• Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 •

Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale

Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon

Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks. Maja asub tee ääres, teetolm ja talviseks libedatõrjeks Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse selts ootab meefestivali ajal, 9. septembril kell Eesti Vabariigi riigivanem ning on Tuhalaane valla aukoda- kasutatav sool on rikkunud põrandapinna ning see vajab kor- 11.00–13.00 kultuurikeskuse neljandale korrusele vaatama torni akendest laada- nik aastast 1939. Sellest saab väike arhiivituba, mis kajastab ralikku lihvimist ja lakkimist. Meie taotlus sai positiivse vas- melu, ümbritsevat kaunist loodust ja näitust. Soovitav kaasa võtta binokkel. Ants Piibu kohta olemasolevaid materjale. Tuba saame kasu- tuse, mis tähendab, et lähiajal võib olla külamaja töö veidi Sissepääs 1 euro või enam. Sellest saadud tulu läheb Karksi-Nuia lasteaiale män- tada ka väliürituste ajal vajalike vahendite hoidmiseks ning häiritud. guasjade soetamiseks. korraldada näitusi ja väljapanekuid. Anneli Anijärv Tähistame eakate päeva Lilli külamaja kingitus Traditsiooniliselt tähistame 1. oktoobril Karksi valla kultuurikeskuses rahvusvahelist EV100 ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kingituste ja sünd- 18 aastat ja nüüd soovime EV100 puhul teha Lillile kingituse eakate päeva. Sel aastal kohtume pühapäeval. Loodetavasti on siis aktiivsetel inimes- muste väiketoetuste taotlusvooru kaudu sai Lilli külamaja pro- maja korda pannes. Külamaja on küla keskus, seal asuvad ka tel aega ja võimalust tulla kohtuma vanade sõpradega. Tulla ja tunda, et sinust hoo- jekt „Värvime koos külamaja rõõmsaks“ vajaliku rahastuse. raamatukogu ja postipunkt, mis kohalikele elanikele on väga litakse. Tulla ja nautida rikkalikku kultuuriprogrammi. Tänavu tuleb meile esinema Kingituse eesmärk on muuta külakeskus rõõmsamaks ja vajalikud. Maja ilusamaks muutmine rõõmustab kogukonda Abja pensionäride näitetrupp „Kolmas voorus“ etendusega „Elu on – otsast teise“, atraktiivsemaks. See aitab rikastada elukeskkonda ja selle ja meile külla tulevaid inimesi. Kogukond teeb koostööd, et mille on lavastanud Kersti Sillaots Indrek Koffi „Eestluse elujõud“ ainetel. Head väärtus kandub tulevikkugi. Projekti kaudu saame osta värve saaks teoks maja värvimine. muusikat kuulamiseks ja tantsuks teevad Toivo Asmer ja Merle Lilje. ja värvimiseks vajaminevaid pintsleid. Lilli külamaja puit- Merike Soovik Etteregistreerimine 25. septembrini tel 435 5524, 5341 2506 või külamajades. fassaad sai uue värvkatte viimati aastal 1999. Möödunud on Lilli külamaja juhataja Bussid väljuvad kell 11.00 Lilli–Karksi-Nuia, 11.30 Maie–Karksi-Nuia, 11.00 Su- diste–Hirmuküla–Tuhalaane–Karksi–Polli–Karksi-Nuia. Tagasi kell 16.00. Kai Kannistu Kultuurikeskus otsib Muusika kõlab ka Karksis nostalgiat 1. oktoobril tähistatakse rah- Alates 4. septembrist käivitub uus õpilasliin vusvahelist muusikapäeva, Karksi valla kultuurikeskus kutsub üles oma nos- mille puhul laotub üle kogu Alates 4. septembrist 2017 käivitab Karksi Vallavalitsus uue hommikuse õpilasliini talgiahõngulisi esemeid näitusele tooma. Eesti muusikapäeva kont- suunal Karksi-Nuia–Abja-Paluoja–Halliste–Karksi-Nuia ja õhtuse õpilasliini suu- Kõigil on kodus asju, mille väärtuseks on eel- serdiprogramm. Kontser- nal Karksi-Nuia–Halliste–Abja-Paluoja–Karksi-Nuia. kõige mälestused. Kultuurikeskus kogub need te leiab aset enam kui sada Hommikune buss saabub Abja-Paluoja bussipeatusse kell 7.12, Hallistesse jõuab esemed kokku ja paneb oktoobris välja näituse ning kõik need on publiku- kell 7.20 ja Kooli peatusse 7.45. Õhtune buss väljub Karksi-Nuia bussijaamast „Nostalgia“. le priid! Karksi vallas saab kell 17.35, Hallistesse jõuab kell 17.45, Abja-Paluojale 17.53 ja Karksi-Nuia kell Kui Sul, hea lugeja, on mõni vana sulepea, va- lasta kõrvadele pai teha 1. 18.05. Bussiliiklus toimub ainult koolipäevadel. Õpilasliini bussigraafikuga on või- nad lambapügamiskäärid, uhke vanaaegne kann oktoobril kell 14.00 Karksi malik tutvuda Karksi valla koduleheküljel http://www.karksi.ee/et/bussitransport või sootuks suhkrutalong, siis praegu on õige Peetri kirikus, kus muusika- hetk need kultuurikeskusesse tuua. Kindlasti on päeva orelipooltunni raames Karksi-Nuia hommikune õpilasliin Karksi-Nuia õhtune õpilasliin Sul kodus mõni ese lähi- või kaugemast minevi- mängib pillide kuningal or- Bussipeatus Väljumisaeg Bussipeatus Väljumisaeg kust, mis tänapäeval polegi enam nii tavapära- ganist Anu Röömel. Lisaks Abja-Paluoja 7.12 Karksi-Nuia 17.35 ne või näeb nüüdisajal hoopis teistsugune välja. tegevusele Viljandi Pauluse Kuksi 7.16 Allaste 17.40 Teemat me ette ei anna, oodatud on igasugune kiriku organistina on Röö- Kulla 7.18 Halliste 17.45 nostalgia. mel Viljandi muusikakooli Halliste 7.20 Kulla 17.47 Esemeid ootame mihklipäevaks, 29. septemb- klaveriõpetaja ning kirjuta- Allaste 7.25 Kuksi 17.49 riks. Näitus „Nostalgia“ on avatud Karksi valla nud ja välja andnud mitmeid Kivimaja 7.26 Abja-Paluoja 17.53 kultuurikeskuse sinises saalis 2.–31. oktoobrini. lastelaule. Kaubi 7.28 Karksi-Nuia 18.05 Lubame ausalt asjade üle arvet pidada ja peale Mis muusikapäeval veel Veneküla 7.31 näitust jõuavad esemed kenasti omanikeni tagasi. kavas, uuri www.muusika- Polli 7.36 Dmitri Orav Täpsem info kultuurikeskusest või telefonil paev.ee. Seedri 7.37 spetsialist-projektijuht 558 2883. Sigrit Vaiksaar Lossimäe 7.39 Leana Liivson Anu Röömel. Kooli 7.45 Karksi Sõna  september 2017

