• valla infoleht • Nr 11 (256) detsember 2017 •

Mulgi valda juhivad Mulgimaa uhkus 2017 on Jaak Kõdar sihen, kigist suurembidest linnest kau- gel. Ometi om peremiis Jaak Kõdar sel- le mulgi kultuuri vestivali ja piirilaul- Arvo Maling ja Peeter Rahnel mistege nõnda kuulsas tennu, et sedä Foto: Ain Tõnts tääve kik mulgi ja ulka muud rahvast pääle selle. 150aastase Nava talu noorperemehe- na on Jaak Kõdar juhatanud kõiki meid ühele armastusega haritud maale. Ku- nagisest põlistalust on kujunenud kul- tuuripõld, mille saagiootuses vaod saa- vad vajutatud kõigisse, kellele on antud aeg ja luba olla kohal. Tema juhatusel on paljud meist sõt- kunud radu laulupiiritulba ja luuleküü- nini; oleme ületanud tema ehitatud ja toestatud sildu, mis ühendavad kõiki Elu antakse üheks eluks, meid, ajarändureid, ammuste aegade ja et olla, võtta, ja korraga kanda, inimestega. et hoolega kogutud koormast Ja iga kord oleme tagasiteel tunnista- jääks üle ka teistele anda.* nud üht lihtsat tõde – meie aegadetagu- sed inimesed on siin, nad on ikka veel Need ajarändureile mõeldud read on kirja kohal. Nad on reastatud Jaak Kõdari pannud Jaak Kõdar, kunagine telemees, luule ridadesse, nende ridade vahele, kelle ajalugu loonud ja tulevikule hinda- mõttepausidesse ja komadesse, ning on matuks arhiivipärandiks saanud päeva- taasäratatud eluvalule tema näitemän- uudised ning telesaatesarjad on juba täna gudes. Ja sedasi nad jäävadki. Justkui sillaks meie päevade ja meie mineviku võlatunne, justkui ajatud põlispuud Reet vahel. Seda nii otseses kui mitmetähen- ja Jaak Nava talu künnapuumetsas. Nad duslikus mõttes. Ta on rajanud sillad nii on alati kohal. Piritale kui Pärnusse; ta on ehitanud nii Mes saap talust ja vestivalist sis, ku olümpiarajatisi kui ka mudaravila Saa- Sia üitskõrd enämb ei jõvva? Jaak vas- remaale ja teatrimaja Viljandisse; ta on tass: Mia ole Nava nelläs peremiis, a saatnud lambaid Abrukale ning võtnud meil om kaits tulevest peremiist joba Vallavolikogu esimees Arvo Maling (paremal) õnnitleb Peeter Rahnelit vallavanemaks saamisel. vastu üliõpilasi Ülemnõukogus. Ta on uutman, nõnda et aasteni 2100 jakkup olnud alati kohal. tegijat! (Intevjuust ajalehes Üitsainus Peeter Rahnel Arvo Maling Jaak Kõdar, Mulgimaa Uhkus 2017, Mulgimaa, sügüs 2015.) Olen sündinud Abja-Paluojal, lõpetanud seal keskkooli ja alustanud tööd Abja Mia ole Mulk. Mikatse talu, kus ma elan, on Mulgi meele kandja, kirjamees – pal- Palju-palju õnne, Mulgimaa Uhkus tarbijate kooperatiivis. Olen olnud autojuht-kaubavedaja, keskkooli majandus- osteti minu vanaisa vanaisa poolt vabaks jude raamatute autor, Naval pikaaegselt 2017 – Jaak Kõdar! juhataja ja õpetaja. Karksi-Nuiaga olen seotud 1982. aastast, olles teenindaja 1867. aastal. Sündinud olen ma Abja-Pa- Mulgi kultuurifestivali korraldaja. Kaja Allilender toitlustusalal restoranis Karksi. Koos kaaslastega lõime Karksi-Nuias ja Abja- luojal ja koolis käinud Karksi-Nuias. Eesti Jaak Kõdar on pärit Karksi kihelkon- Mulgi kultuuri instituut Paluojal ühe esimese teenindus- ja toitlustuskooperatiivi Eestis – „Mevito“. maaülikoolis õppisin loomaarsti erialal. Juba nast Lilli külast Nava talust. Osalesin koos Nuia legendaarsete meeste – Tarmo Harju, Lembit Sootsi, Leo tööl käies täiendasin ennast Estonian Busi- Lilli külä Nava talu om jusku maail- * Jaak Kõdar „Õele“ kogust „Vaikuse Liiberi ja teistega Viljandimaa Rahvarinde tegemistes ja suurürituste organi- ness Schoolis ärijuhtimise magistriprogram- ma veere pääl – Läti piiri veeren, mõtsa värvid“ (2005). seerimisel. Alates esimestest vabadest valimistest Eestis 1989. aastal, olen mis. Minu esimene töökoht oli 1992. aastal olnud valitud kohalikku esindusorganisse, algul kohalikku nõukogusse, hiljem Kõrgemäe sovhoosis, kus pidasin loomaarsti juba volikogusse Abja-Paluoja linnas ja Abja vallas ning Viljandimaa maa- ametit. 1993. aastal valiti mind esimest kor- Isadepäeval Tuhalaanes volikogus. Olen 1994–1996 olnud Abja-Paluoja linnapea, töötanud Tallinna da Polli vallavolikogusse ja mulle usaldati linnavalitsuses ning mitmed aastad ettevõtjana, turundusalal ajalehe juures ja vallavanema amet. Omavalitsusega seotud 12. novembril toimus küla- Ants pole kunagi abist keeldunud. Palju meditsiinis. Viimastel aastatel olen Abja vallavanemana püüdnud taas raken- staaži on mul kokku 24 aastat, sellest Pol- majas aktus, kuhu ootasime kohalikke õnne, Ants! Oled seda tiitlit väärt! dada oma teadmisi, oskusi ning energiat Abja ja kogu Mulgimaa elu edenda- li ja Karksi vallavanemana 17 ja pool aastat peresid, et üheskoos tänada oma kü- Suur tänu neilegi, kes ei pidanud miseks. ning ülejäänud aeg volikogu või vallavalit- las elavaid isasid ja vanaisasid. Juba paljuks esitada oma kandidaati ja eriti Abikaasa Aino töötab erakorralise meditsiini õena Tartu kiirabi