DOCSLIB.ORG

Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks. Maja asub tee ääres, teetolm ja talviseks libedatõrjeks Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse selts ootab meefestivali ajal, 9. septembril kell Eesti Vabariigi riigivanem ning on Tuhalaane valla aukoda- kasutatav sool on rikkunud põrandapinna ning see vajab kor- 11.00–13.00 kultuurikeskuse neljandale korrusele vaatama torni akendest laada- nik aastast 1939. Sellest saab väike arhiivituba, mis kajastab ralikku lihvimist ja lakkimist. Meie taotlus sai positiivse vas- melu, ümbritsevat kaunist loodust ja näitust. Soovitav kaasa võtta binokkel. Ants Piibu kohta olemasolevaid materjale. Tuba saame kasu- tuse, mis tähendab, et lähiajal võib olla külamaja töö veidi Sissepääs 1 euro või enam. Sellest saadud tulu läheb Karksi-Nuia lasteaiale män- tada ka väliürituste ajal vajalike vahendite hoidmiseks ning häiritud. guasjade soetamiseks. korraldada näitusi ja väljapanekuid. Anneli Anijärv Tähistame eakate päeva Lilli külamaja kingitus Traditsiooniliselt tähistame 1. oktoobril Karksi valla kultuurikeskuses rahvusvahelist EV100 ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kingituste ja sünd- 18 aastat ja nüüd soovime EV100 puhul teha Lillile kingituse eakate päeva. Sel aastal kohtume pühapäeval. Loodetavasti on siis aktiivsetel inimes- muste väiketoetuste taotlusvooru kaudu sai Lilli külamaja pro- maja korda pannes. Külamaja on küla keskus, seal asuvad ka tel aega ja võimalust tulla kohtuma vanade sõpradega. Tulla ja tunda, et sinust hoo- jekt „Värvime koos külamaja rõõmsaks“ vajaliku rahastuse. raamatukogu ja postipunkt, mis kohalikele elanikele on väga litakse. Tulla ja nautida rikkalikku kultuuriprogrammi. Tänavu tuleb meile esinema Kingituse eesmärk on muuta külakeskus rõõmsamaks ja vajalikud. Maja ilusamaks muutmine rõõmustab kogukonda Abja pensionäride näitetrupp „Kolmas voorus“ etendusega „Elu on – otsast teise“, atraktiivsemaks. See aitab rikastada elukeskkonda ja selle ja meile külla tulevaid inimesi. Kogukond teeb koostööd, et mille on lavastanud Kersti Sillaots Indrek Koffi „Eestluse elujõud“ ainetel. Head väärtus kandub tulevikkugi. Projekti kaudu saame osta värve saaks teoks maja värvimine. muusikat kuulamiseks ja tantsuks teevad Toivo Asmer ja Merle Lilje. ja värvimiseks vajaminevaid pintsleid. Lilli külamaja puit- Merike Soovik Etteregistreerimine 25. septembrini tel 435 5524, 5341 2506 või külamajades. fassaad sai uue värvkatte viimati aastal 1999. Möödunud on Lilli külamaja juhataja Bussid väljuvad kell 11.00 Lilli–Karksi-Nuia, 11.30 Maie–Karksi-Nuia, 11.00 Su- diste–Hirmuküla–Tuhalaane–Karksi–Polli–Karksi-Nuia. Tagasi kell 16.00. Kai Kannistu Kultuurikeskus otsib Muusika kõlab ka Karksis nostalgiat 1. oktoobril tähistatakse rah- Alates 4. septembrist käivitub uus õpilasliin vusvahelist muusikapäeva, Karksi valla kultuurikeskus kutsub üles oma nos- mille puhul laotub üle kogu Alates 4. septembrist 2017 käivitab Karksi