DOCSLIB.ORG

Mulgi Valda Juhivad Arvo Maling Ja Peeter Rahnel

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Mulgi Valda Juhivad Arvo Maling Ja Peeter Rahnel • Karksi valla infoleht • Nr 11 (256) detsember 2017 • Mulgi valda juhivad Mulgimaa uhkus 2017 on Jaak Kõdar sihen, kigist suurembidest linnest kau- gel. Ometi om peremiis Jaak Kõdar sel- le mulgi kultuuri vestivali ja piirilaul- Arvo Maling ja Peeter Rahnel mistege nõnda kuulsas tennu, et sedä Foto: Ain Tõnts tääve kik mulgi ja ulka muud rahvast pääle selle. 150aastase Nava talu noorperemehe- na on Jaak Kõdar juhatanud kõiki meid ühele armastusega haritud maale. Ku- nagisest põlistalust on kujunenud kul- tuuripõld, mille saagiootuses vaod saa- vad vajutatud kõigisse, kellele on antud aeg ja luba olla kohal. Tema juhatusel on paljud meist sõt- kunud radu laulupiiritulba ja luuleküü- nini; oleme ületanud tema ehitatud ja toestatud sildu, mis ühendavad kõiki Elu antakse üheks eluks, meid, ajarändureid, ammuste aegade ja et olla, võtta, ja korraga kanda, inimestega. et hoolega kogutud koormast Ja iga kord oleme tagasiteel tunnista- jääks üle ka teistele anda.* nud üht lihtsat tõde – meie aegadetagu- sed inimesed on siin, nad on ikka veel Need ajarändureile mõeldud read on kirja kohal. Nad on reastatud Jaak Kõdari pannud Jaak Kõdar, kunagine telemees, luule ridadesse, nende ridade vahele, kelle ajalugu loonud ja tulevikule hinda- mõttepausidesse ja komadesse, ning on matuks arhiivipärandiks saanud päeva- taasäratatud eluvalule tema näitemän- uudised ning telesaatesarjad on juba täna gudes. Ja sedasi nad jäävadki. Justkui sillaks meie päevade ja meie mineviku võlatunne, justkui ajatud põlispuud Reet vahel. Seda nii otseses kui mitmetähen- ja Jaak Nava talu künnapuumetsas. Nad duslikus mõttes. Ta on rajanud sillad nii on alati kohal. Piritale kui Pärnusse; ta on ehitanud nii Mes saap talust ja vestivalist sis, ku olümpiarajatisi kui ka mudaravila Saa- Sia üitskõrd enämb ei jõvva? Jaak vas- remaale ja teatrimaja Viljandisse; ta on tass: Mia ole Nava nelläs peremiis, a saatnud lambaid Abrukale ning võtnud meil om kaits tulevest peremiist joba Vallavolikogu esimees Arvo Maling (paremal) õnnitleb Peeter Rahnelit vallavanemaks saamisel. vastu üliõpilasi Ülemnõukogus. Ta on uutman, nõnda et aasteni 2100 jakkup olnud alati kohal. tegijat! (Intevjuust ajalehes Üitsainus Peeter Rahnel Arvo Maling Jaak Kõdar, Mulgimaa Uhkus 2017, Mulgimaa, sügüs 2015.) Olen sündinud Abja-Paluojal, lõpetanud seal keskkooli ja alustanud tööd Abja Mia ole Mulk. Mikatse talu, kus ma elan, on Mulgi meele kandja, kirjamees – pal- Palju-palju õnne, Mulgimaa Uhkus tarbijate kooperatiivis. Olen olnud autojuht-kaubavedaja, keskkooli majandus- osteti minu vanaisa vanaisa poolt vabaks jude raamatute autor, Naval pikaaegselt 2017 – Jaak Kõdar! juhataja ja õpetaja. Karksi-Nuiaga olen seotud 1982. aastast, olles teenindaja 1867. aastal. Sündinud olen ma Abja-Pa- Mulgi kultuurifestivali korraldaja. Kaja Allilender toitlustusalal restoranis Karksi. Koos kaaslastega lõime Karksi-Nuias ja Abja- luojal ja koolis käinud Karksi-Nuias. Eesti Jaak Kõdar on pärit Karksi kihelkon- Mulgi kultuuri instituut Paluojal ühe esimese teenindus- ja toitlustuskooperatiivi Eestis – „Mevito“. maaülikoolis õppisin loomaarsti erialal. Juba nast Lilli külast Nava talust. Osalesin koos Nuia legendaarsete meeste – Tarmo Harju, Lembit Sootsi, Leo tööl käies täiendasin ennast Estonian Busi- Lilli külä Nava talu om jusku maail- * Jaak Kõdar „Õele“ kogust „Vaikuse Liiberi ja teistega Viljandimaa Rahvarinde tegemistes ja suurürituste organi- ness Schoolis ärijuhtimise magistriprogram- ma veere pääl – Läti piiri veeren, mõtsa värvid“ (2005). seerimisel. Alates esimestest vabadest valimistest Eestis 1989. aastal, olen mis. Minu esimene töökoht oli 1992. aastal olnud valitud kohalikku esindusorganisse, algul kohalikku nõukogusse, hiljem Kõrgemäe sovhoosis, kus pidasin loomaarsti juba volikogusse Abja-Paluoja linnas ja Abja vallas ning Viljandimaa maa- ametit. 1993. aastal valiti mind esimest kor- Isadepäeval Tuhalaanes volikogus. Olen 1994–1996 olnud Abja-Paluoja linnapea, töötanud Tallinna da Polli vallavolikogusse ja mulle usaldati linnavalitsuses ning mitmed aastad ettevõtjana, turundusalal ajalehe juures ja vallavanema amet. Omavalitsusega seotud 12. novembril toimus Tuhalaane küla- Ants pole kunagi abist keeldunud. Palju meditsiinis. Viimastel aastatel olen Abja vallavanemana püüdnud taas raken- staaži on mul kokku 24 aastat, sellest Pol- majas aktus, kuhu ootasime kohalikke õnne, Ants! Oled seda tiitlit väärt! dada oma teadmisi, oskusi ning energiat Abja ja kogu Mulgimaa elu edenda- li ja Karksi vallavanemana 17 ja pool aastat peresid, et üheskoos tänada oma kü- Suur tänu neilegi, kes ei pidanud miseks. ning ülejäänud aeg volikogu või vallavalit- las elavaid isasid ja vanaisasid. Juba paljuks esitada oma kandidaati ja eriti Abikaasa Aino töötab erakorralise meditsiini õena Tartu kiirabi Abja-Pa- suse liikmena. Olen veel pidanud Viljandi seitsmendat aastat valivad külaelanikud neile, kes suutsid leida ka põhjenduse, luoja kiirabibrigaadis. Meie lapsed on lõpetanud gümnaasiumi Karksi-Nuias. Maksimarketis juhataja ja majandusminis- meie seast ühe isa või vanaisa, et anda miks just tema võiks saada selle tiitli! Tütar on Tartu ülikooli lõpetamise järel valinud juristitöö, poeg on peale kait- teeriumis ehitusosakonna talituse juhataja talle austav tiitel – Tuhalaane küla aasta Aitäh ka meene kujundajale Argole! seväeteenistust omandamas kõrgkoolis erialast haridust. Ise olen lõpetanud ametit. Praegu töötan hüdrosilindreid ja me- isa. Selle saamiseks on väike tingimus Loodetavasti leiame ka järgmisel aas- Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo erialal. tallkonstruktsioone tootva ettevõtte AS Nuia – tiitli saaja peab olema panustanud tal meie keskelt ühe toreda isa või vana- Mulle meeldib ajalugu ja ma loen meelsasti selleteemalisi raamatuid. Kir- PMT juhatuse esimehena. Olen abielus, pe- lisaks isaks olemisele ka meie külaelu isa, keda tänada. jutan pisut ka ise varasematest aegadest. Ma armastan reisida, kuid enamasti res on kolm last. Hobina olen 30 aastat te- edendamisse. Anneli Anijärv olen saanud seda teha ainult raamatu- ja filmikangelaste kõrval. Samas olen gelenud rahvatantsuga. Südamelähedane on Sel aastal esitati kokku kolm kandi- Foto: Enn Sarv kogu oma elu püüdnud ikka ja jälle avastada enda jaoks imelist Eestimaad. Mulgi teema ja