Abja-Pa- suse liikmena. Olen veel pidanud Viljandi seitsmendat aastat valivad külaelanikud neile, kes suutsid leida ka põhjenduse, luoja kiirabibrigaadis. Meie lapsed on lõpetanud gümnaasiumi Karksi-Nuias. Maksimarketis juhataja ja majandusminis- meie seast ühe isa või vanaisa, et anda miks just tema võiks saada selle tiitli! Tütar on Tartu ülikooli lõpetamise järel valinud juristitöö, poeg on peale kait- teeriumis ehitusosakonna talituse juhataja talle austav tiitel – Tuhalaane küla aasta Aitäh ka meene kujundajale Argole! seväeteenistust omandamas kõrgkoolis erialast haridust. Ise olen lõpetanud ametit. Praegu töötan hüdrosilindreid ja me- isa. Selle saamiseks on väike tingimus Loodetavasti leiame ka järgmisel aas- Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo erialal. tallkonstruktsioone tootva ettevõtte AS Nuia – tiitli saaja peab olema panustanud tal meie keskelt ühe toreda isa või vana- Mulle meeldib ajalugu ja ma loen meelsasti selleteemalisi raamatuid. Kir- PMT juhatuse esimehena. Olen abielus, pe- lisaks isaks olemisele ka meie külaelu isa, keda tänada. jutan pisut ka ise varasematest aegadest. Ma armastan reisida, kuid enamasti res on kolm last. Hobina olen 30 aastat te- edendamisse. Anneli Anijärv olen saanud seda teha ainult - ja filmikangelaste kõrval. Samas olen gelenud rahvatantsuga. Südamelähedane on Sel aastal esitati kokku kolm kandi- Foto: Enn Sarv kogu oma elu püüdnud ikka ja jälle avastada enda jaoks imelist Eestimaad. Mulgi teema ja piirkonna arendamine. daati. Valikut teha oli lihtne, sest ena- mus hääli kuulus Ants Joosepile. Ants on viie täiskasvanud lapse isa ja kahe lapse vanaisa. Milline on tema Mehine perepäev Karksi-Nuias panus? Vajadusel tuleb ta meie ürituste- Foto: Kaire Kannistu le videokaameraga, et jäädvustada pa- 12. novembril tähistasime Karksi valla kultuurikes- rimaid hetki. Kõike oskava mehena on kuses isadepäeva. Tänavu said sündmusele kutsed 11 ta ulatanud abikäe, kui miski vajab pai- peret, kus alates aprillikuust kuni Karksi valla amet- galdamist või remonti. Ajal, kui tema liku lõppemiseni olid sündinud väikesed ilmakodani- abikaasa töötas veel külamajas, juhtus kud. Valla esindajana kinkis Taimo Tugi kõikidele sageli, et vajasime mehekätt läbipõle- titadele Karksi valla sümboolikaga nimelised hõbelu- nud lambipirni või rikkiläinud ukseluku sikad. Väikesel kontserdil astusid üles Anne Gomaa vahetamisel, muruniiduki hooldamisel laululapsed, August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi või külmunud torude ülessulatamisel. Ants Joosep. I–II klassi tantsurühm Anneli Arraste juhendamisel ja poistekoor Sirje Veerme juhendamisel. Põnevat tegevust jagus tervele perele. Sinises saa- lis demonstreeriti erinevaid roboteid ning neid sai Jõulukuul Karksi külamajas ka kohapeal ise meisterdada. Suurde saali sõiduta- ti külgkorviga mootorratas, mille peal sai üksi või Ootame uudistama meie käsitöö näitusmüüki, kus pakuvad oma näputöid Karksi kambakesi pilti teha. kultuuriselts ja küla tublid käsitöötegijad. Traditsiooniline laste jõuluootuse päev Terve maja peale laiali olid valmistatud aaretejahi toimub 16. detsembril kell 12.00. Küpsetame piparkooke, meisterdame, mängime punktid, kus mereröövlite juhendamisel ja toetusel ja külla tuleb ka jõuluvana. Palume kindlasti ette registreerida 14. detsembriks, said aardejahilised lahendada erinevaid ülesandeid sest siis saame jõuluvanale edastada laste arvu. 29. detsembril lõpetame aasta ühi- ja mõistatusi. Rajale läks 15 perekonda ja kõik said ses peoringis koos Tartu pillimehe Tiit Hellenurmega. Oodata on ka üllatusi. Tore auhindadeks August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi oleks, kui ka sellele peole registreeriksite end ette. spordikompleksi ja ujula ühekordse perepileti. Mõnigi beebi eelistas paraadfotol poseerimisele Soovin külarahvale toredat jõuluaega ja kohtumiseni külamajas. Kai Kannistu mõnusat und issi süles. Tea Saaremägi Karksi Sõna  detsember 2017 Foto: Alice Virit MULGI • Määrati Mulgi vallas kü- Meie viimane las Tindi kinnistu (katastritunnus VALLAVOLIKOGUS 60001:007:0038) sihtotstarbeks mäe- „Mida te siis pärast gümnaasiumi lõppu 2. novembri istungil tööstusmaa 100% vastavalt kasutusots- tegema hakkate?