Vallavanema veerg KARKSI Kitzbergi gümnaasiumi juures alustab sügisest Mulgimaa tehnoloogia VALLAVOLIKOGUS 16. augusti istungil õppekeskus Võtsid osa: Kerti Einstein, Monika Erre- line, Jüri Kert, Liidia Klaas, Kati Kuusk, Tuleval sügisel on teoks saamas Kitzbergi gümnaasiumist alguse Tallinna tehnikaülikooliga toimub projekti juhtival koolil koostöö Leo Liiber, Toivo Kõss, Heino Luik, Ain saanud idee, kuidas järgneva viie aasta vältel tulevase Mulgi val- alates 2010/11. õppeaastast, mil sõlmiti koostööleping, et õpilastele Peensoo, Enn Sarv, Tarmo Simson, Siret la koolide õpilastele populariseerida loodus- ja täppisteaduste ning ja õpetajatele korraldatakse õppeaasta jooksul ülikooli tutvustavaid Vene ja vallavanem Taimo Tugi. Puudusid tehnoloogia (LTT) valdkonda. infopäevi ja viiakse läbi erinevaid kõrgkooli õppesuundade töötuba- Laili Lamp, Anu Rebane, Andi Sõmmer. 2016. aasta sügisel, kui Mulgi vallaks ühinemise plaane seati, sid, kursusi, seminare või koolitusi. • Kinnitati alates 1. septembrist lasteaia- kogunes Kitzbergi gümnaasiumis töörühm, kuhu kuulusid klassi- Tartu ülikooli teaduskooliga on sõlmitud lepe, mille kohaselt ol- õpetajate töötasu alammääraks täistööajaga õpetajad ning loodusainete õpetajad, lisaks robootikaringi juhendaja lakse valmis tegema töötubasid ühistel teadus- ja laboripäevadel, töötamise korral 840 € kuus. ja tehnoloogiaõpetaja. Nemad koos töötasidki välja LTT projek- nõustama ja koolitama LTT huviringide juhte ja aitama huviringide • Kinnitati Karksi valla huvihariduse ja hu- tiidee. Enne, kui „Mulgimaa tehnoloogia õppekeskuse“ nimeline õppekavade koostamisel. vitegevuse kava aastateks 2017–2018. projektitaotlus sai teele saadetud, leppis Kitzbergi gümnaasiumi Hanval Metall ja Nuia PMT on metallitööstuse ettevõtted, kes • Kooskõlastati Mõisaküla Linnavolikogu direktor Jaak Israel kavandatud tegevuste üldsuundades kokku ka toetavad projekti kumbki tuhande euroga, samuti on nad valmis Aasta kõige soojematel kuudel pidime 29. juuni 2017. a otsus nr 27 „Loa andmi- Abja gümnaasiumi, Halliste põhikooli ja Mõisaküla kooli direkto- kaasa lööma praktiliste tegevuste juures, et tutvustada noortele, kui- korduvalt lugema ja kuulma uudistest, ne laenu võtmiseks“. ritega ning Karksi valla ettevõtetega Nuia PMT ja Hanval Metall, das tehnoloogia ja teadus töömaailmas päriselt kokku saavad. kuidas eestlased üha rohkem oma suve- samuti kolme kõrgkooliga – Eesti maaülikool (Polli), Tartu ülikool Tihe projektisõel puhkust soojal maal veedavad. Kahjuks ja Tallinna tehnikaülikool. Mulgimaa lastele ja noortele suunatud projekt pidi läbima tiheda või õnneks kõigil selline võimalus puudub KARKSI Nüüdseks on selge, et projekt sai toetusraha ligi 60 000 eurot sõela, sest taotluste hulk, mida sihtasutus Archimedes menetles, ning enamus meist suvitab Eestis, millega VALLAVALITSUSES Euroopa Regionaalarengu fondist teaduse populariseerimise alate- oli suur. Kokku esitati 108 projektitaotlust 81 taotlejalt. Taotlejate rõõmustavad meie tublisid vaevanägijaid. 3. juuli istungil gevuse „Teeme+“ programmist. hulgas oli nii kohalikke omavalitsusi, mittetulundusühinguid, siht- Ilm oli küll enamasti pilvine ja vihmane, Võtsid osa: Are Jänes, Katrin Kivistik, Õppekeskus luuakse praeguse Karksi valla, ühinemislepingu- asutusi, ettevõtteid, ülikoole kui ka riigigümnaasiume ning neid oli mis lasi meie tujul langeda, kuid toimu- Alli Laande, Taimo Tugi ja vallasekretär ga kavandatava Mulgi valla suurima, August Kitzbergi nimelise kõikjalt üle Eesti. Euroopa Regionaalarengu fondist rahastati SA nud ürituste poolest võib suve pidada taas Inge Dobrus. Puudus Arvo Maling. gümnaasiumi juurde. Õppekeskuses hakkavad toimuma erinevas Archimedes korraldamisel teaduse populariseerimise alategevuse kirjuks. Erinevad traditsioonilised kul- • Anti MTÜ-le Huvitav Kool luba korral- vanuses õpilastele LTT valdkonna huviringid ning ühised teadus- “Teeme+” raames osaliselt või täismahus 23 projekti. Toetuse ko- tuuri- ja spordiüritused rikastasid meie dada Karksi lennuväljal Karksi lennupäev ja laboripäevad koos partner-teadusasutustega ja piirkonna ettevõt- gumaht on 1 282 707 eurot. Suuremate projektide maksumus ulatub vallaelu ning loodan, et nii korraldajad 5. augustil kell 11.45–23.00. jatega. kuni 97 000 euroni, väikseim projekt saab toetust 13 000 eurot. kui ka osalejad jäid ettevõtmistega rahule • Arutati sotsiaaltoetuste ja -teenustega Võimalused loovad huvi Karksi vald taotles projektile „Mulgimaa tehnoloogia õppekes- ning väljakujunenud sündmuste läbivii- seotud küsimusi. Juba varemalt on Mulgimaa koolide õpilased sageli osalenud üle- kus“ toetust tegevuse 2 suunalt, mis on noortele LTT valdkonna miseks leitakse ka tulevases Mulgi vallas • Arutati korraldatud jäätmeveoga seotud riigilistes loodus- ja täppisteaduste valdkonna tegevustes nagu teadushuviringide tegevuse käivitamine ja läbiviimine. Kolmeks nii vaimseid, füüsilisi kui ka rahalisi va- küsimusi. konkurssidel, koostanud uurimusi ja osalenud teaduskoolides. tegutsemisaastaks anti projektile toetusraha 59 858 eurot. Lisaks hendeid. Järgmisel aastal on ees ootamas • Rahuldati 13 kõige kõrgema hinde saa- Näiteks oli 2015. aasta Eesti maaülikooli teadurite kaasjuhendatud võttis taotleja vastu programmi poolt nõutud kohustuse jätkata pro- Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähista- nud taotlust hajaasustuse projektide (vee- teaduskonkursil väga edukas toonane Kitzbergi gümnaasiumi õpi- jektiga algatatud tegevusi vähemalt kaks aastat peale projektiga saa- mine, mille tarvis on meil kõigil võimalus majandus, kanalisatsioon ja teed) teosta- lane Margus Hanni, kes koostas uurimuse „Askorbiinhappe mõju dud rahastust. Eestile kingitus teha. Sellega tegid alguse miseks kokku summas 35 517,39 € ning inimorganismile ja selle sisaldus erinevates puuvilja- ja marjakul- Mis toimus läinud suvel? Karksi haridusselts, kaitseliidu Sakala jäeti rahuldamata 15 taotlust seoses prog- tuurides“. Noormehe teadusjuhendajaks oli Eesti maaülikooli Polli Juba enne suvisele koolivaheajale minekut seadsid projek- malev, Karksi külavanem ja külamaja ju- rammile eraldatud riigi ja valla eelarveliste aiandusuuringute keskuse filosoofiadoktor Liina Arus. tirühma kuuluvad õpetajad kokku plaani sügiseks. Alustati hataja, kelle eestvedamisel paigaldati kü- vahendite ebapiisavuse tõttu. Projekti „Teaduslahing 2017“ oli registreeritud Kitzbergi güm- huviringide õppekavade koostamist, kavandati nende tutvus- lamaja juurde lipumast. Tegemist on vää- • Eraldati Karksi-Nuia Aianduse ja Mesin- naasiumi 7.