DOCSLIB.ORG

Sõnumeid Kides Tegemistes Kaasa

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Sõnumeid Kides Tegemistes Kaasa • Karksi valla infoleht • Nr. 2 (181) Veebruar 2011 • Loodan, et Polli inimesed muu- ASTA JAAKSOOLE OMISTATI KARKSI tuvad aktiivsemaks ja löövad kõi- Sõnumeid kides tegemistes kaasa. VALLA AUKODANIKU NIMETUS Kerti Einstein 27. jaanuari istungil otsustas vo- likogu anda valla aukodaniku nime- Jäätmekava tuse ning sellega kaasneva teenete- 24. veebruaril, märgi ja elutööpreemia mulgi keele eelnõu avalikule ja kultuuri kandjale, August Kitzber- vabariigi gi elu ja loomingu tutvustajale Asta väljapanekule Jaaksoole. 93. aastapäeval Põline mulk Asta Jaaksoo sündis Karksi Vallavolikogu otsustas 23. aprillil 1930. aastal Lilli küla Kog- Hea vallarahvas! Olete oodatud 27. jaanuaril suunata avalikule väl- ra talus. Õppis Polli-Peraküla Alg- 24. veebruaril Eesti Vabariigi 93. japanekule Karksi valla 2011—2015 koolis, seejärel Nuias ja Abja Kesk- aastapäeva tähistamisele Karksi- aasta jäätmekava eelnõu. Seda koolis. Õpetajakutse omandas Nuias. näeb 14.—27. veebruarini vallava- Haapsalu Pedagoogilises Koolis, töö- Kell 11 asetame pärjad Vaba- litsuses Viljandi mnt 1. tades samal ajal Vana-Kariste 7-klas- dussõjas langenute ausamba jala- Väljapaneku aja jooksul on as- silises Koolis. 1959. aastal jagas ta mile. jast huvitatud isikutel võimalik esi- oma teadmisi ja oskusi Maie Algkoo- Kell 12 kontsertaktus kultuuri- tada Karksi valla jäätmekava koh- lis õppeasutuse sulgemiseni 1964. keskuses. Valla aukodaniku tiitli ja ta kirjalikke ettepanekuid ja vastu- aastal. Hiljem, kuni 1984. aastani teenetemärkide üleandmine, tub- väiteid. töötas Kõrgemäe sovhoosi lastepäe- limate sportlaste, kultuuritegelaste Tiia Kukk vakodu juhatajana Maiel. ja heakorrakonkursi parimate tun- Oma elutöö on Asta Jaaksoo tei- nustamine. nud August Kitzbergi elu ja loomin- Esinevad valla laulu- ja tantsu- Mälumäng gu uurimisel. 1989. aastal asutas ta kollektiivid ning kell 13.15 suupis- 9. veebruaril kell 17.30 ootame kirjaniku tubamuuseumi, mille toe- telaud. valla kultuurikeskusse 3-liikmelisi tuseks lõi hiljem Kitzbergi Sõprade Hendrik Agur, võistkondi, et ühiselt maha pidada Seltsi, koondades muuseumi juurde volikogu esimees mälumängulahing. Küsimusi koos- tegusaid inimesi lähikonnast. Ta on Arvo Maling, tavad ja kohtunike rollis on Enn osanud alal hoida kohalikku küla vallavanem Kauber ja Rein Palu. vaimsust ja vahendanud seltsi kau- Tulge, noored ja vanad, tulge, du infot. staažikad ja kogenematud mälu- Asta Jaaksool on jagunud ideid Avatakse Sokaoru mängurid! Luban kõikidele hulga August Kitzbergi muuseumi töö suusarada uusi teadmisi, hästi veedetud aega arendamiseks kui ka kodu-uurimus- ja parimale võistkonnale meeneid. likuks tööks kogu vallas. Eriti hinna- Pühapäeval, 13. veebruaril kell Kohtunikud lubasid uut hooaega tud on tema töö koolinoortega ko- 12 oodatakse kõiki Sokaoru suusara- alustada sügisel. Tulge oma tead- haliku murde tutvustamisel, et säi- ja pidulikule avamisele. Tulge suus- misi testima! MAIRE TORIMI foto litada põlvkondade järjepidevust. kadega, sest kohapeal saab peale Kai Kannistu võimaluse sõita looduslikult kaunil rajal ka professionaalset suuskade Valla teenetemärgi saajad määrimise õpetust, sealhulgas uisu- Kunstnike • Karksi valla teenetemärk ot- nud Karksi valla tuntusele ja aren- ja klassikasuusa määrimist. Koha- kevadnäitus sustati anda