DOCSLIB.ORG

Lisa 1 Mulgi Valla Tegevuskava 2019 - 2025

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lisa 1 Mulgi Valla Tegevuskava 2019 - 2025 Lisa 1 Mulgi valla tegevuskava 2019 - 2025 Tegevused Vastutaja/teostaja Finantsallikas Tähtaeg Tulemus 1. HARIDUS 1.1 Valla haridusasutustes järgitakse kaasava hariduse põhimõtteid. Koolides täidetakse puuduvad tugispetsialistide kohad. Koolide direktorid KOV 2025 Haridusasutustes töötavad kvalifitseeritud tugispetsialistid. 2.1. Haridusasutuste infrastruktuur on kaasajastatud ja õppetöö vajadustele vastav. Kaasajastatakse valla lasteaedade mänguväljakute Lasteaia direktorid KOV 2025 Mulgi valla lasteaedade infrastruktuuri. infrastruktuur on kaasajastatud Soojustatakse Abja lasteaia hoone. Lasteaia direktor KOV 2025 Abja lasteaia hoone on soojustatud. Halliste koolihoonele teostatakse kapitaalremont. Halliste kooli direktor KOV 2025 Halliste koolihoonele on teostatud kapitaalremont. Abja Gümnaasiumi õpilaskodu lõpuni ehitamine. Abja Gümnaasiumi KOV 2025 Abja Gümnaasiumi direktor õpilaskodu korrus on välja ehitatud. Abja Gümnaasiumi vana osa renoveerimine. Abja Gümnaasiumi KOV 2025 Abja Gümnaasiumi vana direktor osa on renoveeritud. Renoveeritakse August Kitzbergi nimelise August Kitzbergi KOV 2025 August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi spordikorpus ja A korpus. nimelise Gümnaasiumi A korpus Gümnaaasiumi on renoveeritud. direktor Koolide juurde rajatakse liikumisväljakud. Koolide direktorid KOV 2025 Koolide liiklusväljakud on rajatud. Abja Muusikakooli löökpilli klassi renoveerimine. Abja Muusikakooli KOV 2025 Abja Muusikakooli direktor löökpilli klass on renoveeritud. Abja Muusikakooli klassidele heliisolatsiooni Abja Muusikakooli KOV 2025 Abja Muusikakooli paigaldamine. direktor klassidele heliisolatsiooni on paigaldatud. Abja Muusikakooli ventilatsiooni paigaldamine. Abja Muusikakooli KOV 2025 Abja Muusikakooli direktor ventilatsioon on paigaldatud. Karksi-Nuia Muusikakooli väikesesse majja küttekeha Karksi-Nuia KOV 2025 Karksi-Nuia paigaldamine ja akende vahetus. Muusikakooli direktor Muusikakooli väikesesse majja on küttekehad paigaldatud ja aknad vahetatud. 2.3. Haridusasutustes töötab motiveeritud personal. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 Huvihariduse pedagoogide töötasud on Huvihariduse pedagoogide töötasud vaadatakse üle ja üle vaadatud ja korrigeeritakse. korrigeeritud. Juhtide palgatingimused Vaadatakse üle ja korrigeeritakse juhtide on korrigeeritud ja üle palgatingimusi. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 vaadatud. Koolidesse on loodud Koolidesse luuakse haridustehnoloogi ametikoht. haridustehnoloogi Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 ametikoht. 2.4. Õpetajate järelkasv on tagatud Noortele õpetajatele makstakse täiendavat toetust ja Noortele õpetajatele on võimaldatakse vajadusel elamispind. makstud täiendavat toetust ja vajadusel Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 võimaldatud elamispind. 2. KESKKOND 1. Valla avalik ruum on korrastatud. Valla omandis olevad Valla omandis olevad pargid korrastatakse. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 pargid on korrastatud. Vald on korraldanud heakorrakonkurssi Vald korraldab heakorrakonkurssi „Kaunis kodu". Mulgi Vallavalitsus KOV "Kaunis kodu" 2. KOV, Abja-Paluoja keskpark on Rekonstrueeritakse Abja-Paluoja keskpark. Mulgi Vallavalitsus programmid 2025 rekonstrueeritud. KOV, Valla külamajad ja nende Korrastatakse valla külamajad ja nende ümbrus. Mulgi Vallavalitsus programmid 2025 ümbrus on korrastatud. Valla uued avalikud mänguväljakuid jt. vabaaja veetmise Korrastatakse ja rajatakse uusi valla avalikke KOV, atraktsioonid on mänguväljakuid jt. vabaaja veetmise atraktsioone. Mulgi Vallavalitsus programmid 2025 korrastatud ja rajatud. Vallas asuvate järved, Korrastatakse vallas asuvate järved, supluskohad ja KOV, supluskohad ja veekogud veekogud Mulgi Vallavalitsus programmid 2025 on korrastatud Penuja järve kallas on Korrastatakse Penuja järve kallas ja rajatakse tuletõrje KOV, korrastatud ja rajatud veevõtukoht. Mulgi Vallavalitsus programmid 2025 tuletõrje veevõtukoht. Kalmistud on digitaalselt Kalmistud kaardistatakse digitaalselt ja luuakse kaardistatud ja loodud vajalikud andmekogud. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 vajalikud andmekogud. 2.2. Vallaelanike keskkonnateadlikkus on paranenud Vald on korraldanud Vald korraldab keskkonnateadlikkuse keskkonnateadlikkuse teavituskampaaniaid. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 teavituskampaaniaid. 2.3. Jäätmete kogumine vastab elanike vajadustele Tiheasustusega aladele on Tiheasustusega aladele paigaldatakse jäätmete paigaldatud jäätmete kogumispunktid. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 kogumispunktid. Omavalitsuse KOV, territooriumile on Omavalitsuse territooriumile ehitatakse jäätmejaam Mulgi Vallavalitsus programmid 2025 ehitatud jäätmejaam. 2.4. Valla territooriumil on tagatud inimeste turvalisus Tiheasustusega aladele on paigaldatud Tiheasustusega aladele paigaldatakse turvakaamerad. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 turvakaamerad. Vabatahtlike päästjate Toetatakse vabatahtlike päästjate tegevust. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 tegevust on toetatud. Naabrivalve süsteemi Propageeritakse ja arendatakse naabrivalve süsteemi rakendamist on rakendamist. propageeritud ja Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 arendatud. 3. KULTUUR 3.1. Vallas toimib kultuuritöötajate ühtne võrgustik. Palgatakse kultuurikordinaator, kes juhib Kultuuri võrgustiku võrgustikutööd. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 kordinaator on palgatud. Ühised ülevallalised sündmused on Korraldatakse ühiselt ülevallalisi sündmusi. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 korraldatud. KOV, Valla maineüritused on Kujundatakse välja valla maineüritused. Mulgi Vallavalitsus programmid 2025 välja kujundatud. 3.2. Valla kultuuritöötajad on motiveeritud ja kvalifitseeritud. Kultuuritöötajate töötingimused on Kultuuritöötajate töötingimused ühtlustatakse. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 ühtlustatud. Kollektiivide- ja ringijuhendajatele on Kollektiivide- ja ringijuhendajatele luuakse loodud motiveerivad töö- motiveerivad töö- ja palga tingimused. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 ja palga tingimused. Valla kultuuriprojektid- ja Valla kultuuriprojektid- ja tegevused ei sõltu tegevused ei sõltu projektipõhistest rahastusallikatest. projektipõhistest Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 rahastusallikatest. Valla kultuuritöötajatele Valla kultuuri töötajatele pakutakse täiendõppe on pakutud täiendõppe võimalusi. Mulgi Vallavalitsus KOV võimalusi. 3.3. Valla muuseumide seisukord on paranenud Muuseumi Hoonete Teostatakse muuseumi hoonete renoveerimistöid ja renoveerimistööd on kaasajastatakse muuseumi inventari. KOV, teostatud ja muuseumi Mulgi Vallavalitsus programmid 2025 inventar kaasajastatud. 3.4. Mulgi kultuuripärand on hoitud ja väärtustatud. Mulgimaa ajalugu, Korraldatakse Mulgimaa ajalugu, traditsioone ja traditsioone ja kombeid kombeid tutvustavaid sündmusi. tutvustavaid sündmused Mulgi Vallavalitsus 2025 on korraldatud. 