DOCSLIB.ORG

Õisu Sügislaat Tõi Kohale Arvukalt Kauplejaid Ja Üllatas Näitusega

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Õisu Sügislaat Tõi Kohale Arvukalt Kauplejaid Ja Üllatas Näitusega Nr 9 (196) Oktoober 2011 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg KODUKANDIS Geodeedid tegid Eesti- Läti piiril Mõisakülas kõrgusmõõtmisi AS Planserki geodeedid mõõtsid maamõõdumärkide vahelisi kõrguste erinevusi Mõisaküla luterlikust kirikust (pildil) Eesti- Läti piirini. Foto: Meelis Sõerd. Võimaldamaks Eestil ühineda Euroopa kõrgusvõrguga, toimusid Eesti-Läti piiril Mõisakülas 12. oktoobril viimased Tä nav usel Õ isu sügisla a da l sa i nä ha r a hv a selt si ja r a a matuko gu ko ostö ös v a lminu d nä itust koha like p er ena iste h o i distest. vastavad rahvusvahelised geodeetilised mõõtmised. Foto: Meelis Sõerd. Üleriigilistele geodeetilistele võrkudele toetub kogu mõõt- missüsteem Eestis. Kõrgusvõrk, mis on aluseks kogu Eesti terri- Õisu sügislaat tõi kohale arvukalt tooriumi katvale ja täpsele kõrguste süsteemile, rajatakse osana Euroopa ühtsest kõrgussüsteemist. See võimaldab efektiivselt tegeleda teede, raudteede ja torujuhtmete rajamisega, merena- kauplejaid ja üllatas näitusega vigatsiooniga ja muude riikideüleste töödega. Õisu rahvaseltsi korraldatud Euroopa kõrgusvõrk saab alguse Atlandi ookeani kaldalt ja tänavune sügislaat pargiservas ulatub Põhja-Jäämereni. Selle loomiseks rajavad riigid esmalt kunagises mõisahoovis oli osale- oma territooriumitel nn kõrgusvõrgud. Võrkude valmimisel jaterohke ja mõneti uudne. ühendatakse need riikide piiridel mõõtmistega. Traditsiooniliselt tehakse seda mõlema riigi geodeetide poolt samaaegselt. Peale Laadakaupa pakuti Õisus seegi mõõtmiste lõppu viiakse läbi arvutused, kõrgused arvutatakse kord laias valikus – aia- ja põllusaa- lähtuvalt kokkulepitud algkõrgusest. dustest erinevat liiki käsitöö- ja Eesti kõrgusvõrk moodustub ca 4 200 kilomeetrist. Mõõtmi- riideesemeteni välja, kauplejateks sed toimuvad Maa-ameti tellimusel. Tegemist on äärmist täpsust lisaks kohalikule rahvale ka mujalt nõudva valdkonnaga – kõrguste erinevusi maamõõdumärkide, Mulgimaalt ja kaugemaltki tulijad. reeperite, vahel mõõdetakse täpsusega ±0,2 millimeetrit ühe Kohatasu kelletki ei nõutud, selle kilomeetri kohta. asemel oli kõigil võimalik rahva- 12. oktoobri Mõisaküla-Kraujinase vahel teostatud mõõtmi- seltsi toetuseks midagi annetuskasti sed olid viimaseks osaks neljaetapilisest Eesti ja Läti vahelisest poetada. mõõtmistsüklist. Samaaegselt AS Planserki geodeetidega Eesti Tuhalaane külaseltsi pikalt poolel tegid mõõtmisi Läti Ruumiandmete Agentuuri geodeedid. nimesildiga müügiletilt võis valida Reepereid siduvat 2,7 kilomeetrist lõiku mõõdeti kaks korda kartuleid, jõhvikaid, vaarikaid, edasi-tagasi suunas. kootud vaipu ja külatoas keraa- Balti riikide geodeetiliste võrkude ülesehitamine on üks osa mikaahjus valminud lauanõusid. Tuhalaane külaseltsi müügiletilt