Saida Lokile aktiivse gule. pealsete vahendite kasutamisel tu- kodanikuliikumise ja mittetulun- • Karksi valla teenetemärk an- leb tasuda materjalikulu üks euro. Möödunud aasta aprillikuus dusliku tegevuse eest. takse Olav Rennole hariva publit- Kuni 10-aastased lapsed saavad muutsime sinise saali sisekujun- Saida on aktiivselt osalenud klu- sistika, kodu-uurimis- ja looduskait- kohapealt suuski laenutada. On ka dust ja nii saime võimaluse iga bi Hõbeniit ja Karksi-Nuia Pensio- sealase tegevuse eest. Olav Renno tegelused lastega. Pakutakse piru- kuu korraldada kaunis saalis näi- näride Ühenduse tegevuses. Tema on tuntud oma aktiivse eluhoiaku- kaid ja teed. tusi. Oleme koos vallarahvaga algatusel tulid kokku eakad tervise- ga ja laialdaste teadmistega loodu- Suusatajad pääsevad rajale va- hoolt kandnud, et väljapanekutes võimlejad ja kepikõndijad. Saida sest ning Eesti looduse kaitsjana. nalt Nuia—Abja teelt või Ettevõt- oleks vaheldust, uudsust ja, miks Loki südameasi on olnud eakate Tähelepanuväärne on olnud tema luse tänava lõpust, jalgsi pääseb ka mitte, intrigeerivust. Kõikide hulgas tervislike eluviiside propa- panus Karksi valla arengukava stardipaika Ettevõtluse tänava lõ- näituste ajal on külastajatel olnud geerimine. Väga head tööd on Sai- koostamisse, tegelemine kodu-uu- pust. võimalus oma emotsioone ja hin- da Lokk teinud projektide kirjuta- rimisega, seisukohavõtud ja arva- Kõikidele suusapäevast osaleja- nanguid kirjutada külalisraama- misel Karksi-Nuia Aianduse ja Me- musartiklid päevaprobleemide koh- tele kingitakse tasuta pääse güm- tusse. sinduse Seltsile ning Karksi-Nuia ta „Sakalas“ ning ühiskonnaelust naasiumi ujulasse ja sauna. Pääse Rõõm on kogeda, et rahvas käib Pensionäride Ühendusele. Tema kir- osavõtlikkus. kehtib veebruarikuu jooksul. näitusi vaatamas. jutatud projektide abil on toetust • Karksi valla teenetemärgi saab • Saida Lokk Kai Kannistu Taas pakun Karksi valla kunst- saanud nii seltsitegevus kui kevadi- vallaelu ja ühiskondliku tegevuse nikele võimalust oma töid ekspo- sed õpitoad ja sügisesed meepäe- edendaja Heino Luik, kes juhtis kohal. Aktiivse ühiskondliku tege- neerida. Palun tuua paar-kolm vad. 1999. aastast kuni 2009. aastani val- vuse kõrval on Heino Luik täitnud Polli rahvas tööd, olgu siis tegu kujutava või • Karksi valla teenetemärgi saab lavolikogu tööd. Volikogu esimehe- suure pühendumise ja missiooni- pidas plaani tarbekunstiga, hiljemalt 31. märt- aiandusteadlane Toivo Univer, kes na oskas ta leida kompromisse ja lii- tundega Karksi-Nuia Püha Aleksei siks kultuurikeskusse. oma elutöö on teinud Pollis, olles ta volikogu ühtseks meeskonnaks koguduse vanema ülesandeid 1980. 21. jaanuaril mõtlesime Polli kü- Kai Kannistu Polli Aianduse Instituudi teadusdi- valla elu keerukate probleemide la- aastast. latoas selle aasta tegevusele. Koh- rektor ja direktor. Aastast 2001 on ta hendamisel. Hea suhtlemisoskuse Heino Luik on Muinsuskaitse vijoomise käigus arutasime, mida olnud õuna- ja pirnipuude uurimi- ja kohalike olude ning inimeste Seltsi liige ning osales Vabadussõja rahvas Polli küla parema ja huvita- Külla tuli se töörühma juht ning maaülikooli tundmisega suudeti raskete muu- mälestussamba taastamisel, olles vama elu nimel soovib. planetaarium puuviljanduse õppejõud. tuste aegadel tagada valla stabiilne komitee juhatuse liige. 2010. aastast Pikka aega on oodanud lahen- Toivo Univeri erialatöö ja tema tasakaalustatud areng. on Heino Luik Karksi-Nuia Pensio- damist bussiootepaviljoni ehitus. 