piirkonna arendamine. daati. Valikut teha oli lihtne, sest ena- mus hääli kuulus Ants Joosepile. Ants on viie täiskasvanud lapse isa ja kahe lapse vanaisa. Milline on tema Mehine perepäev Karksi-Nuias panus? Vajadusel tuleb ta meie ürituste- Foto: Kaire Kannistu le videokaameraga, et jäädvustada pa- 12. novembril tähistasime Karksi valla kultuurikes- rimaid hetki. Kõike oskava mehena on kuses isadepäeva. Tänavu said sündmusele kutsed 11 ta ulatanud abikäe, kui miski vajab pai- peret, kus alates aprillikuust kuni Karksi valla amet- galdamist või remonti. Ajal, kui tema liku lõppemiseni olid sündinud väikesed ilmakodani- abikaasa töötas veel külamajas, juhtus kud. Valla esindajana kinkis Taimo Tugi kõikidele sageli, et vajasime mehekätt läbipõle- titadele Karksi valla sümboolikaga nimelised hõbelu- nud lambipirni või rikkiläinud ukseluku sikad. Väikesel kontserdil astusid üles Anne Gomaa vahetamisel, muruniiduki hooldamisel laululapsed, August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi või külmunud torude ülessulatamisel. Ants Joosep. I–II klassi tantsurühm Anneli Arraste juhendamisel ja poistekoor Sirje Veerme juhendamisel. Põnevat tegevust jagus tervele perele. Sinises saa- lis demonstreeriti erinevaid roboteid ning neid sai Jõulukuul Karksi külamajas ka kohapeal ise meisterdada. Suurde saali sõiduta- ti külgkorviga mootorratas, mille peal sai üksi või Ootame uudistama meie käsitöö näitusmüüki, kus pakuvad oma näputöid Karksi kambakesi pilti teha. kultuuriselts ja küla tublid käsitöötegijad. Traditsiooniline laste jõuluootuse päev Terve maja peale laiali olid valmistatud aaretejahi toimub 16. detsembril kell 12.00. Küpsetame piparkooke, meisterdame, mängime punktid, kus mereröövlite juhendamisel ja toetusel ja külla tuleb ka jõuluvana. Palume kindlasti ette registreerida 14. detsembriks, said aardejahilised lahendada erinevaid ülesandeid sest siis saame jõuluvanale edastada laste arvu. 29. detsembril lõpetame aasta ühi- ja mõistatusi. Rajale läks 15 perekonda ja kõik said ses peoringis koos Tartu pillimehe Tiit Hellenurmega. Oodata on ka üllatusi. Tore auhindadeks August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi oleks, kui ka sellele peole registreeriksite end ette. spordikompleksi ja ujula ühekordse perepileti. Mõnigi beebi eelistas paraadfotol poseerimisele Soovin külarahvale toredat jõuluaega ja kohtumiseni külamajas. Kai Kannistu mõnusat und issi süles. Tea Saaremägi KARKSI SÕNA DETSEMBER 017 Foto: Alice Virit MULGI • Määrati Mulgi vallas Ainja kü- Meie viimane las Tindi kinnistu (katastritunnus VALLAVOLIKOGUS 60001:007:0038) sihtotstarbeks mäe- „Mida te siis pärast gümnaasiumi lõppu 2. novembri istungil tööstusmaa 100% vastavalt kasutusots- tegema hakkate?“ küsib järjekordselt Võtsid osa: Eveli Allik, Kerti Einstein, tarbele. mõni aineõpetaja ja 12. klass satub se- Imre Jugomäe, Anne Ladva, Leo Liiber, • Anti välja kasutusluba August Kitz- gadusse. Me ei armasta seda küsimust, Ene Maaten, Arvo Maling, Ürjo Mälk- bergi nimelise Gümnaasiumi spordihoo- sest vastus on mitmel juhul ikka veel, soo, Reet Paju, Jüri Patune, Eneli Põ- ne ümberehitusele Kooli tn 1 kinnistul, et me ei tea. Valikuid on kas liiga pal- der, Peeter Rahnel, Andres Rõigas, Mari Karksi-Nuias, Mulgi vallas. ju või tunduvad olemasolevad suunad Saarela, Tarmo Simson, Ervin Tamberg, • Kooskõlastati puurkaevu asukoht
