DOCSLIB.ORG

Mõisaküla 31. Kodukandipäevadest VALLAVANEMA VEERG Seekordsed Kodukandi- Päevad Kestsid 2.–5

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Mõisaküla 31. Kodukandipäevadest VALLAVANEMA VEERG Seekordsed Kodukandi- Päevad Kestsid 2.–5 Nr 7 AUGUST 2018 Mu gi Sõna Hind 0,26 € Mulgi valla leht Mõisaküla 31. kodukandipäevadest VALLAVANEMA VEERG Seekordsed kodukandi- päevad kestsid 2.–5. augus- Tundub, et kõrvetav-palavad ilmad on selleks aastaks tini. Ilm oli imeline ja kõik otsa saanud ja kätte on jõudnud tavalised augustilõpu neljale päevale plaanitud ilmad. Kõrbenud loodus on saanud tugevatest vihma- ettevõtmised said teoks. Sel sadudest kosutust ning sügisannid on ligi kolm nädalat korral oli uusi ja huvitavaid varem valminud ning puude lehtedes on rohelise kõrval sündmusi. Neljapäeval ko- juba aimata sügisvärve. Eesti Vabariigi sajas sünniaasta jääb gunesid keskpäevakuumas meelde ka kui üle aastate erakordselt kõrvetavalt kuuma koolimaja juurde sadakond suve aasta. Sellel erakordsel suvel on nii kogu Eestis kui ka inimest, et osaleda üritusel Mulgi vallas igal nädalal meeleolukaid sündmusi, mis an- „Eesti Vabariik 100 elupuud“. navad aimu inimeste soovist rikastada end uute rõõmsate Istutamistalgutele registreeris muljetega ning laseb leida uusi tuttavaid ja taaskohtuda su- end ametlikult 87 osalejat, gulaste ning sõpradega. Mulgi Sõna jõuab kajastada ainult kes alustasid palehigis tööd. osa suvistest tegemistest. Kuid Kaasa olid võetud labidad ja ka need on muljetavaldavad. valmiskaevatud aukudesse Esimesse klassi astujatele on istutati puukesed veidi roh- vallajuhtide poolt üle an- kem kui tunni ajaga. Talgutel tud ranitsatoetus ja soovitud oli märgata lisaks tuttavatele rõõmsat ning toimekat kooli linlastele palju võõraid, mis algust. Kaunist sügist ning toi- andis märku, et kodukandi- mekat õppeaasta algust, hoo- päevad on hoo sisse saanud. livust kõigile kaasteelistele! Mullatolmused talgulised Foto Anu Laarmann said pärast tööd kosutada PEETER RAHNEL end talgusupiga koolimaja Mulgi vallavanem sööklas. Sama päeva õhtupoolikul toimus kooli staadionil pere pumper-jalgpall. Inimsuu- rused täispuhutavad pallid ootasid osalejaid ja õhtukuu- mas peeti maha kaasahaarav võistlus. Veidi hiljem, kell 20 algas EELK Mõisaküla kirik- kontserdisaalis õhtukontsert. Alustuseks kõneles õpetaja Arvo Lasting, kes andis kaasa head sõnad ja soovid kodu- kandipäevade õnnestumisse. Samas juhtis ta tähelepanu Foto Anu Laarmann kiriku uutele lühtritele, mis sel õhtul olid esmakordselt Foto Anu Laarmann Foto Anu Laarmann Laadamelu vaibumine maha discgolfivõistlus „Mõi- tuledesäras. Mõisaküla lin- segunes kell 15 alanud mu- saküla kodukant 2018“. Selle napea Ervin Tamberg tervitas mööda vana raudteetammi seks. Koos Ervin Tambergiga hommikut oodatakse alati, rutraktorite liiga Mõisaküla lõppedes suunduti ühiselt sõnavõtuga saalitäit rahvast. Mõisaküla ja Abja vahel. Rada tunnustati kaunite kodude sest Uno Tisleri auto abil ja etapi kestvussõiduga kesk- keskväljakule, et langetada Samas toimus pidulik tsere- „Rohelised rööpad“ saab omanikke ja üheskoos heisati Iivo Hakkaja juhatusel on linnas bussijaama ümbruses. 31. kodukandipäevade lipud. moonia, kus Mõisaküla linna Mõisakülla sõites alguse Ab- kodukandipäevade alustami- puhkpillimäng saanud osaks Õhk oli tulvil müra, kuu- Kaua planeeritud ja eri- auraamatusse tehti sissekan- ja-Paluojalt vana jaamahoone se auks lipud. Vastsel platsil kodukandipäevade laada- must, hasarti ja põnevust. nevat laadi ettevõtmisi täis ded: Uno Tisler – Mõisaküla juurest. Siinsed rattamatka oli väike kontsert. Edasi läks hommikust. Laat ise oli rah- Pärast kolm tundi väldanud pikk augustikuu esimene linna ajaloo jäädvustamine huvilised viidi alguspunkti suund kultuurimajja, kus varohke ja varematega võr- rallit oli rahval veidi aega nädalavahetus oli jõudnud filmikaameraga ning