3.5. Kultuuriasutuste infrastruktuuri seisukord on paranenud. Karksi-Nuia kultuurikeskuse kolmas ja Ehitatakse valmis Karksi-Nuia Kultuurikeskuse kolmas KOV, neljas korrus on välja ja neljas korrus. Mulgi Vallavalitsus programmid 2025 ehitatud. KOV, Vallale on soetatud Vallale soetatakse mobiilne esinemislava. Mulgi Vallavalitsus programmid 2025 mobiilne esinemislava. Kultuuriasutuste infrastruktuuride Kaardistatakse kultuuriasutuste infrastruktuuride puudused on puudused ja leitakse vahendid nende likvideerimiseks. kaardistatud ja leitud vahendid nende Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 likvideerimiseks. 3.6. Raamatukogud toimivad kaasaegsete info- ja õpikeskustena. Kindlustatakse raamatukogude Kindlustatakse raamatukogude tegevuseks vajalikud tegevuseks vajalikud vahendid. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 vahendid. E-raamatute laenutamisega on Alustatakse e-raamatute laenutamisega. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 alustatud. Süstemaatiliselt on Uuendatakse süstemaatiliselt arvutite riist- ja uuendatud arvutite riist- tarkvara. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 ja tarkvara. Ruume on laiendatud olemasolevate ruumide Laiendatakse ruume olemasolevate ruumide arvelt. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 arvelt. Wifi leviala on Suurendatakse Wifi leviala. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 suurendatud. 3.7. Valla ajalehe sisu kvaliteet on paranenud. Ajalehel on toimetaja, kes Ajalehel on toimetaja, kes koordineerib ajalehe tööd ja Mulgi Vallavalitsus koordineerib ajalehe tööd toimetab sisu. KOV 2025 ja toimetab sisu. 4. MAJANDUS 4.1. Mulgi vallas on korrastatud ja renoveeritud vee-ning kanalisatsioonivõrgustik, ÜVK kava on ellu viidud täies mahus. Mulgi Vallavalitsus, Abja Elamu OÜ, AS Iivakivi, Mõisaküla KOV, Tegevused on ellu viidud Tegevused Viiakse ellu vastavalt ÜVK-le. linnahooldus programmid 2025 vastavalt ÜVK-le. 4.2. Valla teed ja tänavad on korrastatud. Mustkattega tänavad on Korrastatakse mustkattega tänavad. Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 korrastatud. Tiheasustusega kruusakattega teed kaetakse Tiheasustusega mustkattega. kruusakattega teed Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 kaetakse mustkattega. Uued kergliiklusteed suunal (Abja-Karksi ja Abja-Paluoja – Kamara, Rajatakse uued kergliiklusteed (Abja-Karksi ja Abja- KOV, Õisu-Halliste-Abja, Paluoja – Kamara, Õisu-Halliste-Abja, Karksi-Ainja). Mulgi Vallavalitsus programmid 2025 Karksi-Ainja) on rajatud. Mulgi valla Mulgi valla tiheasustusaladel luuakse liiklusskeem ja tiheasustusaladel korrastatakse teemärgistus. liiklusskeem on loodud ja Mulgi Vallavalitsus KOV 2025 teemärgistus korrastatud. Mõisaküla kesklinna Rekonstrueeritakse Mõisaküla kesklinna kõnniteed ja kõnniteed on rajatakse lasteala. KOV, rekonstrueeritud ja Mulgi Vallavalitsus programmid 2025 lasteala on rajatud. Mulgi valla tänavate nimed ja majade numbrid on korrastatud, olulisemad asutused ja Mulgi valla tänavate nimed ja majade numbrid on mälestised on saanud
Load more

Recommended publications
  • Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (255) november 2017 • Hüvasti, Karksi vald! Mina tänan! Foto: Tiia Kukk 2014. aastal, päev enne mu nimepäeva, oskasime. valis Karksi vallavolikogu mind Karksi Suur tänu ka teile, vallavalitsuse vallavanemaks. Mis mind ametis ole- ametnikud, allasutuste juhid ja töötajad. ku ajal ees ootab, võisin ainult aimata. Teie kõigi igapäevane töö oli oluliseks Täieliku pildi saamiseks kulus julgelt panuseks Karksi valla elu kujundamisel üle aasta. Kolm aastat ja viis kuud val- ja arendamisel ning saab olema sama lavanema ametis oli huvitav, haarav, kaalukas ka Mulgi vallas. Karksi valda võimalusterohke ning täis väljakutseid. kahjuks enam ei ole, kuid ärgem laskem Siinkohal tänan IRLi, Keskerakonna ja pead norgu – ikka selg sirgu, pea püsti Reformierakonna koalitsiooni, kes sel- ning julgete, tarkade ja mõistlike otsus- lise võimaluse mulle andsid. Neli aastat tega üha edasi! Olge ikka ausad enda saime Karksi valla eluolu kujundada ja ja teiste vastu, hoidke oma häid suhteid ajaloolisi otsuseid vastu võtta. Tänan lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ai- ka volikogu opositsiooni konstruktiivse täh teile kõigile! koostöö eest. Julgen öelda, et tegime Taimo Tugi kõik, mis suutsime ja nii targalt, kui Tulekul on jõululaat ja X jõulukuuskede kaunistamise konkurss! Jõulukuu teisel laupäeval, 9. detsembril püsti korraldame kultuurikeskuse siseruumi- • Hinnatakse töö üldmuljet, materja- des traditsioonilise käsitöömeistrite jõu- li kasutust, kompositsiooni, teostust, lulaada. Ikka selleks, et päkapikkudel ja ideed, originaalsust jõuluvanal oleks mugav kinke varuda ja • Elektri kasutamise soovist andke tea- viia kokku tootja ning tarbija. da registreerudes Vallavanem Taimo Tugi eemaldab vallamaja hoonelt Karksi valla sildi. Ootame müüjaid, ostjaid ja vaheta- • Tööd alustatakse kell 10, lõpetatakse jaid. Kauplemine toimub kell 9.00– kell 12.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Kilingi-Nõmme Mõisaküla Abja-Paluoja Ruhja
    YX " YX YX YX Kutja Jutuse Kõrgeoja Piiga YX Rakitse" YX Suitsuküla Vanausse 35 A !( B C A YX B C 36 VÕISTE Suursoo Matsita YX Pati " Pujo Hõbemäe Maru ! YX Peedi Määraste Liplapi Uulu-Surju YX YX Uue-Kariste Vabamatsi ! Kalda Sigaste Tõõtsimõisa YX(Metsaküla) (Metsaküla) Ulli YX ! YX YX ! (Metsamõisa) ! YX Peraküla Puka YX Soometsa! Kurmi Ristiküla Toosi Tõlla! YX Hendrikmõisa Vaksali ! Vana-Kariste HALLISTEYX Sigaste YX ! Pornuse " YXKooli Lodja (as) Sirge YX KikepõhjaYX Vana-Kariste YXSaapaküla YX Kaubi Pikla ! LobinakülaYX Lodja raba Pändi Abja (Sääsekõrve) " !( Lodja (as) Voltveti YX YX Pati YX Pändi Väljaküla Muku !Marana Rängle YX Välja Tahkuranna YX Lodja Käbiküla (Pudruküla) Kulla ! YX Sarja YX ! Tõitoja " Voltveti Neitsiküla ! KILINGI-NÕMME " Pornuse YXUuejõe-Võidu Lodja Kariste YX ! ! Napsu" YX Kaubi ! Piirumi ! Kõveri ! Allikukivi !( Villemi(Vana-Kariste as) YX Lepiku YX YXSurtsi Rinnaku YX YX ! Kuksi YX Vanamõisa ! Räägu TIHEMETSA SamblaYX Vanamõisa Päigiste H " uma i Küpsi " u YX YX H laste jõg " (Sõnni) m Rinnaku YX ! (VOLTVETI, Sangaste YX Veskimäe ! Võidu Napsu a Veski Münniku YX Veelikse Kille laste jõgi YX Kurgoja Saarde " ASUVERE) ! (Vanamõisa) Pöögle YX Punapargi ! YX YX Kurgoja Kallaste YX YX ! Muhu Uuejõe YX Veneküla Mustla ABJA-PALUOJA YX Puujala Veski (Varese) YX " YX(Soometsa) Kandla (Kilingi) Riitsaare Sukapolli Põlde YX YX Suitsumatsi YX YX 1 YX 1 1 Kamara " (Abja as) 1 Kilingi ! Sukaärma Kallaste Palgimetsa (Pässaste) Palu ! Y YX Tümpsi Rannametsa! XVaheliku (Varese) RehemaaYX Abjaku ! Laiksaare Saarde krkms
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Kooliaasta on Alanud