Load more

Recommended publications
  • Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
    TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
    [Show full text]
  • Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (255) november 2017 • Hüvasti, Karksi vald! Mina tänan! Foto: Tiia Kukk 2014. aastal, päev enne mu nimepäeva, oskasime. valis Karksi vallavolikogu mind Karksi Suur tänu ka teile, vallavalitsuse vallavanemaks. Mis mind ametis ole- ametnikud, allasutuste juhid ja töötajad. ku ajal ees ootab, võisin ainult aimata. Teie kõigi igapäevane töö oli oluliseks Täieliku pildi saamiseks kulus julgelt panuseks Karksi valla elu kujundamisel üle aasta. Kolm aastat ja viis kuud val- ja arendamisel ning saab olema sama lavanema ametis oli huvitav, haarav, kaalukas ka Mulgi vallas. Karksi valda võimalusterohke ning täis väljakutseid. kahjuks enam ei ole, kuid ärgem laskem Siinkohal tänan IRLi, Keskerakonna ja pead norgu – ikka selg sirgu, pea püsti Reformierakonna koalitsiooni, kes sel- ning julgete, tarkade ja mõistlike otsus- lise võimaluse mulle andsid. Neli aastat tega üha edasi! Olge ikka ausad enda saime Karksi valla eluolu kujundada ja ja teiste vastu, hoidke oma häid suhteid ajaloolisi otsuseid vastu võtta. Tänan lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ai- ka volikogu opositsiooni konstruktiivse täh teile kõigile! koostöö eest. Julgen öelda, et tegime Taimo Tugi kõik, mis suutsime ja nii targalt, kui Tulekul on jõululaat ja X jõulukuuskede kaunistamise konkurss! Jõulukuu teisel laupäeval, 9. detsembril püsti korraldame kultuurikeskuse siseruumi- • Hinnatakse töö üldmuljet, materja- des traditsioonilise käsitöömeistrite jõu- li kasutust, kompositsiooni, teostust, lulaada. Ikka selleks, et päkapikkudel ja ideed, originaalsust jõuluvanal oleks mugav kinke varuda ja • Elektri kasutamise soovist andke tea- viia kokku tootja ning tarbija. da registreerudes Vallavanem Taimo Tugi eemaldab vallamaja hoonelt Karksi valla sildi. Ootame müüjaid, ostjaid ja vaheta- • Tööd alustatakse kell 10, lõpetatakse jaid. Kauplemine toimub kell 9.00– kell 12.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Velo Mulgimaa
    TŪRISMA INFORMĀCIJA•TURISMIINFO•TOURIST INFORMATION i VELOMARŠRUTS ● JALGRATTAMARSRUUT ● CYCLING ROUTE Abja-Paluoja Maaturismi Infopunkt Rūjienas tūrisma informācijas centrs Pärnu maantee 10, Upes iela 7, Rūjiena, 1:200 000 Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Rūjienas novads LV-4240 Tel: +372 4349495, +372 5265464 Tel: +371 64263278, +371 29464888 E-post: [email protected], www.abja.ee E-pasts: [email protected], www.rujiena.lv Karksi-Nuia Turismiinfokeskus RMK Lilli loodusmaja teabepunkt Viljandi maantee 1, Lilli loodusmaja, Lilli küla Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa Karksi vald, 69002 Viljandimaa Velo Mulgimaa Tel: +372 4355527 Tel: +372 5132994 E-post: [email protected], E-post: [email protected] www.karksi.ee, www.mulgi.karksi.ee www.rmk.ee, www.looduskeskus.ee MARŠRUTA APRAKSTS ● APSKATES OBJEKTI ● KARTES MARSRUUDI KIRJELDUS ● VAATAMISVӒӒRSUSED ● KAARDID DESCRIPTION