Nr 7 AUGUST 2018 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht

Mõisaküla 31. kodukandipäevadest VALLAVANEMA VEERG Seekordsed kodukandi- päevad kestsid 2.–5. augus- Tundub, et kõrvetav-palavad ilmad on selleks aastaks tini. Ilm oli imeline ja kõik otsa saanud ja kätte on jõudnud tavalised augustilõpu neljale päevale plaanitud ilmad. Kõrbenud loodus on saanud tugevatest vihma- ettevõtmised said teoks. Sel sadudest kosutust ning sügisannid on ligi kolm nädalat korral oli uusi ja huvitavaid varem valminud ning puude lehtedes on rohelise kõrval sündmusi. Neljapäeval ko- juba aimata sügisvärve. Eesti Vabariigi sajas sünniaasta jääb gunesid keskpäevakuumas meelde ka kui üle aastate erakordselt kõrvetavalt kuuma koolimaja juurde sadakond suve aasta. Sellel erakordsel suvel on nii kogu Eestis kui ka inimest, et osaleda üritusel Mulgi vallas igal nädalal meeleolukaid sündmusi, mis an- „Eesti Vabariik 100 elupuud“. navad aimu inimeste soovist rikastada end uute rõõmsate Istutamistalgutele registreeris muljetega ning laseb leida uusi tuttavaid ja taaskohtuda su- end ametlikult 87 osalejat, gulaste ning sõpradega. Mulgi Sõna jõuab kajastada ainult kes alustasid palehigis tööd. osa suvistest tegemistest. Kuid Kaasa olid võetud labidad ja ka need on muljetavaldavad. valmiskaevatud aukudesse Esimesse klassi astujatele on istutati puukesed veidi roh- vallajuhtide poolt üle an- kem kui tunni ajaga. Talgutel tud ranitsatoetus ja soovitud oli märgata lisaks tuttavatele rõõmsat ning toimekat kooli linlastele palju võõraid, mis algust. Kaunist sügist ning toi- andis märku, et kodukandi- mekat õppeaasta algust, hoo- päevad on hoo sisse saanud. livust kõigile kaasteelistele! Mullatolmused talgulised Foto Anu Laarmann said pärast tööd kosutada Peeter Rahnel end talgusupiga koolimaja Mulgi vallavanem sööklas. Sama päeva õhtupoolikul toimus kooli staadionil pere pumper-jalgpall. Inimsuu- rused täispuhutavad pallid ootasid osalejaid ja õhtukuu- mas peeti maha kaasahaarav võistlus. Veidi hiljem, kell 20 algas EELK Mõisaküla kirik- kontserdisaalis õhtukontsert. Alustuseks kõneles õpetaja Arvo Lasting, kes andis kaasa head sõnad ja soovid kodu- kandipäevade õnnestumisse. Samas juhtis ta tähelepanu Foto Anu Laarmann kiriku uutele lühtritele, mis sel õhtul olid esmakordselt Foto Anu Laarmann Foto Anu Laarmann Laadamelu vaibumine maha discgolfivõistlus „Mõi- tuledesäras. Mõisaküla lin- segunes kell 15 alanud mu- saküla kodukant 2018“. Selle napea Ervin Tamberg tervitas mööda vana raudteetammi seks. Koos Ervin Tambergiga hommikut oodatakse alati, rutraktorite liiga Mõisaküla lõppedes suunduti ühiselt sõnavõtuga saalitäit rahvast. Mõisaküla ja Abja vahel. Rada tunnustati kaunite kodude sest Uno Tisleri auto abil ja etapi kestvussõiduga kesk- keskväljakule, et langetada Samas toimus pidulik tsere- „Rohelised rööpad“ saab omanikke ja üheskoos heisati Iivo Hakkaja juhatusel on linnas bussijaama ümbruses. 31. kodukandipäevade lipud. moonia, kus Mõisaküla linna Mõisakülla sõites alguse Ab- kodukandipäevade alustami- puhkpillimäng saanud osaks Õhk oli tulvil müra, kuu- Kaua planeeritud ja eri- auraamatusse tehti sissekan- ja-Paluojalt vana jaamahoone se auks lipud. Vastsel platsil kodukandipäevade laada- must, hasarti ja põnevust. nevat laadi ettevõtmisi täis ded: Uno Tisler – Mõisaküla juurest. Siinsed rattamatka oli väike kontsert. Edasi läks hommikust. Laat ise oli rah- Pärast kolm tundi väldanud pikk augustikuu esimene linna ajaloo jäädvustamine huvilised viidi alguspunkti suund kultuurimajja, kus varohke ja varematega võr- rallit oli rahval veidi aega nädalavahetus oli jõudnud filmikaameraga ning Mee- kohale autodega. Esimesed kohalik näitering mängis täis- reldes eristas seda laialdane puhata, et seejärel minna lõpule. Nagu tavaks saanud, lis Sõerd – Mõisaküla linna osavõtjad jõudsid Mõisakülla saalile etendust „Poolikud pa- kaubavalik ja atraktsioonide Suveaeda. Laupäeva õhtul ootab kodulinn juba aasta sündmuste jäädvustamine vähem kui tunniga. Samal tud“. Samal ajal toimus vilgas rohkus. Kohal olid batuut ja esinesid ansamblid Kukerpil- pärast uuesti pidutsema, kirjas ja pildis. Seejärel sai päeval said kõige pisemad tegevus suveaias. Seati üles kiikuv paat, lõbusõitu sai teha lid, Udoband ja tantsurühm võistlema, müüma, ostma ja kuulata suurepärast kontser- lustida lasteaia hoovis, kus lava ja areeni, et maha pidada nii minirongi, hobuvankri kui Tuurit-Tuurit. Südaöö paiku kaasa elama. ti. Vaheldumisi esinesid Mõi- mängiti murumänge. taipoksimatš Mõisaküla Fight dresiiniga. Oli õnneloos, tehti sai nautida ilutulestikku, mis Suured tänud peakorral- saküla Bigband Iivo Hakkaja Kell 17 toimus seekordsete 2018. Võistluse peaorganisaa- hennamaalingut, nii kooli- oli kodukandipäevade vää- daja, kultuurimaja juhataja juhtimisel ja dirigentide Kadi kodukandipäevade ametlik tor Henri Helemäe on antud majas kui muuseumis olid riline. Ja pidu suveaias aina Laine Pedaja poolt kõikide- Kase ning Kertu Kukka juha- avamine eriti pidulikus mee- võistluse teinud tuntuks nii vaadata näitused. Keskpäeval jätkus … le, kes kodukandipäevade tatud kammerkoor Kungla. leolus. Suve jooksul kauni Eestis kui välismaal ja pealt- esinesid rahvale lõõtsamän- Pühapäev läks edasi kul- kordaminekule nõu ja jõuga Kontsert lõppes ühislauluga kivikatte saanud keskväljaku vaatajatest juba puudust gijad Ain ja Ainar Arula ning tuuri- ja spordilainel. Kul- kaasa aitasid ja linlastele-kü- „Mulgimaal“, kus publikul oli avasid lindi lõikamisega Mul- polnud. Võimsa ettevõtmise kohalikud isetegevuslased. tuurimajas esitas Abja kul- lalistele, keda oli sündmustel- võimalus kaasa laulda varem gi vallavanem Peeter Rahnel jätkuks esines rahvale õhtul- Laadamüüjate ja rahva an- tuurimaja laste näitetrupp ettevõtmistel väga palju. jagatud temaatiliselt õhtu- ja Mõisaküla linnapea Ervin öösel Karl-Erik Taukar band. netatud kaupadest viidi läbi Cipolino täissaalile etenduse kontserdi kava-laululehelt. Tamberg. Peeter Rahnel tervi- Laupäeva hommikul ära- lõbus oksjon, mille tulu läheb „Pipi Pikksukk“. Kodukandi- Korraldustoimkonna Reedesel pärastlõunal tas peolisi ja andis kaasa head tas ka kõige unisemaid lin- kesklinna ehitatava lasteala päevade viimane ettevõtmine nimel avati jalgrattatee, mis kulgeb soovid ürituste õnnestumi- lasi puhkpillimuusika. Seda toetuseks. sai teoks Linnamäel, kus peeti Anu Laarmann 2 Mulgi valla infoleht

VALLAVALITSUSE ISTUNGITELT Vana raudtee uus elu Mulgi Vallavalitsuse 29.06.2018 istungil võeti vastu Mulgi vallavalitsus osaleb 45 korraldust Interreg Eesti-Läti program- mi 2014–2020 projektis „Ro- • Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaal- helised rööpad“, mille idee toetuste maksmiseks. on endise kitsarööpmelise • Kiideti heaks hajaasustuse programmi aruanded raudtee taaselustamine kesk- • Määrati katastriüksuse jagamisel koha-aadressid ja sihtots- konnateadliku turismimars- tarbed ruudi kaudu. • Anti volitused riigihanke korraldamiseks. Projekti algataja oli Vidze- • Väljastati ehitus- ja kasutusload me Turismiassotsiatsioon. • Anti nõusolek avaliku ürituse korraldamiseks. Arenduse keskseks ideeks • Eraldati taotluste alusel valla eelarvest toetusi. on luua Lõuna- ja Lää- ne-Eesti ning Põhja-Läti Mulgi Vallavalitsuse 04.07.2018 istungil võeti vastu vanade kitsarööpmeliste Rattamatka algus. Foto Triinu Rääk 9 korraldust raudteetammide baasil nii • Anti ehitus- ja kasutusload. kohalikele kui külalistele suunatud huvitav matkatee, • Arutati sotsiaalküsimusi. millel saab liikuda nii jalgsi, • Tunnistati edukaks lihtmenetlusega riigihanke pakkumus. rattaga, suuskadega või ho- • Lükati tagasi kõik pakkumused riigihankes „August Kitzbergi busega. nimelise Gümnaasiumi tehnoloogiaploki rekonstrueerimine“ Projektis osaleb 8 partnerit • Muudeti vallavalitsuse varasemat korraldust „Haridusasutus- Eestist ja 15 partnerit Lätist. te ja Abja õpilaskodu tegevuskulude 2018. aasta kohamaksu- Partnerite lepingule kirjutati muste kinnitamine“. alla märtsis 2017. Idee sai alguse Euroopas leviva turismi ja matka- Mulgi Vallavalitsuse 18.07.2018 istungil võeti vastu teede võrgustiku arenda- 2 korraldust misest, mida kutsutakse • Anti nõusolek avaliku ürituse korraldamiseks. Greenway’ks (roheliseks • Otsustati vallavara võõrandamine otsustuskorras (Lille 2, teeks). Erinevates Euroo- Abja-Paluoja). pa piirkondades toimunud arendustes on marsruutide Mulgi Vallavalitsuse 31.07.2018 istungil võeti vastu loomisel kasutusele võetud olemasolevad ja mahajäetud 44 korraldust Rattamatka lõpp. Foto Anne-Mai Vaikjärv matkarajad, autoteed ning • Arutati sotsiaalküsimusi. ka vanad raudteetammid. ja Lõuna-Eestis (Valgast) raudteed langenud puudest Järgmisel päeval sai dre- • Määrati katastriüksustele koha-aadressid ja sihtotstarbed. Greenway marsruudid on Koikkülast Mõnistesse kul- ja võsast. siiniga teha nii lõbusõitu • Kiideti heaks hajaasustuse programmi aruanne. praeguseks loodud juba näi- gev liin. Mulgi vallavalitsus korral- kui ka võistelda. Osales 11 • Avalduste alusel eraldati valla eelarvest toetusi. teks Portugalis, Hispaanias, Põhja-Lätis on plaan suu- das kõigile soovijatele jalg- võistkonda, kus esikoha võt- • Anti projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise Saksamaal, Belgias, Lätis. nata marsruut läbima järg- rattamatka ja dresiinisõidu. tis endale võistkond Ainid. kohustuse puudumisel. Sama lähenemist on edukalt misi asulaid: Ainaži, Rujie- Jalgrattamatk, mis toimus Teise koha sai võistkond Ki- • Kooskõlastati puuraukude asukohad. võimalik ära kasutada ka na, Valmiera, Smiltene. Ära 3. augustil, kulgeski mööda lingi-Nõmme ja kolmas koht meie piirkonnas. kasutatakse veel töötavat vana kitsarööpmelist raud- läks Väikestele Vankritele. • Anti ehitusluba. Piki raudteetammi kul- kitsarööpmelist raudtee osa teetammi. Matkaga alustati Sündmusi rahastas In- • Kinnitati heakorrakonkursi „Kaunis kodu“ 2018. a Mõisaküla gev rada jalgsi, rattaga või Aluksne ja Gulbene vahel, Abja vana raudteejaama terreg Eesti-Läti programm piirkonna tulemused suuskadel on igas vanuses et külastaja saaks oma tee juurest suunaga Mõisakü- 2014–2020 ja Mulgi Valla- • Anti nõusolekud avaliku ürituste korraldamiseks. seiklejale ideaalseks mars- alguses, lõpus või miks ka la poole. Rattasõidu lõpp- valitsus. • Kehtestati liikluspiirang. ruudiks, kuna puuduvad mitte keskel elamuse ka punkt oli Mõisaküla linnale • Avatud hankemenetlusega riigihanke „August Kitzbergi ni- järsud tõusud ja langused rongisõidust. Edelaraudtee poolt mälestu- See artikkel väljendab autori melise Gümnaasiumi tehnoloogiaploki mööbli ostmine“ pak- ning rada kulgeb mööda Käesoleva projekti raa- seks jäetud kupeevagun. Iga vaateid. Programmi korral- mes on praeguseks rajatud osaleja sai mälestuseks kin- dusasutus ei ole vastutav selle kujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks tunnistamine väga eriilmelist loodust, nt mets, soo jm. Mõisaküla linna piirides gituse. Mõisaküla matkajad, eest, kuidas seda infot võidakse ja pakkumuse edukaks tunnistamine. Viljandi maakonna piires Viljandi tänava äärest kuni kes rattaga Abja-Paluojale kasutada. • Seati isiklik kasutusõigus Mulgi valla omandis olevatele kin- hõlmab marsruut Mõisa- vana raudteeni uus teelõik, sõita ei soovinud, transpor- nisasjadele Elektrilevi OÜ kasuks. küla ja Viljandi vahelist ala ostetud dresiin, puhastatud diti koos ratastega starti. Mirjam Järve • Otsustati vallavara võõrandamine otsustuskorras (Masaku). • Kinnitati Õisu lasteaia direktori vaba ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamine kord. • Lahendati korraldatud jäätmeveo küsimusi Sõnumeid Vana-Karistest • Moodustati Mulgi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2018–2028 koostamise töörühm. Selle aasta juulikuus kor- võistlused. Eelmisel aas- • Arutati vallavalitsusele laekunud avaldusi (KÜ Oru 1, Abja- raldas MTÜ Vana-Kariste tal tänu kohalike noorte Paluoja) Külaselts kolmanda Vana- meeste poolt korda tehtud • Arutati volikogule esitatavate õigusaktide eelnõusid. Kariste külaga seotud laste- palliplatsile saame sellise le laagri. Tegime väljasõidu pallimängu jällegi korral- Pärnumaale, kus tegevu- dada. Kuna eelmise aasta Mulgi Vallavalitsuse 15.08.2018 istungil võeti vastu si jagus kaheks päevaks. üritus oli väga rahvarohke, 1 korraldus Käidi Pärnu jõel laevaga siis loodame ka sel korral • Arutati volikogu määruse eelnõusse „Mulgi valla finantsjuh- sõitmas, Rae järve ääres palju külalisi võõrustada. timise kord“ muudatusettepanekuid. matkarajal, Valgeranna Karikad on tellitud, pa- • Arutati sotsiaalküsimusi. seikluspargis ja Nurmenu- kume osalejatele suppi ja ku puhkekeskuses. Tagasi- plaadikooki. Oleme kind- side laste väljasõidu kohta lad, et sellest saab olema oli väga hea, seega püüame üks tore sportlik päev. ka järgnevatel aastatel selle Vana-Kariste aiandus- Maa-ameti avalik kirjalik juba traditsiooniks kujune- tootjad teevad koostööd nud üritusega jätkata. Abja päevakeskusega, kus Jäätisering. Foto: Reelika Teder enampakkumine Ürituse kulud kandis esimesed viivad kurgid ujumiskoht sai tänu hea- kulusid kanda, seega iga Vana-Kariste külaselts maja ja abjakad panevad need dele inimestele korrasta- rahaline tugi kulub ära. Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku rentimisest saadud tulu- purki. Ettevõtmine toimub tud. Tuleb tunnistada, et Plaanis on ka edaspidi enampakkumise Mulgi vallas Sammaste külas asuva dest ja meid toetati sel kor- Jaanika Toome eestvedami- tööd oleks vaja seal veelgi toetusmeetmetest toetusi ral ka noortele suunatud sel. Tema arvates kogu ideel teha. Loodame sügisel või taotleda maja remondiks, Karjaku kinnisasja (19201:001:0346; 1,71 ha (M)) tegevuste fondist. on jumet, sest kui esimesed kevadel avanevatele toe- sest meie seltsimaja parke- müümiseks. Alghind 3590 eurot, tagatisraha 350 eurot. Eesti taasiseseisvumise hoidistega purgid saavad tusmeetmetele eesmärgiga tisaalis põrand vajub ja sei- Pakkumiste esitamise tähtaeg on 29. august. aastapäeval, 20. augustil, meenetena müüdud, siis saada juurde abi ujumisko- nad tahavad täitmist, need Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt korraldab Vana-Kariste tulevik tõotab mõlemale ha paremaks tegemiseks. lasevad juba tuult läbi. külaselts koostöös Halliste osapoolele tulla hea. Kahjuks külaseltsil rahalisi www.maaamet.ee spordiklubiga võrkpalli- Vana-Kariste jõeäärne vahendid napib, et kõiki Anneli Aasna Mulgi valla infoleht 3

