• valla infoleht • Nr 8 (231) september 2015 •

Vastvalminud Karksi-Nuia keskväljakul VIII Meefestivali kava Reede, 4. september toimus ohutus- ja turvalisuspäev 19.00 VIII Meefestivali välja kuulutamine Fotod: Kai Kannistu Karksi Ordulinnuses. Sõnavõtud külalistelt. 19.30 Kontsertprogramm viltuse torniga Karksi Peetri kirikus. Esineb Mõisaküla kammerkoor „Kungla“ Kadi Kase juhendamisel. Peale seda lustlik vaatemäng „Tänu ja valgus“ koos August Kitzbergi lugudega (stsenarist Viiu Lepik), kus astuvad üles Tõrva Tantsustuudio „Lys“ naisrühm Ulvi Riitsalu juhendamisel, Kaarli naisrühm „Särts“ Kai Kannistu juhendamisel ning kohalikud etlejad. Järgneb külade ja vallarahva omavalmistatud tuleskulptuuride vaate- mäng. Šamaanitrummil Anti Kreem, muusika Eve Rahno-Kotsar, tulepokud Heino Univer. Lõpetuseks saadame taevalaotusesse heade soovidega õnnelaternad. Laupäev, 5. september 10.00 Päeva avamine Karksi-Nuias. Tervituskõned külalistelt. Kogu seda magusat melu veab truult kodukandimees Anti Kreem ja saladusi võimendab Heiti Maiste. Loengud Karksi Valla Kultuurikeskuse sinises saalis: 10.30–11.30 Sõnavõtud külalistelt 11.40–12.25 Eesti mesindusprogrammist – Aivar Raudmets 12.30–13.00 Eesti Mesinike Liidu tegemised, sidemed – Aleksander Kilk 13.00–13.15 Vaheaeg 13.15–13.45 Meesaagi kujunemisest 2015. aasta suvel Lõuna-Eestis – Lindi lõikamise au said endale: Taimo Tugi (vasakult), Aadi Elbrecht, Erich Palm ja Ahto Alas. Antu Rohtla 13.45–14.00 Mesilaste haigused – Aadu Oherd Taasiseseisvumispäeva, 20. augusti teostanud firma Maveter OÜ objektijuht Risti vabatahtlike juhendamisel man- 14.00–14.30 Sõnavõtud – Eesti Mesinike Liit hommikul tegi vallahoolduse usin pere Aadi Elbrecht. Lint lõigatud, tänusõnad nekeenil kunstliku hingamise tegemist. Tasulistele sündmustele kava ettenäitamisel sissepääs tasuta. Karksi-Nuia keskväljakul viimaseid ehitajatele öeldud ning vallavanem kuu- Kõigile pakuti maitsvat ja toitvat sõdu- Vallamaja parklas meetarvikute müük ja vaha vahetus kunstkärje vastu. töid, et keskpäevaks väljakuulutatud lutaski keskväljaku avatuks. risuppi. Laada- ja kultuuriprogramm: Lõuna-Viljandimaa ohutuspäev võiks Järgnes päikeseline perepäev. Näha Kultuuriprogrammis astusid lavale 9.00–15.30 Käsitöö- ja sügislaat Karksi Valla Kultuurikeskuses ja selle väärikalt alata. sai Kaitseliidu, Politsei- ja Piirival- naiskodukaitsjate ja kodutütarde ekstra ümbruses. Hulgaliselt kogunenud publik ootas veameti, Lõuna-Eesti Päästekeskuse, kokkukutsutud koor koos naiskooriga 10.00–15.00 Tegevused kultuurikeskuses: I korruse fuajees raamatute Kaitseliidu Sakala maleva sissemarssi- Tamrexi ning Maanteeameti Lõuna re- Eha ja esimest korda esines publiku ees müük, näitus mesindusest, loterii, suures saalis käsitöö ja mist. Tervitati kaitseliitlasi, naiskodu- giooni väljapanekuid ja demonstratsioo- naiskodukaitsjate tantsurühm. Vahepala meetoodete müük. kaitsjaid, kodutütreid ja noorkotkaid. ne. Linna keskosas toimus näidislahing, pakkusid isetegevuskollektiivid Karksi- 10.00–12.00 Rongisõit koos Mesimummuga. Lastele tasuta, Ühiselt lauldi hümni ja kuulati Sakala sai uurida Eesti kaitseväe tehnikat ning Nuiast ja Tõrvast. täiskasvanutele 1 €. maleva pealiku major Ahto Alasi, Vil- liitlasvägede masinaid. Valga patrull- Perepäeva lõpetuseks toimus Polit- 11.00–11.45 Kaupluse „Kadri“ ees esinevad vanad semud Heino Sõna, jandi maavanema Erich Palmi ja Karksi politseinik Heili Mets demonstreeris sei- ja Piirivalveameti orkestri kontsert, Väino Ero ja Arvo Annuk, Viljandi tantsurühm „Vabajalg“ vallavanema Taimo Tugi kõnesid. Kõik narkokoerte Draama ja Berry kuulekust dirigent Hardo Põldmäe. Solistidena Vaike Rajaste juhendamisel, „Lustipill“ Vello Ainsalu kolm eelpool nimetatud meest suundu- ning Aivo Piirsoo demineerimiskesku- esitasid eestlaste jaoks olulisi ja tuntud eestvedamisel ja „Lõõtsavägilased“ Margus Põldsepa sid pidulikult keskväljaku avamiseks sest pommikoera Pado oskusi. Soovijad laule Ott Lepland ja Birgit Varjun. juhendamisel. valla lipuvärvides linti läbi lõikama. said pulberkustutiga tulevannis leeke Täname sündmuse toetajaid: Abja, 12.00–14.00 Kultuurikeskuse II korrusel mee- ja mulgitoitude degustee- Neile lisandus rekonstrueerimistöid summutada ning harjutada Eesti Punase ja Karksi vald, Mõisaküla linn rimine, sügisannid purgis, tervislikud teed, koduveinid, ning Kodanikuühiskonna Sihtkapita- koduleib laual ja sügisesed lilleseaded. li Kohaliku omaalgatuse programm, 13.00 Raamatukogus tegevused lastele: jututuba, näomaalingud. MTÜ Karksi Ordumeistrid ja MTÜ 16.00 Meefestivali lõpetamine, korraldajate tänamine. Ostetud Kaarli Naisselts. kavade vahel toimub loosimine. Festivali jääb lõpetama Ettevõtmise korraldasid: Kaitseliidu ansambel „Seelikukütid“. Sissepääs ostetud kavaga 3 € Sakala malev, MTÜ Karksi Ordumeist- või piletiga 4 €. rid ja Karksi Valla Kultuurikeskus. Kai Kannistu

Foto: Mats Tõhk

Relvad ei pakkunud huvi üksnes poistele.

Eri põlvkonnad, ühised aated. Isegi varjud käisid sissemarsil ühte jalga. Karksi Sõna  september 2015