Vallavalitsus uue hommikuse õpilasliini talgiahõngulisi esemeid näitusele tooma. Eesti muusikapäeva kont- suunal Karksi-Nuia–Abja-Paluoja–Halliste–Karksi-Nuia ja õhtuse õpilasliini suu- Kõigil on kodus asju, mille väärtuseks on eel- serdiprogramm. Kontser- nal Karksi-Nuia–Halliste–Abja-Paluoja–Karksi-Nuia. kõige mälestused. Kultuurikeskus kogub need te leiab aset enam kui sada Hommikune buss saabub Abja-Paluoja bussipeatusse kell 7.12, Hallistesse jõuab esemed kokku ja paneb oktoobris välja näituse ning kõik need on publiku- kell 7.20 ja Kooli peatusse 7.45. Õhtune buss väljub Karksi-Nuia bussijaamast „Nostalgia“. le priid! Karksi vallas saab kell 17.35, Hallistesse jõuab kell 17.45, Abja-Paluojale 17.53 ja Karksi-Nuia kell Kui Sul, hea lugeja, on mõni vana sulepea, va- lasta kõrvadele pai teha 1. 18.05. Bussiliiklus toimub ainult koolipäevadel. Õpilasliini bussigraafikuga on või- nad lambapügamiskäärid, uhke vanaaegne kann oktoobril kell 14.00 Karksi malik tutvuda Karksi valla koduleheküljel http://www.karksi.ee/et/bussitransport või sootuks suhkrutalong, siis praegu on õige Peetri kirikus, kus muusika- hetk need kultuurikeskusesse tuua. Kindlasti on päeva orelipooltunni raames Karksi-Nuia hommikune õpilasliin Karksi-Nuia õhtune õpilasliin Sul kodus mõni ese lähi- või kaugemast minevi- mängib pillide kuningal or- Bussipeatus Väljumisaeg Bussipeatus Väljumisaeg kust, mis tänapäeval polegi enam nii tavapära- ganist Anu Röömel. Lisaks Abja-Paluoja 7.12 Karksi-Nuia 17.35 ne või näeb nüüdisajal hoopis teistsugune välja. tegevusele Viljandi Pauluse Kuksi 7.16 Allaste 17.40 Teemat me ette ei anna, oodatud on igasugune kiriku organistina on Röö- Kulla 7.18 Halliste 17.45 nostalgia. mel Viljandi muusikakooli Halliste 7.20 Kulla 17.47 Esemeid ootame mihklipäevaks, 29. septemb- klaveriõpetaja ning kirjuta- Allaste 7.25 Kuksi 17.49 riks. Näitus „Nostalgia“ on avatud Karksi valla nud ja välja andnud mitmeid Kivimaja 7.26 Abja-Paluoja 17.53 kultuurikeskuse sinises saalis 2.–31. oktoobrini. lastelaule. Kaubi 7.28 Karksi-Nuia 18.05 Lubame ausalt asjade üle arvet pidada ja peale Mis muusikapäeval veel Veneküla 7.31 näitust jõuavad esemed kenasti omanikeni tagasi. kavas, uuri www.muusika- Polli 7.36 Dmitri Orav Täpsem info kultuurikeskusest või telefonil paev.ee. Seedri 7.37 spetsialist-projektijuht 558 2883. Sigrit Vaiksaar Lossimäe 7.39 Leana Liivson Anu Röömel. Kooli 7.45 KARKSI SÕNA SEPTEMBER 017 VALLAVANEMA VEERG KARKSI Kitzbergi gümnaasiumi juures alustab sügisest Mulgimaa tehnoloogia VALLAVOLIKOGUS 16. augusti istungil õppekeskus Võtsid osa: Kerti Einstein, Monika Erre- line, Jüri Kert, Liidia Klaas, Kati Kuusk, Tuleval sügisel on teoks saamas Kitzbergi gümnaasiumist alguse Tallinna tehnikaülikooliga toimub projekti juhtival koolil koostöö Leo Liiber, Toivo Kõss, Heino Luik, Ain saanud idee, kuidas järgneva viie aasta vältel tulevase Mulgi val- alates 2010/11. õppeaastast, mil sõlmiti koostööleping, et õpilastele Peensoo, Enn Sarv, Tarmo Simson, Siret la koolide õpilastele populariseerida loodus- ja täppisteaduste ning ja õpetajatele korraldatakse õppeaasta jooksul ülikooli tutvustavaid Vene ja vallavanem Taimo Tugi. Puudusid tehnoloogia (LTT) valdkonda. infopäevi ja viiakse läbi erinevaid kõrgkooli õppesuundade töötuba- Laili Lamp, Anu Rebane, Andi Sõmmer. 