DOCSLIB.ORG

18A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
18A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart 18A buss sõiduplaan & liini kaart 18A Viljandi - Tuhalaane - Polli - Karksi-Nuia - Piiri Vaata Veebilehe Režiimis 18A buss liinil (Viljandi - Tuhalaane - Polli - Karksi-Nuia - Piiri) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Piiri: 6:40 - 12:40 (2) Viljandi Bussijaam: 7:05 - 14:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 18A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 18A buss saabub. Suund: Piiri 18A buss sõiduplaan 44 peatust Piiri marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:40 - 12:40 teisipäev 6:40 - 12:40 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:40 - 12:40 Raamatukogu neljapäev 6:40 - 12:40 Tallinna, Viljandi reede 6:40 - 12:40 Vabaduse Plats laupäev 12:40 4 Vaksali, Viljandi pühapäev 12:40 Reinu Tee 16a Riia mnt, Viljandi Huntaugu 30a Riia mnt, Viljandi 18A buss info Suund: Piiri Jakobsoni Kool Peatust: 44 52b Riia Maantee, Viljandi Reisi kestus: 88 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Raamatukogu, Orika Vabaduse Plats, Reinu Tee, Huntaugu, Jakobsoni 2 Orika tee, Estonia Kool, Orika, Kolmeõue, Urmi, Kondi, Loodi Kauplus, Loodi, Kahu, Sultsi, Ületee, Karjääri, Ahimäe, Suuga, Kolmeõue Nõmmearu, Vardja, Tuhalaane, Metsavahi, Liivaku, Morna, Kaali, Karksi, Lossimäe, Seedri, Polli, Seedri, Urmi Lossimäe, Karksi-Nuia, Kooli, Ronga, Tauga, Remsi, 2 Vahe tee, Estonia Äriküla, Lannu, Altsi, Toosi, Metskonna, Lilli, Villemi, Piiri Kondi Loodi Kauplus Loodi Kahu Sultsi Imavere — Viljandi — Karksi-Nuia, Estonia Ületee Karjääri Ahimäe Suuga Nõmmearu Vardja Tuhalaane Metsavahi Liivaku Morna Kaali Karksi Imavere — Viljandi — Karksi-Nuia, Estonia Lossimäe 6 Viljandi Maantee, Estonia Seedri Polli Seedri Lossimäe 1 Polli Tee, Estonia Karksi-Nuia 3 Tartu Maantee, Karksi-Nuia Kooli 4 Kooli Tänav, Karksi-Nuia Ronga Tauga Remsi Äriküla Lannu Altsi Toosi Metskonna Lilli Villemi Piiri Suund: Viljandi Bussijaam 18A buss sõiduplaan 45 peatust Viljandi Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:05 - 14:10 teisipäev 7:05 - 14:10 Piiri kolmapäev 7:05 - 14:10 Villemi neljapäev 7:05 - 14:10 Lilli reede 7:05 - 14:10 Metskonna laupäev 7:05 - 14:10 Toosi pühapäev 7:05 - 14:10 Altsi Lannu 18A buss info Äriküla Suund: Viljandi Bussijaam Peatust: 45 Reisi kestus: 83 min Remsi Liini kokkuvõte: Piiri, Villemi, Lilli, Metskonna, Toosi, Altsi, Lannu, Äriküla, Remsi, Tauga, Ronga, Kooli, Tauga Karksi-Nuia, Lossimäe, Seedri, Polli, Seedri, Lossimäe, Karksi, Kaali, Morna, Liivaku, Metsavahi, Tuhalaane, Ronga Vardja, Nõmmearu, Suuga, Ahimäe, Karjääri, Ületee, Sultsi, Kahu, Loodi, Loodi Kauplus, Kondi, Urmi, Kooli Kolmeõue, Orika, Jakobsoni Kool, Huntaugu, Reinu 4 Kooli Tänav, Karksi-Nuia Tee, Raudteejaam, Vabaduse Plats, Raamatukogu, Viljandi Bussijaam Karksi-Nuia 3 Tartu Maantee, Karksi-Nuia Lossimäe 2 Polli Tee, Estonia Seedri Polli Seedri Lossimäe Karksi Kaali Morna Liivaku Metsavahi