Vallavanema veerg Korrakaitse- ja keskkonnakomisjonil tööst puudu ei tule Korrakaitse- ja keskkonnakomisjon le helistatakse juba 2–3 korda nädalas ja tuleb hakata teedele „lamavaid politsei- peenraid sealsamas. Anna või auhind tegeleb kahe küllaltki erineva suuna- kutsutakse appi, kuna ma nagunii tegelen nikke“ paigaldama? heakorrakonkursil, aga kontrast on liiga ga. Korrakaitsetemaatika eeldab üldise korrakaitsekomisjonis nende asjadega ja Viimane komisjoni töökoosolek toi- suur! Väga halvas seisukorras on veel korra jälgimist vallas ja varguste enne- tunnen kohalikke olusid. Olen ka jõudu- mus 27. mail väljasõiduna valla külades- Karksi kolhoosi endine keskusehoone ja tamist – seda eriti suvel ja sügisel. Sa- mööda kohal käinud, aga leian siiski, et se, et vaadata kohalike teede seisukorda Teearu talu Pärsi külas. muti sõidukiirusest kinnipidamist Kark- nii need asjad olema ei peaks. ja talude heakorda. Peab kohe ütlema, Karksi-Nuias Tartu ja Pärnu maantee- si-Nuia kõrvaltänavatel õueala märkide Juuli lõpus leppisin kokku kohtumise et ühe päevaga tervet valda läbi sõita de ääres asuvaid teatud maju olen nende mõjupiirkondades. Heakorra teema on Viljandimaa politseijuhi Künter Pedos- ei jõua, aga umbes pool küll. Järelikult halva seisukorra poolest näiteks toonud aga veelgi laialivalguvam. Algab see kiga. Umbes tunnipikkuses vestluses sai on meie vald liiga suur (322 km²) ja re- juba 10 aastat järjest. Need on eelkõi- miljööväärtusliku pildi loomisega Kark- räägitud kõikidel korrakaitseteemadel. formijatele tuleks teha ettepanek hoopis ge Tartu 8, Tartu 12, Tartu 26, Tartu si-Nuias Tartu ja Pärnu maanteede ääres Mulle jäi jutuajamisest mulje, et piira- ja Pöögle valla taasloomiseks 43, Kauka baar, Pärnu 17, Pärnu 18 ja ning jätkub vallateede olukorra vaatluse- vaks teguriks on jätkuvalt rahanappus selle asemel, et meid kellegagi liitma veel mõned teisedki. Kas on üldse jõu- ga pärast lume sulamist, üldise heakorra töötajate palkamisel. Mina tegin talle hakata. Vallavõim peaks ikka inimesele du, kes nende majade välimuse ükskord Ilusad ilmad ei jäänud ka sel suvel ole- hindamisega talude ümbruses, põlispuu- ettepaneku võtta valda tööle korrakaitse- lähemale tulema, mitte kaugenema. korda teeb? See on ju meie linna peatä- mata. Valla suvine kultuurikalender de säilitamise ja võsa raiumise ning prü- ametnik üldises korras, kes tegeleks kõigi Reidi käigus külastatud parimad ta- nav. Kaua tohib siin seista selline Pirita oli erinevate tegijate ja mitmekesiste gimajandusega. selle ala probleemidega ja kellel oleks ka lud olid head ka sel kevadel ja hästi või kloostri tüüpi vare, kus tugev läänetuul sündmustega muudetud kirevaks. Loo- Komisjonile tundub, et sellise laia tee- menetlemisõigus. Politseiülem oli sellega keskpäraselt hooldatud maju ning talusid võib iga hetk otsaseina kellelegi kaela dan, et toimunud üritustest leidis igaüks maderingiga pole õige korraga tegeleda. nõus, ainult raha peaks omavalitsus ise oli väga palju. Nimetan siinkohal ainult lükata? Need on küsimused, millele val- omale meelepärast: kodukandipäevad, Vaja oleks eelmainitud valdkonnad tei- leidma. Nii et edasine on vallavolikogu ja mõned, mis meelde jäid: Tuhalaanes lavalitsus peab ükskord vastuse andma. Nava Lava, mulgi maraton, Karksi neteisest lahutada, kuid see on juba voli- -valitsuse kätes. Abi oleks hädasti vaja, Joosepi – Loisu 3 ja A. Burki – Loisu Samas on näha ka palju head. Taas- lennupäev, Halliste orelifestival, Murri kogu otsustada. Lugeja võib-olla mäletab sest Läti numbrimärkidega kaskadöörid 4, Pärsi külas J. Grossthali – Oja talu, iseseisvumispäevaks valmis meie linna häärberi sünnipäev, Augustiga augustis, veel, et kaks volikogu koosseisu tagasi on meie vallas juba kohal. Nägin neid ise Karksi-Nuias perekonnad Tae – Tartu keskväljak. Investeering on küll suur, ohutuspäev, valla kergejõustiku meistri- oli meil ühine kultuuri- ja spordikomis- augusti keskel Oti külas õhtul tuuritamas. 16, Sõna – Aasa 7, Bergštein – Lilli tee aga loodame, et uus kivikate ja noored võistlused, Urissaare Kantri, Balti kett jon, kelle teemad ei haakunud omavahel Saabumas on soojad ja pimedad sügisööd 8, Toomla – Kalda 2 jpt. Komisjon tänab puud väljaku ääres pakuvad nuialastele 26 jt. Tänan kõiki korraldajaid, et tegite ja lõpuks sai see komisjon lahku löödud. ning need just varastele meeldivadki. kõiki, kes nii enda kodu kui ka valla ilu- silmailu terveks sajandiks. Vähem tähtis Karksi valla suve huvitavaks! Nüüd on meil vallas kultuur juba nii häs- Jätkuvalt teeb muret massiline liik- samaks muutmise nimel tööd on teinud. pole ka liikluskorralduse muutus Konsu- 20. augustil tähistasime Karksi-Nuia ti välja arendatud, et komisjoni polegi luseeskirja rikkumine õueala märkide Muretsema paneb meid hoopis teine mi esisel parkimisel. Varem tekkis seal keskväljakul ohutuse ja turvalisuse päe- enam segama vaja. piirkonnas Võidu, Männiku ja Kooli osa elanikest, kes piltlikult öeldes ei taha tagurdamisel liiklusohtlikke olukordi. va ning Eesti Vabariigi taasiseseisvumi- Eelmisel aastal koondati reorganisee- tänavatel. Kui päeval on kiirused enam- oma akna all „lillegi liigutada“. Need Omaette küsimuseks oli kevadeks ku- se aastapäeva suurejoonelisemalt, kui rimise tulemusena korrakaitsepolitseini- vähem, siis pimeduse saabudes muutu- talud, mis olid väga räpased juba kolm junenud järve äärsete alade era- ja seda siiani tehtud on. Peakorraldajad kud ja moodustati maakondlik patrull- vad juhid palju julgemaks ja erandiks aastat tagasi, olid seda nüüd veel roh- avalik kasutus, mis on omavahel tihedalt olid Kaitseliidu Sakala malev ja MTÜ teenistus. See võib küll riigi seisukohalt ei ole enam 50–60 km tunnikiirusega kemgi. Näiteks Oti külas asuv Saarde põimunud. Põline eravaldaja on sinna Karksi Ordumeistrid. Ürituse põhi- olla kasulik ja efektiivsem, aga tegelikult sõidud. Oleme seda mõõtnud Võidu tä- talu, mis oli möödunud aastal konku- kõvasti investeerinud ja soovib ka ranna- teemaks oli ohutus ja turvalisus meie on valdades turvalisuse garantiiks ikka naval. Liikluspatrullteenistust on sellest rentsitult halvim, on nüüd juba nii kole, riba avalikelt kasutajatelt rohkem mõist- igapäeva elus. Ohutuse tagamine alates oma politseiniku kohalolek. Kohalik teavitatud ja nad lubasid need alad mõ- et sellest rohkem enam rääkida ei tahagi. mist ja hoolivust, et püstitatud rajatised kodus olevatest esmastest tulekustutus- korravalvur teaks täpselt, millised ohud ningatel kellaaegadel oma kontrolli alla Aga muide, maa on seal hea, sest nõge- säiliksid. Huligaanid on talle seal palju vahenditest ja lõpetades panustamisega varitsevad külaelanikke ja kes on need võtta. Nimetatud tänavatel on meil ju sed kasvavad juba üle meetri kõrguseks. varalist kahju tekitatud. vabatahtlikuna nii pääste, politsei kui kaagid, keda peab hirmutama. Sel suvel kool, noortekeskus ja lasteaed ning seal Karksi bussipeatusest ca 250 meetrit Arvan, et siin loetletud puuduste kõr- Kaitseliidu ridades meie kaaskodanike on sündmused läinud niikaugele, et mul- peab kehtima piirkiirus 20 km/h. Ehk Nuia poole asuv põllumajandustalu tun- valdamiseks on eelkõige vaja omanike turvalisuse tagamiseks. Praegune olu- dub maanteelt vaadates, nagu oleks see hoolt. Komisjon siin midagi teha ei suu- kord, kus maapiirkondades elanikkond paar nädalat tagasi separatistide pommi- da. rünnaku alla jäänud. Kohapeale tagahoo- Heino Luik väheneb, on andnud põhjuse riigistruk- miseks Viljandi mnt 4 kinnistul Karksi- KARKSI vi minnes oli üllatus suur, kui nägime korrakaitse- ja keskkonnakomisjoni tuuride koomale tõmbamiseks ja asutus- Nuias ja rajatise „ELA SA multitorus hästihooldatud uut maja, hoovi ja lille- esimees te kulude kokkuhoidmiseks. Sellest ei VALLAVOLIKOGUS fiiberoptiline kaabel“ püstitamiseks ole pääsenud ka Karksi vald. Siinkohal 6. augusti istungil Karksi vallas. Foto: Tiia Kukk teeb aga rõõmu, et meie seas on aktiiv- Võtsid osa: Kerti Einstein, Monika • Anti välja kasutusluba rekonstruee- seid, turvalisuse pärast muret tundvaid Erreline, Jüri Kert, Liidia Klaas, Kati ritud Tuhalaane külamajale Saare kin- elanikke, kes on käima saanud vaba- Kuusk, Heino Luik, Ain Peensoo, Enn nistul Tuhalaane külas ja rajatisele tahtliku päästemeeskonna. Nad näevad Sarv, Tarmo Simson, Siret Vene ja val- „Karjääri alajaama F4 õhuliini rekonst- igapäevaselt vaeva meeskonna arenda- lavanem Taimo Tugi. Puudusid: Toivo rueerimine“ Sudiste külas. misel ja päästetehnika kaasajastamisel. Kõss, Leo Liiber, Anu Rebane, Andi • Kooskõlastati puurkaevu asukoht Tänu neile saame kõik tunda ennast Sõmmer ja Raimo Sarv. Kopli kinnistul külas ja Noore turvalisemana. Suureks abiks politsei • Kinnitati Karksi valla ühisveevärgi ja Variku kinnistul Karksi külas. tegevuses on ka abipolitseinike aktiivne -kanalisatsiooni arendamise kava aasta- • Nõustuti Karksi valla munitsipaal- kaasalöömine. Meie valla abipolitsei- teks 2015–2027. omandis oleva Viljandi mnt 4 kinnistu nikke kaasatakse kogu maakonna turva- koormamisega tähtajatu isikliku kasu- lisuse tagamisel. Ürituste õnnestumisse tusõigusega Eesti Telekom AS kasuks. on oma panuse andnud ka kaitseliitla- KARKSI • Nõustuti Karksi valla munitsipaal- sed, naiskodukaitsjad, kodutütred ja omandis olevate maaüksuste koormami- noorkotkad, kelle missiooniks on meie VALLAVALITSUSES sega tähtajatu isikliku kasutusõigusega rahvustunde hoidmine. Vabatahtlikke ei 10. augusti istungil Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse ka- Sirelite õieilu kontrastis torkab liiga kauaks seisma ununenud auto teravalt ole kunagi liiga palju, uurige võimalu- Võtsid osa: Alli Laande, Arvo Maling, suks järgmiselt: Jalaka kinnistu 437 m2, silma. si ka ise nende ridadesse kuulumiseks. Taimo Tugi ja vallasekretär Inge Dob- Viljandi mnt 4 kinnistu 123 m2, Heina Suure poolehoiuga toetab Karksi vald rus. Puudusid Are Jänes ja Katrin Ki- tänava kinnistu 123 m2, Kalda tänava vabatahtlike tegevust võimaluste piires. vistik. kinnistu 749 m2, Kalda tn 6b kinnistu Enampakkumise teade Ohutus ja turvalisus puudutab ka meie • Pikendati Eesti Energia ASiga sõlmi- 78 m2, Metsa tänava kinnistu 165 m2, avalikku ruumi. Tänaseks on keskvälja- 2 tud üürilepingut Rahumäe 2a III korrusel Kooli tn 1 kinnistu 716 m , Veetorni Karksi Vallavalitsus korraldab kirjaliku enampakkumise sõiduauto Volkswagen ku ehitustööd lõppenud, kuid see ei ole asuva äriruumi nr 47 suurusega 28,3 m² tänava kinnistu. Touran müügiks. veel lõpuni valmis. Tuleb läbi mõelda, kasutamiseks kuni 31. juulini 2016. a. • Eraldati MTÜ-le Toimekas Eesti Auto registreerimisnumber 886MDY, esmane registreerimine 2004. kuidas panna Karksi-Nuia keskväljak • Anti Karksi Valla Kultuurikeskusele Karksi valla eelarvest 400 € 2015. aasta Enampakkumise alghind 1500 eurot. elama, et see ei oleks ainult parkla. luba korraldada üritus Augustiöö Au- Mulgi maratoni korraldamiseks ja 100 Enampakkumisest osavõtmiseks tuleb esitada pakkumine 4. septembriks 2015 Milliseks kujuneb keskväljak, näeme gustiga 15. ja 16. augustil. € Karksi lennupäeva korraldamiseks. kella 14.00-ks Karksi Vallavalitsusele Viljandi mnt 1 Karksi-Nuias. lähiaastatel, miks mitte Eesti Vabariigi • Anti mittetulundusühingule Kark- • Eraldati Eesti Identiteedi ja Kultuu- Pakkumised esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga „Volkswagen Touran“ ja 100. aastapäeval. si Ordumeistrid luba korraldada koos ri Kojale