    Nr 8 (206) September 2012 Hind 0,26 € Halliste ja Mõisaküla lehekülg KODUKANDIS Halliste lapsed said ohutu koolitee Mõisaküla kooli I klass koos oma õpetaja Eha Ermitsaga istus kooliaasta avaaktusel aukohtadel uue ilme saanud allkorruse fuajees. Foto: Meelis Sõerd. Enne Halliste-Kulla kergliiklustee ametlikku vastuvõtmist käisid ja vaatasid Halliste valla asjaomased ametiisikud koos ehitaja esindajatega kogu valminud tee hoolikalt üle. Foto: Meelis Sõerd. Septembri algul valmis Halliste kauplusest kuni kiriku parkla- KooliaastaUus õppeaasta on alanud Tänavu on sügisel alanudon koolis paigutati ka uus mööbel. Lisaks Küll on aga uue õppekavaga ni kulgev valgustusega Halliste-Kulla kergliiklustee, mis võimal- ja õpilastel-õpetajatel töömee- kokku 99 õpilast ehk kolme vahetati neli tuletõkkeust. lisandunud 8. klassi inimese- dab eelkõige Halliste koolilastel nüüd turvaliselt koolis käia. leollu sisseelamiseks kulunud võrra vähem kui mullu. Uusi Kütteperiood on juba alanud õpetuse õpikut oodata alles Viimases etapis enne kooli algust sai paralleelselt maanteega esimesed koolinädalad juba õpetajaid ei ole. Õpikud ja töö- ja külmamuret koolis ei ole. septembri lõpuks. kulgev tee asfaltkatte ning aleviku algusesse seda maanteest seljataga. vihikud jõudsid direktor Merle Juuli- ja augustikuu jooksul eraldavad puitäärisega metallist turvapiirded. Ent juba enne Hüva ütlemist mööda õpilasteni MÕISAKÜLA KOOL pidas renoveeris AS Pärlin koolimaja seda võis suvel veel kruusakattel näha liikumas kepikõndijaid HALLISTE PÕHIKOOL traditsiooniliselt hilinemise- avaaktuse 3. septembril. Üheksa fuajee. Raha remondiks tuli ja lapsevanemaid vankriga. alustas õppeaastat traditsiooni- ga. Uue õppekava järgi õppiv I klassi mudilast, kellest seitse riigilt ja Mõisaküla linnalt. Soov muuta laste koolitee ohutumaks ja mugavamaks oli lise jumalateenistusega Halliste II klass pidi lausa kasutusele on tüdrukud, viisid käekõrval Kuna koolibussi ei käi, saa- Halliste vallavalitsusel juba mitu aastat, sest kitsas maanteeserv kirikus.
    [Show full text]
  • Mulkide Nime Saamisloost Ehk Kas Mulgid on Tõesti Rumalad?
    MULKIDE NIMETUSE SAAMISLOOST EHK KAS MULGID ON TÕESTI RUMALAD? TAAVI PAE, KERSTI LUST äimasolev haldusreform on taas tõstatanud sõna mulk päritolu teema. Piiridega seonduva kõrval kütab kirgi küsimus, kas Lõuna-Viljandi- K maale loodavale vallale sobib nimeks Mulgi, mis meie naaberrahva keeles viitab tähendusele ’loll’. Meie viimastes ilmunud keelekogudes – „Eesti etümoloogia sõnaraamatus” (2012) ja „Eesti kohanimeraamatus” (2016) – on tõepoolest kinnistunud arusaam, et sõna mulk ja piirkonnanimi Mulgimaa tuleb lätikeelsest sõnast muļķis, muļķe ’narr, rumal, lollpea’.1 Tähendust avades kohtame aga ka teistsuguseid seletusi ning käesoleva artikliga jõuame hoopis arusaamale, et praegu käibetõeks muutunud seisukoht on enam kui kaheldav. Järgnevas tuleb lähema vaatluse alla rahvanimetuse mulk kujunemine ja selle tähendustaust, rõhuasetusega sõna päritolul. Kõrvale jääb Mulgimaa konstrueerimise teema ehk see, kuidas ja mis piirides on kujunenud tänaseks see Mulgimaa, mida me tunneme ja hindame (vt Pärdi 2000; Pärdi jt 2014). Nimetus mulk ja selle seletused Esmalt anname kronoloogilise ülevaate varasematest seletuskatsetest. Siin- kohal näib, et sageli on nime seletajatele olnud eelnevad allikad kas tervenisti või osaliselt teadmata. Mulgi teema ilmub tõenäoliselt esmakordselt Eesti kultuurilukku Märt Miti (1833–1912) mälestustes.2 Kuna see mälestuskild on vähetuntud ja meie hilisemas analüüsis oluline, siis olgu see siinkohal ära toodud:3 Jumalale tenu meie rahva mann siin Rõngun ei ole see Veliste usu tõbi küll veel nii suures saanu minna, ent üle Pikassilla säält tuleb sääratsid hukka lännu inemisi siia, ning üts särane Mulk Jaak Pullerits4 on mineval püha- päeval jälle siin meie Käoste palvemaean tunni pidanu ja seda hukka saat- vad mulke seemet külvanu. (See nimi Mulk pruugitakse kui kõige teotavam nimi Tartumaa rahvast, kellega, kui üht Viljandima inimest nähakse, temal siis sõimamiseks vasta silmi üteldakse.
