Lisa Karksi Vallavolikogu 20. oktoobri 2010. a määrusele nr 18

KARKSI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2010 - 2022

Karksi-Nuia 2010 2 SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 4

1 LÄHTEANDMED ...... 5

1.1 Õiguslik baas ...... 5

1.2 Kehtivad planeeringud ...... 6

1.3 Muud andmed ...... 6 1.3.1 Põhjaveevarude uuringud ...... 6 1.3.2 Tehnovõrkude joonised ...... 6 1.3.3 Vee-erikasutusload ...... 7

2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNA NÄITAJAD ...... 7

2.1 Omavalitsusüksus- Karksi vald ...... 7

TULUD KOKKU ...... 8

KULUD KOKKU ...... 8

2.2 Elanikkond ...... 8 2.2.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuste kasutajad ...... 9 2.2.2 Teenindav infrastruktuur ja asutused/ettevõtted ...... 10 2.2.3 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond ...... 10

2.3 Keskkond ...... 11 2.3.1 Reostusohtlikud objektid ...... 13

3 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OBJEKTID ...... 14

3.1 Ühisveevärgi objektid ...... 14 3.1.1 Puurkaev-pumplad ...... 14 3.1.2 Veetorustikud ...... 15 3.1.3 Siibrikaevud, siibrid ...... 17 3.1.4 Hüdrandid ja veereservuaarid ...... 18 3.1.5 Ühisveevõtukohad...... 18

3.2 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 18 3.2.1 Lokaalsed puhastusseadmed...... 19 3.2.2 Purglad ...... 19 3.2.3 Kanalisatsioonitorustikud, -kaevud ...... 19 3.2.4 Reoveepumplad ...... 21 3.2.5 Reoveepuhastid ...... 21 3.2.6 Tare Vesi ...... 23

3.3 Sademevee kanalisatsioon ...... 23

4 VEE-ETTEVÕTE – AS IIVAKIVI ...... 24

5 ÜHISVEEVÕRGU JA –KANALISATSIOONI ARENDAMINE ...... 24 nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 3 5.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud probleemid ...... 24

5.2 Valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendusettepanekud ...... 25

5.3 Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusettepanekute orienteeruvad maksumused ja soovituslik ajagraafik ...... 31

6 KOKKUVÕTE ...... 33

LISAD

Lisa 1. Joonis 1 Karksi-Nuia ühisveevärgi põhiskeem. Lisa 2. Joonis 2 Karksi-Nuia ühiskanalisatsiooni põhiskeem. Lisa 3. Joonis 3 Karksi ühisveevärgi põhiskeem. Lisa 4. Joonis 4 Karksi ühiskanalisatsiooni põhiskeem. Lisa 5. Joonis 5 Polli ühisveevärgi põhiskeem. Lisa 6. Joonis 6 Polli ühiskanalisatsiooni põhiskeem. Lisa 7. Joonis 7 Karksi-Nuia reoveekogumisala kaart. Lisa 8. Joonis 8 Karksi reoveekogumisala kaart. Lisa 9. Joonis 9 Polli reoveekogumisala kaart. Lisa 10. Oluliste töörühma poolt kasutatud allikate, dokumentide loetelu Eesti Vabariigi seadused. Lisa 11. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri.

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 4 SISSEJUHATUS

Karksi vald asub Lõuna-Eestis Viljandi maakonna lõunaosas, piirnedes läänest Abja vallaga, lõunast Läti Vabariigiga, idast Tarvastu ja Valga maakonna Helme vallaga ning põhjast Paistu ja Halliste vallaga.

Valla pindala on 322,3 km2, mis on 9,4% Viljandi maakonna pindalast. Valla elanike arv seisuga 01.01.2010.a oli 3865 inimest.

Karksi vald asub põhiliselt kunagise Karksi kihelkonna maadel. Kuni 1939.a kuulus see ala Pärnu maakonda ja hõlmas kolme valda: Karksi, Polli ja Pöögle. 1939.a ühendati need kõik Karksi vallaks ja allutati Viljandi maakonnale.1950-ndatest kuni 1962. aastani kuulus ala Abja, hiljem Viljandi rajooni koosseisu. 1973.a külanõukogude liitmise tagajärjel omandas Polli külanõukogu tänase Karksi valla mõõtmed. 1997.a nimetati Polli vald Vabariigi Valitsuse määrusega ümber Karksi vallaks. 1999.a ühinesid Karksi-Nuia linn ja Karksi vald ühtseks Karksi vallaks. Samuti liideti Karksi vallaga Muri küla, mis seni oli kuulunud Halliste valla koosseisu.

Vallakeskuse Karksi-Nuia linna ajalugu algab Nuia küla tekkimisega XIX sajandi teisel poolel. Enne XX sajandi algust oli Nuias 20 elumaja umbes 80 elanikuga. Esimese Eesti Vabariigi ajal elas Nuias 600 inimese ringis. 1945.a määrati asula täpsed piirid ning Nuia sai aleviõigused. Nuia masina-traktorijaama asutamisega 1952.a algas asula hoogne areng. Karksi-Nuia elu oli 1961-1991 tihedalt seotud Nuia EPT (asula suurima ettevõtte) arenguga. 1993.a anti Karksi-Nuiale linna staatus. 2010.a alguse seisuga elab Karksi-Nuia linnas 1841 inimest.

Karksi valla asulatest on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud Karksi-Nuia linn ning Karksi ja Polli külad. Ülejäänud valla asulates ühisvee ja –kanalisatsiooni varustus puudub. Ühisvee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisega, vee- ja kanalisatsioonirajatiste hooldamisega tegeleb vallas AS Iivakivi.

Käesoleva Karksi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ning Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Vee-ettevõtete Liidu poolt kohalikele omavalitsustele mõeldud soovitusliku iseloomuga "Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend".

Karksi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostajaks on AS Maves töögrupp järgmises kooseisus: Peeter Kais – olemasoleva olukorra kirjeldus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised, reoveepuhastid; Silver Riige - pinna- ja põhjavesi, reostusohtlikud objektid, digitaalsed kaardid. Täiendatud Entec AS-I poolt 2006. aastal, kuhu on lisatud reoveekogumisalad koos arvutustega ning paika pandud torustike läbimõõdud. (koostatud on reoveekogumisalade kaardid Polli, Karksi ja Karksi-Nuia linn, vaata lisad 11, 12, 13).

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koosneb tinglikult kahest etapist. Nendeks on: olemasolev olukord, selle analüüs ja probleemide määratlemine ning sellele järgnev pikaajaline meetmete programm probleemide ehk ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendusettepanekud.

Karksi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostajad tänavad: Karksi Vallavalitsust, AS Iivakivi ja Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni hea koostöö ja osutatud abi eest. 2006. aastal on lisatud täiendused Entec AS- i ja Remiss AS-i poolt.

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 5

1 LÄHTEANDMED

1.1 Õiguslik baas

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ja arendamine tugineb kehtivale seadusandlusele.

Käesoleva arendamise kavas koostamisel on lähtutud järgmistest Eesti Vabariigis kehtivast õigusaktidest: - “Asjaõigusseadus” - “Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus” - “Veeseadus” - “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus - “Planeerimisseadus” - “Ehitusseadus” - “Olmevee tarbimisnormid” KKM määrus nr. 24, 28. 09. 1993.a; - “Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine” - “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” - “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded” - “Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise kord” - “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” - “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” - “Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri” “Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine”

Vastavalt kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) korralduse seadusele on kohalike omavalitsuste ülesandeks korraldada oma territooriumil veevarustust ja kanalisatsiooni. Sama seaduse § 9 "Arengukava" määrab, et arengukava peab sätestama sotsiaal-majandusliku olukorra, sisaldama keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, territoriaalse planeeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Seaduse § 35 "Ettevõtlus" märgib, et KOV võib teenuste osutamiseks asutada ettevõtte.

Olemasolev veeseadus reguleerib õiguslikult vee, kui loodusvara kasutamist ja kaitset ning sellega seonduvaid omandisuhteid. Veeseaduse § 3 lg 2 "Vee kasutamise korraldamine" sätestab, et KOV oma halduspiirkonnas annab nõusoleku vee erikasutuseks, korraldab oma territooriumil olevate veekogude haldamist ning korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist.

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVK) seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, KOV, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. "Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine ja arendamine" lg 1 järgi rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon KOV volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel ning see koostatakse 12-aastase perioodi kohta (lg 2).

Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. nr 82 määrus " Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" käsitleb joogivee kvaliteeti ja kvaliteedikontrolli; veeanalüüside tegemise korda

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 6 ja meetodeid, samuti joogiveeallikate valikut.

Sotsiaalministri 2.jaanuar 2003 määrus 1 “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna ja põhjavee kvaliteedi ja kontrollinõuded” kehtestab kvaliteedi- ja kontrollnõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest.

Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001 määrusega nr 269 "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord" määratakse kindlaks, millise kontsentratsiooniga heitvett ja saastunud sademevett tohib juhtida veekogusse või pinnasesse kaitsmaks keskkonda reostamise eest.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on tuginetud ka Karksi Vallavolikogu poolt vastu võetud järgmistele eeskirjadele: - Karksi valla heakorra eeskiri, jõustunud 16. 10. 2002.a, - Karksi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, jõustunud 01. 08. 2002.a,

Valla heakorra eeskiri sätestab puhtuse ja heakorranõuded valla haldusterritooriumil, s.h kinnistute omanike, üldkasutatava territooriumi valdajate, loomapidajate ja avalike ürituste korraldajate kohustused.

Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri kehtestab abonendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise korra ja neid teenuseid osutava(te) ettevõte(te) (edaspidi VK ettevõtte) kohustused.

1.2 Kehtivad planeeringud

Karksi valla arengukava võeti vastu 2004.a. Arengukava ühisveevärki ja -kanalisatsiooni käsitlevas peatükis on kirjeldatud tsentraalse vee ja kanalisatsioonivarustuse seisukorda ning arengukava meetmete tabelis on esitatud vee- ja kanalisatsioonivarustuse korrastamisega seotud meetmete loetelu.

Karksi valla üldplaneering on vastu võetud Karksi Vallavolikogu 2006. a 21. juuni määrus nr 17

1.3 Muud andmed

1.3.1 Põhjaveevarude uuringud

Karksi vallas põhjaveevarude uuringute ja põhjavee varude kinnitamise vajadus puudub, kuna asulate ühisveevärgi süsteemides tarbitav vee kogus ei ületa 500 m3/d.

1.3.2 Tehnovõrkude joonised

Karksi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulate vee- ja kanalisatsioonirajatised (eelkõige torustikud) on märgitud skemaatiliselt alusplaanidele kasutades Entec AS-i poolt välja töötatud projektjooniseid ja AS Iivakivi töötajate teadmisi. Torustike läbimõõtude ja torumaterjali kohta on AS Entec koostatud Karksi-Nuia linna, Karksi ja Polli asula uued skemaatilised alusplaanid, kus on määratletud joogivee varustuse ja reoveekogumisalad piirkonnad.