Õisu laadal võis lisaks omatehtud keraamikale ja vaipadele osta Euroopa ühtse kõrgusvõrgu loomisest. LEMMI PARK Viivika Sarvelt olid maitsmiseks värskeid jõhvikaid ja vaarikaid, kartulitest rääkimata. Foto: Meelis Sõerd. kaasas hoidistemessil Olustveres auhinnatud hõrgutised. Külaseltsi Lisaks alati Õisus kauplevale vanasõnad uudistajaidki asja proo- laadal oma Õisu külje all asuva kogemusi, kuidas nappide võima- kohalikule Päidre puukoolile oli vima. Õisu rahvaseltsi juhatuse liik- mesila mett müünud Edgar Puidet luste juures rohkem ära teha, jagas teist korda iluaiataimi ja püsikuid melt raamatukogu juhatajalt Virve ja müügilettide ees uudistanud Anneli Anijärv. Laadapillimehe pakkumas FIE Helju Kõiv Sangaste Kivjalt kõlasid sinna juurde asja- Halliste vallavolikogu esimees rollis mõnusail lugudel kõlada vallast Rahula talust, kes jäi laada- kohaselt omal viisil esiemadeaegsed Rein Tarkus. lasknud Tuhalaane muusik Ermas liste ostuhuviga rahule. toiduvalmistamise loitsusid. Samas Koos perega laadal käinud Õisu Hein oli kaasa võtnud lausa kolm Eriti mudilastele, keda laada- laual oli tutvumiseks mitu hoidista- endise elektrijaama hoone omanik pilli. Tuhalaane külaseltsiga lõid õi- liste seas oli vanemate käekõrval mistarkusi jagavat raamatut. viljandlane Kristi Lõhmus perega sulased koostöösuhted mullu sinna omajagu, tegid rõõmu kaks Suisle- „Laat muutub iga aastaga suu- kasutas päikselist sügisilma, et korraldatud jalgrattamatkal. past Õissu uut pererahvast otsima remaks ja kaubavalik mitmekesi- teha pärast huviretk Õisu põrguoru „Õisu on ilus koht, juba selle- sõidutatud bernhardiinikutsikat. semaks,“ tõdesid aegsasti sammud matkarajal. pärast tasus siia tulla,“ arvas Öko Armsaid karvaseid koerakesi said laadale seadnud õisulased Maie ja Tasuta laada korraldamist oma Termopuit OÜ aiamööblit laadale lapsed särasilmil silitada ja isegi Toomas Külvet. „Meie ostsime Siili territooriumil võimaldavad Õisu toonud Kalle Aasmets Jõgevamaalt kaelustada. Äri pasteeti – see on kõige parem mõisa omanikud kohalikule rahva- Puurmani vallast. Tal oli kaasas ka Uudseks ettevõtmiseks sel pasteet,“ kiitsid abikaasad. Hea seltsile juba aastaid tänuks abi eest paar korvinäidist laadapäevaks hai- laadal oli Õisu rahvaseltsi ja raa- minek oli samuti Siili Äri pakutud mõisapargi heakorrastamisel. gestunud Abja valla korvimeistrilt matukogu koostöös välja pandud maitsval seljankal. Omatehtud Priit Retsepalt, keda loodab oma hoidiste näitus „Ise tehtud – hästi pirukaid ja pitsat pakkusid Õisu MEELIS SÕERD Suislepast Õisu laadale sõidutatud kaht toredat bernhardiinikut- ettevõttesse korvipunumist õpetama tehtud“. Kirevate ja põneva sisuga memmed Silvi Saar ja Hilje Tamm. s i k a t s a i d l a p s e d o m a s u u r e k s r õ õ m u k s s i l i t a d a j a k a l l i s t a d a g i . kutsuda. purgikeste juures ärgitasid sobivad Kauplejate rohkust tunnistasid ka Foto: Meelis Sõerd. 