2016. aasta sügisel, kui Mulgi vallaks ühinemise plaane seati, sid, kursusi, seminare või koolitusi. • Kinnitati alates 1. septembrist lasteaia- kogunes Kitzbergi gümnaasiumis töörühm, kuhu kuulusid klassi- Tartu ülikooli teaduskooliga on sõlmitud lepe, mille kohaselt ol- õpetajate töötasu alammääraks täistööajaga õpetajad ning loodusainete õpetajad, lisaks robootikaringi juhendaja lakse valmis tegema töötubasid ühistel teadus- ja laboripäevadel, töötamise korral 840 € kuus. ja tehnoloogiaõpetaja. Nemad koos töötasidki välja LTT projek- nõustama ja koolitama LTT huviringide juhte ja aitama huviringide • Kinnitati Karksi valla huvihariduse ja hu- tiidee. Enne, kui „Mulgimaa tehnoloogia õppekeskuse“ nimeline õppekavade koostamisel. vitegevuse kava aastateks 2017–2018. projektitaotlus sai teele saadetud, leppis Kitzbergi gümnaasiumi Hanval Metall ja Nuia PMT on metallitööstuse ettevõtted, kes • Kooskõlastati Mõisaküla Linnavolikogu direktor Jaak Israel kavandatud tegevuste üldsuundades kokku ka toetavad projekti kumbki tuhande euroga, samuti on nad valmis Aasta kõige soojematel kuudel pidime 29. juuni 2017. a otsus nr 27 „Loa andmi- Abja gümnaasiumi, Halliste põhikooli ja Mõisaküla kooli direkto- kaasa lööma praktiliste tegevuste juures, et tutvustada noortele, kui- korduvalt lugema ja kuulma uudistest, ne laenu võtmiseks“. ritega ning Karksi valla ettevõtetega Nuia PMT ja Hanval
Load more

Recommended publications
  • Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
    TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
    [Show full text]
  • Õnnesoovid 90. Sünnipäevaks Meie Austatud Õpetaja Virve Kiluskile
    • Karksi valla infoleht • Nr 1 (246) jaanuar 2017 • Õnnesoovid 90. sünnipäevaks meie Kodanikupäeval tunnustati kohalikke MTÜsid Kodanikupäeval, 26. novembril, tunnustati on Tuhalaane rahvamaja renoveerimine Lahmuse mõisas Viljandimaa MTÜsid. väliüritusteks. austatud õpetaja Virve Kiluskile Päeva esimese poole muutsid hubaseks Karksi-Nuia Pensionäride Ühendust Foto: Margus Mõisavald Meil, Nuia keskkooli 2016. aasta kuldlen- muusikakollektiiv Maneo ja muinasjutu- tunnustati eakate päevadesse päikese too- nu vilistlastel on au tunda Sind väga palju vestja Sulev Ojap Viljandi Waldorfkoolist. mise eest. aastaid. Kooliajal õpetasid meile ajalugu ja Kuulajate südamed said pai ning muinas- Ühingu põhitegevuseks on eakate vaba hiljem sai Sinust meie sõber. Me teame, et jutt andis mõtlemisainet veel kohvilauajut- aja sisustamine, tervislike eluviiside pro- oled sündinud Raplamaal raudteelase peres tudekski. pageerimine, kodukandi ajaloo jäädvus- 27. jaanuaril 1927. aastal. Isa ameti tõttu Järgnesid