Kitzbergi Radadel Raudsepa Mägi Kaua Aega Ei Pannud See Kirjamees Oma Lugudele Ja Artiklitele Oma Nime, Vaid Ikka Pipramäe Tõnu
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Kaidi kool Jaan Jung Kitzbergi radadel Raudsepa mägi Kaua aega ei pannud see kirjamees oma lugudele ja artiklitele oma nime, vaid ikka Pipramäe Tõnu. Kes ta oli? Pseudonüüme oli tal veel mitmeid: Jaan Vaglaraud, sotsialdemokrat ja asutava kogu liige, parempoolne Wabbrigant, Penuja õigeusu kirik Wabrigomärk(Kaitsaamert,mulompäälelööjakah),endineBaltiBarun Maydem,nüüdnekaskodanikMaydem,HalmkeJosselowitsch,Itsig Sockenschweiss, Hiiu-taat Hallpää, Tiibuse Jaak (Tiibuse Jaak Tiibus, üks märtür kiriku ja usu eest, kui teda nüüd peaks kohtu kätte antama), Tiibuse mäles- Mari, Riia-Priidu, Põllu-vana, Marie T, Mäliküla Jaan Jassik, Kalja-Pärt, Harju-Hans, Viraku-Märt, Worbuse-Jaak, Üks vana tuuletallaja… tusmärk 1989. aasta 23. augusti Balti keti August Kitzberg 1927 Seemeesoli… August Kitzberg Eestidraamakirjanduseüksrajajaid Pärast eesti kutselise teatri sündi kesken- August Kitzberg (kuni 1863 August dus Kitzberg näitekirjandusele. Kitz- Kits) sündis 29.12.1855 Puldre alatare bergi loomingu kaalukam osa ongi tema kandiperes Laatre vallas Halliste kihel- draamad, mida on Eesti teatrites män- Penuja tamm konnas. Õppis kooliõpetajast venna gitud läbi 20. sajandi. Neist esimene on Jaani juures Karksi vallas Niitsaadul, Vanemuise kui kutselise teatri avaeten- kelle käest saadud algharidust täiendas duseks valitud „Tuulte pöörises” (1906), Kerase talu hiljem iseõppijana. Alates 1871. aastast milles käsitletakse 1905. aasta sünd- töötas August Kitzberg mitmel pool musi. Klassikalised Kitzbergi draamad vallakirjutajana. 1894 pidi ta venes- on mütoloogiline „Libahunt” (esieten- tusreformide tõttu sellest ametist loo- dus 1911, raamat 1912; film 1968) ja Niitsaadu koolimaja buma. Kuni 1901 elas Kitzberg Läti- „Kauka Jumal” (esietendus 1912, raamat A. Kitzbergi elukoht Pöögles maal, töötades vabrikutes kontoristina. 1915). Foto: 2. juuli 1960 Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Kitzbergi lustlikest komöödiatest on Tartus „Postimehe“ juures ärijuhina, tuntuimad „Rätsep Õhk” (1903), „Kos- 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi jasõit” (1915) ja „Neetud talu” (1923). Toosi suurtalu pangaametnik, aktiivne Eesti Kirjan- Kitzbergi tragöödia „Enne kukke ja duse Seltsi tegelane. koitu” (1918) lavastus Vanemuise teatris pealkirja all „Laseb käele suud anda” sai Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest 1960te eesti teatriuuenduse alguseks, ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor- lavastajaks oli Jaan Tooming. Kitzbergi Eesti liikumist. Ta oli Eesti Kirjanik- memuaarid on ilmunud pealkirjaga kude Liidu asutajaliige. Suri Tartus „Ühe vana „tuuletallaja” noorpõlve 10.10.1927 ja on maetud Tartu Raadi Pelli kultus mälestused” I ja II. kalmistule. 