Mee- kohale autodega. Esimesed kohalik näitering mängis täis- reldes eristas seda laialdane puhata, et seejärel minna lõpule. Nagu tavaks saanud, lis Sõerd – Mõisaküla linna osavõtjad jõudsid Mõisakülla saalile etendust „Poolikud pa- kaubavalik ja atraktsioonide Suveaeda. Laupäeva õhtul ootab kodulinn juba aasta sündmuste jäädvustamine vähem kui tunniga. Samal tud“. Samal ajal toimus vilgas rohkus. Kohal olid batuut ja esinesid ansamblid Kukerpil- pärast uuesti pidutsema, kirjas ja pildis. Seejärel sai päeval said kõige pisemad tegevus suveaias. Seati üles kiikuv paat, lõbusõitu sai teha lid, Udoband ja tantsurühm võistlema, müüma, ostma ja kuulata suurepärast kontser- lustida lasteaia hoovis, kus lava ja areeni, et maha pidada nii minirongi, hobuvankri kui Tuurit-Tuurit. Südaöö paiku kaasa elama. ti. Vaheldumisi esinesid Mõi- mängiti murumänge. taipoksimatš Mõisaküla Fight dresiiniga. Oli õnneloos, tehti sai nautida ilutulestikku, mis Suured tänud peakorral- saküla Bigband Iivo Hakkaja Kell 17 toimus seekordsete 2018. Võistluse peaorganisaa- hennamaalingut, nii kooli- oli kodukandipäevade vää- daja, kultuurimaja juhataja juhtimisel ja dirigentide Kadi kodukandipäevade ametlik tor Henri Helemäe on antud majas kui muuseumis olid riline. Ja pidu suveaias aina Laine Pedaja poolt kõikide- Kase ning Kertu Kukka juha- avamine eriti pidulikus mee- võistluse teinud tuntuks nii vaadata näitused. Keskpäeval jätkus … le, kes kodukandipäevade tatud kammerkoor Kungla. leolus. Suve jooksul kauni Eestis kui välismaal ja pealt- esinesid rahvale lõõtsamän- Pühapäev läks edasi kul- kordaminekule nõu ja jõuga Kontsert lõppes ühislauluga kivikatte saanud keskväljaku vaatajatest juba puudust gijad Ain ja Ainar Arula ning tuuri- ja spordilainel. Kul- kaasa aitasid ja linlastele-kü- „Mulgimaal“, kus publikul oli avasid lindi lõikamisega Mul- polnud. Võimsa ettevõtmise kohalikud isetegevuslased. tuurimajas esitas Abja kul- lalistele, keda oli sündmustel- võimalus kaasa laulda varem gi vallavanem Peeter Rahnel jätkuks esines rahvale õhtul- Laadamüüjate ja rahva an- tuurimaja laste näitetrupp ettevõtmistel väga palju. jagatud temaatiliselt õhtu- ja Mõisaküla linnapea Ervin öösel Karl-Erik Taukar band. netatud kaupadest viidi läbi Cipolino täissaalile etenduse kontserdi kava-laululehelt. Tamberg. Peeter Rahnel tervi- Laupäeva hommikul ära- lõbus oksjon, mille tulu läheb „Pipi Pikksukk“. Kodukandi- Korraldustoimkonna Reedesel pärastlõunal tas peolisi ja andis kaasa head tas ka kõige unisemaid lin- kesklinna ehitatava lasteala päevade viimane ettevõtmine nimel avati jalgrattatee, mis kulgeb soovid ürituste õnnestumi- lasi puhkpillimuusika. Seda toetuseks. sai teoks Linnamäel, kus peeti ANU LAARMANN 2 Mulgi valla infoleht VALLAVALITSUSE ISTUNGITELT Vana raudtee uus elu Mulgi Vallavalitsuse 29.06.2018 istungil võeti vastu Mulgi vallavalitsus osaleb 45 korraldust Interreg Eesti-Läti program- mi 2014–2020 projektis „Ro- • Arutati sotsiaalküsimusi ja anti korraldused erinevate sotsiaal- helised rööpad“, mille idee toetuste maksmiseks. on endise kitsarööpmelise • Kiideti heaks hajaasustuse programmi aruanded raudtee taaselustamine kesk- • Määrati katastriüksuse jagamisel koha-aadressid ja sihtots- konnateadliku turismimars- tarbed ruudi kaudu. • Anti volitused riigihanke korraldamiseks. Projekti algataja oli Vidze- • Väljastati ehitus- ja kasutusload me Turismiassotsiatsioon. • Anti nõusolek avaliku ürituse korraldamiseks. Arenduse keskseks ideeks • Eraldati taotluste alusel valla eelarvest toetusi. on luua Lõuna- ja Lää- ne-Eesti ning Põhja-Läti Mulgi Vallavalitsuse 04.07.2018 istungil võeti vastu vanade kitsarööpmeliste Rattamatka algus. Foto Triinu Rääk 9 korraldust raudteetammide baasil nii • Anti ehitus- ja kasutusload. kohalikele kui külalistele suunatud huvitav matkatee, • Arutati sotsiaalküsimusi. millel saab liikuda nii jalgsi, • Tunnistati