Tuhalaane Vardja Nõmmearu Suuga Ahimäe Karjääri Ületee Sultsi Kahu Loodi Loodi Kauplus Kondi Urmi 1 Urmi Tee, Estonia Kolmeõue Orika Imavere — Viljandi — Karksi-Nuia, Estonia Jakobsoni Kool 99 Riia Maantee, Viljandi Huntaugu 15 Riia Maantee, Viljandi Reinu Tee 1 Riia mnt, Viljandi Raudteejaam 42 Vaksali Tänav, Viljandi Vabaduse Plats 2 Vabaduse plats, Viljandi Raamatukogu 12 Tallinna Tänav, Viljandi Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi 18A buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. Kasuta Moovit App abi, et näha linnas Vaata live saabumisaegu Eesti live bussiaegu, rongi sõiduplaani või metroo sõiduplaani ja samm- sammult suunajuhiseid mistahes ühistranspordi jaoks. Moovitist MaaS Lahendused Toetatud riigid Mooviteri kogukond © 2021 Moovit - kõik õigused kaitstud.
Load more

Recommended publications
  • Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
    TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
    [Show full text]
  • Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (255) november 2017 • Hüvasti, Karksi vald! Mina tänan! Foto: Tiia Kukk 2014. aastal, päev enne mu nimepäeva, oskasime. valis Karksi vallavolikogu mind Karksi Suur tänu ka teile, vallavalitsuse vallavanemaks. Mis mind ametis ole- ametnikud, allasutuste juhid ja töötajad. ku ajal ees ootab, võisin ainult aimata. Teie kõigi igapäevane töö oli oluliseks Täieliku pildi saamiseks kulus julgelt panuseks Karksi valla elu kujundamisel üle aasta. Kolm aastat ja viis kuud val- ja arendamisel ning saab olema sama lavanema ametis oli huvitav, haarav, kaalukas ka Mulgi vallas. Karksi valda võimalusterohke ning täis väljakutseid. kahjuks enam ei ole, kuid ärgem laskem Siinkohal tänan IRLi, Keskerakonna ja pead norgu – ikka selg sirgu, pea püsti Reformierakonna koalitsiooni, kes sel- ning julgete, tarkade ja mõistlike otsus- lise võimaluse mulle andsid. Neli aastat tega üha edasi! Olge ikka ausad enda saime Karksi valla eluolu kujundada ja ja teiste vastu, hoidke oma häid suhteid ajaloolisi otsuseid vastu võtta. Tänan lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ai- ka volikogu opositsiooni konstruktiivse täh teile kõigile! koostöö eest. Julgen öelda, et tegime Taimo Tugi kõik, mis suutsime ja nii targalt, kui Tulekul on jõululaat ja X jõulukuuskede kaunistamise konkurss! Jõulukuu teisel laupäeval, 9. detsembril püsti korraldame kultuurikeskuse siseruumi- • Hinnatakse töö üldmuljet, materja- des traditsioonilise käsitöömeistrite jõu- li kasutust, kompositsiooni, teostust, lulaada. Ikka selleks, et päkapikkudel ja ideed, originaalsust jõuluvanal oleks mugav kinke varuda ja • Elektri kasutamise soovist andke tea- viia kokku tootja ning tarbija. da registreerudes Vallavanem Taimo Tugi eemaldab vallamaja hoonelt Karksi valla sildi. Ootame müüjaid, ostjaid ja vaheta- • Tööd alustatakse kell 10, lõpetatakse jaid. Kauplemine toimub kell 9.00– kell 12.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Ja Käsitöökojal Oli Tegus Aasta