1983. aastast on Karksi vallas Pöögle Kitzberg alustas oma kirjanduslikku endises vallamajas Maiel avatud kirja- tööd külajuttude avaldamisega aja- niku elu ja loomingut tutvustav tuba- Kõnnu talu lehtedes. Tema esimene raamat, ro- Tauga salu muuseum. Halliste-Karksi ürgoru ser- mantiline ajalooline jutustus "Maimu" val on 1990 avatud Jaak Soansi poolt ilmus 1892. Teistest proosateostest on loodud August Kitzbergi mälestusmärk. ajaproovile paremini vastu pidanud August Kitzbergi mälestussammas Annemägi kaksikjutustus "Veli Henn" (1901) ja 1. septembrist 2008. aastast kannab Karksi maastikukaitsealale "Hennu veli" (1904). Oma jutustused Karksi–Nuia gümnaasium August Kitz- A. Kitzberg Pöögle koolimaja rõdul 1901.a. kogus Kitzberg raamatuteks alles hil- bergi nime. jem, kui ilmusid tema "Külajutud" I -V Kitzberg abikaasaga, poeg Hans, (1915-1921). vend Jaan abikaasaga ,, ,, A. Kitzbergi - J. Simmi laulumäng Kosjasõit A. Kitzbergi - ,, Kauka jumal ,, Lopa ehk Mogri Märdi talu Vanemuises 1915 ,,Estonias 1927 Karl August Hermann Hindrey (Karl näidendi ja vesteid ning teatri, kunsti ja Halliste kalmistu August Hermann Hindrey, pseudonüü- kirjanduskriitikat. Loomingu väärtusli- mid Hoia Ronk, KAH, E. R. Burroughs) kum osa on novellid „Välkvalgus”, „Ar- sündis 15.08. 1875 Halliste kihelkonnas mastuskivi”,„Sigtuna häving”,„Sädemed” Abja mõisas õllepruuli pojana. Hindrey ja „Hukatus Mäharil” ning romaanid oli Eesti kirjanik, karikaturist, ajakir- „Urmas ja Merike”, „Loojak”, „Nõid”, janik ja teatrikriitik. Õppis 1894–1904 „Lembitu”, „Sündmusteta suvi”, „Ja ilma Märt Pukitsa Peterburi, Müncheni ja Pariisi kunsti- ja inimesi” ja „Taniel Timmitähelend”. koolides. Töötas 1904–1923 „Postime- Hindrey on ühe Eesti esimese mängufil- he” ja „Päevalehe” toimetuses. Asutas mi – „Karujaht Pärnumaal” (1914), stse- Karl August 1905 Postimehe karikatuuride kaas- naariumi autor. Tuntuks sai Hindrey Hindrey ande Sädemed, kus avaldas umbes 3000 karikaturisti, följetonisti ning vaheda August Kitzberg karikatuuri. Toimetas 1925–1927 pilke- sulega kirjandus- ja teatrikriitikuna pseu- lehte Kratt (Päevalehe kaasanne), aastast donüümi Hoia Ronk nime all. 1928 oli vabakutseline kirjanik. Hindrey Karl August Hermann Hindrey Kuksi suri 09.01.1947. Omas ajas olid väga populaarsed ka Hindrey koomiksilaadsed lasteraamatud, Hindrey algatas Eesti lasteraamatute „„ illustreerimise. On kirjutanud viie- nagu Pambu-Peedu”, Jaunart Jauram”, köitelise sarja mälestusi, reisiraamatuid, „Lõhkiläinud Kolumats”. Kirjukõrtsi Puldre talus Jaan Jung oli eesti koolmeister, helilooja 1879). Jungi põhiteos on kolmeosaline ja harrastusajaloolane. Oli aktiivne eesti „Muinasaja teadus eestlaste maalt”. 1874 Abja musumägi rahvuslikes seltsides, tegi kaastööd Eesti hakkas registreerima, kirjeldama ja kae- Abja-Paluoja Postimehele, Perno Postimehele, Saka- vama põhiliselt Viljandimaa kivikalmeid. lale. Olles pärit Pilistverest (18.11.1835 – Kaevas Lõhavere linnamäel, mille esime- 26.06.1900), töötas 1867-1899 Halliste sena seostas Henriku kroonikas nimeta- Abja mõis koguduse organistina ja 1857–1896 tud Lembitu linnusega (1881), hiljem Abja vallas Kaidi koolis õpetajana. avastas Sinialliku (1882) ja Naanu lin- namäe. 1896 korraldas Jung kirjasaatjate Jung tõlkis esimesena eesti keelde Hen- abil üle-eestilise muististe registree- riku Liivimaa kroonika, see ilmus rimise. 