edukaks lihtmenetlusega riigihanke pakkumus. rattaga, suuskadega või ho- • Lükati tagasi kõik pakkumused riigihankes „August Kitzbergi busega. nimelise Gümnaasiumi tehnoloogiaploki rekonstrueerimine“ Projektis osaleb 8 partnerit • Muudeti vallavalitsuse varasemat korraldust „Haridusasutus- Eestist ja 15 partnerit Lätist. te ja Abja õpilaskodu tegevuskulude 2018. aasta kohamaksu- Partnerite lepingule kirjutati muste kinnitamine“. alla märtsis 2017. Idee sai alguse Euroopas leviva turismi ja matka- Mulgi Vallavalitsuse 18.07.2018 istungil võeti vastu teede võrgustiku arenda- 2 korraldust misest, mida kutsutakse • Anti nõusolek avaliku ürituse korraldamiseks. Greenway’ks (roheliseks • Otsustati vallavara võõrandamine otsustuskorras (Lille 2, teeks). Erinevates Euroo- Abja-Paluoja). pa piirkondades toimunud arendustes on marsruutide Mulgi Vallavalitsuse 31.07.2018 istungil võeti vastu loomisel kasutusele võetud olemasolevad ja mahajäetud 44 korraldust Rattamatka lõpp. Foto Anne-Mai Vaikjärv matkarajad, autoteed ning • Arutati sotsiaalküsimusi. ka vanad raudteetammid. ja Lõuna-Eestis (Valgast) raudteed langenud puudest Järgmisel päeval sai dre- • Määrati katastriüksustele koha-aadressid ja sihtotstarbed. Greenway marsruudid on Koikkülast Mõnistesse kul- ja võsast. siiniga teha nii lõbusõitu • Kiideti heaks hajaasustuse programmi aruanne. praeguseks loodud juba näi- gev liin. Mulgi vallavalitsus korral- kui ka võistelda. Osales 11 • Avalduste alusel eraldati valla eelarvest toetusi. teks Portugalis, Hispaanias, Põhja-Lätis on plaan suu- das kõigile soovijatele jalg- võistkonda, kus esikoha võt- • Anti projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise Saksamaal, Belgias, Lätis. nata marsruut läbima järg- rattamatka ja dresiinisõidu. tis endale võistkond Ainid. kohustuse puudumisel. Sama lähenemist on edukalt misi asulaid: Ainaži, Rujie- Jalgrattamatk, mis toimus Teise koha sai võistkond Ki- • Kooskõlastati puuraukude asukohad. võimalik ära kasutada ka na, Valmiera, Smiltene. Ära 3. augustil, kulgeski mööda lingi-Nõmme ja kolmas koht meie piirkonnas. kasutatakse
Load more

Recommended publications
  • Hüvasti, Karksi Vald! Mina Tänan! Foto: Tiia Kukk 2014
    • Karksi valla infoleht • Nr 10 (255) november 2017 • Hüvasti, Karksi vald! Mina tänan! Foto: Tiia Kukk 2014. aastal, päev enne mu nimepäeva, oskasime. valis Karksi vallavolikogu mind Karksi Suur tänu ka teile, vallavalitsuse vallavanemaks. Mis mind ametis ole- ametnikud, allasutuste juhid ja töötajad. ku ajal ees ootab, võisin ainult aimata. Teie kõigi igapäevane töö oli oluliseks Täieliku pildi saamiseks kulus julgelt panuseks Karksi valla elu kujundamisel üle aasta. Kolm aastat ja viis kuud val- ja arendamisel ning saab olema sama lavanema ametis oli huvitav, haarav, kaalukas ka Mulgi vallas. Karksi valda võimalusterohke ning täis väljakutseid. kahjuks enam ei ole, kuid ärgem laskem Siinkohal tänan IRLi, Keskerakonna ja pead norgu – ikka selg sirgu, pea püsti Reformierakonna koalitsiooni, kes sel- ning julgete, tarkade ja mõistlike otsus- lise võimaluse mulle andsid. Neli aastat tega üha edasi! Olge ikka ausad enda saime Karksi valla eluolu kujundada ja ja teiste vastu, hoidke oma häid suhteid ajaloolisi otsuseid vastu võtta. Tänan lähedaste, sõprade ja kolleegidega. Ai- ka volikogu opositsiooni konstruktiivse täh teile kõigile! koostöö eest. Julgen öelda, et tegime Taimo Tugi kõik, mis suutsime ja nii targalt, kui Tulekul on jõululaat ja X jõulukuuskede kaunistamise konkurss! Jõulukuu teisel laupäeval, 9. detsembril püsti korraldame kultuurikeskuse siseruumi- • Hinnatakse töö üldmuljet, materja- des traditsioonilise käsitöömeistrite jõu- li kasutust, kompositsiooni, teostust, lulaada. Ikka selleks, et päkapikkudel ja ideed, originaalsust jõuluvanal oleks mugav kinke varuda ja • Elektri kasutamise soovist andke tea- viia kokku tootja ning tarbija. da registreerudes Vallavanem Taimo Tugi eemaldab vallamaja hoonelt Karksi valla sildi. Ootame müüjaid, ostjaid ja vaheta- • Tööd alustatakse kell 10, lõpetatakse jaid. Kauplemine toimub kell 9.00– kell 12.