2 Halliste ja Mõisaküla lehekülg OMAVALITSUSKROONIKAT Riigikogu liikmed Tõnis Lukas ja Marko HALLISTE VALLAVOLIKOGU • (21. IX) tegi muudatusi valla arengukavas 2008–2018; Pomerants käisid Hallistes ja Mõisakülas • algatas Hõbemäe külas Neljamäe maaüksusel asuva endise majavalduse Riigikogu liikmed Tõnis Ervin Tambergi sõnul saadi peremehetute ehitiste hõivamise; Lukas ja Marko Pomerants riigimeestelt kõige olulisemana • kehtestas määrusena alates 1. oktoobrist 2011 lumetõrje teostamise korra külastasid 6. oktoobril oma kinnitust, et põhikool võib Mõi- Halliste vallas; Mulgimaa-ringsõidul ka Hal- sakülas tegevust jätkata. Selge • tegi muudatusi Halliste valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise liste kooli ja Mõisaküla linna- vastuseta jäi paraku küsimus, korras; valitsust. kus hakkavad Mõisaküla lapsed • võttis teatavaks treener Vello Ausi antud ülevaate sporditegevuse olukorrast tulevikus gümnaasiumiharidust vallas. Halliste koolis leidis esmalt saama. aset eksministritest riigikogu Mõisaküla linnavolikogu HALLISTE vallavalitsus Isamaa ja Res Publica Liidu liige Kunnar Keres tõdes kok- • (14. IX) tunnistas Halliste lasteaia „Pääsuke“ rekonstrueerimise soodsaimaks fraktsiooni liikmete vestlus kuvõtteks, et kohtumine Mõisa- hinnapakkumiseks AS-i Pärlin pakkumise summas 20 898, 34 €; Halliste vallavanema Andres külas läks asja ette, kui arutelu • (23. IX) kinnitas septembrikuu toimetulekutoetuse saajate nimekirja Rõigase ja kooli direktori Merle käigus tõstatatud probleemidest summas 2180, 69 €; Hüvaga. Seejärel andsid külali- Riigikogu liige Tõnis Lukas andis Mulgimaa-ringreisil Hallistes ja tehtud ettepanekutest kasvõi sed vanemate klasside õpilastele p eatudes tunni ko oli I X k la ssi õpila stele. väike osa riigikogus otsuse • maksis projektide vahenditest MTÜ Vana-Kariste Külaseltsi PRIA meede Foto: Meelis Sõerd. kodanikuõpetuse tunni. Marko 3.2. „Vana-Kariste seltsimaja rekonstrueerimine“ võetud laenu augustikuu tasandil lahendi leiab. Pomerants kõneles VIII klassi mõne aasta pärast avanevate linnavolikogu ja linnavalitsuse intresside tasumiseks 95 €. õpilastele õigusest, õiglusest, võimaluste üle kohaliku võimu liikmetega arutleti haridus-, MEELIS SÕERD altruismist jmt. Tõnis Lukas teostamisel kaasa rääkida. sotsiaal- ja regionaalpoliitika MÕISAKÜLA LINNavolikogu arutles IX klassi õpilastega neil Kohtumisel Mõisakülas teemadel. Mõisaküla linnapea • (22. IX) kehtestas määrusena alates 1. oktoobrist 2011 riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise korra; • kehtestas määrusena alates 1. oktoobrist 2011 puu raieloa andmise tingi- mused ja korra; • kehtestas määrusena tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2011 Mõisaküla Mõisaküla kesklinna lisandub lilleilu kooli pedagoogide töötasustamise alused ja töötasumäärad ning koolilõuna Tänu MTÜ Mõisaküla traktorikärusse laaditi. kulude katmise korra Mõisaküla koolis; Kultuuriseltsi kirjutatud Tänavu suve hakul istutati • kehtestas tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2011 Mõisaküla linna hari- projektidele võib Mõisakü- peenrasse roositaimed, mis tõi dusasutuste direktori töötasumääraks 960 € kuus (ametikoha koosseisulise las silmata senisest rohkem Mõisakülla kohale roosiaretaja arvetusega: kool 0,6 ja lasteaed 0,4); lilleilu. Rein Joost Põltsamaalt. Roosi- • võttis vastu Mõisaküla linna 2011. aasta esimese lisaeelarve tulude ja kulude de vahele istutati tulbisibulad. osa kogumahuga 4475, 75 €; „Ikka on ilus, kui peenras Punased ja valged tulbid hak- midagi on. Roos õitseb ju kavad õisi kandma kevadel, • suunas reservfondist Mõisaküla koolile 498 €, raamatukogule 2095 € ja Spor- kaua. Kui teised taimed ära taha poole istutatud oranžid diselts Ülo MTÜ-le 375 € Arnold Luhaääre mälestusvõistluste korraldamiseks õitsevad, on tema ikka ole- hiljem. tõstmises Mõisakülas 22. oktoobril 2011; mas ja annab mingit särtsu,“ „Spordihoone esisel on ka • lubas Mõisaküla linnavalitsusel võtta rahalisi kohustusi Keskkonnainves-
Load more

Recommended publications
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Ja Käsitöökojal Oli Tegus Aasta
    • Karksi valla infoleht • Nr. 11 (157) Detsember 2008 • Möödunud aastal haarasime kaasa ka algkoolilapsed ning siis võistel- Sõnumeid di juba kolmes vanuseastmes. Las- tele olid suureks toeks klassijuhata- jad ja lapsevanemad, kes kõik koos tegevusse asusid. Ka sellel aastal oleme plaaninud kaasata kõige Kes lükkavad nooremaid, sest nende ideed on ar- teedelt lund vestatavad ja julged. Võistluse tingimustega saab Lume lükkamiseks Karksi valla tutvuda Karksi-Nuia Noortekesku- teedelt ja tänavatelt sõlmis vallava- se kodulehel www.noortekas.kark- litsus 2006. aasta sügisel kolmeks si.ee. Ootame ka sel aastal suurt aastaks lepingud kuue ettevõtjaga. osalemissoovi. Eesmärk on tagada ligipääs alali- Eneli Põder, selt kasutatavatele elamutele. Ka- laste- ja noorsootöö spetsialist hel aastal on ettevõtjad oma ko- hustustega edukalt hakkama saa- nud ning nad on valmis tegutsema Kutse koosolekule ka saabunud talvel. Austatud Viljandimaa elanikud! Lepingu järgi puhastab aktsia- Eesti Keskerakonna nimekirjas kan- selts „Iivakivi” Karksi-Nuia linna dideerivad Euroopa Parlamenti 12 tänavad, Karksi ja Polli külade teed tublit inimest, nende hulgas Riigi- ning Oti küla Kadrina piirkonna kogu liikmed Jaak Aab ja Jüri Ratas. teed. Töö korraldajad on Priit Lap- Et paremini tutvustada oma ideid rik (telefon 518 4402) ja Heiki Arro ja seisukohti, peame väga tähtsaks (521 9161). kohtumisi Eestimaa elanikega. Osaühing „Kalviker Transport” Hea Viljandimaa elanik! Kutsu- (Kalev Jaago, telefon 514 0421) kor- me Sind meiega kohtuma 15. det- rastab Tuhalaane, Suuga ja Muri sembril kell 18 Viljandi Maavalitsu- küla teed. se teise korruse suurde saali. Sinu Ahto Mäesalu (5660 0252) kor- osalemine ja ideed aitavad Eestit rastab Morna, Hirmuküla, Mäekü- Euroopas edasi. la ja Sudiste küla ida- ja põhjaosa Pärast kohtumist pakutakse teed.