–9. klassi õpilaste võistkond. Tartu ülikooli teaduskooli tamist Mulgimaa koolides ning pandi paika toimumisgraafik. rika kingitusega kogu külale. Lipumasti duse Seltsile 1000 € X Meefestivali korral- kursustele oli möödunud õppeaastal samast koolist registreeritud Samuti vaatas iga tulevane ringijuht üle vajalikud töövahen- avamisel andis vald kingituseks Karksi damiseks Karksi-Nuias 8. ja 9. septembril kuus õpilast. Mitmendat aastat on Kitzbergi gümnaasiumis tegutse- dite varud. valla lipu, mis võib seal julgelt lehvida ning 100 € Eesti külade XII maapäeva lä- nud robootikaring ja eelmisel õppeaastal viidi Socrative-keskkonnas Mis algab sügisel? ööpäevaringselt, seda ka tulevases Mulgi biviimiseks. läbi mälumäng. Septembrikuu esimestel nädalatel toimub Abja, Halliste, Karksi ja vallas. Teisena teeb kingituse Lilli küla, • Eraldati Mittetulundusühingule Tuhalaa- Seni tehtu põhjal võib kool kinnitada, et suunatud tegevused ai- Mõisaküla koolide õpilastele huviringide tutvustamine. Projekti- kui uue värvkatte saab külamaja. Soovin ne 100 € Eesti külade XII maapäeva läbi- tavad hoida õpilastel huvi teema vastu. Lisaks on noortes põnevuse grupp käib kohal igas koolis ning ühtlasi saavad noored end rin- teile kõigile jõudu, lennukaid mõtteid viimiseks. tekitamiseks tarvis erinevaid teadusmaailma tundmaõppimise viise gi registreerida. Kõik huviringid käivituvad septembris. Tulevase ning olge ikka uhked oma tegemiste ja • Eraldati MTÜ-le Huvitav Kool 200 € tõelise teadustööga tegelemiseks. Selle kõigega suurendavad koolid Mulgi valla koolilaps saab algaval 2017/2018. õppeaastal osaleda tegusate inimeste üle. See on vajalik, et Karksi X lennupäeva korraldamiseks. oluliselt tõenäosust, et õpilane seob oma tulevikuvaliku teadusega. ühes või mitmes selle projekti LTT-valdkonna huviringis. Et õpi- hoida kõrgel kogukonna lippu. • Otsustati viia läbi lihthange „Karksi valla Teaduspartnerid ja ettevõtted lastel oleks mugavam piirkonnast Karksi-Nuia kokku tulla, korral- Erinevad vajadused ja soovid ning nen- kultuurikeskuse väliekraani ost ja paigal- Eesti maaülikooliga toimub kohapealne koostöö eelkõige Polli aian- datakse selleks ka transport. de rahuldamise võimalused võivad tihti dus“ ning kinnitati hankedokumendid. dusuuringute keskuse kaudu, mis on spetsialiseerunud puuviljandu- Kõige selle ja veel muu toimuva kohta tulevad uudised Kitzbergi oluliselt erineda. Peame tegutsema ole- • Väljastati ehitusluba lambalauda püstita- se alasele uurimistööle. Pollis on puukool, toimub Eesti sordivara- gümnaasiumi kodulehele https://akg.vil.ee rubriigis Mulgimaa teh- masolevate võimaluste piires. Tänaseks miseks Kajaku kinnistul Univere külas ja mu säilitamine, omatoodangu puuviljade ja marjade hoiustamine, noloogiaõppe keskus. on lõpule viidud Jüri Kivistiku, Lepiku kasutusluba saeliini koorija hoonele Töös- puuviljade ja marjade tootearenduskeskus, kus katsetada, kuidas Piret Koorep ja Aasa tänavatel toimunud pindamine. tuse tn 1a kinnistul Karksi-Nuias. valmistada ja toota mahlu, püreesid, mahlajooke, moose, seemne- projektijuht Ees on veel Kaare tänava rekonstrueeri- • Nõustuti Karksi valla munitsipaaloman- õlisid, kuivatada ja pakendada tooteid. Samas saab nõustamist ja abi 2017/2018. õppeaastal alustavad projekti „Mulgimaa tehno- mine, mis on kahjuks veninud kooskõlas- dis olevate maaüksuste Pärnu mnt 5 ja Jüri retseptuuri väljatöötamisel ja teha katsetootmist. loogia õppekeskus“ LTT huviringid (esmatutvustus): tuse saamise tõttu, aga septembris käivad Kivistiku tänav koormamiseks tähtajatu tööd kindlasti juba suure hoolega. Mõned isikliku kasutusõigusega side liinirajatise Mis? Kellele? Kui sageli? Kus? Mis tehakse? projektid on veel pooleli, sh väliekraani võõrale maale püstitamise tagamiseks Te- Loodus-, täppis- ja tehno- 1.–3. kl õpilased 2 korda kuus Sooritatakse laboratoorseid töid, esmaseid lihtsaid teadusuurin- paigaldus kultuurikeskuse juurde ning lia Eesti AS kasuks. loogiateaduse huviring registreeritakse kuni Kitzbergi gümnaasium guid, mis täiendavad üldhariduskooli LTT ainete õppekava. laste mänguväljaku rajamine Põllu ja Le- • Otsustati seada sundvaldus Kõvakülas (1.–3. klass) 15 õpilast piku tänava ristumiskohta. Gümnaasiumi asuvale Töökoda-adminhoone maaüksusele Loodus-, täppis- ja tehno- 4.–6. kl õpilased 2 korda kuus spordikompleksi rekonstrueerimistööd Elering AS ja Elektrilevi OÜ kasuks pro- loogiateaduse huviring registreeritakse kuni Kitzbergi gümnaasium on graafikus ning septembri alguseks on jekteeritud elektripaigaldiste talumiseks. (4.–6. klass) 15 õpilast koolimaja esine ja fassaad korras, kuid Elektroonika huviring 4.–6. kl õpilased 2 korda kuus Arendatakse tehnikahuvi, valmistatakse oma kätega midagi lõpliku valmimiseni läheb veel üle kuu 14. augusti istungil (nooremad) registreeritakse kuni Kitzbergi gümnaasium elektroonilist. Õpitakse tundma töövahendeid ja mõõteriistu, aja. Ootamine on kindlasti seda kõike Võtsid osa: Are Jänes, Katrin Kivistik, 15 õpilast tutvutakse elektroonika alustega nii teoreetiliselt kui praktiliselt, väärt. Alli Laande, Arvo Maling, Taimo Tugi ja programmeeritakse, joonestatakse arvutiga. Alguse saav uus õppeaasta tekitab ikka vallasekretär Inge Dobrus. Elektroonika huviring 7.