1881–1883. Kirjutas ajalooraamatuid- ja õpikuid. Rakendas aastast 1872 uut kirjaviisi. Koostas kodu-uurimusliku Jaan Jung teose „Kodu-maalt” I–IX (Tartu, 1874– Kitzbergi radadel Maie talu nimetab A. Kitzberg oma Halliste Püha Anna kirik ja kalmistu – koduks. Kitzbergid kolisid Maiele Pe- Halliste kalmistu on Kitzbergi vanemate nuja Niitsaadult 1871. „Karksi, mu kallis viimane puhkepaik. kodu, kuis olid sa armas juba lapsena!...” Halliste Püha Anna kirikut on esma- EndisesPöögle valla- ja koolimajas , kordselt mainitud 1504. Kirik on sajan- A. Kitzbergi tuba-muuseum, Maie talus Leeli külas Karksi vallas, dite jooksul neli korda hävinud, kuid iga foto: Margus Mõisavald kirjanik August Kitzbergi ja tema venna kord on see uuesti üles ehitatud. Kirikut Jaan Kitzbergi kunagises töö- ja elu- tabanud õnnetuste kohta on mitmeid paigas, avatitubamuuseum 27. 12.1983. legende. 1959. aastast varemetes olnud Muuseum sai alguse Maie algkooli neoromaani kirik ehitati 1989 uuesti üles. õpetaja Leili Kiriku poolt 1952. aastal Halliste kirikus asuvad Jüri Arraku alta- kooli koduloonurga asutamisest. 1959. rimaal “Kristus” (1990) ja maal “Püha aastast alates on kirjaniku kohta käivat Anna Neitsi Maarjaga” (1991). Kiriku materjali kogunud Asta Jaaksoo. Tuba- kantslipoolses külgnišis asub skulptuur muuseumis on eksponeeritud Kitsede “Hallisteema”,autoronAimeKuulbusch suguvõsa lugu, August Kitzbergi loo- (1991). Halliste-ema on pühendatud kõi- mingjavallakirjutajatöötuba. gile kannatanutele, hukkunutele ja lahku- Pöögle mõis on tuntud A Kitzbergi nutele läbi Eesti ajaloo. Kiriku kõrval romantilise ja ajaloolise jutustuse asub monument Vabadussõjas hukku- „Maimu“ järgi (ilmus 1892). Pöögle nutele. A. Kitzbergi sünnikoht. (saksa Gut Böcklershof) Pöögle mõisast Foto aastast 1972, erakogu pärinevad esimesed teated aastast 1561. Karl August Hermann Hindrey Halliste kalmistu rajati 1776, mil Vene tehnikat (1922–30), kodundust (1930– tsaaririigi seadused keelasid katku levi- 44) ja linnukasvatust (1944–55). 1957–92 ku kartuses kirikutesse ja kirikuaeda- asus mõisas lastekodu, seejärel 2003. desse matmise. Kalmistu vanemas osas aastani Abja piirivalvekordon. asuvad kihelkonna mõisnike kalmud ja Abjamõisagaonseotudkamitmedmeie Stackelbergide kabel. Kalmistule on kultuuritegelased. Endises mõisatööliste maetud mitmeid ajaloolisi ja kultuuri- elamus oli kunstnikMärt Pukitsa lap- tegelasi, sh kirjanik August Kitzbergi sepõlvekodu. Tema isa töötas mõisas vanemad ning kirjaniku näidendi „Kau- sepana. Tänaseks hävinud valitsejamajas ka jumal” mitmete tegelaste prototüü- elas lapsepõlves kirjanik Karl August bid. Halliste kalmistu hauakivid on ainu- Hindrey. Mulgimaa kuulus kirjanik laadsed, sest Mulgi peremeeste haua- August Kitzberg töötas mõisahäärberis kividele on erinevalt muudest Eesti ala- Halliste-Karksi kihelkonnakohtu notari- Muistne kirikutee Halliste kirikusse dest alati kirjutatud ka talukoha nimi. na 1878-1880. Tema oli kindlasti see üle Indu silla Kuksi. Praegune kruusaauk on teada- mees, kes tundis kõige paremini mulgi olevalt kunagine hiiekoht. Vana hiie- hingeelu, oskas seda kirjeldada oma jut- tamme mälestuseks on istutatud uus tudes ja näidendites. August Kitzbergi noor tamm. Kohta teatakse ka Kadaka- loodud on värvikas mulgi taluperemees mäena ja Leerimäena. Mogri Märt näitemängus “Kauka jumal”. Kirjukõrtsi kohtolivanaohvripaik Puldre talus on sündinud 29.12.1855 teede ristumiskohas. Kirjukõrts oli nime August Kitzberg. Mälestuskivi August Jaan Jung saanud kivimustri järgi seinakrohvil. Kitzbergi sünnipaika organiseeris Jaan Vomm 1974.