25. jaanuaril üllatas Eesti esime- osalemine kodu-uurimises ning kü- Praegu on Heino Luik volikogus näride Ühenduse juhatuse esi- Selleks tuleb projektide abil raha ne mobiilne planetaarium Kitzber- laelu arendamises on kaasa aida- revisjonikomisjoni esimehe ameti- mees. taotleda ja tegevus käima lükata. gi gümnaasiumi õpilasi. See on 4 Teiseks otsustasime, et tuleb jätka- meetrit kõrge 5,5 meetri laiune täis- ta Polli küla kultuuriseltsi tegevust. puhutav kuppel, kuhu mahub kor- Tööd jätkavad ka kõik kolm huvi- raga 25 täiskasvanut või 30 last. ringi: võimlemine, rahvatants ja Taevast vaadatakse õhukestel mad- keraamika. ratsitel selili olles. Kevadel korraldame kindlasti Nooremad õpilased nägid te- heakorratalgud, mille käigus kor- leskoopidest koostatud programmi rastame järve ümbrust, et rahastu- ning vanemad õpilased 45 minuti se saanud külakiige ehitus saaks pikkust ülevaadet Linnuteest ja alata. tähtedest. • Toivo Univer • Olav Renno • Heino Luik seseisundi või mõne muu mõjuva EES ON RIIGIKOGU VALIMISED põhjuse tõttu ei saa hääletada vali- Riigikogu valitakse 6. märtsil. Eel- Hääletama minnes tuleb kaasa misjaoskonnas, siis võib ta esitada hääletamise päevadel 28. veebruarist võtta kehtiv isikut tõendav dokument kirjaliku taotluse kodus hääletami- kuni 2. märtsini on valimisjaoskond (näiteks pass, isikutunnistus, juhilu- seks. Selles tuleb märkida taotlemi- (hääletamine Viljandi mnt 1 teise kor- ba, pensionitunnistus), millel on isi- se põhjus. Taotlust saab esitada ka ruse koosolekute ruumis) avatud kel- ku nimi, sünniaeg või isikukood ja fo- valimispäeval (kella 16-ni) kas jaos- la 12–20 ning valimispäeval, 6. märt- to. Valijakaarti pole vaja. konnakomisjonile või vallavalitsu- sil (hääletamine Viljandi mnt. 1 esi- Lisaks on võimalik alates 24. veeb- sele. Kodus hääletamist korralda- mesel korrusel sinises saalis) kella ruarist kella 9 kuni 2. märtsil kella 20 takse vaid valimispäeval, 6. märt- 9–20. Eelhääletamise ajal saab hääle- hääletada elektrooniliselt veebilehel sil. • Karksi-Nuia oligi esimene Viljandimaa kool, kus mobiilset pla- tamas käia ka väljaspool elukohta http://www.valimised.ee. Inge Dobrus, netaariumi näidati. ELMO RIIGI foto («Sakala») ning ka valija asukohas. Kui valida sooviv inimene tervi- vallasekretär KARKSI SÕNA 2 Veebruar 2011 • Tuhalaanes valminud lapivai- KARKSI VALLAVOLIKOGUS bad. KALJO VISNAPI foto 27. jaanuari istungil Viivika Sarv, Tõnis Laurik, Maire To- rim, Aleksander Dobrus ja Liivi Loi le varustusega. Endilgi oli ilus vaada- Osa võtsid Hendrik Agur, Katrin ning asendusliikmeteks Kersti Saks ta ja südames tehtu pärast eriline tun- Kivistik, Liidia Klaas, Harri Kunimä- ja Elerin Öövel. ne. gi, Alli Laande, Laili Lamp, Leo Liiber, Otsustati sõlmida töövõtule- Hiljem võisime külalisraamatust Heino Luik, Indrek Palu,
Load more

Recommended publications
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Ja Käsitöökojal Oli Tegus Aasta