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 7 Seoses “Pärnu jõe alamvesikonna väikeasula ISPA Tehnilise Abi projekti” käivitumisega teostati 2003. aastal valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga asulates geodeetilisi mõõdistustöid.

1.3.3 Vee-erikasutusload

Karksi vallas omavad Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni poolt väljastatud kehtivaid vee- erikasutuslubasid järgnevad ettevõtted: - AS Iivakivi – valla vee-ettevõte - AS Karme – veini ja õlle tootmine - OÜ Sallasto - Leeli talu - OÜ Vorites - Kopra talu - Kopra kalakasvatus

2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD JA KESKKONNA NÄITAJAD

2.1 Omavalitsusüksus- Karksi vald

Karksi vald asub Viljandi maakonna lõunaosas. Valla pindala on 322,3 km2 (9,4 % Viljandimaast, arvestamata Võrtsjärve).

Karksi vallas elas 2010.a alguses 3865 inimest, neist külades 2024 ja Karksi-Nuia linnas 1841 inimest, moodustades kokku 7,2 % Viljandimaa elanike arvust.

Valda läbivatest teedest on olulisemad Valga-Uulu maantee, Karksi-Nuia – Viljandi maantee ning Karksi-Nuia-Lilli maantee, mida mööda on võimalik sõita Läti Vabariiki. Vallakeskus Karksi-Nuia linn asub kõigi nimetatud teede ristumiskohas.

Karksi valla kui omavalitsusüksuse juhtimine toimub tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja Karksi valla põhimäärusele (vastu võetud 09.07.2003.a).

Põhimäärusega on sätestatud Karksi valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Karksi valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. Valla kui omavalitsusüksuse ülesandeks muu hulgas on korraldada vallas elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist.

Valla omavalitsusorganiteks on: - vallavolikogu - valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt. Hetkel juhib vallaelu 2009.a sügisel valitud 15-liikmeline vallavolikogu. Volikogu korralised istungid toimuvad iga kuu kolmandal kolmapäeval, algusega kl 15.00, - vallavalitsus -vallavolikogu poolt moodustatav täitev ja korraldav organ, mis lahendab seadusega, seaduse alusel või vallavolikogu poolt vallavalitsuse pädevusse antud küsimusi.

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 8

Valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Alljärgnevalt esitatakse ülevaade valla kahe viimase aasta (2006 ja 2007) tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.

Eelarve tulud (EEK) Eelarve kulud (EEK) 2008 2009 2008 2009 MAKSUD (tulumaks füüsilistelt ÜLDISED isikutelt, maamaks) 27 988 644 22 947 504 VALITSEMISSEKTORI 6 181 092 5 138 241 TEENUSED KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK AVALIK KORD JA 4 104 365 4 041 391 JULGEOLEK 11 512 34 427

SAADUD SIHTOTSTARBELISED MAJANDUS (heakord, TOETUSED TEGEVUSKULUDEKS 3 634 300 1 537 564 kommunaalmajandus, 5 639 063 1 570 877 turism, liikluskorraldus) SAADUD SIHTOTSTARBELISED 7 694 693 2 264 090 TERVISHOID 5408 3744 TOETUSED PÕHIVARA SOETUSEKS MITTESIHTOTSTRARBELISED 17 780 837 15 294 905 KESKKONNAKAITSE 4 068436 1 935 010 TOETUSED (riigieelarve (prügivedu, haljastus, tasandusfond, haridusrahad, loodushoid, muu heakord) toimetulekutoetus jne) MUUD TULUD 2 924 498 1 369 016 HARIDUS 37 565 432 21 778 866 TULUD 64 127 337 47 454 470 SOTSIAALNE KAITSE 4 419 837 4 387 233 KOKKU ELAMU JA KOM- MUNAALMAJANDUS 5 837 750 989 428

FINANTSEERIMISTEHINGUD 8 934 953 -4 388 449 VABA AEG, KULTUUR JA RELIGIOON 9 333 766 7 227 795 JÄÄGI MUUTUMINE -129 915 -1 592 592 KULU D KOK 73 062 296 43 065 620 LAENU VÕTMINE 11 750 007 0 KU LAENU TAGASTAMINE -2 685 133 -2 795 857

2008.a kasutati keskkonnakaitse (prügivedu, haljastus, loodushoid, muu heakord) otstarbel ca 6,3 % eelarve tuludest ning laenukoormuse vähendamiseks 4,2 % laekunud tuludest.

2009.a kasutati keskkonnakaitse (prügivedu, haljastus, loodushoid, muu heakord) otstarbel ca 4 % eelarve tuludest ning laenukoormuse vähendamiseks 5,9 % laekunud tuludest.

2.2 Elanikkond

Karksi valla pindala on 322,3 km2 ja elanike arv seisuga 01.01.2010.a oli 3865 inimest. Valla sisestruktuuri koostisosadeks on üks linn ja 20 küla. Alljärgnevas tabelis on esitatud Karksi valla elanikkonna arvuline muutumine viimase kuue aastase perioodi jooksul (andmed saadud Karksi vallavalitsusest):

Küla/aasta 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Ainja 63 60 61 58 73 69 Allaste 58 59 56 51 48 47 Hirmuküla 45 45 45 46 51 51 Karksi 577 581 558 538 530 527 Karksi-Nuia 2082 2059 2027 1975 1890 1841 Kõvaküla 75 74 66 65 63 57 Leeli 73 75 71 80 69 70 Lilli 141 144 141 138 138 138 Metsaküla 78 80 75 74 74 71 Morna 54 52 50 55 52 53 nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 9 Muri 25 27 31 29 32 28 Mäeküla 31 31 28 26 28 28 Oti 51 51 48 45 44 42 Polli 264 261 250 252 251 254 Pärsi 80 75 67 71 69 67 Pöögle 78 73 68 71 71 70 Sudiste 145 143 144 143 143 139 Suuga 14 14 14 14 12 15 Tuhalaane 151 144 139 124 128 123 Univere 55 48 48 47 47 49 Äriküla 149 149 144 136 120 119 Küla määramata 9 9 10 10 9 7 Vallas kokku 4298 4254 4141 4048 3941 3865

NB! Karksi vald ja Karksi-Nuia linn olid kuni aastani 2000 eraldi omavalitsusüksused, ühineti 1999.a sügisel.

Esitatud statistiliste andmete põhjal on näha vallarahvastiku vähenemistendentsi, mille tõenäolisteks põhjusteks on negatiivne iive ja töökohtade vähesus koduvallas.

2.2.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuste kasutajad

Valla asulatest on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud kolm asulat – Karksi-Nuia, Karksi asula ja Polli asula.

Karksi-Nuia linn Linnas on ligi 31 % e 1270 inimest kindlustatud ühisvee- ja kanalisatsiooni võrkudega. Linnas on viis ühisveevõrgu puurkaevu, milledest kaks (Veetorni ja Kase) töötavad, kolm on reservis (Lepiku tn kaks puurkaevu ja Ettevõtluse tn 5 puurkaev). Kogutav reovesi (v.a Kase tänava rajoon) puhastatakse linna reoveepuhastis (2*OXYD 180 ja viis biotiiki), reoveepuhasti eesvooluks on Halliste jõgi. Linna Kase tn linnaosa reovesi suunatakse Polli asula reoveepuhastisse. Alljärgnevalt on esitatud linna ühisveevõrgust tarbitavad veekogused ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi AS Iivakivi´st saadud statistiliste aruannete baasil (andmed esitatud m3/kvartalis).

Aasta / kvartal Pumbatud vett Veeheide arvete alusel Mõõdetud veeheide 2009/ 1 kv 13 184 11 620 Linna Kase Heitveekoguseid ei mõõdeta, 2009 / 2 kv 11 601 10 599 elamurajooni võrdsustatakse reeglina tarbitava 2009 / 3 kv 11 648 11 058 reovesi veehulgaga 2009 / 4 kv 12 884 11 196 suunatakse Polli 2008 / 1 kv 15 499 11 820 asula 2008 / 2 kv 14 714 10 953 reoveepuhastisse 2008/ 3 kv 14 561 11 336 2008/ 4 kv 14 780 11542

Karksi küla Küla elanike arv on 527 inimest, sellest tiheasustusega aladel elab ca 360 inimest. Küla tiheasustusega alad (Karksi keskasula ja Indumäe) on praktiliselt 100 % varustatud ühisvee ja kanalisatsiooni võrkudega, s.t sealsetel elanikel on antud võimalus liituda ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga. Külas on veevarustuse tarbeks kolm puurkaevu ning neile järgnevad eraldi töötavad ühisveevõrgud (s.h eraldiseisev Indumäe). Külas formeeruv reovesi puhastatakse Karksi reoveepuhastis (2*MRP-300 ja kaks biotiiki), mille eesvooluks on Kõpu jõgi. Karksi küla koosseisu kuuluva Indumäe reovesi puhastatakse vaid biotiikides. Alljärgnevalt on esitatud küla ühisveevõrgust tarbitavad veekogused ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi AS Iivakivi´st saadud statistiliste aruannete baasil (andmed esitatud m3/kvartalis). nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 10

Aasta / kvartal Pumbatud vett Veeheide arvete alusel Mõõdetud veeheide 2009 / 1 kv 2 490 2548 Heitveekoguseid ei mõõdeta, 2009 / 2 kv 2675 2565 võrdsustatakse reeglina tarbitava 2009 / 3 kv 2613 3075 veehulgaga 2009 / 4 kv 2598 2827 2008 / 1 kv 3 393 2955 2008 / 2 kv 3 256 2648 2008/ 3 kv 3131 2557 2008/ 4 kv 2663 2451

Polli küla Küla elanike arv 254 inimest, kelledest ca 150 inimest e 56% (s.o küla tihedalt asustatud keskasula) on ühendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Ühisvee tarbeks on külas üks puurkaev. Kogutav reovesi puhastatakse küla reoveepuhastis (2*BIO-50 ja kaks biotiiki), mille eesvooluks on Kutsiku oja. Alljärgnevalt on esitatud küla ühisveevõrgust tarbitavad veekogused ja ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi AS Iivakivi´st saadud statistiliste aruannete baasil (andmed esitatud m3/kvartalis).

Aasta / kvartal Pumbatud vett Veeheide arvete alusel Mõõdetud veeheide 2009 / 1 kv 1211 1356 Heitveekoguseid ei mõõdeta, 2009 / 2 kv 1564 1400 võrdsustatakse reeglina tarbitava 2009 / 3 kv 1968 1736 veehulgaga 2009 / 4 kv 1339 1379 2008 / 1 kv 1277 1321 2008 / 2 kv 1771 1501 2008/ 3 kv 1730 1499 2008/ 4 kv 1184 1337

AS Iivakivist saadud informatsiooni alusel oli asulate ühisveevõrkudest veekadude osakaal väljapumbatava vee hulgast 2008.a 28,2% ning 2009.a väljapumbatava vee hulgast 25,4%.

2.2.2 Teenindav infrastruktuur ja asutused/ettevõtted

Alljärgnevalt antakse ülevaade ühisveevärki ja –kanalisatsiooni omavate asulate infrastruktuurist, asutustest ja suurematest ettevõtetest.