erinevad tegevused, millest tamine ja murdekeele edasikandmine. tuli vanematel mitmeid kordi vahetada elu- laste seas oli eriti populaarne MTÜ Hols- Ühiselt käidi väljasõitudel, nt Põltsamaa kohta, kuid viimaseks koduks sai Viljandi, te Pere Seltsi pakutud võimalus panna end roosiaeda, Veski tallu, Setomaale Obinitsa kus lõpetasid tütarlaste gümnaasiumi. Hil- proovile vähemalt kümnel erineval alal. eakaaslastega kohtuma ja Lätti. Selle aasta jem omandasid kaugõppes ajalooõpetaja Kõik lõpetanud said tänuks külarahva val- plaanides on seista Karksi valla iseseisvuse kutse Tallinna pedagoogilises instituudis. mistatud piparkoogimedali. eest, projekti „Karksi valla eakate mäles- Ühel meie lennu kokkutulekul kirjutasid Jututuba Sirje Kanneli eestvedamisel tused nähtavaks“ teostamine ja jututubade Sa klassijuhataja päevikusse: „1947. aas- kutsus kaasa mõtlema hoolivuse teemadel. jätkamine. tast õpetan Nuia keskkoolis jõmme, kui Helkureid sai valmistada Mõisaküla proua- Tunnustamine toimus kodanikuühiskon- hästi, seda ise ei tea otsustada.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Ja Käsitöökojal Oli Tegus Aasta
    • Karksi valla infoleht • Nr. 11 (157) Detsember 2008 • Möödunud aastal haarasime kaasa ka algkoolilapsed ning siis võistel- Sõnumeid di juba kolmes vanuseastmes. Las- tele olid suureks toeks klassijuhata- jad ja lapsevanemad, kes kõik koos tegevusse asusid. Ka sellel aastal oleme plaaninud kaasata kõige Kes lükkavad nooremaid, sest nende ideed on ar- teedelt lund vestatavad ja julged. Võistluse tingimustega saab Lume lükkamiseks Karksi valla tutvuda Karksi-Nuia Noortekesku- teedelt ja tänavatelt sõlmis vallava- se kodulehel www.noortekas.kark- litsus 2006. aasta sügisel kolmeks si.ee. Ootame ka sel aastal suurt aastaks lepingud kuue ettevõtjaga. osalemissoovi. Eesmärk on tagada ligipääs alali- Eneli Põder, selt kasutatavatele elamutele. Ka- laste- ja noorsootöö spetsialist hel aastal on ettevõtjad oma ko- hustustega edukalt hakkama saa- nud ning nad on valmis tegutsema Kutse koosolekule ka saabunud talvel. Austatud Viljandimaa elanikud! Lepingu järgi puhastab aktsia- Eesti Keskerakonna nimekirjas kan- selts „Iivakivi” Karksi-Nuia linna dideerivad Euroopa Parlamenti 12 tänavad, Karksi ja Polli külade teed tublit inimest, nende hulgas Riigi- ning Oti küla Kadrina piirkonna kogu liikmed Jaak Aab ja Jüri Ratas. teed. Töö korraldajad on Priit Lap- Et paremini tutvustada oma ideid rik (telefon 518 4402) ja Heiki Arro ja seisukohti, peame väga tähtsaks (521 9161). kohtumisi Eestimaa elanikega. Osaühing „Kalviker Transport” Hea Viljandimaa elanik! Kutsu- (Kalev Jaago, telefon 514 0421) kor- me Sind meiega kohtuma 15. det- rastab Tuhalaane, Suuga ja Muri sembril kell 18 Viljandi Maavalitsu- küla teed. se teise korruse suurde saali. Sinu Ahto Mäesalu (5660 0252) kor- osalemine ja ideed aitavad Eestit rastab Morna, Hirmuküla, Mäekü- Euroopas edasi. la ja Sudiste küla ida- ja põhjaosa Pärast kohtumist pakutakse teed.