    [Show full text]
  • Velo Mulgimaa
    TŪRISMA INFORMĀCIJA•TURISMIINFO•TOURIST INFORMATION i VELOMARŠRUTS ● JALGRATTAMARSRUUT ● CYCLING ROUTE Abja-Paluoja Maaturismi Infopunkt Rūjienas tūrisma informācijas centrs Pärnu maantee 10, Upes iela 7, Rūjiena, 1:200 000 Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Rūjienas novads LV-4240 Tel: +372 4349495, +372 5265464 Tel: +371 64263278, +371 29464888 E-post: [email protected], www.abja.ee E-pasts: [email protected], www.rujiena.lv Karksi-Nuia Turismiinfokeskus RMK Lilli loodusmaja teabepunkt Viljandi maantee 1, Lilli loodusmaja, Lilli küla Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa Karksi vald, 69002 Viljandimaa Velo Mulgimaa Tel: +372 4355527 Tel: +372 5132994 E-post: [email protected], E-post: [email protected] www.karksi.ee, www.mulgi.karksi.ee www.rmk.ee, www.looduskeskus.ee MARŠRUTA APRAKSTS ● APSKATES OBJEKTI ● KARTES MARSRUUDI KIRJELDUS ● VAATAMISVӒӒRSUSED ● KAARDID DESCRIPTION OF THE ROUTE ● TOURISM SITES ● MAPS SUOMI FINLAND i @ NORGE РОССИЯ SVERIGE EESTI Rūjiena 1:12 000 LATVIJA LIETUVA DANMARK Mõisaküla 1:10 000 БЕЛАРУСЬ NEDERLAND Abja-Paluoja 1:15 000 POLSKA DEUTSCHLAND Karksi-Nuia 1:10 000 TALLINN 2014 Velo Mulgimaa EST EESTI Projekta vadītājs • Projektijuht • Project Manager: Māris Pelcis Teksts • Tekst • Text: Anu Laarmann, Guna Ķibere, Māris Pelcis, Ilga Suurmets ABJA-PALUOJA Foto • Foto • Photo: Māris Pelcis, Aigars Lapiņš, Rūjienas TIC fotoarhīvs MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut MÕISAKÜLA KARKSI-NUIA Noformējums • Kujundus • Layout & Design: Māris Pelcis Pärnu maantee 30a, Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Kartes sagatavotas sadarbībā ar Rūjienas TIC Tel: +372 5135313; E-post: [email protected], RŪJIENA www.mulgikultuur.ee, www.mulgimaa.eu Paldies par sadarbību visiem, kas palīdzēja izdevuma tapšanas laikā, īpaši RĪGA vietējiem tūrisma informācijas centriem, pašvaldībām un gidiem. LATVIJA □ LV Tänan koostöö eest kõiki, kes aitasid väljaande koostamisel.
    [Show full text]
  • Mulgimaa Arenduskoja Strateegia 2008-2013 Muudatustega 09.12.10
    MTÜ MULGIMAA ARENDUSKODA STRATEEGIA (2008 – 2013) VILJANDI PaistuPaistu valdvald HallisteHalliste vald Abja vald MõisakülaMõisaküla linn Karksi vald KONTAKTANDMED MTÜ MULGIMAA ARENDUSKODA Pärnu mnt 30a, Abja-Paluoja 69403 Viljandimaa telefon: 5055788 e-post: [email protected] veebiaadress: www.mulgimaaarenduskoda.ee - 1 - SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................4 Kasutatud põhimõisted........................................................................................5 I ÜLDOSA ........................................................................................................6 1.1. Tegevusgrupi asutamine......................................................................6 1.2. Tegevusgrupi liikmelisuse kasv...........................................................6 1.3. Tegevuspiirkond..................................................................................6 1.3.1. Tegevuspiirkonna ajalooline käsitlus...........................................7 1.4. Mulgimaa majanduslik