50C Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

50C Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

50C buss sõiduplaan & liini kaart 50C Viljandi - RDTJ - Karksi-Nuia - Abja-Paluoja Vaata Veebilehe Režiimis 50C buss liinil (Viljandi - RDTJ - Karksi-Nuia - Abja-Paluoja) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Abja-Paluoja: 10:15 (2) Viljandi Bussijaam: 11:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 50C buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 50C buss saabub. Suund: Abja-Paluoja 50C buss sõiduplaan 34 peatust Abja-Paluoja marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:15 teisipäev Ei sõida Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 10:15 Raamatukogu neljapäev Ei sõida Tallinna, Viljandi reede 10:15 Vabaduse Plats laupäev Ei sõida 4 Vaksali, Viljandi pühapäev Ei sõida Raudteejaam 42 Vaksali Tänav, Viljandi Reinu Tee 16a Riia mnt, Viljandi 50C buss info Suund: Abja-Paluoja Huntaugu Peatust: 34 30a Riia mnt, Viljandi Reisi kestus: 55 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Raamatukogu, Jakobsoni Kool Vabaduse Plats, Raudteejaam, Reinu Tee, Huntaugu, 52b Riia Maantee, Viljandi Jakobsoni Kool, Orika, Kolmeõue, Urmi, Kondi, Loodi Kauplus, Loodi, Kahu, Sultsi, Ületee, Karjääri, Ahimäe, Orika Muri, Vidva, Õisu Tee, Morna, Kaali, Karksi, Lossimäe, 2 Orika tee, Estonia Karksi-Nuia, Näsare, Leeli, Pöögle, Lopa, Saate, Kuustle, Lastekodu, Abja-Paluoja Kolmeõue Urmi 2 Vahe tee, Estonia Kondi Loodi Kauplus Loodi Kahu Sultsi Imavere — Viljandi — Karksi-Nuia, Estonia Ületee Karjääri Ahimäe Muri Vidva Õisu Tee Morna Kaali Karksi Imavere — Viljandi — Karksi-Nuia, Estonia Lossimäe 6 Viljandi Maantee, Estonia Karksi-Nuia 3 Tartu Maantee, Karksi-Nuia Näsare Leeli Pöögle Lopa Saate Kuustle Lastekodu Abja-Paluoja 7 Posti Tänav, Abja-Paluoja Suund: Viljandi Bussijaam 50C buss sõiduplaan 39 peatust Viljandi Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 11:50 teisipäev 11:50 Abja-Paluoja 7 Posti Tänav, Abja-Paluoja kolmapäev 11:50 Lastekodu neljapäev 11:50 Kuustle reede 11:50 laupäev 11:50 Saate pühapäev Ei sõida Lopa Pöögle Leeli 50C buss info Suund: Viljandi Bussijaam Näsare Peatust: 39 Reisi kestus: 75 min Liini kokkuvõte: Abja-Paluoja, Lastekodu, Kuustle, Karksi-Nuia Saate, Lopa, Pöögle, Leeli, Näsare, Karksi-Nuia, 3 Tartu Maantee, Karksi-Nuia Lossimäe, Seedri, Polli, Seedri, Lossimäe, Karksi, Kaali, Morna, Õisu Tee, Vidva, Muri, Ahimäe, Karjääri, Lossimäe Ületee, Sultsi, Aidu, Paistu, Põrguoru, Hendrikumõisa, 2 Polli Tee, Estonia Loodi Kauplus, Kondi, Urmi, Kolmeõue, Orika, Seedri Jakobsoni Kool, Huntaugu, Reinu Tee, Vabaduse Plats, Raamatukogu, Viljandi Bussijaam Polli Seedri Lossimäe Karksi Kaali Morna Õisu Tee Vidva Muri Ahimäe Karjääri Ületee Sultsi Aidu Paistu Põrguoru Hendrikumõisa Loodi Kauplus Kondi Urmi 1 Urmi Tee, Estonia Kolmeõue Orika Imavere — Viljandi — Karksi-Nuia, Estonia Jakobsoni Kool 99 Riia Maantee, Viljandi Huntaugu 15 Riia Maantee, Viljandi Reinu Tee 1 Riia mnt, Viljandi Vabaduse Plats 2 Vabaduse plats, Viljandi Raamatukogu 12 Tallinna Tänav, Viljandi Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi 50C buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. Kasuta Moovit App abi, et näha linnas Eesti live bussiaegu, rongi sõiduplaani või metroo sõiduplaani ja samm- sammult suunajuhiseid mistahes ühistranspordi jaoks. Vaata live saabumisaegu Moovitist MaaS Lahendused Toetatud riigid Mooviteri kogukond © 2021 Moovit - kõik õigused kaitstud.

