Romantic Coastline Soomaa

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Romantic Coastline Soomaa Soontagana Stronghold, which is located on a harbour is especially busy: locals fi x up their boats Romantic Coastline swamp island and was built in the 7th–8th century, and traps and the smell of tar takes over the area. 11 SUURE-KÕPU MANOR 18 LÕHAVERE LEMBITU HILLFORT was the centre of the ancient Soontagana parish, Fishermen actually use these historic boats to fi sh. 10 Suure-Kõpu manor operates as a school but is also also referred to as Terra Maritime. There is an ob- There are also a lot of sidecar motorcycles in the open to visitors. The manor house is characterised servation tower next to the stronghold hill, which port, waiting for the men at sea. by a dining room with Pompeiian frescos and a ball offers a beautiful view of the cultural heritage land- Lemsi küla, Kihnu vald, Pärnumaa room, which is adorned with faux-marble walls. The scape and the swamp around the island. 1 manor offers visitors a traditional Estonian experi- 1 URBANUSE CHURCH IN VARBLA 8 POOTSI-KÕPU CHURCH 26 KIHNU CHURCH AND CEMETERY ence involving local food. Kurese küla, Lääneranna vald, Pärnumaa 15 The Varbla Lutheran Church, built in 1861, is a sim- The most impressive church building in the ortho- 17 Kõpu alevik, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa 18 KURESE ANCIENT VILLAGE ple neo-Gothic building with one nave. The rich in- dox coastal region was completed in 1873. There is a 18 +372 5341 2173 / [email protected] terior, characteristic to Coastal Swedes, is rich and memorial plaque to Platon, the fi rst bishop of the Es- 13 12 LAHMUSE MANOR looks like an upside-down boat. tonian Apostolic-Orthodox Church, inside the church. Named after the ancient Estonian chief Lembitu, Helmküla, Lääneranna vald, Kõpu küla, Pärnu, Pärnumaa 19 The Lahmuse estate was established by Pole Alexan- 20 the fort was founded at the end of the 12th century. Pärnumaa der Trojanowski, and was known as Trojanowski man- It was used for about 20 years. Towering in the mid- 9 MONUMENT TO PRESIDENT or in older documents. The most beautiful aspect of 21 12 dle of the forest, the hill of the fort with its natural- 18 Lahmuse is Lõhavere brook, which fl ows through the ly deep slopes leaves an imposing impression even 2 VARBLA MUSEUM IN UUE-VARBLA MANOR KONSTANTIN PÄTS ROUTE 1 ROUTE 2 heart of the manor and forms a picturesque millpond. today. On the foot of the hillfort, a monument in The exhibition in the museum in Uue-Varbla Manor In 1939, a monument was erected to Konstantin 4 17 9 The manor house from 1837 follows late Classicist freedom-fi ghters’ memory is erected. Good to know: refl ects the history of and local life in the Varbla ru- Päts, the founder and fi rst president of the Republic lines. The most important buildings on the estate Lembitu was the fi rst Estonian to be mentioned by of Estonia, who was born in Tahkuranna. The me- 19 ral municipality in the fi rst half of the last century. 22 are situated around the square in front of the man- his name in historical records. There is a handicraft room and the ‘book attic’ of morial was destroyed in the beginning of the Soviet The ancient and dignifi ed Kurese village, which was or, while the others are set further back. The most Almost all Kihnu people converted to orthodoxy from 14 20 3 Lõhavere küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa the local writer Karl Ristikivi in the museum. In the occupation and restored in 1989. left without inhabitants in the middle of the 20th eye-catching of these is the stable with its nave-style Pätsi, Tahkuranna küla, Häädemeeste vald, 1846 to 1847, the Lutheran church was given to the granary, you can explore old tools and machinery. century, is a remarkable sight with its stone fences 2 7 covered area supported by six columns. Since 1926, 19 MONUMENT LEMBITU TO THE VICTIMS The early classicistic wooden main building of the Pärnumaa and former farm sites. The village is surrounded by orthodox congregation by order of Tsar Nicholas I, the manor has housed a school. and an onion dome was built on the bell tower. OF THE WAR OF INDEPENDENCE IN manor, dating back to 1797, is a unique sight. alvar pastures, which are full of junipers. Lahmuse küla, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa SUURE-JAANI Uue Varbla, Aruküla, Lääneranna vald, 10 TAHKURANNA DORMITION OF THE MOTHER Kurese küla, Lääneranna vald, Pärnumaa The cemetery is as sacred for Kihnu people as the 1 The monument, which was re-opened in 1990, is Pärnumaa OF GOD CHURCH church. They go there quietly and never