olukord...........................................................8 1.5 Tegevusgrupi areng ja kogemused.......................................................8 II TEGEVUSGRUPI ÜLESEHITUS JA ARENDAMISE KIRJELDUS ...8 2.1. Mulgimaa Arenduskoja tegutsemise eesmärgid..................................8 2.2. Peamised tegutsemise põhimõtted.......................................................9 2.2.1. Strateegia rakendamise ning rakendamisest teavitamise põhimõtted..............................................................................................9
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Sõnumeid Kides Tegemistes Kaasa
    • Karksi valla infoleht • Nr. 2 (181) Veebruar 2011 • Loodan, et Polli inimesed muu- ASTA JAAKSOOLE OMISTATI KARKSI tuvad aktiivsemaks ja löövad kõi- Sõnumeid kides tegemistes kaasa. VALLA AUKODANIKU NIMETUS Kerti Einstein 27. jaanuari istungil otsustas vo- likogu anda valla aukodaniku nime- Jäätmekava tuse ning sellega kaasneva teenete- 24. veebruaril, märgi ja elutööpreemia mulgi keele eelnõu avalikule ja kultuuri kandjale, August Kitzber- vabariigi gi elu ja loomingu tutvustajale Asta väljapanekule Jaaksoole. 93. aastapäeval Põline mulk Asta Jaaksoo sündis Karksi Vallavolikogu otsustas 23. aprillil 1930. aastal Lilli küla Kog- Hea vallarahvas! Olete oodatud 27. jaanuaril suunata avalikule väl- ra talus. Õppis Polli-Peraküla Alg- 24. veebruaril Eesti Vabariigi 93. japanekule Karksi valla 2011—2015 koolis, seejärel Nuias ja Abja Kesk- aastapäeva tähistamisele Karksi- aasta jäätmekava eelnõu. Seda koolis. Õpetajakutse omandas Nuias. näeb 14.—27. veebruarini vallava- Haapsalu Pedagoogilises Koolis, töö- Kell 11 asetame pärjad Vaba- litsuses Viljandi mnt 1. tades samal ajal Vana-Kariste 7-klas- dussõjas langenute ausamba jala- Väljapaneku aja jooksul on as- silises Koolis. 1959. aastal jagas ta mile. jast huvitatud isikutel võimalik esi- oma teadmisi ja oskusi Maie Algkoo- Kell 12 kontsertaktus kultuuri- tada Karksi valla jäätmekava koh- lis õppeasutuse sulgemiseni 1964. keskuses. Valla aukodaniku tiitli ja ta kirjalikke ettepanekuid ja vastu- aastal. Hiljem, kuni 1984. aastani teenetemärkide üleandmine, tub- väiteid. töötas Kõrgemäe sovhoosi lastepäe- limate sportlaste, kultuuritegelaste Tiia Kukk vakodu juhatajana Maiel. ja heakorrakonkursi parimate tun- Oma elutöö on Asta Jaaksoo tei- nustamine. nud August Kitzbergi elu ja loomin- Esinevad valla laulu- ja tantsu- Mälumäng gu uurimisel. 1989. aastal asutas ta kollektiivid ning kell 13.15 suupis- 9.
    [Show full text]
  • Karksi Valla Arengukava 2015 – 2020
    KARKSI VALLA ARENGUKAVA 2015 – 2020 Karksi-Nuia 2014 1 SISUKORD EESSÕNA ……………………………………………………………………………………3 1.ARENGU KAVANDAMINE 1.1. ARENGU KAVANDAMISE PERIOOD ………………………………………….....3 1.2. OLUKORRA HINNANG NING ARENGUKAVA ALUS …………………………..3 2. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 2.1. VALLA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS ………………………………………...…5 2.2. HALDUSJAOTUS ………………………………………………………………….. 5 2.3. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 01. JAANUARI 2014 SEISUGA ……………….5 2.4. RAHVASTIK ………………………………………………………………………... 