Karksi valla eelarvest 400 € märkusega „mitte avada enne kui 4. september 2015 kell 14.05“, pakkumised Karksi-Nuia keskväljaku rekonstruee- Kaitseliidu Sakala Malevaga Lõuna- Urissaare Kantri 2015 korraldamiseks. avatakse vallamajas Viljandi mnt 1. rimise eest tänan vallavolikogu, ehitajat Viljandimaa ohutus- ja turvalisuspäev • Arutati Karksi valla eelarvestrateegiat Vajalik lisainfo telefonil 5330 7192 või [email protected]. Maveter OÜ-d, omanikujärelevalvet 20. augustil Karksi-Nuia keskväljakul. aastateks 2016–2019 II lugemisel ja ot- teostanud Maanteed OÜ-d, kõiki ette- • Anti Karksi Tehnikaspordiklubile sustati esitada eelnõu volikogule kinni- võtjaid mõistmise ja hea koostöö eest, luba korraldada 29. augustil motokross tamiseks. valla spetsialist-projektijuhti Dmitri TOP-200 Ainja motokompleksis. Viljandi maakonna liin nr 67 pikeneb Kärstnani Oravat ning kõiki elanikke, kelle närv • Eraldati reservfondist 2076 € haja- Alates 1. septembrist pikeneb õhtune maakonnaliin nr 67 Virsti peatusest Kärstnani. pidas toiminud segaduses vastu. Raja- asustuse programmi 2015. aasta taotlus- 24. augusti istungil Buss väljub Karksi-Nuia bussijaamast 17.10 ja saabub Kärstnasse kell 17.40. Tagasi tis valmis omavalitsuse rahast ja siin on vooru täiendavaks finantseerimiseks. Võtsid osa: Are Jänes, Katrin Kivistik, jõuab buss Karksi-Nuia kell 18.10. Bussiliiklus toimub ainult koolipäevadel. kõikide valla elanike panus. Seega on • Kiideti heaks Aivi Anijärve poolt esi- Alli Laande, Taimo Tugi ja vallasekre- Liini pikendamise vajadus tekkis Kärstnast August Kitzbergi nimelisse Gümnaa- mul palve – hoidkem meie oma vara ja tatud hajaasustuse programmi aruanne tär Inge Dobrus. Puudus Arvo Maling. siumisse käivate õpilaste arvu suurenemise tõttu. meie keskväljakut. tööde tegemise kohta Sooviku kinnistul • Kinnitati Karksi Valla Kultuurikesku- Alates 1. septembrist 2015. a lõpetatakse reisijate vähesuse tõttu pühapäevase Taimo Tugi Tuhalaane külas. se nõukoda järgmises koosseisus: Signe maakonnaliini nr 18 väljumine kell 11.10 Karksi-Nuiast – saabumisega Lilli kell • Kiideti heaks Janek Kiisleri poolt esi- Pugal –kultuurikeskuse kultuurispetsia- 11.45. tatud hajaasustuse programmi aruanne list, Alli Laande – Karksi Vallavalitsuse Dmitri Orav tööde tegemise kohta Pedaja kinnistul esindaja, Ain Peensoo – Karksi Valla- spetsialist-projektijuht AS Iivakivi annab teada Lilli külas. volikogu esindaja, Ülle Roomets – TÜ • Tunnistati nurjunuks 4. augustil 2015 Viljandi Kultuuriakadeemia huviharidu- Alates 14. septembrist asub meie korraldatud kirjalik enampakkumine se assistent ja August Kitzbergi nimeli- teenindusbüroo Pärnu mnt 8 auto Volkswagen Touran, reg nr 886 se Gümnaasiumi muusikaõpetaja, Tiia Laste tasuta hambaravi Karksi vallas I korrusel. MDY võõrandamiseks seoses pakku- Parmo – Valga Muusikakooli direktor, Kõik kontaktid on jätkuvalt miste puudumisega ja otsustati korral- Angela Arraste – Tallinna Ülikooli Haigekassa juhatus kinnitas laste hambaravi ja ortodontia lepingupartnerite valiku- samad. dada uus kirjalik enampakkumine alg- tantsukunsti dotsent, Marko Mäetamm konkursi tulemused. Uus valikupartnerite lepinguperiood algas 1. juulist 2015 ja hinnaga 1500 €. Pakkumiste esitamise – graafik, multimeediakunstnik. lõpeb 30. juunil 2019. Haigekassa tasub alla 19aastaste laste hambaravi eest oma tähtajaks määrati 4. september. • Eraldati valla eelarvest 100 € luule- lepingupartnerite juures. • Väljastati ehitusluba rajatise „AS Ees- valimiku „Valguseoks 2015“ koostami- Karksi vallas on Eesti Haigekassa hambaravi lepingupartner Uku Hambaravi ti Telekom sidekanalisatsioon“ püstita- seks, toimetamiseks ja trükikuludeks. OÜ, aadressil Kooli 1, Karksi-Nuia, telefon 436 6060. september 2015  Karksi Sõna Tuhalaane külamaja teine korrus sai valmis Lilli küla kirev kultuurisuvi Foto: Enn Sarv Avardunud on võimalused tegeleda Suvi oli meie väikeses külas tegude- kohaliku vaatamisväärsuse juures. Au- käsitööga, korraldada mitmesuguseid rohke. Mais toimus rohevahetuslaat, hinnaks oli pilet kahele aastalõpupeole. üritusi, võõrustada laagreid, külalisi kus tublid taimekasvatajad said oma Nende võistluste väljamõtleja ja mängu- ning ka välja üürida. Kompleksselt saab üleliigseid taimi vahetada mõne teise de läbiviija oli Eneli Õun. Külapäevale kasutada telkimisplatse, on grillimis- huvitava sordi vastu. Kevadel toimunud eelneval nädalal toimus Lilli Loodus- võimalus. Rahastas EAS Regionaalsete jalgrattamatkal Ruhja osalesid nii lap- majas laager, kus õpiti mulgikeelseid Investeeringute programmist ning oma- sed kui täiskasvanud. Külastasime jää- näidendeid, mängiti veemänge, meis- osalusega toetas Karksi vald. Ehitas OÜ tisevabrikut, kus maitsesime erinevaid terdati magneteid, tehti põhust korve Kropp. Tänu kõigile! Septembris teeme jäätisesorte. Ruhja turismiinfopunktis ja seinakaunistusi, korjati ravimtaimi piduliku avamise. asuvas Jaapani toas saime näha jaapan- ning vilditi. Kõike seda aitasid läbi viia Juba on käinud ka esimesed külalised, laste rahvariideid ning tutvuda kohali- Urve Kass, Kaja Saar, Merike Soovik, kes on andnud väga kiitva hinnangu. ku kultuuriga. Võtsime osa ka „Teeme Alli Laande ja Eneli Õun, kes kirjutas Alles on jäetud vanad laepalgid. Teiselt ära“ talgupäevast, mille käigus said projekti laagri rahastamiseks. Suur tänu korruselt viib külamaja taha mäele gril- puhtamaks nii külamaja ümbrus kui ka Anti Laanemetsale ja ka Liina Laane- likohale sild, mis annab ehitisele oma- teeääred Lilli piiripunktist kuni Mets- metsale, kes laagrilapsi õhtuti hobusega pära juurde. Ülevalt avaneb ilus vaade konna bussipeatuseni. Eestvedajateks ratsutama õpetas ja neile kaasa elas. Loisu järvele. Ootame kõiki uudistama olid külavanem Alli Laande ja Jaanika Külapäeval sai Mulgi savikoja eestve- ning mõnusalt aega veetma. Oidemaa. damisel valmistada endale savist mee- Enn Sarv Juunis lõpetasime sügisel alguse saa- lepäraseid esemeid. Kes tegi vaasi, kes Tuhalaane külavanem nud perede pärastlõuna hooaja toreda hapukoorepakihoidja või lihtsalt värvis peoga Teringi matkarajal. Kes soovis, ühe ilusa nööbi, mille savikoja töötajad võis matkata laudteel või grillida RMK kaasa olid võtnud. Talvel alustanud kä- Uuendatud külamaja esimeste uu- lõkkekohas. Tegemisi jätkus kõigile. sitööring pani välja näituse. Esemeid distajate seas oli lavastaja Silvia Soro lastega. Õhtu lõpuks otsustati, et perede pärast- oli sokkidest-kinnastest alustades ning lõunad võiksid sügisel uue hooga jät- vestide ja kottidega lõpetades. Enda kuda. Suve alguse pidu oli 19. juunil. tehtud asjad tõid näitusele Hille Muska, Toimusid mängud lastele ja suurtele. Liia Oidemaa. Alli Laande, Eneli Õun, Täna 26 aastat tagasi Küla jaanitule süütas Jaanika Oidemaa. Merike Soovik ja Maimo Lenk, kelle Nii alustas oma telesaateid legendaarne hati kadus keti üle igasugune kontroll. asja tänapäeval korraldada. Aga nii see Tantsupidu oli rahvarohke ja kestis kaunist kätetööd kõik imetleda said. telemees Valdo Pant. Temal oli küll 26 Nii juhtus meilgi trassil Karksi-Nuiast on olnud ja samad võtted ning skeemid hommikuni. Suvel küll rannailmu polnud, aga asemel 25. Vaevalt et 23. augustil 1989. Lilli, kus teed olid autodest ja bussidest töötavad edukalt Ukrainas ning mõned Juuli keskel toimus kümnes Nava hakkajad Lilli noored korrastasid jär- aastal Balti ketis seisnud inimesed isegi umbes. Ega me kohapeal teadnud, kui aastad tagasi Gruusias. Loodan, et aja- Lava festival. Silvia Soro ja Jaak Kõ- veäärse ujumiskoha. Tublid tegijad ja mõistsid, et teevad ajalugu. Hoiti üks- palju inimesi meile Põlvast, Valgast, lugu toob meie ette taolise arengu võt- dari näidend „Läbi Venemaa“ oli väga eestvedajad olid Georg Lullo, Ott Raba, teisel käest kinni ning õhtul kell 19.00 Võrust ja saartelt saabub. Nii oli see meisikud ja põhjused, miks seda tehti. menukas. Seekordne festival möödus Gerry Somelar, Ahto ja Asko Sarap, nõuti kolmes keeles vabadust. 675 km sellel õhtul 1989. aastal. Hea oleks, et nende asjadega ei lähe juubeli tähe all, talu tähistas 150. ja Toomas Karl Johannes Oidemaa, Madis pikkuses inimketis Tallinn–Riia–Vil- Vahepeal on olnud suhteliselt vaikiv 50 aastat, nagu juhtus MRP salaproto- taluperemees 75. sünnipäeva. Juuli vii- Õun ning teised. nius oli neljandik Baltimaade rahvast. ajastu kahe olulise lähestikuse tähtpäeva kollidega. Balti riigid on nüüd vabad, masel nädalal toimunud reisil Setomaa- Suvi on reisimise aeg, nii sattus Lilli Viljandimaal oli kõige pikem inim- suhtes – 20. august ja 23. august. Esi- aga ees ootab meid terve rida olulisi le külastasime Seto Talumuuseumi ja kanti ka Eesti Eripedagoogide Liit, kes ahela lüli vabariigis, millest omakor- mene seisab tänases kalendris taasise- küsimusi – rahvastiku vananemine ja Obinitsas asuvat muuseumimaja. Eheda peale külamaja käisid veel Nava talus da Karksi vallale jäi katta pikim lõik. seisvumispäevana ning teine kommunis- väljaränne riigist, põgenike probleemid mulje jättis Seto Tsäimajas asuv söögi- ja Lilli Loodusmajas. Külalisi tuli ka Lisaks sellele lasus kohalikul aktiivil mi ja natsismi ohvrite mälestuspäevana. ning mitmed reformid omavalitsuse ja koht, kus sai mekkida seto rahvusrooga Tšehhist. Portugali ja Itaalia noored miitingu korraldamine koos lätlastega Õnneks on nüüd juba mitu aastat riigis hariduse valdkonnas. kartuli-kruubiputru kõrnestega, mida sõitsid Lätist Lilli jalgratastega. Välis- riigi piiril. Balti kett andis tõuke MRP peetud taasiseseisvumispüha ja Balti ke- Meie oleme ikka lätlastega piiril kõi- pakuti ehtsatest savinõudest. Vaatasime maalased kasutasid aktiivselt Lilli Pos- salaprotokollide avalikustamisele ning tilegi langes eelmisel aastal suur tähe- gil neil 26 aastal kokku saanud ja mee- ka Värska sanatooriumi ja Piusa koo- tipunkti teenuseid, et kodustele kaarte oli kindlasti alustalaks kolme Balti riigi lepanu, kui Viljandis toimus vabariik- nutanud 23. augustil, Balti keti sünni- paid. Tagasiteel põikasime läbi Sangaste saata. Imestati selle üle, et külas pole iseseisvuse taastamisel. 26 aastat tagasi liku tähtsusega pidulik kontsert. Mind päeval, aastatetaguseid sündmusi. Meil lossist. Suur tänu bussijuht Liia Oide- ühtegi kohvikut ega kaubahalli. teoks saanud ettevõtmist pandi tähele isiklikult teeb ettevaatlikuks sellise oli ja on tulevikuski, mida meeles hoida maale, kes meid igal reisil sõidutab. Küla keskuses asuva bussijaama kor- kogu maailmas. Palju asju tuli tookord vaikiva ajastu mahitamine kellegi poolt aastast 1989. Augusti algusesse jäi Lilli külapäev, rashoiu eest hoolitsesid suvel kaks to- otsustada kiiresti ja kohapeal ning ko- ja üllatab poliitiline nahaalsus niisugust Leo Liiber mis oli rahvarohke ja tore kokkusaa- redat külaelanikku – Helmi Soovik ja mine. Lapsed esitasid mulgikeelseid Elmi Rull. Suur tänu neile! Foto: Kai Kannistu näidendeid ja laule. Suur tänu nende Sügisel alustab meie külast kooliteed õpetajale Alli Laandele. Toimus ka üks õpilane – Jarmo Schneider. Soovi- võistlus „Lilli küla kook“, mille või- me talle ja kõigile teistele ilusat algavat tis viie tubli küpsetaja seast Elo-Nora kooliteed, külaelanikele aga kaunist ja Vilgats. Üks huvitav võistlus oli veel, päikselist suve lõppu ning algavat sü- nimelt oli tegemist selfi, see tähendab gist! iseenda pildistamisega. Pildi pidi tege- Merike Soovik ma külapäeval koos Lilli inimestega või Lilli küla elanik Foto: Viiri Vilgats

