DOCSLIB.ORG

Maailm Tuli Ööhakul Koju Kätte Foto: Margus Mõisavald Foto: Anna Leena Tae Kultuurielu Kujunemisloole

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Maailm Tuli Ööhakul Koju Kätte Foto: Margus Mõisavald Foto: Anna Leena Tae Kultuurielu Kujunemisloole • Karksi valla infoleht • Nr 5 (239) mai 2016 • „Esimesed sõjajärgsed“ sai raamatuks Maailm tuli ööhakul koju kätte Foto: Margus Mõisavald Foto: Anna Leena Tae kultuurielu kujunemisloole. Kokku on loetletud või mainitud ligikaudu poolt tuhandet kodukandi inimest – sugula- si, kooli- ja töökaaslasi, kohalikku elu juhtinud või mõjutanud isikuid ning siin ühel või teisel põhjusel viibinud tuntud mehi-naisi. Meenutuste põhiteljeks on autori enese elukäik alates lapsepõlvest Hal- liste alevikus, kooliteest Halliste-Kulla 7klassilises koolis ja Abja Keskkoolis ning Tartu Ülikooli füüsika osakonnas kuni tööleasumiseni Nuia Keskkooli õpetajana. Nendest etappidest pajatades on kirjeldatud ja iseloomustatud tolle- aegseid sündmusi, eelkõige kodupaiga ümbruses, seostatult nii laia maailma kui Eesti riigi ajaloo kulgemisega ja ühiskonna kujunemise-kujundamisega. Kohapealsetest oludest, seikadest ja Korvpalli töötoas osalejad koos juhendajate Howard Frieri ja Meelis Raiendiga. arengutest kõneldes on peale inimeste ja nende tegude meenutatud-kirjelda- Juba kolmandat korda August Kitzbergi nimelise gümnaasiu- korvpallitreener Howard Frier koos Meelis Raiendiga. Loen- tud ka toonaseid maastikke, külasid ja mi ajaloos leidis aset öökool, mis sellel aastal kandis nime gutest pakkus õpilastele enim huvi programm „South Wes- 9. aprillil kultuurikeskuses talusid, millest eriti viimased kipuvad Maailmaöö. Nimest tulenevalt lähtusid õhtu teemad suuresti tern Advantage“, mis on suunatud tudengitele ning kätkeb toimunud raamatu esitlusel rahva mälust hajuma. Palju on juttu kultuurist, rändamisest ning olid seotud maailma avastami- endas suve veetmist USAs koos raamatumüügi koolitusega. said kõik kohaletulnud autori maaharimise ja karjakasvatuse ning sega. Maailmahariduse teema sai valitud seepärast, et sünd- Õhtu peaesinejaks oli Henrik Normann, kes rääkis oma autogrammiga eksemplari. muu maaelu tingimustest ja tehnoloo- muse eestvedajatel kooli õpilasesindusest avanes võimalus humoorikamatest reisiseikadest ning tegi ka väikese laululoo. giatest. Võrreldes 60–70 aasta taguse taotleda mittetulundusühingust Mondo maailmapäeva/öö Lisaks toimus osalejatele maailma-teemaline viktoriin, mil- Selle pealkirjaga meenutusi on Karksi ajaga võime aduda, kuivõrd on meie korraldamiseks raha. les oli tihe rebimine, sest võitjaid premeeriti Pop!Cafe ning vallalehe lugejad põnevuse ja kaasa- elu-olu selle aja kestel edenenud. Näi- Maailmaööl osalesid Kitzbergi kooli 7.–12. klasside õpila- Team Adventure Exit Roomi kinkekaartidega. elamisega uurinud alates 2004. aasta teks on lausa põnev lugeda, kuidas au- sed, kes omandasid teadmisi tavalisest vabamas vormis, läbi Õpilasesindus tänab ka kõiki teisi Maailmaöö toetajaid: AS algusest. Hiljuti, autor Ahto Jänese tor alustas oma fotograafiaharrastusi, loengute ning töötubade, mida viisid läbi oma ala asjatundjad. Nuia PMT, Puidukoda OÜ, Pop!Cafe, Tradeplus Group OÜ, 80. sünnipäeva (4. aprill) aegu jõudsid ilma et oleks saanud piltide tegemisel Õpilased said valida Tai köögi, parkuuri ja korvpalli õpituba- AS Iivakivi, Abja Tarbijate Ühistu, Pajumäe talu, Saku Läte, need 52 kirjutist kaante vahele. Selle elektrivalgust ja asjakohaseid