Copy Link

Recommended publications

Toimepiirkonnad Viljandi Maakonnas
TOIMEPIIRKONNAD VILJANDI MAAKONNAS Siseministeeriumi dokumendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ järgi JÄRELDUSED Mihkel Servinski Viljandi, 2014 1 ÜLESANNE Koostada Siseministeeriumi juhendi „Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes“ (edaspidi Juhend) alusel ülevaade Viljandi maakonna võimalikest toimepiirkondadest ja tugi-toimepiirkondadest, võimalikest erinevate tasandite tõmbekeskustest ja määrata toimepiirkondade tsoonide geograafiline ulatud. JÄRELDUSED. Eestis on täna ühetasandiline kohaliku omavalitsuse süsteem. Kas Eesti jätkab ühe tasandilise kohaliku omavalitsussüsteemiga või mitte, on poliitiliste valikute küsimus ja sõltub sellest, milliste eesmärkide täitmist kohalikult omavalitsuselt oodatakse. Linnavalitsuste ja vallamajade asukoht ning neis lahendatavad ülesanded on Eesti arengu oluline teema, kuid kohaliku omavalitsuse süsteem on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte peamine strateegiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib öelda, et Raportis lahendatavate ülesannete seisukohalt on suhteliselt ükskõik, kus linnavalitsuse hoone või vallamaja paiknevad: kohaliku omavalitsuse teenus on üks paljudest avalikest teenustest ning sugugi mitte kõige elutähtsam. Eestis eksisteerib täna reaalselt mitmetasandiline tõmbekeskuste süsteem. Ei ole mingit võimalust, et Eesti muutuks ühetasandilise tõmbekeskuste süsteemiga riigiks või ühe tõmbekeskusega riigiks. Juhendi peamine vastuolu tekib sellest, et kui formaalselt käsitletakse Eestit mitmetasandilise tõmbekeskuste süsteemina, siis
[Show full text]
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
[Show full text]
Eesti Vabariik 100 Sünnipäevakingitus Karksi Külale
• Karksi valla infoleht • Nr 8 (253) september 2017 • Eesti Vabariik 100 sünnipäevakingitus Karksi külale Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva eel avati pidulikult Karksi külamaja juurde ra- jatud lipuplats koos lipumastiga. Kesknä- dala keskpäeval kogunesid sündmusest osa saama külaelanikud, Karksi valla esinda- jad, vormiriietuses kaitseliitlased ja nais- kodukaitsjad. Päeva juhatas sisse külava- nem Tarmo Simson. Hõbeniidi ja Ehatähe ansamblite esituses kõlas laul „Eesti lipp“, mille saatel heiskasid trikoloori 10meet- rise lipumasti tippu vallavanem Taimo Tugi ja kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kü- larahvast tervitasid ning lähenevast Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. sünnipäevast kõnelesid vallavanem Taimo Tugi, Karksi malevkonna pealik Ervin Tamberg, nais- kodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaos- konna esinaine Kai Kannistu ja „EV100 igas külas“ Viljandimaa koordinaator Enn Sarv. Piduliku sündmuse lõpetas ühendan- sambel Heldur Jõgioja lauluga „Rukki- lill“, mille järel kutsus külamaja juhataja Tea Saaremägi osalejaid saali ning kostitas neid kergete suupistetega. EV100 kingituse projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kuhu MTÜ Karksi kultuuriselts esitas taotlu- se koostöös kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna, naiskodukaitse Sa- „Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga,“ ütlevad „Eesti lipu“ kala ringkonna Karksi jaoskonna, Karksi laulusõnad. Karksi külamaja juures avatigi lipumast, et trikoloor saaks valla ja külamajaga. püsivalt kaunistada Eestimaad. Helve Joon Eesti Vabariik 100 Tuhalaanes Peagi saab Eesti Vabariik 100aastaseks. Selleks puhuks on Lisaks MTÜ toimetamistele kirjutas Tuhalaane külamaja Tuhalaane külal plaanis teha kaks kingitust. MTÜ Tuhalaane juunikuus taotluse KÜSKi ja EV100 kingituste ja sündmuste ehitas vana rahvamaja varemete all olevast vanast pritsikuu- väiketoetuste taotlusvooru külamaja peosaali põranda remon- Tule, naudi ja tee väike heategu! rist välja toa, mis saab Ants Piibu nime. Ants Piip oli esimene diks.