Karksi-Nuia linnas paiknevad suuremad ettevõtted on AS Textuur (puidu töötlemine)- 180 töötajat, AS Nuia PMT (metallitöötlemine, kaubandus) – 72 töötajat, MTÜ Karksi Areng (s.h pesumaja), Abja TÜ (kaubandus)- 40 töötajat, Hanval OÜ – 28 töötajat, AS Epp – 18 töötajat ning asutustest on vallamaja, Gümnaasium, lasteaed, ambulatoorium, raamatukogu, postkontor, Kultuurikekus, Kase linnaosas saun jne.

Karksi küla suuremateks ettevõteteks on AS Karme (endine õlle- ja veinitehas, hetkel profileerib ümber veini ja siidri tootmise peale) – 29 töötajat, OÜ Puidukoda – 50 töötajat, ning asutustest on Karksi külamaja.

Polli küla ettevõtetest võiks mainida Polli Aiandusuuringute Keskus (s.h tootearenduskeskus)– 35 töötajat ning asutustest hooldekodu – 13 töötajat.

2.2.3 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond

Valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga asulates on - Karksi-Nuia linnas ühisvee- ja kanalisatsiooni varustusega kindlustamata ca 31% inimestest, - Karksi ja Polli külade tiheasustatud keskasulate elanikkond 100% kindlustatud ühisvee- ja nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 11 kanalisatsiooni varustusega.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonita elanikud eelnevalt käsitlust leidnud asulates saavad oma tarbevee isiklikest madalatest salv- või puurkaevudest ning majapidamistes formeeruv reovesi kogutakse reovee kogumiskaevudesse.

Valla ülejäänud külades (s.o 18 küla) saavad korrusmajade elanikud oma tarbevee korrusmaja, korrusmajade gruppi või korrusmaja ja farmi jaoks rajatud puurkaevudest. Endised põllumajandusettevõtete omanduses olnud puurkaevud on eraomandis. Valla külade individuaalmajade elanikud tarbivad isiklike salv- või puurkaevude vett. Majapidamistes (ka korrusmajades) formeeruv reovesi kogutakse reovee kogumiskaevudesse ja/või immutatakse pinnasesse.

2.3 Keskkond

Viljandimaa lõunaosas asuva Karksi valla pindala on 322,3 km² (9,4% Viljandimaast). Ulatus põhja-lõuna suunal on 27 km, suurim laius ida-lääne suunal 18 km.

Karksi vallas elas vallavalitsuse andmetel seisuga 1. jaanuari 2010. a seisuga 3865 inimest, see on 7,3% Viljandimaa elanike arvust. Valla keskuses Karksi-Nuia linnas elas 1841 inimest. Suuremad asulad on veel (elanike arv 01.01.2009 seisuga) Karksi küla (530 el) ja Polli küla (251 el). Ülejäänute asulate elanike arv jääb alla 170 inimese. Viljandimaa 15 omavalitsuse hulgas on Karksi vald pindalalt teine (Tarvastu valla järel) ja elanike arvult neljas (Viljandi linna ja Tarvastu valla järel).

Karksi vald asub Sakala kõrgustiku lõunaosas. Maapinna abs kõrgused on lääneosas 80-90 m üle merepinna, idaosas üle 100 m. Kõrgeim on Karksi-Nuia, Karksi, Sudiste ja Äriküla ümbrus. Valla idaosas asub ka Sakala kõrgustiku kõrgeim punkt - Rutu mägi (145 m). Maastikku ilmestavad sügavad jõeorud, milledest ilmekaimad on 20-30 m sügavune Halliste jõe org, ligikaudu 20 m sügavune Kõpu jõe org (Hirmukülast allavoolu) ja 15-20 m sügavune Pöögle oja org.

Metsa on Karksi vallas 172 km2 suurusel alal, ehk metsasuse protsendiks on 53. Haritavat maad on 89 km2 ehk 28% territooriumist. Mullad on siin hea viljakusega, haritava maa boniteet tavaliselt üle 46 hindepunkti. Suuremad sood jäävad valla lõunaossa – Ikepera raba ning Liivoja (Altsi), Rannu ja Teringi soo [Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)] – kaitsealused märgalad).

Geoloogiliseks aluspõhjaks on keskdevoni aruküla lademe (D2ar) liivakivid ja savid Karksi-Nuia – Tuhalaane joonest põhja pool ning sellest lõuna pool burtnieki lademe (D2br) õhukeste (maksimaalselt kuni 3 m, tavaliselt alla 1 m) savi vahekihtidega liivakivid. Valla territooriumi läbib loode-kagu suunas kaks mattunud ürgorgu – piki Halliste jõge ning piki Kõpu jõge Hirmukülani ja sealt edasi kuni Veisjärve lõunakalda suunas.

Aluspõhi on kaetud tüseda, valdavalt 20-50 m paksuse liiva- ja kruusaläätsesid ning -vahekihte sisaldava saviliiv- ja liivsavimoreeniga. Esineb ka savi, seda enamasti liivakivi peal.

Keskdevoni aruküla ja burtnieki lademe liivakiviga seotud põhjaveekiht on valdaval osal valla territooriumist suhteliselt kaitstud (pinnakatet 20-50 m). Kõrgem idaosa on ka paksema pinnakattega, kus selle paksus ulatub üle 50 m ja põhjavesi on siin hästi kaitstud. Keskmise põhjavee kaitstusega on Karksi-Nuia ümbrus, Halliste jõe org ja kohati valla lääneosa. Pinnakatte paksus on mainitud kohtades 10-20 m. Pöögle ümbruses leidub ka nõrgalt kaitstud alasid, kus pinnakatet on alla 10 m.

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 12 Üksikmajapidamised võtavad oma vett salvkaevudega kvaternaari setetega seotud veekihist. Asulate ühisveevarustuse ja suuremate ettevõtete puurkaevud on enamjaolt 55-85 m sügavused ja tarbivad keskdevoni aruküla ja burtnieki liivakividega seotud nn tartu veekompleksi vett. Rajatud on ka sügavamaid kaeve, millede sügavused ulatuvad 250 meetrini ja millede kaudu kasutatakse sügavamal asuva keskdevoni pärnu lademega seotud põhjavett.

Karksi vald on küllaltki rikkaliku vooluveevõrguga. Palju on väiksemaid ojasid, kuid siin on lähe ka mitmele suuremale jõele, nagu Halliste ja Kõpu jõgi. Suurem osa territooriumist kuulub Pärnu alamvesikonda, valla kaguosa Võrtsjärve alamvesikonda.

Suurima valgalaga on valla lõunaosas asuv Ruhja (Ruja) jõgi. Jõgi saab alguse Ruhijärvest, millesse suubuvad Lilli oja ja Vedame oja. Jõe kesk- ja alamjooks kulgeb Läti territooriumil, Eestisse jääb jõe pikkusest vaid 6 km, kuid valgalast 79 km2. Kõpu jõge on Karksi vallas 20 km pikkuselt valgalaga 70 km2, Halliste jõge 11 km pikkuselt valgalaga 27 km2. Järgmisena väärib nimetamist Pöögle oja. Halliste jõkke suubuva oja 16 km kogupikkusest asub Karksi vallas ülemised 15 km ja selle valgala on ligikaudu 42 km2.

Kuna jõed ja ojad voolavad sageli sügavates orgudes, siis on see võimaldanud sängidesse mitmete paisjärvede rajamist. Suuremad ja tuntumad on Halliste jõel asuvad Karksi ja Linnaveski paisjärved (pindala kokku 22 ha) ning 2,0 ha suurune Saksaveski paisjärv. Kõpu jõe orus on suurim Ainja järv (19 ha) ja Pöögle orus Kassepa veehoidla (12,6 ha). Looduslikest järvedest on suurimad Ruhijärv (77 ha) ja Mäeküla järv (62 ha). Piki 468 ha suuruse Veisjärve läänekallast kulgeb Karksi valla idapiir.

Karksi vallas asuvad järgmised kaitsealad :  Rutu maastikukaitseala ( Sakala kõrgustiku kõrgeim punkt - Rutu mägi 146 m ) - 328 ha,  Karksi maastikukaitseala ( Karksi- Halliste ürgorg) - 183,3 ha,  Ainja maastikukaitseala ( Ainja ja Sinejärve järv, vallseljak),  Teringi maastikukaitseala [raba, loodusmets, Alatsi (Nava) järv],  Rubina looduskaitseala ( Rubina ja Veisjärve elustik, liigikaitse),  Tündre looduskaitseala ( liigikaitse),  Kurimetsa looduskaitseala,  Ikepera liigikaitseala,  Liivoja (Altsi) soo (märgala),  Halliste jõe Kõvaküla allikasoo (märgala).

Üksikobjektidest on looduskaitse all Maimu koobas, Rutu allikas, Karksi ja Polli elupuud (ka pargid on kaitse all), Tuhalaane rändrahn, tamm ja põlispuude grupp, Mägiste kuusk, Oti metsõunapuu, Nava künnapuud, Viirapuu rändrahn ning Iivakivi rändrahn. Vallas pesitsevad I kaitsekategooria linnuliikidest kalakotkas ja must toonekurg ning kasvavad III kaitsekategooria taimeliikidest näsiniin, kaunis kuldking ja rapuntsel.

Karksi valla keskkonnaressurssidest on olulisemad suhteliselt puhas loodus, metsaderohke maastik, keskmisest viljakamad põllud ja arvukad veekogud. Karksi vallas Ärikülas asub 74 hektarilise tootmispinnaga tööstuslikult kasutatav Lannu turbaraba, mida kasutab AS Matork.

Vallas kaevandatakse kruusa. Viljandi Teedevalitsusel on Mäeküla kruusakarjäär aktiivse varuga 1,35 miljonit m3. RMK metskonnal on samas Küti karjäär aktiivse varuga 87 tuhat m3. Viimasest on kaevandamine ametlikult keelatud, sest metskonnas puudub vastava litsentsiga töötaja. Kruus sobib piirkonna teede korrashoidmiseks, tööstuslikuks kasutamiseks need varud ei sobi. Aastane arvestuslik tootmismaht võib olla 20-30 tuhat kuupmeetrit, mis moodustab ligikaudu 8-10%

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 13 Viljandimaa tootmismahust.

2.3.1 Reostusohtlikud objektid

Vallas puuduvad suurettevõtted. Piirkonnas on alla kümne ettevõte, kus töötab üle 50 inimese. Nendeks on näiteks AS Textuur (tegevusalaks puidutöötlemine), Abja Tarbijate Ühistu (tegevusalaks kaubandus), Nuia PMT AS (tegevusalaks metallitöötlemine, kaubandus). Eraldi võib märkida veel Karksis asuvat AS Karme, kus veel 2000. aastal töötas üle 50 inimese, kuid seoses õlletootmise lõpetamisega on sinna praeguseks alles jäänud kümnekonna töötaja ringis. Tegeletakse veini ja uue tootena siidri tootmisega.