after the sun 13 PÄRNU-JAAGUPI CHURCH 19 MIHKLI LUTHERAN CHURCH has set so as to not disturb the dead. known as the Lembitu monument because the fi rst The historicist church has a Latin cross plan and 23 24 This single-nave Gothic building was built in 1534. Lemsi küla, Kihnu vald, Pärnumaa 2 5 known commander of Estonians, Lembitu, is from 3 TÕSTAMAA MANOR, TÕSTAMAA MUSEUM is architecturally rather unique in Estonia, as only 8 The two arches divide the premises into three Suure-Jaani. The monument was fi rst established in red bricks were used to build it. It was completed in parts. The building is made of granite and the spire 1926 and crushed twice – in 1941 and 1943. Sculp- 27 METSAMAA TRADITIONAL FARM 1872. Good to know: The fi rst President of the Re- is made of limestone and covered in lime plaster. tor Amandus Adamson’s original sculpture (without public of Estonia, Konstantin Päts, was christened Ants Laikmaa is the author of the altarpiece, which a hand and a sword) is located in Suure-Jaani Upper in Tahkuranna Church. 6 was created in 1901 and is a copy of the altarpiece Secondary School. Tahkuranna küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa 6 Christ on the cross by von Gebhardt in the Tallinn Suure-Jaani, Lembitu plats, 3 4 5 16 Cathedral. The author of the Baroque pulpit, which 11 Põhja-Sakala vald, Viljandimaa 11 HÄÄDEMEESTE ST MICHAEL’S CHURCH was completed in 1660, is Elert Thiele. The organ was made in the Walcker workshop in Riga in 20 TORI HELL CAVE The nature stone church in the historicist-eclectic 1895. The church is also known as a concert venue. You will fi nd a mysterious cave in the steep river- style is enlivened by red brick details. People tell a 7 Põhja-Pärnumaa vald, Pärnumaa story about how local wealthy ship-owners promised 8 bank in Tori. The place has been known as Tori Hell for several hundreds of years as you can go deep The manor dates back to the Middle Ages and has a to buy the material needed for the roof, so the build- 14 ESTONIAN SOLDIERS’ MEMORIAL CHURCH colourful history. In the modern day, the post-clas- ers decided to select the most expensive material. The single-nave Mihkli Church, built in the 13th into the ground from the cave. This is the reason 9 IN TORI why there are so many folk stories and legends sicistic manor was turned into a school in 1921. Pärnu maantee 34, Häädemeeste alevik, century and dedicated to Holy Archangel Michael, about the place. The cave was created by the water Tõstamaa Museum is located in the basement of Häädemeeste vald, Pärnumaa is one of the oldest and most original buildings in 10 Western Estonia. The Latvian chronicler Henry was in the streams eroding the Devon sandstone bank the manor. The last owner of the manor was the fa- of the Pärnu River. The opening of Tori Hell was 6 12 HÄÄDEMEESTE MUSEUM the fi rst priest here. mous orientalist and professor Alexander Stael von metres in diameter and some sources say that the This traditional farm complex reveals the differ- Holstein of Beijing University. You can book tours The coast of Häädemeeste has long and well-known Kiriku, Mihkli küla, Lääneranna vald, Pärnumaa ‘passage to hell’ was 32 metres long. The ceiling of of the manor. ent sides of everyday island life. Here, you can shipbuilding traditions, which are apparent from the 20 PANGA FARM ROSE GARDEN the cave collapsed in 1908 and its mouth in 1974. Tõstamaa Museum, located in the basement and memorials in Häädemeeste and Kabli, the impressive see a farmhouse, a granary, household tools, folk You can no longer go into the cave, but steps by the chimney hall of Tõstamaa Manor, exhibits the lives wooden homes of old captains and ship-owners, and The Panga Farm rose garden has fl owers from forgot- costumes, and handicrafts. Guests can enjoy fi lms cemetery gates will take you to this beautiful and 26 25 15 of the local people through both objects and pho- family graves in village cemeteries. The museum has ten farms, fi elds, parks, and gardens of our ancestors. about the island, participate in crafts and art work- mysterious place. tos. Here, you can see various tools, school supplies, a list of long-distance sailboats built on the beach Panga, Ura küla, Lääneranna vald, Pärnumaa shops, or order a folklore concert. 30 Pärnu maantee 2, Tori alevik, Tori vald, Pärnumaa +372 5347 8379 / [email protected] Metsamaa, Rootsiküla, Kihnu vald, Pärnumaa 16 home items, Soviet-related items, and items related and lots of photos of these ships, as well as ship doc- Tori Church, which was built in 1854, has a complicat- to marine research and fi shing. In the chimney hall uments.