[Show full text]
Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
[Show full text]
Velo Mulgimaa
TŪRISMA INFORMĀCIJA•TURISMIINFO•TOURIST INFORMATION i VELOMARŠRUTS ● JALGRATTAMARSRUUT ● CYCLING ROUTE Abja-Paluoja Maaturismi Infopunkt Rūjienas tūrisma informācijas centrs Pärnu maantee 10, Upes iela 7, Rūjiena, 1:200 000 Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Rūjienas novads LV-4240 Tel: +372 4349495, +372 5265464 Tel: +371 64263278, +371 29464888 E-post: [email protected], www.abja.ee E-pasts: [email protected], www.rujiena.lv Karksi-Nuia Turismiinfokeskus RMK Lilli loodusmaja teabepunkt Viljandi maantee 1, Lilli loodusmaja, Lilli küla Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa Karksi vald, 69002 Viljandimaa Velo Mulgimaa Tel: +372 4355527 Tel: +372 5132994 E-post: [email protected], E-post: [email protected] www.karksi.ee, www.mulgi.karksi.ee www.rmk.ee, www.looduskeskus.ee MARŠRUTA APRAKSTS ● APSKATES OBJEKTI ● KARTES MARSRUUDI KIRJELDUS ● VAATAMISVӒӒRSUSED ● KAARDID DESCRIPTION OF THE ROUTE ● TOURISM SITES ● MAPS SUOMI FINLAND i @ NORGE РОССИЯ SVERIGE EESTI Rūjiena 1:12 000 LATVIJA LIETUVA DANMARK Mõisaküla 1:10 000 БЕЛАРУСЬ NEDERLAND Abja-Paluoja 1:15 000 POLSKA DEUTSCHLAND Karksi-Nuia 1:10 000 TALLINN 2014 Velo Mulgimaa EST EESTI Projekta vadītājs • Projektijuht • Project Manager: Māris Pelcis Teksts • Tekst • Text: Anu Laarmann, Guna Ķibere, Māris Pelcis, Ilga Suurmets ABJA-PALUOJA Foto • Foto • Photo: Māris Pelcis, Aigars Lapiņš, Rūjienas TIC fotoarhīvs MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut MÕISAKÜLA KARKSI-NUIA Noformējums • Kujundus • Layout & Design: Māris Pelcis Pärnu maantee 30a, Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Kartes sagatavotas sadarbībā ar Rūjienas TIC Tel: +372 5135313; E-post: [email protected], RŪJIENA www.mulgikultuur.ee, www.mulgimaa.eu Paldies par sadarbību visiem, kas palīdzēja izdevuma tapšanas laikā, īpaši RĪGA vietējiem tūrisma informācijas centriem, pašvaldībām un gidiem. LATVIJA □ LV Tänan koostöö eest kõiki, kes aitasid väljaande koostamisel.