Metsandus ja puidutöötlemine on valla üks olulisemaid majandusharusid. Vallas tegutsevad järgmised metsanduse ja puidutöötlemisega tegelevad firmad: AS Textuur, AS Karksi Saetööstus, AS Simatron hooldus, Metsatrack OÜ, AS Micus, OÜ Litiku, OÜ Puidukoda, Kase Vabriku AS, OÜ Aava.

Karksi valla ettevõtetest moodustavad kõige suurema rühma füüsilisest isikust ettevõtjad, kellest omakorda valdav osa tegeleb põllunduse ja talupidamisega. Tegeldakse peamiselt traditsioonilise piimatootmisega (Sallasto OÜ, Leeli talu, FIE-d Heilo Sossi, Hans Priimägi jne).

Valla kõige keskkonnaohtlikumaks objektiks võib pidada AS Karme, keskkonnaohtlikkus seostub katlamaja kütusehoidlaga. Hoidla asub hoones, kus on neli 50 m3 mahutit. Mahutitealune betoonvann on täitunud õliseguse sademeveega (kihi paksus ca 30 cm). Kütuse laadimine toimub väljas asfaltalusel. Kütusena kasutati varem kerget kütteõli, praegu kasutatakse põlevkiviõli.

Kasutatava küttehoidla kõrval asub vana kütteõlihoidla, mis koosneb kahest kaitsevanniga piiratud 200 m3-st mahutist. AS Epler & Lorenz poolt teostatud objekti ülevaatusel 2002. a aprillis sisaldasid mahutid 34,8 m3 kütteõli jääke, lisaks oli kaitsevannis veel 24,4 m3. Kontrollimise raames läbiviidud ülevaatusel 2008. a septembris oli olukord muutuseta.

Vana kütteõlihoidla asub ka Kase Vabriku AS territooriumil. Siin on neli pinnasega kaetud 50 m3 mahutit, mis sisaldavad 25-30 m3 kütteõlijäätmeid.

Ülejäänud tegutsevate objektide keskkonnaohtlikkus puudub või on minimaalne. Keskkonnanõuetele vastavamaks on renoveeritud Karksi töökoja juures paiknevat bensiinijaama ja kütusehoidlat. Uued bensiinijaamad vastavad nõuetele.

Endine EPT bensiinijaam Karksi-Nuias ei ole praegu ohtlik, kuna seal puudub kütus ja kütusega reostunud pinnast ei ole täheldatud. Küll aga on seal asuvad mahutid, milliseid on kokku 5 suuruses 5 m3, amortiseerunud ja kasutamiskõlbmatud. Ka tuleb kogu hoidla ja bensiinijaama territoorium renoveerida nõutele vastavaks, kui tekib soov seda uuesti kasutusele võtta.

Peale Sallasto OÜ ja Leeli talu suuri farme praegu Karksi vallas enam pole. Endistest suurfarmidest, nagu Karksis asuv nuumafarm ja Arukse farmikompleks on sõnnik koristatud.

Kuni regionaalse prügila avamiseni toimub vallas tekkivate jäätmete vedu Viljandisse. Kohapealsed väikeprügilad on suletud ja pealt kaetud, välja arvatud Polli prügila. Nagu mujal, on ka siin probleemiks kohalike elanike illegaalne jäätmete vedu endistesse prügiladestuskohtadesse.

Teadaolevad peremeheta mürgihoidlad on praeguseks likvideeritud. Ka ei ole teavet jääke sisaldavate endiste väetisehoidlate kohta. nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 14

3 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OBJEKTID

3.1 Ühisveevärgi objektid

Karksi vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga varustatud kolm asulat Karksi-Nuia linn, Karksi küla ja Polli küla.

Karksi-Nuia linna ühisveevärk on rajatud 1970-ndatel aastatel, torumaterjalina kasutatud suuremalt jaolt survemalmi. Linna piirides on kaks veevarustussüsteemi. Käesoleval ajal koosneb linna ühisveevärk kolmest puurkaevust, millest kaks töötavad (Veetorni tn ja Kase tn) ning kolm puurkaevu on reservis (kaks Lepiku tn puurkaevu ja Ettevõtluse tn puurkaev). Veevõrgu jaotustorustike pikkuseks on ca 13,7 km ning ühisvett tarbitavate elanike arv on 1250 inimest.

Esimesed ühisveevärgi rajatised on ehitatud Karksi külasse 1960-ndatel aastatel, küla ühisveevärgi edasine areng on toimunud vastavalt küla arengule. Karksi küla tiheasustusega piirkonnas on kolm eraldi toimivat veevarustuse süsteemi. Küla ühisveevärk koosneb kolmest puurkaevust ning ca 6,35 km veetorustikest. Küla ühisveevärki tarbivate elanike arv on 360 inimest, s.t küla tiheasustatud piirkondade elanikul on 100% võimalus liituda küla ühisveevärgi süsteemidega.

Ühisveevärk Polli külla on rajatud 1960-ndate aastate teisel poolele, veevarustuse edasine areng on toimunud koos küla arenguga. Polli küla ühisveevärk koosneb ühest puurkaevust ja ca 2,14 km veetorustikest. Küla ühisveevärgist vett tarbivate elanike arv on 150 inimest.

3.1.1 Puurkaev-pumplad

Alljärgnevalt on esitatud valla asulate ühisveevärki kuuluvate puurkaevude põhiandmed ja hinnatud nende tehnilist seisundit.

Jrk. Puurkaevu Puurkaevu Keskmine Kasutusel Puurkaevu Iseloomustus ja hinnang tehn. Nr. nimetus, valmimis- pumbatud oleva passi nr. seisukorra kohta asukoht ja aasta vee kogus pumba katastri nr. m3/d mark OBJEKTI HALDAJA – AS IIVAKIVI 1. Karksi-Nuia linn, 1993 148,8 Lowara Z 39 PK sügavus 250 m, pumplaruum maa- Veetorni tn, (1275 tarbijat) 630/12, 15 aluses šahtis, puurkaevu suue ca 60 katastri nr 5121 kW kõrgusel põrandapinnast, puurkaevu juurse 120 m3 mahutavusega veetorn, proovivõtukraan olemas. 2. Karksi-Nuia linn, 1967 6 Red-Jacket 2050 PK sügavus 85 m, pumplahoone korralik, Kase tn, katastri nr (50 tarbijat) 1,5HP 6 m3/h puurkaevu suue maapinnaga tasa, hoones 6236 1,5 m3 hüdrofoor, proovivõtukraan olemas. 3. Karksi küla, vana 1965 24,7 SAER 1459 PK sügavus 65 m, pumplaruum maa-alune, PK, katastri nr (257 tarbijat) MPB/22 puurkaevu suue ca 70 kõrgusel põranda- 6126 6 m3/h pinnast, hoones 2*0,5 m3 hüdrofoor, proovivõtukraan olemas. 4. Karksi küla, uus 1991 6,2 DX 49 8 m3/h 6402 PK sügavus 250 m, pumplahoone korralik, PK, katastri nr (82 tarbijat) puurkaevu suue ca 40 kõrgusel põranda- 8024 pinnast, hoones 6 m3 hüdrofoor, proovivõtukraan olemas. 5. Karksi küla, 1983 3,5 DX 4-30 5310 PK sügavus 80 m, pumplahoone korralik, Tamme tee, katastri (38 tarbijat) 6 m3/h puurkaevu suue ca 10 kõrgusel põranda- nr 6140 pinnast, hoones 1 m3 hüdrofoor, proovivõtukraan olemas. 6. Polli küla, Polli 1986 16,3 SAER 5628 PK sügavus 190 m, pumplahoone korralik, lasteaed, katastri nr (147 tarbijat) MPB/22 puurkaevu suue ca 40 kõrgusel põranda- 6143 6 m3/h pinnast, hoones 0,5 m3 hüdrofoor, proovivõtukraan olemas.

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 15 2002 aastal hakkas vee-ettevõte paigaldama veepuhastusseadmeid ühisveevõrgu pumplatesse: - Karksi-Nuia Veetorni kaev – EUROWATER-SILHORKO rauaeraldusfilter, paigaldatud 2002.a suvel, filtermoodul TFA-30. Töötlemisviis filtrisisese aeratsiooniga survefilter, - Polli kaev – juunis 2003.a paigaldatud täisautomaatne paarissurvefilter 502-PDA, filtertäide kvartsliiv, - Karksi vana kaev – septembris 2003.a paigaldatud täisautomaatne paarissurvefilter 502-PDA, filtertäide kvartsliiv. - Karksi uus kaev – juunis 2006.a paigaldatud täisautomaatne paarissurvefilter 502-PDA, filtertäide kvartsliiv. - Kase puurkaev – septembris 2007 paigaldatud täisautomaatne paarissurvefilter 402-PDA, filtertäide kvartsliiv. - Karksi küla Tammetee (Indumäe) puurkaev – juulis 2008 paigaldatud täisautomaatne paarissurvefilter 402-SDA, filtertäide kvartsliiv.

Lisaks ühisveevärgi tarbeks kasutatavatele puurkaevudele on Karksi-Nuia linna ja Polli asula territooriumidel rida puurkaeve, mida planeeritakse kasutada ühisveevärgi reservkaevudena. Nendeks on: Jrk. Objekti nimetus, Objekti Puurkaevu Puurkaevu Märkused nr asukoht ja katastri nr. valmimisaasta ja passi nr omanik puurimissügavus 1 Karksi-Nuia linn, Lepiku tn 1971.a 3167 Nuia EPT Ühisveevõrgu reservkaev, PK, katastri nr 6135 86 m haldaja AS Iivakivi 2 Karksi-Nuia linn, Lepiku tn 1979.a 4772 Nuia EPT Ühisveevõrgu reservkaev, PK, katastri nr 6239 205 m haldaja AS Iivakivi 3 Karksi-Nuia linn, Ettevõtluse 1966.a 1711 Nuia EPT Aastaid tagasi kasutatud plats 5, katastri nr 6235 80 m tehnoloogilise vee võtuks, (aadress Pärnu mnt 8) hetkel ei kasutata, haldaja OÜ Avoterm 4 Polli küla, Polli Katsebaasi 1966.a 1656 Polli Katsebaas Ei tööta enam aastaid, haldaja PK, katastri nr 6129 80 m AS Iivakivi NB! Tabelis esitatud andmed puurkaevude kohta pärinevad puurkaevude digitaalsest andmebaasist (koostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus) v.a märkuste lahter

Valla ühisveevõrguta külades on rida endiste põllumajandusettevõtete puurkaeve, mis lisaks farmidele ja muudele põllumajanduslikele tootmisettevõtetele varustavad tarbeveega ka külades asuvaid üksikuid korruselamuid. Puurkaevud on kas erakätes või põllumajandusettevõtete omanduses.

3.1.2 Veetorustikud

Karksi-Nuia linn Esimesed linna veevõrgud on rajatud 1970-ndatel aastatel, edasine ühisveevõrgu areng on toimunud koos linna arenguga. Torumaterjalina on kasutatud Ø 100 mm malmtorusid (magistraaltorustikuna) ja Ø 50 mm raudtorusid (harutorustikud). 2008. aastaks on linnas 13,7 km veetorustikke, millest ca 3,5 km on Ø 110 mm, 1,3 km on Ø 90 mm ja 3,3 km Ø 50 mm plasttoru.