OF THE ROUTE ● TOURISM SITES ● MAPS SUOMI FINLAND i @ NORGE РОССИЯ SVERIGE EESTI Rūjiena 1:12 000 LATVIJA LIETUVA DANMARK Mõisaküla 1:10 000 БЕЛАРУСЬ NEDERLAND Abja-Paluoja 1:15 000 POLSKA DEUTSCHLAND Karksi-Nuia 1:10 000 TALLINN 2014 Velo Mulgimaa EST EESTI Projekta vadītājs • Projektijuht • Project Manager: Māris Pelcis Teksts • Tekst • Text: Anu Laarmann, Guna Ķibere, Māris Pelcis, Ilga Suurmets ABJA-PALUOJA Foto • Foto • Photo: Māris Pelcis, Aigars Lapiņš, Rūjienas TIC fotoarhīvs MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut MÕISAKÜLA KARKSI-NUIA Noformējums • Kujundus • Layout & Design: Māris Pelcis Pärnu maantee 30a, Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Kartes sagatavotas sadarbībā ar Rūjienas TIC Tel: +372 5135313; E-post: [email protected], RŪJIENA www.mulgikultuur.ee, www.mulgimaa.eu Paldies par sadarbību visiem, kas palīdzēja izdevuma tapšanas laikā, īpaši RĪGA vietējiem tūrisma informācijas centriem, pašvaldībām un gidiem. LATVIJA □ LV Tänan koostöö eest kõiki, kes aitasid väljaande koostamisel.
    [Show full text]
  • Maailm Tuli Ööhakul Koju Kätte Foto: Margus Mõisavald Foto: Anna Leena Tae Kultuurielu Kujunemisloole
    • Karksi valla infoleht • Nr 5 (239) mai 2016 • „Esimesed sõjajärgsed“ sai raamatuks Maailm tuli ööhakul koju kätte Foto: Margus Mõisavald Foto: Anna Leena Tae kultuurielu kujunemisloole. Kokku on loetletud või mainitud ligikaudu poolt tuhandet kodukandi inimest – sugula- si, kooli- ja töökaaslasi, kohalikku elu juhtinud või mõjutanud isikuid ning siin ühel või teisel põhjusel viibinud tuntud mehi-naisi. Meenutuste põhiteljeks on autori enese elukäik alates lapsepõlvest Hal- liste alevikus, kooliteest Halliste-Kulla 7klassilises koolis ja Abja Keskkoolis ning Tartu Ülikooli füüsika osakonnas kuni tööleasumiseni Nuia Keskkooli õpetajana. Nendest etappidest pajatades on kirjeldatud ja iseloomustatud tolle- aegseid sündmusi, eelkõige kodupaiga ümbruses, seostatult nii laia maailma kui Eesti riigi ajaloo kulgemisega ja ühiskonna kujunemise-kujundamisega. Kohapealsetest oludest, seikadest ja Korvpalli töötoas osalejad koos juhendajate Howard Frieri ja Meelis Raiendiga. arengutest kõneldes on peale inimeste ja nende tegude meenutatud-kirjelda- Juba kolmandat korda August Kitzbergi nimelise gümnaasiu- korvpallitreener Howard Frier koos Meelis Raiendiga. Loen- tud ka toonaseid maastikke, külasid ja mi ajaloos leidis aset öökool, mis sellel aastal kandis nime gutest pakkus õpilastele enim huvi programm „South Wes- 9. aprillil kultuurikeskuses talusid, millest eriti viimased kipuvad Maailmaöö. Nimest tulenevalt lähtusid õhtu teemad suuresti tern Advantage“, mis on suunatud tudengitele ning kätkeb toimunud raamatu esitlusel rahva mälust hajuma. Palju on juttu kultuurist, rändamisest ning olid seotud maailma avastami- endas suve veetmist USAs koos raamatumüügi koolitusega. said kõik kohaletulnud autori maaharimise ja karjakasvatuse ning sega. Maailmahariduse teema sai valitud seepärast, et sünd- Õhtu peaesinejaks oli Henrik Normann, kes rääkis oma autogrammiga eksemplari. muu maaelu tingimustest ja tehnoloo- muse eestvedajatel kooli õpilasesindusest avanes võimalus humoorikamatest reisiseikadest ning tegi ka väikese laululoo.