[Show full text]
Karksi Valla Arengukava 2015 – 2020
KARKSI VALLA ARENGUKAVA 2015 – 2020 Karksi-Nuia 2014 1 SISUKORD EESSÕNA ……………………………………………………………………………………3 1.ARENGU KAVANDAMINE 1.1. ARENGU KAVANDAMISE PERIOOD ………………………………………….....3 1.2. OLUKORRA HINNANG NING ARENGUKAVA ALUS …………………………..3 2. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 2.1. VALLA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS ………………………………………...…5 2.2. HALDUSJAOTUS ………………………………………………………………….. 5 2.3. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 01. JAANUARI 2014 SEISUGA ……………….5 2.4. RAHVASTIK ………………………………………………………………………... 6 2.5. KARKSI VALLA EELARVE ………………………………………………………...7 3. VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE AASTATEL 2009–2018, SUUNDUMUSED ....….9 4. ARENGUEELDUST KOONDHINNANG ………………………………………………11 5.1 KARKSI VALLA MISSIOON …………………………………………………………. 13 5.2. KARKSI VALLA VISIOON AASTAKS 2020 ………………………………………....13 5.3. KARKSI VALLA EESMÄRK ………………………………………………………… 13 5.4. ARENGUKAVA ALAEESMÄRGID …………………………………………………..13 6.1. ALUSHARIDUS ………………………………………………………………….……14 6.2. ÜLDHARIDUS ………………………………………………………………………. 17 6.3. HUVIHARIDUS ……………………………………………………………………… 22 6.4. NOORSOOTÖÖ ……………………………………………………………………… 25 6.5. KULTUUR ……………………………………………………………………………. 27 6. 6. MUUSEUMID ……………………………………………………………………….. 33 6.7. RAAMATUKOGUD, AVALIKUD INTERNETIPUNKTID ………………………… 35 6.8. SPORT, AKTIIVNE PUHKUS ……………………………………………………….. 38 6.9. KODANIKUALGATUS, KOLMAS SEKTOR ………………………………………. 40 6.10. TERVISHOID JA TERVISEKASVATUS …………………………………………… 41 6.11. SOTSIAALHOOLEKANNE ………………………………………………………… 42 6.12. ETTEVÕTLUS ………………………………………………………………………. 44 6.13. TURISM, PUHKEMAJANDUS …………………………………………………….. 48 6.14. VALLA JUHTIMINE
[Show full text]
Vastvalminud Karksi-Nuia Keskväljakul Toimus
• Karksi valla infoleht • Nr 8 (231) september 2015 • Vastvalminud Karksi-Nuia keskväljakul VIII Meefestivali kava Reede, 4. september toimus ohutus- ja turvalisuspäev 19.00 VIII Meefestivali välja kuulutamine Fotod: Kai Kannistu Karksi Ordulinnuses. Sõnavõtud külalistelt. 19.30 Kontsertprogramm viltuse torniga Karksi Peetri kirikus. Esineb Mõisaküla kammerkoor „Kungla“ Kadi Kase juhendamisel. Peale seda lustlik vaatemäng „Tänu ja valgus“ koos August Kitzbergi lugudega (stsenarist Viiu Lepik), kus astuvad üles Tõrva Tantsustuudio „Lys“ naisrühm Ulvi Riitsalu juhendamisel, Kaarli naisrühm „Särts“ Kai Kannistu juhendamisel ning kohalikud etlejad. Järgneb külade ja vallarahva omavalmistatud tuleskulptuuride vaate- mäng. Šamaanitrummil Anti Kreem, muusika Eve Rahno-Kotsar, tulepokud Heino Univer. Lõpetuseks saadame taevalaotusesse heade soovidega õnnelaternad. Laupäev, 5. september 10.00 Päeva avamine Karksi-Nuias. Tervituskõned külalistelt. Kogu seda magusat melu veab truult kodukandimees Anti Kreem ja saladusi võimendab Heiti Maiste. Loengud Karksi Valla Kultuurikeskuse sinises saalis: 10.30–11.30 Sõnavõtud külalistelt 11.40–12.25 Eesti mesindusprogrammist – Aivar Raudmets 12.30–13.00 Eesti Mesinike Liidu tegemised, sidemed – Aleksander Kilk 13.00–13.15 Vaheaeg 13.15–13.45 Meesaagi kujunemisest 2015. aasta suvel Lõuna-Eestis – Lindi lõikamise au said endale: Taimo Tugi (vasakult), Aadi Elbrecht, Erich Palm ja Ahto Alas. Antu Rohtla 13.45–14.00 Mesilaste haigused – Aadu Oherd Taasiseseisvumispäeva, 20. augusti teostanud firma Maveter OÜ objektijuht Risti vabatahtlike juhendamisel man- 14.00–14.30 Sõnavõtud – Eesti Mesinike Liit hommikul tegi vallahoolduse usin pere Aadi Elbrecht. Lint lõigatud, tänusõnad nekeenil kunstliku hingamise tegemist. Tasulistele sündmustele kava ettenäitamisel sissepääs tasuta. Karksi-Nuia keskväljakul viimaseid ehitajatele öeldud ning vallavanem kuu- Kõigile pakuti maitsvat ja toitvat sõdu- Vallamaja parklas meetarvikute müük ja vaha vahetus kunstkärje vastu.