    [Show full text]
  • Mulgi Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) 06.01.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Mulgi Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Mulgi valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. VTK eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord 1. Üldist ....................................................................................................................................... 4 2. KSH objekt, ulatus ja eesmärk ................................................................................................ 4 3. Mõjutatava keskkonna ülevaade ja seos KSHs käsitletavaga ................................................. 5 3.1 Planeeringuala asukoht ja paiknemine ............................................................................. 5 3.2 Looduskeskkond............................................................................................................... 5 3.2.1 Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad ............................................................ 5 3.2.2 Pinnavesi (veekogud) ................................................................................................ 8 3.2.3 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................ 8 3.2.4 Rohevõrgustik ........................................................................................................... 9 3.2.5 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused
    [Show full text]
  • Ja Pärandkultuuriobjektide Marsruut Mulgi Vallas Karksi-Nuia – Polli
    Mulgimaa loodus- ja pärandkultuuriobjektide marsruut Mulgi vallas Karksi-Nuia – Polli – Karksi – Sudiste – Muri – Õisu – Kulla – Uue-Kariste – Vana-Kariste – Abja-Paluoja – Penuja – Lopa – Pöögle – Indu – Laatre – Mõisaküla 1. Karksi-Nuia linn 17. sajandi lõpul oli paikkonna keskuseks kujunenud Ainja, kuhu Karksi mõis ehitas endale kõrtsi. Seoses teedevõrgu ümberkujunemisega 19. sajandi algul nihkus teederist paari kilomeetri võrra Ainjast loode suunas asuvale kõrgendikule. Kirjanik August Kitzberg (1855- 1927) meenutab, et alguses oli seal pikk must mudane kõrts ja selle lähedal vana taluhoone. Mõis püstitas teederistile uue, esinduslikuma kivist kõrtsihoone – “uue kõrtsi”, saksa keeles “DAS NEUE KRUGE”. Rahvasuus muutus saksakeelne NEUE aga peatselt NUIA-ks. Ainjas asuvat kõrtsi (DAS ALTE KRUGE) kasutasid teekäijad üha vähem. Uut ja esinduslikku NUIA kõrtsi aga külastati järjest rohkem. Kivist kõrtsihoonele lisandusid peatselt kivist õigeusu kirik, kaks koolimaja, karskusseltsi “Iivakivi” seltsimaja, ettevõtjate Jaak Kõdara ning Johan Lõhmuse kivimajad. Kõik need paiknesid asulat läbiva käänulise Valga-Pärnu maantee ääres. Lisaks ehitasid kaupmehed ja käsitöölised teede serva rea puitmaju, milledest 20. sajandi alguseks kujuneski Nuia alev (Karksi-Nuia linn). Tollaseks esinduslikumaks hooneks sai ärimees Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Johann Lõmpsi kahekordne, nurgatorniga kaubamaja, mis valmis 1933. aastal. Foto: erakogu Keskväljaku lõunaservas paiknenud kõrge kellaga kivist kõrtsihoones tegutses kahe maailmasõja vahelisel ajal Karksi Tarvitajate Ühistu kaubamaja. Karksi-Nuia Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu pritsimehed kasutasid hoone fassaadi ronimistreeninguteks. Pealetungivate saksa vägede eest põgenevad punaväelased süütasid 6. juulil 1941. aastal hoone põlema. Kuiva ja tuulise ilmaga kandus tuli üle Tartu maantee asunud elumajadele – tol päeval põles kokku maha 10 maja. Hiljem kauba- Karksi Tarvitajate Ühisuse maja fassaadil toimusid maja varemed lammutati ning ase tuletõrjeõppused 1928.