“ küsib järjekordselt Võtsid osa: Eveli Allik, Kerti Einstein, tarbele. mõni aineõpetaja ja 12. klass satub se- Imre Jugomäe, Anne Ladva, Leo Liiber, • Anti välja kasutusluba August Kitz- gadusse. Me ei armasta seda küsimust, Ene Maaten, Arvo Maling, Ürjo Mälk- bergi nimelise Gümnaasiumi spordihoo- sest vastus on mitmel juhul ikka veel, soo, Reet Paju, Jüri Patune, Eneli Põ- ne ümberehitusele Kooli tn 1 kinnistul, et me ei tea. Valikuid on kas liiga pal- der, Peeter Rahnel, Andres Rõigas, Mari Karksi-Nuias, Mulgi vallas. ju või tunduvad olemasolevad suunad Saarela, Tarmo Simson, Ervin Tamberg, • Kooskõlastati puurkaevu asukoht Muri ebameeldivalt keskpärased. Aega veel Raimond Tammoja, Rein Tarkus, Taimo kinnistul, Muri külas, Mulgi vallas. siiski veidi on ning palju on veel koolis Tugi, Siret Vene, Villu Võsa. teha, et siia tagasi tulles oleks rohkelt, • 13 poolthäälega otsustati määrata mida meenutada. Teadmine, et kõik mis Mulgi valla ametiasutuse juriidiliseks 20. novembri istungil me teeme, on siin meie viimane, paneb aadressiks Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, Võtsid osa: Are Jänes, Alli Laande, maksimaalselt igat hetke nautima. Mulgi vald, Viljandimaa. Arvo Maling, Taimo Tugi ja vallasek- Juba esimesel septembril oli meil või- • 19 poolthäälega kinnitati Mulgi Valla- retär Inge Dobrus. Puudus: Katrin Ki- malus esimese klassi õpilased käekõr- valitsus seitsmeliikmelisena alljärgneva vistik. val kooli saata. Nende esimene ja meie struktuuriga: vallavanem ja kuus valla- • Arutati sotsiaaltoetuste ja -teenustega viimane 1. september. Uskumatu, aga valitsuse liiget. seotud küsimusi. juba 12 aastat igal sügisel samal ajal on • 15 poolthäälega valiti Mulgi vallava- • Otsustati seada sundvaldus Mul- seesama värin sees, mis 2006. aastal, nemaks Peeter Rahnel. gi vallas Karksi külas asuvale Lauri maaüksusele katastriüksuse tunnusega kui oli meie esimene päev siin koolis. 12. klass oskab koolielust igal hetkel rõõmu tunda. 60001:004:0098 ja 60001:004:0099) Mõned hetked ei ole nii ilusad, vaid KARKSI Elektrilevi OÜ kasuks Lauri maaük- pigem ikka naljakad. Tuleb ausalt öel- uue õpetaja ees. Sagimist oli küllaga õpilasele tuttavad võiksid olla. Kasvõi VALLAVALITSUSES susele projekteeritud elektripaigaldise da, et rebaseid oli tore piinata. Ei, me ning mõistsime, kui keeruline on õpeta- see, et kui vene keele tunnis õpetaja 9. novembri istungil talumiseks. ei sundinud neid midagi väga halba jaamet. Siiski tekkis mõnel abituriendil vabatahtlikke õpilasi vastama kutsub, ei Võtsid osa: Alli Laande, Arvo Maling, • Nõustuti Mulgi valla munitsipaal- sööma või julma tegema, vaid testisime tunne, et leidis uue kogemuse põhjal taha keegi ennast märgatavaks teha. Ma Taimo Tugi ja vallasekretär Inge Dob- omandis oleva maaüksuse (katastritun- nende füüsilist vormi või siis parandasi- enda tõelise kutsumuse. esitasin meie klassi filmi sellele võistlu- rus. Puudusid: Are Jänes ja Katrin Ki- nusega 28701:002:0082) Uus tänav, me seda. Plank ja kätekõverdused terve Minu kui õppejuhi jaoks oli päeva sele puhtjuhuslikult ning ega me sealt vistik. Karksi-Nuia, Mulgi vald koormamisega päeva jooksul ning juurde veidi hamba- tipphetk, kui neljanda tunni lõpus üks midagi oodata ei osanud, kuid üllatus • Kiideti heaks hajaasustuse program- tähtajatu isikliku kasutusõigusega Elekt- harjaga kooliõue pesemist – õpetasime poiss mulle tagasihoidlikult teatas: „Sa siiski tuli. mi aruanne tööde tegemise kohta Napsi rilevi OÜ kasuks elektrivõrgu võõrale neile, mis on kõige olulisem, et güm- oled hullem kui päris õppejuht.“ Ta oli Kool pole sel õppeaastal veel kolme kinnistul Ärikülas. maale püstitamise tagamiseks. naasiumis ellu jääda. vähemalt aus. kuudki kestnud, kuid tegemisi on juba • Eraldati Polli Hooldekodule reserv- • Kooskõlastati OÜ Polli Mõis tellimu- Koolis võtsime ka ühel päeval või- Üleriigilise filmikonkursi Koolifilm rohkem kui küll. Kõik selleks, et nau- fondist 1130 € Longi tee 3 korstnapit- sel AB Artes Terrae OÜ poolt koosta- mu enda kätte – õpetajad vajasid üht 2017 kategooria „Kooli parim etteantud tida seda viimast ja lahedaimat aastat side renoveerimiseks. tud Polli mõisa pargi hoolduskava. kosutavat ennelõunat spaas. Haarasime teemaga film“ võitja on August Kitz- koos parima seltskonnaga. võimalusest ning mõnel meist tuli lausa bergi nimelise gümnaasiumi 12. klass Berit Tugi kordamööda kolme õpetajat asendada. lühifilmiga „Avatud uste taga“. Film AKG abiturient Lilli külamajal uus nägu Iga laps tahab silma paista ning eriti koosneb lühisketšidest koolis, mis igale

Suvel sai külamaja rahastuse EV100 ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kingitus- Foto: erakogu te ja sündmuste väiketoetuste taotlusvooru kaudu projektile „Värvime külamaja rõõmsaks“. Nüüd on see tänu tublidele Lilli elanikele tehtud. Suur tänu teile: Kodukotuse luukse Madis, Aare, Alari, Diana, Aule, Maido ja Mati! Novembrikuu eakate ennelõunal Kark- Värvimisega alustasime pühapäeval ja kohe esimesel päeval sai üle poole ma- si külamajas esitles Astrid Tomišinets jast uue värvi. Edasi jätkus töö väiksemate jõududega terve nädala. Tulemus on (Mõts) oma mulgikeelset jutukogumik- silmaga näha ja arvan, et meeldib kõigile. Lisaks värvile paigaldati ka uued vih- ku „Kodukotuse luukse“. Need koduko- maveerennid. Suur tänu kõigile, kes tegid ja toetasid ning kaasa