[Show full text]
Mulgi Valla Üldplaneering, Lähteseisukohad Mulgi Vald Versioon: Jaanuar 2020
Mulgi valla üldplaneering, lähteseisukohad Mulgi vald Versioon: jaanuar 2020 Töö nr: 1978ÜP3 Mulgi vald - Tartu 2020 1978ÜP3 Mulgi valla üldplaneering, lähteseisukohad Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Ehituse ja planeerimise valdkonnajuht: Arvi Meidla Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt: Heiki Kalberg Koostaja, ruumilise keskkonna planeerija: Jürgen Vahtra KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert, Alar Noorvee AB Artes Terrae OÜ Mulgi valla üldplaneering, lähteseisukohad 1978ÜP3 Sisukord 1. Üldplaneeringu lähteseisukohad ..................................................................................................... 6 1.1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, tänava kaitsevööndi laiendamine ........................ 7 1.2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine .......................................................................................................................................... 8 1.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ..... 8 1.4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine ................................................................. 9 1.5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise
[Show full text]
Romantic Coastline Soomaa
Soontagana Stronghold, which is located on a harbour is especially busy: locals fi x up their boats Romantic Coastline swamp island and was built in the 7th–8th century, and traps and the smell of tar takes over the area. 11 SUURE-KÕPU MANOR 18 LÕHAVERE LEMBITU HILLFORT was the centre of the ancient Soontagana parish, Fishermen actually use these historic boats to fi sh. 10 Suure-Kõpu manor operates as a school but is also also referred to as Terra Maritime. There is an ob- There are also a lot of sidecar motorcycles in the open to visitors. The manor house is characterised servation tower next to the stronghold hill, which port, waiting for the men at sea. by a dining room with Pompeiian frescos and a ball offers a beautiful view of the cultural heritage land- Lemsi küla, Kihnu vald, Pärnumaa room, which is adorned with faux-marble walls. The scape and the swamp around the island. 1 manor offers visitors a traditional Estonian experi- 1 URBANUSE CHURCH IN VARBLA 8 POOTSI-KÕPU CHURCH 26 KIHNU CHURCH AND CEMETERY ence involving local food. Kurese küla, Lääneranna vald, Pärnumaa 15 The Varbla Lutheran Church, built in 1861, is a sim- The most impressive church building in the ortho- 17 Kõpu alevik, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa 18 KURESE ANCIENT VILLAGE ple neo-Gothic building with one nave. The rich in- dox coastal region was completed in 1873. There is a 18 +372 5341 2173 / [email protected] terior, characteristic to Coastal Swedes, is rich and memorial plaque to Platon, the fi rst bishop of the Es- 13 12 LAHMUSE MANOR looks like an upside-down boat.
[Show full text]
Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)
Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017.