Tabel. Karksi-Nuia linna olemasoleva veetorustiku iseloomustus Diameeter (mm) Materjalitüüp Pikkus (km) Osakaal kogutorustikust (%) 100 malm 9,0 65,69

110 plast 3,3 24,09

90 plast 0,8 5,84

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 16

65 malm 0,2 1,46 63 plast 0,2 1,46

32 plast 0,2 1,46

Kuna Karksi-Nuia linna läbib Halliste jõe org, linna piirides on kaks eraldi paiknevat ja toimivat ühisveevärgi süsteemi: - nn. linna veevõrk – haarab suurema osa Karksi-Nuia linnast. Veevõrgu torustike pikkuseks on 12,2 km ning rajatud on see suuremalt jaolt hargvõrguna. Veevõrku toidab Veetorni tn puurkaev. Veevõrguga on ühendatud korruselamud, tööstusettevõtted ja infrastruktuur 100%-lt ning eramud ca 20% ulatuses. - Kase tn veevõrk – paikneb linna kirdeosas, Halliste jõest põhja pool. Veetorustike pikkuseks on ca 1,5 km ning süsteem on rajatud hargvõrguna. Veevõrku toidab Kase tn puurkaev ning ööpäeva keskmine veetarbimine on ca 6 m3/d ehk 91 liitrit ühe inimese kohta ööpäevas. Veevõrku on ühendatud enamus Kase tn elamutest ning Kase Vabriku AS tootmishooned.

Karksi-Nuia linnas on amortiseerunud hinnanguliselt 50 % veetorustikest. Käesoleva projektiga rekonstrueeritaks Karksi-Nuia linnas 5 % olemasolevast reoveetorustikust. Samas rekonstrueeritakse lõigud, millise tehniline seisund on halvim.

Karksi küla Karksi küla ühisveevärgi torustikud on rajatud ca 25-30 a tagasi ning torumaterjalina on kasutatud 100 mm ja 63 mm läbimõõduga malmtorusid ning 50 mm läbimõõduga raudtorusid. Vähesel määral on veetorustike rajamisel kasutatud Ø 40 ja Ø 32 mm plasttoru. Küla ühisveevärgi jaotussüsteemi kuulub ca 4,6 km veetorustikke ja kolm ühisvõrgu puurkaevu. Küla territooriumil paikneb kaks eraldiseisvat veevarustuse süsteemi: - keskasula ühisveevärk – haarab enda alla kogu Karksi küla kompaktselt paikneva keskasula. On rajatud ringvõrguna Karksi mõisapargi ja endise põllumajandusettevõtte töökodade ümber, kust suunduvad tupiktrassid kiirtena korruselamuteni. Käesoleval ajal ühisvee ringsüsteem ei toimi, ringvõrk on siibritega suletud, mille tulemusena toimivad keskasulas kaks eraldi puurkaevudest toituvat veevarustussüsteemi. - Indumäe ühisveevärk – Karksi küla koosseisu kuuluv eramurajoon paikneb ca 0,8 km kaugusel keskasulast lõuna suunas. Rajatud on 1,2 km pikkune hargvõrk, mis ühendab alal paiknevaid eramuid. Indumäe veevõrku toidab Tamme tn puurkaev.

Tabel. Karksi küla olemasoleva veetorustiku iseloomustus Diameeter (mm) Materjalitüüp Pikkus (km) Osakaal kogutorustikust (%) 100 malm 3,0 65,22 65 malm 1,0 21,74 63 plast 0,4 8,70 32 plast 0,2 4,35

Polli küla Käesoleval ajal koosneb Polli ühisveevärk Polli uuest ehk lasteaia puurkaevust ja ca 1,9 km pikkusest vee hargvõrgustikust. Veetorustiku materjalina on kasutatud Ø 63 mm malmtoru ja Ø 32 nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 17 plasttoru. Küla tsentraalse veevarustusega on ühendatud korrusmajad ja Polli Katsebaasi toimivad hooned. Küla põhjaservas asuvad endise majandi laudad ja töökojad on veevarustussüsteemist välja lülitatud.

Tabel. Polli küla olemasoleva veetorustiku iseloomustus Diameeter (mm) Materjalitüüp Pikkus (km) Osakaal kogutorustikust (%) 65 malm 1,4 73,68 100 malm 0,3 15,79 32 plast 0,2 10,53

Karksi valla ühisveevärke haldava vee-ettevõte töötajatelt saadud informatsiooni põhjal, samuti tuginedes eelnevalt tehtud uuringutele, on asulate veevarustusega seotud probleemid analoogsed: - omal ajal rajatud ühisvee jaotusvõrgud on üle dimensioneeritud, mistõttu torustikesse pumbatav vesi kohati seisab ja tarbitava vee kvaliteet halveneb. Ka vee tarbimise vähenemine ja Ø 100 mm pikad tupiktorustikud on põhjustanud tarbevee viibeaja pikenemise ühisveevõrgu torustikes. Entec AS koostöös Hollandi firmaga DHV viisid 2003. aastal läbi koostööprojekti “Maakasutuse ja veekorralduse optimeerimine hajaasutuses.” Projekti lõpparuanne oli aluseks Pärnu alamvesikonna veemajanduskavale, mis kinnitati keskkonnaministri 10.03.2005 käskkirjaga nr 254. Projekti tulemusena selgus, et Karksi-Nuia linnas normaaltarbimise korral veetorustikes vesi praktiliselt seisis Lossimäe-Kalda torustikus, Lõuna-Tööstuse-Arumäe torustikus, Aasa-Niidu-Piiri tänava torustikes, Põllu tn torustik Lepiku tn kuni Edu kaupluseni, Põllu-Väike-Oru tänavate torustik kuni endise EPT tootmishooneteni. Ülemäära suurte läbimõõtudega torustike kasutamise põhjuseks Karksi-Nuia vee jaotusvõrgus on tuletõrjenõuded veevõtuks kahjutule korral. Vee jaotusvõrgus on 43 tuletõrjehüdranti. Karksi külas vesi veetorustikus normaaltarbimise juures praktiliselt kogu ühisvõrgu ulatuse seisis (vee voolukiirused 0,00– 0,09 m/s). Küla veevõrgus tuletõrjehüdrandid puuduvad, - veevõrgu torusikud on amortiseerunud- ühisveevõrkudes on veekadude osakaal aasta lõikes kuni 30% väljapumbatavast veest,

Veevõrgust tarbitava vee parema kvaliteedi saavutamiseks on 2008. a juuliks veepuhastuse seadmed (rauaärastus) paigaldatud kuuele veevõrgu puurkaevule (vt peatükki 3.1.1.).

Karksi-Nuia linnas, Karksi külas ja Polli külas on 2010.a.seisuga rekonstrueeritud (paigaldatud plastiktorud) olemasolevaist veetorustikest ca. 10 % ulatuses. Amortiseerunud torustike osakaal Karksi-Nuias, Karksis ja Pollis on veetorustike osas 50 %. Trasside amortiseeritus põhjustab veekadusid. 2009.a. Iivakivi AS näitajate põhjal moodustas pumbatud vee (75 894 m³) ja tarbijatele müüdud vee (65 800 m³) vahe (ehk veekaod süsteemis) 15,3 % tarbitud vee kogusest. Eeldatud on, et perioodil 2010-2013 suureneb veekadude määr 0,5 % võrra aastas. Planeeritud Ühtekuuluvusfondi projekti tegevuste tulemusena on eeldatud veekadude vähenemist projektijärgselt alates 2014.aastast 5,3 % võrra võrreldes vahetult projekti tulemuste avaldumise eelse ajaga (2013.a.). Eeldatav projektijärgne veekadude määr aastas on 12 %.

3.1.3 Siibrikaevud, siibrid

Valla ühisveevarustuse jaotusvõrkudes paiknevad siibrikaevud on inventariseerimata, mistõttu nende olukorra kohta andmed puuduvad. Vee-ettevõte töötajate sõnul on Karksi-Nuia linna veevõrgu tähtsamatel magistraalidel olevad siibrid suuremalt jaolt töökorras.

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 18 Toetudes omaaegsele ühisveevõrkude rajamise ja kasutatavate siibrite kvaliteedile, on alust arvata, et ühisvee jaotusvõrkudes olevad siibrid on suuremalt jaolt amortiseerunud, ei tööta ja lekivad, seega vajavad väljavahetamist.

3.1.4 Hüdrandid ja veereservuaarid

Karksi valla ühisveevärgiga asulatest on tuletõrjevee saamise eesmärgil: - Karksi-Nuia linna veevõrgus 43 tuletõrjehüdranti, 5 tuletõrjevee reservuaari ja 4 tiiki, - Polli külas 2 tuletõrjevee reservuaari; - Karksi külas on tuletõrje veevõtukohtadena kasutuses kaks mõisapargi lõunaosas kasutatavat tiiki. - OÜ Puidukoda poolt on rajatud 1 tuletõrjevee reservuaar.

Asulate veevõrkudes olevad tuletõrjehüdrandid paiknevad veevõrkude kontrollkaevudes, ligipääs hüdrantidele ilmastiku eripäradest tingituna on kohati problemaatiline. Uute hüdrantide paigaldamisel on eelisatud maapealseid tuletõrjehüdrante, milledele juurdepääsu kindlustamine ja kasutamine on operatiivsem.

3.1.5 Ühisveevõtukohad

Valla ühisveevärgiga rajatud asulates on ühisveevõtukohad ehk kolonkad järgmised: - Karksi-Nuia linna Kase linnaosas kaks ühisveevõtukohta Mäe tänaval.

3.2 Ühiskanalisatsiooni objektid

Karksi vallas on ühiskanalisatsiooniga varustatud kolm suuremat asulat – Karksi-Nuia linn, Karksi küla ja Polli küla.

Karksi-Nuia linna kanalisatsioon on ehitatud 1970-ndatel aastatel, enamus kanalisatsioonist on isevoolne ning trassimaterjalina on kasutatud enamjaolt asbesttsementtoru. Linna läbivast Karksi- Halliste ürgorust tingituna on linna territooriumil kaks eraldiseisvat kanalisatsioonisüsteemi. Linna põhiosa kanalisatsioon on lahkvoolne, kogudes ja suunates reoveepuhastisse korruselamute, ettevõtete ja asutuste ning vähesel määral ka eramute reoveed. Linna reoveepuhasti paikneb linnast väljaspool loode suunas ning koosneb 2xOXYD-180 ja viiest biotiigist. Reoveepuhasti eesvooluks on Halliste jõgi. Linnas formeeruv sademevesi imbub osaliselt kanalisatsiooni või valgub linna kõvakatteta aladele ja Halliste jõe orgu. Teisel pool Karksi-Halliste ürgorgu Viljandi-Karksi-Nuia mnt ääres paikneb Karksi-Nuia linna Kase tn piirkond. Seal paiknevatest AS Kase Vabrikud hoonetes ja elumajades formeeruv reovesi suunatakse ülepumplate abil Polli asula reoveepuhastisse.