    • Karksi valla infoleht • Nr. 11 (157) Detsember 2008 • Möödunud aastal haarasime kaasa ka algkoolilapsed ning siis võistel- Sõnumeid di juba kolmes vanuseastmes. Las- tele olid suureks toeks klassijuhata- jad ja lapsevanemad, kes kõik koos tegevusse asusid. Ka sellel aastal oleme plaaninud kaasata kõige Kes lükkavad nooremaid, sest nende ideed on ar- teedelt lund vestatavad ja julged. Võistluse tingimustega saab Lume lükkamiseks Karksi valla tutvuda Karksi-Nuia Noortekesku- teedelt ja tänavatelt sõlmis vallava- se kodulehel www.noortekas.kark- litsus 2006. aasta sügisel kolmeks si.ee. Ootame ka sel aastal suurt aastaks lepingud kuue ettevõtjaga. osalemissoovi. Eesmärk on tagada ligipääs alali- Eneli Põder, selt kasutatavatele elamutele. Ka- laste- ja noorsootöö spetsialist hel aastal on ettevõtjad oma ko- hustustega edukalt hakkama saa- nud ning nad on valmis tegutsema Kutse koosolekule ka saabunud talvel. Austatud Viljandimaa elanikud! Lepingu järgi puhastab aktsia- Eesti Keskerakonna nimekirjas kan- selts „Iivakivi” Karksi-Nuia linna dideerivad Euroopa Parlamenti 12 tänavad, Karksi ja Polli külade teed tublit inimest, nende hulgas Riigi- ning Oti küla Kadrina piirkonna kogu liikmed Jaak Aab ja Jüri Ratas. teed. Töö korraldajad on Priit Lap- Et paremini tutvustada oma ideid rik (telefon 518 4402) ja Heiki Arro ja seisukohti, peame väga tähtsaks (521 9161). kohtumisi Eestimaa elanikega. Osaühing „Kalviker Transport” Hea Viljandimaa elanik! Kutsu- (Kalev Jaago, telefon 514 0421) kor- me Sind meiega kohtuma 15. det- rastab Tuhalaane, Suuga ja Muri sembril kell 18 Viljandi Maavalitsu- küla teed. se teise korruse suurde saali. Sinu Ahto Mäesalu (5660 0252) kor- osalemine ja ideed aitavad Eestit rastab Morna, Hirmuküla, Mäekü- Euroopas edasi. la ja Sudiste küla ida- ja põhjaosa Pärast kohtumist pakutakse teed.
    [Show full text]
  • Velo Mulgimaa
    TŪRISMA INFORMĀCIJA•TURISMIINFO•TOURIST INFORMATION i VELOMARŠRUTS ● JALGRATTAMARSRUUT ● CYCLING ROUTE Abja-Paluoja Maaturismi Infopunkt Rūjienas tūrisma informācijas centrs Pärnu maantee 10, Upes iela 7, Rūjiena, 1:200 000 Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Rūjienas novads LV-4240 Tel: +372 4349495, +372 5265464 Tel: +371 64263278, +371 29464888 E-post: [email protected], www.abja.ee E-pasts: [email protected], www.rujiena.lv Karksi-Nuia Turismiinfokeskus RMK Lilli loodusmaja teabepunkt Viljandi maantee 1, Lilli loodusmaja, Lilli küla Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa Karksi vald, 69002 Viljandimaa Velo Mulgimaa Tel: +372 4355527 Tel: +372 5132994 E-post: [email protected], E-post: [email protected] www.karksi.ee, www.mulgi.karksi.ee www.rmk.ee, www.looduskeskus.ee MARŠRUTA APRAKSTS ● APSKATES OBJEKTI ● KARTES MARSRUUDI KIRJELDUS ● VAATAMISVӒӒRSUSED ● KAARDID DESCRIPTION OF THE ROUTE ● TOURISM SITES ● MAPS SUOMI FINLAND i @ NORGE РОССИЯ SVERIGE EESTI Rūjiena 1:12 000 LATVIJA LIETUVA DANMARK Mõisaküla 1:10 000 БЕЛАРУСЬ NEDERLAND Abja-Paluoja 1:15 000 POLSKA DEUTSCHLAND Karksi-Nuia 1:10 000 TALLINN 2014 Velo Mulgimaa EST EESTI Projekta vadītājs • Projektijuht • Project Manager: Māris Pelcis Teksts • Tekst • Text: Anu Laarmann, Guna Ķibere, Māris Pelcis, Ilga Suurmets ABJA-PALUOJA Foto • Foto • Photo: Māris Pelcis, Aigars Lapiņš, Rūjienas TIC fotoarhīvs MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut MÕISAKÜLA KARKSI-NUIA Noformējums • Kujundus • Layout & Design: Māris Pelcis Pärnu maantee 30a, Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Kartes sagatavotas sadarbībā ar Rūjienas TIC Tel: +372 5135313; E-post: [email protected], RŪJIENA www.mulgikultuur.ee, www.mulgimaa.eu Paldies par sadarbību visiem, kas palīdzēja izdevuma tapšanas laikā, īpaši RĪGA vietējiem tūrisma informācijas centriem, pašvaldībām un gidiem. LATVIJA □ LV Tänan koostöö eest kõiki, kes aitasid väljaande koostamisel.