[Show full text]
Karksi Valla Arengukava 2015–2020
Lisa Karksi Vallavolikogu 20. novembri 2014. a määrusele nr 25 KARKSI VALLA ARENGUKAVA 2015–2020 Karksi-Nuia 2014 1 SISUKORD EESSÕNA 3 1. ARENGU KAVANDAMINE 3 1.1. ARENGU KAVANDAMISE PERIOOD 3 1.2. OLUKORRA HINNANG NING ARENGUKAVA ALUS 4 2. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 4 2.1. VALLA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS 4 2.2. HALDUSJAOTUS 4 2.3. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 01. JAANUARI 2014 SEISUGA 5 2.4. RAHVASTIK 6 2.5. KARKSI VALLA EELARVE 8 3. VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE AASTATEL 2009–2018, 9 SUUNDUMUSED 4. ARENGUEELDUSTE KOONDHINNANG 12 5.1. KARKSI VALLA MISSIOON 13 5.2. KARKSI VALLA VISIOON AASTAKS 2020 13 5.3. KARKSI VALLA ARENGUKAVALISED EESMÄRGID 13 6. TEGEVUSKAVA 14 6.1. ALUSHARIDUS 14 6.2. ÜLDHARIDUS 17 6.3. HUVIHARIDUS 21 6.4. NOORSOOTÖÖ 24 6.5. KULTUUR 27 6.6. MUUSEUMID 32 6.7. RAAMATUKOGUD, AVALIKUD INTERNETIPUNKTID 34 6.8. SPORT, AKTIIVNE PUHKUS 36 6.9. KODANIKUALGATUS, KOLMAS SEKTOR 38 6.10. TERVISHOID JA TERVISEKASVATUS 40 6.11. SOTSIAALHOOLEKANNE 41 6.12. ETTEVÕTLUS 43 6.13. TURISM, PUHKEMAJANDUS 46 6.14. VALLA JUHTIMINE 48 6.15. VALLA MAINEKUJUNDUS 51 6.16. ELAMUMAJANDUS 52 6.17. KESKKONNAKAITSE, JÄÄTMEKÄITLUS 53 6.18. HEAKORD, HALJASTUS, PUHKEALAD, VEEKOGUDE KALDAD 55 6.19. TEED, TÄNAVAD, KERGLIIKLUSTEED 57 6.20. TÄNAVAVALGUSTUS 59 6.21. ÜHISTRANSPORDI KORRALDUS 60 6.22. TURVALISUS JA KODANIKUKAITSE 60 6.23. ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON 61 2 EESSÕNA Arengukava eesmärgiks on valla kui terviku ühtlase ja stabiilse arengu tagamine, arenduslike meetmete järjepidev rakendamine ja ühiskondliku kokkuleppe alusel määratletud arengusuundade järgimine planeerimisperioodi vältel. Arengukava koostatakse juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37-st, võttes aluseks valla kui tervikliku territoriaalse omavalitsusliku haldusüksuse huvid, arvestades valla elanikkonna seisukohti, samuti kooskõlas maakondlike ja üldriiklike planeeringute ja arengukavadega.
[Show full text]
50B Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
50B buss sõiduplaan & liini kaart 50B Viljandi - Polli - Karksi-Nuia - Abja-Paluoja Vaata Veebilehe Režiimis 50B buss liinil (Viljandi - Polli - Karksi-Nuia - Abja-Paluoja) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Abja-Paluoja: 6:55 (2) Viljandi Bussijaam: 8:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 50B buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 50B buss saabub. Suund: Abja-Paluoja 50B buss sõiduplaan 34 peatust Abja-Paluoja marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:55 teisipäev 6:55 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:55 Raamatukogu neljapäev 6:55 Tallinna, Viljandi reede 6:55 Vabaduse Plats laupäev Ei sõida 4 Vaksali, Viljandi pühapäev Ei sõida Reinu Tee 16a Riia mnt, Viljandi Huntaugu 30a Riia mnt, Viljandi 50B buss info Suund: Abja-Paluoja Jakobsoni Kool Peatust: 34 52b Riia Maantee, Viljandi Reisi kestus: 58 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Raamatukogu, Orika Vabaduse Plats, Reinu Tee, Huntaugu, Jakobsoni 2 Orika tee, Estonia Kool, Orika, Kolmeõue, Urmi, Kondi, Loodi Kauplus, Loodi, Kahu, Sultsi, Ületee, Karjääri, Ahimäe, Muri, Kolmeõue Vidva, Õisu Tee, Morna, Kaali, Karksi Kauplus, Pargi, Lossimäe, Karksi-Nuia, Näsare, Leeli, Pöögle, Lopa, Urmi Saate, Kuustle, Lastekodu, Abja-Paluoja 2 Vahe tee, Estonia Kondi Loodi Kauplus Loodi Kahu Sultsi Imavere — Viljandi — Karksi-Nuia, Estonia Ületee Karjääri Ahimäe Muri Vidva Õisu Tee Morna Kaali Karksi Kauplus 2 Pargi Tänav, Estonia Pargi 24194, Estonia Lossimäe 6 Viljandi Maantee, Estonia Karksi-Nuia 3 Tartu Maantee, Karksi-Nuia Näsare
[Show full text]