seadmeid de ning South Western Advantage, YFU ja Mondo vabataht- U.S Trade Baltic OÜ, Teater Varius, Okupatsioonide muu- kogumiku väljaandmise mõte leidis kasutada. like ning palverännakute loengute vahel. Kõige populaarse- seum, Tallinna Botaanikaaed ja RTT AS. igakülgset toetust Karksi Vallavalitsu- Kuigi selles raamatus on mõnelgi maks õpitoaks osutus korvpall – Training For The Game, Anna Leena Tae selt, koostamisel olid abiks tema lap- puhul väljutud eelmainitud ajaraami- mida vedas Ameerikast Eestisse kolinud tuntud elukutseline Maailmaöö peakorraldaja, AKG õpilasesindus sed Helmut, Inge ja Raimond. Ahto rikkalikust päevapildikogust ja erakol- dest ja kirjeldatud, mis on ühest või lektsioonidest on 132 leheküljega raa- teisest „asjast“ või tegelastest-isikutest matusse valitud 46 fotot. Autor ise on saanud hilisemal ajal, see tähendab Lapsed õppisid must-valgelt mõtlema pildistamisega tegelenud ligi 70 aastat. viimase poolesaja aasta kestel, tahaks 7. jaanuaril möödus 100 aastat male kooli direktoriga. poisid: 1. Eero Maling, 2. Romet Ain, Oma mälestusi on ta kirja pannud ja loota, et Ahto Jänes meid rikastaks ka suurmeistri Paul Kerese sünnist. Paul See, mis hakkas juhtuma järgmistel 3. Remy Raheste; 7.–9. klassi tüdrukud: avaldanud 1985. aastast peale. oma hilisemate mälestuste ja tähelepa- Keres on malelegend, kes tõi Eestile päevadel ja kuudel, ületas kõikide õpe- 1. Anete-Loreen Saar, 2. Elis Teiss, Kohalikke ja kaugemaid sündmusi, nekutega. Saksa rahvatarkus lausub, et au ja kuulsust aastatel, kui meist maail- tajate ootused. Tung malelaudade ümber 3. Heidy Bergštein; gümnaasiumi tüd- nendega seotud inimesi ja tegevuspaiku „wer schreibt, der bleibt!“ – maakeeli: mas väga vähe teati. Rahvas on valinud vahetundides oli igapäevane ja kooli oli rukud: 1. Kaidy-Ly Süldre, 2. Maarja leiame sellest Halliste ja Karksi kihel- „kes kirjutab, see jääb“. Kerese Eesti 20. sajandi sportlaseks ja haaranud üleüldine malehullus. Tore oli Mõts, 3. Kaidi Veske. konna „ajalookrestomaatiast“ loenda- Lugupeetavale autorile tublit tervist seetõttu nimetati 2016. aasta Paul Kerese vaadata, kuidas õpilased üksteist õpeta- Vanuseklasside võitjad loositi paari- matu hulga. Aeg-ajalt on tehtud taga- ja meenutuskirjutiste jätkamist soovi- aastaks. sid, suuremad väiksemaid ja vastupidi. desse ja mängiti olümpiasüsteemis, kus sipõikeid ka varasematesse aastatesse, des Ka koolis otsustati väärikalt meenutada Nutitelefonid olid unustatud ja toimus kaotaja langes välja. Finaali mängisid mis annab tausta siinse majanduse ja Olav Renno suurmeistrit ja õpilastele male algtõdesid aktiivne omavaheline suhtlemine. Kui ennast Eero Maling ja Heiko Teiss. õpetada. Jaanuaris puhuti malelaudadelt alguses oli üles seatud kolm malelauda, Võitja selgitamiseks oli vaja pidada kaks ja -nuppudelt tolm ära ning Leo Liiberi siis suure nõudluse tõttu toodi seitse män- matši, sest esimene mängiti omavahel PS Huvilistel on siin tutvustatud raamatut võimalik hankida AMSi ja Heino Luige juhendamisel korraldati gulauda juurde. Et malevaimustust ära viiki. Otsustava mängu võitis ja on see- „Kadri“ kauplusest või laenutada Karksi-Nuia raamatukogust. 6.–12. klasside õpilastele malepäev, kus kasutada, korraldati koolis maleturniir, ga 2016. aasta AKG malemeister Eero tutvustati malemängu põhitõdesid ning selgitamaks välja kõige parem maletaja Maling. õpilased said omavahel mängida. Päeva ning esindajad Viljandimaa koolinoorte Kooli võistkond osales esmakordselt lõpus toimus iga klassi parima maletaja- malevõistlusele. ka Viljandimaa koolide male meistri- Teeme Ära 2016 ga simultaan, kus mõõtu sai võtta kooli Turniiri käigus selgusid vanusegrup- võistlustel ning seal saavutas põhikooli direktori, vallavanema, Leo Liiberi ja pide parimad: 4.