    [Show full text]
  • Maailm Tuli Ööhakul Koju Kätte Foto: Margus Mõisavald Foto: Anna Leena Tae Kultuurielu Kujunemisloole
    • Karksi valla infoleht • Nr 5 (239) mai 2016 • „Esimesed sõjajärgsed“ sai raamatuks Maailm tuli ööhakul koju kätte Foto: Margus Mõisavald Foto: Anna Leena Tae kultuurielu kujunemisloole. Kokku on loetletud või mainitud ligikaudu poolt tuhandet kodukandi inimest – sugula- si, kooli- ja töökaaslasi, kohalikku elu juhtinud või mõjutanud isikuid ning siin ühel või teisel põhjusel viibinud tuntud mehi-naisi. Meenutuste põhiteljeks on autori enese elukäik alates lapsepõlvest Hal- liste alevikus, kooliteest Halliste-Kulla 7klassilises koolis ja Abja Keskkoolis ning Tartu Ülikooli füüsika osakonnas kuni tööleasumiseni Nuia Keskkooli õpetajana. Nendest etappidest pajatades on kirjeldatud ja iseloomustatud tolle- aegseid sündmusi, eelkõige kodupaiga ümbruses, seostatult nii laia maailma kui Eesti riigi ajaloo kulgemisega ja ühiskonna kujunemise-kujundamisega. Kohapealsetest oludest, seikadest ja Korvpalli töötoas osalejad koos juhendajate Howard Frieri ja Meelis Raiendiga. arengutest kõneldes on peale inimeste ja nende tegude meenutatud-kirjelda- Juba kolmandat korda August Kitzbergi nimelise gümnaasiu- korvpallitreener Howard Frier koos Meelis Raiendiga. Loen- tud ka toonaseid maastikke, külasid ja mi ajaloos leidis aset öökool, mis sellel aastal kandis nime gutest pakkus õpilastele enim huvi programm „South Wes- 9. aprillil kultuurikeskuses talusid, millest eriti viimased kipuvad Maailmaöö. Nimest tulenevalt lähtusid õhtu teemad suuresti tern Advantage“, mis on suunatud tudengitele ning kätkeb toimunud raamatu esitlusel rahva mälust hajuma. Palju on juttu kultuurist, rändamisest ning olid seotud maailma avastami- endas suve veetmist USAs koos raamatumüügi koolitusega. said kõik kohaletulnud autori maaharimise ja karjakasvatuse ning sega. Maailmahariduse teema sai valitud seepärast, et sünd- Õhtu peaesinejaks oli Henrik Normann, kes rääkis oma autogrammiga eksemplari. muu maaelu tingimustest ja tehnoloo- muse eestvedajatel kooli õpilasesindusest avanes võimalus humoorikamatest reisiseikadest ning tegi ka väikese laululoo.