    [Show full text]
  • Mulgimaa Arenduskoja Strateegia 2008-2013 Muudatustega 09.12.10
    MTÜ MULGIMAA ARENDUSKODA STRATEEGIA (2008 – 2013) VILJANDI PaistuPaistu valdvald HallisteHalliste vald Abja vald MõisakülaMõisaküla linn Karksi vald KONTAKTANDMED MTÜ MULGIMAA ARENDUSKODA Pärnu mnt 30a, Abja-Paluoja 69403 Viljandimaa telefon: 5055788 e-post: [email protected] veebiaadress: www.mulgimaaarenduskoda.ee - 1 - SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................4 Kasutatud põhimõisted........................................................................................5 I ÜLDOSA ........................................................................................................6 1.1. Tegevusgrupi asutamine......................................................................6 1.2. Tegevusgrupi liikmelisuse kasv...........................................................6 1.3. Tegevuspiirkond..................................................................................6 1.3.1. Tegevuspiirkonna ajalooline käsitlus...........................................7 1.4. Mulgimaa majanduslik olukord...........................................................8 1.5 Tegevusgrupi areng ja kogemused.......................................................8 II TEGEVUSGRUPI ÜLESEHITUS JA ARENDAMISE KIRJELDUS ...8 2.1. Mulgimaa Arenduskoja tegutsemise eesmärgid..................................8 2.2. Peamised tegutsemise põhimõtted.......................................................9 2.2.1. Strateegia rakendamise ning rakendamisest teavitamise põhimõtted..............................................................................................9
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Karksi Valla Arengukava 2015 – 2020
    KARKSI VALLA ARENGUKAVA 2015 – 2020 Karksi-Nuia 2014 1 SISUKORD EESSÕNA ……………………………………………………………………………………3 1.ARENGU KAVANDAMINE 1.1. ARENGU KAVANDAMISE PERIOOD ………………………………………….....3 1.2. OLUKORRA HINNANG NING ARENGUKAVA ALUS …………………………..3 2. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 2.1. VALLA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS ………………………………………...…5 2.2. HALDUSJAOTUS ………………………………………………………………….. 5 2.3. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 01. JAANUARI 2014 SEISUGA ……………….5 2.4. RAHVASTIK ………………………………………………………………………... 6 2.5. KARKSI VALLA EELARVE ………………………………………………………...7 3. VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE AASTATEL 2009–2018, SUUNDUMUSED ....….9 4. ARENGUEELDUST KOONDHINNANG ………………………………………………11 5.1 KARKSI VALLA MISSIOON …………………………………………………………. 13 5.2. KARKSI VALLA VISIOON AASTAKS 2020 ………………………………………....13 5.3. KARKSI VALLA EESMÄRK ………………………………………………………… 13 5.4. ARENGUKAVA ALAEESMÄRGID …………………………………………………..13 6.1. ALUSHARIDUS ………………………………………………………………….