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Karksi Valla Arengukava 2015 – 2020
    KARKSI VALLA ARENGUKAVA 2015 – 2020 Karksi-Nuia 2014 1 SISUKORD EESSÕNA ……………………………………………………………………………………3 1.ARENGU KAVANDAMINE 1.1. ARENGU KAVANDAMISE PERIOOD ………………………………………….....3 1.2. OLUKORRA HINNANG NING ARENGUKAVA ALUS …………………………..3 2. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 2.1. VALLA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS ………………………………………...…5 2.2. HALDUSJAOTUS ………………………………………………………………….. 5 2.3. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 01. JAANUARI 2014 SEISUGA ……………….5 2.4. RAHVASTIK ………………………………………………………………………... 6 2.5. KARKSI VALLA EELARVE ………………………………………………………...7 3. VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE AASTATEL 2009–2018, SUUNDUMUSED ....….9 4. ARENGUEELDUST KOONDHINNANG ………………………………………………11 5.1 KARKSI VALLA MISSIOON …………………………………………………………. 13 5.2. KARKSI VALLA VISIOON AASTAKS 2020 ………………………………………....13 5.3. KARKSI VALLA EESMÄRK ………………………………………………………… 13 5.4. ARENGUKAVA ALAEESMÄRGID …………………………………………………..13 6.1. ALUSHARIDUS ………………………………………………………………….……14 6.2. ÜLDHARIDUS ………………………………………………………………………. 17 6.3. HUVIHARIDUS ……………………………………………………………………… 22 6.4. NOORSOOTÖÖ ……………………………………………………………………… 25 6.5. KULTUUR ……………………………………………………………………………. 27 6. 6. MUUSEUMID ……………………………………………………………………….. 33 6.7. RAAMATUKOGUD, AVALIKUD INTERNETIPUNKTID ………………………… 35 6.8. SPORT, AKTIIVNE PUHKUS ……………………………………………………….. 38 6.9. KODANIKUALGATUS, KOLMAS SEKTOR ………………………………………. 40 6.10. TERVISHOID JA TERVISEKASVATUS …………………………………………… 41 6.11. SOTSIAALHOOLEKANNE ………………………………………………………… 42 6.12. ETTEVÕTLUS ………………………………………………………………………. 44 6.13. TURISM, PUHKEMAJANDUS …………………………………………………….. 48 6.14. VALLA JUHTIMINE
    [Show full text]
  • Vastvalminud Karksi-Nuia Keskväljakul Toimus
    • Karksi valla infoleht • Nr 8 (231) september 2015 • Vastvalminud Karksi-Nuia keskväljakul VIII Meefestivali kava Reede, 4. september toimus ohutus- ja turvalisuspäev 19.00 VIII Meefestivali välja kuulutamine Fotod: Kai Kannistu Karksi Ordulinnuses. Sõnavõtud külalistelt. 19.30 Kontsertprogramm viltuse torniga Karksi Peetri kirikus. Esineb Mõisaküla kammerkoor „Kungla“ Kadi Kase juhendamisel. Peale seda lustlik vaatemäng „Tänu ja valgus“ koos August Kitzbergi lugudega (stsenarist Viiu Lepik), kus astuvad üles Tõrva Tantsustuudio „Lys“ naisrühm Ulvi Riitsalu juhendamisel, Kaarli naisrühm „Särts“ Kai Kannistu juhendamisel ning kohalikud etlejad. Järgneb külade ja vallarahva omavalmistatud tuleskulptuuride vaate- mäng. Šamaanitrummil Anti Kreem, muusika Eve Rahno-Kotsar, tulepokud Heino Univer. Lõpetuseks saadame taevalaotusesse heade soovidega õnnelaternad. Laupäev, 