elasid. Aitäh selle ha lood on seotud mälestustega Astridi võimaluse eest EV100 ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile! sünnikodust Kütil, kus möödusid tema Merike Soovik lapsepõlveaastad. Lihtsalt ja köitvalt on Lilli külamaja juhataja kirjeldatud metsavahitalu aastaringseid Foto: Merike Soovik tegemisi läbi lapse tunnete ja elamuste nagu Sannankäik, Lihasuitsutus, Sü- güsese tegemise ja Kevädise tegemise, Linnankäik, Külänkäik jt. Metsavahina ja jäägrina töötanud isa, Aleksander Mõts, võttis tihti tütre kaasa ringkäiku- dele metsa, kus õpetas lapsele jälgima taimi, loomi ja linde – jutuke Kalalkäik. Autor meenutab ilmekalt suhteid vana- vanemate – mammi ja papiga lugudes Astrid Tomišinets Karksi ordulinnuses. Keträman ja Pernane ning vendadega Veli ja Väikeveli. Aabitsatarkusi asus kodun papi luge mul raamatust ette, ku Karksi haridusseltsi projekti raames, Astrid Mõts omandama Toomesoo koo- ma tahas kuulda mõnda juttu ...“ (Ko- mida toetasid Mulgi kultuuriprogramm lis ja seda kirjeldavad meenutused Kuu- dukotuse luukse, lk 18 Kuuliminek.) ja Karksi vald. Mõnigi kuulajatest oli liminek ja Indernaat. „... Õpeteje ands Kuulates Astridi lugusid koos jutu- neid jutte juba lugenud ja avaldas oma meil kigil kuuliraamatu kätte ja ütel, et kogumikku illustreeriva slaidiprogram- arvamust. Mai Vokk: „Nii armas! Olen nüüd võide kodu minna, ommen tulge mi jälgimisega, meenusid osalejatele seda raamatukest juba mitu korda läbi Lilli rahvas värvis külamaja ilusaks. jälle. Mia küll mõtli, et sai joba käitus, ka oma lapsepõlveaegsed juhtumised, lugenud. Koduses mulgi keeles kirjuta- midä ma ommen jälle siiä peas tuleme. mida siis jätkuvalt üksteisele pajatati. tud lood tekitavad sooja tunde ja toovad Mõnda tähte iki joba tundse kah a ja Mõtsa Astridi „Kodukotuse luukse“ silmade ette mälestuspildid tuntud ini- e, s-u täädse kah, neist peas jo aitame, ilmus Koopiapesa OÜ teenusena kamm- mestest ja talutöödest.“ Seltsi maja 30 pallu neit sis iki vaja täädä om. Küll köites arvutitrükisena selle aasta suvel Helve Joon 17. detsembril möödub 30 aastat Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse seltsi maja avamisest. Tol ajal oli see meie kandis üks suuremaid sündmusi, mida kajastas Henn Kaldma ajalehes Tee Kommunismile (praegu Sakala) 22.12.1987. Tänan kõiki neid suuremeelseid inimesi ja asutusi, kes aitasid kaasa selle ajaloo- lise maja renoveerimisel. Leili Nael Foto: erakogu

Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse seltsi maja avamine 17. detsembril 1987. Pildil vasakult seltsi esimees Ilmar Sillaots, Nuia sektsiooni juhataja Boris Takk, Nuia alevi RSN TK esimees Oskar Tiit, kaupluse juhataja Erna Takk ja ansambli Lustipill liige Siiri Kurg. detsember 2017  Karksi Sõna

Uus Sakala kalender KULTUURIKALENDER Äsja täienes riiulil paari vaksa laiuseks kasvanud „Sakala ka- põnev on lugu Munga tänava nurgal oleva „torniga maja“ lendrite“ rodu jälle ühe, 29. köitega. Alates 1990. aastast on ajaloost ja temaga seotud inimestest. Mitmete kaasaegse- KARKSI VALLA KULTUURIKESKUS neid Viljandi väsimatu ja mitmekülgse literaadi Heiki Raudla te abil on meenutatud kunstnik Jüri Müüriseppa, õpetaja ja 01.–31.12 Sinises saalis Hülle Haab isikunäitus, II korruse kokku panduna ilmunud järjekindlalt igal aastal ja nagu ta ajakirjanik Eduard Pertmanit, Puiatu kooli direktor Kaljula fuajees näitus „„Maret“ ja „Taluperenaine“ juhistega jõulupühadeks“ ise loodab, jätkub materjali ja indu ning lugejate huvi veel Saaret ja teisigi. P 03.12 16.00 Karksi-Nuia keskväljakul I advendiküünla süütamine, jõuluvanad hulgaks aastateks. Ka kalendrisepp Heiki Raudla enda elukäigule ja loomin- saabuvad linna Järjekordne meie maakonna ajalugu, inimesi ja sündmu- gule on kauaaegne tuttav Ülo Stöör põgusa pilgu heitnud. P 03.12 17.00 I advendikontsert. Laulab ETV tütarlastekoor, dirigent Aarne Saluveer. si kajastav kalender esitab tavapäraselt riiklike tähtpäevade Muide, äsjailmunud kalendri lugudest on peaaegu pooled Pilet 5 € / 3 € ja astronoomiliste nähtuste loendi ning kalendaariumi (koos Raudla oma sulest. On imetlusväärne, kui palju aega ta muu- K 06.12 18.00 Mälumäng tiheda tähtpäevade loeteluga, kus on vaid pool tosinat kuu- de tegemiste kõrval on istunud arhiivides, et käsitletavate tee- K 06.12 19.00 Kino „Keti lõpp“. Pilet 4 € / 3 € päeva, millega pole seotud mõni Eestile või meie maakonnale made peenemaidki üksikasju leida või täpsustada. Üks tema R 08.12 11.00 Jõuluetendus Karksi-Nuia näiteringilt L 09.12 09.00–14.00 Käsitöömeistrite jõululaat oluline isik või sündmus). Edasi järgneb 65 tuntud viljandi- harrastusi on aforismide kogumine ja ka vormimine; seekord L 09.12 10.00 Jõulukuuskede kaunistamise konkurss maalase sünni- ja surmaaegade ning -kohtade meenutamine. on neid kalendrisse pandud ligi 120, neist kümnendik Raud- 09.