Sellelgi aastal toimus 23. augustil kultuurirahva eestvedamisel rahvarohke piirimiiting.

Tulekul on Karksi valla vaba aja mess Suur suvi on lõppemas ning on aeg stiilis, see tähendab, et kõigil on saalis sikakooli, Karksi-Nuia Kunstistuudiot, mõelda sügisele ja talvele. Et teavitada laud, millel eksponeerida oma tegevust Karksi-Nuia Raamatukogu, Lilli Loo- vallarahvast eeloleval hooajal alusta- ja olemust. Igal asutusel on võimalus duskeskust, Kaitseliidu Sakala maleva vatest ringidest, tegevustest ning plaa- esitlemiseks kasutada aega kuni 20 mi- Karksi malevkonda, Lilli, Tuhalaane, nidest, korraldame laupäeval, 3. ok- nutit. Peale messi toimub kontsert. Karksi ja Sudiste külamaju ning Karksi toobril kell 14.00–18.00 Karksi Valla Ootame osalema Karksi-Nuia Laste- valla mittetulundusühendusi. Kultuurikeskuses Karksi valla vaba aja aeda, Karksi-Nuia Noortekeskust, Au- Külastajate vahel loosime välja erine- messi, mille eesmärgiks on tutvustada gust Kitzbergi nimelist Gümnaasiumi, vate sündmuste vabapääsmeid ja messil valla erinevaid allasutusi ja ühendusi Karksi Valla Kultuurikeskust, Karksi- osalejate sümboolikaga meeneid. ning nende pakutavaid vaba aja veet- Nuia Pensionäride ühendust, Karksi- Ootame vallarahva aktiivset huvi! mise võimalusi. Sündmus toimub messi Nuia Spordikooli, Karksi-Nuia Muu- Kai Kannistu