    [Show full text]
  • Tõrva Karksi-Nuia Viljandi Viljandi Kilingi-Nõmme Pärnu
    Otiküla Nurme Taali Viljandi Vastemõisa Võistre Viljandi Kilksama Võlli Saarepeedi Meleski Lemmetsa Moori Rütavere Rebaste Leie Urumarja Kildemaa Pärsti Eametsa Sandra Ivaski Savikoti Urge Sauga Pulli Jõeküla Vaibla Metsküla Karula Taari N Tusti Mähma Oiu Kiisa Vana-Võidu Tänassilma Loime Papsaare Tohvri PÄRNU Mustivere Jämejala Peetrimõisa Uusna Verevi SINDI Väike-Kõpu Vanavälja Valgeranna Tammiste VILJANDI Ridaküla N Verilaske Valma PAIKUSE Põlendmaa Vanaveski Alustre Saareküla N Puiatu N Seljametsa Tipu Suure-Rakke Pinska Viiratsi Vasara Laane Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tammuru Tõrreküla Päri Silla Uia Mäeltküla Iia Punaküla Raudna Matapera Sangla Marna Vardja Kõpu Heimtali Riuma Järveküla Laanekuru Sinialliku Mustapali Väluste Neemisküla Seruküla Supsi Lolu Pirmastu Reiu Vaskrääma Ramsi Kiisa Kikepera Kuninga Vardi Intsu Mõnnaste Kaarlijärve Mereküla Turva Naistevalla Holstre Luiga Kalbuse Tamme Uulu Loodi Paistu Kureküla Tömbi Ülensi Laadi Villa Metsaääre Reinse Saksaküla Rimmu Pulleritsu Vanausse Vallapalu Lähkma Saunametsa Päidre Lepaküla Oissaare Porsa Sooviku Jaamaküla Tilla Uue-Kariste Sammaste Aidu Utukolga Kanaküla Sultsi Raassilla Tahkuranna Tarvastu Vehendi Metsaküla Mustla Surju Mulgi Kassi Tõrva Kivilõppe Mõõnaste Kipastu Leina Ilvese Jakobimõisa Soe Võiste Kuressaare Niguli Tinnikuru Õisu Kalvre Suuga Pikru Piigandi Kamali Ereste Järveküla Kalda Kaarli Rannaküla Kärsu Muri Unametsa Ülemõisa Pahuvere Ämmuste Maru Hõbemäe Lapetukme Soometsa Sigaste Tuhalaane Ristiküla Väljaküla Vana-Kariste Tõlla Toosi N Halliste Morna
    [Show full text]
  • Kaasaegsed Rahvuslikel Ainetel Kotid Naistele, Meestele Ja Lastele
    POLÜMEERMATERJALIDE INSTITUUT TEKSTIILITEHNOLOOGIA ÕPPETOOL KAASAEGSED RAHVUSLIKEL AINETEL KOTID NAISTELE, MEESTELE JA LASTELE Magistritöö Tuuliki Vuks Juhendaja: Anneli Reinok Tekstiilitehnoloogia õppetool, lektor Materjalitehnoloogia õppekava KAOM 02 2014 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev magistritöö, mis on minu iseseisva töö tulemus, on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli magistrikraadi taotlemiseks ja et selle alusel ei ole varem taotletud akadeemilist kraadi. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud või (avaldamata tööde korral) toodud autorlus välja põhitekstis. Tuuliki Vuks 1 ABSTRACT Vuks, T. Modern folkloric bags for women, men and children. Master’s thesis, one volume. Volume: textual components, Tallinn, 2014, 62 pages, 12 illustrations, 10 tables, 16 graphs, in Estonian. The purpose of this paper is to develop folkloric bags for women, men and children. This work will be completed with pattern sheets and technology for five models. The bag models are developed for Estonian market. These templates will be used in small manufacture. The aim of this paper is also to familiarize the general public the Karksi parish patterns. Completed bag models will be decorated with skirt stripes of the folk costumes of the Karksi parish. This paper is been written after a two-year pilot study, which investigated the market of ethnic bags and customers interests. Keywords: sewing, handbag, folkloric bag, ethnic bag, product development, skirt
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Karksi Valla Arengukava 2015–2020
