esimehe poolt, lühike ülevaade klu sekretärile (tel. 435-83) ehk hra Kermannile O/Ü. bi 10 a. tegevusest. Tervitused ja telegram „Tarmo“ (tel. 308-54, 306-50), sest eeltööde tegemiseks mid. Lõppsõna. on vajalik autode ja inimeste arvu teada. Hilisemaid „ 16.00. Kogunemine klubi ette lilledega kaunista ülesandmisi ei saa arvesse võtta. tud autodega ja sealt väljasõit „Korsosõit“ järgmisel marschruutil; Vene tn., Viru tn., Eesti Autoklubi järjekordne väljasõit Narva-Jõe- Estonia pst., Vabaduse pl., Harju tn., Kul- suhu toimus 7. juulil s. a. Osavõtjaid oli 9 autol kokku lasepa tn., Raekoja pl., Vanaturu kael, Viru 45 inimest. Tagasi sõideti sama päeva õhtul. Ilm oli tn., Narva mnt., Pirita Rannasalongis pea ajuti vihmane, kuid teele see ei mõjunud. Mitmed jäid tus ja kohvi. Tagasisõit linna. mõneks päevaks Jõesuhu puhkama. Pühapäeval, 5. augustil 193A- a. Kell %10. Kogunemine klubi ette ja sealt kell 10 sõit Uuteks liikmeteks võeti vastu Dir. ins. M. Raud, Seljaranda klubi esimehe hra J. Zimmer- Auburn 13/85 h.-j. auto, ärimees A. Arnos, Chevrolet manni suvilasse. 12/65 h.-j. auto ja Dir. Th. Hansen, Buick 13/60 h.-j.

24.—27. juunini s. a. Leedu Autoklubi liikmed, arvult üle 20-ne külastasid Eesti Auto klubi. See oli esimene tutvumis-retk Leedu Autoklubi poolt Eestisse. E. A. K. poolt korraldatud kohvi-õhtul tervitas klubi esi mees Leedu külalisi ja soovis tihedamat koostööd kahe klubi vahel. Leedu klubi abiesimees, erukindral J. Kraucevicius vas tas omalt poolt, Leedu Auto klubi juhatuse tervitusi üle- andes, ning avaldas soovi, et E. A. K. liikmed peatselt kü lastaks Leedu Autoklubi Kau nases. Eestist sõitsid Leedu külalised üle lahe Soome ja tulid tagasi Tallinna ning siit alustasid reisu koju poole. Neid saatsid Tallinnast teele klubi esimees J. Zimmermann, abiesimees Uritam ja pr. ja hra Jeets. Teel, Piibe maan teel tehti ülesvõtteid ja küla lised ülustasid. Tartu kaudu sõitu L äti poole. Leedu külalised koos E. A. K. liikmetega E&sti Autoklubi ruumes.

Leedu, külalisi saatmas ja jumalagajätt.. Piibe maanteel. Leedu külaliste autodevoor Piibe maanteel.

VÄLJAANDJA JA VASTUTAV TOIMETAJA: J. ZIMMERMANN.

J . Zimmermann’i trükikoda Tallinnas, Lühike jalg 4.