–6. klassi poisid: 1. tüdrukute hulgas 2. koha Anete-Loreen Kõikjal Eestis on alustatud ettevalmis- talgupäev on kujunenud üle Eesti olu- Heino Luigega. Õpilased esinesid südilt. Georg Teiter, 2. Sten-Martti Sarapuu, Saar ja poistest sai 3. koha Enrico Salus- tusi maikuu esimesel laupäeval, 7. mail liseks ja oodatud sündmuseks, milleta 9. klassi õpilasel Heiko Teissil õnnes- 3. Randel Kuzmin; 7.–9. klassi poisid: te. Gümnaasiumi tüdrukute arvestuses peetavaks Teeme Ära põhitalgupäe- inimesed ei kujuta enam kevade saabu- tus võita vallavanem Taimo Tugi ja 10. 1. Heiko Teiss, 2. Karl-Hendrik Palu, saavutas 2. koha Kaidi-Ly Süldre ja 3. vaks. Kõik eestimaalased on oodatud mist ette. Nii võibki öelda, et talgulised klassi õpilane Eero Maling mängis viiki 3. Tanel Rasmus Teesalu; gümnaasiumi koha Maarja Mõts. talguplaane pidama ja oma talguid kirja on omamoodi kevadekuulutajad, kuid Vahetundides jätkub usin maletamine panema talguveebis aadressil www.tee- veelgi enam – nad on kogukondade ära- Foto: Jaak Israel ka praegu. Hea meel on tõdeda, et seda meara.ee, et näidata välja oma hooli- tajad ja uute algatuste ellukutsujad nii mängivad kõik õpilased alates esimestest vust ning aidata viia edasi elu Eestimaal maal kui ka linnas. See võimaldabki klassidest. Kui küsida neilt, kes juba – nii oma kodukohas kui ka kaugemal. talgupäeva raames pöörata aasta-aastalt malet oskasid, kus nad on seda mängi- Kümneid tuhandeid talgulisi ühendava üha enam tähelepanu teemadele, mis ma õppinud, siis eranditult kõik on vas- Teeme Ära talgukevade meeskond toob aitavad tõsta inimeste elukvaliteeti ja tanud, et oma isalt. Kutsun kõiki isasid merekultuuriaastal koostöös Päästeame- ühiskonna turvalisust. kodudes oma lapsega malet mängima, tiga ühe põhiteemana fookusesse vee- Karksi vald on olnud igal aastal tal- sest see on hea võimalus koos aega veeta ohutuse, sest traagiliste veeõnnetuste gute hulga poolest tublimate seas. Sama ja last arvutist eemal hoida. Male män- ärahoidmiseks saame kõikjal üle Eesti loodan ka sel aastal. Kohtumisteni tal- gimine õpetab keskendumist ja loogilist veel palju ühiselt ära teha. gupäevadel! mõtlemist, on kasulik iga lapse arengule Sel aastal toimub talgupäev taas nõn- Enn Sarv ja muudab mitmete uuringute kohaselt da, et iga kogukond saab ise otsustada, Teeme Ära 2016 nad enesekindlamaks ning aitab lisaks millised tööd ette võetakse. Iga-aastane Viljandimaa koordinaator reaalainetest arusaamisele kaasa eduku- sele ka teistes ainetes. Kavas on alustada male õpetamist Hea Polli küla elanik, tule talgupäevale! järgmisest õppeaastast juba süvendatult ning kaasata sinna oma ala meistreid. Saame kokku
Load more

Recommended publications
  • Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (255) november 2017 • Hüvasti, Karksi vald! Mina tänan! Foto: Tiia Kukk 2014. aastal, päev enne mu nimepäeva, oskasime. valis Karksi vallavolikogu mind Karksi Suur tänu ka teile, vallavalitsuse vallavanemaks. Mis mind ametis ole- ametnikud, allasutuste juhid ja töötajad. ku ajal ees ootab, võisin ainult aimata. Teie kõigi igapäevane töö oli oluliseks Täieliku pildi saamiseks kulus julgelt panuseks Karksi valla elu kujundamisel üle aasta. Kolm aastat ja viis kuud val- ja arendamisel ning saab olema sama lavanema ametis oli huvitav, haarav, kaalukas ka Mulgi vallas. Karksi valda võimalusterohke ning täis väljakutseid. kahjuks enam ei ole, kuid ärgem laskem Siinkohal tänan IRLi, Keskerakonna ja pead norgu – ikka selg sirgu, pea püsti Reformierakonna koalitsiooni, kes sel- ning julgete, tarkade ja mõistlike otsus- lise võimaluse mulle andsid. Neli aastat tega üha edasi! Olge ikka ausad enda saime Karksi valla eluolu kujundada ja ja teiste vastu, hoidke oma häid suhteid ajaloolisi otsuseid vastu võtta. Tänan lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ai- ka volikogu opositsiooni konstruktiivse täh teile kõigile! koostöö eest. Julgen öelda, et tegime Taimo Tugi kõik, mis suutsime ja nii targalt, kui Tulekul on jõululaat ja X jõulukuuskede kaunistamise konkurss! Jõulukuu teisel laupäeval, 9. detsembril püsti korraldame kultuurikeskuse siseruumi- • Hinnatakse töö üldmuljet, materja- des traditsioonilise käsitöömeistrite jõu- li kasutust, kompositsiooni, teostust, lulaada. Ikka selleks, et päkapikkudel ja ideed, originaalsust jõuluvanal oleks mugav kinke varuda ja • Elektri kasutamise soovist andke tea- viia kokku tootja ning tarbija. da registreerudes Vallavanem Taimo Tugi eemaldab vallamaja hoonelt Karksi valla sildi. Ootame müüjaid, ostjaid ja vaheta- • Tööd alustatakse kell 10, lõpetatakse jaid. Kauplemine toimub kell 9.00– kell 12.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Kaasaegsed Rahvuslikel Ainetel Kotid Naistele, Meestele Ja Lastele
    POLÜMEERMATERJALIDE INSTITUUT TEKSTIILITEHNOLOOGIA ÕPPETOOL KAASAEGSED RAHVUSLIKEL AINETEL KOTID NAISTELE, MEESTELE JA LASTELE Magistritöö Tuuliki Vuks Juhendaja: Anneli Reinok Tekstiilitehnoloogia õppetool, lektor Materjalitehnoloogia õppekava KAOM 02 2014 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev magistritöö, mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraadi taotlemiseks ja et selle alusel ei ole varem taotletud akadeemilist kraadi. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud või (avaldamata tööde korral) toodud autorlus välja põhitekstis. Tuuliki Vuks 1 ABSTRACT Vuks, T. Modern folkloric bags for women, men and children. Master’s thesis, one volume. Volume: textual components, Tallinn, 2014, 62 pages, 12 illustrations, 10 tables, 16 graphs, in Estonian. The purpose of this paper is to develop folkloric bags for women, men and children. This work will be completed with pattern sheets and technology for five models. The bag models are developed for Estonian market. These templates will be used in small manufacture. The aim of this paper is also to familiarize the general public the Karksi parish patterns. Completed bag models will be decorated with skirt stripes of the folk costumes of the Karksi parish. This paper is been written after a two-year pilot study, which investigated the market of ethnic bags and customers interests. Keywords: sewing, handbag, folkloric bag, ethnic bag, product development, skirt
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Karksi Valla Arengukava 2015–2020