–17.12 I korruse fuajees näitus „Jõulukuusk 2017“ Marge Liivakivi-Minina on üles tähendanud mahuka loetelu lalt. Mitukümmend Arthur Schopenhaueri mõttetarkust leia- P 10.12 12.00 Jõulupere perepäev. Meisterdamised, mängud, jõuluetendus Karksi Viljandimaa viimatise kahe poolaasta sündmustest – 31 lehe- me ka Karksi kandist pärineva Helmut Mõtsniku ülevaates Nuia näiteringilt, jõuluvana. Paki saamiseks lunastada pilet 3 €. Oluline küljel on mainitud tervelt 375 üritust. sellest filosoofist. on eelnev registreerimine. Värske kalendri „jututoas“ leiame 32 pikemat või lühemat Kalendrit väärindavad rohked fotod (125). Neist enamus, P 10.12 16.00 II advendi kontsert Anne laululastelt pajatust ja intervjuud. Naljalt kusagil varem pole ilmunud tervelt 82 on portreed ja perepildid, n-ö grupifotosid on 15, E 11.12 18.00 Karksi-Nuia muusikakooli jõulukontsert T 12.12 11.00 Eakate jõuluhommik. Kontsert „Jõulude ootel“, laulab Siiri Känd ülevaateid ei raamatukaupmees Jaan Reevitsa, duumasaadik sündmusi ja hooneid näeme 15 pildil ning peale selle on 14 T 12.12 19.00 Vana Baskini teater „On alles perekond“. Pilet 15 € / 13 € Tõnis Jürine, Robert Natuse värvitööstuse, Viljandi juutide, mitmesugust reprot. K 13.12 18.00 August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilaste jõulukontsert matemaatikadotsent Lembit Rootsi ega maalikunstnik Tõnis See kokku 228 leheküljele mahtunud sisukas teabe- ja aja- L 16.12 20.00 Jõulupidu ansambliga Dolores. Dance Wonderland Kabaree, fotobox, Grenzsteini kohta. Ettevõtja Imre Michalskyga tehtud interv- viitelugemine on saadaval mitmes Viljandi raamatukauplu- jõuluvana, suupistelaud jne. Pilet eelmüügist 12 €, samal õhtul 15 € juu lahkab Viljandiski tõusetunud tootmisprobleeme. Lausa ses. Olav Renno P 17.12 14.00 III advendi kontsert Karksi Peetri kirikus. Esinevad ansamblid Ehatäht ja Hõbeniit K 20.12 12.00 Puuetega inimeste ühingu jõulupidu N 21.12 18.00 August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilaste Augustite Gala Mine mõtsa! K 27.12 17.00 Kino: „Pettson ja Findus. Maailma parimad jõulud“. Pilet 3 € Foto: Olga Palu N 28.12 14.00 Puuetega laste jõulupidu Seast ütlemist oleme me üttelugu kuulu ja esigi ütelnu. Ka R 29.12 19.00 Kontsert „Kiiksuga jõulud“. Esinevad Tanja Mihhailova, Nele-Liis kennigi om mõtelnu, mikeperäst nõnda ütelts? Egä sii mõtsa Vaiksoo ja Marta Laan. Piletid eelmüügis Piletilevis ja Piletimaailmas P 31.12 22.00 Tantsuga uude aastasse. Udo Bänd ja DJ Margus. Pilet eelmüügist kuni saatmine ei oolegi pallalt tühi ütlemine, sii om peris õige, 30.12 5 €, kohapeal 8 € mõtsa tulepki minnä. Nüid, ku me oleme jutukambre inimes- 02.–31.01 Sinises saalis Koidu Lauri näitus „Soovide kaev“ ja II korruse fuajees tege Lilli mõtsan – luuduspargin ära käinu, mõistame innate orhideede fotonäitus mõtsan veedet mõnda tundi. Sii olli üits ütlemede miilijääv E 08.01 18.00 Kuuskede põletamine Karksi-Nuia paisjärve ääres päe. Omapääd om kah mõtsan tore kavva, aga meid uuts Lil- lin oma kodutalu õvve pääl Ly Laanemets. Perenaine kõnel KARKSI KÜLAMAJA uvitevelt selle paiga ajaluust. Saime tääda, et sii kotus ollu 04.–08.12 10.00–15.00 Käsitöö näitusmüük L 16.12 12.00 Jõuluootuse päev lastele. Pääse 3 €. Etteregistreerimine kuni 14.12 tel Polli mõisa karjamõisa oma ja mõtsaärrale ehitedi uune 1865. 5598 7770 aastel. R 29.12 20.00 Aastalõpupidu koos pillimees Tiit Hellenurmega. Pääse 6 € Enne ku Ly meid mõtsaradade pääle viis, paks peremiis kuusekohvikun kuuma lõkkekardult võige, vaarikuvarre tii- LILLI KÜLAMAJA vett ja tilgakse rohi, et veri käimä lääs. Lännu üül olli edime- R 01.12 18.00 Külakoosolek ne külm üle käinu, mis tei olemise kõhedas. Lätsimegi kate P 03.12 14.00 Esimese advendi tähistamine kilumeetri matkaraale, kus kasvive 140aastase puu. Mõtsa L 16.12 13.00 Küla jõulupidu. Külas taidlejad Sudistest. Rahvuslikud mängud suurtele ja väikestele viis pikk pärnaalle, mis olli kunagi rajatu prouade jalutuskäi- L 30.12 20.00 Aastalõpupidu. Muusikat teeb ansambel „Svips“. Pääse 7 € gus. Mõtsa müüda käimine meenuts juskui muinasjutun ole- mist. Ly selets, juhats ja õpas meid kogu aig, ega puu jaos oli TUHALAANE KÜLAMAJA tal oma lugu. Mõne puu kaemine ands suuja ja jõudu, ütele 11.