Päästeamet tuletab meelde Päästeamet tuletab meelde, et vastavalt pide õigeaegne puhastamine ning hool- nab teile kohe tagasiside kodu ohutuse Tuleohutuse seadusele peab 2015. aas- dus. Väljaõppinud korstnapühkija, kes kohta ning selle põhjal on võimalik ette ta septembrist igal kütteseadmega maja tehtud tööde kohta akti väljastab, oleks võtta vajalikud abinõud, kui olukord omanikul olema ette näidata kutselise mõistlik kutsuda kohe, sest sügisel on vajab parandamist. Kui midagi jääb korstnapühkija tõend. ametimeestel käed tihedalt tööd täis. arusaamatuks, saab samal leheküljel Kütteseadmete riketest tingitud tule- Internetileheküljel www.kodutule- nõu küsida päästenõustaja käest või siis kahjusid aitab ära hoida ainult ahjude, ohutuks.ee on kõigil ise võimalik kont- helistada päästeala infotelefonil 1524. kaminate ja nende suitsutorude, truu- rollida oma kodu tuleohutust. Test an- Võistlusel „Lilli küla kook“ leidus mitmekülgset valikut. Karksi Sõna  september 2015 Eduard Vildet avastamas Karksi vald läbi aja Foto: Margus Mõisavald Oled sa seisnud varasel hommikutunnil Foto: erakogu õues ja kuulanud vaikust? Jah, just nimelt vaikust. Nii sammub sügis üha lähemale. Suvi pole jõudnudki alata, kui sügisvai- kus kohal. Just sellisel hommikul alus- tasid Karksi kultuuriselts ja haridusselts kirjanduslikku reisi Rapla maile, et nii- viisi tähistada ühe meie suurima kirjani- ku, Eduard Vilde 150. sünniaastapäeva. Mööda vilksatasid kuldpruunid vilja- põllud, lehest läinud kartuliväljad ja juba koltuma kippuvad metsatukad. Taluõue- des kuivasid sibulad ja erksavärvilised astri- ning floksipeenrad ehtisid aedu. Algas „kirjandustund“ Eduard Vil- dest, kelle kirevast ja seiklusrohkest elust teadis rääkida allakirjutanu. Selle suure- pärase kirjanikuga on kõik kindlasti juba koolipõlves kokku puutunud. Mäletate, Silla ja truubi ehitus Karksi ürgorus 1931. aastal. Silla talad paigaldati 31. kuidas aida-Eedi oma esimesed „triibu- Reisiseltskond Mahtra sõja mälestussamba juures. augustil 1931. Sillal seisab Tilga buss. August ja Heinrich Tilk Karksi-Nuiast asu- lised“ sai? Võibolla olete näinud Karksi tasid koos teiste liinipidajatega Viljandimaa Autoliinipidajate Ühingu. 1938. aastal naisansambli Ehatäht esituses „Vigaseid katkendeid lugedes ka meelde. Syrle ja ga kustumatu jälje meie ajalukku. Ta kuulus neile juba kaks bussi. Taustal on näha Papi surnuaed. pruute“ või vaadanud Hõbeniidi õhtul Jüri Eesik, kes ise on Juuru poiss ja teo- oli ajakirjanik, lõbusate lugude vestja Foto: Jaan Laur Truuta unenäo täide minekut? Kõik need se ühe tegelase, Adra Mihkli järeltulija, (Nalja-Vilde), ajalooliste teoste autor, naljakad lood kirjutas Eduard Vilde. oskasid näidata ajaloolisi paiku. Talu- draamakirjanik ja teatrikriitik, osav sõ- Kuna reis kulges Juuru kanti, siis kes- poegades pikka aega käärinud ja lõpuks nameister ja isegi poliitik. kenduti Mahtra sõja sündmustele. Aja- lahvatanud vihaga hävitati mõis, mille Kuna olime Rapla kandis, siis külas- loolise triloogia („Mahtra sõda“, „Kui asukohta tähistab praegu Mahtra sõja 75. tasime ka Järvakandi klaasimuuseumi, Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Proh- aastapäeva auks püstitatud monument. vaatasime üht kaunist, presidendi pree- vet Maltsvet“) esimene raamat on luge- Peatusime Hans Tertsiuse eluaseme ja mia vääriliseks peetud koduaeda ja pea- jaid vast kõige rohkem köitnud. Meele- Atla-Eeru kõrtsi juures, kus sõjaplaane tusime Harri Poomi aiandis Saare-Tõr- olukad kirjeldused talurahva elu-olust, peeti. Sõjast osavõtnuid peksti Mahtra vaaugul. raskest tööst rehepeksuaegu, peks mõisa mõisa väljal, nn verepõllul. Külastasime Sügise süvenedes ja tubaseks jäädes on tallis, pikaldaste talumeeste üha kääriv ka Mahtra muuseumi, kus nagu eelneva hea meenutada seda rikastavat päeva. viha mõisasundijate vastu, uue seaduse jutu kinnituseks oli võimalus näha filmi. Reis sai teoks Kohaliku omaalgatuse lugemine ja selle tõlgendamine – kõike Eduard Vilde oli suur kirjanik, kes programmi toetusel. seda tuletasime teosest „Mahtra sõda“ on jätnud oma mitmekesise tegevuse- Viiu Lepik

Foto: Margus Mõisavald 1978. aasta juulikuu paduvihmadest põhjustatud veemasse ei suutnud teetruup Unustatud teedel ära juhtida ja need pahisesid üle maantee. Veevool üle tee oli kiire ja tugev. Sellel ajal käimas olnud teeremondiga seoses tekkis asfaldi ja kruusa segamisest Karksi haridusselts võttis ette reisi nii vall teeserva, mis takistas tee täielikku ära uhtumist. tavalisse paika – Sudiste kanti. „Kes siis Sudistet ei tea!“ hüüatab nii mõnigi lu- Foto: Margus Mõisavald geja. Aga ometi on siin palju vaadata. Värske pilguga silmitsed vanu talukohti, kujutad ette, kes kunagi siia oma kodu rajasid, imestad, et üha rohkem leidub et- tevõtlikke inimesi, kes vanale talule taas hinge sisse puhuvad. Giidiks oli Helve Joon, kes on meie kodukohta põhjalikult uurinud, teab muistejutte, tekkelugusid ja kunagisi tuntud inimesi. Karksi mõisa ehitustöid juhatas Saveli Štšerbakov. Tema juhatusel on ehitatud unikaalseid telliskivihooneid: majad mõi- satöölistele Kadrinasse, Kolda- ja Hirmu- külla, Turvaveski, Sudiste külamaja jt. Karksi haridusselts vallutas Sakala kõrgustiku kõrgeima tipu Härjassaare. Omapäraseks tunnuseks on kolmnurkse detailikujundusega karniisid. Turba- ja savihunnikud leidsid koha tähelepanuväärsete fotodega Sudiste, Elena Animäge tuntakse laulu „Sün- krossiraja küngastena. Imetlusväärne on Hirmuküla ning Mäeküla külade 2006. nikoht Karksi“ ja kandlemängu järgi, tehtud töö, mille tulemusena saame nau- aasta elanikest ja nende kodudest, õpi- aga ta oli ka kanatalitaja. Lugu räägib, tida kaunist vaadet, tervendatud metsa ja lasuurimus Sudiste kandi külade kohta et ta kasvatas tibud noorkanadeks 110%- päikeses sillerdavat veesilma. (Leeve Lepla, Kristiina Siirus) ja muu Truubi ja tee ehitus juulis 2008. liselt. Kuula ja imesta! Kui mõni tibu Eestlane armastab legende. Iga teekää- tähelepanuväärne. hukkus, siis tõi ta kodust oma tibudest naku ja kivi kohta on seletus. Hirmukü- Külamaja ja selle ümbruse eest kannab juurde. la saanud nime huntide ulgumise järgi, hoolt maja perenaine ning Sudiste Maa- Kadrina küla oli vaata et kultuurikes- mis hirmutanud mõisasse tööle ruttavaid naiste Seltsi esinaine Krista Kunimägi. Koolitus „Puuviljade ja marjade kuivatamine“ kus. Kadrinas oli kuue paariga segarah- inimesi. Mäeküla järve ääres on Seitsme Külamaja kõrval püüab pilku Hille ja Eesti Maaülikooli avatud ülikool ootab tootjaid ja aianduse huvilisi reedel, 11. vatantsurühm, tegutses näitering (lavas- venna org – seitse venda läinud korra- Silvar Krusbergi kaunis koduaed, kus septembril kell 10.00 Polli Aiandusuuringute Keskusesse koolitusele „Puuviljade tati August Kitzbergi näidendeid), koos ga kirikusse ja see vajunud maa alla. kogesime pererahva külalislahkust, suurt ja marjade kuivatamine“. Koolitusel osalenu omandab teadmised toodete kvalitee- käis isegi kirjandusring. Mäekülas Vilsti talus elanud Ann, kes töökust ja ettevõtlikkust. dist, toiduohutusest, kuivatusviisidest, tehnoloogiatest, tootearendusest ja pakenda- Turvaveskil elas mölder Leonhard sai tuntuks selle poolest, et julges teda Unustatud teed on taas leitud. Päeva misest. Õppejõud on Polli Aiandusuuringute Keskuse teadmistepõhiste tervise- ja Ilisson, kes oli väga tugev isiksus: tema löönud härrale samaga vastata. Sellest ka läbiviimine ja bussiretk oli osa Mulgi- loodustoodete kompetentsikeskuse peaspetsialist Uko Bleive. Osalustasu 30 €. sõna luges. Tema kutsus talumehed tal- lugu „Härrapesja Ann“ (härra peksja). maa kultuuriprogrammi poolt toetatud Vajalik eelregistreerimine tel 731 3175, 731 3275, 731 3174 või täites registree- gutele, et teid parandada. Tema eestve- Pell on muistne Mulgi viljakushaldjas Karksi haridusseltsi projektist. rumisvormi maaülikooli kodulehe aadressil http://avatudylikool.emu.ee/taiendo- damisel asutati Üle-Eestilise Noorsoo või -jumal. Ta elanud Sudistes Kaprali Viiu Lepik pe/tahtis/. Kohtade arv on piiratud. Ühingu (ÜENÜ) Mudakuru osakond. talus. Pelli austati ja kummardati ning Kolda külas elas rätsep Nahka-Miku, talumehed tõid talle ande. kodanikunimega August Heinsoo, kes oli Sudistesse ulatuvad ka August Kitz- tuntud kui ravitseja. Ta osanud ära võtta bergi kirjandusrajad. Siinsed Pilgu ta- Spordipäev Polli Hooldekodus seljavalu ja ravida nahahaigusi. Oma os- lud, Pilgu tuuleveski ja Pilgu pood on Foto: Kaja Muska kused saanud ta nn vaenuköit (ööliblika kirjaniku külajutu „Püve Peetri riukad“ Kui noorus kuuma eest varju poeb vaklade pundart) lahti harutades. tegevuspaigaks. siis meie rahvas end õue seab. Mäekülas olid tuntud talumehed Jaak Teekond Härjassaare mäele, Saka- Kõigil meeleolu hea Kivisäk, karskusseltsi Iivakivi asutajalii- la kõrgustiku kõrgeimale mäele, ei või pall see lendab üle pea. ge ning Jaan Hünerson, kõrgelt haritud ometigi tegemata jääda. Üksmeelselt Keeglimängus täpsust vaja agronoom, poliitikategelane, ajakirjanik, marssisime läbi metsa, maitsesime mus- seda saab vaid harjutaja. Tartu Ülikooli audoktor, Eesti Asutava tikaid ja olimegi päral. Härjassaare on Täpsusvisked siia-sinna Kogu ja Riigikogu liige, mitmekordne 147 m, Rutu mägi aga pisut alla 146 m võis ju vahel segi minna. minister. üle merepinna. Rõngastega jää või hätta Sudiste külas asub Aivar Moksi Vana- Sudiste külamaja on samuti väga tä- kuidas võtta, kuidas jätta. Virite talu. Taastatud elumaja asub maa- helepanuväärne hoone. Seal on olnud Viktoriingi täies hoos lilise tehisjärvekese kaldal. Aivar näitas Karksi vallamaja, postiagentuur, Karksi kõik me nuputame koos. meile slaididelt praeguse talu ajalugu: Põllumeeste Selts, nõukogude ajal kü- Kelle taip on kõige parem nägime, millises seisukorras oli eluhoo- lanõukogu ja Sõpruse kolhoosi keskus. selle vastus kõlab varem. ne, mis kükitas sooserval, ümberringi Praegu toimetab seal ka Sudiste Maa- Lõpetuseks soove häid paju ja vaevakasevõserik. Mehel tek- naiste Selts. Külastajatele avab uksed edasiseks meelde jäid. kis mõte loodusega dialoogi astuda. Ta ajalootuba, kuhu on vaatamiseks välja Kaja Roosmaa kooris ära turba- ja savikihi ning – en- pandud pildialbumid, nende hulgas Val- Täpsust nõudvad tegevused Polli näe imet! vastu tuli imeilus valge liiv. dur Kilgi ja Helje Lauri poolt koostatud Hooldekodu spordipäeval. september 2015  Karksi Sõna