    Lisa Karksi Vallavolikogu 20. novembri 2014. a määrusele nr 25 KARKSI VALLA ARENGUKAVA 2015–2020 Karksi-Nuia 2014 1 SISUKORD EESSÕNA 3 1. ARENGU KAVANDAMINE 3 1.1. ARENGU KAVANDAMISE PERIOOD 3 1.2. OLUKORRA HINNANG NING ARENGUKAVA ALUS 4 2. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 4 2.1. VALLA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS 4 2.2. HALDUSJAOTUS 4 2.3. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 01. JAANUARI 2014 SEISUGA 5 2.4. RAHVASTIK 6 2.5. KARKSI VALLA EELARVE 8 3. VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE AASTATEL 2009–2018, 9 SUUNDUMUSED 4. ARENGUEELDUSTE KOONDHINNANG 12 5.1. KARKSI VALLA MISSIOON 13 5.2. KARKSI VALLA VISIOON AASTAKS 2020 13 5.3. KARKSI VALLA ARENGUKAVALISED EESMÄRGID 13 6. TEGEVUSKAVA 14 6.1. ALUSHARIDUS 14 6.2. ÜLDHARIDUS 17 6.3. HUVIHARIDUS 21 6.4. NOORSOOTÖÖ 24 6.5. KULTUUR 27 6.6. MUUSEUMID 32 6.7. RAAMATUKOGUD, AVALIKUD INTERNETIPUNKTID 34 6.8. SPORT, AKTIIVNE PUHKUS 36 6.9. KODANIKUALGATUS, KOLMAS SEKTOR 38 6.10. TERVISHOID JA TERVISEKASVATUS 40 6.11. SOTSIAALHOOLEKANNE 41 6.12. ETTEVÕTLUS 43 6.13. TURISM, PUHKEMAJANDUS 46 6.14. VALLA JUHTIMINE 48 6.15. VALLA MAINEKUJUNDUS 51 6.16. ELAMUMAJANDUS 52 6.17. KESKKONNAKAITSE, JÄÄTMEKÄITLUS 53 6.18. HEAKORD, HALJASTUS, PUHKEALAD, VEEKOGUDE KALDAD 55 6.19. TEED, TÄNAVAD, KERGLIIKLUSTEED 57 6.20. TÄNAVAVALGUSTUS 59 6.21. ÜHISTRANSPORDI KORRALDUS 60 6.22. TURVALISUS JA KODANIKUKAITSE 60 6.23. ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON 61 2 EESSÕNA Arengukava eesmärgiks on valla kui terviku ühtlase ja stabiilse arengu tagamine, arenduslike meetmete järjepidev rakendamine ja ühiskondliku kokkuleppe alusel määratletud arengusuundade järgimine planeerimisperioodi vältel. Arengukava koostatakse juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37-st, võttes aluseks valla kui tervikliku territoriaalse omavalitsusliku haldusüksuse huvid, arvestades valla elanikkonna seisukohti, samuti kooskõlas maakondlike ja üldriiklike planeeringute ja arengukavadega.
    [Show full text]
  • Oodu-Kurukesest
    chA ö^jJSft- •<••<•• V--ч—J*« h Oodu-KuruKesest. Mõnda ilusalt isamaalt. <»>, > > e ШЩШ ni Си aastal 1878. •%T5-i>pi JJ Ктсг!{^Ят О Tartus. ''* .' Schnakenburgi trükk «878. • ... ^cknafcndmg'i juures tnifiluö KMl-lmnckesest. Mõnda ilusalt isamaalt. —<$-— Pöögle lastepidu mälestuseks aastal 1878* Tartus. Schnakenburgi trükk. »878. Zensuri poolest lubatud. — Tallinas, 17. Juunil 1678. ігч,<- 7д Kiria mi Arh (ogu ;ЫЪ£ Pöögle walla heldele häätegijale, körgeste auustatud grahwi preili südameliku tänu tunnistuseks annetud> Mis Kark st kiriku, Pöögle möija ja walla ajaloost tääda. Karksi kihelkond on wäga wana, sest nagu ajaraamatutest tääda, sai Karksi kirik juba aastal 1305 Leedulastest ära lõhutud. Karksi lossis, mis aastal 1357 ordumeistrist Goswin von Herike ehitatud, seisis esite aastal 1642 ainult üks kabel, kus iga kahe nädala täka jutlust peeti. — Aastal 1669 uimetati Karksi kirikut Peetri kirikuks ja aastal 1688 seisis pääle weikese kiwist kiriku weel teine puust kirik lossi ees*). Arwata aastast 1640 saadik, ehk ka juba enne on Karksi kihelkond Halliste kihelkonnaga ühen­ datud ^), sest et Karksi kirikumõisa maad wist juba enne Rootsi Walitsuse aega Karksi mõisa külge ära oliwad wõetud, kuni aastal 1876 Karksi ja Polli mõisade omanikude rohke kingituste läbi Karksi kihelkond ja kirik omale jälle isi õpetaja sai"*). Aastal 1794 kinkis keiserina Glisabet Pöögle mõisa ja walla, mis seni aeani Karksi lossiwalla all oli olnud, proua Maria Tschoglokowile, kes teda Oberhofmarschalli grahw Karl Siversile ära müüs. Wiimane jättis inõifa oma wennale, Staatsrath Ioahim Johann von Siversile, kelle käest aastal 1766 Ökonomie- Mth Ernst Johann Winter teda 1600 rubla eest endale ostis ja kelle lese käes mõis kuni aastani 1780 oli.