Recommended publications
  • Majandusaasta Aruanne 2019
    MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2019 aruandeaasta lõpp: 31.12.2019 ärinimi: Osaühing Ramsi VK registrikood: 10357298 tänava/talu nimi, Keskuse tee 1 maja ja korteri number: alevik: Ramsi alevik vald: Viljandi vald maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71101 telefon: +372 4340160 e-posti aadress: [email protected] Osaühing Ramsi VK 2019. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 8 Bilanss 8 Kasumiaruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 4 Kinnisvarainvesteeringud 14 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 6 Kapitalirent 16 Lisa 7 Kasutusrent 17 Lisa 8 Laenukohustised 18 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 19 Lisa 10 Sihtfinantseerimine 20 Lisa 11 Müügitulu 21 Lisa 12 Muud äritulud 21 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 14 Tööjõukulud 22 Lisa 15 Muud ärikulud 23 Lisa 16 Intressikulud 23 Lisa 17 Seotud osapooled 23 Lisa 18 Sündmused pärast aruandekuupäeva 24 Aruande allkirjad 25 Vandeaudiitori aruanne 26 2 TEGEVUSARUANNE 2019 OÜ Ramsi VK on asutatud 1994.a. munitsipaalettevõttena ja kujundatud ümber 1997.a. lõpus osaühinguks Ramsi VK. Osaühingu omanikuks on 100%-liselt Viljandi vald. Äriühing on registreeritud Viljandimaal Viljandi vallas Ramsi alevikus aadressil Keskuse tee 1. OÜ Ramsi VK peamiseks tegevusalaks on Viljandi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkondades tarbijate joogiveega varustamine ja reovee ärajuhtimine ning vee- ja kanalisasioonisüsteemide hooldamine. Teenust osutatakse Ramsi alevikus, Päri, Heimtali, Matapera, Kutsari, Tohvri, Oksa, Mustivere, Pärsti, Savikoti, Paistu, Holstre, Intsu, Saarepeedi, Karula, Mäeltküla, Ruudiküla, Vasara, Tusti ja Karula külades, Puiatu Erikooli piirkonnas, Mustla alevikus, Soe, Suislepa ning Kärstna külades. Kinnistute majandus-joogivee varustamisel on põhieesmärk müüa tarbijatele vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud kvaliteediga joogivett ja tagada pidev veega varustamine.
    [Show full text]
  • Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
    TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017 – 2028
    VILJANDI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 – 2028 EUROPOLIS OÜ Tartu 2017 Viljandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2028 __________________________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................................ 5 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid veemajanduse alal .................................................................. 5 2.2 Olulisemad Euroopa Liidu direktiivid ............................................................................................ 7 2.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................................ 8 2.4 Vee erikasutusload ja joogivee kontrolli kavad ............................................................................. 9 2.5 Reoveekogumisalad .................................................................................................................... 12 3. KESKKOND ..................................................................................................................................... 13 3.1 Asukoht, pinnavormid ja geoloogiline ehitus .............................................................................