    • Karksi valla infoleht • Nr. 11 (157) Detsember 2008 • Möödunud aastal haarasime kaasa ka algkoolilapsed ning siis võistel- Sõnumeid di juba kolmes vanuseastmes. Las- tele olid suureks toeks klassijuhata- jad ja lapsevanemad, kes kõik koos tegevusse asusid. Ka sellel aastal oleme plaaninud kaasata kõige Kes lükkavad nooremaid, sest nende ideed on ar- teedelt lund vestatavad ja julged. Võistluse tingimustega saab Lume lükkamiseks Karksi valla tutvuda Karksi-Nuia Noortekesku- teedelt ja tänavatelt sõlmis vallava- se kodulehel www.noortekas.kark- litsus 2006. aasta sügisel kolmeks si.ee. Ootame ka sel aastal suurt aastaks lepingud kuue ettevõtjaga. osalemissoovi. Eesmärk on tagada ligipääs alali- Eneli Põder, selt kasutatavatele elamutele. Ka- laste- ja noorsootöö spetsialist hel aastal on ettevõtjad oma ko- hustustega edukalt hakkama saa- nud ning nad on valmis tegutsema Kutse koosolekule ka saabunud talvel. Austatud Viljandimaa elanikud! Lepingu järgi puhastab aktsia- Eesti Keskerakonna nimekirjas kan- selts „Iivakivi” Karksi-Nuia linna dideerivad Euroopa Parlamenti 12 tänavad, Karksi ja Polli külade teed tublit inimest, nende hulgas Riigi- ning Oti küla Kadrina piirkonna kogu liikmed Jaak Aab ja Jüri Ratas. teed. Töö korraldajad on Priit Lap- Et paremini tutvustada oma ideid rik (telefon 518 4402) ja Heiki Arro ja seisukohti, peame väga tähtsaks (521 9161). kohtumisi Eestimaa elanikega. Osaühing „Kalviker Transport” Hea Viljandimaa elanik! Kutsu- (Kalev Jaago, telefon 514 0421) kor- me Sind meiega kohtuma 15. det- rastab Tuhalaane, Suuga ja Muri sembril kell 18 Viljandi Maavalitsu- küla teed. se teise korruse suurde saali. Sinu Ahto Mäesalu (5660 0252) kor- osalemine ja ideed aitavad Eestit rastab Morna, Hirmuküla, Mäekü- Euroopas edasi. la ja Sudiste küla ida- ja põhjaosa Pärast kohtumist pakutakse teed.
    [Show full text]
  • Velo Mulgimaa
    TŪRISMA INFORMĀCIJA•TURISMIINFO•TOURIST INFORMATION i VELOMARŠRUTS ● JALGRATTAMARSRUUT ● CYCLING ROUTE Abja-Paluoja Maaturismi Infopunkt Rūjienas tūrisma informācijas centrs Pärnu maantee 10, Upes iela 7, Rūjiena, 1:200 000 Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Rūjienas novads LV-4240 Tel: +372 4349495, +372 5265464 Tel: +371 64263278, +371 29464888 E-post: [email protected], www.abja.ee E-pasts: [email protected], www.rujiena.lv Karksi-Nuia Turismiinfokeskus RMK Lilli loodusmaja teabepunkt Viljandi maantee 1, Lilli loodusmaja, Lilli küla Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa Karksi vald, 69002 Viljandimaa Velo Mulgimaa Tel: +372 4355527 Tel: +372 5132994 E-post: [email protected], E-post: [email protected] www.karksi.ee, www.mulgi.karksi.ee www.rmk.ee, www.looduskeskus.ee MARŠRUTA APRAKSTS ● APSKATES OBJEKTI ● KARTES MARSRUUDI KIRJELDUS ● VAATAMISVӒӒRSUSED ● KAARDID DESCRIPTION OF THE ROUTE ● TOURISM SITES ● MAPS SUOMI FINLAND i @ NORGE РОССИЯ SVERIGE EESTI Rūjiena 1:12 000 LATVIJA LIETUVA DANMARK Mõisaküla 1:10 000 БЕЛАРУСЬ NEDERLAND Abja-Paluoja 1:15 000 POLSKA DEUTSCHLAND Karksi-Nuia 1:10 