EESTI VABARIIK 100 TULEKUL

Mõisaküla turuplatsi ehitamine ja meelelahutused Fookuses on arhailine mulgi muster

10. osa Mulgimaad on iseloomustanud, eristanud ning omapäraks 1920–1930 aastatel oli ja on ka tänaseni vanemast ajast pärit arhailise mustri, Tänavuste kodukandipäe- tikandi, ornamentika ja kirja kasutamine. Need olid igapäe- vaelus kasutuses peale rahvarõivaste veel erinevatel toodetel vade ühe sündmusena avati ja esemetel: karbi-, vaka-, kirstu-, kannu-, tooli-, kinda-, vöö-, pidulikult uue ja kauni vä- tanu-, sõba-, liniku- ja vaibakirjad. Tänapäeval kasutatakse limuse saanud keskväljak. mulgi mustreid veel stiliseeritud rahvuslikel riietel, teks- Seda paika kutsuti varem ka tiilide kujundamisel ning tavalistel tarbe- ja argiesemetel, turuplatsiks. Kuidas aga sama näiteks köögitarvetel, vihmavarjudel, jalanõudel jne. Lisaks platsi ligi sada aastat tagasi kaunistatakse hooneid, aedu, ka asutuste kodulehti mulgile tehti, saab käsikirjalisest loost omaste mustritega. Seda eesmärgiga väärtustada ja rõhutada „Pilguheit Mõisaküla mine- Mulgimaa omapära. vikku“ lugeda järgmist: „1920. Oktoobrikuus planeerime Karksi-Nuia kultuurikeskuse aastal sai asula alevi õigused. sinises saalis eksponeerida näitust „Arhailine mulgi muster Elanikke oli sel ajal 1909. tänapäevases kasutuses“. Esimeseks alevivanemaks oli Hea kogukond! Teeme selle näituse koos! Kutsun piirkon- Jaak Kurg, kes oli tulevase na inimesi kodudest näituse tarbeks tooma esemeid, kus turuplatsi rajamise hingeks. dekoratsiooniks on kasutatud mulgi mustreid. Suuremad Tema eestvõttel korraldati asjad ja hooned fotografeerime ning paneme fotod näitusele pühapäeviti talguid, mis hea üles. Ootame esemeid 24. septembrini. Võta palun ühendust ettevalmistuse tõttu õnnestu- telefonil 5198 1363 ja lepime kokku, vajadusel tulen ekspo- sid. Raudteevalitsuselt saadi naatidele ise järele. tasuta rong, mis tõi Sinialliku Näitustele sain toetust Mulgimaa pärimuskultuuri prog- mägedest Mõisakülla kruusa. rammist. 1928. a Kooli tänav Mõisakülas. Selma Uus oma jalgrattaga kodutänaval. Kai Kannistu Seda laadis kohalik rahvas. Foto Mõisaküla muuseumi kogu Kruus veeti hobustega turu- Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja kontserte. Talvel töötas tasu- lõpp seltsimaja aeda kadus, Samal ajal sai saalis pidevalt platsile, hobuveokeid andsid line liuväli ja näiteks 1937. a lunastasid kõik, kel vähegi tantsida ja puhvetist osta kohalikud talupidajad. Tal- olid kohal ehtsad laplased, pidulusti ja raha oli, endale mitmesuguseid hõrgutisi või gutest osavõtt oli üksmeelne. kes demonstreerisid sõitmist pääsme. See tasus ennast igati süüa seapraadi. Samuti paku- Curly Strings Tuhalaanes Maapind oli siiski madal põhjapõtradega. Tavaliselt ära, sest tuletõrjujate aiapeod ti hapukapsaid siissinatega, ning muutus kruusaga täit- Curly Strings alustas käidi Rattaaias jalutamas ja olid oma aja kohta toredad. nagu alevirahvas kutsus vii- mise järel poriseks. Aastail suurt juubelituuri, et kont- jalgrattaga sõitmas, sealt ka Seltsimaja avara rõdu kõr- nereid ehk tolle aja peenema 1925–1926 sai turuplats Pär- sertidega kolmekümnes selle platsi nimetus. ged presspulkadega väikes- nimega viini vorste. numaa valitsuse abiga kogu kaunis Eesti külas tähistada Pärnu tänaval asunud tu- teks ruudukesteks jagatud Kui juba hämaraks muu- ulatuses kivikatte. Pärast seda EV100 piduaastat ning bän- letõrje seltsimaja kõrvale oli aknad seisid pärani, orkester tus, süüdati puude otsas diliikmete 30. sünnipäevi. hakati Mõisakülas kaks korda rajatud oma haljasala. Seal mängis rõdul peaaegu vahet- värvilisest siidpaberist hiina Tuur jõuab kodumaa mitu aastas laata pidama.“ toimusid 1930. aastatel kont- pidamata ühe loo teise järel. laternad, pandi pöörlema korda risti-rästi läbi käia Alevis toimunud meelela- serdid, näitemängud, peoõh- Aias veeretati keeglit, visati sädemevihma puistav Se- ning selle raames on küla- hutustest saab lugeda samast tud. Neid tunti aiapidudena, pudelite otsa õnnerõngast, gneri ratas ning lennutati des nii väikseid intiimseid käsikirjast: „1921–1922 aastal sest seltsimaja ümbritsev par- lasti keerlevasse kettasse õhu- taevasse rakette. See kõik oli ülesastumisi kui ka suure- rajati raudtee juhtkonna abiga kaed oli piiratud kõrge tiheda püssiga märki, tegeldi õnne- vaimustav.” maid välikontserte. jaama vahetusse lähedusse planguga. õngitsemisega. Löödi suure Eelnevat kokku võttes saab 30. augustil on Curly puhkeaed, mida hakati kut- Aiapidude puhul korraldati puithaamriga “härjapääd” või tõdeda, et lahutagu aegu ja Strings Tuhalaanes. Kont- suma Rattaaiaks. Plats asus alevi keskel turuplatsil tule- roniti hästi libedaks hõõrutud inimesi sadakond aastat, ikka serdi algus on kell 19, kuid üle raudtee sadakond meetrit tõrjujate paraad, mille järel posti otsa, kuhu oli riputatud on igapäevaelu juurde kuulu- tegevused algavad juba kell 17. Pakume kohalikke sööke-jooke enne raudteetehase väravat kogu seltsi liikmeskond oma 4 pakki. Kõik need atraktsioo- nud meelelahutus. ja võib-olla isegi käsitööd. Igatahes tuleb sellest üritusest suisa ja oli piiratud plangu ning väike laulupidu. Kontsert toimub algselt plaanitud rahvamaja pasunakoori mürtsumise saa- nid, välja arvatud viimane, lehtpuudega. Puhkeaias oli asemel Kuningalossi järve ääres, mis asub mõnisada meetrit tel seltsimaja juurde marssis. olid tasulised, aga samal ajal Allikas: Mõisaküla muuseumi 200 meetri pikkune ringrada, eemal. Kõik on oodatud! See oli nii hea reklaam, et võis osavõtja midagi võita – kogud selle keskel muru ja raja põh- Tuur on sündinud koostöös EV100 meeskonnaga ning valdav osa alevirahvast ruttas auhindadeks oli üsna hinnalisi Anu Laarmann jaküljel väike kõlakoda. Aias kontserdid toob küladesse kodumaine Coop Pank. Pärnu tänavale. Kui rongkäigu esemeid. Mõisaküla muuseumi korraldati spordivõistlusi ja juhataja Enn Sarv Tuhalaane külavanem, EV100 Viljandimaa koordinaator Sõnumeid Vana-Karistest Kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Juulikuu 28. päeval oli Morna, Noortele kunstisõpradele Muri ja Suuga külade päev. See oli „EV 100 igas külas“ sün- Karksi noorte kunstistuudio alustab oma 23. hooaega nipäevakingitus ning ühtlasi 19. septembril kell 15 noortekeskuse 2. korrusel. ka hea näide, kuidas kohaliku Ootame nii endisi kui uusi õpilasi kogu vallast. Bus- omaalgatuse ja ühistegevuse siajad on sobivad nii Karksi-Nuia kui ka tagasi sõiduks. olemasolul saab ka väiksemates Õppemaks on 15 eurot kuus, kõik töövahendid on stuudios ole- keskustes midagi ära teha. mas. Ene Saare ja külade mees- Õppeprogrammis on maalimine ja joonistamine. konna saatel heisati riigilipp. Katsetame eri trükitehnikaid, fantaseerime, eksperimenteerime Toimus tänutseremoonia jne. kahele väärikale tammele. Samas pakun täiskasvanutele ja keskkoolinoortele kursust Tseremooniat juhtis kauaaegne klassikalise ja eksperimentaalse kalligraafiaga tegelemiseks. õpetaja Viiu Lepik. Küla kõige Helista tel 5650 6138, Hülle! väiksemale kodanikule Rait Toredat päeva jäi lõpetama ühine pildistamine. Fotod: Arno Jaago Hülle Haab Tulbile kingiti nimeline tamm. Kogu päeva aitasid meeleolu- Tammedele sidusid trikoloo- kamaks muuta naisrühm Mari rivärvides lindid tantsurühm ja tuntud pillimehed Eino Sõna Mari, külade eestvedaja Enn ja Väino Ero. Rõõmu tegi, et ko- Sarv ja perekond Tulp. hal oli nii arvukalt inimesi, kes Õnnitleti ka kohalviibi- üritust ja seda tähtpäeva austa- jaid, kel aastaid üle 80 – Helju sid ja ühisele fotole mahtusid. Lehesmetsa ja Virve Kõivu, Eesti Vabariigi 100. sünni- tänati agaramaid seltsiliikmeid, päevale pühendatud ürituse külaelanikke ning üritusele korraldamise eest kinkis EV100 kaasaaitajaid, kes said vastval- juhtrühm meile mälestusplaa- minud raamatu „Murri häärberi di „Eesti Vabariik 100“, mille lugu“. Suurimat rõõmu tundsid kinnitas Murri häärberi seinale aga lapsed uue külakiige üle, Viljandimaa koordinaator Enn mille valmistas AS Iivakivi. Eesti Vabariigi lipu heiskavad külade esindajad. Sarv. Leili Nael Näide kunstistuudios valminud loomingust. 4 Mulgi valla infoleht Abja suvepäevad 2018 on möödanikuks saanud

Reedeõhtused tantsitajad Lõõtsavägilased ja Untsakad. Fotod Sabrina Gollmer Start ümber järve jooksule on antud.

Rammumehe alade vahepeal lõid meeleolu VOU tantsutrupid. Päästekomando aitas võrkpallureid järveveega. Harles Kiveste poolt Abja kultuurimajale kingitud Selleks korraks on Abja Reedel toimus suvepäeva- konkurentsi tütar ja ema Me- olnud vaja kaua vastust ooda- Tervisekeskus, Mulgi kõrts, esimeste kodukandipäe- suvepäevad 2018 ja IX Mul- de ametlik avamine, millele rili ja Malle Kask. ta. Voolikud veeti välja ning MTÜ Mulgi Ukuvakk, Abja vade vimpel. gimaa pealinna akordionfest järgnes Mulgimaa pealinna Samal ajal rammumehe järvevesi suunati palliplatsile. Autokeskus, Popsi köök, Kerli otsa saanud. akordionfesti kontsert. Seal võistlusega esitleti Abja päe- Kõige oodatum oli loomulikult Ilutuba, Mulgi pruulikoda, Rosalie Ralja, kapell Ukaas Olid meeleolukad päevad astusid üles Viktor Tarassov ja vakeskuses Anne Heidmetsa paadiralli. Eelregistreerimise HRM tootmine, Mulgi Vallava- Uue-Karistest, Eha Lihtne, täis erinevaid sündmusi – Ants Taul. Õhtul mängis EHH- raamatut „Penuja, mu arm“. kutsele ei reageerinud mitte litsuse Abja piirkond, OÜ Abja line-tantsijad, Valli Helin, Abja kodukohvikuid, teatrieten- Teater etendust „Unistuste(k) Sportlik õhtupoolik jätkus ükski paatkond, kuid kõlakaid Elamu, Abja Noortekeskus, Lii- Accordion Band, Valdo Värk, dusi, kontserte, spordivõist- andja“. Õhtu lõpetas pidu gümnaasiumi staadionil jalg- paadiehituse kohta oli palju. si Rääbus, Kristi Reinson, Abja MiniVOU tantsutrupp, VOU lusi, raamatuesitlusi, näitu- lasteaia tagusel platsil, kus pallilahinguga, kus sõprus- Lõpuks oli stardijoonel 9 paati. Ukuvakk, Piret Leskova, Eve Juuniorid, Vou tantsutrupp, seid, oli laat, peoõhtud jne. rahvast tantsitasid Lõõtsavä- kohtumises olid vastamisi FC Kohtunikud pidasid kapte- Kuuse, Abja Päevakeskus, Mari Elle Agar, naisrahvatantsu- Algasid päevad neljapäeval gilased ja Untsakad. Mulgi ja FC Kose. Võitjana nitega nõu ja otsustati teha 2 Saarela, Helis Palm, Aino Lai- rühm Wallatud, Viktor Taras- kodukohvikute avamisega. Laupäeval toimus tradit- väljus lahingust FC Kose. poolfinaali ja finaalsõit. Väga saar, Karksi Vallahooldus, Rai- sov, Ants Taul, OÜ Helimix, Kella 17 avasid oma kohvikud siooniline laat ja astusid üles Õhtul võis kultuurimajas taas põnevas lõpuheitluses, kus nert RL OÜ, Abja Muuseum, Parimpidu, Imre Mihhailov, Abja päevakeskus, Abja noor- meie maja taidlejad ja külali- teatrit vaadata. Etendusid finišilipp langes viimase võist- Rein Mägi, Abja õpilasmalev, Untsakad, Lõõtsavägilased, tekeskus, päästekomando sed, toimusid noortekeskuse lasteteatri Cipolino lavatükk leja joone ületamist, võitis napi Noortekeskuse kohvik, Päeva- Koit Toome bänd, DJ Rein K, DJ Pritsu kohvik, Wallatu tant- ja Mulgi Ukuvaka töötoad „Pipi Pikksukk“ ja gümnaa- eduga nn seeniorite võistkond keskuse kohvik, Pritsu kohvik, Lenny Lavida, OÜ KS Kaivis, sukohvik Abja kultuurimajas ning päevakeskuse koduleiva- siumi teatritrupi monoetendus Andres Rõigas ja Georg Tamm Aimar Sikka, Kaide kohvik, Toomas All, Riivo Roosnurm, ja Kaide kodukohvik. Õhtu- ja karaskikonkurss. „Ma ja Sa“. enda valmistatud haabjaga. Kaide Vallas, Wallatu kohvik, Harles Kiveste, Imre Jugomäe, pimeduses kutsuti Paudi tallu Tänavakorvpalli võistlu- Õhtul pakkusid lasteaia Pildimaterjali sündmustest Paudi talu kohvik Öös On Ürte, EVS vabatahtlik Sabrina Goll- kohvikusse „Öös on ürte“. sest võttis osa 10 võistkonda. taga peomeeleolu Koit Toome võib leida Abja kultuurimaja Anne Heidmets, Kolmas Voo- mer, Ingel Vossmann, Abja TV, Rahvast jagus igale poole. Esikohale tuli võistkond Ista- bänd ja DJ Lenny Lavida. Facebookilehelt. rus, Kersti Sillaots, EHH-Teater, Marika Saar, OÜ Ares Security, Paudi tallu arvati tulevat 3–4 misnõt võistkondade Mõisa- Pühapäevane päev oli Täname kõiki osale- Andres Linnupuu, lasteteater EELK Mõisaküla kirik, Lavad inimest, aga kohale saabus 40. küla ja Big4 ees. puhtalt spordi päralt. Abja jaid Abja suvepäevadel Cipolino, Viive Niinemäe, Ruth ja telgid, Sammuli puhkeküla, Õhtul mängiti Abja kultuuri- Päeva naelaks võib pidada paisjärve ääres toimusid me- 2018 osalemise eest. Teie Mõttus, Abja gümnaasiumi kultuurimaja töökas kollektiiv maja pensionäride teatritrupi rammumehe võistlust, kus dalijooks, ümber järve jooks, jaoks need päevad ongi. teatritrupp, Kätlin Tiidu, Abja – Ülle Rõigas, Aime Vilu, Lea poolt etendust „Asemikud“. seekord oli võistlustules 9 rannavõrkpall ja paadiralli. Suur tänu ja kummardus meie noortekeskuse laululapsed, Kallas ja Pille Vodi. Saal võttis etendust vastu püs- meest ja 3 naist. Teist aastat Ümber järve jookse parim abistajatele, ilma kelleta poleks memmede tantsurühm Mee- ti seistes aplodeerides. Kohal järjest võidutses Henri He- mees oli Silver Kask ja kiirem need päevad nii vägevad: lespea, Abja gümnaasiumi Kohtumiseni Abja suve- oli etenduse kirjutanud Janno lemäe, kellele järgnesid Alar naine Karolina Pugal. Vahepeal COOP Abja Tarbijate Ühistu, võimlejad, naisansambel Vii- päevadel 2019 18.–21. juulil. Puusepp, kes on Abja teatrite- Lehesmets ja Silver Kask. tegid esitluse päästekoman- Pajumäe talu, Tammiku Mesila, sivakk, Anne Gomaa, Mõi- gijatele ammune tuttav. Naiste võit läks Inga Lahesa- do inimesed. Võrkpallurite OÜ H.E.A, Büroo Pluss raa- saküla kammerkoor Kungla, Abja kultuurimaja lule, kelle sel aastal pakkusid soovile liivaväljakut kasta ei matukauplus, Abja Spordi- ja Kadi Kask, kapell De La Rosa,