Karksi-Nuiat külastas Mart Poom KULTUURIKALENDER 15. augustil oli Karksi valla spordihuvi- legend Mart Poom ise. Kuigi karksilased võib järeldada, et noori jalgpallihuvilisi listel ja sportlastel harukordne võimalus ei ole juba kaheksa aastat liigades män- jätkub. Alustame uuesti regulaarsete KARKSI VALLA KULTUURIKESKUS kohtuda legendaarse väravavahi Mart ginud, polnud oskused kuhugi kadunud. treeningutega ning võtame tööle tree- T 01.09 09.00 AKG esimese koolipäeva aktus Poomiga August Kitzbergi nimelise Güm- Ainult kiirusest jäi veidi vajaka. Mängu neri. Taastame jalgpalliklubi „Karksi“ T 01.09 12.00 Sinises saalis digitaalne näitus Esimesest maa- naasiumi staadionil. Kell 11 sai talle esita- lõppseisuks märgiti 9:2 Karksi kasuks, kunagise hiilguse. Seda enam, et meil on ilmasõjast „14–18“ T 01.09 15.00 II korruse fuajees Karksi-Nuia Noortekeskuse da küsimusi nii sporditee kui isikliku elu aga tulemus polnud tähtis, vaid män- maakonna üks paremaid staadione, mida fotoringi näitus kohta ja seda võimalust kasutati ohtralt. gurõõm ja sõpruskonna kokkusaamine. kiitis ka Mart Poom. Siit leidub mõtteai- 04.–05.09 VIII Karksi Meefestival Karksi valla poolt oli tervitama tulnud vo- Vaheajal said kõik soovijad Mart Poomi net Karksi valla juhtidelegi. K 09.09 18.00 Kino: dokumentaalfilm „Arvo Pärt – isegi kui ma kõik kaotan“. Pilet 2 € likogu esimees Siret Vene, kes kinkis talle autogrammiga pildi. Kasutasin ka juhust Oli väga tore jalgpalli täis päev. Tänu L 12.09 16.00 Sushi koolitus valla sümboolikaga meeneid ja meepurgi. ja võtsin allkirja staažikale jalgpalliklubi Mart Poomile, Eesti Puitmajade Liidule, T 15.09 17.30 Ringijuhtide ümarlaud Kohtumise organiseeris Eesti Puitmaja- „Karksi“ särgile. Rainis Saarele, Karksi Vallavalitsusele, L 19.09 20.00 Tantsuõhtu ansambliga Treffunks. Pilet eelmüügist 5 €, samal õhtul 7 € liit, kes pidas Kopra talus oma suvepäevi. Siis tuli noorte maiuspala. Mart Poom AKG-le, Siret Venele ja pealtvaatajatele- P 20.09 11.00 Mulgimaa noorte segatantsurühma kogunemine K 23.09 17.00 Kino: koguperefilm „Poiss kuldsete pükstega“. Pilet 2 € Meie poolt olid korraldajateks AKG di- läks väravasse ning kõik soovijad said osalejatele. N 01.10 12.00 Eakate päeva tähistamine. Esinevad Abja pensionäride näitetrupp rektor Jaak Israel ning Rainis Saar. lüüa penalteid talle endale. Oh seda õnne Järgmine jalgpalliüritus on XVII Põr- Kolmas voorus etendusega „Kõik müügiks“; Boris Lehtlaan ja Are Jaama Peale kohtumist läks jalgpallilahin- ja rõõmu, kui pall väravasse läks ning saturniir oktoobris. 14.00 Rahvusvaheline muusikapäev. Kristel Aer orelil guks klubi „Karksi“ veteranide ja Eesti seda juhtus õige tihti. Poisid lõid penal- Enn Sarv 16.00 II korruse fuajees Kertu Reva isikunäitus Puitmajade Liidu vahel. Kohtunikuks oli teid, nagu teeks igapäevast asja. Sellest jalgpalliklubi „Karksi“ president R 02.10 16.00 Sinises saalis Ruhja kunstistuudio näitus L 03.10 14.00 Karksi valla vaba aja mess

KARKSI KÜLAMAJA L 12.09 10.00–14.00 Sügisene kirbukas 14.–18.09 10.00–16.00 Sügisene kirbukas 01.–30.09 10.00–16.00 Käsitöö näitus-müük

LILLI KÜLAMAJA P 27.09 12.00 Mihklipäeva üritus

SUDISTE KÜLAMAJA N 10.09 17.30 Pannkoogiõhtu T 29.09 16.00 Mihklipäeva hoidiste päev

KARKSI-NUIA LASTEAED T 01.09 11.00 Uue õppeaasta tervitus K 23.09 10.30 Spordipäev „Tere sügis!“ T 29.09 16.30 Mihklilaat

KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU Näitused 01.–29.09 Eeva Park 65 01.–29.09 Kuhjaga tarkuseteri Mart Poom koos Puitmajade Liidu võistkonna ja jalgpalliklubi „Karksi“ veteranidega.