6 2.5. KARKSI VALLA EELARVE ………………………………………………………...7 3. VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE AASTATEL 2009–2018, SUUNDUMUSED ....….9 4. ARENGUEELDUST KOONDHINNANG ………………………………………………11 5.1 KARKSI VALLA MISSIOON …………………………………………………………. 13 5.2. KARKSI VALLA VISIOON AASTAKS 2020 ………………………………………....13 5.3. KARKSI VALLA EESMÄRK ………………………………………………………… 13 5.4. ARENGUKAVA ALAEESMÄRGID …………………………………………………..13 6.1. ALUSHARIDUS ………………………………………………………………….……14 6.2. ÜLDHARIDUS ………………………………………………………………………. 17 6.3. HUVIHARIDUS ……………………………………………………………………… 22 6.4. NOORSOOTÖÖ ……………………………………………………………………… 25 6.5. KULTUUR ……………………………………………………………………………. 27 6. 6. MUUSEUMID ……………………………………………………………………….. 33 6.7. RAAMATUKOGUD, AVALIKUD INTERNETIPUNKTID ………………………… 35 6.8. SPORT, AKTIIVNE PUHKUS ……………………………………………………….. 38 6.9. KODANIKUALGATUS, KOLMAS SEKTOR ………………………………………. 40 6.10. TERVISHOID JA TERVISEKASVATUS …………………………………………… 41 6.11. SOTSIAALHOOLEKANNE ………………………………………………………… 42 6.12. ETTEVÕTLUS ………………………………………………………………………. 44 6.13. TURISM, PUHKEMAJANDUS …………………………………………………….. 48 6.14. VALLA JUHTIMINE
    [Show full text]
  • Vastvalminud Karksi-Nuia Keskväljakul Toimus
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (231) september 2015 • Vastvalminud Karksi-Nuia keskväljakul VIII Meefestivali kava Reede, 4. september toimus ohutus- ja turvalisuspäev 19.00 VIII Meefestivali välja kuulutamine Fotod: Kai Kannistu Karksi Ordulinnuses. Sõnavõtud külalistelt. 19.30 Kontsertprogramm viltuse torniga Karksi Peetri kirikus. Esineb Mõisaküla kammerkoor „Kungla“ Kadi Kase juhendamisel. Peale seda lustlik vaatemäng „Tänu ja valgus“ koos August Kitzbergi lugudega (stsenarist Viiu Lepik), kus astuvad üles Tõrva Tantsustuudio „Lys“ naisrühm Ulvi Riitsalu juhendamisel, Kaarli naisrühm „Särts“ Kai Kannistu juhendamisel ning kohalikud etlejad. Järgneb külade ja vallarahva omavalmistatud tuleskulptuuride vaate- mäng. Šamaanitrummil Anti Kreem, muusika Eve Rahno-Kotsar, tulepokud Heino Univer. Lõpetuseks saadame taevalaotusesse heade soovidega õnnelaternad. Laupäev, 5. september 10.00 Päeva avamine Karksi-Nuias. Tervituskõned külalistelt. Kogu seda magusat melu veab truult kodukandimees Anti Kreem ja saladusi võimendab Heiti Maiste. Loengud Karksi Valla Kultuurikeskuse sinises saalis: 10.30–11.30 Sõnavõtud külalistelt 11.40–12.25 Eesti mesindusprogrammist – Aivar Raudmets 12.30–13.00 Eesti Mesinike Liidu tegemised, sidemed – Aleksander Kilk 13.00–13.15 Vaheaeg 13.15–13.45 Meesaagi kujunemisest 2015. aasta suvel Lõuna-Eestis – Lindi lõikamise au said endale: Taimo Tugi (vasakult), Aadi Elbrecht, Erich Palm ja Ahto Alas. Antu Rohtla 13.45–14.00 Mesilaste haigused – Aadu Oherd Taasiseseisvumispäeva, 20. augusti teostanud firma Maveter OÜ objektijuht Risti vabatahtlike juhendamisel man- 14.00–14.30 Sõnavõtud – Eesti Mesinike Liit hommikul tegi vallahoolduse usin pere Aadi Elbrecht. Lint lõigatud, tänusõnad nekeenil kunstliku hingamise tegemist. Tasulistele sündmustele kava ettenäitamisel sissepääs tasuta. Karksi-Nuia keskväljakul viimaseid ehitajatele öeldud ning vallavanem kuu- Kõigile pakuti maitsvat ja toitvat sõdu- Vallamaja parklas meetarvikute müük ja vaha vahetus kunstkärje vastu.