Abja teatritrupid XVIII külateatrite Mulgimaa noorteorkestri väärikas festival Kärlas esinemine Mulgimaa noorteorkestril, 10.–12. augustini koh- Festivali lõppedes oli žürii meesnäitleja Arvo Lamp mille moodustavad 30 noort tusid Eesti harrastusteatrid otsuste tulemusel Abja mai- lavastuses “Unistuste(k)and- pillimeest Karksi-Nuiast ja XVII külateatrite festivalil nitud lausa neljal korral. ja“ (Abja EHH-Teater) Abja-Paluojalt, oli 26. juulil au Kärlas. Kärlas hinnati laureaadi- • näitlejapreemia Leida avada XXV Viljandi pärimus- Festivalil osales 34 har- tiitliga näitetruppi Kolmas Lepland lavastuses „Asemi- muusika festival. Esitasime rastusteatrit 35 lavastusega. Voorus lavastuse “Asemikud” kud“ (Kolmas Voorus) kaks mulgikeelset laulu, solis- Teatritegijaid kogunes Saa- eest. Täname lavastajaid Kersti tideks olid Anu ja Triinu Taul. remaale üle 300 harrastaja Veel jagatud tunnustused: Sillaotsa ja Andres Linnu- Kontserdi ajal lehvis uhkelt ka kõikjalt Eestist. Abja kul- • eriti kenasti mängis puud ning valgustajat Too- Mulgimaa lipp. Sügisel liitub tuurimaja saatis festivalile naisnäitleja Hilja Sikka lavas- mas Alli. orkestriga noori Tõrvast ja pensionäride trupi Kolmas tuses „Asemikud“ (Kolmas Kohtumisteni teatris! huvi on tuntud mujaltki. Voorus ja EHH-Teatri. Voorus) • eriti kenasti mängisid Abja kultuurimaja Margus Põldsepp Viljandi pärimusmuusika festivali avaesinejaks oli Mulgimaa noorteorkester. Foto: Anneli Voitka Mulgi valla infoleht 5 Peeti Karksi kihelkonnapäevi Siinmail on ikka kom- Kristjan Kütt. Naistest oli beks olnud, et juulikuu parim Triinu-Liis Tõhk ja teisel nädalavahetusel meeste 40+ vanuseklassis korraldab Karksi-Nuia astus kõrgeimale pjedes- kultuurikeskus piirkonna taalile Mats Tõhk. Parim inimestele sisutihedaid öid noor oli Randel Kuzmin. ja päevi. Põnevuse säili- Samal ajal oli Karksi- tamiseks teeme igal aastal Nuias avatud seitse ko- kavas väikseid muutusi. dukohvikut: Villise villa, Tervikuna jäi tänavune Üts Laheda Poe kohvik“, kolmepäevane sündmus Kolmanda Korruse Kotka meelde päikesepaistelise, Kodu kohvik, Pastori Man, sooja, sündmuste- ja rah- Eha-Amanda Juures, Anu varohkena. Poe kohvik ja „Kadri Poe Aga alustame algusest. kohvik. Suur tänu kõigile, Reede õhtupoolikul laul- kes avasid oma kodud ja sid Anne laululapsed ke- südamed! vadhooajal õpitud laule. Päevad lõpetas an- Karksi-Nuia keskväljakule sambel Hortus Musicus tulnuid tervitas ja avas kontserdiga „Kuldne kesk- pidulikult sündmuse Mulgi aeg“ Karksi-Nuia õigeusu valla Karksi piirkonna abi- kirikus. Kirik oli puupüsti vallavanem Dmitri Orav. Varajane ärkamine teeb meele rõõmsaks. huvilisi täis ja kontsert Ta tänas kõiki Mulgi peol erakordselt kaunis. Karksi kihelkonnakavas Tänavused kodukan- osalenud kollektiive ning dipäevad olid kindlasti nende juhendajaid. Mee- kõikide aastate kõige rah- neteks jagas ta meepea- varohkemad. Oleme äär- linnale omaselt kohaliku miselt tänulikud neile, kes mesiniku vurritatud mee- otsustasid pakutud sünd- purke. Lastel oli võimalus mustest ühel või teisel moel batuutidel hüpata, näoma- osa võtta. alinguid teha ning maiusta- da suhkruvati ja jäätisega. Abja laste näitering esi- Täname: Karksi Val- tas muusikali „Pipi Pikk- lahooldus, AS Iivakivi, sukk“. Väikesed näitlejad Karksi-Nuia noortekes- olid väga tublid – lusti ja Võistutantsimisel osalesid nii nais- kui segapaarid. Kihelkonnapäevade avamisel esinesid Anne laululapsed. kus, Karksi Peetri kiriku tegutsemisrõõmu oli la- kogudus, Karksi-Nuia valaudadelt kaugemalegi Püha Aleksei kogudus, näha ja kuulda. Klounide Anne ja tema laululap- etteaste lõpetas vihma- sed, Abja laste näitering, hoog natuke varem kui Mironov show, Kinovõrk, planeeritud, aga eks see, et Karksi Mokalaat, Anne- midagi jäi nägemata, jätab li Arraste, Heino Luik, võimaluse Mironov showd Karksi Racing Team, Uris- järgmistel kordadel uuesti saare Rantšo, Mats Tõhk, kutsuda. Heiti Maiste, Heliart Sound Planeeritud kinopikni- & Lighting, G4S Eesti, Pa- kugi pidime kolima kul- tune pool, RetroKiirabi, tuurikeskusesse. Õnneks ansambel PS Troika, ei heidutanud see lapsi JÄÄÄÄR, Leho Rubise, ja nii said kõik soovijad Kaido Kirikmäe, Hortus Kontsert ordulinnuses oli rahvarohke. „Nukitsameest“ vaadata Naiskodukaitsjad korraldasid Kolmanda Korruse Kotka Musicus, Eesti Kontsert, Kodu kohvikut. saalis suurelt ekraanilt. korraldajad, osalejad kui Kultuurikeskuses tut- Ants Taul, Tiistelu, Dan ja Öökino „Suvi“ sai seevastu laadakauplejad igat masti tid ning lõõtsamees Julius publik. vustasid Karksi mokalaada Sõbrad, Julius Vilumets, nautida juba õues kultuu- toodetega. Lisaks pakkus Vilumets. Omakandi päri- Viljandimaa virrede naised värskelt välja antud Kullakõsõ, Suprjadki, Lus- rikeskuse seinal asuvalt huvi Karksi Racing Teami musmuusikat tutvustasid põnevaimaks osaks sai DVD-plaati „Mokalaada tipill, Janne Suits ja Kris- LED-ekraanilt. Publik oli mototelk, kuhu olid välja rahvamuusikud Ants Taul, Karksi kandi pärimustant- jutukse“ ning valmistasid ti Kool, Zarif, Purs (LV), kodudest kaasa võtnud pandud mootorrattad ning Janne Suits ja Kristi Kool. sude võistutantsimine. kamatoite. Avatud olid näi- Mežabele (LV), Vita Upe- toolid ja piknikulinad. Is- motovarustus. Proovida sai Publikut kaasahaaravad Anneli Arraste algatusel tused, Tarvastu käsitöökoja niece (LV), Egita Podniece tuti murul, kuid jälgiti ka kiivreid, mootorratastele folkloorikavad esitasid toimunud võistlusel pi- õpitoad, lastele pakkusid (LV), Džine (LV), Tarvastu keskväljakule ja bensiini- istuda, fotosid teha jne. Suprjadki Narvast ja Kul- did tantsupaarid katkema- rõõmu näomaalingud, ba- käsitöökoda, Juta Räägel, jaama parklasse pargitud Iga kolme aasta järel on lakõsõ Setomaalt. Rahva- tult vaheldumisi tantsima tuudid, hobused, vankri- Jüri Patune, Mulgi vald autodest. traditsiooniks korraldada muusikaansambel Tann ja „Paigalejäämise polkat“ ja sõit, jne. Karksi piirkond, Maan- Paisjärve ääres toimus pärimuspidu „Viljandimaa sõbrad mängisid erineva- „Savikoja venelast“. Ega Õhtu lõppes Karksi or- teeamet, Taede perekond, Urissaare festivaliõlle esit- virred“. Tänavu toimus te rahvaste viise, eksklu- tantsijatel polnud kerge dulinnuses suure peoga, Anu pood, Eva ja Angela, lus koos sauna, jämmi ja see juba XIV korda. Folk- siivse kavaga esines ida- – päike paistis lagipähe kus rahvast hullutasid an- Kersti Nurk, Kaire Kannis- burgeritega. Karksi Peetri looripidu kandis eluviisi maine tantsurühm Žarif. ja saatemuusika tempo samblid Patune Pool ja PS tu, Tiina Tomingas, Asta Vi- kirikus esines ansambel ideed pärimuslike tantsu- Hea meel oli võõrustada läks aina kiiremaks. Lisaks Troika ning Retrokiirabi. lumets, Aiandus- ja mesin- Jäääär ja keskööl saime de, laulude, pillimängude, Läti kollektiive. Vaatamata järgisid kohtunikud tantsu- Erakordselt ilus suveõhtu dusselts, Naiskodukaitse osa Leho Rubise ja Kaido toitude, käsitöö, kommete sellele, et lõunanaabrite sammude täpsust. I koha ja ja head esinejad tõid peop- Sakala ringkond, Üts Lahe Kirikmäe kontserdist „Ei ja tavade tutvustamistega. juures toimus samal ajal Viljandi pärimusmuusika latsile rekordarvu publikut. Pood, Eesti kultuurkapitali omadusi, ei iseennast“. Peole tuldi suhtlema, oma üleriigiline tantsu- ja lau- festivali piletid võitsid en- Pühapäeval toimus rahvakultuuri ja helikunsti Päikesetõusul alustasid laule-tantse ja pillilugu- lupidu, kuhu olid kaasatud dale Hanna-Lauren Loit Kitzbergi mäel discgolfi- sihtasutused, Viljandimaa 18 kepikõndijat teekonda sid kaaslastega jagama, ka folkloorigrupid, leidsid ja Eero Maling, II koha ja võistlus. Neljas erinevas ekspertgrupp, Rahvakul- ümber Karksi-Nuia pais- neis ühisosa ja erinevusi aega ja võimalust Karksi- Urissaare kantripeo passid võistlusklassis osales 35 ini- tuuri keskus. järve. Kõikide varahom- tajuma ning rõõmustama Nuia tulla kolm kollektiivi lunastasid Birgit Kruuse mest. Lisaks tavaraja korvi- mikuste rahvasportlaste koostehtu üle. Virredel – Purs, Mezabele, Zine ning ja Innar Vilumets ning dele oli paigaldatud kaks li- Kai Kannistu vahel loosisime meeneid ja osalesid pärimuskandjad solist Vita Upeniece, kes auväärse III koha ja õhtuse sakorvi. Meeste arvestuses õhtuse peo vabapääsmeid. folkloorirühmast Tiistelu, esitas Läti väelaule. Mängi- peo pääsmed said Kaisa tuli esimeseks Mulgi valla Enne veel, kui nad ringilt rahvamuusikaansamblid sime ringmänge, tantsisime Vallas ja Kaarel Roostar. meistriks Mats-Eerik Tõhk, tagasi saabusid, olid platsis Lustipill ja Tikutopsimu- seltskonnatantse ja seda nii Tublid olid kõik osalejad. talle järgnesid Karl Hurt ja 6 Mulgi valla infoleht

Perespordipäev meelitas osalejaid ja Rekordite sadu pöidlahoidjaid nii kodust kui ka võõrsilt