000 TALLINN 2014 Velo Mulgimaa EST EESTI Projekta vadītājs • Projektijuht • Project Manager: Māris Pelcis Teksts • Tekst • Text: Anu Laarmann, Guna Ķibere, Māris Pelcis, Ilga Suurmets ABJA-PALUOJA Foto • Foto • Photo: Māris Pelcis, Aigars Lapiņš, Rūjienas TIC fotoarhīvs MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut MÕISAKÜLA KARKSI-NUIA Noformējums • Kujundus • Layout & Design: Māris Pelcis Pärnu maantee 30a, Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Kartes sagatavotas sadarbībā ar Rūjienas TIC Tel: +372 5135313; E-post: [email protected], RŪJIENA www.mulgikultuur.ee, www.mulgimaa.eu Paldies par sadarbību visiem, kas palīdzēja izdevuma tapšanas laikā, īpaši RĪGA vietējiem tūrisma informācijas centriem, pašvaldībām un gidiem. LATVIJA □ LV Tänan koostöö eest kõiki, kes aitasid väljaande koostamisel.
    [Show full text]
  • Maailm Tuli Ööhakul Koju Kätte Foto: Margus Mõisavald Foto: Anna Leena Tae Kultuurielu Kujunemisloole
    • Karksi valla infoleht • Nr 5 (239) mai 2016 • „Esimesed sõjajärgsed“ sai raamatuks Maailm tuli ööhakul koju kätte Foto: Margus Mõisavald Foto: Anna Leena Tae kultuurielu kujunemisloole. Kokku on loetletud või mainitud ligikaudu poolt tuhandet kodukandi inimest – sugula- si, kooli- ja töökaaslasi, kohalikku elu juhtinud või mõjutanud isikuid ning siin ühel või teisel põhjusel viibinud tuntud mehi-naisi. Meenutuste põhiteljeks on autori enese elukäik alates lapsepõlvest Hal- liste alevikus, kooliteest Halliste-Kulla 7klassilises koolis ja Abja Keskkoolis ning Tartu Ülikooli füüsika osakonnas kuni tööleasumiseni Nuia Keskkooli õpetajana. Nendest etappidest pajatades on kirjeldatud ja iseloomustatud tolle- aegseid sündmusi, eelkõige kodupaiga ümbruses, seostatult nii laia maailma kui Eesti riigi ajaloo kulgemisega ja ühiskonna kujunemise-kujundamisega. Kohapealsetest oludest, seikadest ja Korvpalli töötoas osalejad koos juhendajate Howard Frieri ja Meelis Raiendiga. arengutest kõneldes on peale inimeste ja nende tegude meenutatud-kirjelda- Juba kolmandat korda August Kitzbergi nimelise gümnaasiu- korvpallitreener Howard Frier koos Meelis Raiendiga. Loen- tud ka toonaseid maastikke, külasid ja mi ajaloos leidis aset öökool, mis sellel aastal kandis nime gutest pakkus õpilastele enim huvi programm „South Wes- 9. aprillil kultuurikeskuses talusid, millest eriti viimased kipuvad Maailmaöö. Nimest tulenevalt lähtusid õhtu teemad suuresti tern Advantage“, mis on suunatud tudengitele ning kätkeb toimunud raamatu esitlusel rahva mälust hajuma. Palju on juttu kultuurist, rändamisest ning olid seotud maailma avastami- endas suve veetmist USAs koos raamatumüügi koolitusega. said kõik kohaletulnud autori maaharimise ja karjakasvatuse ning sega. Maailmahariduse teema sai valitud seepärast, et sünd- Õhtu peaesinejaks oli Henrik Normann, kes rääkis oma autogrammiga eksemplari. muu maaelu tingimustest ja tehnoloo- muse eestvedajatel kooli õpilasesindusest avanes võimalus humoorikamatest reisiseikadest ning tegi ka väikese laululoo.