……14 6.2. ÜLDHARIDUS ………………………………………………………………………. 17 6.3. HUVIHARIDUS ……………………………………………………………………… 22 6.4. NOORSOOTÖÖ ……………………………………………………………………… 25 6.5. KULTUUR ……………………………………………………………………………. 27 6. 6. MUUSEUMID ……………………………………………………………………….. 33 6.7. RAAMATUKOGUD, AVALIKUD INTERNETIPUNKTID ………………………… 35 6.8. SPORT, AKTIIVNE PUHKUS ……………………………………………………….. 38 6.9. KODANIKUALGATUS, KOLMAS SEKTOR ………………………………………. 40 6.10. TERVISHOID JA TERVISEKASVATUS …………………………………………… 41 6.11. SOTSIAALHOOLEKANNE ………………………………………………………… 42 6.12. ETTEVÕTLUS ………………………………………………………………………. 44 6.13. TURISM, PUHKEMAJANDUS …………………………………………………….. 48 6.14. VALLA JUHTIMINE
    [Show full text]
  • Vastvalminud Karksi-Nuia Keskväljakul Toimus
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (231) september 2015 • Vastvalminud Karksi-Nuia keskväljakul VIII Meefestivali kava Reede, 4. september toimus ohutus- ja turvalisuspäev 19.00 VIII Meefestivali välja kuulutamine Fotod: Kai Kannistu Karksi Ordulinnuses. Sõnavõtud külalistelt. 19.30 Kontsertprogramm viltuse torniga Karksi Peetri kirikus. Esineb Mõisaküla kammerkoor „Kungla“ Kadi Kase juhendamisel. Peale seda lustlik vaatemäng „Tänu ja valgus“ koos August Kitzbergi lugudega (stsenarist Viiu Lepik), kus astuvad üles Tõrva Tantsustuudio „Lys“ naisrühm Ulvi Riitsalu juhendamisel, Kaarli naisrühm „Särts“ Kai Kannistu juhendamisel ning kohalikud etlejad. Järgneb külade ja vallarahva omavalmistatud tuleskulptuuride vaate- mäng. Šamaanitrummil Anti Kreem, muusika Eve Rahno-Kotsar, tulepokud Heino Univer. Lõpetuseks saadame taevalaotusesse heade soovidega õnnelaternad. Laupäev, 5. september 10.00 Päeva avamine Karksi-Nuias. Tervituskõned külalistelt. Kogu seda magusat melu veab truult kodukandimees Anti Kreem ja saladusi võimendab Heiti Maiste. Loengud Karksi Valla Kultuurikeskuse sinises saalis: 10.30–11.30 Sõnavõtud külalistelt 11.40–12.25 Eesti mesindusprogrammist – Aivar Raudmets 12.30–13.00 Eesti Mesinike Liidu tegemised, sidemed – Aleksander Kilk 13.00–13.15 Vaheaeg 13.15–13.45 Meesaagi kujunemisest 2015. aasta suvel Lõuna-Eestis – Lindi lõikamise au said endale: Taimo Tugi (vasakult), Aadi Elbrecht, Erich Palm ja Ahto Alas. Antu Rohtla 13.45–14.00 Mesilaste haigused – Aadu Oherd Taasiseseisvumispäeva, 20. augusti teostanud firma Maveter OÜ objektijuht Risti vabatahtlike juhendamisel man- 14.00–14.30 Sõnavõtud – Eesti Mesinike Liit hommikul tegi vallahoolduse usin pere Aadi Elbrecht. Lint lõigatud, tänusõnad nekeenil kunstliku hingamise tegemist. Tasulistele sündmustele kava ettenäitamisel sissepääs tasuta. Karksi-Nuia keskväljakul viimaseid ehitajatele öeldud ning vallavanem kuu- Kõigile pakuti maitsvat ja toitvat sõdu- Vallamaja parklas meetarvikute müük ja vaha vahetus kunstkärje vastu.
