Elve Joon on Kol- Mas Karksi Valla Auko- Danik
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
• Karksi valla infoleht • Nr. 2 (148 ) Veebruar 2008 • VABARIIGI SÜNNIPÄEVAKS Nagu igal inimesel, nii on ka rah- paljud veel tarkadeks ja ilusateks. Me vastel ja riikidel ajaloos päevi, mis tahame olla võitjad, kuid ei oska kao- tõusevad kõrgemale igapäevasest ar- tada. Eestlaste traditsioonilised väär- gielust. Need päevad on rahvale või tused on olnud haridus ja haritus. riigile pöördelise tähtsusega. Eesti Kui hariduse all mõista teadmiste, os- rahval on selliste päevade hulgas 24. kuste, käitumisnormide ja väärtus- veebruar, Eesti Vabariigi sünnipäev. hinnangute kooslust, mida inimene kui tema jaksab sammu pidada teiste Ajalugu on näidanud, et rahvad on omandanud ja kasutab suhtlemi- vanemate rahvastega kunsti ja hari- ei ole tõusnud ajaloo näitelavale ise- sel oma ümbrusega, siis võiks täna duse alal.” seisvana üle öö. Nii oli ka Eestiga, kes küsida: millised on need käitumis- Käes on pidulike vastuvõttude ja alles pika ajaloolise arengu ja võitlu- normid ja väärtushinnangud, mida kõnede aeg, mängitakse traditsiooni- se tulemusena saavutas oma kultuu- eesmär gistame ja tähtsustame? Kas liselt Eesti hümni. Kuulates pidupäe- rilise, majandusliku ja poliitilise ise- me väärtustame piisavalt töökust, vakõnesid ja hümnihelisid, mõelgem seisvuse. edasipüüdlikkust ja üksteisega arves- 24. veebruari tähendusest meie riigi- Elve Eesti rahval on tulnud nii kauge- tamist? Või sallime ja soosime käega- le ja rahvale ning tulevikust, mille ku- mas kui lähiminevikus üle elada pal- löömist, mõttelaiskust, labasust ja ro- jundamises me kõik nii või teisiti osa- ju kannatusi. Aga ükski kannatus ega pendamist? Väga sageli õigustame leme. Ainult siis, kui võtame omaks Joon raskus pole suutnud eestlase pead oma tegematajätmisi sõnapaariga vaate, et üldise hüve saavutamine norgu vajutada. Vabadustahe on ka “valiku vabadus”. Kuid vabadus ja nõuab igaühe jõupingutust, ja oleme on kõige raskematel aegadel hõõgunud valiku vabadus ei ole pelgalt sõna- valmis oma jõudu pingutama, mitte tuha all edasi, et lõkkele lüüa siis, kui kõlksud, need ei ole ainult hüvede kõrvalt vaatama ja ainult kritiseerima, aeg on kätte jõudnud. Raskused po- nautimine ja kõikelubatavus. Vaba- on meie riigil tulevikku. kol- le suutnud meie rahva elujõudu hä- dus ja valiku vabadus on eelkõige Me oleme palju saavutanud, aga vitada, vaid on karastanud rahvast vastutus — vastutus oma tegude ja palju seisab veel ees. Soovime teine- vastu pidama. tegematajätmiste eest. teisele õnne, aga soovime ka jõudu, mas Eesti Vabariik — see oleme meie, 26. veebruaril 1930 ütles toonane sest meile ei anta paremat riiki, kui tema kodanikud. Põhjamaal kasva- Eesti Vabariigi riigivanem Otto me ise suudame ehitada. Karksi nuna oleme harjunud end pidama Strandmann: “Eesti rahvas suudab Marika Mäekivi, valla loomult töökateks ja tasakaalukateks, jääda oma saatuse juhiks ainult siis, gümnaasiumi õpetaja KAUNISTAGEM EESTI KOJAD... auko- Saabumas on tähistamisväärne pi- seltsielu sündmustegi korral. Küm- pered ei ole seda endale muretsenud. JAAN PÄÄSUKESE fotod dupäev: 90 aastat Eesti Vabariigi väl- neid sinimustvalgeid kanti Eestile au- Nuia kaubamajas