    [Show full text]
  • Mulgimaa Arenduskoja Strateegia 2008-2013 Muudatustega 09.12.10
    MTÜ MULGIMAA ARENDUSKODA STRATEEGIA (2008 – 2013) VILJANDI PaistuPaistu valdvald HallisteHalliste vald Abja vald MõisakülaMõisaküla linn Karksi vald KONTAKTANDMED MTÜ MULGIMAA ARENDUSKODA Pärnu mnt 30a, Abja-Paluoja 69403 Viljandimaa telefon: 5055788 e-post: [email protected] veebiaadress: www.mulgimaaarenduskoda.ee - 1 - SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................4 Kasutatud põhimõisted........................................................................................5 I ÜLDOSA ........................................................................................................6 1.1. Tegevusgrupi asutamine......................................................................6 1.2. Tegevusgrupi liikmelisuse kasv...........................................................6 1.3. Tegevuspiirkond..................................................................................6 1.3.1. Tegevuspiirkonna ajalooline käsitlus...........................................7 1.4. Mulgimaa majanduslik olukord...........................................................8 1.5 Tegevusgrupi areng ja kogemused.......................................................8 II TEGEVUSGRUPI ÜLESEHITUS JA ARENDAMISE KIRJELDUS ...8 2.1. Mulgimaa Arenduskoja tegutsemise eesmärgid..................................8 2.2. Peamised tegutsemise põhimõtted.......................................................9 2.2.1. Strateegia rakendamise ning rakendamisest teavitamise põhimõtted..............................................................................................9
    [Show full text]
  • Abja Jooks(6,5
    MULGI MARATON Mulgimaal mööda Mulgi magistraali MUSTLA – TUHALAANE – POLLI – HALLISTE – ABJA-PALUOJA MARATON (42,195 km) START MUSTLAST KELL 8.00 POOLMARATON (21,1 km) START POLLIST KELL 10.00 Mulgi maraton on Viljandimaa meistrivõislused Mulgimaa valdasid läbiv klassikaline jooksumaraton, HALLISTE – ABJA JOOKS (6,5 km) spordisõprade spordipidu. START HALLISTEST KELL 10.30 Holst re Mõnnaste Oodatud on kõik jooksuhuvilised! Rimmu Paistu MULGI MARATON Turva Loodi Villa Pulleritsu Metsla Vanausse Pärsti vald Päidre Tömbi Ülensi Saksaküla Aidu Tilla MARATONI Sooviku Sammaste START Paistu vald Porsa Koidu Mulgimaa valdade koostöö Mulgi Mustla Sultsi Vilimeeste Tarvastu Mõõnaste Kassi Uue-Kariste Raassilla Niguli Tinnikuru Ereste Jakobimõisa Soe Maru Kuressaare Suuga Halliste vald Õisu Muri 6.5 km Raasilla JP Tarvastu vald Kaarli Kalvre Pikru Hõbemäe Unametsa Vabamatsi Pahuvere Ämmuste Vana-Kariste Ülemõisa Tuhalaane Toosi Pahuvere JP 34.1 km HALLISTE-ABJA 15.5 km Halliste Morna Suislepa Sarja JOOKSU START Tagamõisa Raja Muksi Roosilla Päigiste Tarvastu vald Karksi vald Halliste vald Abja vald Pärsi Anikatsi Kärstna Kulla Pornuse Allaste Allaste JP 21.0 km Morna JP Veskimäe Oti Abja-Paluoja Hirmuküla FINIŠ Karksi vald Polli Kannuküla Põlde Reti Pöögle POOLMARATONI Vooru Toetajad: 26.0 km START Mäeküla Abja vald Leeli Põrga Tarvastu vald, Karksi vald, Halliste vald, Abja vald, Abja Karksi-Nuia Põdrala vald Abja-Vanamõisa Abjaku Univere Atika Sudiste Veisjärve Riidaja Tarbijate Ühistu, AS Toom Tekstiil, Viljandimaa Spordiliit, Eesti Kungi Kõvaküla Era- ja Harrastuspilootide Liit, OÜ Puidukoda, AS BCH, Eesti Pori Veelikse Metsaküla Ainja Penuja Ainja Äriküla Voorbahi Triatloni Liit, Mulgi Kõrts, Festival (Folk), Eesti Maaülikooli Lõve Vanamõisa Saate Karjatnurme Polli Aiandusuuringute Keskus, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tuhalaane külamaja, Abja noortekeskus, Karski-Nuia noortekeskus, Halliste söökla, Allaste farm, Sakala teed, TREV2, Ingeri külalistemaja, ON24, Gustav Adolfi Sihtasutus, sportinfo.ee, AS Rael, Fresh Event Production.
