RIIGIKOGU IV Koosseis
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
RIIGIKOGU IV koosseis. IX istungjärk. 208. koosolek. 12. jaanuaril 1932. Sisu: tusega neis raskeis küsimusis suudame anda maale, rahvale ja riigile seda kõige- 1. Riigikogu Esimehe avasõna. paremat, mis meilt oodetakse. 2. Surma läbi lahkunud Riigikogu liikme Ado Johanson'] mälestamine. 2. Surma läbi lahkunud Riigikogu liikme 3. Teatamine muudatusest Riigikogu koos Ado Johanson'i mälestamine. seisus. 4. Teatamine komisjoni antud seaduseel Juhataja: Austatud Riigikogu liik nõust. med! Istungjärgu vaheajal, 9. jaanuaril 5. Teatamine Riigikogu liikmete koosole- s. a., keskpäeva paiku oli surmajuhtumine 'kuilt puudumistest detsembrikuul 1931. meie peres: lahkus meie keskelt Riigikogu 6. Vabariigi Valitsuse vastamine arupäri liige Ado Johanson. (Riigikogu aus misele juurdelõigete andmise asjas Lal- tab lahkunu mälestust püsti sis, Vaiblas, Leiel, Odistes ja Kaaveres tõusmisega.) Lõikuse järele Tal Viljandimaal. linna keskhaiglas avastati lisaks pimesoole- 7. Sotsiaalkomisjoni esitis Rahvasteliidu haigusele veel vähjahaigus, ja kõige selle rahvusvahelise tööorganisatsiooni üld- tagajärjel lahkus ta meie keskelt ja meie konverentsi kaheteistkümnendal istung perest, olles kõigest 58-aastane. järgul Genfis 1929 vastuvõetud kon Kadunu elutööks oli põllumajanduslik ventsiooni eelnõu ja rekomendatsioo- nõuanne ja maaparandus. Mis temal oli nide teadmiseks võtmise asjas. anda sellel alal oma rahvale, seda on ta 8. Raadiosaate- või -vastuvõtuseadete loa andnud, olles tõsine ja tubli töömees. Meie ta ülesseadmise ja kasutamise kohta keskel seaduseandjana oli kadunu armas antud karistuseeskirjade muutmise sea tatud. Temal ei olnud võitluse iseloomu, dus — 1 lugemisel. aga nagu meie kõik seda teame, temal oli tõsise ja vaikse töömehe iseloom ja see suguse hingelt ilusa inimesena jätab ta meisse kõigisse hea; mälestuse. Koosoleku avab Esimees K. Einbund Lähemate leinajatena jäid maha abi kell 17.18 min. kaasa nelja pojaga ja meie perest — põllu meeste kogude Riigikogu rühm. Sekretäri kohal sekretär A. Schulbach. Riigikogu nimel avaldan kaastundmust leinavale abikaasale, tema poegadele ja 1. Riigikogu Esimehe avasõna. põllumeeste kogude Riigikogu rühmale. Juhataja: Riigikogu koosolek on avatud. Kõrgeaulised Riigikogu liikmed! 3. Teatamine muudatusest Riigikogu Tänase koosolekuga algab Riigikogu IX koosseisus. istungjärk, arvatavasti viimne istungjärk IV Riigikogul. Mis meil on olnud anda Sekretär: Surma läbi on lahkunud rahvale, maale ja riigile head, seda oleme Riigikogust 9. jaanuaril 1932 Ado Johan püüdnud ja püüame anda. Algava istung son — põllumeeste kogude Harjumaa vali järguga lõpetame meie IV Riigikogu töö, ja misringkonna nimekirja järgi. Riigikogu see võib minna Eesti rahvaesinduse aja töist osa võtma kutsutud Paul Männik. lukku. Käesoleva istungjärgu peaülesanneteks 4. Teatamine komisjoni antud seadus kujunevad ilmkahtlematult 1) riigi eelarve eelnõust. läbivaatamine ja kinnitamine, ja 2) nii mõningategi seaduseelnõude ja küsimuste Sekretär: Riigikogu juhatus andis: arutamine ja vastuvõtmine, mis on ühendu 1. postiga saadetud kaebuste tähtaja ses praeguse majandusliku kitsikuse päe arvutamise asjus tsiviilkohtupidamise sea vadega. Meie julgeme kindlasti loota, et duse § 828 muutmise seaduse üldko- kõigeparema tahtmisega ja südametunnis misjoni. 