    [Show full text]
  • Velo Mulgimaa
    TŪRISMA INFORMĀCIJA•TURISMIINFO•TOURIST INFORMATION i VELOMARŠRUTS ● JALGRATTAMARSRUUT ● CYCLING ROUTE Abja-Paluoja Maaturismi Infopunkt Rūjienas tūrisma informācijas centrs Pärnu maantee 10, Upes iela 7, Rūjiena, 1:200 000 Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Rūjienas novads LV-4240 Tel: +372 4349495, +372 5265464 Tel: +371 64263278, +371 29464888 E-post: [email protected], www.abja.ee E-pasts: [email protected], www.rujiena.lv Karksi-Nuia Turismiinfokeskus RMK Lilli loodusmaja teabepunkt Viljandi maantee 1, Lilli loodusmaja, Lilli küla Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa Karksi vald, 69002 Viljandimaa Velo Mulgimaa Tel: +372 4355527 Tel: +372 5132994 E-post: [email protected], E-post: [email protected] www.karksi.ee, www.mulgi.karksi.ee www.rmk.ee, www.looduskeskus.ee MARŠRUTA APRAKSTS ● APSKATES OBJEKTI ● KARTES MARSRUUDI KIRJELDUS ● VAATAMISVӒӒRSUSED ● KAARDID DESCRIPTION OF THE ROUTE ● TOURISM SITES ● MAPS SUOMI FINLAND i @ NORGE РОССИЯ SVERIGE EESTI Rūjiena 1:12 000 LATVIJA LIETUVA DANMARK Mõisaküla 1:10 000 БЕЛАРУСЬ NEDERLAND Abja-Paluoja 1:15 000 POLSKA DEUTSCHLAND Karksi-Nuia 1:10 000 TALLINN 2014 Velo Mulgimaa EST EESTI Projekta vadītājs • Projektijuht • Project Manager: Māris Pelcis Teksts • Tekst • Text: Anu Laarmann, Guna Ķibere, Māris Pelcis, Ilga Suurmets ABJA-PALUOJA Foto • Foto • Photo: Māris Pelcis, Aigars Lapiņš, Rūjienas TIC fotoarhīvs MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut MÕISAKÜLA KARKSI-NUIA Noformējums • Kujundus • Layout & Design: Māris Pelcis Pärnu maantee 30a, Abja-Paluoja, 69403 Viljandimaa Kartes sagatavotas sadarbībā ar Rūjienas TIC Tel: +372 5135313; E-post: [email protected], RŪJIENA www.mulgikultuur.ee, www.mulgimaa.eu Paldies par sadarbību visiem, kas palīdzēja izdevuma tapšanas laikā, īpaši RĪGA vietējiem tūrisma informācijas centriem, pašvaldībām un gidiem. LATVIJA □ LV Tänan koostöö eest kõiki, kes aitasid väljaande koostamisel.