Libaundi joosseve võidu Ootame eakaid peole Kui kevadel asuti plaani pidama, kuidas dust kärud. Kõik võistlejad said diplomi käsitöömeistrid. Kas me julgeme väita, et 1. oktoobril tähistame Karksi Valla Kultuurikeskuses rahvusvahelist eakate päeva. tähistada väärikalt kirjamehe August ning osalesid mulgi temaatikaga auhinda- start on antud uuele jooksule? Oodatud on kõik Karksi valla eakad. Etteregistreerimine 25. septembrini tel 435 Kitzbergi 160. sünniaastapäeva, siis sel- de loosimisel. Meened olid välja pannud Leo Liiber 5524, 5341 2506 või külamajades. gus, et raske on midagi pastakast välja Mulgi Kultuuri Instituut ning meie valla August Kitzbergi asetäitja spordi alal Bussid väljuvad kell 11.00 Lilli–Karksi-Nuia, 11.30 Maie–Karksi-Nuia, 11.00 imeda. Kesksuvel tuli kultuurikeskuse Foto: Heiti Maiste Sudiste–Hirmuküla–Tuhalaane–Karksi–Polli–Karksi-Nuia. Tagasi kell 16.00. naispere välja huvitava ideega – teeme Libahundi jooksu. Teadmata, kas kir- jamees ise oli jooksumees, olin tema loomingu auks nõus kaasa lööma. Mulle Mulgimaa segarahvatantsurühm tundub, et kultuurikeskuse perele andis oru veerel istuv kirjanik ise oma „Liba- Saame kokku 20. septembril kell 11 Karksi Valla Kultuurikeskuses. Eelnev tant- hundiga“ mõtte kätte ja küllap mõjus ala- suoskus pole vajalik. Tulla võib ka ilma paariliseta. Ootame kõiki uusi ja vanu liselt nende poole vaatav sulemehe pilk. tantsuhuvilisi! Jooksuga lootsime maha raputada tol- mu tema teostelt ning seepärast käisime Maiel vastu muuseumi seina koputamas. Võistlus toimus kahe valvsa pilgu all, Karksi Noorte Kunstistuudio annab teada sest jooksjad saatis teele ja võttis vastu peakohtunik August Kitzberg ise ning Ootame järjepidevalt uusi õpilasi ja huvilisi meiega liituma 2015/16. õppeaastaks. pöördepunktis jälgis võistlusmäärusi Oleme avatud reedel ja laupäeval, 4.–5. septembril kell 12.00–16.00. Värgiga „Kitzbergi pruut“ Asta Jaaksoo. Täpselt alustame kolmapäeval, 16. septembril alates kella kahest meie ruumides Pärnu mnt südaööl esimene taevasse lendav rakett 8 II korrusel. Lähemat infot saab Are Haab 5649 0889 ja Hülle Haab 5650 6138. Esimene Libahundi jooks tõi starti 28 osalejat. oli kirjaniku juubeli auks ja teine võist- lejatele märguandeks, et aeg on alustada 6 km jooksu. Rajale läks ja selle läbis 28 Esimesed sõjajärgsed … pad, kellassepad, mehaanikud, tislerid jt). Pagaritöökojad ja kauplused allutati Abja jooksjat ja kepikõndijat. Tarbijate Kooperatiivile, seda ka Hallistes ja Karksi-Nuias. Endisesse Kase linavab- Meie võistluste korraldamise tase on (Sarja algus veebruaris 2004) rikusse loodi tööstuskombinaadi kudumis- ja puidutsehh. Abjas hõivasid kingsepad leidnud tunnustamist ja tihti tullakse siia ning fotograaf poole tädi Leena majast. Mõnda aega elasid majas ka kombinaadi kaugemaltki. Seekord viis Heleene Tam- Sõjajärgne aastakümnend kujunes vägagi sündmusterohkeks. Üle maailma laiali pil- metsatöölised. Ühe mehega oli metsas juhtunud õnnetus, ta jäi langeva puu alla. bet peavõidu lausa Ameerikasse, kus ta latud juudid said ÜRO abiga endile lõpuks igatsetud kodumaa. Nimelt loodi 1948. Hallistesse asutati Pukkadele kuulunud „torniga häärberisse“ Abja Masina-Trakto- praegu õpib ja treenib. Tema tulemus aastal juudiriik Israel, surutuna Araabia alade vahele Vahemere kitsale rannajoonele. rijaam. Õuel tehti endise meierei kivihoonesse töökojad ja diiselelektrijaam. MTJi 21.33 minutit oli ajavõttu korraldava Konfliktid naabritega on tänini lahendamata. direktor oli Jaan Heinaru, peainseneriks sai Richard Tihti, poliitosakonna ülemaks Mart Kursi sõnul kõrgest klassist. Tei- 1949. aasta jääb aga Balti rahvaste mällu kui suure küüditamise aasta. Märtsiküü- Arno Ruus. Elektrijaama tööd juhtis Arvet Lakk, töökoda Arnold Simson, mõlemad seks jäi meeste arvestuse võitja Halliste ditamine viis Eestist Siberisse ligi 20 000 inimest, peamiselt naised ja lapsed. „Rah- Eesti Korpuse veteranid. MTJ pidi kolhoose abistama põllumajandustehnikaga. noormees, tuleval kevadel juubilari ni- vavaenlaste“ otsinguil jõuti mõnikord lausa absurdini, näiteks Oskar Lutsu teoste Piirkonna metsades algasid 1950ndate keskel ulatuslikud raietööd. Karksi mõisa melist gümnaasiumi lõpetav Romet Ain kangelasest Joosep Tootsist sai üleöö vereimeja-külakurnaja, samas aga käsitöölise hoonetesse asutati metsapunkti kontor. Peamiselt Lääne-Ukrainast sissetoodud töö- ajaga 22.56. Meestest teine oli Tauno perekonnast pärit Jorh Aadniel Kiirest vaene rõhutud sulane. Ümberhindamine käis liste jaoks ehitati ürgoru nõlvale asula. Halliste raudteejaama rajati nn estakaad, kus Paulus Viljandi Noorteteatrist Reky ning teistelgi elualadel. Eriti valusalt andis see tunda kultuuri ning ajaloo osas: kultuuri- raskeveokitega kohaletoodud pikad tüved tükeldati ning laaditi vagunitesse. Üksi- tema järel lõpetas naistest teisena Kärt tegelasi represseeriti, endisaegsed raamatud hävitati, mälestusmärgid purustati jne. kutel metsavendadel oli juba keeruline endid metsas peita. Rahvas rääkis, et selleks Tambet Sakala suusaklubist. Järgnesid 1949. aasta 26.–29. juunil toimus Tallinnas „ENSV koolinoorsoo koorilaulu, kunsti- metsi maha võetaksegi, et viimaseid varjajaid kätte saada. meeste kolmas, Karksi Jõudu esindav lise isetegevuse, omaloomingu ja kehakultuuri IV vabariiklik olümpiaad“, mis avati Ahto Jänes Margus Süldre ja neljandana Joonas pidulikult „Dünamo“ staadionil. Viibisin koos koolikaaslastega nii avamisel kui ka (järgneb) Russak Paistust. Kohe nende kannul lõ- hiljem „“ vasttaastatud teatrimaja laval, esitades montaaži „Kelleks saada“. Foto: erakogu petas naiste kolmas, Annika Artla. Kogu üritus oli tugeva poliitilise värvinguga, esikohal muidugi Stalini kultus, klassi- Jooksurada käisid testimas ka vallava- võitluse teravnemine ning kolhooside rajamine. Uuteks elukutseteks said: traktorist, nem Taimo Tugi, Sakala ajakirjanik Sig- autojuht, lüpsja-karjatalitaja jt. rid Koorep ja kultuurikeskuse juhataja 7. klassi lõpetasin 1950. aasta kevadel ning samal sügisel asusin õppima Abja Kai Kannistu, kes oli üks jooksu eestve- Keskkooli 8b klassis. 26. septembrist sai alguse Eesti administratiivne ümberjagami- dajaid ja algatajaid. Esindatud olid Eesti ne. Ajalooliselt kujunenud 13 maakonna ja 233 valla asemele moodustati 39 maara- Kaitsevägi ja vabatahtlikud päästjad Kaie jooni, millised omakorda jaotati 636 külanõukogu piirkonnaks. 3. mail 1952. aastal Valteri ja Mats Tõhu näol. jagati Eesti Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiteks, kuid need likvideeriti varsti pärast Vaatamata ööle jätkus ergutajaid. Pöid- Stalini surma 5. märtsil 1953. aastal. Rajoonide piire muudeti 25. aprillist 1953. lahoidjatest säras kõige rohkem Hilja-Elli Abja rajooni külge liideti osa Pärnumaast. 21. detsembril 1962. aastal kaotati 5 Rätsep – vanaema, kes rõõmustas oma las- rajooni: Abja, Elva, Põltsamaa, Märjamaa ja Vändra. Alates 1951. aasta 1. aprillist telaste Heleene ja Kärdi heade jooksutule- hakkas ilmuma Abja rajoonileht „Kommunaar“, mille toimetajaks sai Eduard Vaja- muste üle. Üldvõitja sai lambanaha ning kas, hiljem Eugen Samoson. Lehte trükiti Kilingi-Nõmmel ja see lõpetas ilmumise naiste ja meeste arvestuse võitjad vildist koos rajooni kadumisega. mütsid, teise koha omanikud said puidust Muudatused leidsid aset ka majanduselus. Kõik väikeettevõtjad ja käsitöölised 8a klassi neiud Tiiu Kuldkepp (vasakult teine), Linda Lubi, Maret Murde, kastekannud ning kolmandaks jäänud pui- koondati kohaliku tööstuskombinaadi alla (juuksurid, õmblejad, kudujad, kingse- Ellen Kõbin, Helmi Jänes jt kolhoosis Võit kartulivõtul septembris 1950. Karksi Sõna  september 2015 Foto: Ain Peensoo Esinduslik mitmevõistlus Nii palju kui silmades rõõmu, nii palju on ilmas ka head. 16. korda toimunud mitmevõistlusel lõi kaasa 33 võistlejat ning Nii palju on südames soove, lisaks panid oma sportlikud võimed üksikaladel proovile veel neist parima saama Sa pead. paljud sportlased. Naiste seitsmevõistluse võitis Grete Udras 4545 punktiga, kes võistluste käigus hüppas kõrgust 1.85. Mees- te kümnevõistluses tegi puhta töö Mikk Mihkel Arro rekordilise Õnnitleme sünnipäeva puhul punktisummaga 6691. Harrastajate mitmevõistluse võitis Krist- jan Järvik 4714 punktiga. Noored mitmevõistlejad panid end 1. september Leida Eensoo Karksi 89 proovile neljas erinevas vanuseklassis. Ainsa esikoha jättis koju 3. september Eha Kartau Karksi-Nuia 80 Gedly Tugi neidude vanemas vanuseklassis, kes kaheksavõistlu- 4. september Maie Jürnas Karksi 65 ses kogus 6024 punkti. Gedly viskas palli 61.34 m. 4. september Marve Tamm Tuhalaane 70 Üksikaladel võistlejatest oli suurepärases hoos Märt Israel 8. september Voldemar Tamm Metsaküla 85 kettaheites. Tema tulemus oli 59.77 m. Tarvastu noormehe 8. september Juhan Siniväli Karksi-Nuia 80 Kristjan Tafenau kõrgushüppe tulemus 2.00 m on kõrgest 9. september Hans-Alfred Priimägi Mäeküla 85 klassist ning tartlanna Mari Klaup näitas suurepäraseid tule- 10. september Ants Linde Karksi-Nuia 94 musi naiste 100 m tõkkejooksus ajaga 14,09 sek ja kuulitõukes 12. september Boris Takk Karksi-Nuia 90 13.02 m. Kõige nooremad võistlesid esimesel päeval kolmel 13. september Maie Oder Karksi-Nuia 70 alal. Ettevõtmisele andsid rahvusvahelise mõõdu lätlased, kes 15. september Erna Tammsaar Ainja 86 olid gümnaasiumis laagris. 