Karksi külas on kanalisatsiooniga on varustatud elanikkond ning keskasula teenindus- ja tööstusettevõtted 100%-selt. Küla kanalisatsioon on rajatud 1970-ndatel aastatel, reoveetorustike pikkuseks on ca 5,4 km ning torumaterjalina on kasutatud asbesttsementtoru. Küla territooriumil paikneb kaks eraldiseisvat kanalisatsioonisüsteemi - Karksi keskasula ja Indumäe eramurajooni kanalisatsioonsüsteemid. Küla kanalisatsiooni formeeruv reovesi läbib reoveepuhastit, mis koosneb 2xMRP-300 ja kahest biotiigist. Indumäe elamurajooni reovesi puhastatakse vaid biotiikides.

Polli külas on kanalisatsiooniga ühendatud korrusmajade elanikkond (ca 150 inimest) ning nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 19 ettevõtted ja asutused (Polli Aiandusinstituut, hooldekodu). Isevoolne kanalisatsioonitorustik (pikkuseks ca 3,5 km) juhib külas formeeruva reovee reoveepuhastisse, mis paikneb Kutsika oja kaldal ning koosneb 2xBIO-50 ja kahest biotiigist.

3.2.1 Lokaalsed puhastusseadmed

Karksi valla ühiskanalisatsiooniga asulatest on lokaalsed puhastusseadmed olemas Karksi-Nuia linnas: - Rahumäe 2b hoonel rasvapüüdja: hoone teisel korrusel asub endine restoran, mida käesoleval ajal renditakse pidulike koosviibimiste tarbeks, - kaks õlipüüdjat endiste tööstusettevõtete territooriumidel. Puhastid enam ei tööta – tegevust antud objektidel ei toimu.

Valla ühiskanalisatsiooniga asulatest peaksid lokaalsed puhastusseadmed olema: - toitlustusega, tegelevad ettevõtted, lasteaia ja kooli sööklaplokid – rasvapüüdjaid, - autopesulad, autoremondi töökojad kütuse müügiga tegelevad ettevõtted– muda-õlipüüdjaid.

Arendamise kava andmete alusel omavad rasvapüüdjat Karksi-Nuia Gümnaasium, vallamajaga ühes hoones asuv kohvik, Karksi-Nuia lasteaed, Polli Hooldekodu. Peale nende omavad muda- õlipüüdjaid bensiinitanklad ja OÜ Avoterm kütusehoidla.

3.2.2 Purglad

Valla ühiskanalisatsiooni süsteemides väljakujunenud ja kindlaksmääratud purglad puuduvad. Vee-ettevõtte paakauto tühjendab kogumiskaevudest väljaveetava fekaali kanalisatsioonikaevu vahetult enne vastava asula reoveepuhastit. Puuduolevad purglad ehitatakse välja puhastusseadmete rekonstrueerimise käigus. Rekonstrueerimise käigus ehitatakse välja Karksi-Nuia, Karksi ja Polli kaasaegsed, mudaväljakud, purglad ja reoveepuhastid, mis vastaksid Vabariigivalitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded” § 17 tingimustele.

3.2.3 Kanalisatsioonitorustikud, -kaevud

Karksi-Nuia linn Ühiskanalisatsiooni torustike kogupikkus on 17,7 km (s.h 1,07 km survetorustikku), vanusega on 25 – 30 aastat. Linna piires on kaks eralditoimivat kanalisatsioonisüsteemi. Alljärgnevalt kirjeldatakse mõlemat kanalisatsioonisüsteemi eraldi. Linna põhiosa kanalisatsioonisüsteem – koosneb kolmest reovee ülepumplast ja ca 15,2 km pikkusest kanalisatsioonisüsteemist. Suuremas osas isevoolne kanalisatsioon kogub ja suunab reoveepuhastile linna korrusmajade, tööstus- ja teenindusettevõtete ning vähesel määral eramute reovee. Kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud asbesttsement toru ja plasttoru (PVC mille vanus on 3 aastat), kanalisatsioonikaevud on rajatud 1 m läbimõõduga r/b rõngastest. Kase tn piirkonna kanalisatsioonisüsteem – koosneb kahest reovee ülepumplast ja ca 2,5 km pikkusest kanalisatsioonisüsteemist. Kogub ja suunab Polli küla reoveepuhastisse AS Kase Vabrikud ja piirkonnas paiknevate era- ja korruselamute reovee. Kanalisatsioonitorustikke hooldava vee-ettevõtte informatsiooni ja linna kanalisatsioonisüsteemi pistelise ülevaatuse alusel: - esinevad sageli reoveetorustikes ummistused, mis on tingitud omaaegsest ehituskvaliteedist (isevoolsete torustike negatiivsed kalded, torude äravajumised), nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 20 - kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud pole veetihedad, mistõttu toimub reovee imbumine torustikest pinnasesse, sademeterohkel perioodil aga pinna- ja pinnasevee immitsemine kanalisatsiooni,

Karksi küla Küla kanalisatsioonisüsteemid; kogupikkusega 5,4 km, on rajatud ca 30- 40 aastat tagasi, torumaterjalina on kasutatud asbesttsement ja keraamilist toru. Küla piires paikneb kaks eralditoimivat kanalisatsioonisüsteemi. Karksi keskasula kanalisatsioon on isevoolne, mis kogub ja suunab küla puhastisse kogu keskasula hoonestuse reovee. Isevoolse torustiku pikkadest lõikudest ja negatiivsetest torukalletest tingituna on ummistused kanalisatsioonitorustikes sagedased. Samuti ei ole küla kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud veetihedad. Indumäe piirkonna kanalisatsioon, pikkusega 1,24 km, on isevoolne ning juhib piirkonna eramute reovee küla reoveepuhasti järelpuhastisse – biotiikidesse.

Polli küla Küla kanalisatsioontorustike pikkuseks on ca 3,5 km ja on rajatud ca 25 aastat tagasi, torumaterjalina on kasutatud asbesttsement toru. Tegemist on isevoolsete kanalisatsioonitrassidega, mida mööda suunatakse küla reoveepuhastile küla korrusmajade, Katsebaasi hoonete, hooldekodu ja üksikute eramajade reoveed. Kanalisatsioonitorustikke hooldava vee-ettevõtte informatsiooni ja kanalisatsioonisüsteemi pistelise ülevaatuse alusel: - on kanalisatsioonitorustikud sageli ummistunud. - ei ole torustikud ja kontrollkaevud veetihedad, mistõttu sademeterohkel ajal on reoveepuhastisse suunatavad reovee kogused märgatavalt suuremad.

Valla ühiskanalisatsiooni rajatised (torustike kogupikkus ca 18,9 km) on ehitatud üle 25 aasta tagasi ning viimase 10 aasta jooksul on neid püütud vaid töökorras hoida (v.a ca 500 m lõik Karksi külas asula ja reoveepuhasti vahel ja Karksi-Nuia Valga-Uulu maanteel, mis on renoveerimise käigus asendatud plastist kanalisatsioonitoru vastu). Tingituna omaaegsest ehituskvaliteedist vajavad olemasolevad kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud järkjärgulist renoveerimist. Renoveerimist vajavate torustikulõikude planeerimise lihtsustamiseks ja torustike renoveerimistööde edukaks teostamiseks peaks eelnema probleemsete kanalisatsioonitorustike inventariseerimine (TV-vaatlus), mille tulemusena selgitatakse otstarbekaim renoveerimismeetod ja renoveeritavate lõikude ajaline pingejärjestus.

Karksi-Nuia linnas, Karksi külas ja Polli külas on 2010.a. seisuga rekonstrueeritud (paigaldatud plastiktorud) olemasolevaist reoveetorustikest ca. 13 % ulatuses. Amortiseerunud torustike osakaal Karksi-Nuias, Karksis ja Pollis on 40%. Trasside amortiseeritus põhjustab infiltratsiooni reoveesüsteemi. Infiltratsioon reoveetorustikesse oli 2009.a. 74 942 m³ (16,6 % projektipiirkonna reoveepuhastitesse vastuvõetud reoveest). Eeldatud on, et perioodil 2010-2013 suureneb infiltratsioonimäär 0,5 % võrra aastas. Planeeritud Ühtekuuluvusfondi tegevuste tulemusena on eeldatud infiltratsioonitaseme vähenemist reoveesüsteemis projektijärgselt alates 2014.aastast 4,6 % võrra võrreldes vahetult projekti tulemuste avaldumise eelse ajaga (2013.a.). Eeldatav projektijärgne infiltratsioonitase aastas on kolme asula süsteemides 14 % - 16%.

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 21

3.2.4 Reoveepumplad

Alljärgnev tabel sisaldab andmeid ühiskanalisatsiooniga asulate reoveepumplate põhiparameetritest: Objekti nimi Ehitus- Kasutatavate Hinnang tehn. seisukorra kohta aasta pumpade margid Gümnaasiumi ÜP 2HФBM 6 kW Ehitatud ühekambrilistena 3 m läbimõõduga r/b rõngastest, ilma Ambulatooriumi ÜP 2HФBM 11 kW metallkessoonideta, pumplate veepidavus on küsitav. Reoveepumpla Pärnu mnt ÜP 2HФBM 11 kW seadmestik (eelkõige nivooandurid, elektriinstallatsioonid) on Kase esimene ÜP 2HФBM 11 kW amortiseerunud, mistõttu pole harvad juhused, kus ülepumpla ei tööta Kase teine ÜP 2HФBM 11 kW ning puhastamata reovesi voolab avariiväljavoolust loodusesse Karksi ÜP Flygt 3067.180

Olemasolevate reoveepumplate põhiprobleemideks on seadmete ebatöökindlus, energiakulukus ja reovee kogumisšahtide hüdroisolatsioon.

3.2.4 Reoveepuhastid

Karksi vallas on ühiskanalisatsiooniga kogutava reovee puhastamiseks kolm reoveepuhastit. Alljärgnevalt on esitatud reoveepuhastite projektandmestikud ja seisundi kirjeldused.

Karksi-Nuia linn: Puhasti valdaja/haldaja AS Iivakivi Puhasti asukoht Karksi-Nuia linn Puhasti tüüp 2*OXYD-180 Valmimisaasta 1977 Renoveerimisaasta ----- Põhiandmed Puhasti koosneb aktiivmudapuhastist 2*OXYD-180 ning viiest sellele järgnevast biotiigist (pindalaga 0,49 ha). Lisaks paikneb territooriumil puhuritehoone. Reovesi, jõudes puhasti territooriumile, läbib enne puhastusseadmesse jõudmist võrekaevu ja liivapüünise (r/b kanal). 3 OXYD-180 põhinäitajad on – Q = 288 – 400 m /d, reostuskoormus = 65 – 97 kg BHT5/d, 1332 – 2000 ie. Puhastusviis – reovee aereerimine õhupuhuri abil. Ekspluatatsioonilised andmed 1998 ja 2004.a on teostatud AS Maves ja OÜ Tartu Keskkonnauuringud poolt reoveemõõtmised, millega mõõdeti reoveepuhastisse suunatavad reoveekogused mitme ööpäeva jooksul. Mõõtmiste 3 alusel oli keskmine Q = 406 m /d keskmise reostus-koormusega 138 kg BHT7/d. Reoveemõõtmistega paralleelselt määrati 2*OXYD180 tööefektiivsus, milleks oli heljumi osas 60%, BHT7 osas 76%, üldN osas 22% ja üldP osas 52%. 2003.a I ja II kvartali reovee aruandluse põhjal oli puhastile suunatava roevee ööpäeva keskmine kogus 138,3 m3/d.