–9. kl õpilased 2 korda kuus parajat õhinat ning ärevust nii õpilastes, • Tunnistati lihthankel „Karksi valla kul- (vanemad) registreeritakse kuni Kitzbergi gümnaasium õpetajates kui ka vanemates. Koolimaja tuurikeskuse väliekraani ost ja paigaldus“ 15 õpilast ei ole enam täpselt selline, nagu ollakse edukaks AS Hansab poolt esitatud pakku- Robootika huviring 4.–6. kl õpilased 2 korda kuus Arendatakse ruumilist, loovat ja tehnilist mõtlemist ning õpitakse harjunud ning palju sisukat on ootamas mus maksumusega 24 639,55 € koos km- (nooremad) registreeritakse kuni Kitzbergi gümnaasium oma tegevust läbi mõtlema ja plaanima. Osaleja saab teadmisi ja ka tehnoloogiahuvilisi. Peale pikka pausi ga. 15 õpilast oskusi robootika seotusest igapäevaeluga; tehniliste lahenduste tekitavad õhinat kokkusaamised kooli- ja • Arutati sotsiaaltoetuste ja -teenustega Robootika huviring 7.–9. kl õpilased 2 korda kuus ja konstrueerimise valdkonnast; töö kavandamisest ja tegevuste klassikaaslaste ning nii tuttavate kui ka seotud küsimusi. (vanemad) registreeritakse kuni Kitzbergi gümnaasium plaanimisest; disainimisest; roboti aju ja andurite ühendamisest uute õpetajate ja kolleegidega. Ehk annab • Arutati korraldatud jäätmeveoga seotud 15 õpilast ning seadistamisest; programmeerimistarkvara kasutamisest; teh- see kõik positiivset energiat kooliperele. küsimusi. niliste jooniste ja juhendite koostamisest ning nende lugemisest. Eks hariduse omandamine ole erinevate • Väljastati ehitusluba üksikelamu püs- Praktiline KBF (keemia, 7.–9. kl õpilased 2 korda kuus Praktiline keemia, bioloogia ja füüsika võimaldab õpilastel luua osapoolte koostöö. Selleks, et see prot- titamiseks Tõumäe kinnistul Kõvakülas bioloogia, füüsika) registreeritakse kuni Kitzbergi gümnaasium seoseid tegeliku elu nähtuste ning neid seletava teaduse vahel, sess oleks võimalikult valutu, soovin ma ja kasutusluba rajatisele Nuia 110/35 kV nooremad 15 õpilast süvendades õpilaste arusaamist ja taju maailmast. kõikidele õpilastele indu, töötahet, mõt- kaheahelaline õhuliin asukohaga, Tööstu- Praktiline KBF (keemia, 10.–12. kl õpilased 2 korda kuus teerksust, julgust ning väsimatut soovi se tänav, Tööstuse tn 2a, Tööstuse tn 4, bioloogia, füüsika) registreeritakse kuni Kitzbergi gümnaasium omandada korralik teadmistepagas. Olge Alajaama kinnistu Kõvakülas, Piiri kinnis- gümnasistid 15 õpilast kõik innukad teadmisi omandama, kuid tu Kõvakülas, Töökoja kinnistu Kõvakü- ärge jätke unarusse oma hobisid, vaid las, 54 Karksi-Nuia–Lilli tee, Uue-Leeka LTT teadus- ja labori- Abja ja Kitzbergi gümnaasiumi, Halliste põhikooli ja Mõisaküla kooli õpilastele. Kaudsed kasusaajad laste leidke ja avastage uusi põnevaid tegevusi. kinnistu Univere külas ning kasutusluba päev nelja üldhariduskoo- vanemad ja pereliikmed (nt nooremad ja vanemad õed/vennad). Toimub igal aastal Mulgi valla ühe kooli juures. Õpetajad ja lapsevanemad, olge positiiv- üksikelamu laiendusele Aaviku kinnistul li õpilastele Teemad on põnevad ja erinevad ning neist saavad osa ka need õpilased, kes huviringis ei osale. sed, rõõmsad, toetavad ning koostööal- Polli külas. tid. Ei saa ka märkimata jätta asjaolu, et • Kooskõlastati puurkaevu asukohad Kase- Karksi valla õpilastele, õpetajatele ja las- salu kinnistul Pärsi külas, Nõlvaku kinnis- Karksi vald vabariigi suvemängudel tevanematele on algav kooliaasta mõneti tul Lilli külas, Pilgoveske kinnistul Sudiste Seekordsed mängud peeti Rakvere lähedal Vinnis. Kui esialgu rema vanuseklassi võistlejad Jaak Israel, olles odaviskes II ja erinev, sest õppeaastat alustatakse vii- külas, Saviaru kinnistul Morna külas. oli plaanis esindada Karksi valda viiel spordialal, siis mängu- kuulitõukes III, ning Annika Artla 400 m ja 1500 m jooksus mast korda Karksi vallas, kuid lõpetatak- • Anti Keskoja OÜ-le luba korraldada laat del osaleti ainult kahel – mälumängus ja kergejõustikus. Mõ- III kohaga. TA vanuseklassis saavutas Gedly Tugi odaviskes se Mulgi vallas. Loodan, et see ei mõjuta Karksi valla kultuurikeskuse parklas 19. lemal alal saavutati 11. koht ning kui juhtide võistluse punktid 43,20 m II koha. Teistel spordialadel jooksid üritused kokku, meid pärssivalt, vaid nutikate otsustega augustil kell 9–16. juurde liideti, sai vald üldkokkuvõttes 15. koha 53 valla hul- sest jahimeestel oli oma aasta kokkuvõtete tegemine ja toimus tagatakse hoopis edukus. Kindlasti saab • Arutati lasteaiaõpetajate töötasu alam- gas. Tegelikult oleks võinud minna paremini, sest korralikult mitmepäevane kokkutulek, jalgratturid viibisid Narvas võistlu- tulema huvitav aeg. Edukat algavat õppe- määra kinnitamist ja otsustati esitada vas- suutsid võistkonna koostada ainult mälumängurid. Kergejõus- sel ning nii jäigi valla esindatus mängudel poolikuks. Muidugi aastat kõigile! tav eelnõu volikogule vastuvõtmiseks. tikus kimbutasid mitmeid valla sportlasi vigastused ning ainus kahju, sest see oli viimane võistlus, kus vald sai esineda Karksi Taimo Tugi • Arutati Rahumäe tn 2a üürilepingu tingi- alavõit tuli Karksi valda meeste kettaheites Raido Vaanilt tu- nime all enne omavalitsusreformi. vallavanem muste muutmist. lemusega 44,28 m. Kahe medaliga tulid koju veteranide noo- Leo Liiber september 2017  Karksi Sõna Lõuna pool suve otsimas Foto: Milvi Kangur KULTUURIKALENDER Ühel äärmiselt tusasel vihmast nõretaval varahommikul asusime teele, seekord Läti KARKSI VALLA KULTUURIKESKUS poole. Ja me ei kahetsenud. Pärast Apet 01.