5. september 10.00 Päeva avamine Karksi-Nuias. Tervituskõned külalistelt. Kogu seda magusat melu veab truult kodukandimees Anti Kreem ja saladusi võimendab Heiti Maiste. Loengud Karksi Valla Kultuurikeskuse sinises saalis: 10.30–11.30 Sõnavõtud külalistelt 11.40–12.25 Eesti mesindusprogrammist – Aivar Raudmets 12.30–13.00 Eesti Mesinike Liidu tegemised, sidemed – Aleksander Kilk 13.00–13.15 Vaheaeg 13.15–13.45 Meesaagi kujunemisest 2015. aasta suvel Lõuna-Eestis – Lindi lõikamise au said endale: Taimo Tugi (vasakult), Aadi Elbrecht, Erich Palm ja Ahto Alas. Antu Rohtla 13.45–14.00 Mesilaste haigused – Aadu Oherd Taasiseseisvumispäeva, 20. augusti teostanud firma Maveter OÜ objektijuht Risti vabatahtlike juhendamisel man- 14.00–14.30 Sõnavõtud – Eesti Mesinike Liit hommikul tegi vallahoolduse usin pere Aadi Elbrecht. Lint lõigatud, tänusõnad nekeenil kunstliku hingamise tegemist. Tasulistele sündmustele kava ettenäitamisel sissepääs tasuta. Karksi-Nuia keskväljakul viimaseid ehitajatele öeldud ning vallavanem kuu- Kõigile pakuti maitsvat ja toitvat sõdu- Vallamaja parklas meetarvikute müük ja vaha vahetus kunstkärje vastu.
    [Show full text]
  • Kaasaegsed Rahvuslikel Ainetel Kotid Naistele, Meestele Ja Lastele
    POLÜMEERMATERJALIDE INSTITUUT TEKSTIILITEHNOLOOGIA ÕPPETOOL KAASAEGSED RAHVUSLIKEL AINETEL KOTID NAISTELE, MEESTELE JA LASTELE Magistritöö Tuuliki Vuks Juhendaja: Anneli Reinok Tekstiilitehnoloogia õppetool, lektor Materjalitehnoloogia õppekava KAOM 02 2014 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev magistritöö, mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraadi taotlemiseks ja et selle alusel ei ole varem taotletud akadeemilist kraadi. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud või (avaldamata tööde korral) toodud autorlus välja põhitekstis. Tuuliki Vuks 1 ABSTRACT Vuks, T. Modern folkloric bags for women, men and children. Master’s thesis, one volume. Volume: textual components, Tallinn, 2014, 62 pages, 12 illustrations, 10 tables, 16 graphs, in Estonian. The purpose of this paper is to develop folkloric bags for women, men and children. This work will be completed with pattern sheets and technology for five models. The bag models are developed for Estonian market. These templates will be used in small manufacture. The aim of this paper is also to familiarize the general public the Karksi parish patterns. Completed bag models will be decorated with skirt stripes of the folk costumes of the Karksi parish. This paper is been written after a two-year pilot study, which investigated the market of ethnic bags and customers interests. Keywords: sewing, handbag, folkloric bag, ethnic bag, product development, skirt
    [Show full text]