–15.12 Jõulumaa puule olli luudus istmiskoha loonu, kus sai selgä ravitse. Ime- P 17.12 17.00 Perede jõulupidu. Esinevad Holstre põhikooli laululapsed line vägi ja jõud om puudel, ku sa esi mõistad nende sõber R 29.12 Aastavahetuse pidu. Vajalik etteregistreerimine olla. Selle mõtsa pikä männa, tamme, kuuse, nulu ja pihlapuu SUDISTE KÜLAMAJA võivä uhkelt taeva puule vaate, neid ei anda raielankes, nemä R 29.12 19.00 Aastavahetuse pidu „Jääme igavesti nooreks“. Riietumisstiil: lapsed & om oitu inimeste jaos. noored läbi ajastute. Muusika: Ergo. Esinevad kohalikud taidlejad. Pääle tervendevet matka kutse pererahvas meid kambres Pilet 7 € pikä laua manu, kus kigepäält ruuvsime mitut ravitiivett ja sis pakuti taimetoidulist lõunat. Väega ää lämmi pudru, ka- MURRI HÄÄRBER raski ja küpsiste maiku ei mõista ära seletegi, neid peap esi P 10.12 14.00 Süütame koos Morna, Muri, külarahvaga II advendi küünla. ruuvme. Ly tutvust viil pallu ravimtaimi ja egaüits sai tääda Kaasa haara isevalmistatud üllatus. Ootame ka külalisi ja muid üllatusi oma sünniaja järgi määntse taime muudu ta kige rohkemp KARKSI-NUIA LASTEAED om. Oleme tänuliku Lyle selle imelise päevä iist! Siikõrd käis E 04.12 09.30 Advendiaja algus meid 20, kik es mahu ruppi. Ku om viil, kes tahave sedä ilust T 12.12 16.00 Kiisude rühma jõulupidu matkapäevä üten teta, sis andke tääda, lepime Lyge kokku ja 17.00 Oravate rühma jõulupidu lääme mõtsa! Olga Palu Matkalised alleel. N 14.12 16.00 Piilude rühma jõulupidu 17.00 Mõmmide rühma jõulupidu R 15.12 16.00 Tibude rühma jõulupidu 17.00 Jänkude rühma jõulupidu Esimesed sõjajärgsed … T 19.12 10.00 Jõulukontsert Kolmapäeviti 15.00 Koduste väikelaste laulu- ja mänguring (Sarja algus veebruaris 2004) – padrunid olid peaaegu otsas, vaid konna poole, mida ka tegin. Direktor Tootmispraktikal Tallinnas tehases Pu- mõne paugu saime teha. Meeldejääv oli Robert Meister läkitas taotluse ülikooli KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU nane Ret olin suurema osa ajast konst- ka Reiu jõe forsseerimine ujudes. Kal- suunamiskomisjonile, kes eesotsas ha- N 28.12 11.00 Meistrite klubi: paberist linnud kuusepuule rueerimisbüroos peainsener Maaringi dalt hoidsid meil silma peal leitnandid ridusministeeriumi esindaja Kelderiga K 03.01 11.00 Mängude päev: mängud arvutis ja erinevad lauamängud käe all lampvoltmeetreid ehitades ja N 04.01 11.00 Meisterdamise klubi: lumememmed lustivad lumes Oruste ja Erastus. Õnneks jõudsime määraski mind alates 1959. a augustist Näitused katsetades. Osa kursusekaaslasi olid kõik elusatena ja tervetena vastaskalda- Nuia keskkooli füüsikaõpetajaks. Isa 01.–30.12 Diplomaatiline kirjanik Jaak Jõerüüt 70 teistes tehase tsehhides, sealhulgas le. Erastus hukkus 80ndate lõpul auto- surm jõulude eel oli meie perele ras- 01.–30.12 12 kuud kõrgklassi vastuvõtja „“ mon- avariis Pärnu lähedal, Orustest sai taas- keks hoobiks, nüüd tuli endal mitmed taažiliinil. Selgeks said raadioskeemide iseseisvunud Eesti kaitseliidu aktivist. pooleli tööd lõpetada. Kodust ärasaat- lugemine ning jootekolvi õige kasuta- Lugenud Moskvas väljaantavat pil- mise korraldas kolhoosi „Täht“ tollane Foto: erakogu mine. Vaatamata heale ventilatsiooni- diajakirja „Ogonjok“, võis toona mär- esimees Luts, kalmistul muldasängita- le oli ruumides tunda erilist „raadio“ gata pingelõdvenemist Nõukogude Lii- mise õpetaja, meie perekonna lõhna, seda ka väljas tehase ümbruses. du ja USA suhetes. Ilmusid lood USA tuttav Alfred Kõiv. Bakeliitlaki lõhna lisas kõrvalasuv tehas teemadel: iseteenindusega kauplused Osa kursusekaaslasi valis poliitai- Eesti Kaabel. täis pakendikaupa, mis pidi järsult lä- nete riigieksami asendusena diplomi- Tootmispraktikale järgnenud sõjaväe- bimüüki kasvatama; põllumajanduses töö, minul oli teema „Elektrotehnika laagris Pärnu Reiul märkasime muutusi suurfarmid ääretute kukuruusi ehk õpetamine keskkooli baasil“. Tutvusin sõjaväe tegevustes. Ära jäeti laagri lõp- maisipõldudega ning täielikult mehha- Tartu keskkoolide vastavate kabinettide pu planeeritud traditsiooniline täisva- niseeritud veisefarmid jne. USA presi- ning õpetajatega: 1. keskkool (õp Lii- rustuses 30 km rännak teedeta maasti- dendiks oli teist ametiaega Dwight D. dia Tanimäe), 2. keskkool (õp Roopi kul. See asendati „kohtumislahinguga“ Eisenhower – teises maailmasõjas USA Hallimäe), 8. keskkool eeskujuliku füü- Kilingi-Nõmme lähedal metsas. Olime Euroopa vägede ülemjuhataja. sikakabineti ja raadiosõlmega (kirjan- pimeduse saabudes oma jaoga ootel, Tartus aga peatus pilk üha kõrgusse dusõpetaja Vello Saage). Diplomitööd käes paukpadrunitega laetud Kalašni- kerkival telemastil. Mõned suutsid puu- juhendas Arvo Anderson, kaitsmisel kovi automaadid. Kuulnud teel moo- kastis ja väikese ekraaniga telerigi osta, soovitati teemat edasi arendada kan- torimüra, andis jaoülem vene kursuselt lisaks veel ekraani ette pandava veega didaaditööks. Esialgu loeti meile veel Rogatšov käskluse „Valmis olla!“, saa- täidetava suurendusklaasi ning värvilise mitmeid kõrvalerialasid nagu kino- ja nud käsu „Tuld!“, avasime lähenevale tselluloidkile – ülalt helesinine, alt ro- fototehnika, tehniline joonestamine, sõidukile „marutule“. Sõiduk maandus heline. ohutustehnika, tervishoid, autoasjandus kraavis, juht aga jooksis metsa. Selgus, Kuna isa tervis järsult halvenes, oli- jt. Avanes võimalus peale õppesõite ju- et tegu oli juhusliku autoga. Leidsime me huvitatud, et saaksin tulevase töö- hipaberid saada. Ees seisis aga kuuaja- juhi metsa all värisemas, vabandasime, koha kodule lähemale. Nii käisingi line sõjaväelaager Tondil ning Jägalas, lükkasime auto teele ja lubasime tal sõi- Abja rajooni haridusosakonnas füüsi- peale mida pidid meist saama keskeri- tu jätkata. Mõni minut hiljem saabus kaõpetaja kohta küsimas. Seal soovitati haridusega noorem-reservohvitserid. Halliste raudteejaamas värvitekliga, paremal koolivend Valter Sõrmus. kolonn, mida varitsesime. Aga oh häda pöörduda Nuia tulevase keskkooli juht- Ahto Jänes 30. aprill 1959. a. Karksi Sõna  detsember 2017