–29.09 Sinises saalis ja II korruse fuajees Lii Laande näitus piilus juba pilve tagant päike ja ilm tegi R 08.09 19.00 X Karksi meefestival Karksi ordulinnuses L 09.09 09.00 X Karksi meefestival näo, nagu ei teaks ta vihmast midagi. T 12.09 16.00 MTÜ Mulgimaa arenduskoja üldkoosolek Karksi kultuuriselts ja haridusselts ot- K 13.09 15.00 Väljasõit Eesti rahva muuseumi. Täispilet 14 €, sooduspilet 10 €, sustasid sel suvel uudistada Ida-Lätit. hinna sees on pääse ERMi, kahetunnine ekskursioon giidiga ja Tavaliselt hoitakse lääne poole ja ikka bussisõit. Registreerimine kuni 06.09 teatakse, kus asub Kuramaa, Ventspils ja R 15.09 19.00 Monolavastus „Maailma ilusaim tüdruk“. Pilet Piletilevist 10 €, kultuuri- muidugi on käidud Riias. Reisi korraldas keskusest ostes 7 € ABZ Reisid. Meie giidiks oli Veronika K 20.09 17.00 Kogupere animafilm „Salakaval Urfin ja tema puusõdurid. Pilet 2 €/ 3 € L 23.09 20.00 Tantsuõhtu. Pillimees Priit ansamblist Hero. Pilet eelmüügist 5 €, samal Varep. õhtul 7 € Igaüks mõtleb kodus järele, mis jäi P 01.10 12.00 Eakate päeva tähistamine meelde, mis hämmastas, mis on Eestis 02.–31.10 Sinises saalis näitus „Nostalgia“ teisiti. Ega olegi midagi väga teisiti. Möö- 02.–31.10 II korruse fuajees Viljandi teatrihoovi FotoStuudio näitus da vilksatavad „puhtaks pestud“ mäekup- N 05.10 14.00 Õpetajate päeva tähistamine lid, mille vahel sööb lehmakari. Tundub, Reisiseltskond Ludzas. et väikesi loomapidamisi on Lätis rohkem KARKSI-NUIA LASTEAED R 01.09 09.15 Tere, lasteaed! kui meil. Karjas kümmekond lehma. Kar- maa-alal on skulptor Eriks Defpersi loo- ne higist niiske, siis kuivatad selle seinal N 07.09 16.30 Spordipäev tulivars juba kolletab ja aedades õitsevad dud skulptuuride aed. Tohutud ühepuu- rippuvasse rätikusse. Muide, Aglona lei- R 29.09 16.30 Mihklipäev sügislilled. Aga selliseid kauneid koduae- kujud on raiutud vanadest tammetüvedest vamuuseum on liitunud üleeuroopalisse du, nagu on Eestis, ei näinud. Tihti upub ja kõnelevad armastusest, Kristuse kanna- projekti „Latgale á la carte“. Programmi KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU ülesharitud aiamaalapp pujude ja tarnade tustest, jumala saadikutest inglitest. eesmärk on säilitada traditsioonilist koka- Näitused sisse. Seevastu linnahaljastus on ilus. Eriti Kuna ilm soosis, siis tegime kaks praa- kunsti ning selles osalevad paljud maa- 01.–29.09 Varjatud saladused 01.–29.09 Avastades aabitsaid hoolitsetud ja pilkupüüdev oli Latgale va- misõitu. Kena Läti noormees ja neiu laul- kõrtsid ja turismitalud. nima linna Ludza park. sid rahvalikke laule. Ehtne Veneetsia tun- Reisi rosinaks kringlil oli sõit kitsa- Lätlased on sügavalt usklikud. Kirikud ne oli! Teine praamisõit toimus Alūksne rööpmelisel raudteel rongiga, mida ve- nii Aglonas kui Ludzas on muljet avalda- järvel, kus giid tutvustas järvelt avaneva das vana auruvedur. Järsku, keset metsa, valt kaunid. Oleme harjunud, et kirik on linna lugu, pühasid paiku ja legendidega püssipaugud, toss ja maskides mehed, kes Seda peab ise nägema tume, süngust süvendavad mornid pühaku- seotud ristimäge. kamandasid reisiseltskonna välja. Tõeli- „Mis maa see on?“ küsib Siiri Sisask oma laulus. See on pisike täpp ilmakaardil ja siin te näod. Aga neis pühakodades oli rõõm- Läti köök on jumalik! Sellest saime ne rongi rööv! Pärast mitme takistusriba elavad imetabased inimesed, kes hoiavad seda poolsaarekujulist maad – Eestimaad. Me said värve, helgust ja interjöörile lisasid osa Aglona leivamuuseumi külastades, läbimist jõudsime metsalagendikule, kus oleme väike rahvas, aga teeme suuri asju: olgu selleks laulupidu, laulev revolutsioon väärtust lapsed, noored ja noorpaarid, kes kus särasilmne latgale rahvarõivais neiu „röövlid“ kamandasid meid ritta, nõud- või ERM, Eesti rahva muuseum. Ja taas peame tõdema, et esivanemate varanduse hoid- tulid missale mitte süngetes juukseid var- jutustas uhkusega oma rahva kommetest, sid mingisuguse (laulu vaba valik) hüm- mine ei ole privileeg, vaid kohustus. Meie seas on neid, kes korjavad oma kodudesse javatesse rätikuisse mähituina, vaid oma toidutegemisest, rahvusroogadest. Meiegi ni laulmist, mille saatel tõmmati masti vanaaja tarbeesemeid, kulutavad oma pensioni muististe kogumisele ja eksponeerimise- parimais rõivais: noormehed ülikondades sõime lihtsat kukeseenesousti, külmsuppi, Röövlite Vabariigi lipp. Elevust, nalja ja le, hoiavad alles vanaemade imepeent näputööd, talletavad oma esivanemate kirjalikke ja neiud tikk-kontsakingades ja muidugi maitsesime kohalikku kohupiima, koort, rõõmu jätkus kõigile. Peo lõpetas vihma- mälestusi, on neid, kes püüavad elustada vanu talutöid või valmistada rahvustoite jne. teatakse kiriklikest kommetest juba maast mis on nii paks, et lusikas seisab püsti sabin. Aeg oli Eestimaale naasta. Aga Nad teevad seda vabatahtlikult, tasu nõudmata, sente lugemata, sest nii on õige. madalast. Kaunist muusikat, orelimängu sees, mett ja leiba. Iga roa kohta oli oma suve leidsime üles. Haridusseltsil avanes võimalus külastada ERMi. See uus hoone on tõesti rabav. Juba ja laste hõbehäälseid laule ning pühakirja lugu. Näiteks perenaine nõudis, et tainast Reis sai teoks tänu LEADER-program- fuajeesse sisenedes tunned end nagu pühamus olevat. Aukartust äratav on maja nii seest ettelugemisi kuulates tundsid, kuidas suur tuleb sõtkuda seni, kuni sein märg. Küll mist rahastatud Karksi kultuuriseltsi ühis- kui väljast. Projekteerijateks Lina Gotmeh Liibanonist, Dan Dorell Itaaliast ja Tsugoshi rahu tuleb su hinge. meie reisi kõige nooremad „sõtkusid“, projektile, mis kandis enamuse kuludest. Tane Jaapanist. Kahte näitust kogesime omapäi: rahvarõivad ja Uurali kaja. Käänuli- Käisime Aglona järve kaldale rajatud aga ikka polnud perenaine rahul. Lõpuks Viiu Lepik