28. juulil toimus Uue- Karistes külarahva poolt kaua oodatud 17. peres- pordipäev, mis meelitas võistlejaid ja kaasaelajaid nii kodust kui ka võõrsilt. Spordipäevast võttis osa 65 inimest, kellest noorim oli kümnekuune ning vanim Jaanijooks tõi starti rekordarvu osalejaid. Foto: Meila Israel seitsmekümneaastane. 41. jaanijooks ümber Karksi-Nuia paisjärve läheb ajalukku Kokku võisteldi 9 erineval kolme uue rekordiga. Naiste vanuseklassi tippmark kuulub spordialal erinevates vanu- nüüd Luna-Aleksandra Lagodale ajaga 16 minutit. Samuti löödi segruppides. uued osavõtjate rekordid: 4,4 km põhijooksu distantsi läbis 414 jooksjat ja kepikõndijat ning lastejooksudel osales 182 last. Perespordipäev algas tra- Seega käis rajal ühtekokku 596 inimest. ditsiooniliselt rivistusega, Naistevõidu viis Kohtla-Järvele nooruke Luna-Aleksandra pärast seda toimus järvejooks Lagoda, kellele järgnesid Birgit Pihelgas Pärnust ja Sooru jooks- ümber Uue-Kariste järve. ja Johanna Ardel. Mulgi valla parim naine oli Kerti Einstein Lõunaks valmistas Popsi Karksi-Nuiast. Meestest võidutses Bert Tippi Haabneemest, Köök kõigile maitsva supi. teine oli Joosep Tammemäe Viljandist ja kolmas Kaarel Viigipuu Õhtupoole toimus aga ram- Tartust. Mulgi valla parim oli Siim Kambek Pollist. mumehevõistlus, kus siitkan- Uue-Kariste rammunmehad. Foto Karl Kristofer Alp Jooksu korraldajad tänavad kõiki sponsoreid: Abja di noormehed said näidata TÜ, Fremailer OÜ massaažisalong, Karksi-Nuia kultuu- oma jõudu ja osavust. Päeva rikeskus, August Kitzbergi nimeline gümnaasium, EPP lõpuks selgitati välja kõige AS, Oskar Tiit, Privora OÜ, AS Nuia PMT, AS VMT Te- silmapaistvamad sportlased, hased, EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kes pärjati „Päeva parim Polli aiandusuuringute keskus, OÜ Ligur Motors, AS Textuur, poiss 2018“ ja „Päeva parim Karksi-Nuia Tehnikakeskus/Tradeplus Group OÜ, Rimaitri tüdruk 2018“ tiitliga. Tänavu OÜ, AS Iivakivi, OÜ REF Ehitustööd, OÜ Monopol, Karksi kaitsesid oma varasemat Vallahooldus, 4Kids, Leedi Marmelaad OÜ tiitlit Marie Purge ja Kermo Kohtume aasta pärast 42. jaanijooksul. Kaasiku. Tänavuse spordi- Leo Liiber päeva peakorraldajateks olid Anne ja Eduard Kaljapulk. Perespordipäeva korral- damisele panid oma õla alla: Karksi Ratsu kiirmaleturniiri Uue-Kariste Rimmu Nais- võitis Dmitri Petrov selts, Uue-Kariste rahvamaja, Perespordipäev Uue-Karistes Foto Karl Kristofer Alp Popsi Köök, Ivi ja Heiki Alp, Karksi Ratsu kiirmaletur- Karin Alp, Eda Niin, Taja niir, millega tähistati Eesti ja Tarmo Vainult, Hannes Vabariigi 100. aastapäeva, Mädo, Villem Niin, Mati toimus 4. augustil Karksi-Nuia Reimann, Eha Viik, Maarika kultuurikeskuses. Osalenud ja Heiki Anniste, Taavi Laan. 70 maletaja hulgas oli külalisi Lätist, Soomest ja Venemaalt. PARIMAD TULEMUSED: Avasõnad lausus Mulgi vallavanem Peeter Rahnel, kes JÄRVEJOOKS: Carmen tegi ka avakäigu esimesel laual Kätrin Laan, Kermo Oru- suurmeister Aleksandr Volo- mets, Evelin Siiman, Martin dini eest. Turniiri võitis Eesti Siiman. üliõpilaste meister, Tartu üli- VÕRKPALL: võistkond koolis spordimeditsiini õppiv PRILLID koosseisus Lea Kaa- Dmitri Petrov 6 punktiga 7st, siku, Kaspar Viik, Riivo Rang, teise koha sai Georg Aleksan- Turniiri võitja Dmitri Petrov. Tauri Alp. der Pedoson, kes oli ka parim PARGIJOOKS: Pille-Riin noormaletaja (14), kolmandaks jäi Grigori Šarankov (Venemaa), Kaseorg, Kevin Hiob, Marie mõlemad samuti 6 punktiga, kuid madalamate lisanäitajatega. Purge, Kermo Kaasiku. Esikolmikule järgnesid 5,5 punktiga suurmeister Aleksandr NOOLEVISKED: Car- Päeva parim tüdruk. Päeva parim poiss. Fotod Karl Kristofer Alp Volodin ja meistrikandidaat Kalle Peebo, kes oli ka parim ve- men Kätrin Laan, Kermo SAAPAVISE: Isabella Viik, VÕISTLUS RAMMUME- siku, Christelle Niin, Grete teran. Parima naise eriauhinna omandas 34. Eleri Tehvanus Kaasiku, Eha Viik, Kaspar William Niin, Helina Vainult, HE TIITLILE: Henri Hele- Sosi, Isabella Viik, Marten 3,5 p. Mulgi valla edukamad olid 14. koha omandanud Ion Viik. Mihkel Kaseorg, Lea Kaasiku, mäe. Järvoja ja William Niin. Mõndresku 5 punktiga, 32. Tõnis Kask 4 p, 35. Mati Saks, 39. PETANG: Marie Purge, Riivo Rang, Eha Viik, Eduard EELKOOLIEALISTE MI- Paul Põder 3,5 p, 46. Eugen Jents ja 50. noormaletaja Georg Robert Kaljapulk, Ivi alp, Kaljapulk. NIJOOKS JA TÄPSUSVIS- Anne Kaljapulk Teiter 3 punktiga. Heiki Alp. KED: osalesid Lisanna Kaa- Karl Kristofer Alp Rein Ruus CrossFitis kolmas koht

28. juulil toimusid Lee- alusele. III koha võitles väl- dus Telšiais Eesti Vabariigi ja kuni 15-aastaste noor- 100. aastapäevale pühen- te seas Abja gümnaasiumi datud kultuuriprogrammi 9. kl poiss Erik Raagmets. raames võistlused crossFitis. Eelvõistluse lõpetas ta küll 3 min jooksul tuli rebida ja teisena, kuid finaalis tuli tõugata kangi, tõsta sang- 2 leedukat mööda lasta. pomme ja teha kätekõver- dusi vaheldumisi hüpetega Enn Raieste

Sportlike tulemuste kõrval austati turniiri väärikamaid ja III koha võitles välja kuni 15-aastaste noorte seas noorimaid osalejaid: Laura Kamp (7), Aalo Põvvat (86), Abja gümnaasiumi 9.kl. poiss Erik Raagmets. Eugen Jents (93) ja Elo-Mirtel Luik (8), tagareas turniiri Foto Enn Raieste kohtunik Rein Ruus. Fotod: Kai Kannistu Mulgi valla infoleht 7 Kitzbergi festival oli menukas Dina Gavrilova uus raamat Neljandat aastat järjest kor- raldas Karksi-Nuia kultuu- rikeskus üritust Augustiöö Augustiga.