    [Show full text]
  • Detsember 2020
    Nr 11 (32) DETSEMBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Adveniaeg algas tantsu ja laulu saatel VALLAVANEMA VEERG Teistmoodi aasta Käesolev aasta on kulgenud väga ootamatult ja jätnud oma keerukuses puutumata vähesed. Me kõik oleme pidanud kohanema ja andma järele har- jumuspärastes toimetustes ning tegema muudatusi oma käitumises. Kevadel alanud viirusepuhang ei kavatse hetkel veel taanduda. Igapäevases kõnes on saanud tavapäraseks sellised sõnad nagu koroona, piirangud, karantiin, isolatsioon. Liiga tihti oleme pidanud seetõttu ära jätma (taas)kohtumisi oma lä- hedastega ja tähistamata on jäänud mõnedki vääri- kad tähtpäevad. Igapäevast segadust lisavad veelgi vältimatud muudatused hariduselus. Siiski on see Hedvig Hansoni kontsert jõulutuledes kultuurikeskuses. Foto: Mae Rae kõik vajalik kaitsmaks meie igaühe kõige tähtsamat täis jõuluvanasid, keda tõi me ning kuulasid nende jõu- – tervist. Tänased teadmised annavad lootust, et kohale üks ATV-ga kihutav lusoove. Jõuluehteis kuuske segane aeg on peagi mööda saamas. Seniks tuleb päkapikk. Kui jõuluvanad ja seal kõrval asetsevat jõu- veel ühiselt koos pingutada ja üksteist mõista ning platsile saabusid, siis liitus lusaani saab Karksi-Nuia toetada nii sõnades kui tegudes. Igas keerukas olu- nendega veel päkapikke, keskväljakul uudistada kuni korras leidub midagi tarka ja õpetlikku, kuid need et ühiselt tantsida. Vahva kolmekuningapäevani. järeldused teeme siis, kui võitlus võidetud. tantsu oli ette valmistanud Esimene advent jätkus Olenemata sellest kõigest on kätte jõudmas iga- aastane oodatud pühadeaeg. Periood, kus inimesed Jõuluvanad saabusid linna. Foto: Leana Liivson Birgit Kruuse, kelle juhen- Karksi-Nuia kultuurikeskuse damisel lustisid tantsijad jõulutuledes saalis Hedvig toimetavad tavapäraselt rahulikumalt, veedetakse Esimese advendi õhtul duse õpetaja Allan Praats ja August Kitzbergi nimelisest Hansoni õdusa kontserdiga.
    [Show full text]
  • Kuulsad Mulgid
    Kuulsad mulgid Koostanud Mati Laane Karksi khk. Christjan Arro (25,01.1885 Polli v. Arukse t. – 21 04.1942 küüditatuna 1941.a. Sverdlovski obl.) õppis Königsbergi Ü-s, praktiseeris Taanis, pidas 1913-st Abja v. Palu t.. 20 aastat Halliste Põllumeeste Seltsi esimees, eesti Maarahva Liidu asutajaid, Pärnu Maakonna saadik Eesti Maanõukogus ja I ja II Riigikogus, 1923 a. III Üleriigilise Põllumeeste Kongressi juhte. 18/19 saj vahetusel oli Pöögle ja Taagepera mõisad mõlemad Friedrich Joachim von Oettingeni omanduses ja rahvast vahetati nende mõisate vahel palju. 1799 suri Taagepera Sõnni t. peremees ja uueks peremeheks viidi Pööglest Erdo Matsi poeg Mert (1766-1820), OO Tiiu. Merdi poeg Mats (24.04.1792 Pöögle Erdol – 02.12.1847 Taagepera Sõnni t.) sai Sõnnil 1826 perekonnanime Erdel (Erdell) sünnitalu järgi. 1830. aasta paiku, olles Taagepera mõisa kubjas, rentis (või ostis pandi) Mats Erdell Helme khk. Patküla mõisa. Mõnede uurijate järgi on Mats sündinud Pöögle mõisniku v. Oettingeni toatüdruku Tiio pojana, tegelikuks isaks olnud mõisniku sõber Karl v. Staden Riiast). 1833. aastal sai ta Tihemetsa von Stryki abil Roobe pantmõisnikuks. Mats elas oma perega Taagepera Sõnni talus, kus ka suri ja maeti Ala kirikumäe kalmistule ning tema mälestuseks on püstitatud hauale omapärane kabel. Mats OO Abja Atika k. Rahandi Hennu ja Mai (Polli Märdi tr.) tütre Kert Möns´iga (1783-1858), neil oli 4 poega ja 3 tütart. 1867a. ostis Matsi poeg Hans Erdell (1819) Roope mõisa päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisa omanik. Ta OO baltisakslase Emilie Juliane Franken´iga Taageperalt, neil oli 7 poega ja 2 tütart. 2.poeg Ernst Victor (1857-1929) õ.
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]