3594 Täielik r o t o k o 11. 5. Teatamine Riigikogu liikmete kousole ; raldamisel suurendati 5 rendi- ja asunduse- kualt puudumistest detsembrikuul 1931. I talu keskmiselt 1,15 kuni 5,21 ha. Maakorralduse töö lõpetati hilja sügi- Sekretär kannab ette tähendatud I sel, kava esitati 21. detsembril 1. a., mille teadaande. (Vaata 208. koosoleku otsuste ' tõttu popsikohtade eraldamine teostamata protokoll, lisa nr. 4.) j jäi ja läbi viiakse käesoleval aastal. Lähe- 6. Vabariigi Valitsuse vastamine arupäri ; duses asuvate või piirduvate popsikohtade | suurendamiseks on reserveeritud 10 taga- misele juurdelõigete andmise asjas Lalsis5 Vaiblas, Leiel, Odistes ja Kaaveres Vil varamaatükki suurusega 2—8 ha ja üks jandimaal. I metsakvartaal ca 70 ha suuruses. Korraldamisel olnud kohad, niisama kui Põllutööminister J. H ii n e r s o n: Lu teisedki väikemajapidamised, mille pida- gupeetud Riigikogu liikmed! Arupärijad /jad juurdelõikeid on palunud, kokku on 32 Laur, Fuks ja Kornell küsivad: 1) kas juurdelõike palvet, sisaldavad võrdlemisi Põllutööminister teab, et Viljandimaal Lal- | vähe põllumaad, kuna rohumaad selle sis, Vaiblas, Leiel, Odistes ja Kaaveres on vastu neil rohkesti1: keskmiselt suhtub põl väikemaapidajad jäetud või jälle kavatse lu- ja rohumaa vahekord kui 1:2 ja 3 takse jätta juurdelõigeteta, kuigi seal on vastu. Sellepärast nende kruntide elujõu ohtralt riigi tagavaramaid? 2) Kas Põl liseks muutmiseks oleks tarvis juurde anda lutööminister kavatseb korraldusi teha, et maid, mida põllumaaks üles harida või- sealsed väikemaapidajad saaksid maaga : malik, see on, juurdeantavad maad peavad tarvilisel määral rahuldatud? Selle peäle korraldatavate kruntide lähedal asuma ja on minul au järgmist Riigikogule teatavaks ülesharimiseks kõlbulikud olema. Kahjuks teha. Nimetatud külad asuvad Viljandi i aga ei ole nende majapidamiste läheduses maal Võisiku vallas, Kolga-Jaani Võrts- riigi tagavaramaid: riigi metsamaad, mis järve-vahelisel madalal ja soisel maaribal. J arupärimise-ettepanekus nimetatud, asuvad Maakorralduse läbiviimiseks moodustati juurdelõigete soovijate majapidamistest seal kaks korraldusepiirkonda: 1) Päovere- enamalt jaolt 3—20 km kaugusel, ja sar- Lalsi ja 2) Vaibla korraldusepiirkonnad. I nastes tingimustes ei ole mingit eeldust Esimeses piirkonnas viidi läbi järgmi nende maade ülesharimiseks. Öeldu mak sed maakorraldusetööd: rajati uusi asun- sab ka popsikohtade suurendamise kohta idusetalusid kaks, 10 kuni 20 ha suurusega. juurdelõigetega: ei ole mingit mõtet pop- Loodi maaeluasemekohti kaks, 10 ha suu sikohta, mille keskmine suurus kõigub red. Korraldati renditalusid seitse — 10 ha 0,3—1 ha, suurendada metsamaa juurde- suured; kaheksa — 10 kuni 20 ha suu lõikega mitme kilomeetri kaugusel. Siin ei red; üks 20 kuni 30 ha suur. Kokku ole mingit eeldust maa ülesharimiseks, küll kuusteist. | aga saaks maa realiseeritud ja sellega ras Siis korraldati ümber asundusetalusid kendatud ka edaspidine maa otstarbekoha 8 tükki. Neist oli 5 kuni 10 ha, ja 3 — ne korraldamine maaparanduste