Alates 11. augusti keskpäe- vast oli kultuurikeskus ja selle ümbrus täis erinäolisi sünd- musi. Lõuna ajal kogunesime Maiele, kus süütasime küünla ja meenutasime August Kitz- bergi muuseumi endist pere- Raamatu tutvustusel osalejad koos autoriga. Foto Evi Oissar naist Asta Jaaksood. Kiikasime muuseumi, lugesime tähtsaid Mõisaküla kodukandipäevadel oli suur rõõm tutvustada Dina Gavrilova (Nadežda Grigorenko) uut raamatut „Ты kohtupabereid ja viibutasime лучше всех“. See on kirjanikul juba kuues raamat. kohtukullihaamrit. Kogu tege- Külas olid veel Nelli Abašina-Melts ja Vladimir Savzuk, vust juhendas Toivo Univer. kes on Dina Sankt Peterburgi kirjastaja. Tagasi Karksi-Nuia jõudes vii- Eestisse tuli Nelli 1964. aastal. Ta on lõpetanud Tartu üli- Libahundijooksul rajale läinud jõudsid kõik tervelt tagasi. sime August Kitzberdi monu- koolis vene filoloogia eriala. mendi juurde suure lillepoti ja Ta on töötanud ajalehes tõlkijana ja Eesti Foto: Raamatus Anneli Pälsing. toime- täheks käsitööna valminud kutsusime Kustit sündmusele. tajana. 1995. aastast on ta ajakirja Tallinn peatoimetaja. ööloomade unemaskid. Seejärel said huvilised osa 1982. aastast on ta Eesti Ajakirjanike Liidu liige. Ta on vene Taaskord kasutasime kul- kaheksast etendusest. Lend keelde tõlkinud Jaak Jõerüüdi, Rein Põderi, Mats Traadi ja Teater Elvast pakkus lastele tuurikeskuse seinale paigal- Andrus Kiviräha teoseid. Saime kirjanikult küsida, miks ja rõõmsat taaskohtumise võima- datud suurt LED-ekraani, kus kuidas sünnivad vahvad lood, mis on ainest saanud Tšuvaši lust, sest laval oli eesti klassika näitasime 2005. aasta Eesti film tõsielulisel külaolustikul. Nadeždat seob Mõisakülaga palju – Oskar Lutsu „Nukitsamees“. „Libahundi needus“, mis sobi- toredaid mälestusi, ikka on vahva, et siinsed linlased teda Luunja aidateatri näitlejad tus päevateemaga ideaalselt. lahkesti ootavad ja meeles peavad. pajatasid etenduses „Mahva Minut enne südaööd an- Evi Oissar ja Lonni lood“ publikule ära- dis Karksi-Nuia spordikooli tuntavaid ja südamest naerma direktor Leo Liiber stardi IV Õppereis ajaloo- ja kultuuriradadel ajavaid lugusid. Hea meel oli, Libahundijooksuks. Kokku et Mulgi vallast võttis vastu asus rajale 22 jooksjat ja ke- kutse Kitzbergile pühendatud pikõndijat. 6-kilomeetrise päeval osaleda ka Mõisaküla Öös on tantse. Fotod: Kai Kannistu distantsi Karksi-Nuia–Maie– näitering. Nende „Poolikud Karksi-Nuia läbis kõige kiire- patud“ näitas läbi kõverpeegli ikka. Seasaare Teatri esitatud naine-armastus-raha-riided. mini Eero Maling ajaga 22.40, ja huumori meie igapäevaelu. „Missioon“ oli lugu inimestest, Margus Mankin Suure-Jaani talle järgnesid Marek Märtson Hageri näiteringi „Mis õnn…“ kes on tavaliselt ebaõiglased ja kultuurimaja näiteringist esi- ja Rainis Soots. Naistest oli oli lugu elust enesest Kulle nendest, kellega on tavaliselt tas loengu tubaka kahjulik- kiireim Kerti Einstein, kellele Raigi mälestusraamatu alusel. käitutud ebaõiglaselt. Kuigi kusest. järgnesid Annika Artla ja Reti Tegevus toimus 1991. aasta antud loos oli kaks naist, võib Etenduste maratonile järg- Ruubel. Võitja sai auhinnaks seal väga vabalt olla ka mehi, nes kultuurikeskuse ees rahva- lambanaha ja Juta Räägli val- Õppereisist osavõtjad Jaan Tõnissoni mälestuskivi juures. augustiputši ajal Helsingis, Foto: Milvi Kangur kus Lennart Meri Eesti Kultuu- lapsi, vanureid, koduloomi, tantsurühmade Samm Sassis mistatud oinapää viltmütsi. Viljandimaaga on seotud mitmed Eesti Vabariigi algus- ripunktis Tuglase seltsi majas sest iga akna taga on valu. ja AKG neiduderühma kont- Kõikide osalejate vahel loositi aastate riigitegelased, kellest on juubeliaastal meedias juttu Maria tänaval asus ja asju ajas. See Teater Haapsalust tõi fes- sert „Öös on tantse“. Augus- erinevaid meeneid. olnud. Et tutvuda lähemalt nende tegemistega ja värskendada Lipud lehvisid ja president tivalile kaasa jandikogumiku tikuisesse sooja öösse sobisid Sündmust toetasid Rahva- ajalooalaseid teadmisi, korraldas Karksi haridusselts koos Lennart Meri mõjus väga tõe- „Kiusatused“. Kaheksast jan- noorte esitatud, spetsiaalselt kultuuri keskus, Mulgi kultuu- kultuuriseltsiga õppereisi tuntud riigitegelaste radadele, truult. Lend Teatri „Kaks teist dist koosneva etenduse seadis selleks sündmuseks õpitud ri instituut, Mulgi vald, Karksi giidiks Ilse Israel. tooli“ oli humoorikas lugu, lavale Andres Urb. Tema oli ka tantsud suurepäraselt. Rühmi piirkond. Esimene peatus oli Tuhalaanes, kus siinse kooli kauaaegne mis leidis aset kohvikus, kus see, kes sketšid kogus ja ees- juhendas ja kontserdi lavastas õpetaja Laine Ruusalu rääkis Ants Piibust, kes on sündinud tuli ette koomilisi olukordi ja tistas. Etenduse sisu koosnes Anneli Arraste. Kõik esinejad Kai Kannistu 28. Veebruaril 1884. a Karu-Kukke talus Anikatsis Tuhalaane ka tõsisemaid seiku, nagu elus igihaljastest naljadest mees- said kultuurikeskuselt tänu- vallas. Üle maalilise järvekese kõrgel kaldal põlispuude vahel paistsid õigeusu kiriku varemed ja koolimaja, kus omaaegses Tuhalaane õigeusu kihelkonnakoolis õppis ka Ants Piip – Eesti A. Kitzbergi tubamuuseumi Karksi-Nuia raamatukogu Vabariigi esimene riigivanem, õigusteadlane, peaminister, vä- lisminister viie valitsuse koosseisus. sõjaminister ja diplomaat. väisas auväärt külaline algatas raamatuklubi Põgus mälestushetk Ahimäe lähedal, Aidu vallas sündi- Ameerikast nud Mats Tõnissoni mälestuskivi juures, kus kuulasime Ilse “Rääkivad read” Israeli jutustatud humoorikaid ja värvikaid lugusid Eesti A. Kitzbergi tubamuuseumis kirjamehe elust. Kuna tänapäeva võimaluste paljususe juures on raamatutele käis külas August Kitzbergi Mõnus jalutuskäik pärnaallee vilus viis meid kindral Johan ja lugemisele tekkinud mitmeid alternatiive, on Karksi-Nuia poja Jaani tütar Leena Kitzberg Laidoneri sünnikodu, Raba talu, tähistava mälestusmärgi raamatukogu täheldanud kooliealiste lugemuse vähenemist. Osteraas, kes elab Ameerikas juurde Vardja külas. Meenutasime Eesti sõjaväe ülemjuhata ja Laste ja noorte lugemisharjumuste uurijad tõdevad, et koo- Oaklandi linnas. Leena oli tema poolatarist abikaasa Maria Krutszevska eluteed. Viiratsi liealised loevad küll endiselt, kuid nende valik piirdub vaid 6-aastane, kui vanematega lähistel liitus meiega Matti Päts abikaasaga. kooliõpikutekstide ja internetist otsitud lisamaterjalidega. Ameerikasse kolis. Ta on väga Teekond jätkus Tänassilma küla suunas. Tegime peatuse Ilukirjandus, mis avardab inimeste kujutlusvõimet ja sõnavara, meeldiv inimene, kes tunneb Mursi talus sündinud riigivanema ja välisministri Jaan Tõnis- on jäämas tagaplaanile. Et huvi kirjanduse vastu tõsta, otsustas suurt huvi oma juurte ja pä- soni kodukohta püstitatud mälestuskivi juures. Tagasivaade Karksi-Nuia raamatukogu algatada põnevate raamatute klubi ritolu vastu. Sellest tingituna riigimehe eluteele ja mälestuseks ühispilt kivikangrul. “Rääkivad read”, mis pakub mitmekesist ja meelelahutuslikku on Leena pere omavahelises Tänassilmas meenutas giid piirkonnas tegutsenud kultuu- programmi. Regulaarne hubases keskkonnas klubiline tegevus suhtluses säilinud eesti keel, ri- ja haridusasutusi, väikeettevõtteid, tuntud Mulgi talusid hõlmab kirjanikega kohtumisi, viktoriine, kirjandusülevaateid, mille ta on ka oma tütardele ja isikuid. Külastasime Kalmetu põhikooli, väikeettevõtjat- slaidiprogramme, soovitusnimestikke jne. Oodatud on kõik selgeks õpetanud, samuti saab kiviaedade rajajat, kunagises mõisa magasiaidas asuvat rah- 7–19-aastased noored. ta ameeriklasest abikaasa Gary vamaja ja lõunastasime toitlustus-turismiteenust pakkuvas Esimene kokkusaamine leiab aset 20. septembril kell 15 Osteraas eesti keelest aru. Jõeoru villas. Karksi-Nuia raamatukogus. Kauge külalise reisi ees- Ringreisi lõpetasime ehedalt säilinud Mulgimaa talus. Oma panuse klubi edusse ja kirjanduse populariseerimisse märgiks oli tutvuda August Talukompleksi – rehetare ja ümber õue asetsevate kõrval- saavad anda ka lapsevanemad ning terve kogukond. Igaühe Kitzbergi kultuuripärandiga hoonetega – hoiab korras majaperenaine Elli Israel. Avaral soosiv suhtumine lugemisse ja laste õhutamine ettevõtmisest Eesti kirjandusmuuseumis ja Leena koos tütre, tütretü- taluõuel vestlusringis kuulasime Eesti Vabariigi esimese osa võtma, aitab ka kogukondlikul tasandil kaasa lugemishuvi külastada kohti, kus vanaisa tarde ja Kitzbergi Sõprade presidendi pojapoja Matti Pätsi mälestusi oma vanaisast säilimisele ja suures perspektiivis Eesti kirjasõna püsimisele. oli elanud ja töötanud. Seltsi liikme Toivo Univeriga Konstantin Pätsist. Elli Israeli ja Arne Kaljumäe lustakate pärnapuu taustal, mille ta Lisaks on oodatud endast teada andma kõik noored, kes soo- pillilugude saatel asusime koduteele. Esta Jaaksoo istutas 15 aastat tagasi, kui viksid olla põnevate raamatute klubi patrooniks. Õppereisi toetas Kohalilu omaalgatuse programm Karksi esimest korda Kitzbergi haridusseltsi projekti „ Ajaloo- ja kultuuriradadel EV juube- muuseumi külastas. Mare Torim liaastal” raames. Foto: Esta Jaaksoo Helve Joon 8 Mulgi valla infoleht Noored Kotkad Kuum ja päikeseküllane kume võimalust tegevuses metsas rassinud Ako-Ilmar ja suvi hakkab lõpule jõudma osaleda esialgu külalisena. Ilu- Kimmo koos kaaslastega teis- ning koolivaheaeg koos sel- sad vormid, vahva rivisamm test rühmadest läbisid seikluse lega. Lühikese puhkepausi paraadidel koos kogenud kogu 30- kuni 50-kilomeetrises järel alustavad uute tegemis- kaaslaste lugupidamisega ei pikkuses igati väärikalt. tega erinevad huviringid, tule ilma püsivuse ja sihikind- Näitamaks oma liikmes- huvikoolid ja klubid. Ühena la kaasalöömiseta. Populaar- konda tegevuses ja kaasamaks nende hulgas on uuele sete arvutimängude keskelt kotkaste sõpru toimus 26.04 hooajale vastu astumas Kait- päris-metsa sattumine koos üleriigiline üritus “Ristmik” seliidu eriorganisatsioonid päriselt varustust täis seljako- kõigis maakonnalinnades. Noored Kotkad ja Kodutüt- tiga, suures telgis ööbimine ja Meie rühma esinduse korral- red kellel Halliste põhikoo- öine häire väärivad kindlasti das Kimmo, kes koos Sten- lis, Karksi-Nuias ja Abjas vähemalt katsetamist! Marcuse ja Maidoga üritusel oma rühmad tegutsemas. Halliste noored kotkad osalemiseks vajaliku seltskon- sel kevadel ja suvel igavuses na kokku pani. Noorkotkaks saab astuda vaevlema ei pidanud. Tege- Samal ajal, 24.–26.04 said peaaegu iga noormees, kellel vust jätkus kõigile soovijatele laskeasjandusega tegelevad vanust 7 kuni 18 aastat ja ning mõnikord jäi võimalusi Mikk ja Raul veeta 3 treenin- käitumisega pahandusi pole. ülegi. gupäeva Männiku lasketiirus Meie tegevus pakub noor- Veebruaris elasime oma sealsete instruktorite juhatusel meestele vanusele kohaselt riigi 100. sünnipäeva ürituste üleriigilises Noorte Kotkaste ja ning militaarse vürtsiga mait- keerises. Lisaks koduse kooli Kodutütarde laskelaagris. sestatult mänge, õpet, matka- ja valla sündmustele käisime Kevadise koolivaheaja vii- sid, sportimist ja laagreid. julgemate poistega paukuvas masel laupäeval tulid Karksi- Kindlasti oluline teave: pakases Viljandis pidulikul Nuia noortejuhid Meelis ja kotkaste tegemistes osale- jalutuskäigul. Harri Halliste kooli, et pakku- mine on noortele valdavalt Märts algas Viljandi Haig- da kõigile huvilistele võima- Tublid noorkotkad aastapäeval. Foto Enn Pinsel tasuta – see tähendab Eesti las aset leidnud kriisiõppuse- lust laskesimulaatoril täiesti Vabariigi maksumaksja poolt ga, kus Mikk, Raul ja Merike ohutult ja tubastes tingimustes Hüva, kes meile alati nõu ja rivis olev tunne! Paraadipäeva Kui kogu see jutt tekitas rahastatud. Tegevusi korral- koos teiste kaitseliitlastega märkide pihta kõmmutada. jõuga abiks on. Kõigi nende hommikul liitusid Enn, Maido mõnes poisis või plikas taht- davad-juhendavad vabataht- kannatanuteks kehastusid. Osalejate rivi oli pikk! Mai tublide kaaslaste ees tõotas ja Edi-Johannes nendega, kes mise meie tegemistes end likud noortejuhid, õpetajad, Kooli klassiruumis vaatasime algus viis laigulised metsa- olla väärikaks noorkotkaks avaldasid austust meie piir- tõeliselt proovile panna, siis instruktorid ja kaitseliitlased. korraks tagasi talvele ja asu- desse ragistama. SIIL ehk Kerden, kelle kaela seoti tõo- konnast pärit ning oma elu jälgige palun teateid oma koo- Meeleldi kaasame ka oma tasime end retkele kevadisse tõsiste meeste (ja ka naiste!) tuse lugemise järel sinine rätik. vabaduse altarile jätnud mees- lis, uurige Kaitseliidu Sakala laste tegemistesse toetavalt metsa läbimaks Laidoneri hädavajalik mäng igasuguse Juuni viis kõigepealt Mag- tele Karksi-Nuia ja Hallistesse maleva kodulehelt internetis, suhtuvaid lapsevanemaid – on rada. sõjarauaga, jättis nii mõnegi nuse, Sten-Marcuse ja Ral- püstitatud mälestusmärkide küsige tuttavalt kaitseliitla- ju perega veedetud aeg see Lisaks oli hoog sees Sepol, noortejuhi plaani laagerduma fi põnevaks päevaks Valga juures. selt või tulge koos teile tutta- tõeliselt kvaliteetne! Raulil ja Mikul, kes maleva ning paremaid aegu ootama. militaarkeskusesse. Kohad Juuni viimased päevad va noorkotka (kodutütrega) Lapsepõlv ja kooliaeg on lasketiirus tõsiselt ja regulaar- Noored ilmselt igavuse üle ei sellele üritusele olid pree- veetsid meie kotkad maleva koondusele – teid juhatatakse ümbritseva maailma ning selt laskespordi saladustega kaevanud, sest ilusad ilmad ja miaks rühmade tublimatele. suvelaagris Treimanis. Kuigi õigesse kohta! Iga seiklus al- enda tundmaõppimise aeg. tutvusid. koolilõpu ürituste uputus ei Juba 14. juunil pidid poisid suv-ilmade kontor leidis selle gab alati esimesest sammust. Koos kasvamisega muutuvad Aprill algas maakondliku jätnud selleks mahti. 29. mail seisma rivis, et valmistuda laagri jaoks just mööduva suve Toas arvuti seltsis seigeldes huvid ja mõnigi harrastus ei maastikumänguga “Laidoneri Viljandi vanas Lennukitehases tähtsündmuseks – Kaitseliidu kõige sobimatuma toote, jagus saate proovile panna inseneri- tundu pärast paari katsetamist Rada” 13+ vanuses noortele. aset leidnud Noorte Kotkas- võidupühaparaadiks Tallinna viiel poisil indu osalemaks de võimed, kuid omade katse- enam köitev. Noorte Kotkaste Meie rühmast osalesid Enn, te organisatsiooni pidulikul lauluväljakul. Meie rühmast veel Lammasmäel toimunud tamine jääb selles seltskonnas tegemistes osalemisega võib Merike, Raul ja Mikk kohtu- sünnipäevaaktusel leidsid seisid selles rivis Sten-Marcus, viiepäevases Suurlaagris. Esi- vaid usu ja unistuste tasemele. samamoodi juhtuda! Välti- nikena ning Ako-Ilmar ja Kim- maleva juhatuse tunnustus ja Ako-Ilmar, Mikk ja Raul. Pa- mest korda sai ühes laagris maks olukorda, kus pidulikult mo võistlusmatkajatena rajal. tänusõnad tee tublimate toeta- raadiks valmistumise pika ja kokku umbes 1000 noort. Enn Pinsel loetud tõotuse sisu sobimatus Öised seiklused märjas keva- jate, juhtide ja poisteni. Meie vaevarikka töö krooniks said Üritusel osales ka president NK Halliste rühma saab noormehele selgeks alles dises metsas olid kindlustatud rühma väärikate nimekiri oli need, telekastki näidatud pr Kersti Kaljulaid. Laagriliste pealik, kaitseliitlane esimesel laagriööl või metsas kõigile! Esmakordselt seljakoti, rõõmustavalt arvukas mahu- mõned minutid uhket mars- koju jõudes seisis kalendris matkamängul rassides, pa- kompassi ja kaardiga öises tades ka koolijuht pr Merle simist ning eriline, vaid seal juulikuu 13. päev. Mulgi valla Abja piirkonna õpilasmalev 2018 Mulgi valla Abja piir- malevlased keskparki, tu- Uhkus tehtud töö üle käis konna õpilasmalev toi- ruplatsi ning peatäna- läbi silmade ja südame. mus 2. juulist 13. juulini vat. Lisaks laoti puid ja Loodetavasti saadab neid ning malevas töötas 23 tehti muid koristustöid. noori edaspidigi teadmine, noort. Töö toimus ühes Innukaid abikäsi jagus et igaüks neist on tänases vahetuses ning noored ka Abja kultuurimajja, keerulises maailmas üks töötasid 10 päeval 4 kus tööprotsesse juhen- täpike, kes ometi tahab, tundi päevas. Malevasse danud Aime Vilu andis saab ning suudab endast kandideerimisel pidid noorte tehtule tagasisidet maha jätta häid ja tarvilik- noored taas kord esitama „Juulikuu kaks nädalat ke tegusid.“ CV ja motivatsioonikirja kultuurimajas toimetanud Töömaleva lõpetasime ning osalema töövestlu- õpilasmalevlased olid suu- ühise väljasõiduga Suure- sel. reks abiks Abja suvepäe- Jaani, kus panime oma vade ettevalmistamisel. oskused ja meeskonna- Lisaks töötamise- Abja õpilasmaleva abiga vaimu proovile paintbal- le osalesid malevlased korjatud ja kuivatatud an- limängus. Abja noortekes- Töötukassa töötoas, mil- gervaks, põdrakanep ning kus tänab kõiki noori, kes le teemaks oli sel aastal pärnaõied läksid tänukin- malevas osalesid. Oli tore töötamine välismaal ning gitusteks Abja suvepäe- teiega koos töötada, teid palk ja maksud. Teisel töö- vade külalistele ja teistele motiveerida ja juhendada. nädalal võtsime üheskoos abiks olijatele. Noored jalgratastel ette teekonna valmistasid ja kujundasid Liisi Rääbus Pajumäe tallu. Tutvusime ka kinkekotid. Kolm suurt Abja noortekeskuse talu ajalooga ning vaata- taimevaipa, mis kultuuri- juhataja sime üle tootmisruumid, maja seintel oma maheda- lõpetuseks degusteerisime te värvitoonidega silmailu ka toodangut. Kahe nädala pakuvad, on valminud jooksul korrastasid usinad just tänu malevlastele. Õpilasmalev Pajumäe talus äsja avatud meierei ees. Foto Sirje Luik Mulgi valla infoleht 9 EV 100 elupuud Mõisakülale! Sündmusi Halliste MTÜ Mõisaküla Noorte- keskus H.E.L.A.R korraldas põhikoolist projekti kaudu koos kogukon- naga talgud, mille tulemusel Kooli lõpukuud olid sündmusterohked. Toimusid erine- rajati sajast elupuust koosnev vad ettevõtmised nii koolis, kui ka kooliväliselt. hekk noortekeskusest kooli 7.–9. klassi õpilaste õppereis toimus Ida-Virumaale, kus territooriumil asuva ratta var- muuhulgas külastati ka Viru vanglat. 1. –3. klassi õpilased jualusteni välja. Projekt läbis tutvusid Tartu botaanikaaias kasvavate taimede ja Elistvere edukalt Kogukondade EV 100 loomapargi asukatega. taotlusvooru, mida toetas Ees- 1. –3. klassi õpilastel oli põnev teada saada Piusa koo- ti Külaliikumine Kodukant. bastest ja Ööbikuorust. Talgud olid vägevaks 4. –6. klass osales Võrtsjärve järveprogrammis. avalöögiks Mõisaküla kodu- 1. –2. klassi õpilased osalesid Tartu võimlemispeol „Kää- kandipäevadele, kus osales nulised teed“. ligi 90 inimest, mis on meie 5. –8. juunini võtsid 8 õpilast osa Eesti-Läti noortelaag- väikelinna kohta väga hea tu- rist. lemus. Kohal oldi lastest pen- Lastekaitsepäeval tutvustas oma tegevust Kaarli rah- sionärideni, oli nii omi kui ka vamaja juures Kaitseliit, politsei ja Lõvi Leo ning kõigil oli võõraid. Töö kulges ladusalt, võimalik meisterdada ja hüpata batuutidel. Töö kulges ladusalt, suure rõõmu ja entusiasmiga. Foto Kaja Õigus suure rõõmu ja entusiasmiga. 6. –8. juunini toimus Lillis mulgi keele- ja kultuurilaager, Pärast istutamist pakuti kõi- EV 100 juubeliaastaks Mõisa- võistluste korraldamise kvali- Kulli, kes kinkis meie pargile milles osales üle 40 õpilase. Esimesel päeval toimus ekskur- gile osalejatele talgusuppi ja külale, eelkõige aga iseendile. teeti. Esimene suurem võistlus uue discgolfikorvi. Olgu öel- sioon Mulgimaal: tutvuti A. Kitzbergi loometegevusega, loositi välja erinevaid auhin- Lisaks toetas Kohaliku peetigi maha kodukandi vii- dud, et mõlematelt meestelt Helme koobaste, Barclay de Tolly mausoleumiga, Helme dasid, mille peauhinnaks oli Omaalgatuse Programm 2018 masel päeval, kuhu registree- on saanud alguse idee rajada koduloomuuseumi ja Kärstna lõvi kujuga. Teistel päevadel kahepäevane kodukandipilet kevadvoor projekti „Välikem- ris end üle neljakümne inime- Mõisakülla oma discgolfipark. Lillis toimusid töötoad, kus õpiti mulgi keelt, lauldi, õpiti val- õhtustele üritustele. merg Pod Toilet”, mille ees- se. Siin kohal tahaks tänada Olen uhke oma kodulinna mistama kaarte kasutades looduslikku materjali, õpiti paelu Aitäh kõigile, kes panus- märgiks oli rajada Mõisaküla võistluste peakorraldajat ja ja inimeste üle! punuma ja meisterdati looduslikust materjalist. Toimus tasid oma väikelinna! Tegime discgolfiparki ökovälikäimla. vabatahtlikku pargi hooldajat ümbruses maastikumäng, jalgrattamatk Tündre järve äärde ühiselt igati väärika kingituse Selle eesmärgiks oli tõsta Viktor Siigurit. Samuti Kerot Kaja Õigus ja osaleti programmis „Päev talus“ Lilli looduskeskuses. 10. mail osalesid 5. –9. klassi õpilased Viljandis üleriigi- lisest korraldatud heategevuslikus teatejooksus toetamaks liikumispuudega lapsi. 6. –9. klassi kergejõustiku võistkond Into the wild võitis väikeste põhikoolide arvestuses 1. koha Viljandi maakondlikul võistlusel, 4. –5. klassi võistkond 4-võistluses jäid enam-vähem kuivaks ning 2. koha. 5. klassi õpilane Tauri Meel saavutas 1. koha 2530 sõudsime edukalt matka lõpp- punktiga. punkti. Edasi suundusime Juuli alguses käisid meie õpilased vaatamas Saku Suur- Tipu looduskooli, kus tutvu- hallis Eesti-Kreeka kohtumist korvpallis, mida toetas Eesti sime seal elavate loomadega Korvpalli Liit ja mälestuseks saadi T-särk. ning mängisime lõbusaid män- Kooli noorkotkastel oli palju huvitavaid tegevusi: ge. Seejärel ootas meid puidust Tublimate kotkaste preemiaüritusel Valga militaarkes- esemete voolimise töötuba, kus kuses osalesid Magnus Järvis, Sten-Marcus Põder. Võidu- saime omal käel proovida pui- pühaparaadil Tallinnas osalesid Mikk Pinsel, Sten-Marcus du lõikamise tehnikat. Päeva Põder, Raul Pinsel. Mälestusüritusel ja lillede asetamisel lõpetasime lõkkeplatsil väliah- Karksi-Nuia monumendi juures ja lillede asetamisel Halliste jus küpsetatud pitsadega. monumendil osalesid kaks noorkotkast. Suvelaagris Trei- Tagasiteel palusime osaleja- manis osales kuus poissi. Üleriigilises NK ja KT suurlaagris tel öelda midagi koos veedetud Lammasmäel osales kolm poissi. päeva kohta ning kõlama jäid 23. –30. septembrini 2018 toimub Euroopa spordinädal, sõnad: sportlik, lõbus, seik- mis toimub kõigis EL-u liikmesriikides. Koolides ja asutus- luslik, põnev, väsitav... Seega tes toimuvad erinevad liikumisüritused, et tõsta inimeste kokkuvõtvalt võib öelda, et liikumisharrastuse ja spordialast teadlikkust kogu Euroopa Matkajuht Edu jagab noortele viimaseid õpetussõnu enne jõele minekut. Foto Sabrina Gollmer Sabrina projekti eesmärk sai Liidus. Meie koolis toimub ülekooliline matkapäev, spordi- täidetud. Aitäh kõigile vaprate- Mulgi valla Abja piirkon- pajatab Sabrina ise järgmist: tiivne päev looduses sündiski.“ päev ja algklasside ning lasteaialaste õunajooks. le matkalistele, et te ei lasknud nas juba pea aasta töötanud „Soovisin teha midagi aktiivset Väljasõidul osales 15 noort ennast halval ilmal heidutada Sabrina vabatahtlik teenistus ja lõbusat, mis oleks loodusega ning lisaks ka Kilingi-Nõmmes Milvi Kull ning pidasite rõõmsalt kogu on lõpule jõudmas ning seega seotud. Mulle endale meeldib elav vabatahtlik Corentin, kes Halliste põhikooli õpetaja päeva vastu. oli aeg küps viimaks ellu päris väga sporti teha ning kõige õn- on pärit Prantsusmaalt. Kuigi oma projekt, mida kaasra- nelikumad lapsepõlvemäles- ilm oli hommikul Abjast välja Liisi Rääbus hastas EVS programmi Eestis tused on mul ka just spordiga sõites väga kehv, tundus, et Abja noortekeskuse koordineeriv organisatsioon seotud. Kanuumatka idee sain Sabrinal oli ilmataadiga oma juhataja EstYes. Projekti tegevusena toi- tuutorilt ning Tipu looduskooli kokkulepe sõlmitud ning kui mus 15. augustil väljasõit Soo- põnevast programmist rääkis jõudsime Kuusekäära sillale, maale. Projekti idee sünnist mulle üks sõber. Ja nii see ak- sadu lakkas. Kõik kanuutajad