    [Show full text]
  • Detsember 2020
    Nr 11 (32) DETSEMBER 2020 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Adveniaeg algas tantsu ja laulu saatel VALLAVANEMA VEERG Teistmoodi aasta Käesolev aasta on kulgenud väga ootamatult ja jätnud oma keerukuses puutumata vähesed. Me kõik oleme pidanud kohanema ja andma järele har- jumuspärastes toimetustes ning tegema muudatusi oma käitumises. Kevadel alanud viirusepuhang ei kavatse hetkel veel taanduda. Igapäevases kõnes on saanud tavapäraseks sellised sõnad nagu koroona, piirangud, karantiin, isolatsioon. Liiga tihti oleme pidanud seetõttu ära jätma (taas)kohtumisi oma lä- hedastega ja tähistamata on jäänud mõnedki vääri- kad tähtpäevad. Igapäevast segadust lisavad veelgi vältimatud muudatused hariduselus. Siiski on see Hedvig Hansoni kontsert jõulutuledes kultuurikeskuses. Foto: Mae Rae kõik vajalik kaitsmaks meie igaühe kõige tähtsamat täis jõuluvanasid, keda tõi me ning kuulasid nende jõu- – tervist. Tänased teadmised annavad lootust, et kohale üks ATV-ga kihutav lusoove. Jõuluehteis kuuske segane aeg on peagi mööda saamas. Seniks tuleb päkapikk. Kui jõuluvanad ja seal kõrval asetsevat jõu- veel ühiselt koos pingutada ja üksteist mõista ning platsile saabusid, siis liitus lusaani saab Karksi-Nuia toetada nii sõnades kui tegudes. Igas keerukas olu- nendega veel päkapikke, keskväljakul uudistada kuni korras leidub midagi tarka ja õpetlikku, kuid need et ühiselt tantsida. Vahva kolmekuningapäevani. järeldused teeme siis, kui võitlus võidetud. tantsu oli ette valmistanud Esimene advent jätkus Olenemata sellest kõigest on kätte jõudmas iga- aastane oodatud pühadeaeg. Periood, kus inimesed Jõuluvanad saabusid linna. Foto: Leana Liivson Birgit Kruuse, kelle juhen- Karksi-Nuia kultuurikeskuse damisel lustisid tantsijad jõulutuledes saalis Hedvig toimetavad tavapäraselt rahulikumalt, veedetakse Esimese advendi õhtul duse õpetaja Allan Praats ja August Kitzbergi nimelisest Hansoni õdusa kontserdiga.
    [Show full text]
  • Kuulsad Mulgid
    Kuulsad mulgid Koostanud Mati Laane Karksi khk. Christjan Arro (25,01.1885 Polli v. Arukse t. – 21 04.1942 küüditatuna 1941.a. Sverdlovski obl.) õppis Königsbergi Ü-s, praktiseeris Taanis, pidas 1913-st Abja v. Palu t.. 20 aastat Halliste Põllumeeste Seltsi esimees, eesti Maarahva Liidu asutajaid, Pärnu Maakonna saadik Eesti Maanõukogus ja I ja II Riigikogus, 1923 a. III Üleriigilise Põllumeeste Kongressi juhte. 18/19 saj vahetusel oli Pöögle ja Taagepera mõisad mõlemad Friedrich Joachim von Oettingeni omanduses ja rahvast vahetati nende mõisate vahel palju. 1799 suri Taagepera Sõnni t. peremees ja uueks peremeheks viidi Pööglest Erdo Matsi poeg Mert (1766-1820), OO Tiiu. Merdi poeg Mats (24.04.1792 Pöögle Erdol – 02.12.1847 Taagepera Sõnni t.) sai Sõnnil 1826 perekonnanime Erdel (Erdell) sünnitalu järgi. 1830. aasta paiku, olles Taagepera mõisa kubjas, rentis (või ostis pandi) Mats Erdell Helme khk. Patküla mõisa. Mõnede uurijate järgi on Mats sündinud Pöögle mõisniku v. Oettingeni toatüdruku Tiio pojana, tegelikuks isaks olnud mõisniku sõber Karl v. Staden Riiast). 1833. aastal sai ta Tihemetsa von Stryki abil Roobe pantmõisnikuks. Mats elas oma perega Taagepera Sõnni talus, kus ka suri ja maeti Ala kirikumäe kalmistule ning tema mälestuseks on püstitatud hauale omapärane kabel. Mats OO Abja Atika k. Rahandi Hennu ja Mai (Polli Märdi tr.) tütre Kert Möns´iga (1783-1858), neil oli 4 poega ja 3 tütart. 1867a. ostis Matsi poeg Hans Erdell (1819) Roope mõisa päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisa omanik. Ta OO baltisakslase Emilie Juliane Franken´iga Taageperalt, neil oli 7 poega ja 2 tütart. 2.poeg Ernst Victor (1857-1929) õ.
    [Show full text]