selt kulgev ajajõgi viib külastaja meie sugulasrahvaste juurde. Pilku püüdev on see, Kristuse-Kuninga mäel. 20-hektarilisel selgus kõnekäänu tagamaa: kui otsaesi- et tavaliselt vitriinides eksponeeritavate esemete asemel saame osa näiteks Komi tares elamisest: võime virtuaalselt valida toidud, kuulata ahjuvommil norskamist, imetleda muistset käsitööd. Peale Komi tare võime käia Karjala saunas, Udmurdi aidas, viibida Tere tulemast Lätimaale! hantide metsalaagris. Näitusel on püütud luua ajastule omane keskkond. Nii saame osa naiste ja meeste argitegemistest, rituaalidest, uskumustest. Aglona, Ludza, Alūksne – need on Ida- Iga reisi eel tekib küsimus – mis on oma ala asjatundjatega. Kogu info, mida Külastuse teise poole veetsime koos lätlasest giidi Lindaga „Kohtumiste“ ajateljel. Läti kõige ilusamad kandid. Kas me ole- vajalik selleks, et reis õnnestuks: selleks saime, oli väga põhjalik. Tahan rõhuta- See oli teekond tänapäevast jääaega. Soovitan kindlasti kasutada giidi, sest näitus on me endale ikka päris hästi teavitanud, et on vaja head reisikorraldajat, giidi, bus- da siinjuures meie bussijuhi professio- nii ulatuslik ja kõike niikuinii ei jõua vaadata. Giid juhib tähelepanu kõige tähtsamatele peale kaugete paikade maailmas on meie sijuhti ja korras bussi. naalsust sõidul leivamuuseumisse – iga objektidele. Hiljem võid ju kõike iseseisvalt üle vaadata. lähiümbruses ka väga ilusaid kohti? Meie ootused täitusid, sest tegemist oli juht nii kitsal teel küll hakkama poleks Ajateljel on 11 teemanäitust, näiteks vabaduse aeg, elu raudse eesriide taga, moodsad saanud. ajad, ristiusu tulek jne. Vaatasime huviga oma noorusajal moodi tulnud teksapükse, Foto: Anne Kaljumäe Ma tahan tänada neid inimesi, kes “moodsaid“ kilekotte, esimest rahaautomaati ja mobiiltelefoni. Giid viis meid ka näi- selle reisi nii meeldivaks tegid. Anne teks keskaegse linna miljöösse: tutvusime kempsukultuuri, käsitööliste elu-olu, Eesti Kaljumäe ja Helve Joon Karksist – kui lipu looga, imetlesime aja jälge vaibal. Museaalid jutustavad meie esivanematest, keda nemad juba midagi organiseerivad, siis tuntakse karuste, mornide, altkulmu vaatajate, pikaldaste ja umbusklikena. Ometi on võib pimesi minna ja öelda, et asi on seda neist maha jäänud rõõmsad värvid, kaunid mustrid, viimistletud tarberiistad. Seda kõi- väärt. Veronika Varep – meie reisi giid. ke vaadates ja kogedes tõdeme: „Siinne rahvas täis on imeväge ja kummalised nende Rikkalike teadmistega, väga rahulik ja laululood“ (S. Sisask, P. Volkonski). Viiu Lepik hea suhtleja. Rein Kiranen – bussijuht, Foto: Margus Mõisavald alati abivalmis, väga professionaalne ja humoorikas reisikaaslane. Siinkohal tänu reisifirmale ABZ Rei- sid ning bussifirmale Merling Reisid, kes selle ekskursiooni nii meeldivaks te- gid ja meile nii toredad inimesed kaasa andsid, või nagu ütlevad eestlased: ei saa me ilma Lätita! Praamisõit Aglona järvel. Mati Viiul

Kaits päikselist suvepäeva Egäl aastel oleme kunnigil Eestimaa vanempe inimese äämp ette võtta ei ütepäevane sõit kõrda minna. paigan ekskursiuunil ära käinu. Pallu taha ja nõnda oleme valinu ütepäevatse Sii aaste kevade sai uudistet Tartun om reisitu ja nattu, aga om viil paiku, sõidu. Ku reisilaan om äste paika pant uut Eest rahva muuseumi. Et kigest aru mis nägemede. Mitmipäevatsit reise ja ää tujuge reisiuvilise kuun, siss võip saia, olli meil giid ette tellit, kes uvite- velt kõnel ja mõist mede pärimiste pää- Eesti rahva muuseumis asub esimene sinimustvalge lipp, mis pühitseti Foto: Margus Mõisavald le vastust anda. Sääst suurt uunet ands Otepääl 4. juunil 1884. aastal. mitu tundi uudiste ja egä üte päevage es jõuagi egäle puule, jäi viil pallu uvitevet avastamises mõnes tõises kõrras. Nüid oiap oma kultuurilugu, kirjutep rojekte kasvateve kurke, tomatit müügi jaos. augustin käisime ära üle piiri Ruhjan ja ja ehip oma linna. Oma söameasjas om Viil õpetets käsitüüd ja õmblemist. Naukšenen. Oleme lätlastege kogu elu ruhjalase võtten põlenu kiriku taastemi- Mõisa aidan saime ruuvi maitseõlisit ja kõrvu elänu, aga egä me es tää neist egä se. Ruhjan om välläõpat inimese, kes kotusepääl toodet minerallvett, mis võis nende tegemistest suurt midägi. Vene mõistave ja tahave oma linna ja ettevõt- ka ligi osta. Tagasitiil saime näta Ruh- aig sai bussege sõidet Ruhja puudi ja misi tutvuste kogu ilmale. Sii, et ruhja- jan tegutsevet pereettevõtet, kes koova Kööna pääl villa vaehetemen käidu. lane lahke om, saime tunda jäätisevab- kangastelgel linatsest ja puuvillatsest Nüid om piiri valla ja sii om nallä teta, rikun, kun pakuti kuhjage katekümment niitest kangast, laudlinasid, linikit jm. et minnä Ruhja või kaugempelgi. Sii- sorti jäätist. Kige lõpus teime peatuse Kööna veski gõrd teime tutvust kigepäält Ruhja lin- Edesi sõidime pallalt mõni kilumii- pääl. Vana veski tiip iki villast eiet ja nage. Egä me suurt rohkemp es täägi, ter Naukšeni mõisa. Ajaluuline mõisa- ütekõrrast lõnga, uudises näime tõise ku et Ruhjan tetäs jäätist ja om Alko kompleks kõrrastet pargige paks ilust korruse pääl tüütuba, kun tetäs egan puud. Täämpe saame ütelde, et Ruhja vaatepilti. Kohapäälne giid ands üle- suurusen kirevit eievillatekke. Kõrvan- om imeiluse aljastuse ja skulptuurege vaate mõisa ajaluust ja kõnel, et mõisa majast saime osta ahjust võet kuuma rõheline parklinnak, kus tetäs ilust käsi- päämajan om kuul raskesktkasvatevate leiba ja saia. Päikseline reisiilm oids tüüd, pakuts ääd süvva ja neil om sõp- nuurte jaos. Suurt rõhku pannas tüükas- kigel rõõmsa meele ja päeva lõpus es russuhte Jaapanin. Ruhjalane esi om et- vatusel ja pargi iist kannave uult õpila- lase väsimusel paistagi. Naukšeni mõisa trepil. tevõtlik ja oma kodukotuse patriuut, kes se. Pääle selle teeve tüüd kasvuuunen, Olga Palu Karksi Sõna  september 2017