ja muude 10—20 ha suured. Ja korraldati 6 eriots- võtete abil. Heinategemine — ainus kau tarbekohta, neist oli 1 kuni 10 ha ja 5 — gete juurdelõigete kasutamise moodus — 10—20 ha suured. Nõnda siis kokku kor on võimalik ka praeguses olukorras, kuna raldati 34 kohta, neist olid 15 kuni 10 ha harilikult niitmiseks kõlbulikud metsamaa- suured, 18 — 10—20 ha, 1 — 20—30 ha. tükid metsavalitsuse poolt soovijatele niit Korraldamisel olnud üksustest suurendati miseks välja antakse. (Vahelhüü- 4 renditalu ja 6 asundusetahi, kokku 10 ded.) Võib-olla, et ilma ei jäeta, muidugi üksust, keskmiselt 2—3 ha võrra. seaduse piirides, seaduslikul alusel. Selle Teiseks Vaibla korraldusepiirkonnas kohaselt on riigimaade pidajate juurdelõi tehti korraldusetöid. Korraldati renditalusid gete soovidest ainult osa rahuldada võidud, kokku 10, neist oli 7 kuni 10 ha, üks kuna 22 palvet rahuldamata jäänud. Pop- 10—20 ha, üks — 20—30 ha, üks — sikohapidajatest on juurdelõike soovidega 30—50 ha suured. Ümber korraldati asun esinenud 31 väikemaapidajat, millest rahul dusetalusid 5, neist oli 4 kuni 10 ha ja üks dada kavatsetakse 9 palvet, nimelt metsa oli üle 30 ha suur. Ja eriotstarbekohti kor maade läheduses asuvad popsid. Viimast raldati ümber 9, neist oli 6 kuni 10 ha, ja kavatsust ei saa lõpuliku korralduse ka 3 — 10—20 ha suured. Üldse korraldati vasse võtta, kuna asi alles kohtade tegeli Vaibla korraldusepiirkonnas 24 kohta, neist kul eraldamisel lõpulikult selgub. Selle olid 17 kuni 10 ha, 4 — 10—20 ha, üks pärast pean ütlema, et on väga võimalik, 20—30 ha ja 2 — 30—50 ha suured. Kor- ,et juurdelõikeid ka rohkem saab anda; kui 208. k o o s o l e 1c. 12. jaanuaril 1932. 3595 üksikasjalikult muudetakse ja ära seatakse, 4) rekomendatsioon vastastikuse on võimalik, et saab rohkem anda kui 9. riikidevahelise läbikäimise kohta Võisiku vallas väikemaapidamisi väga laevadele peale- ja mahalaadimisel palju ei ole. 1929. a. põllumajanduse üles tegutsevate tööliste kaitse suhtes, ja kirjutuse andmete järgi oli 393 valla pii 5) rekomendatsioon tööandjate ja ris asuvast talundist: 1—10 ha suurusi ük tööliste kutseühingute ärakuulamise susi — 24,7%, 10—30 ha suurusi üksusi kohta määruste andmisel laevadele — 41,2% ja üle 30 ha suurusi üksusi peale- ja mahalaadimisel tegutse — 34,1%. vate tööliste julgeoleku suhtes." Väikemaapidajad leiavad kõrvalteenis- tust suuremates taludes, Rõika ja Meleski Esitis võetakse vastu. klaasivabrikutes ja kalapüügist Võrtsjär vel; seile järgi peab arvama, et koigi väi- 8. Raadiosaate- või -vastuvõtuseadete loa kekohtade suurendamiseks hädavajadust ta ülesseadmise ja kasutamise kohta antud ei ole. karistuseeskirjade muutmise seadus — I lugemisel. A. Laur (kohalt): Arupärijate nimel Üldkomisjoni aruandja J. K 1 e s m ent: teatan, et arupärijad vastusega rahuldatud Austatud Riigikogu liikmed! Maksva Posti-, ei ole, ja teen ettepaneku, telegraafi-, telefoni- ja raadioseaduse järgi pidada läbirääkimised Vabariigi Va peab raadio vastuvõtteseadete ülesseadmi litsuse vastamise puhul järgmisel seks olema vastav luba. Sama seaduse nädalal arupärimis-koosolekul. järgi tuleb raadioaparaadi kasutamise eest maksta raadio kasutamise maksu. Posti-, Ettepanek võetakse