    [Show full text]
  • Velo Mulgimaa
    TŪRISMA INFORMĀCIJA•TURISMIINFO•TOURIST INFORMATION i VELOMARŠRUTS ● JALGRATTAMARSRUUT ● CYCLING ROUTE Abja-Paluoja Maaturismi Infopunkt Rūjienas tūrisma informācijas centrs Pärnu maantee 10, Upes iela 7, Rūjiena, 1:200 000 Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Rūjienas novads LV-4240 Tel: +372 4349495, +372 5265464 Tel: +371 64263278, +371 29464888 E-post: [email protected], www.abja.ee E-pasts: [email protected], www.rujiena.lv Karksi-Nuia Turismiinfokeskus RMK Lilli loodusmaja teabepunkt Viljandi maantee 1, Lilli loodusmaja, Lilli küla Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa Karksi vald, 69002 Viljandimaa Velo Mulgimaa Tel: +372 4355527 Tel: +372 5132994 E-post: [email protected], E-post: [email protected] www.karksi.ee, www.mulgi.karksi.ee www.rmk.ee, www.looduskeskus.ee MARŠRUTA APRAKSTS ● APSKATES OBJEKTI ● KARTES MARSRUUDI KIRJELDUS ● VAATAMISVӒӒRSUSED ● KAARDID DESCRIPTION OF THE ROUTE ● TOURISM SITES ● MAPS SUOMI FINLAND i @ NORGE РОССИЯ SVERIGE EESTI Rūjiena 1:12 000 LATVIJA LIETUVA DANMARK Mõisaküla 1:10 000 БЕЛАРУСЬ NEDERLAND Abja-Paluoja 1:15 000 POLSKA DEUTSCHLAND Karksi-Nuia 1:10 000 TALLINN 2014 Velo Mulgimaa EST EESTI Projekta vadītājs • Projektijuht • Project Manager: Māris Pelcis Teksts • Tekst • Text: Anu Laarmann, Guna Ķibere, Māris Pelcis, Ilga Suurmets ABJA-PALUOJA Foto • Foto • Photo: Māris Pelcis, Aigars Lapiņš, Rūjienas TIC fotoarhīvs MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut MÕISAKÜLA KARKSI-NUIA Noformējums • Kujundus • Layout & Design: Māris Pelcis Pärnu maantee 30a, Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Kartes sagatavotas sadarbībā ar Rūjienas TIC Tel: +372 5135313; E-post: [email protected], RŪJIENA www.mulgikultuur.ee, www.mulgimaa.eu Paldies par sadarbību visiem, kas palīdzēja izdevuma tapšanas laikā, īpaši RĪGA vietējiem tūrisma informācijas centriem, pašvaldībām un gidiem. LATVIJA □ LV Tänan koostöö eest kõiki, kes aitasid väljaande koostamisel.
    [Show full text]
  • Eesti Keele Käsiraamat
    EESTI KEELE KÄSIRAAMAT EESTI KEELE KÄSIRAAMAT Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Uuendatud väljaanne Eesti Keele Instituut EKSA Tallinn 2020 Raamat on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise toel. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat Kaane kujundanud Andres Rõhu Küljendanud Merle Moorlat Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2020 ISBN EKSA, 2020 www.eksa.ee Trükitud ASi Pakett trükikojas SISUKORD Saateks 17 Lühendid ja märgid 19 SISSEJUHATUS 23 Eesti keele päritolust 23 Kirjakeel ja murded 24 Eesti keele kirjeldamise ja arendamise ajaloost 27 Keele tasandid 38 Keeleteaduse harud 40 Keele avaldumisvormid 42 Kirjandust sissejuhatuse kohta 42 ORTOGRAAFIA 45 Kiri ja tähestik 45 Kirjaviis 46 Ortograafia mõiste 46 Ortograafia põhimõtted 46 HÄÄLIKUD JA FONEEMID 48 Häälikud 48 