Linna reoveepuhasti, mis on ehitatud sellisel kujul ca 25 aastat tagasi, on seadmestiku osas amortiseerunud ning töötab alakoormatuna: - kasutuses on firma Tsurumi õhupuhurid RSA-50 (2,2 kW) ja RSA-65 (3,7 kW) – aeratsioonikambrisse suunatava hapniku reguleerimisvõimalus puudub, - reoveepuhasti on lahtine mahuti, seega tema tööefektiivsus mõjutatav ilmastikust (talvisel ajal tööefektiivsus madal), - reoveepuhasti kompleksis puudub liigmuda käitlussüsteem (välja arvatud mudaväljakud). - reoveepuhasti territoorium on aiaga piiramata, - reoveepuhasti järelpuhastustiigid (biotiigid) on viis aastat tagasi puhastatud.

Tabel. Proovivõtud Karksi-Nuia puhastusseadmest (biotiigist väljuv), AS Viljandi Veevõrk labor Komponent Piirmäär 2.06.2009 21.09.2009 24.11.2009 16.03.2010 8.06.2010 pH - 8,2 7,97 7,94 7,51 7,9 HA mg/l 25 11 8,4 13 31 13 BHT7 mg/l 15 8,2 1,8 3,6 17 2,0 Püld mg/l 1,5 2,7 2,5 1,6 3,6 2,4 Nüld mg/l - 18 13 11 27 16 KHT mg/l 125 <5 <5 21 <5 24

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 22 Järgnevalt Karksi-Nuia veearuande 2009 andmed reoveepuhasti kohta

Karksi küla Puhasti valdaja/haldaja AS Iivakivi Puhasti asukoht Karksi asula Puhasti tüüp 2*MRP-300 Valmimisaasta 1975 Renoveerimisaasta 1995 Põhiandmed Puhasti koosneb 2*MRP-300 ning kahest sellele järgnevast biotiigist (pindalaga 5,5 ha). Lisaks paiknevad territooriumil puhuritehoone ja mudatihendusväljakud. Reovesi, jõudes puhasti territooriumil paiknevasse reovee ülepumplasse, pumbatakse esimesse MRP-300. Puhasti on 3 projekteeritud võimsusele – Q = 1300 m /d, reostuskoormus = 418 kg BHT5/d. 1995.a teostati reoveepuhasti rekonstrueerimine, mille käigus esimene MRP-300 ehitati ümber eelsetitiks, teisel MRP-300-l vahetati aeratsiooniseadmestik (mehaaniline pindaeraator vahetati elektroõhustuse vastu). Puhastusviis – aktiivmudapuhasti. Ekspluatatsioonilised andmed 1998 ja 2004.a on teostatud AS Maves ja OÜ Tartu Keskkonnauuringud poolt reoveemõõtmised, millega mõõdeti reoveepuhastisse suunatavad reoveekogused mitme ööpäeva jooksul. Mõõtmiste 3 alusel oli keskmine Q = 99,6- 360 m /d keskmise reostuskoormusega 43,1 kg BHT7/d. Reoveemõõtmistega paralleelselt määrati aktiivmudapuhasti tööefektiivsus, milleks oli heljumi osas 64%, BHT7 osas 85%, üldN osas 31% ja üldP osas 28%. 2003.a I ja II kvartali reovee aruandluse põhjal oli puhastile suunatava roevee ööpäeva keskmine kogus 40,8 m3/d. Karksi küla reoveepuhasti puhastusefektiivsus on hea, samas on reoveepuhasti seadmestik amortiseerunud ning puhasti töötab alakoormatuna: - reoveepuhasti territooriumil paiknevate rajatiste (pumpla ja puhastimahutid) seadmestik on vananenud, õhupuhurina kasutakse Flyght3127, - MRP-de mudatagastus ei toimi, - aktiivmudapuhasti vannid on pealt avatud, mistõttu on puhastusefektiivsus mõjutatav ilmastikust. Tabel. Proovivõtud Karksi reoveepuhastist (biotiigist väljuv), AS Viljandi Veevõrk labor Komponent Piirmäär 3.06.2009 21.09.2009 24.11.2009 16.03.2010 8.06.2010 pH - 8,28 8,41 7,99 7,52 7,94 HA mg/l 25 25 64 20 9,2 13 BHT7 mg/l 15 9,6 14 9,8 14 2,8 Püld mg/l 1,5 0,4 0,52 0,52 0,7 0,2 Nüld mg/l - 1,5 3,6 4,7 6,4 2,4 KHT mg/l 125 <5 14 8,9 <5 13

Polli küla Puhasti valdaja/haldaja AS Iivakivi Puhasti asukoht Polli asula Puhasti tüüp 2*BIO-50 Valmimisaasta 1977 Renoveerimisaasta 1985 Põhiandmed Puhasti koosneb 2*BIO-50 ning kahest sellele järgnevast biotiigist (pindalaga 0,2 ha). Lisaks paiknevad territooriumil puhuritehoone, liivapüüdja ja ühtlustusbassein.. Puhasti on projekteeritud 3 võimsusele – Q = 80-150 m /d, reostuskoormus = 20-44 kg BHT5/d. Puhastusviis – aktiivmudapuhasti. Ekspluatatsioonilised andmed Polli külas on reovee vooluhulki mõõdetud 2004.a Tartu Keskkonnauuringud OÜ poolt. Lisaks külas formeeruvale reoveele on Polli asula puhastisse juhitud ka Karksi-Nuia linna Kase piirkonna elamute reovesi. Küla reoveepuhasti on rajatud üle 25 aasta tagasi, mistõttu puhasti seadmestik on amortiseerunud: - BIO-de metallvannid aja jooksul kaotavad oma veepidavuse – roostetavad läbi, - 2004. aastal on paigaldatud õhupuhur Tsurumi RSA-50, - kuna aktiivmudapuhasti vannid on pealt avatud, on puhastusprotsess külmal ajal pärsitud, - puhasti töötab hüdrauliliselt alakoormatuna, projektijärgne puhastatav reovee kogus on kuni 150 m3/d, tegelikult puhastisse suunatav reoveekogus on kuni keskmiselt 95 m3/d.

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 23 Tabel. Proovivõtud Polli reoveepuhastist (biotiigist väljuv), AS Viljandi veevõrk labor Komponent Piirmäär 3.06.2009 21.09.2009 24.11.2009 16.03.2010 8.06.2010 pH - 7,89 7,80 8,03 7,44 7,44 HA mg/l 25 6,2 14 17 11 10 BHT7 mg/l 15 3,4 7,2 2,4 15 1,6 Püld mg/l 1,5 1,4 1,5 0,84 2,2 1,1 Nüld mg/l - 2,9 6,0 6,2 19 5,9 KHT mg/l 125 <5 <5 11 <5 13

Asulate reoveepuhastite heitvee suublateks on reostustundlikud veekogud (Halliste jõgi, Kõpu jõgi), mistõttu peab olema tagatud heitvee fosforiärastus Keskkonnaministri 2002. a 26. märtsi määruse nr 18 “ Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamine kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” Vastavalt samale määrusele vee erikasutusluba (nr L.VV.VI-141180). Heitvee veekogusse juhtimise nõuded reoveepuhastitele reostuskoormusega 2000 – 9999 ie ja alla 200 ie karmimateks (BHT7 – 25 mg/l, heljum – 35 mg/l) eelnevaga. Karksi-Nuia puhastusseadmest välja voolavas vees võib suurim lubatud fosfori sisaldus olla kuni 2,0 mg/l.

Tulenevalt eelnevast vajavad reoveepuhastid renoveerimist (st sisuliselt uute puhastite ehitamist), kuna rajatised on amortiseerunud (seadmestik vana, energiakulukas), puhastusprotsessi efektiivsus mõjutatav ilmastikust (õhutemperatuur, sademed) ning puuduvad seadmed fosforiärastuseks.

3.2.5 Tare Vesi

Karksi-Nuia linna Kase elamurajooni Polli asulaga ühendava tee ääres paikneb eramute grupp (8 individuaalelamut), mis on ehitatud endise Polli Katsebaasi poolt. Eramud on varustatud tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooniga.

Veevarustuse tarbeks on rajatud puurkaev ning kanaliseeritav vesi juhitakse reovee ülepumplasse. Pärast Katsebaasi reorganiseerimist Polli Aianduse Instituudiks moodustus eramuvaldajatest Tare Vesi, mis võttis üle eramutega seotud vee- ja kanalisatsioonirajatised.

Eramute vee- ja kanalisatsioonirajatistega seotud probleemiks on mittetöötav reovee ülepumpla. Eramutest formeeruv ja ülepumplasse kogutav reovesi voolab puhastamata avariiväljavoolust loodusesse (reovesi imbub pinnasesse või suubub Karksi paisjärve). Nimelt peaks ülepumplasse kogunev reovesi projektijärgselt olema pumbatud Kase elamurajoonist Polli asulasse suunduvasse survetorustikku. Kuid ülepumplale järgneva survetorustiku halvast kvaliteedist tingituna (lekib) ei ole ehitusjärgselt reovett Polli puhastisse suunduvasse kanalisatsiooni pumbatud.

3.3 Sademevee kanalisatsioon

Karksi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga asulatest esineb sademevee kanalisatsioon vähesel määral Karksi-Nuia linnas, riigile kuuluva Valga-Uulu maanteel (Pärnu ja Tartu mnt.)

Karksi-Nuia linn

Karksi-Nuia linna soodsast maapinna reljeefist (linn künka peal ning maapinna kalded linna piiridest väljapoole) tingituna sademevee äravooluga seotud probleemid üldjuhul puuduvad, linnas formeeruvad sademeveed valguvad linna ümbritsevatesse kraavidesse või Halliste jõeorgu. Vaid linna põhjaosa tänavate (Rahumäe, Põllu, Lepiku, Tiigi; Kivistiku) sademevesi koguneb osaliselt Pärnu ja Tartu mnt (linna piiridesse jääv Valga-Uulu mnt osa). 2005. aastal ehitati välja sadevee kanalisatsioon Pärnu ja Tartu maanteele. Käesoleval aastal lahendatakse sadevee kanalisatsiooni nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 24 probleem Viljandi maanteel, seoses Paia - Karksi-Nuia riigimaantee rekonstrueerimisega.

Pärnu ja Tartu mnt sademeveega seotud probleemid lahendatakse Valga-Uulu mnt Karksi-Nuia osa rekonstrueerimise käigus (on hetkel projekteerimisstaadiumis), mille alusel maanteedel formeeruv sademevesi linna piires kogutakse ning suunatakse sademevee torustike abil Halliste jõeorgu.