    [Show full text]
  • Tunnustati Tublimaid Õpilasi Kaitsevägi Ehitas Penujasse Silla
    Kevadpäevalised jalutasid rõõmsas rongkäigus läbi Abja kultuurimaja ette. MEELIS SÕERDI foto Mudilased lustisid kevadpäevadel Aastakümnete pikkuse traditsiooniga mudilaste kevadpäevad tõid tänavu Kaitseväe pioneerirühm Penujas silda ehitamas. MEELIS SÕERDI foto 26.–28. maini Apja kokku 44 sügisel kooliteed alustavat last Halliste ja Abja vallast ning Mõisaküla linnast. Kolme päeva jooksul sportisime, käisime ekskursioonil Tartus ja Elistvere loomapargis, kohtusime Potsataja ja Niff-Niffiga ning sõime palju kommi. Kaitsevägi ehitas Penujasse silla Toredaks üllatuseks olid kevadpäevalised ise, keda oli nii palju ja kes olid Suurõppusel “Kevadtorm” osa- põld, kust silomassi veetakse, teisel tehnikarühm. Kivid ja pinnas võeti väga tublid. lenud kaitseväelased ehitasid Penu- pool oja. ümbruskonnast. Risust sai puhtaks Korraldajad tänavad lapsi, lapsevanemaid ja toetajaid Hasartmängumaksu jasse silla, mis lühendab külarahva Jaanuaritormis hävinud endise ka ojasäng silla ümbruses. Nõukogust ja Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupist. jalavaeva ja säästab põllumajandu- truupidest ülekäigu asemele rajas Sild ehitati ühelt poolt kompen- Triinu Menning settevõtjate veokulusid. kaitseväe pioneerirühm prussidega satsiooniks õppuste käigus külatee- Maikuus sai valmis kaitseväe pio- kaetud palksilla. See toetub otstes ja de kahjustamise eest. Teisalt oli silla Tunnustus Halliste vallale neeride ehitatud uus sild üle Penuja keskel endise silla püsti aetud ja ki- ehitamine pioneeridele üks õppu- oja, mis külavanem Reet Paju sõnul videga täidetud truupidele. Uus sild se ülesanne. Loa silla ehitamiseks Üleriigilise ülevaatuse “KODU KAUNIKS” Viljandimaa komisjon va- on jalavaeva lühendajana vajalik kannab 8-tonniseid ja raskemaidki taotlesid kaitseväelased nende alga- lis maakonna tänavuste parimate hulka Halliste kooli, kiriku ja lasteaia kogu külale. Lisaks lühendab sild 3–4 veokeid. tust igati soosinud Abja Vallavalitu- hoonetekompleksi. kilomeetrit veokaugust Penujas maad Palgid saagisid pioneerid tormi- selt.
    [Show full text]
  • Täistekst (1.091Mb)
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Kristjan Kipper MUNITSIPAALMETSADE MAJANDAMINE VILJANDIMAA NÄITEL MANAGEMENT OF MUNICIPAL FORESTS BASED ON VILJANDI COUNTY Bakalaureusetöö Metsanduse õppekava Juhendaja: peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Tartu 2016 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kristjan Kipper Õppekava: Metsandus Pealkiri: Munitsipaalmetsade majandamine Viljandimaa näitel Lehekülgi: 62 Jooniseid: 2 Tabeleid: 8 Lisasid: 8 Osakond: Metsakorraldus Uurimisvaldkond: Metsa majandamine Juhendaja(d): peaspetsialist Priit Põllumäe, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade Viljandimaal omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Täpsemalt uuritakse neid metsi, millel on inveteerimise andmed, et selgitada, kas ja kuidas on neid metsakinnistuid seni majandatud. Selgitatakse välja ka edaspidise majandamisega seotud aspekte. Lõputööks vajalike materjalide kogumine toimus 2015. aasta sügisel. Uurimuse läbiviimiseks oli vaja saada infot Viljandimaa omavalitsuste omandis olevatest metsamaadest. Selleks kasutati Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) e- kinnisturaamatut. Paljude valdade kinnistute kohta oli info napp või isegi puudulik. Saadud tulemusi kontrolliti ka Viljandimaa omavalitsuste maakasutusspetsialistidega suheldes. Valdav osa saadud infost kattus kinnisturaamatust kogutud allikatega. Metsaga üksustesse on lisatud kinnistud mis vastavad Metsaseaduse § 3 sätestatud definitsioonile. Kinnistuid leiti kokku 36, millel asub metsamaa,
    [Show full text]
  • Üesti Talunäärberid