Mattias Siimann – edukas jetisportlane On vahest küll kahju, kuid tunneme ikka, Foto: Siim Pill et küpsemalt elu on suurem ja rikkam. Lõppev aasta oli Karksi valla 14aastasele jetisportlasele Mat- Hing eal ei või öelda, et kunagi enam tias Siimannile tulemusrikas. Ettevalmistused algasid tree- ei tuleks veel miskit, mis senisest kenam, nerite Margus Kesküla ja isa Meelis Siimanni käe all juba sest rõõmud ei lõpe ja ennast ei peida! aprillis-mais peamiselt Tallinnas ja Pärnu jõel. Võistluste periood jäi enamasti suve- ja sügisajale. Mattias võistleb nii juunioride kui täiskasvanute kategoorias. Valklas, Pärnu jõel Õnnitleme sünnipäeva puhul ja Harku järvel toimunud 2017. a Eesti meistrivõistlustel 4. detsember Eldur Sinimets Karksi-Nuia 65 rajasõidu kokkuvõttes saavutas noormees II koha SKI GP3 11. detsember Ainu Peedu Morna 80 Junior klassis ja SKI GP3 ning Runabout GP4 täiskasvanute 14. detsember Laine Veidenberg Karksi-Nuia 86 klassis. Võistluskogemusi täiendas Mattias ka lõunanaabrite 14. detsember Enn Mooses Karksi-Nuia 75 juures Lätis ja Leedus. Leedu MV sarja I etapi tulemused 15. detsember Milvi Järvik Karksi-Nuia 85 Bristonis SKI Pro Stok saavutatud II koht ja Sea-Doo Spark 18. detsember Raisa Kirik Karksi-Nuia 86 Lite I koht olid heaks ettevalmistuseks 5.–9. juulil Austrias 18. detsember Endel Vares Tuhalaane 75 Pöchlaris toimunud jetispordi Euroopa meistrivõistlustele. 19. detsember Johannes Mitt Karksi-Nuia 88 Seal sõitis Mattias SKI Junior Lite III kohale ja SKI Junior 19. detsember Sirje Klein Karksi-Nuia 65 Stok V kohale ning Runabout Spark Rec Lites samuti V ko- Mattias Siimann võistlustel Pärnus 29.07.2017 24. detsember Aita Jürise Leeli 70 hale. Augustikuus Põhjamaade võistlussarjas Nordic Cup Runabout GP4 klassis. 26. detsember Lilia Lukas Mäeküla 87 osavõtt Soomes Imatras näitas jätkuvalt noorsportlase head 26. detsember Jaan Pavel Karksi 70 saavutas ta kuuenda koha ja klassis Junior SKI 13-15 Lites oli vormi: SKI Junior GP3 – VI koht, SKI GP3 (täiskasv) – VII 28. detsember Jaan Aasa Karksi-Nuia 93 ta viieteistkümnes. koht, Runabout GP4 Junior – I koht ja Runabout GP4 (täis- 29. detsember Laine Seppa Karksi-Nuia 85 Jetisport on kulukas spordiala ja nõuab suurt osa perekon- kasv) – II koht. 29. detsember Milvi-Lydia Kallaste Metsaküla 87 na eelarvest. Mattias Siimann tänab talle antud toetuse eest Suureks katsumuseks oli jetisportlasele maailmameistri- 29. detsember Evi Vari Karksi-Nuia 87 Karksi valda ja Nuia PMT-d. Tänusõnad ka August Kitzbergi võistlused Ameerikas, Arizonas. Eestit oli seal esindamas nimelise gümnaasiumi direktsioonile ja õpetajatele, kes on nelja võidusõitja hulgas ka Mattias Siimann. Nädala väldanud võimaldanud õppetööst eemaloleku ning lubanud puudumised võistlusel tegi kaasa kokku 370 sportlast üle kogu maailma. järele õppida! EELK Peetri Mattias osales kahes kategoorias: klassis Runabout Rec Lites Helve Joon koguduse teated

3. detsembril kell 14.00 Esimese adven- Karksi vald läbi aja di jumalateenistus armulauaga. Järgneb Foto: Margus Mõisavald Foto: Jaan Laur kohvilaud. NÄGEMISKONTROLL 17. detsembril kell 14.00 Kolmanda ad- vendi jumalateenistus armulauaga. Esi- ja PRILLIMÜÜK nevad ansamblid Ehatäht ja Hõbeniit. KARKSI-NUIAS! Järgneb kohvilaud. 24. detsembril kell 14.00 Jõuluõhtu ju- Kutsume vallarahvast oma malateenistus. silmi kontrollima ja prille 25. detsembril kell 14.00 Esimese jõu- ostma! lupüha jumalateenistus armulauaga. 31. detsembril kell 14.00 Vana-aasta- Ootame Teid õhtu jumalateenistus armulauaga. 11.12.2017 Palume võtta ühendust õpetajaga (ris- alates kella 11.00 timine, leer, laulatus, matus, piht) tel 521 2518 või e-posti teel allan.praats@ Karksi-Nuia eelk.ee. Kultuurikeskuses aadressil Viljandi mnt 1. Maagiline aastavahetus, Nägemiskontrolliks tuleks 1967. aasta lumine nääripuu keskväljakul. kus korraga muutsid kuju neli numbrit. EAÕK Karksi-Nuia eelnevalt registreerida kirikus Foto: erakogu Foto: Margus Mõisavald telefonil 5698 1972 24. detsembril kell 15.00 Jõululaupäeva Silmakontroll maksab õhtuteenistus. 15 eurot ja on prillitellijale tasuta!