    [Show full text]
  • Abstract Evaluating Holocene Precipitation
    ABSTRACT EVALUATING HOLOCENE PRECIPITATION VARIABILITY IN THE BALTIC REGION USING OXYGEN ISOTOPES OF LACUSTRINE CARBONATE FROM ESTONIA Carolyn Fortney, M.S. Department of Geology and Environmental Geosciences Northern Illinois University, 2016 Nathan D. Stansell, Director Oxygen isotopes derived from authigenic carbonate from open lake systems record variations in seasonal precipitation source. This study focuses on the sediment record from Lake Nuudsaku in southern Estonia to evaluate how winter versus summer precipitation has changed throughout the Holocene as a result of fluctuating North Atlantic Ocean conditions, primarily the North Atlantic Oscillation (NAO). Estonia receives precipitation with a lower δ18O value from the North Atlantic and Baltic Sea during the winter months. In contrast, during the summer months Estonia receives precipitation with greater δ18O values from warmer North Atlantic waters and from the Mediterranean Sea and Black Sea. Therefore, lower δ18O values in the carbonate record were interpreted as periods of time in which there were increases in the amount of winter precipitation. Oxygen isotope data indicate relatively wet winters during the early Holocene (9960 to 8800 cal yr BP) followed by a shift toward drier winters during the middle of the Holocene (8800 to 4200 cal yr BP). The late Holocene (4200 cal yr BP to the present) was characterized by the wettest winters recorded in the oxygen isotope record. The periods of increased winter precipitation in the Baltic region generally coincided with periods of increased NAO index between 5200 cal yr BP and 1000 cal yr BP. There was an inverse relationship between winter precipitation and NAO index during the Medieval Climate Anomaly and the Little Ice Age (900 to 100 cal yr BP).
    [Show full text]
  • Lisa 2 Seletuskiri Määruse Eelnõule „Põhja-Sakala Valla
    Lisa 2 Seletuskiri määruse eelnõule „Põhja-Sakala valla 2020. aasta 1.lisaeelarve“ Põhja-Sakala valla 2020.a. eelarve võeti vastu Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.02.2020 määrusega nr 100 „Põhja-Sakala valla 2020. aasta eelarve“. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõike 1 ja „Põhja-Sakala eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord“ § 9 kohaselt võib eelarveaasta jooksul muuta eelarvet lisaeelarvega (vastu võetud 27.09.2018 nr 51). Vastavalt § 9 lõige 6 lisaeelarve eelnõud arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil ühel lugemisel ning lõikes 9 Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. Eelarve tulude muudatused Valla eelarve põhitegevustulude maht suureneb kokku 316 722 eurot s.o 2,3%. Eelarve tulud vähenevad Tulude vähenemine on tingitud COVID 19 piirangutest (keelatud olid kõik kogunemisega seotud tegevused). Füüsilise isiku tulumaksu laekumise vähenemist on planeeritud 185 520 eurot s.o 3 % tulenevalt COVID 19 viirusest tekkinud eriolukorrast ja töötute arvu kasvust. Kaupade ja teenuste müük väheneb 176 027 eurot s.o 11,4%. Tulud vähenevad 393 766 eurot järgnevalt: -393 766 300000 Tulumaks füüsilise isiku tulult Põhitegevuse -185 520 tulud Omatulude eelarve -185
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Jahindusnõukogu 09.07.2018 Koosoleku Protokoll
    VILJANDI MAAKONNA JAHINDUSNÕUKOGU 09.07.2018 KOOSOLEKU PROTOKOLL Viljandi 09.07.2018 24.07.2018 nr 13-15/18/40 Algus kell 10.00, lõpp kell 12.35 Juhatas: Ena Poltimäe Protokollis: Mihkel Pastik Võtsid osa: Elor Ilmet, Olavi Udam, Peeter Lääne, Priit Vahtramäe, Tõnu Vreimann, Veljo Kask, Viljar Türner Jahindusnõukogu koosolek on otsustusvõimeline, sest kohal on kõik liikmed. PÄEVAKORD: 1. Keskkonnaametile ettepaneku tegemine karu küttimise korraldamiseks 2018/2019 jahiaastal Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018aasta Ulukiseire aruandes esitatud pruunkaru küttimispõhimõtteid. LEPITI KOKKU: Edastada Keskkonnaametile ettepanek, et Viljandi maakonnas kütitakse kolm pruunkaru. Karu võib küttida kõikidest Viljandi maakonna jahipiirkondadest välja arvatud Tääksi ja Holstre ning Eesti lõunapiiriga piirnevates jahipiirkondades. Kuni 30.septembrini võib igast jahipiirkonnast küttida kaks pruunkaru. Alates 1. oktoobrist võivad kogu maakonna realiseerimata küttimismahtu kasutada kõik jahipiirkonnad, kaasaarvatud juba pruunkaru küttinud jahipiirkonnad. Karujahi koordinaator Viljandi maakonnas on Priit Vahtramäe, telefon 5204243, alates teisest tabatud karust tuleb tema juures kõik jahid eelnevalt registreerida. 