MuuVI kutsub Abjas Pärnu mnt 32 tei- digipult, salvestustarkvara, rida 12. septembriks! Laulu/ Info ja registreerimine sel korrusel on tasapisi töötlemistarkvara. Oleme hääleseadet õpetab Tartu e-postiga muuvistuudio@ tegevust alustanud heli- algust teinud helistuudio ülikooli Viljandi kultuuri- gmail.com, telefoniga 5615 ja filmistuudio MuuVi. koolitusega. Suundume akadeemias muusikapeda- 0867. sinnapoole, et arendada ka googikat õppiv Mariah-The- Stuudio on ellu kutsu- Sõna MuuVi on kokku fotograafiat ja filmimist. resa Turbel. Õpe on tasuta. nud ja tegevuse eest kannab lapitud sõnadest muusika MuuVi kutsub huvilisi 21. septembril kell 18 hoolt Eesti Kristliku Nelipü- ja video ja kui veel inglise õppima! Alates 15. septemb- alustab fotokursus, kuhu hi Kiriku Abja kogudus. keelt natuke mängu tuua, rist saab stuudios õppida kutsume õpilasi alates 12. Stuudio ehitust on tä- siis movie (hääldus muuvi) laulu/hääleseadet. Õpe toi- eluaastast, k.a. täiskasvanud nuväärselt toetanud PRIA on eesti keeles film. Nagu mub terve hooaja vältel huvilised. Kursus toimub Leaderi meede. eelnev selgitustöö juba aimu laupäeviti. Õpe on indivi- ühel päeval nädalas, 2 tundi Algavaid tegevusi toetab annab, on tegu paigaga, kus duaalne, kuid soovi korral korraga. Kursuse pikkus on Mulgi vallavalitsus. saab tegeleda muusikaga, võib tulla ka koos sõbraga. 7 nädalat. Palume eelnevalt Kohtumiseni Pärnu mnt fotograafiaga, filmimisega. Tunni pikkus on 45 minutit. registreerida 18. septemb- 32 teisel korrusel (kaupluse Muusikat saab mängida Ootame õpilasi alates 12. riks. Fotokursuse juhendaja Vikerkaar hoone). ja muusikat saab salves- eluaastast, k.a täiskasva- on Ketly Adamson. Võima- tada. Stuudios on olemas nud huvilised. Huvi korral lusel võtta kaasa oma foto- Mirjam Järve erinevad muusikariistad, palume kindlasti registree- kaamera. Kursus on tasuta. 10 Mulgi valla infoleht Seekord Noarootsi Kui nii Karksi kultuuri- nööpaugus, kõrge tärgeldatud keelt ja Põhjamaade kultuuri selts kui ka haridusselts sõitu krae kaelas ja tugev jalutus- õpetav kool. 1992. aastal kü- Noarootsi alustasid, vangu- kepp käes. Nägu polnud tal lastasid gümnaasiumi Rootsi tasid mõnedki mõistmatult ka tavaline. Kõrge ja lai laup, kuningas Carl XVI Gustaf pead. „Kas te olete arust ära!? tugevad põsesarnad, suured ja kuninganna Silvia. Lisaks Sellise kuumaga võtate ette hallid vurrud ning heledad, neile on seal käinud ka Eesti bussireisi?“ Ometigi sai ammu elavad ja tähelepanelikult president Lennart Meri ja plaanitu teoks. Paljud meist, vaatavad silmad.“ (E. Nirk). kunstnik Ilon Wikland. kaasa arvatud mina, olime Kes ta siis oli? 20. sajandi Eesti Saare mõis on üks näide seda kanti külastanud nõu- olulisemaid kunstnikke just hästi taastatud hoonetekomp- kaajal, kui tegemist oli piiri- pastellmaalide ja portreede leksist. Omanikuks oli ja on tsooniga. Ega suurt meeles vallas, rahvusromantilise stiili perekond Rosen. Mõisapida- olnudki. Eestimaa on nii väike, rajaja, esimese ateljeekooli mine on kallis. Suviti on külas- et võid päevaga sellele tiiru asutaja, maailmrändur. Lää- tatavus suur, aga talveks tuleb peale teha ning ometigi ka nii nemaal ringi rännates jõudis hoone sulgeda. Perenaine rää- suur ja avastamist täis. ta Kadarpiku külla, kuhu rajas kis oma muredest ja ka sellest, Tammiku talu. Võiks arvata, et tõelised rannarootslased on Esimene peatus – Taebla, et nii suur kunstnik oli ka vanaks jäänud, lapsed ei ole Ants Laikmaa kodukoht. Koo- rikas. Paraku kummitas teda huvitatud siinsest omandist ja liõpikutest on meeles Marie pidev rahahäda ja tihti pidi nii ei jäägi muud üle kui mõis, Underi, Fr. R. Kreutzwal- ta paluma toetust pangalt, talu või maja maha müüa. di, kunstimuuseumist Torgu sõpradelt, tuttavatelt. Talu on Põgus värskendav peatus Madise ja Selma portreed peetud tolleaegse rahvuslike Paralepa rannas ning oligi aeg ning Aino Kallase novell Ants sugemetega elumaja parimaks kodu peale mõelda. Moekas Laikmaa vennast „Bernhard näiteks ja sellest pidi saama on parafraseering „Kas sellist Riives“. See vapper eesti mees noorte kunstnike meelispaik, Reisiseltskond Ants Laikmaa muuseumis. Foto: Margus Mõisavald suve me tahtsimegi!?“ Ja meie ei lasknud 1905. a sündmuste kus luua, mõtiskleda ja inspi- reisiseltskonna üksmeelne järel end karistuseks peksta. ratsiooni koguda. kodu maadele. Eesti taasiseseisvumise aastail dega majad, hoolitsetud aiad vastus oli: „Just sellist suve ja „Teid on ikka löödud, kui te Laikmaast rääkides mõt- Teine peatus – Noarootsi, tulid paljud tagasi. 1988. aastal ja moekad puhkealad. sellist reisi me soovisimegi!“ veel orjad olite. Kuid mind leme temast kui suurest ja Nyckö kommun, iidne ran- oli esimene rannarootslaste Vaatamisväärne on kirik, Karksi kultuuriselts ja Karksi ei lööda enam... Laske mind säravast isiksusest, aga ta oli narootslaste asuala. Algselt kokkutulek. Vanemad olid mis ehitati 13. sajandil ja – ime hariduselts tänavad Anne maha!“ Nii vastas uhke eest- lihtne, rõõmsameelne, naisi oli Noarootsi saar, mis 19. kaasa võtnud lapsed, et neile küll – vene ajal ei kasutatudki Kaljumäed ja Elve Joont, kes lane. Kindlasti on ses novellis ja head seltskonda armastav sajandiks mandriga kokku näidata oma kunagist kodu- kirikut ei viljahoidla, lao või võtsid vaevaks kirjutada Ko- palju rahvusromantilisust, aga mees. Hästi hoitud saladu- kasvas. Poolsaarel on mitmeid paika, kus räägiti rannarootsi võimlana. Vaatamisväärsuseks halikule omaalgatuse prog- see kindlameelsus paistab nii seks oli tütar Aino. Nii ta siis riimveelisi järvi, näiteks Sutle- keelt ja lehvitati sinimustkol- on ristimisvaagen ja 17. sajan- rammile projekti, mis toetas Ants Laikmaa autoportreelt seal Tammikul elas, võitles pa meri. Rootslased asustasid last trikoloori, mille kollane dil kunstnik Joachim Winteri meie õppereisi. kui ka tema venna näolt. majanduslike raskustega, oli selle ala juba 13. sajandil, ula- värv tuleneb Rootsi lipust. ehitatud, õigemini kirvega „Pikk, kõhn, laiaõlaline, sunnitud odavalt oma töid tuslikum ränne leidis aset 14. Kui vene ajal oli Noarootsi üks välja taotud puitrõdu. VIIU LEPIK sirge rühiga mees, pisut kor- müüma, ning seal ta ka suri. sajandil. Teise ilmasõja aegu räämas ääremaa, siis praegu Pürksis asuvad kaks hari- ratus ülikonnas, kuid alati lill Ants Laikmaa on maetud oma põgenes suurem osa neist ilmestavad külasid Rootsi dusasutust: Noarootsi kool ja vene võimu eest Rootsi. Alles punased või kollased veranda- gümnaasium, mis on rootsi Georgia, Turel, tantsud ja ... Selle aasta jaanitulede tuhk seepärastki, et Georgia kirjas oli jahtunud ja sõnajalaõite pole ühtegi meile tuttavat leidmine lootusetuks muu- tähte. Sealsetest lõunamaa tunud, kui Turel oma kohvrid tavadest-väärtustest arusaa- autodesse vinnas ning reisi- mine võib kergesti rahvaste ma läks. Seekord Georgiasse, vahelise suhtluse erinevaid ehk vanemale põlvkonnale keeli kasutades kujuneda harjumuseks saanult Gruu- katastroofiks. Abi saime pöör- siasse. Kuna ilmatargad tõo- dumisest Zurab Kvaratshelia tasid kodutanumale kõiki poole, kelle elukohaks on kohalike suverõõme lumetui- Eesti Vabariik traagilise Abha- sust mõõduka rannailmani, asia sõja tagajärjel. Mehe Ees- huvitas meid vahelduseks ti ja Georgia olude tundmine killuke kindlalt kuuma su- ning kontaktid kohapeal vepäikest. Juba mitu aastat muutsid olematuks valged vindunud mõte külastada laigud meie reisikavas. Suu- kunagist vennasvabariiki, oli repäraselt viis Zurab meid nüüd teostumas. kurssi kohalike kommetega ning rääkis paljudest huvita- Seekordse sõidu sihiks sai vatest paikadest lugusid meie 01.07.-05.07.18. toimunud emakeeles. Tureli südamlik International Festival “Art tänu talle ja tema abilistele Kazbeg ja Turel. Foto Enn Pinsel Batumi” EAFF festivalide kaugel maal! sõit algas Batumi suunas. Teel nemaalt, Moldovast, Türgist, võimsaid vaateid ja avas- Lühenenud päevad ja programmis. Nagu nimi vii- 28.06 keskpäeval asusime külastasime põnevaid paiku. Iraanist, Bulgaariast, Poolast tasime omapäi Tbilisi linna pimenevad õhtud toovad tab, oli toimumise kohaks teele Riia lennujaama poole, 400-kilomeetrine retk algas ja loomulikult Georgiast. huvitavaid kohti. Viimase, peagi tantsurahva taas proo- Batumi linn Musta mere et sealt Istanbuli kaudu Tbi- kiirteel, kuid suundus peagi Enamik suhtlusest toimus rahvatantsijate puhkekesku- visaali. Tantsurühm TUREL kaldal Türgi piiri vahetus lä- lisi suunduda. Juba järgmise maaliliste mägede vahele, kus vene keeles, kuid hiljuti aset ses toimunud pika õhtusöögi ootab kõiki tantsu- ja reisi- heduses. Seesugune sihtkoht päeva varahommikul saime sõiduruumi tuli jagada vaevu leidnud sündmuste teravad juurde kuulus kohalike tant- huvilisi uuel hooajal endi tundus meile kindlustatud endale lubada mõnetunnise liikumises püsivate veokite, varjud jäid mitmeti tajuta- sijate nauditav esinemine. hulka. võimalusena tantsuplatsil uinaku sihtkoha hotellitoas, tee äärse kaubanduse ja va- vaks. Ürituse korralduslik 08.07 varahommikul algas Meie aastakümnetega lih- higistamise järel vähemalt millele järgnes esmane tut- badust kasutavate lehmade- pool kujunes ehtsalt lõuna- kodutee. vitud traditsioonid väärivad paaril korral tõeliselt suvise vumine Georgia vana ja uue eeslite-sigade-koertega. Meie maiseks: kindel püsis vaid Ühe festivali kogemuse jätkamist ning värsked mõt- ranna külastamiseks. Kuul- pealinnaga. Pidime koha- bussijuht tuli kindlakäeliselt festivali toimumise aeg ja võrra rikkamaks saanud Tu- ted teoks tegemist. TULE dused Georgia maa kirevast nema oodatult saabunud toime kõigi takistustega – sel- koht. Ülejäänud gruppidest rel tänab lahkeid toetajaid, PROOVI! ajaloost, kultuuri omapärast, suvekuumuse ning kohaliku leks meile tuntud liiklemise kordades väiksem Turel unu- kelleks olid Mulgi Vallava- rahva külalislahkusest, mä- elukorralduse omapäradega. norme üpris omakasupüüd- nes arvukamate esinduste litsus, Eesti Rahvatantsu ja Esimesest kokkusaamisest gede ilust ja paljust muust Juba esimene n-ö tagasihoid- likult tõlgendades. hulgas mitmel erineval moel Rahvamuusika Selts, Eesti anname kindlasti valjul hää- jõudsid meie kõrvu juba lik lõunasöök andis aimu Viie festivalipäeva sisse isegi pärast meenemärgi pea- Kultuurkapitali Viljandimaa lel teada. ammu enne selle retke mõtte eelseisvatest päris õhtusöö- mahtusid kolm kontserti, mil- korraldaja kuuele kinnita- ekspertgrupp. Lisaks täname sündimist. kidest … lele eelnes rongkäigulaadne mist. Juhtub! reisiseltskonna nimel Katri- Enn Pinsel Reisi festivalivälise osa kor- 30.07 varahommikul laadi- jalutamine linnas. Osalevaid Tagasiteel külastasime veel nit, kes kõik korraldamise raldamiseks vajasime abi juba sime oma kohvrid bussi ning kollektiive oli Ukrainast, Ve- Kazbegi mäge, nautisime mured ära kanda suutis! Mulgi valla infoleht 11 Abja eakate ekskursioon Kagu-Eestisse Juubeliteenistus Abja Meelespea klubi tee-ehitusmasinate kogu. Väl- tangud, hernes, porgand, oksa, kes osales sel ehitusel. liikmetel koos päevakes- ja on pandud üle 70 sõiduki. sibul ja suitsuliha. Oli erinev Teda tuntakse luuletajana, kel pühakojas kusekaaslastega on kuju- Läbi muuseumi lookleb Eesti mulgipudrust, aga ka maitsev. on ilmunud mitu luulekogu. nenud traditsiooniks suve ilusaim asfalttee – kuulus Räpinas oli mitmeid vaa- Ta oli lapsest peale seotud Pei- hakul käia mõnes Eestimaa Postitee. Teede ja liiklemise tamisväärsusi. Räpina mõis psiga ja selle ümbrusega, oli paigas, et meenutada, ajaloo vahendamisega on oma väga liigirohke pargiga, oma rõõme ja muresid jaga- uuesti näha, kogeda, mis muuseum sillaks mineviku, kus kasvab üle 650 taksoni nud ning oma koduümbrust on muutunud. Nii oleme oleviku ja tuleviku vahel. ilupuid ja põõsaid. Siin võib kirjeldanud. Kui põud põle- üle vaadanud Peipsiäärsed Maanteemuuseum – see on kaua jalutada ja ilu nautida. tas, kirjutas ta: „Peet põleb ja külad, Ida-Virumaa, Loode- koht, kus tee elab. Võrratu Mõisast sai alguse ka Räpi- sibul jäänud kuumast kängu, Eesti. giidi suunava sõnaga saime na aianduskool. Vaatasime kurk lootusetult langenud on palju targemaks. Võhandu jõge ja tutvusime längu“. Need read sobivad ka Sel suve oli meie huvi- Edasi Setomaale, Värs- Räpina paberivabrikuga, mis selle suve kuumuse kohta. objekt Kagu-Eesti. Esimesed kasse. „Kas om viil ilmah oli esimene omataoline Bal- Reis kinnitas, et Eestimaal muljed saime Eesti maantee- ilusamat paika,“ ütleb põline timaades. Jällegi tänusõnad on palju vaadata ja huvitavat muuseumist, mis on Kagu- põlvalane. Siin on kõrgusti- giidile põhjalikkuse eest. näha. Rõõmu teeb, et meil on Eesti suurim kultuuritankla. kukupleid, Peipsiäärset tasast Järgnevalt Leevaku, kus reisihuvilisi, kes alati kaasa Siin rullub lahti liiklemise ja maad, ürgorge, palju järvi, Võhandu muutub laiemaks löövad ja rõõmuga pakutavat tee-ehituse põnev maailm. ilusaid männimetsasid. Seto- ja rahulikumaks. Siia ehitati vastu võtavad. Muuseumi südameks on Var- maa ajalugu ja eluolu rullus 1947. aastal esimese löökehi- Suur tänu kõigile, kes buse postijaam – kõige pare- lahti Seto talumuuseumis tusena Leevaku hüdroelekt- meid toetasid, et reis teoks sai. mini säilinud hobupostijaam giidi haarava ülevaatega. rijaam, et elekter jõuaks ka Eestis, mis ehitati 1862. aastal. Lõunasöögiks oli seto pu- Kagu-Eestisse. Klubi juhatuse nimel Siin on Baltimaade suurim der, mille koostis on kartul, Meenutasime Paul Haava- Leida Lepland Kuldleer ja Saksa külalised Mõisakülas Mõisaküla kirikus oli jär- jest kaks sisukat pühapäeva. Juubeliteenistusel osalejad kirikutrepil. Foto: Margus Mõisavald Juulikuu lõppes leeriaasta- päeva jumalateenistusega. 12. augusti hommikul helisesid Karksi-Nuias kirikukellad, Traditsiooniliselt nimetame mis tähistasid Eesti Apostliku Õigeusu kiriku Karksi-Nuia seda kuldleeripühaks, kuid püha Aleksei koguduse 170. ja kiriku 150. aastapäeva. Palve- ühtki kuldse ehk 50. leeriaas- teenistust pidas Tartu pühitsetud piiskop Eelija koos diakoni tapäeva tähistajat pidupäeval ja lauljatega. Piiskop kinkis igale kirikulisele ikoonikirjutaja ei osalenud. Kümne tähtpäe- Dionissi (1440–1502) valmistatud metropoliidi ja imetegija valise hulgas olid hõbedase Aleksei ikooni. Pühakuju ise asub Tretjakovi galeriis Moskvas. ehk 25. leeriaastapäeva ja Samas selgitas ta ka ikooni seost meie koguduse nimega. teemantise ehk 60. leeriaas- Juubeliaastapäevade tähistamise lõpetas piiskopi õnnistatud tapäeva tähistajad. Ent leidus ühine lõunalaud kiriku kõrvale püstitatud telgis. Kiriku ees- ka üks tubli poiss, kellel möö- ruumi oli välja pandud näitus ajaloolistest dokumentidest ja dus 61 aastat leeripäevast ja kirikuraamatutest ning materjalidest preestrite kohta. Sealt pruutpaar, kes tähistas oma sai teada, et kogudus, mis oli tegutsenud 20 aastat erinevates 60. laulatuse aastapäeva. paikades, sai oma kivist pühakoja 1868. aastal ning ehitati Augusti alguses saabusid A. Edelsoni projekti järgi Riia ärimees Lomonossovi poolt. Viljandi praostkonda külla Esimeseks hingekarjaseks oli Kiprian (Karl) Sarnet. Saksamaa sõbrad Bramsc- Karksi-Nuia õigeusu kirikul on olnud suur roll kohalikus he kirikuringkonnast. Meie Kuldleeripüha tähistajad. Foto: Mihkel Taganov haridus- ja kultuurielus. 1880. aastal Karksis sündinud Vladi- partnerlus on kestnud juba ja Peipsiveert. Pühapäevasel kogudust, sponsoreerides reas Siemens ning kohalik mir Allik alustas preestrina 1902. aastal. Lisaks sellele vedas ligi veerand sajandit. Peaaegu jumalateenistusel jutlustas viimati meie kiriku valgustite õpetaja need ühise õnnistus- ta 1917. aastani Karksi kihelkonnakooli, oli aktiivne seltsielus igal aastal on sõpradel huvi Mõisaküla kirikus külalispas- soetamist. Uued valgustid palve saatel pühitseda. tulla meie elu ja käekäiku lä- ja juhatas laulukoori. Preester Allik teenis kogudust 35 aastat tor Andreas Siemens. Bramsc- saabusid kohale ja riputati kuni elupäevade lõpuni. Samaaegselt teenis kogudust kuni hemalt vaatama. Terve nädala Arvo Lasting he sõbrad on toetanud kogu kirikut valgustama alles pisut surmani ehk 1939. aastani ka õigeusu vaimulik, köster-õpe- jooksul külastasid nad praost- enne pidulikke sündmusi. Nii Viljandi praostkonda palju taja Anton Priimägi, kes oli ka tuntud päevapiltnik ja omas konna kogudusi ning Tartut ning eraldi ka Mõisaküla said 5. augustil pastor And- fotoateljeed. 1938–1949 oli koguduse eesotsas ülempreester Peeter Vainola. Märkimist väärivad ka preestrite abikaasad, kes olid naisseltsi eestvedajateks, pidasid laste päevahoidu Ilmunud on kogumik Eakatepäeval kohtume ja korraldasid annetusmüüke kehvemate abistamiseks. Oku- patsiooni ajal 1952–1992 pidas kirikus teenistusi ülempreester Viktor Lind, tema abikaasa Emilie juhatas kirikukoori ja oli „Mulgi muheluse“ taas! eeslauljaks. Siinse kiriku uksed on vaatamata riigikorrale Esmaspäeval, 1. oktoobril tähistame Karksi-Nuia kul- alati avatud olnud. Peale kohaliku preestri lahkumist teenisid Kogumik “Mulgi tuurikeskuses traditsiooniliselt eakatepäeva. Hea sõna ja kogudust külalispreestrid. 1999–2009 oli ametis ülempreester muheluse” sisaldab muusikaga tuleb meid kostitama Reet Linna. On oodata Johannes Keskküla. Nüüd viib teenistusi läbi preester Margus pooltsadat artiklit ja üllatusi! Etteregistreerimine 21. septembrini tel 435 5524, nopet eestikeelsest aja- Raissar, kes on südamega pühendunud kiriku püsimajäämi- 5341 2506 või Karksi piirkonna külamajades. kirjandusest, mis on sele. See, et meie kodulinnakese ainus muinsuskaitse kin- Bussid väljuvad kell 11 Lilli–Karksi-Nuia, kell 11.30 ilmunud ajavahemikul nismälestis – EAÕK Karksi-Nuia kirik nii uhkelt põlispuude Maie–Karksi-Nuia ja kell 11 Sudiste–Hirmuküla–Tuhalaane– 1873–1942. Siit leiad nii varjus möödujate pilku püüab, on tunnustus koguduse Karksi–Polli–Karksi-Nuia. Sündmus kestab kella 16, bussid kirja- kui mulgikeelseid järjepidevusele ja tänu endisele Karksi Vallavalitusele, kes viivad soovijad tagasi. lugusid Mulgimaa aja- projektide finantseerimisi on toetanud. loost, inimestest ja juh- Olga Palu tumistest. Ei puudu ka koguduse juhatuse liige kuulus mulgi huumor Tänu kogu oma mahlakuses. Raamat sisaldab vee- Tänan südamest Abja päevakeskuse juhtatajat Saarela randsada illustratsioo- Karksi-Nuia Pensionäride Ühendus ni Mulgimaa lastelt. Mari „õite hää“ vastuvõtu eest raamatu „Penuja, mu arm“ esitlusel ja lahkeid kokkasid „ilmatuse hää mulgi pudru ootab eakaid jututuppa Kõvad kaaned, 18 x 22 cm, 156 lk, 25 illustratsiooni iist Abja suvvepäivil!“ “Kaarnakiwi” 2018 28. augustil kell 11 ja Parimate tervitustega kõikidele mulkidele! 18. septembril kell 11