    Lisa Karksi Vallavolikogu 20. novembri 2014. a määrusele nr 25 KARKSI VALLA ARENGUKAVA 2015–2020 Karksi-Nuia 2014 1 SISUKORD EESSÕNA 3 1. ARENGU KAVANDAMINE 3 1.1. ARENGU KAVANDAMISE PERIOOD 3 1.2. OLUKORRA HINNANG NING ARENGUKAVA ALUS 4 2. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 4 2.1. VALLA ADMINISTRATIIVNE JAOTUS 4 2.2. HALDUSJAOTUS 4 2.3. KARKSI VALLA ÜLDANDMED 01. JAANUARI 2014 SEISUGA 5 2.4. RAHVASTIK 6 2.5. KARKSI VALLA EELARVE 8 3. VALLA ARENGUKAVA TÄITMINE AASTATEL 2009–2018, 9 SUUNDUMUSED 4. ARENGUEELDUSTE KOONDHINNANG 12 5.1. KARKSI VALLA MISSIOON 13 5.2. KARKSI VALLA VISIOON AASTAKS 2020 13 5.3. KARKSI VALLA ARENGUKAVALISED EESMÄRGID 13 6. TEGEVUSKAVA 14 6.1. ALUSHARIDUS 14 6.2. ÜLDHARIDUS 17 6.3. HUVIHARIDUS 21 6.4. NOORSOOTÖÖ 24 6.5. KULTUUR 27 6.6. MUUSEUMID 32 6.7. RAAMATUKOGUD, AVALIKUD INTERNETIPUNKTID 34 6.8. SPORT, AKTIIVNE PUHKUS 36 6.9. KODANIKUALGATUS, KOLMAS SEKTOR 38 6.10. TERVISHOID JA TERVISEKASVATUS 40 6.11. SOTSIAALHOOLEKANNE 41 6.12. ETTEVÕTLUS 43 6.13. TURISM, PUHKEMAJANDUS 46 6.14. VALLA JUHTIMINE 48 6.15. VALLA MAINEKUJUNDUS 51 6.16. ELAMUMAJANDUS 52 6.17. KESKKONNAKAITSE, JÄÄTMEKÄITLUS 53 6.18. HEAKORD, HALJASTUS, PUHKEALAD, VEEKOGUDE KALDAD 55 6.19. TEED, TÄNAVAD, KERGLIIKLUSTEED 57 6.20. TÄNAVAVALGUSTUS 59 6.21. ÜHISTRANSPORDI KORRALDUS 60 6.22. TURVALISUS JA KODANIKUKAITSE 60 6.23. ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON 61 2 EESSÕNA Arengukava eesmärgiks on valla kui terviku ühtlase ja stabiilse arengu tagamine, arenduslike meetmete järjepidev rakendamine ja ühiskondliku kokkuleppe alusel määratletud arengusuundade järgimine planeerimisperioodi vältel. Arengukava koostatakse juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37-st, võttes aluseks valla kui tervikliku territoriaalse omavalitsusliku haldusüksuse huvid, arvestades valla elanikkonna seisukohti, samuti kooskõlas maakondlike ja üldriiklike planeeringute ja arengukavadega.
    [Show full text]
  • Oodu-Kurukesest
    chA ö^jJSft- •<••<•• V--ч—J*« h Oodu-KuruKesest. Mõnda ilusalt isamaalt. <»>, > > e ШЩШ ni Си aastal 1878. •%T5-i>pi JJ Ктсг!{^Ят О Tartus. ''* .' Schnakenburgi trükk «878. • ... ^cknafcndmg'i juures tnifiluö KMl-lmnckesest. Mõnda ilusalt isamaalt. —<$-— Pöögle lastepidu mälestuseks aastal 1878* Tartus. Schnakenburgi trükk. »878. Zensuri poolest lubatud. — Tallinas, 17. Juunil 1678. ігч,<- 7д Kiria mi Arh (ogu ;ЫЪ£ Pöögle walla heldele häätegijale, körgeste auustatud grahwi preili südameliku tänu tunnistuseks annetud> Mis Kark st kiriku, Pöögle möija ja walla ajaloost tääda. Karksi kihelkond on wäga wana, sest nagu ajaraamatutest tääda, sai Karksi kirik juba aastal 1305 Leedulastest ära lõhutud. Karksi lossis, mis aastal 1357 ordumeistrist Goswin von Herike ehitatud, seisis esite aastal 1642 ainult üks kabel, kus iga kahe nädala täka jutlust peeti. — Aastal 1669 uimetati Karksi kirikut Peetri kirikuks ja aastal 1688 seisis pääle weikese kiwist kiriku weel teine puust kirik lossi ees*). Arwata aastast 1640 saadik, ehk ka juba enne on Karksi kihelkond Halliste kihelkonnaga ühen­ datud ^), sest et Karksi kirikumõisa maad wist juba enne Rootsi Walitsuse aega Karksi mõisa külge ära oliwad wõetud, kuni aastal 1876 Karksi ja Polli mõisade omanikude rohke kingituste läbi Karksi kihelkond ja kirik omale jälle isi õpetaja sai"*). Aastal 1794 kinkis keiserina Glisabet Pöögle mõisa ja walla, mis seni aeani Karksi lossiwalla all oli olnud, proua Maria Tschoglokowile, kes teda Oberhofmarschalli grahw Karl Siversile ära müüs. Wiimane jättis inõifa oma wennale, Staatsrath Ioahim Johann von Siversile, kelle käest aastal 1766 Ökonomie- Mth Ernst Johann Winter teda 1600 rubla eest endale ostis ja kelle lese käes mõis kuni aastani 1780 oli.