17. september Helene Rüütel Polli 94 Võistluste heale kordaminekule aitasid kaasa tublid kohtuni- 17. september Ants Juhkamson Karksi-Nuia 75 kud ning abivalmis sponsorid: Abja Tarbijate Ühistu, AS Epp, 21. september Märt Puks Äriküla 65 USA Outlet ja Mulgi Krõpsud. Kõikide tulemustega on võima- 22. september Lehte Jaakson Äriküla 91 lik tutvuda Karksi Sport koduleheküljel. Leo Liiber 22. september Ülo Pugal Karksi-Nuia 80 23. september Ilme Katmann Karksi 70 24. september Aire Tursk Karksi 65 Karikad säravad pisut rohkem kui nende võitjate Grete 25. september Hans Lenter Karksi 88 Udrase ja Mikk Mihkel Arro näod. 26. september Kaljo Jänes Polli 80 26. september Mati Rätsep Univere 75 27. september Astrid Tomišinets Karksi 70 Karksi Ratsu võitis Kaido Külaots 29. september Zinaida Palm Polli 91 Karksi Ratsu kiirmaleturniir toimus 8. saks tervitussõnadele tutvustas ka Kark- augustil Karksi Valla Kultuurikesku- si valla tegemisi. Tänavune võistlus oli Õnnitleme väikesi vallakodanikke ja nende vanemaid 4. juulil sündis Katarina Lumpre ja Keio Leegiste perre tütar Elisabeth ses. Osalesid Eesti parimad maletajad pühendatud Paul Kerese 100. sünniaas- 13. juulil sündis Diana ja Henari Reinbachi perre tütar Rosanna – rahvusvahelised suurmeistrid Kaido tapäevale ja seal esitati väljapanek XX 13. juulil sündis Marju Kondori ja Kuldar Mägi perre tütar Jolana Nora Külaots ja äsja NATO meistrivõistlus- sajandi Eesti parima sportlase, armas- 22. juulil sündis Sirli Pärna ja Andri Leppiku perre tütar Melissa te võitjaks tulnud Aleksander Volodin tatud malekorüfee elust ja loomingust. 3. augustil sündis Anneli ja Joel Pulga perre poeg Sten Andreas ning edukalt EMil osalenud 15aastane Täiendavalt tutvustati maleteemalisi fi- 13. augustil sündis Riina Ruveni ja Egon Rehemaa perre poeg Kaspar naiste rahvusvaheline meister Mai Nar- lateelia materjale. 18. augustil sündis Õie Tselištševi ja Kalver Pedoski perre poeg Kalver va, kes tõi koju kuldmedali välkmales, Karksi Ratsu kiirturniiri võitis Kaido hõbemedali ülesannete lahendamise Külaots 6,5 punktiga 7st, talle järgnesid võistluselt ning pronksmedali kiirma- Juri Krupenski 6 punktiga, kolmandat- les ja superfinaalis. Tänavu võitis Mai neljandat kohta jagasid Aleksander Vo- EELK Peetri Eesti MV meesteturniiril hõbemedali. lodin ja Jaan Narva 5,5 punktiga. Pa- Kokku osales turniiril 57 maletajat, sh rim veteran oli kuuenda koha hõivanud koguduse teated 7 Lätist. Anto Remmel 5 ja edukaim nii naiste Ühispildistamise järel avas turniiri kui noorte arvestuses oli Mai Narva 4,5 MuhkInvest OÜ 6. septembril kell 14.00 Jumalateenis- Karksi vallavanem Taimo Tugi, kes li- punktiga (14. koht). Karksi valla pari- tus armulauaga. Järgnevad kohvilaud ja maks osutus Ion Mõndresku 4 punktiga vestlusring. Foto: Marianne Ruus (17. koht), Tõnis Kask, Mati Saks ja 20. septembril kell 14.00 Jumalateenis- Paul Põder kogusid 3 punkti (32.–45. tus armulauaga. Järgnevad kohvilaud ja koht) ja Eugen Jents 2,5 punkti (46. vestlusring. koht). 7.–8. septembril kell 11.00–16.00 pas- Madis Staubi koostatud fotoreportaa- Üldehitustööd toraadis kasutatud riided ja olmekaubad ži võistlusest saab vaadata Eesti Male Rootsist. Soodsad hinnad kiriku anne- Toetusühingu Facebooki konto vahen- +372 5554 4156 tuseks. dusel. [email protected] Palume võtta ühendust õpetajaga (ris- Korraldajate poolt tänu osalejatele, timine, leer, laulatus, matus, piht) tel publikule ja turniiri ettevalmistajatele AS Nuia PMT vajab töömahu suure- 521 2518 või e-posti teel allan.praats@ Anneli Arrastele, Dmitri Oravale ja nemise tõttu poolautomaat-elekterkee- eelk.ee. Signe Pugalile. vitajat ja operaatorit keevitusrobotile. Kohtumiseni järgmisel Karksi Ratsu Sooviavaldused ja CV saata: info@ maleturniiril 13. augustil 2016. nuiapmt.ee või AS Nuia PMT, Ettevõt- Rein Ruus KASUTATUD Karksi valla parim maletaja Ion luse 1, 69103 Karksi-Nuia. Karksi-Nuia Pensionäride Mõndresku. maleturniiri Karksi Ratsu peakohtunik Info tel 528 4740. Ühenduse jututuba Karksi-Nuias asuv puidutööstuse ette- toimub teisipäeval, võte AS Textuur otsib tootmistöölisi. Turniiripokkeri meistrivõistlustel domineeri- alates CV palume saata e-mailile textuur@ 22. septembril kell 11.00. sid kohalikud Tartu 8, Viljandi textuur.ee või võtta ühendust tootmis- E–R 10–17, L 10–14, tel 433 0011 juhiga telefonil 517 5485. 4. juuli varahommikul selgus kohvikus niks krooniti Andre Aavastik, kes teenis Annan üürile 2toalise korteri Kuressaa- Heim esimene Karksi-Nuia pokkerimeis- 175 eurot auhinnaraha. Talle järgnesid res korralikule õpilasele. Mälestame jäädavalt ter. Triobeti ning Tartu Mõttemängude Andres Öövel ja Kerti Einstein, keda Info tel 515 1497. lahkunuid ja avaldame Klubi koostöös läbi viidud 25eurose osa- premeeriti vastavalt 145 ja 115 euroga. kaastunnet omastele lustasuga turniiri esikolmiku moodusta- Auhinnaraha jagus viiele parimale. Ära anda kassipojad, valik on mitmeke- sid kohalikud mängijad. Lisaks jagati kohalike ettevõtjate toetusel sine, asukoht Mõisaküla linn. URMAS HEIL Mängiti No Limit Holdem formaadis, välja seitse lisaauhinda, mis anti turniiri Tel 5674 1075. 17.05.1966–20.06.2015 20 000 stardipunkti ning 20minutiliste esikolmikule, edukaimale naismängijale, Karksi-Nuia mängutasemetega. kõrgeima koha saavutanud kohalikule Muruniidukite ja saagide remont ning ARTUR C`AKLAIS Esikohale konkureeris 29 mängijat, mängijale, kõrgeima käe omanikule ning hooldus. Info tel 5555 9421, Heino. 07.02.1966–22.06.2015 kellest nimekaimad live-turniiridel üle esimesele langejale. Müüa küttepuud ja -klotsid. Karksi-Nuia saja tuhande euro teeninud Runnar Lin- Toimunud turniir oli teine Karksi- Info tel 514 9877. depuu ning mullune SNG-mänguformaa- Nuias korraldatud rahaliste panustega ENDEL-EDUARD SULTS di Eesti meister Toomas Hunt. pokkerivõistlus. Kaks aastat tagasi viidi Müüa 3meetrised küttepuud, kohaletoo- 04.02.1944–12.07.2015 Suurema osa mängijatest moodustas läbi esimesed Mulgi karikavõistlused, misega. Tel 501 0002. Mäeküla aga kohalik pokkerikommuun, kelle mis lõppesid viljandlase Simo Mangel- esindajad domineerisid ka lõpuheitluses. soo võiduga. Müüa saematerjali, voodri-, põranda- REIN LOIT Üheksa tundi väldanud turniiri tšempio- Hannes Namsing ja terrassilauda. Transport tasuta. 05.10.1951–18.07.2015 Foto: Tarmo Pikk Tel 5374 1112. Karksi TaSo Team OÜ teostab kaeve-, laadi- ZOJA ORAV mis- ja planeerimistöid laadurekska- 31.05.1930–16.08.2015 vaatori ja roomikekskavaatoriga. Võsa Polli lõikus giljotiiniga. Koostöös T&D Sanfox-ga paigaldame täislahendusena SULEV JÄRV maakütteid (toodetele ja töödele garan- 25.04.1936–16.08.2015 tii). Küsige hinnapakkumist. Morna Tel 522 6090, www.tasoteam.ee.

KARKSI VALLA INFOLEHT. Karksi-Nuia Postkontor, 69102. Toimetus: Mare Torim (toimetaja, tel 435 5526, e-post [email protected]), Heiki Arro, Inge Dobrus, Erika Krjutškova, Olav Renno ja Katrin Johanson. Turniiri tšempioniks krooniti Andre Aavastik. Küljendus: Armar Paidla / OÜ Rajakaar. Trükk: AS Pajo.