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • 18A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    18A buss sõiduplaan & liini kaart 18A Viljandi - Tuhalaane - Polli - Karksi-Nuia - Piiri Vaata Veebilehe Režiimis 18A buss liinil (Viljandi - Tuhalaane - Polli - Karksi-Nuia - Piiri) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Piiri: 6:40 - 12:40 (2) Viljandi Bussijaam: 7:05 - 14:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 18A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 18A buss saabub. Suund: Piiri 18A buss sõiduplaan 44 peatust Piiri marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:40 - 12:40 teisipäev 6:40 - 12:40 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:40 - 12:40 Raamatukogu neljapäev 6:40 - 12:40 Tallinna, Viljandi reede 6:40 - 12:40 Vabaduse Plats laupäev 12:40 4 Vaksali, Viljandi pühapäev 12:40 Reinu Tee 16a Riia mnt, Viljandi Huntaugu 30a Riia mnt, Viljandi 18A buss info Suund: Piiri Jakobsoni Kool Peatust: 44 52b Riia Maantee, Viljandi Reisi kestus: 88 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Raamatukogu, Orika Vabaduse Plats, Reinu Tee, Huntaugu, Jakobsoni 2 Orika tee, Estonia Kool, Orika, Kolmeõue, Urmi, Kondi, Loodi Kauplus, Loodi, Kahu, Sultsi, Ületee, Karjääri, Ahimäe, Suuga, Kolmeõue Nõmmearu, Vardja, Tuhalaane, Metsavahi, Liivaku, Morna, Kaali, Karksi, Lossimäe, Seedri, Polli, Seedri, Urmi Lossimäe, Karksi-Nuia, Kooli, Ronga, Tauga, Remsi, 2 Vahe tee, Estonia Äriküla, Lannu, Altsi, Toosi, Metskonna, Lilli, Villemi, Piiri Kondi Loodi Kauplus Loodi Kahu Sultsi Imavere — Viljandi — Karksi-Nuia, Estonia Ületee Karjääri Ahimäe Suuga Nõmmearu Vardja Tuhalaane Metsavahi Liivaku Morna Kaali Karksi Imavere
    [Show full text]
  • Mõisaküla 31. Kodukandipäevadest VALLAVANEMA VEERG Seekordsed Kodukandi- Päevad Kestsid 2.–5
    Nr 7 AUGUST 2018 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Mõisaküla 31. kodukandipäevadest VALLAVANEMA VEERG Seekordsed kodukandi- päevad kestsid 2.–5. augus- Tundub, et kõrvetav-palavad ilmad on selleks aastaks tini. Ilm oli imeline ja kõik otsa saanud ja kätte on jõudnud tavalised augustilõpu neljale päevale plaanitud ilmad. Kõrbenud loodus on saanud tugevatest vihma- ettevõtmised said teoks. Sel sadudest kosutust ning sügisannid on ligi kolm nädalat korral oli uusi ja huvitavaid varem valminud ning puude lehtedes on rohelise kõrval sündmusi. Neljapäeval ko- juba aimata sügisvärve. Eesti Vabariigi sajas sünniaasta jääb gunesid keskpäevakuumas meelde ka kui üle aastate erakordselt kõrvetavalt kuuma koolimaja juurde sadakond suve aasta. Sellel erakordsel suvel on nii kogu Eestis kui ka inimest, et osaleda üritusel Mulgi vallas igal nädalal meeleolukaid sündmusi, mis an- „Eesti Vabariik 100 elupuud“. navad aimu inimeste soovist rikastada end uute rõõmsate Istutamistalgutele registreeris muljetega ning laseb leida uusi tuttavaid ja taaskohtuda su- end ametlikult 87 osalejat, gulaste