Karksi Ratsu kiirmaleturniiri võitis suurmeister Igor Švõrjov Siirad õnnesoovid võta vastu! Tänavuse Karksi Ratsu kiirmaleturnii- Alli Laande, kes vallavanema puhkuse olid Ion Mõndresku 4 punktiga 7st (15. Uude päeva ri, mis toimus 13. augustil avasõnad ajal täitis tema ülesandeid. koht), Eugen Jents 3,5 punktiga (25. reipal sammul astu! lausus ja tegi esimesel laual avakäigu Karksi valla edukamad maletajad koht), Mati Saks 3 punktiga (29. koht) ja Paul Põder 2 punktiga (38. koht). Foto: Rein Ruus Täiseduga, 7 punktiga 7st võitis tur- Õnnitleme sünnipäeva puhul niiri rahvusvaheline suurmeister Igor 3. september Tiiu Purtsak Karksi-Nuia 75 Švõrjov, teise koha hõivas Eke Tomin- 4. september Arma Ereline Karksi-Nuia 80 ga 6 p. Auhinnalistele kohtadele pääse- 6. september Leo Tõnismaa Karksi 70 sid veel rahvusvaheline meister Tarvo 8. september Voldemar Tamm Metsaküla 87 Seeman, lõunanaabrid Maris Koops ja 10. september Ants Linde Karksi-Nuia 96 Andis Strumpe 5 p. Sama palju punkte 12. september Boris Takk Karksi-Nuia 92 kogusid veel Kalle Peebo, Agu Tominga 12. september Lembi Sikk Karksi-Nuia 80 ja Janis Koops, kuid lisanäitajad neid ei 14. september Raivo Toom Karksi-Nuia 65 soosinud. Edukaima naismaletaja auhin- 14. september Hans Liiv Karksi 65 na võitis Liina Tõnso Tallinnast. 15. september Erna Tammsaar Ainja 88 Kokku osales turniiril 46 maletajat, 15. september Virginia Martin Lilli 85 neist 11 lõunanaabrit ja 12 noormaleta- 18. september Silvi Järvesoo Ainja 80 jat. 19. september Laine Vutt Karksi-Nuia 70 Kohtumiseni järgmisel Karksi Ratsu 21. september Laura Bergštein Mäeküla 85 maleturniiril 2018. aasta augustis. 22. september Juta Vaabel Äriküla 85 Karksi valla edukaim maletaja meistrikandidaat Ion Mõndresku (paremal) Rein Ruus 26. september Väino Kudak Sudiste 80 pidi tunnistama rahvusvahelise suurmeistri Igor Švõrjovi paremust. maleturniiri Karksi Ratsu peakohtunik 27. september Eha Gusev Karksi-Nuia 70

Libahundid lippasid pimeduses Õnnitleme väikseid vallakodanikke ja Foto: Kai Kannistu nende vanemaid Äike ja vihm olid just lõppenud, kui kell 23. juulil sündis Geire ja Matty Koppeli perre tütar Hetty 24.00 startisid 11 jooksjat Maiele, et lä- 16. augustil sündis Annely Allsoo ja Ardo Roosmaa perre tütar Emily bida 6 km rada. Libahundijooks toimus sellel aastal kolmandat korda ning üld- võidu, lambanaha sai tugeva jooksuga endale Sille Puhu SK Jooksupartnerist. Karksi-Nuias asuv puidutööstuse ette- Naistest oli teine Kerti Einstein ja kol- EELK Peetri võte AS Textuur otsib puidupinkidele mas Karina Loi. Meeste võidu sai samuti koguduse teated operaatoreid. CV palume saata e-mai- Jooksupartneri esindaja Marek Märtson, lile [email protected] või võtta ühen- jättes teiseks Mati Miku ja kolmandaks 3. septembril kell 14.00 Jumalateenis- dust tootmisjuhiga telefonil 517 5485. Tallinna mehe Vahur Sambergi. Kul- tus armulauaga. Järgneb kohvilaud. 17. septembril kell 14.00 Jumalateenis- tuurikeskusel on head sponsorid Mulgi Nahkru talu võtab kartulivõtu hooajaks tus armulauaga. Järgneb kohvilaud. kultuuri instituut ja Eesti kultuurkapitali abitöölisi. Kontakt tel 516 5187 või 1. oktoobril kell 14.00 Jumalateenistus Viljandimaa ekspertgrupp ning sellelgi [email protected]. korral jagus parimatele sarvedega sauna- armulauaga. Järgneb kohvilaud. mütse ja hulgaliselt teisi auhindu. Oma Palume võtta ühendust õpetajaga (ris- Otsin usaldusväärset ja heatahtlikku auhinna pani välja ka Reti Ruubel. Kahel timine, leer, laulatus, matus, piht) tel lapsehoidjat aastasele poisile. Lapse- aastal on jooksu võitnud naised ja ühe 521 2518 või e-posti teel allan.praats@ hoidu on tarvis paaril päeval nädalas, korra mehed. Ootame põnevusega, mis Libahundijooksu kiireimad: ees võitja Sille Puhu, taga vasakult Vahur eelk.ee. koht ja tasu on läbirääkimise küsimus. juhtub järgmisel aastal. Leo Liiber Samberg, Karina Loi, Marek Märtson, Mati Mikk ja Kerti Einstein. Hoidja puhul on lisandväärtuseks peda- googilised teadmised või haridus, kuid EAÕK Karksi-Nuia ühendust võiksid võtta ka need, kes ar- Kas sellisel kujul viimast korda? mastavad lapsi ning oskavad ja soovi- kirikus vad aastast poissi hoida. Helistage 512 Nii küsiti, kui algas 18. korda toimuv neljas vanuserühmas, 4 võistlejat naiste sesid meie noored Gedly Tugi 4155 ja 10. septembril kell 11.00 Jumalik 6417, Katariina. traditsiooniline kahepäevane mitmevõist- seitsmevõistluses ja 9 meest kümnevõist- Heidy Bergštein 4095 punktiga. Mees- liturgia lus. Esimesel päeval olid kohal Valmie- luses. Mehed jagunesid harrastajateks ja te proffide kümnevõistluse klassis tuli Uus pikaajaliste kogemustega küüne- ra noorsportlased. Mitmevõistlejaid tuli proffideks. Mitmevõistluste aladel jagati esimeseks Raido Vaan 5094 ning har- tehnik Karksi-Nuias. Asun Kadri poe igast Eestimaa nurgast. Ekstreemsust välja medalid ja täiskasvanute parimate- rastajate klassis Kristjan Järvik 4419 teisel korrusel. Võta ühendust: Marge lisas see, et mõlemal päeval ei olnud le karikad. Üksikaladel tuleks kindlasti punktiga. Soe suveilm ja tublid kohtu- Karksi-Nuia Pensionäride Kielberg, tel 509 6500. Kohtumiseni! staadionil elektrit, sest uuendati kaablit. ära märkida Tallinna mehe Karl Lume nikud andsid suure panuse toredateks Ühendus Fremailer OÜ massaažisalongis Kalda Hädast aitas välja oma pikendusjuhtme- 215 cm kõrgushüppes, Raido Vaani kuu- võistlusteks. Samuti tänavad korraldajad ootab eakaid jututuppa tn 6A pakutavad teenused on: Rootsi ga Toivo Hussar. litõuke 13,38 m, kettaheite 46,13 m ja Reti Ruubelit, kes on toetanud valla vii- 26. septembril kell 11.00 klassikaline-, lümfi, kupu-, mee-, tsel- Kõige nooremad