Foneemid 49 Silbitamine ja poolitamine 52 Rõhk 54 Häälikute ja foneemide pikkus. Sõnavälde 54 Kuidas määrata sõnaväldet 56 TÄHEORTOGRAAFIA 59 b, d, g, p, t, k ortograafia 59 h sõna algul 60 i ja j ortograafia 61 Häälikute pikkuse märkimine 61 Häälikuühendi ortograafia 62 Võõrsõnade kirjutamine 63 Võõrnimede kirjutamine 67 Tsitaatsõnade kirjutamine 68 Nimedest saadud üldsõnade kirjutamine 69 Võõrnimetuletiste kirjutamine 70 Vene-ladina transliteratsioon 72 Vene-eesti transkriptsioon 73 ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA 77 Suure algustähe kasutamine 77 EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 6 Kohad, ehitised 78 Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused 81 Riigid, osariigid 84 Isikud, olendid 84 Perioodikaväljaanded
    [Show full text]
  • Rahupäev Karksi Lasteaias
    • Karksi valla infoleht • Nr. 9 (166) Oktoober 2009 • jad, meetoitude valmistajad, lille- seadjad ja isetegevuslased. Erich Sõnumeid Mägi jäädvustas sündmuse video- fi lmile. Täname kõiki laadalisi, loengu- te ja kontsertide kuulajaid, müü- jaid-ostjaid, isetegijaid, abistajaid ja Viiulisõprade kaasalööjaid! Üritusele aitas kaasa koosmängupäev päikseline sügisilm. Kui kõik läheb hästi, siis kohtu- Laupäeva, 19. septembri hom- me järgmisel sügisel uuesti. mikul kogunesid kultuurikeskuses- Karksi-Nuia Aianduse ja Mesin- se viiulisõprade koosmängupäeva- duse Seltsi juhatuse nimel le keelpilliõpilased ja õpetajad. Li- Leili Nael saks kohalikele noortele viiuldaja- tele oli osalejaid Nõo, Antsla, Põlt- samaa, Türi, Valga, Tõrva ja Tarvas- Psühholoogia- tu muusikakoolist. alane koolituspäev Päeva avas külaline Katariina Kreintaal Tartu Ülikooli Viljandi Koolitusseminar lastevanemate- Kultuuriakadeemiast, kes oma in- le ja pedagoogidele toimub 26. ok- nustava eeskujuga pani ansambli toobril kella 14—17 gümnaasiumi kuulmise järgi mängides kahehääl- aulas. Lektor on psühholoog-õppe- selt kõlama. jõud Toivo Niiberg. Koosmängu peadirigent oli õpe- Loengut läbivad teemad on taja Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. meeste ja naiste psühholoogilised G. F. Händeli “Aaria” hümnilaadset erinevused, soorollide tajumine ja pidulikku kõla lihviti Põltsamaa • Viiulisõprade koosmängupäev. Dirigeerib Milvi Erm Nõo Muusikakoolist. RINGA VAIKSAARE foto hoiakud, positiivseks lapsevane- õpetaja Hiie Taksi käe all. maks olemine, lapsevanema ja õpe- Proovipäeva poolitas Helve Joo- näitas lastele sõdurivormi ja -varus- Loodetavasti on külaliikumise esin- taja roll, tüdrukute ja poiste kooli- ne juhitud väike matk Karksi lossi- tust, mida uuriti ja vaadati huviga. dajatel nüüd paremad võimalused rõõm ning seda mõjutavad tegu- mäele. Mõned lapsed teadsid, et ka Eesti noortele uusi projekte välja tööta- rid. Kokkusaamise eesmärk oli saa- sõdurid on praegugi välismissioo- da, sest noorte ootused on neil tea- Koolituspäeva idee sai alguse vutada koosmängurõõm.