2. Põdra küttimismahu ja –struktuuri kehtestamine jahipiirkondade kaupa 2018/2019 jahiaastaks Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018 aasta Ulukiseire aruandes esitatud põdra küttimispõhimõtteid LEPITI KOKKU: Kehtestada põtrade arvukuse vähendamise eesmärgil maakondlik
    [Show full text]
  • EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. Köide
    EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2019 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2019 YEARBOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 44 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 44. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud: Tartu ülikooli geograafia osakond Tallinna ülikooli ökoloogia keskus Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2019 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press SAATEKS Eesti geograafia tähistab tänavu olulist aastapäeva – 100 aastat tagasi detsembris 1919 alustas Tartu ülikool õppe- ja teadustööd rahvusülikoolina ning ühe uue üksusena alustas ülikoolis tegevust geograafiakabinet, mille juhendajaks oli TÜ esimene geograafia- professor Johannes Gabriel Granö. Paljud eesti geograafid võivad end tänapäevalgi kaudselt Granö õpilasiks lugeda – sedavõrd olu- line ja tulevikkusuunav oli tema ideede ja uurimismeetodite osa. Tartu ülikooli geograafia osakond on jäänud eesti geograafiateaduse ja kõrghariduse lipulaevaks tänaseni. Geograafiliste uuringutega on lisaks Tartu ülikoolile tegeletud ka teistes teadusasutustes: nõukogude perioodil rohkem Teaduste Aka- deemia majanduse ja geoloogia instituutides ning Tallinna botaanika- aias, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel Eesti Maaülikoolis ja Tallinna ülikoolis. Geograafia
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • RMK Pärnu-Viljandi Külastusala Külastusobjektid Paiknevad Valdavalt Riigimetsamaal (Tabel 4)
    RMK Pärnu-Viljandi külastusala Külastuskorralduskava 2020-2029 2. tööversioon Riigimetsa Majandamise Keskus Külastuskorraldusosakond Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................... 3 Kasutatavad mõisted .................................................................................................. 5 1. Ala kirjeldus ............................................................................................................. 6 2. Maaomand ja majandamise üldised põhimõtted ........................................ 11 3. Regulaarselt läbiviidavad seired ja uuringud .................................................. 20 3.1. Külastajauuring .............................................................................................. 20 3.2. Külastusmahu seire ....................................................................................... 21 3.3. Külastusobjektide seisundi seire .................................................................. 22 3.4. Ressursi seire ................................................................................................... 22 4. Eesmärgid ja tegevussuunad ............................................................................ 25 5. Tsoneerimine ......................................................................................................... 29 6. Loodusteadlikkuse edendamine ja teabe jagamine .................................... 30 7. Hooldus ja rekonstrueerimine............................................................................