said mõõtu võtta kol- odaviske 53,12 m tulemusi. Gedly Tugi maseid võistlusi. Tartu mnt 22. luliidi-, kombineeritud-, pea- ja tur- mel alal ning seal paistsid tubli võistle- TA klassi odaviske tulemus on kõrgest Leo Liiber jamassaaž ning on-site toolimassaaž. misega silma tüdrukutest Leonora Kala, maailma klassist – 48,90 m. Meie valla Salongis kasutusel seljavenituspink ja Nete Mari Elming ja Mirelle Muska noorematest mitmevõistlejatest paistis TDP ravilamp. ning poistest Riko Marten Elming, Ric- silma Mete-Mari Oidemaa, kes saavu- Info telefonil 5559 4072, Malle. hard Muska ja Mattias Lepiku. Mitme- tas tüdrukute vanemas võistlusklassis II Mulgi kultuuri instituut ootab ettepanekuid võistlust alustasid noortest 21 võistlejat koha. Naiste seitsmevõistluses võidut- Mulgimaa Uhkuse auhinnale! Üldehitus, katused, fassaadid ja viimist- lustööd. Tel 5352 9476, e-mail: mehi- Auhinna eesmärk on tunnustada inimesi se välja novembris toimuval XI Mulgi [email protected]. KOV noorsootööalased koostöögrupid või organisatsioone, kes oma pikaaja- konverentsil. Kutselise korstnapühkija teenus Mulgi- lise tegevusega on Mulgimaa pärandi- Esimese Mulgimaa Uhkuse tiitli maal. Küttekollete ja korstnate puhasta- Eesti noorsootöö keskus ning haridus- ja tea- discgolfi etapp, motoorienteerumine, ettevõt- hoidjad ja väärtustavad mulgiks olemist pälvis Asta Mäeorg alias Tõrva Tilde mine, aktide väljastamine ja küttekolle- dusministeeriumi noorte osakond kutsusid lus-ideelabor, meediapäevad, väljasõit noorte- ning on andnud oma panuse Mulgimaa 2012. Järgmisel aastal pärjati selle au- te remont. Henno Sarv, tel 511 2511, kokku kohalike omavalitsuste koostöögrupid, keskustesse, Keeristorm. Need on vaid mõned heaks. hinnaga Kitzbergi muuseumi eestvedaja [email protected]. mis suunaksid omavalitsused koostööd tege- näited. Sügisest hakkab toimuma restaureeri- Mulgimaa Uhkusega tunnustatakse Asta Jaaksoo ja Mulkide Seltsi taasasu- ma, et noortel oleks varasemast sisukamad ja mise kursus, soetatakse BMX jalgrattad koos pikaaegset tööd mulgi murdekeele ja taja Kaupo Ilmet. 2014 nimetati Mulgi- laiemad võimalused end arendada. Tegevus- varustusega, jätkab moto-tehnika ring, leiavad mulgi meele edasikestmise heaks, uut maa Uhkuseks rahvamuusik Ants Taul, suunaga toetatakse noorsootöö korraldamist aset meediapäevad jpt. head algatust oma keele ja pärandi er- 2015 tekstiilikunstnik Anu Raud ja 2016 Kunstistuudio ootab endisi ja uusi omavalitsuste koostöögruppides noorte sot- Oodatav tulemus gutamisel või mõnda muud olulist tegu mulgi keele õpetaja Alli Laande. õpilasi 15. septembril kell 14 siaalse tõrjutuse üldiseks ennetamiseks. Koostööpiirkonnas on kaardistatud noorsootöö noortekeskuse 2. korrusel Esimese lainega kaasati koostöösse 108 hetkeolukord ja arenguvajadus ning omavalit- mulkide toetamisel ja Mulgimaa elu Jääme ootama taas väärikaid kandi- omavalitsust 11-st maakonnast, milleks on sused teevad nimetatud valdkonnas koostööd. edendamisel. daate! kunstiõppe tunniplaani koostama. Harju-, Rapla-, Põlva-, Ida-Viru-, Lääne- Tegevused viiakse ellu kahe aasta jooksul Auhinna väljaandmisel arvestatakse: Maido Ruusmann Kohtumiseni! Viru-, Jõgeva-, Tartu-, Võru-, Valga-, Viljan- perioodidena. Üheaastase tegevuse järel on • kuidas mulkide identiteeti ja enesest Mulgi Kultuuri Instituudi vanem Hülle Haab di- ja Pärnumaa. koostöögrupi noorte osalemine noorsootöös lugupidamist välja näidatakse; Kaja Allilender Viljandi koostöögruppi kuuluvad Saarde, kasvanud algtasemest vähemalt 5% ning teise • kuidas mulgi identiteedi ja enesest Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Abja, Halliste, Karksi, Kõpu, Tarvastu ja Vil- aasta möödudes vähemalt 15%. Tegevuste toi- lugupidamisega väljaspool kodu silma jandi vald ning Mõisaküla linn. Koostöögruppi mumist rahastatakse haridus- ja teadusministri Mälestame jäädavalt juhib Viljandi linn, Karksi valla kontaktisikuks kinnitatud ning Eesti noorsootöö keskuse poolt jäädakse; on Illika Orav, [email protected]. elluviidava ESF kaasrahastatud programmi • kuidas mulkide identiteeti ja enesest lahkunuid ja avaldame Viljandi koostöögrupp alustas koolitustega „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte lugupidamist edasi kantakse ja noortele kaastunnet omastele 2016. aasta kevadel ja tegevustega sügisel. tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud edasi antakse; VILLI-REIN LENDRE Tegevused toimuvad kuni sügis 2018. Kahe tegevuste raames. • kuidas mulgi tegemisi toetatakse ja 21.08.1937–04.08.2017 aasta peale on Viljandi koostöögrupi toetus- Illika Orav edendatakse. Metsaküla summa 287 862 eurot. Mulgimaa Uhkuse kandidaate võivad Eesmärgiks on noorsootöö teenuste jõudmi- esitada ja sellele kandideerida saavad HELENE RÜÜTEL ne seni kaasamata noorteni ning noorsootöös 17.09.1921–20.08.2017 osalemise võimaluste laiendamine. Teenuste nii eraisikud kui ka juriidilised isikud. all peetakse esmajärjekorras silmas avatud Ettepanekud palume saata kirjalikult Polli noorsootööd, huviharidust ja -tegevust, noor- vabas vormis põhjendusega ja kontakt- telaagreid, ühistegevusi, sh noorteühendus- andmetega 13. oktoobriks Mulgi kultuu- KARKSI VALLA INFOLEHT. Karksi-Nuia Postkontor, 69102. te tegevust. Meie valla noortele on pakutud ri instituuti aadressil Kevade 1, Tõrva Toimetus: Mare Torim (toimetaja, tel 435 5526, e-post [email protected]), Heiki Arro, Inge Dobrus, Erika võimalust tasuta osaleda üritustel ja ringides: Krjutškova, Olav Renno ja Katrin Johanson. 68405 või e-postiga [email protected]. Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. moto-tehnikaring, väitlusklubi, beatbox, Mulgimaa Uhkus 2017 kuulutatak- Küljendus: Armar Paidla / OÜ Rajakaar. Trükk: AS Pajo.