    [Show full text]
  • Mulgimaa Arenduskoja Strateegia 2008-2013 Muudatustega 09.12.10
    MTÜ MULGIMAA ARENDUSKODA STRATEEGIA (2008 – 2013) VILJANDI PaistuPaistu valdvald HallisteHalliste vald Abja vald MõisakülaMõisaküla linn Karksi vald KONTAKTANDMED MTÜ MULGIMAA ARENDUSKODA Pärnu mnt 30a, Abja-Paluoja 69403 Viljandimaa telefon: 5055788 e-post: [email protected] veebiaadress: www.mulgimaaarenduskoda.ee - 1 - SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................4 Kasutatud põhimõisted........................................................................................5 I ÜLDOSA ........................................................................................................6 1.1. Tegevusgrupi asutamine......................................................................6 1.2. Tegevusgrupi liikmelisuse kasv...........................................................6 1.3. Tegevuspiirkond..................................................................................6 1.3.1. Tegevuspiirkonna ajalooline käsitlus...........................................7 1.4. Mulgimaa majanduslik olukord...........................................................8 1.5 Tegevusgrupi areng ja kogemused.......................................................8 II TEGEVUSGRUPI ÜLESEHITUS JA ARENDAMISE KIRJELDUS ...8 2.1. Mulgimaa Arenduskoja tegutsemise eesmärgid..................................8 2.2. Peamised tegutsemise põhimõtted.......................................................9 2.2.1. Strateegia rakendamise ning rakendamisest teavitamise põhimõtted..............................................................................................9
    [Show full text]
  • Kultuurikeskuse Auraamat Sai Täiendust
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (222) november 2014 • Karksi-Nuia puhkpilliorkestri suve Kultuurikeskuse auraamat sai suursündmus Karksi-Nuia puhkpilliorkester osales Huvi puhkpillimuusika ja musitseerimi- täiendust juulis edukalt puhkpillimuusika festivalil se vastu on tõusnud. Paranenud on noorte „Võsu Viis“. Laagris viidi läbi erinevaid koosmängu ja dirigendi jälgimise oskus Fotod: Jaan Pääsuke proove pillirühmade kaupa ja täiskoos- ning tihenenud sõprussuhted teiste kollek- seisuga. Karksi-Nuia noored osalesid 40- tiivide ja mängijatega. liikmelise festivaliorkestri töös. Tänu Karksi-Nuia noorte muusikute Juba teisel festivalipäeval toimus kont- oskustele ja vilumustele oodatakse meie sert, kus koosseis saatis Mikk Saart ning liikmeid edaspidi Liivimaa Noorteorkestri instrumentaalsoliste. Järgmisel päeval kü- ridadesse. Tegemist on sümfooniaorkest- lastati Hollandi kõrgetasemelise Philips riga, kus mängivad muusikakoolide õpila- Symphony Orchestra puupilliansambli sed Valgast, Valkast, Tõrvast, Antslast, kontserti. Dirigeerimise õpitubasid viis Otepäält, Nõost ja Tartust. Koostöö jät- läbi Marc Lange Saksamaalt. kub ka Viljandi Muusikakooli vaskpuhk- Laagrit lõpetaval galakontserdil esitati pilliõpetaja ja dirigendi Bert Langeleriga. muusikat eri žanrites operetist popmuu- Täname Kultuurkapitali, Karksi Val- sikani. Pidulikku lõpukontserti sõitsid lavalitsust ja Karksi-Nuia Muusikakooli Karksi-Nuiast Võsule kuulama ka lapse- noorte muusikute toetamise eest! vanemad ja teised pereliikmed. Riina Reismaa Foto: Riina Reismaa Anneli Arraste Ermas Hein Jüri Tamtik Anneli Arraste on sündinud 25. septemb- Ermas Heina kohta võib öelda, et ta on Jüri Tamtik sündis 4. juulil 1949. aastal ril 1954. aastal. Keskhariduse omandas ta sündinud pill süles. Väike akordion on tal Pärnu maakonnas Rajangu vallas Ees- Nuia Keskkoolis, 1974. aastal sai ta far- igaks juhuks alati autos kaasas, rääkimata Masaku talu perepojana. Kooliteed alus- matseudi kutse Tallinna Meditsiinikoolist. noodiraamatust, kuhu on köidetud tema tas ta Mõisakülas, edasi siirdus elukoha 1977.
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]