    [Show full text]
  • Palju Õnne, Karksi Vald! La Nime Kasutamist Piirkonnas Peame Igati Õigustatuks
    • Karksi valla infoleht • Nr 2 (247) veebruar 2017 • Foto: Margus Mõisavald Mis lapsukesele nimeks saab? Tänaseks on küllap iga lehelugeja teadlik, et Karksi, Abja ning Halliste vald ja Mõisaküla linn on allkirjastanud ühinemislepingu, kus kirjas, et oktoobrist ollakse juba loodava Mulgi valla liikmed. On võimalik, et sündiva lapsukese nimeks ei saagi Mulgi, vaid hoopis Abja-Mul- gi, Lääne-Mulgi või Halliste-Karksi. Nimelt leidis vabariigi kohanimenõukogu, et nimi Mulgi on geograafiliselt ja ajalooliselt eksitav ning vajab täiendi lisamist. Eelpool esitatud nimed on loetelu kohanimenõukogu poolt soovitatud nimedest. Meie, see tähendab ühinevate omavalitsuste arvates toetab Mulgi valla nimi ko- hanimeseaduses esitatud nõuet, mille järgi tuleb eelistada nime, mis on paikkonnas tuntud ja levinud ning on oluline aja- ja kultuurilooliselt. Kuivõrd loodav omava- litsus ei hakka hõlmama kogu Mulgimaad, vaid ainult selle keeleliselt läänemulgi murrakurühma jäävat piirkonda, soovime omavalitsuse nimeks Mulgi vald, mitte Mulgimaa vald. Näiteks varasemalt on kohanimenõukogu poolt heaks kiidetud Hiiu valla nimi. Hiiu vald ei hõlma samuti kogu Hiiumaad. Nüüd soovivad taaskord ühinevad hiidlased valla nimeks Hiiumaa valda ning sellele pole kohanimenõukogu heakskiitu andnud. Me ei pretendeeri Mulgimaa nime kasutamisele, ent Mulgi val- Palju õnne, Karksi vald! la nime kasutamist piirkonnas peame igati õigustatuks. Halliste vallas asub Mulgi küla, Abja kandis oli vanasti mitu Mulgi nime kandvat küla – raske on nõustuda Palju õnne sünnipäevaks kogu vallarah- ning võimalused eneseteostuseks on elavad sooja südamega mulgid. Mulgi väitega, et nimi Mulgi on geograafiliselt eksitav. vale! Tänane Karksi vald tähistab oma laiemad. Seetõttu on paljud tegusad kultuuri arendamise mõju on kujunenud Mulgi nimelise valla vastu ei ole meile teadaolevalt ka teiste Mulgimaa piir- kahekümne viiendat ja viimast aasta- inimesed asunud mujale elama ja tööle.
    [Show full text]
  • 1. Sissejuhatus 5
    Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2019 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade........................................................................... 6 2.2 Olemasolev veevarustussüsteem ...................................................................... 6 2.3 Perspektiivne veetarbimine aastal 2018............................................................. 9 2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid................................................................ 10 2.5 Olemasolev kanalisatsioonisüsteem ................................................................ 10 2.6 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused .................................................... 11 2.6.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...................................................................... 11 2.7 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile........................................... 12 2.7.1 Hummuli .......................................................................................................... 12 2.7.2 Jeti................................................................................................................... 12 2.8 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid.............................................................. 13 2.9 Asulate investeeringuprojektid ......................................................................... 13 2.9.1 Hummuli aleviku investeeringud ...................................................................... 13 2.9.2 Jeti
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvastik
    SOOMAA RAHVASTIK Mihkel Servinski (Statistikaamet) Urmas Kase (Pärnu Maavalitsus) 1 Ülevaade kirjeldab Soomaa rahvastiku senist arengut ja mõtiskleb, milline võiks olla Soomaa rahvastiku edaspidine areng. Ülevaade on koostatud Soomaa teemaplaneeringu tarbeks Viljandi Maavalitsuse tellimusel. Ülevaate koostajad on Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ja Pärnu Maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase. Ülevaade on kirjutatud septembris 2013. SISUKORD Soomaast üldiselt - Soomaa hüpoteetilise vallana - Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis - Ettevõtlus Soomaal - Soomaa väravad Rahvaarv muutus Sünnid, surmad ja loomulik iive Soovanuskoosseis Soomaa rahvastikuarengu stsenaariumid - Kasvamine - Kahanemine - Kohanemine Kokkuvõte Mõisted. Metoodilised märkused Lisad. Soomaa külade rahvastikupassid Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2000 Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2011 Soomaa külade rahvastik vanuskoosseis valitud vanuserühmades, 1989, 2000, 2011. SOOMAAST ÜLDISELT Soomaa hüpoteetilise vallana Soomaad tuntakse Eestis eelkõige rahvuspargina. Käesoleva ülevaate kontekstis vaatleme Soomaad kahekümnest külast koosneva piirkonnana, mis asub viie valla (Kõpu, Pärsti (alates 5. novembrist 2013 on Pärsti vald osa Viljandi vallast, mis tekkis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitumisel), Suure-Jaani, Tori ja Vändra) ning kahe maakonna (Viljandi ja Pärnu) 2 territooriumil. Soomaa külad on Aesoo (Tori), Iia (Kõpu), Ivaski (Suure-Jaani), Kaansoo (Vändra), Karjaküla
    [Show full text]