Anne Heidmets Karksi-Nuias, Tartu mnt 22 12 Mulgi valla infoleht

Õppeaasta algus Mulgi valla koolides

Abja gümnaasium Abja muusikakool 1. septembril kell 9 koolimajas 3. septembril kell 15 kultuurimaja saalis

August Kitzbergi nimeline Karksi-Nuia muusikakool gümnaasium 29. augustil kell 17–18 lisavastuvõtt 1. septembril kell 10 koolimajas 3. septembril kell 14 avaaktus

Halliste põhikool 1. septembril kell 9 jumalateenistus kirikus, seejärel aktus koolis. Koolibuss väljub Rimmust kell 8.

Telli korstnapühkija varakult

Igal aastal saab paarsada tulekahju alguse suitsulõõris süttinud tahmast. Kõik taolised põlengud on võimalik ära hoida korstnate ja küttekehade regulaarse puhastamise ja hooldamisega. Teavet korstnapühkija tellimise kohta saab küsida päästeala infotelefonilt 1524. Korstnapühkijate kontakte on võimalik leida ka lehelt www.korsten.ee

Viljandimaa korstnapühkijate kontaktid:

Nimi Kutsetunnistus Telefon e-postToomas Henk e-postToomas Henk 119687, tase 4 518 8027 [email protected] Ahti Henn 126632, tase 3 433 3990, 5348 1872 [email protected] Guldar Järve 119689, tase 4 5668 6312 [email protected] Tõnis Ojamäe 106396, tase 3 5557 2076 [email protected] Rein Rebane 103907, tase 3 5190 4140 [email protected] Raul Ront 085842, tase 4 5819 7703 [email protected] Henno Sarv 108339, tase 3 511 2511 [email protected] Valbo Tähiste 085834, tase 5 433 3990, 5342 9094 [email protected]

Ahju, kamina/pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib osutada korstnapühkija kutsetunnistusega isik: • üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises: tase 3, 4 ja 5 • mujal, sh korterelamus: tase 4 ja 5

Võimlen, et olla tervem Igaüks soovib olla terve jõuavad paraku ülivähesed. ning seda kogu elu kestel. Eesmärgi püstitus, tahe Paraku on loodus seadnud peale hakata, sihipärasus, nii, et mida rohkem aastaid järjekindlus, igapäevane, on kogunenud, seda raskem nädalast nädalasse korduv on olla terve. Kuluvad nii aktiivne tegutsemine – need keha kui vaim. Kui käes on on märksõnad, mida tervi- aga pensionipõli, kus saaks sevõimlemine nõuab, table- elutoimingutest puhata, tisöömine aga mitte. reisida, laulda, tantsida ehk Et aga võimlemist oma teha kõike seda, mis varem terve olemiseks valida, peab tegemata jäänud, siis on teadma, mida ning kuidas takistused kohal – ei jaksa selle abil saavutada saaks, enam, valutab siit ja sealt, kas on ka ealisi piire, jm. süda jukerdab, magada ei Tark, iseenesest hooliv ini- saa, ning mida kõike veel... mene neile küsimustele Millist ravi turgutami- vastust otsib. seks otsida, on igaühe enese Ja nii on teinud Abja otsustada. Kõige lihtsam päevakeskuse inimesed. Loeng Abja päevakeskuses. Foto Reet Pool on neelata tablette. Ka oo- Toimima on terviseüritused tejärjekorrad arsti juurde saadud koostöös keskuse lõpetati hooaeg loenguga me enestele, kuidas ja kas Meie vastuvõtuvõimel kuulamise lõpetamisel, end on kuidagi talutavad. Kui entusiastliku juhataja Mari igapäevaselt väga olulise muutuvad taju, tähelepanu, on omad piirid. Kõike ühe ka liigutada. aga spetsialistid ütlevad, Saarela ja allakirjutanuga. teemaderingiga vererõhust, mälu inimese vananemise- või paari loenguga ei oman- Tervisevõimlemine aitab et see või teine liiges tuleks Selgunud on, et võimle- tasakaalu pidamisest, turses ga, kas Alzheimeri tõbi ja da. Seepärast saavad kohal- olla nii kehal kui vaimul ter- vahetada, nõustume ka sel- misest, kui seda õigesti ja jalgadest ja veenilaienditest. dementsus on paratamatud, olijad ka juhtnöörid, kuidas vem, õigesti tehtuna on kõr- lega. Kõik eelloetletu on aga vajalikul määral teha, saab Ikka eesmärgiga, et kuidas kas südamevalusse, muret- just kodus, iseenese terve- valmõjud ainult positiivsed passiivne – mina olen haige, abi väga erinevate problee- end ise abistada. Abiks aga semisse võib ka surra, kas maks treenimiseks allakir- ning ise iseennast treenides sina aitad! Raskeim valik mide korral. mitte tabletid ega tugisukad jutukas isik on tervem kui jutanu poolt spetsiaalselt ei pitsita rahakotti. Alati on tervendamiseks on iseen- Eelmisel sügisel hooaja vmt, vaid sihipärane treeni- vaikiv, kas energiavampiire neil eesmärkidel kirjutatud targem ja mõistlikum aidata nast oma enese jõududega esimese üritusena oli kes- mine. Selgitused ja vastavad on olemas jm. Selgub, kas raamatuid kasutada. Jä- end terve olemiseks ise. aidata. Ning seda just võim- kuse suur tuba täis innu- fotod tahvlil silme ees. tervisevõimlemine ka kõigi relkuulamiseks on CD-d, lemine on! Kõik nõustuvad, kaid kuulajaid, kes soovisid Et aga terves kehas on ka nende probleemide juures ning neilt saab erinevate REET POOL, et liigutamine on hea. Just teada “Mida saaksin ise ära terve vaim, siis sügishooae- aitaks. terviseprobleemide kohta tervisevõimlemise nimelt nõustuvad ning kin- teha oma liigeste tervise ga alustatakse vaimse poole selgitusi tõepoolest ka tugi- treener, psühholoog nitavad - sõnades. Tegudeni heaks”. Tänavu kevadel terviseloenguga. Teadvusta- toolist tõusmata, kuid siiski, Mulgi valla infoleht 13