    [Show full text]
  • Sõnumeid Kides Tegemistes Kaasa
    • Karksi valla infoleht • Nr. 2 (181) Veebruar 2011 • Loodan, et Polli inimesed muu- ASTA JAAKSOOLE OMISTATI KARKSI tuvad aktiivsemaks ja löövad kõi- Sõnumeid kides tegemistes kaasa. VALLA AUKODANIKU NIMETUS Kerti Einstein 27. jaanuari istungil otsustas vo- likogu anda valla aukodaniku nime- Jäätmekava tuse ning sellega kaasneva teenete- 24. veebruaril, märgi ja elutööpreemia mulgi keele eelnõu avalikule ja kultuuri kandjale, August Kitzber- vabariigi gi elu ja loomingu tutvustajale Asta väljapanekule Jaaksoole. 93. aastapäeval Põline mulk Asta Jaaksoo sündis Karksi Vallavolikogu otsustas 23. aprillil 1930. aastal Lilli küla Kog- Hea vallarahvas! Olete oodatud 27. jaanuaril suunata avalikule väl- ra talus. Õppis Polli-Peraküla Alg- 24. veebruaril Eesti Vabariigi 93. japanekule Karksi valla 2011—2015 koolis, seejärel Nuias ja Abja Kesk- aastapäeva tähistamisele Karksi- aasta jäätmekava eelnõu. Seda koolis. Õpetajakutse omandas Nuias. näeb 14.—27. veebruarini vallava- Haapsalu Pedagoogilises Koolis, töö- Kell 11 asetame pärjad Vaba- litsuses Viljandi mnt 1. tades samal ajal Vana-Kariste 7-klas- dussõjas langenute ausamba jala- Väljapaneku aja jooksul on as- silises Koolis. 1959. aastal jagas ta mile. jast huvitatud isikutel võimalik esi- oma teadmisi ja oskusi Maie Algkoo- Kell 12 kontsertaktus kultuuri- tada Karksi valla jäätmekava koh- lis õppeasutuse sulgemiseni 1964. keskuses. Valla aukodaniku tiitli ja ta kirjalikke ettepanekuid ja vastu- aastal. Hiljem, kuni 1984. aastani teenetemärkide üleandmine, tub- väiteid. töötas Kõrgemäe sovhoosi lastepäe- limate sportlaste, kultuuritegelaste Tiia Kukk vakodu juhatajana Maiel. ja heakorrakonkursi parimate tun- Oma elutöö on Asta Jaaksoo tei- nustamine. nud August Kitzbergi elu ja loomin- Esinevad valla laulu- ja tantsu- Mälumäng gu uurimisel. 1989. aastal asutas ta kollektiivid ning kell 13.15 suupis- 9.
    [Show full text]