on korraliku lipu danik jakuulutamisest. See sündmus tun- tonoomiat nõudvas rongkäigus Peter- hind pisut üle kahesaja krooni ja see dub olevat ajaliselt küll väga kauge, buris 26. märtsil 1917, iseseisvuse ma- ei peaks ju üle jõu käiv olema. On aga Vallavolikogu otsustas anda valla aukodaniku nimetuse ning selle- ent tema olulisust tunnetame järjest nifest loeti 23. veebruaril 1918 Pärnus neidki majavaldajaid, kes jätavad rii- ga kaasneva teenetemärgi ja elutööpreemia teenekale pedagoogile, kü- enam. Kui seda, nüüd juba inimea ette sinimustvalge lipu all ja need gipühadel ja kohustuslikel lipupäeva- laliikumise eestvedajale ja koduloo uurijale Elve Joonele. võrra ajalukku jäänud sammu ei oleks värvid lehvisid paljudes Vabadussõ- delgi (neid on meil ametlikult kolm) 1937. aastal Pärnumaal Koogna vallas väiketalupidajate peres sün- söandatud teha ning pisut hiljem ja lahingutes. trotslikult lipu koridorinurka konuta- dinud Elve omandas ametioskused Haapsalu Pedagoogilises Koolis. enamiku eesti rahva otsesel või kaud- 27. juunil 1922 seadustas Eesti Wa- ma või unustavad seda heiskamast. 1954. aastal asus ta elama Karksi valda ja sellest ajast alates on ta pida- sel osavõtul ja ligemale nelja tuhan- ba riigi I Riigikogu sinimustvalge lipu Armsad inimesed — ega sinimust- nud õpetajaametit kuni pensionile siirdumiseni. Algul töötas ta Toome- de elu hinnaga peetud Vabadussõda riigi- ja rahvuslipuna. Aastast aastas- valge lipp ole süüdi, et Eesti elu on sel- soo koolis õpetajana ning seejärel suunati ta Apja kooliosakonna juha- võidetud, oleks meie saatus hoopis se levis riigilipu heiskamine elumaja- line, nagu ta on — mõnigi kord võik- tajaks. Aasta pärast jätkas ta töötamist Toomesoo Algkoolis õpetaja-ju- teine olnud. Tõenäoselt olnuks see ol- del tähtpäevade ja perekondlike sünd- sime nurisemise asemel peeglisse vaa- hatajana kuni õppeasutuse sulgemiseni 1973. aastal. Hiljem töötas las- nud olematus! mustegi puhul. Sõjaeelse kodukau- data! Ja jutt, et ei leia raha lipu ostmi- tepäevakodu juhatajana Sudistes ja alates 1987. aastast Karksi Lasteaed- Eesti iseseisvuse poole sammudes nistamise hoogtöö üheks osaks oli ta- seks, on pisut nagu otsitud; mõnigi Algkooli juhatajana ning õpetajana. ja seda kaitstes lehvisid meie vaarva- luõuedele lipuvarraste püstitamine. kulutab joomapoolise peale kuu jook- Elve Joon on olnud liikumise “Kodukant” asutajaliige, on Karksi val- nemate kohal kolm rahvusvärvi, mis Rahvuslipp ehib nii kodusid kui sul ju rohkemgi. Lipuvarras ja pesa li- la seltside ja seltsingute looja ning nõustaja. Tema eestvedamisel ja soo- olid lipuks pühitsenud toona juba ka maastikku. Minu meelest ei ole pi- pu välisseinale kinnitamiseks on juba vitusel on vallas moodustatud Sudiste Maanaiste Selts, Karksi Kultuu- kolmandiku sajandi eest — 4. juunil dupäevil ülevamat ilu kui õuel või varasemast ajast enamasti olemas. riselts, Karksi Rahvakultuuri Õpituba, Karksi Valla Õpetajate-Pensionä- 1884 Otepää kirikus pastor Rudolf Kal- aias paraskõrges vardas voogav triko- Jah, endisel ajal, sel loodetavasti ride Selts, Lilli Külaselts “Tatsu”, Tuhalaane Külaperede Selts. Tema abi- las. Nii enne kui pärast seda kiusati li- loor! Muidugi peab lipp olema terve jäädavalt kaduvikku