ning sõpradega. Mulgi Sõna jõuab kajastada ainult kes alustasid palehigis tööd. osa suvistest tegemistest. Kuid Kaasa olid võetud labidad ja ka need on muljetavaldavad. valmiskaevatud aukudesse Esimesse klassi astujatele on istutati puukesed veidi roh- vallajuhtide poolt üle an- kem kui tunni ajaga. Talgutel tud ranitsatoetus ja soovitud oli märgata lisaks tuttavatele rõõmsat ning toimekat kooli linlastele palju võõraid, mis algust. Kaunist sügist ning toi- andis märku, et kodukandi- mekat õppeaasta algust, hoo- päevad on hoo sisse saanud. livust kõigile kaasteelistele! Mullatolmused talgulised Foto Anu Laarmann said pärast tööd kosutada PEETER RAHNEL end talgusupiga koolimaja Mulgi vallavanem sööklas. Sama päeva õhtupoolikul toimus kooli staadionil pere pumper-jalgpall.
    [Show full text]
  • Mulgi Valda Juhivad Arvo Maling Ja Peeter Rahnel
    • Karksi valla infoleht • Nr 11 (256) detsember 2017 • Mulgi valda juhivad Mulgimaa uhkus 2017 on Jaak Kõdar sihen, kigist suurembidest linnest kau- gel. Ometi om peremiis Jaak Kõdar sel- le mulgi kultuuri vestivali ja piirilaul- Arvo Maling ja Peeter Rahnel mistege nõnda kuulsas tennu, et sedä Foto: Ain Tõnts tääve kik mulgi ja ulka muud rahvast pääle selle. 150aastase Nava talu noorperemehe- na on Jaak Kõdar juhatanud kõiki meid ühele armastusega haritud maale. Ku- nagisest põlistalust on kujunenud kul- tuuripõld, mille saagiootuses vaod saa- vad vajutatud kõigisse, kellele on antud aeg ja luba olla kohal. Tema juhatusel on paljud meist sõt- kunud radu laulupiiritulba ja luuleküü- nini; oleme ületanud tema ehitatud ja toestatud sildu, mis ühendavad kõiki Elu antakse üheks eluks, meid, ajarändureid, ammuste aegade ja et olla, võtta, ja korraga kanda, inimestega. et hoolega kogutud koormast Ja iga kord oleme tagasiteel tunnista- jääks üle ka teistele anda.* nud üht lihtsat tõde – meie aegadetagu- sed inimesed on siin, nad on ikka veel Need ajarändureile mõeldud read on kirja kohal. Nad on reastatud Jaak Kõdari pannud Jaak Kõdar, kunagine telemees, luule ridadesse, nende ridade vahele, kelle ajalugu loonud ja tulevikule hinda- mõttepausidesse ja komadesse, ning on matuks arhiivipärandiks saanud päeva- taasäratatud eluvalule tema näitemän- uudised ning telesaatesarjad on juba täna gudes. Ja sedasi nad jäävadki. Justkui sillaks meie päevade ja meie mineviku võlatunne, justkui ajatud põlispuud Reet vahel. Seda nii otseses kui mitmetähen- ja Jaak Nava talu künnapuumetsas. Nad duslikus mõttes. Ta on rajanud sillad nii on alati kohal. Piritale kui Pärnusse; ta on ehitanud nii Mes saap talust ja vestivalist sis, ku olümpiarajatisi kui ka mudaravila Saa- Sia üitskõrd enämb ei jõvva? Jaak vas- remaale ja teatrimaja Viljandisse; ta on tass: Mia ole Nava nelläs peremiis, a saatnud lambaid Abrukale ning võtnud meil om kaits tulevest peremiist joba Vallavolikogu esimees Arvo Maling (paremal) õnnitleb Peeter Rahnelit vallavanemaks saamisel.
    [Show full text]