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]
  • 18A Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    18A buss sõiduplaan & liini kaart 18A Viljandi - Tuhalaane - Polli - Karksi-Nuia - Piiri Vaata Veebilehe Režiimis 18A buss liinil (Viljandi - Tuhalaane - Polli - Karksi-Nuia - Piiri) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Piiri: 6:40 - 12:40 (2) Viljandi Bussijaam: 7:05 - 14:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 18A buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 18A buss saabub. Suund: Piiri 18A buss sõiduplaan 44 peatust Piiri marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:40 - 12:40 teisipäev 6:40 - 12:40 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:40 - 12:40 Raamatukogu neljapäev 6:40 - 12:40 Tallinna, Viljandi reede 6:40 - 12:40 Vabaduse Plats laupäev 12:40 4 Vaksali, Viljandi pühapäev 12:40 Reinu Tee 16a Riia mnt, Viljandi Huntaugu 30a Riia mnt, Viljandi 18A buss info Suund: Piiri Jakobsoni Kool Peatust: 44 52b Riia Maantee, Viljandi Reisi kestus: 88 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Raamatukogu, Orika Vabaduse Plats, Reinu Tee, Huntaugu, Jakobsoni 2 Orika tee, Estonia Kool, Orika, Kolmeõue, Urmi, Kondi, Loodi Kauplus, Loodi, Kahu, Sultsi, Ületee, Karjääri, Ahimäe, Suuga, Kolmeõue Nõmmearu, Vardja, Tuhalaane, Metsavahi, Liivaku, Morna, Kaali, Karksi, Lossimäe, Seedri, Polli, Seedri, Urmi Lossimäe, Karksi-Nuia, Kooli, Ronga, Tauga, Remsi, 2 Vahe tee, Estonia Äriküla, Lannu, Altsi, Toosi, Metskonna, Lilli, Villemi, Piiri Kondi Loodi Kauplus Loodi Kahu Sultsi Imavere — Viljandi — Karksi-Nuia, Estonia Ületee Karjääri Ahimäe Suuga Nõmmearu Vardja Tuhalaane Metsavahi Liivaku Morna Kaali Karksi Imavere
    [Show full text]
  • Mulgi Valda Juhivad Arvo Maling Ja Peeter Rahnel
    • Karksi valla infoleht • Nr 11 (256) detsember 2017 • Mulgi valda juhivad Mulgimaa uhkus 2017 on Jaak Kõdar sihen, kigist suurembidest linnest kau- gel. Ometi om peremiis Jaak Kõdar sel- le mulgi kultuuri vestivali ja piirilaul- Arvo Maling ja Peeter Rahnel mistege nõnda kuulsas tennu, et sedä Foto: Ain Tõnts tääve kik mulgi ja ulka muud rahvast pääle selle. 150aastase Nava talu noorperemehe- na on Jaak Kõdar juhatanud kõiki meid ühele armastusega haritud maale. Ku- nagisest põlistalust on kujunenud kul- tuuripõld, mille saagiootuses vaod saa- vad vajutatud kõigisse, kellele on antud aeg ja luba olla kohal. Tema juhatusel on paljud meist sõt- kunud radu laulupiiritulba ja luuleküü- nini; oleme ületanud tema ehitatud ja toestatud sildu, mis ühendavad kõiki Elu antakse üheks eluks, meid, ajarändureid, ammuste aegade ja et olla, võtta, ja korraga kanda, inimestega. et hoolega kogutud koormast Ja iga kord oleme tagasiteel tunnista- jääks üle ka teistele anda.* nud üht lihtsat tõde – meie aegadetagu- sed inimesed on siin, nad on ikka veel Need ajarändureile mõeldud read on kirja kohal. Nad on reastatud Jaak Kõdari pannud Jaak Kõdar, kunagine telemees, luule ridadesse, nende ridade vahele, kelle ajalugu loonud ja tulevikule hinda- mõttepausidesse ja komadesse, ning on matuks arhiivipärandiks saanud päeva- taasäratatud eluvalule tema näitemän- uudised ning telesaatesarjad on juba täna gudes. Ja sedasi nad jäävadki. Justkui sillaks meie päevade ja meie mineviku võlatunne, justkui ajatud põlispuud Reet vahel. Seda nii otseses kui mitmetähen- ja Jaak Nava talu künnapuumetsas. Nad duslikus mõttes. Ta on rajanud sillad nii on alati kohal. Piritale kui Pärnusse; ta on ehitanud nii Mes saap talust ja vestivalist sis, ku olümpiarajatisi kui ka mudaravila Saa- Sia üitskõrd enämb ei jõvva? Jaak vas- remaale ja teatrimaja Viljandisse; ta on tass: Mia ole Nava nelläs peremiis, a saatnud lambaid Abrukale ning võtnud meil om kaits tulevest peremiist joba Vallavolikogu esimees Arvo Maling (paremal) õnnitleb Peeter Rahnelit vallavanemaks saamisel.
    [Show full text]