vajunud vene ga on valda toodud ligi miljon krooni lisaraha investeeringuteks — kü- puga seotud isikuid: lipuvärve kand- ja puhas ning õigete värvide ja mõõt- ajal ei julgenud naljalt keegi kindlaks- lamajade remontimiseks, sisustuste hankimiseks, rahvarõivaste muret- vaid eesti üliõpilasi ründasid saksa metega. Kui minu nooruspäevil õm- määratud päevil punalippu välja pa- semiseks, pärimuskultuurialaste trükiste koostamiseks jne. korporandid, Rudolf Kallast aga ei lu- meldi peredes lipp ise ja edulisemad nemata jätta; nii maal kui linnas võis Lisaks sellele tegeleb Elve Joon veel koduloo uurimise ja giidina ko- banud luteriusu kirikutes volitse nud inimesed muretsesid koguni peenvil- sel puhul trahvigi saada. Nüüd seda duvalla tutvustamisel. Ta on koostanud ja avaldanud trükised “Karksi mõisnikud enam ühegi Liivimaa ki- lase kolmevärvilise, siis nüüdseks on hirmu pole ja igaüks tohib talitada kihelkond”, “Karksi rahvalaulik Elena Animägi” ja “Sudiste talud”. 1997. helkonna pastoriks valida, vaid ta pi- ajad ja suhtumised paraku muutu- oma tahte kohaselt. Kuid ikkagi vaa- aastast alates koostab ta Karksi valla kroonikat, kogudes pildi- ja teksti- di siirduma Peterburgi, Eesti Jaani ko- nud — viimati nägin lipu käsitsi val- dakem saabuva iseseisvuspäeva eel materjali valla elu kohta. guduse etteotsa. mistamist küllap peaaegu paariküm- üle lipud ja vardad ning ka oma suh- Kuid trikoloor sai eestlastele üha ne aasta eest. tumine meie rahvuslipusse. omasemaks ning seda võis sajandiva- Kummatigi peetakse poes müüda- Sinine ja must ja valge kaunistagu TEENETEMÄRGI SAAJAD hetuse paiku näha laulupidudel ja vat lippu liiga kalliks ja paljud maa- Eestimaad! Olav Renno vamajas 15. märtsil. VALLA PILLIMEESTE PÄEV Lõpetan Kati ja Maria sõnadega: Laupäeval, 26. jaanuaril toimus küll rohkem ansamblist “Untsakad“. “Sattusime pillimeeste päevale enam- Tuhalaane külamajas järjekordne Alati on pillimeeste päev pakku- vähem juhuslikult ja saime toreda Karksi valla pillimeeste päev, seda- nud ka mõne üllatuse. Seekordseteks elamuse osaliseks. puhku siis juba kuuendat korda. Tra- üllatajateks olid ansambli “Laudauk- Nii rikas kui on Eestimaa väikseim ditsiooniliselt esitas iga pillimees kaks se Kääksutajad“ neiud Kati ja Maria, koht kultuuriliselt — sama rikas on ka enda valitud lugu ning ühiseks män- kes alles hiljuti Karksi valla maile elu- Eesti ise. Kindlasti on taoliste ürituste gimiseks oli seekord “Mulgimaa“. Pil- koha leidsid. korraldamine väga oluline nii kohali- lilugusid jätkus mitmeks tunniks. Pillimeestele jääb sellest päevast kele pillimeestele kui valla elanikele. Päev ei lõppenud kohustuslike pala- mälestuseks pildikogu CD-plaadil. See on hea põhjus oma pill kapinur- dega, vaid jätkus ühise jämmimisega. Tänu Eesti Kultuurkapitalile ja gast välja võtta, mõned uued lood sel- Pillimeeste mängule laulsid kaasa Karksi vallale, kes seekordset üritust geks õppida ja üheskoos sellest rõõ- “Sügislille“ vahvad naised. toetasid. mu tunda. Pillimäng ja laul ei tohiks Külalisesinejana astus seekord üles Kõik pillimehed on oodatud Vil- kaduda kodudest. Pillimeeste päev on Karksi-Nuia Muusikakooli direktor Mar- jandimaa rahvapillimängijate päeva- üks võimalus sellele kaasa aidata.“ gus Põldsepp, keda