    Üesti talunäärberid . osa Estonian .Mainor fxomes 1 Viron talonpoikaiskartanot Koostanud / compiled by / koonnut Jtleiki Jrärai TrTÄNAPÄE/ V Sisukord / Contents / Sisällys Saateks / Foreword / Johdanto 5 >^ Harjumaa 9 Hiiumaa 23 Ida-Virumaa 24 •- ^^ Jõgevamaa 27 ^J J Järvamaa 31 Läänemaa 44 Lääne-Virumaa 45 Põlvamaa 55 Pärnumaa 64 Raplamaa 90 Saaremaa 99 Tartumaa 100 Valgamaa 144 >- Viljandimaa 156 Võrumaa 228 Tundmatu Eesti / Unknown Estonia / Tuntematon Viro 230 Register / Index / Hakemisto 239 Fotode allikad / Picture Sources / Kuvien lähteet 246 Register / Index /Hakemisto Aadame, Kaarli-Ülemõisa m Halliste khk 156 Asu, Loodi m Paistu khk 162 Aasmäe, perek 221 Avik, perek 13 Aavik, perek 115 Baars, Karl 216 Abja 70, 157, 165, 194, 198, 209, 211 Birk, perek 188 Abel, perek 177 Burman, Karl 21, 54,154, 203, 211 Abja-Tõlla, Abja m Halliste khk 157 Diesfeldt, perek 168 Abja-Vanamõisa 168, 226 Eerika, Ropka m T-Maarja khk 102 Abrami, Kolga-Kõnnu m Kuusalu khk 9 Eessaare, Soosaare m Kolga-Jaani khk 163 Ackerberg, perek vt Aasmäe Eichhorn, Arved 187 Adila 95 Eidapere 90 Adler, perek 120 ' Elblaus/Elblaos, perek 32 Aedla, Kolga m Kuusalu khk 10 Ellamaa-Sepa, Eidapere m Vändra khk 90 Agumäe, Kolga m Kuusalu khk 11 Erdell, Mats 153 Aidu 160,197 Erdell, perek 153 Ainson, perek 172,192 Erma, perek 98 Akel, perek 223 Evert, perek 179 Aki, Tarvastu m ja khk 158 Glaase, perek 139 Ala-Mäidre, Riidaja m Helme khk 144 Glück, perek 83 Alani, Rõngu m ja khk 100 Grant, Mats 64, 74 Alatskivi 112 Grant, perek 64, 74 > Albi, Uue-Kariste m Halliste khk 159
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019–2030
    Lisa Mulgi Vallavolikogu 20. veebruari 2019. a määrusele nr 84 MULGI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2019–2030 EUROPOLIS OÜ Tartu 2019 Mulgi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2019-2030 ______________________________________________________________________________________________________________________ Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5 2. ÕIGUSLIK BAAS ................................................................................................................. 6 2.1 Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................................... 6 2.2 Mulgi valla üldplaneering .................................................................................................... 8 2.3 Valla arengukava ja ühinemisleping .................................................................................... 8 2.4 Vee erikasutusload ............................................................................................................... 9 2.5 Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed ............................................................................ 10 3. KESKKOND ....................................................................................................................... 11 3.1 Asukoht, maastikud ........................................................................................................... 11 3.2 Põhjavesi
    [Show full text]
  • SÜÜDATI ADVENDIKÜÜNLAD Jõulurõõmu Ja Hingerahu Linnapea Ervin Tamberg
    Rahulikke valgeid jõule, tujuküllast aastavahetust ja head uut aastat kõigile! Abja, Halliste ja Mõisaküla omavalitsused Jõulutaat saabus tänavu kõige enne Mõisakülla Lapsi ja igas eas täiskasvanuid mitmel pool Mulgimaal tänavusel jõu- luajal juba rõõmustanud jõulutaat külastas esmalt eakaid Mõisaküla ela- z Abja kultuurimajas andis I advendil kontserdi vabariiklik akordionistide kontsertorkester Tremolo Venda nikke. Tammanni (fotol vasakul) ja Valdo Värgi juhatusel. MEELIS SÕRDI foto Mõisaküla linna toel 9. detsembril kultuurimajas korraldatud eakate jõulu- peol peolaudades istet võtnud auväärses eas linnarahvale soovis hakatuseks SÜÜDATI ADVENDIKÜÜNLAD jõulurõõmu ja hingerahu linnapea Ervin Tamberg. Advendiaeg algas kõikjal traditsiooniliselt esimese hingestava advendisõnumi rahvani edastanud EELK advendiküünla süütamise ja mitmel pool Mulgimaalgi Mõisaküla koguduse õpetaja Rein Schihalejev. Samas jõulude ootusest kantud kontsertidega. lõid kuusel särama ka arvukad eri värvi elektripirnid. Oma küünla süütasid ja asetasid kuuse alla ka mitu Abja kultuurimajas linnaelanikku. Meeleolu aitas luua kultuurimaja sega- andis esimesel advendil saalitäiele kuulajatele kauni ansambli laul. kontserdi vabariiklik akordionistide orkester Tremolo, Kuuse alt siirduti kultuurimajja, kus saalis kuulati Kaja mida juhatasid Venda Tammann ja Valdo Värk. Eraldi Õiguse laululaste esinemist. Laila Hakkaja klaveril musit- esines džässilike paladega orkestri ansambel, kus lisaks seerimise ja jõuluteemalise vahelugemise saatel rüübati akordionistidele Andrus
    [Show full text]