KUHU MINNA KOGUDUSTE TEATED

ABJA KULTUURIMAJA kell 16 Kontsert suures saalis: esineb ansambel Naised EAÕK KARKSI-NUIA KIRIKUS Näitused : Köögis. Kontserdile pääseb ostetud kavaga (4.-) või pileti- 16. septembril pärast ristiülendamist kell 11 I korruse fuajees: augustis Ellu Roosme akvarellid „Vaate- ga 5.-. Kavade vahel võitude loosimine. jumalik liturgia. mängud looduses“ I korruse fuajees ja väikeses saalis septembris-oktoobris LOENGUD KARKSI VALLA KULTUURIKESKUSE KARKSI PEETRI KIRIKUS Vello Liivi fotonäitus „Eesti seened“ SINISES SAALIS 2. septembril kell 14 jumalateenistus armu- lauaga. Järgneb kohvilaud. 10.09 kell 14–14.30 Looduse Energia näitus-müük kell 10.30–11 Mesinikele annavad nõu Eesti mesindusala tipp-teadjamees Antu Rohtla ja Aivar Raudmets Mesin- 16. septembril kell 14 jumalateenistus armu- 15.09 kell 9 sügislaat Keskpargis ja Tiigi tänaval lauaga. Järgneb kohvilaud. 20.09 kell 17 klubi Meelespea peoõhtu duskoja OÜ st. kell 11-12 Mesinike ja põllumeeste koostöö/ Lääne-Viru- Palume võtta ühendust õpetajaga (ristimine, Tulemas: maa mesinik, Artocarpus OÜ mänedžer Maire Valtin leer, laulatus, matus, piht). tel 521 2518 või 05.10 kell 19 Kalle Randalu klaverikontsert. Pilet 5.-/pen- kell 12–13 Noored mesinikud tänapäeval / Mulgi-Mõisa e-posti teel [email protected]. sionär, õpilane 3.- mesinik Jorma Õigus Koguduse a/a nr. EE401010302010444001. 27.10 kell 19 Vincent Courtois trio (Prantsusmaa). Vincent kell 13.15–14.15 Mesilaste haigused / Harjumaa Veteri- Courtois-tšello, Daniel Erdmann-saksofon, Robin Fincker- naarkeskuse juhataja asetäitja Arvi Raie MÕISAKÜLA KIRIKUS saksofon ja klarnet. Pilet 5.-/ pensionär, õpilane 3.- kell 14.15–15.15 Mesinike kogemuste omandamine läbi 26. augustil kell 14 jumalateenistus armulaua- reisimise / Marianne Rosenfeld ga. KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUS 10.09 kell 13 Toidulisandite esitlus-müük 2. septembril kell 14 kooliaasta alguse jumala- 01.–31.08 Sinises saalis näitus “Jookseb koos libahuntide- 21.09 kell 19 Seasaare Teatri etendus „Kivilombi kabaree“. teenistus. Ootame kõiki lapsi õnnistamisele. ga”, II korruse fuajees Taavi Purtsaku droonifotode näitus Pilet 7.- 16. septembril kell 14 jumalateenistus armu- „Tiivad“. 22.09 kell 20 Tantsuõhtu ansambliga Limit. Pilet eelmüü- lauaga. 01.–30.09.20181 Sinises saalis Ellu Roosme õlimaalide näi- gist 5.-, samal õhtul 8.- tus “Vaatemängud looduses” Hülle Haabi näitus 26.09 kell 17 Lastefilm „Uskumatu Hiigelpirn“. Pilet 4.- / HALLISTE PÜHA ANNA KIRIKUS “Värvikas must ja ...” 3.- 26.08 kell 14 jumalateenistus armulauaga. 1.09 kell 9 koolialguse jumalateenistus. 07.–08.09 XI MEEFESTIVAL TUHALAANE KUNINGALOSSI JÄRVE ÄÄRES 9.09 kell 14 jumalateenistus armulauaga. REEDEL, 7. SEPTEMBRIL 30.08 kell 17 kohalikud toidud 23.09 kell 14 jumalateenistus armulauaga. KARKSI ORDULINNUSES, KARKSI PEETRI KIRIKUS kell 19 Curly Strings Koguduse õpetaja praost Marko Tiitus, tel 5341 kell 19 XI Meefestivali avamine. Liivimaa noorteorkestri KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU 3394, e-post: [email protected] kontsert, kaastegev Karksi-Nuia muusikakooli vilistlane N 20.09 kell 15 Raamatuklubi „Rääkivad read“ avaüritus. Juhatuse esimees Made Kotkas, tel 5661 6797. Ene Nael. Tähistame Karksi Peetri kiriku 240. aastapäeva. Mängime raamatubingot. Valgusmängud, tule-show. 01.09–28.09 Näitused „Sulle on kiri!“ ja „Lõbusad seene- kell 21 Karksi-Nuia keskväljakul ansambli Traffic kontsert. mikud“ Tasuta. MÕISAKÜLA KULTUURIMAJA LAUPÄEVAL, 8. SEPTEMBRIL 21.08 kell 15-15.30 Altai palsami müük ja tutvustus Päeva juhib Kai Kannistu. 25.08 kell 11 Mõisaküla Kivi tänava kodukohvikutepäev. kell 9–15 Sügislaat Karksi-Nuia keskväljakul, kultuurikes- Kell 14 suvekontsert Siliina kohviku õuel kuses ja selle ümbruses. 10.09 kell 15–15.30 Altai palsami müük ja tutvustus Meetarvikute müük ja vaha vahetus kunstkärje vastu. 27.09 kell 18 Mõisaküla näiteringi etendus “ Poolikud Mesi ja meetooted, käsitöö, istikud, raamatud, tööstus- patud” Lavastaja Laine Pedaja. Pääse 5.- kaup jne. Õhupalliloomad, batuudid, loterii, Mini Farm, 16.10 kell 19 R.A.A.A.M etendus “Hullumeelse päevik” Maanteeamet, pöörlev auto jne. peaosas Argo Aadli. Pääsmed saadaval Piletilevis ja Pakume järgmisi teenuseid: Autode sise- ja välipesu kohapeal 12/ 15.- PEALAVAL Autode varuosad 26.10 kell 19 ansambli Lõõtsavägilased kontsert kell 10 Päeva avamine. Ansambli Lõõtsavägilased kont- Autode remont ja hooldus autode diagnostika arvutiga ning veaotsing sert. UUE-KARISTE RAHVAMAJAS Muruniidukite müük, remont, hooldus ja varuosad kell 11.30 Tantsrühm Udusõlg Saetehnika müük, remont, hooldus ja varuosad 25.09 kell 17 Klubi 60+ hooaja avaüritus kell 12–13.30 Karksi-Nuia puhkpilliorkestri 5. tegevus- Haagiserent Meeleolu loovad Kilingi-Nõmme eakate klubi segaansam- aasta kontsert „122 aastat puhkpillimuusikat Karksi- Tööriistarent bel Patlane ja linetantsurühm Nõmmeliined. Autopesula: Tel 504 7756 Nuias“ Ootame ka uusi liikmeid! Muud küsimused: Tel 506 2318 kell 11 Mesindusmuuseumi avamine / Viljandi mnt 2 Info 5348 2842. e-post: [email protected] kell 11–14 Kultuurikeskuse II korrusel: sissepääs ostetud Facebook: Karksi-Nuia Tehnikakeskus kavaga! Meetoitude konkurss ja degusteerimine, sügisan- HALLISTE RAAMATUKOGUS Aadress: Pärnu mnt. 6a, Karksi-Nuia, Mulgi vald 69103 nid purgis, õunte näitus – kell 11–12 tutvustab õunasorte 1.–30. 09 raamatunäitus „Eesti rahvusloom HUNT“ Viljandimaa EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse spetsialist Kristine Volens, tervislikud teed ja sügisesed lilleseaded. Näitused: HALLISTE PÕHIKOOL Hülle Haab „Värvikas must ja...“, Ellu Roosme õlimaalid Kooliaasta Halliste põhikoolis algab laupäeval, „Vaatemängud looduses“. 1. septembril kell 9 jumalateenistusega Halliste kirikus kell 11–13 Raamatukogus tegevused lastele: näitemängu- ning seejärel aktus koolimajas. tuba, näomaalingud, käeline tegevus Koolibuss väljub Rimmust kell 8. Õpikuid saab kätte kooli raamatukogust alates 27. augustist kell 9–12.

Viljandi: Kauba 10 Avatud: E-R 9-17 [email protected] tel/faks: 4334 272 mob: 5800 2100 glasaken.ee

Valgustusraie, metsauuenduse ja noore metsa hooldus, metsaistutus.

Pädevus R3 olemas. SILMAKARE OÜ, tel 505 7412 Aivar Mäetagas 14 Teated ja reklaam Mulgi valla infoleht

Õnnitleme septembrikuu Õnnitleme uusi eakaid hällilapsi vallakodanikke ja nende vanemaid ANTON VILBING 97 JAAN ELBLAOS 81 ALICE SOE 93 JÜRI KIIVIT 81 10. juunil sündis Liina Kohjuse ja BORIS TAKK 93 LEMBI SIKK 81 Garl-Johan Kivi perre poeg KAREL ARTEMY PEDOK 92 SILVI JÄRVESOO 81

HELJU-ELISE KÜNNAPUU 91 VÄINO KUDAK 81 28. juunil sündis Ann Ojaranna ja Hans Neppo perre poeg JOONAS LEIDA PÄRNA 91 ASTA LAANSOO 80 SALME NIRK 90 EEVI TIKO 80 9. juulil sündis Karin Kandla ja Tõnis ELLI AASA 89 ILMAR-JAAN KOHJUS 80 Kullama perre poeg MATTIAS VALVE RIIS 89 KAIE UUDELT 80 VALLI RULL 88 LEIDA TOMINGAS 80 18. juulil sündis Mareli Jõgeva ja Kalle VOLDEMAR TAMM 88 LEIDA KIVESTE 80 Kähri perre poeg KRISTOFER ASTA REISSAR 86 LINDA SARAP 80

EETEL KODASMA 86 LUULE PEDANIK 80 20. juulil sündis Kaidi Karu ja Ingo JUTA VAABEL 86 ODE KÕRGE 80 Rosenbergi perre poeg RON ROCCO LAURA BERGŠTEIN 86 RITA KAUNISSAAR 80 30. juulil sündis Annely Allsoo ja Ardo VIRGINIA MARTIN 86 VALENTINA ÕIGUS 80 Roosmaa perre poeg ARDI ELLEN SARV 85 ADO PULLERITS 75 HELJU-MARIE RISO 85 AGO LAPP 75 LEIDA LEPLAND 85 ARVO TINN 75 THEDA TUGI 85 ASTA-VIRVE LIBEK 75 AINO LENSMENT 84 AVO LAMP 75 ASTA LÜKK 84 ENDEL KUHI 75 EDGAR VAGLAOTS 84 EPP JOALA 75 PUURKAEVUDE JA MAASOOJUS PUURAUKUDE IIRA OLESK 84 HELJU LEIMAN 75 PUURIMINE, PROJEKTEERIMINE NING HOOLDUS. ILMAR LEPPIK 84 JAAK KADAK 75 VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKU RAJAMINE, REOVEEMAHUTITE, SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE, KOIDULA MÄGI 84 KÄRT JAADLA 75 SÜVAVEEPUMPADE JA VEEFILTRITE LEHTE KUUSK 84 MARGE PRIIMÄGI 75 PAIGALDUS, HOOLDUS, MÜÜK. LINDA SOO 84 OSMO JUHANI JAATINEN 75 [email protected] + 372 55 694 310 www.puurvesi.ee JAAN PARTS 83 AIME TELL 70 VAIKE RANDVER 83 HEINO USIN 70 ÜLO PUGAL 83 JAAN MELTSUS 70 AINO SAUNORENE 82 KAAREL TAMMINE 70 Aeg möödub ja riivab nii mõnda, elu viib paljugi käest. ANNI KÖSTER 82 LUDMILLA LY KIVILAAN 70 Aja õigus on võtta ja anda, HELVE-MILVI PEDAJA 82 MAIKI KIVESTE 70 kuid mälestus on jääv... JAAN PIKAS 82 MAIMO LENK 70 MÄLESTAME LINDA TINN 82 NADEZHDA VANKER 70 SALME KAHU 82 PIRET ERG 70 TOIVO VIITAK VAIKE SEPMA ARMA ERELINE 81 1.06.1961–13.06.2018 6.02.1934–21.07.2018

TIIU REBANE TOIVO KÕSS 11.03.1943–21.06.2018 8.05.1948–22.07.2018 TÕNIS LEETUS MARIA DOBRUS Seoses teise vahetuse käivitamisega otsib 29.11.1945–30.06.2018 22.08.1928–24.07.2018 AS Toom Tekstiil pakub tööd Abja vabrikus: Karksi-Nuias asuv puidutööstuse ettevõte ILME SAMÕKINA AIDA TOIKKA AS Textuur KRAASIJALE, ÕMBLEJATELE JA 22.05.1939–3.07.2018 10.01.1942–24.07.2018 LIINITÖÖTAJATELE. JAAK LUIK palgi sorteerliini operaatorit. RAIMU PULK 20.01.1957–27.07.2018 4.04.1954–13.07.2018 CV palume saata e-mailile [email protected] või võtta Info tel 435 4352. VAIKE ADOV AIVAR VAGLAOTS ühendust tootmisjuhiga telefonil 517 5485. CV palun saata: [email protected] 13.11.1941–1.08.2018 12.06.1960–16.07.2018 LEONID KUNGLA SALME KUUSSALU- 26.04.1948–2.08.2018 Kutselise korstnapühkija OÜ ESTEST PR ostab PAALMÄE Mu gi Sõna Mulgi valla infoleht ilmub kord kuus teenus Mulgimaal. Küttekollete metsa- ja põllumaad. 18.06.1930–16.07.2018 ARNE TELL ja korstnate puhastamine, aktide väljastamine ja küttekollete remont. 15.10.1948–11.08.2018 MATI LEETSAAR Koostajad: Henno Sarv, tel 511 2511, Tel 504 5215, 514 5215. 14.11.1961–21.06.2018 Lauri Sepp Info tel Mare Torim Info tel [email protected]. [email protected] [email protected] 5664 0344 [email protected] 435 5526