Karksi-Nuia aianduse ja me- sinduse selts soovib kõigile oma liikmetele, ostjatele ja koostöö- partneritele rahulikke jõule ning meeldivat koostööd uuel aastal!

Pakun maniküüri ja pediküüri koos geellakkimisega või ilma. Asun Pärnu mnt 8 S&T Ilutoas. Info tel 5379 2437.

Fremailer OÜ Massaažisalongis Kalda tn 6A pakutavad teenused on: Root- si klassikaline-, lümfi-, kupu-, mee-, tselluliidi-, kombineeritud-, pea- ja turjamassaaž ning on-site toolimassaaž. Karksi-Nuia Pensionäride Salongis kasutusel seljavenituspink ja Ühendus soovib kogu vallarahvale TDP ravilamp. rahulikku jõuluaega ja Info telefonil 5559 4072, Malle. meeleolukat aastavahetust ning ootab eakaid taas jututuppa Karksi-Nuia keskväljakule istutati 2001. aasta mai 2006. aastast ehib Karksi-Nuia keskväljakut iselaadi Üldehitus, katused, fassaadid ja viimist- 23. jaanuaril 2018. alguses kuusepuu, mis üraskite poolt tekitatud jõulupuu: elav kuusk on ümbritsetud 15 meetri kõrguse lustööd. Tel 5352 9476, e-mail: mehi- kahjustuste tõttu tuli maha võtta. Kõrvalolev väike püramiidja metallkarkassiga, mis on kaunistatud [email protected]. kuusk on nüüd juba 10 meetri kõrgune. tuledega. Foto aastast 2008. Pottsepp-korstnapühkija pakub teenust. Oman kutsetunnistust. Info tel 5635 2806. Mälestame jäädavalt Karksi Sõna tänab lugejaid lahkunuid ja avaldame Kutselise korstnapühkija teenus Mulgi- kaastunnet omastele 256 numbrit, 1600ne tiraaž, sadakond valdades iseenesestmõistetav, küll aga tehes oli meil sihiks vaid üks eesmärk maal. Küttekollete ja korstnate puhasta- autorit, 6 toimetajat – selline oli valla- Karksis. – anda välja parimat vallalehte ja see HELGI MIKK mine, aktide väljastamine ja küttekolle- lehe Karksi Sõna elulugu läbi statistika. Aitäh kõigile, kes suure tähelepanuga meil õnnestus! Aitäh! 08.03.1937–28.10.2017 te remont. Henno Sarv, tel 511 2511, Koos Karksi valla kadumisega jääb ka väljaannet lugesid. Ilma teie huvita po- Mare Torim Karksi-Nuia [email protected] seekordne Karksi Sõna ajaloo viima- leks seda lehte olnud. Lisaks kohalikule ALVINE TORIM seks. Tänan kõiki, kes on andnud pa- rahvale telliti Karksi Sõna ka Tallinnas, Müüa kvaliteetset söögikartulit 6 €/kott nuse selle lehe ilmumisse, sisukatesse Tartus, Jõgeval, Viljandis, Abja-Palu- 14.10.1923–07.11.2017 ja kapsast hapenduseks kui ka säilitus- Hirmuküla artiklitesse ja fotojäädvustustesse ning ojal, Ingliste ja külas. Austatud pensionärid! kapsast. Info tel 510 1491. Piiri talu. kes pole pidanud paljuks edastada taga- Kallid kirjasaatjad Lillist Tuhalaane- Olete oodatud jõulukuu MAGDA PAJU sisidet ja ideid, kuidas väljaanne veelgi ni, Pollist Sudisteni, iga sündmus, mida piparkoogihommikule Müüa kuivi tükeldatud küttepinde pikku- 03.07.1927–20.11.2017 sisukam saaks. te kajastasite, iga inimene, kellest kir- 12. detsembril kell 11.00 sega 65 cm. Hind 15 €/rm. Karksi-Nuia Suur tänu Karksi vallavalitsusele, kes jutasite, aitas tekitada õlg-õla tunnet, et Karksi valla kultuurikeskusesse. Tel 505 2205. pidas oluliseks, et tema elanikud olek- oleme üks vald, millel on rikas kultuuri- Andke enda tulekust teada sid värske infoga pidevalt kursis ning elu ja kus elavad töökad naised-mehed. 7. detsembriks telefonil 435 5529 KARKSI VALLA INFOLEHT. Karksi-Nuia Postkontor, 69102. kogukonna tegemistest võiks kirjutada Karksi Sõna toimetus ning kujundaja või 5341 2507. Toimetus: Mare Torim (toimetaja, tel 435 5526, e-post [email protected]), Heiki Arro, Inge Dobrus, Erika igaüks. Tasuta vallaleht, mis jõudis Armar Paidla – suur tunnustus kuulub Krjutškova, Olav Renno ja Katrin Johanson. Karksi-Nuia PÜ Toimetusel on õigus kaastöid toimetada ja lühendada. iga elaniku postkasti, ei ole paljudes ka teile. Kuust kuusse koos seda lehte Küljendus: Armar Paidla / OÜ Rajakaar. Trükk: AS Pajo.