NB! Kogutav ja loodusesse juhitav sademevesi peab vastama KKM määruse “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” RT I 2006, 10, 67 nõuetele, s.o naftasaaduste sisaldus mitte üle 5 mg/l ja heljumi sisaldus mitte üle 40 mg/l. Nõuetele mittevastav sademevesi vajab enne loodusesse juhtimist puhastamist (näit settetiikides).

Karksi valla teiste ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulate (Karksi, Polli) puhul sademeveekanalisatsiooni rajamist käesoleval aastal ei planeerita.

4 VEE-ETTEVÕTE – AS IIVAKIVI

Karksi vallas tegeleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni hooldamisega ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumisega AS Iivakivi. Aktsiaselts on 100% valla osalusega vee- ettevõte. Lisaks eelnevale tegeleb ettevõte korrusmajade haldamise ja hooldamisega (s.h prügioperaator), välisvalgustuse hooldusega ning transpordiga.

Ettevõttes töötab 15 inimest, kelledest 5 töötajat kuulub administreerivasse osakonda (s.h insener- tehniline personal). AS Iivakivi tehniline baas koosneb neljast GAZ tüüpi veoautost (kaks kallurit, paakauto, tõstukauto), kolmest ratastraktorist Belarus ja ühest Bobcat (s.h ekskavaatortüüpi) ja ühest kaubikust Mercedes.

AS Iivakivi põhivara hulka kuuluvad ühisvee ja –kanalisatsiooni välisvõrgu rajatised ning neis kasutatav seadmestik (veepumbad, reoveepumbad, õhupuhurid jne) kuuluvad AS Iivakivile.

5 ÜHISVEEVÕRGU JA –KANALISATSIOONI ARENDAMINE

5.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud probleemid

Karksi vallas on kolm ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulat – Karksi-Nuia linn, Karksi küla ja Polli küla. Asula ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatised on ehitatud üle 25 a tagasi ning on käesolevaks ajaks halvas olukorras.

Ühisveevärk: - ühisveevõrgu pumbatava põhjavee kvaliteet vastab kehtivatele kvaliteedinõuetele. Vesi sisaldab ülemäära rauda (Karksi-Nuia PK- üldFe sisaldus kuni 500 μg/l, Kase PK - üldFe sisaldus kuni 1280 μg/l, Karksi puurkaevud - üldFe sisaldus kuni 1240 μg/l, Polli PK - üldFe sisaldus kuni 500 μg/l). Seoses veepuhastusseadmete paigaldamisega puurkaev-pumplatele on viidud veekvaliteet vastavusse kehtivate õigusaktidega (ehk Sotsiaalministri määrustega). - veekvaliteedi muutused ühisveevõrgus on tingitud amortiseerunud torustikest ja vee ülemäära suurest viibeajast jaotustorustikes (veetarbimine vähenenud, veetorustikud üledimensioneeritud), - lekked veevõrkudes, mille osakaal on kuni 28% veevõrku pumbatavast veest. Valla ühisveevõrgu siibrikaevud on suuremas osas uputatud olekus. - suurel osal Karksi-Nuia linna eramutest puudub võimalus ühisveevärgiga ühinemiseks.

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 25

Ühiskanalisatsioon: - arvestades omaaegset ehituskvaliteeti ja -materjale on kanalisatsioonitorustike ja –kaevude olukord halb. Kanalisatsioontorustike ühendusmuhvid ja kanalisatsioonikaevud ei ole veetihedad, mistõttu kuival ajal reovesi imbub kanalisatsioonist pinnasesse, sademeterohkel ajal aga suureneb kanaliseeritava vee kogus sademevee arvel, - kanalisatsiooni torustike halvast veepidavusest ja rajamisel tehtud ehituslikest vigadest (ebapiisav või negatiivne torude lang) tingituna on torustikud tihti ummistunud. - kanalisatsiooni ülepumplad pole veetihedad (kogumisšahtidel puuduvad metallkessoonid), reoveepumbad on energiakulukad (11 kW mootoritega) ja reoveepumpade tööd juhtiv automaatika ei ole töökindel, - reoveepuhastid töötavad hüdrauliliselt alakoormatuna, reoveepuhastuses kasutatavad seadmed on amortiseerunud ja energiakulukad. Reoveepuhastamine toimub pealt avatud reoveemahutites, mistõttu sügis-talvisel ajal on puhastusefektiivsus reoveepuhastites pärsitud (aasta lõikes just I ja IV kvartalis võetud heitvee kontrollanalüüsid ületavad veeloaga lubatud piirnorme heljumi, BHT7, üldfosfori ja -lämmastiku osas). Puhastite heitvee väljavoolud on reostustundlikesse suublatesse, seega peaks olema tagatud fosforiärastus suublasse juhitaval heitveel (KKM määrus “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”), - suurel osa Karksi-Nuia linna eramutest puudub võimalus reovee suunamiseks kanalisatsioonivõrku. Eramute poolt kasutatavad reovee kogumiskaevude veepidavus on küsitav. - Tare Vesi mittetöötav reovee ülepumpla ja survetorustik, mistõttu reovesi imbub puhastamata pinnasesse või voolab Karksi paisjärve

Samuti on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seisukohalt oluline põhjavee võimaliku reostusohu vähendamisega seotud probleemid. Nendeks on: - omaniketa ja vanade mittekasutatavate puurkaevude tamponeerimine valla territooriumil, - veekeskkonnale reostusohtlike objektide reostusohu vähendamine. Valla territooriumil paiknevatest reostusohtlikest objektidest on olulisemad vanad naftasaaduste hoidlad (AS Kase Vabrikud, AS Karme, katlamaja), vt. ka peatükki 2.3.1.

5.2 Valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendusettepanekud

Karksi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisega seotud tegevuste puhul võib tinglikult välja tuua nelja alajaotust, milledeks on: A. Pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamine B. Ühisveevärgi renoveerimine ja laiendamine C. Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine D. Reoveepuhastite rekonstrueerimine

A. Pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamine 1) Omanikuta puurkaevude likvideerimine: OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud puurkaevude digitaalse andmebaasi põhjal on Karksi valla piires 47 ametlikult registreeritud puurkaevu. Lisaks paikneb vallas ridamisi (arvulised andmed puuduvad) registreerimata puurkaeve (reeglina eraisikutele kuuluvad kaevud, samas tõenäoliselt ka üksikud kolhoosiajal puuritud ja hetkel kasutuseta kaevud). Välistamaks piirkonna põhjavee reostamist peremeheta kaevude kaudu, vajavad omanikuta ja/või mittekasutatavad kaevud likvideerimist.

2) Potentsiaalse reostusohuga objektide likvideerimine: Looduskeskkonnale potentsiaalse reostusohuga objektideks on keskkonnanõuetele mittevastavad nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 26 ja/või peremeheta naftasaaduste hoidlad, mürgi- ja väetisehoidlad, sõnnikuhoidlad. Käesoleva arendamise kava koostajatele teadaolevalt on valla piires kolm potentsiaalse reostusohuga objekti - Kase Vabrikud naftasaaduste mahutid, AS Karme katlamaja naftasaaduste hoidla ja Kiini talu maadel paiknev endine pigibaas (masuudilaigud pinnasel). Käsitletud naftasaaduste hoidlad vajavad likvideerimist, välistamaks potentsiaalset ohtu looduskeskkonnale (pinnas, pinna- ja põhjavesi) ja inimestele (plahvatus-, lämbumisoht).

3) Pinnavee reostusohu vähendamine: Karksi valla probleemseimaks põllumajandusettevõteteks on farmid, kus probleemiks on välja ehitamata ja nõuetele mittevastavate hoidlatega.

B. Ühisveevärgi renoveerimine ja laiendamine Valla ühisveevõrkude suuremateks probleemideks on: - veetorustikud – üledimensioneeritus, veekaod, tupiktorustikud, - ühisveevõrgu haaratus – Karksi-Nuia linnas puudub ca 31 % elanikkonnast võimalus saada ühisveevõrgu tarbevett.

Mainitud probleemidest tulenevalt on valla asulate ühisveevärgi arendamiseks vajalikud meetmed järgnevad: 1) Veetorustike haaratuse laiendamine Uued veetorustikud on kavas rajada olenevalt tingimustest ja otstarbest: kas Upoten PEH, PELM, Uponyl PVC või mõne teise firma analoogsetest torudest. Veetorustikele paigaldatakse majaühendusotsikud (sadul, PELM toru DN 25 3-5 m, peakraan DN25, splindipikendus, kape).Veetorustike sõlmpunktid varustatakse siibritega (kas kummisiibrid või maakraanid PN16, maa-alused koos splindipikenduse ja kapega või PA-VE siibrikaev PE plastist, malmluuk 40T, roostevabade kolmikute, nelikute ja kummikiilsiibritega).

Karksi-Nuia linn Veetorustikud puuduvad Rahumäe-Tartu-Aia tänavate vahelise ala tänavatel – ehitatakse välja 2011-2015 aasta jooksul, Piiri tänava põhjapoolses osas, Arumäe, Koidu, Niine. Uuel tänaval ja Lilli teel ehitati torustik välja 2008 aastal. Veetorustike laiendamise eesmärgiks on kujundada linna veevõrgust ringvõrgustik ning anda võimalus piirkonna eramutel ühineda linna ühisvee jaotusvõrguga.

Rajatavate veetorustike loetelu prioriteetsust silmas pidades: Tänava nimetus Orienteeruvad pikkused (m) ja Selgitus läbimõõdud (mm) Piiri 580 m - Ø 110 Ühendatakse Piiri tn vee tupiktorustik Pärnu maanteel paikneva torustikuga. Veetorni tn 375 m - Ø 140 Ühendab Tartu mnt veetorustikku Veetorni tn veetorustikuga Koidu, Niine ja Lilli tn 210 jm - Ø 32 - 110 Tartu mnt ristumisel Uue tn kujundatakse ringvõrk, mis kulgeb mööda Uut tänavat ringiga tagasi Tartu mnt ja Uue tn ristumispunkti. Koidu ja Niinetänavatele ja Lilli teele rajatav veetorustik saab toite Tartu mnt rajatud veetorustikust ning kulgeb soovituslikult mööda Koidu, Niine tänavaid ning Lilli teed. Uuel tn ja osaliselt Lilli teel rajati 2008 aastal. Kivi-Aia 300 m - Ø 90 Rajatakse vee magistraaltorustik, mis ühendab Aia ja Piiri tänavaid Rahumäe ja Arumäe 1400 m - Ø 50 kuni Ø 110 Likvideeritakse omavoliliselt rajatud Ø 50 mm raudtoru ning rajatakse Rahumäe ja Arumäe tn uus veetorustikku ühendatuna Loode ja Lõuna tänavatega Kivistiku – Pärnu 8 55 m - Ø 110 Rajatakse veetorustik Kivistiku tn, mis ühendab Pärnu mnt ja Kivistiku tn. Põhja ja Pärnu mnt 125 m – Pärnu mnt Ø 90 Põhja tn 90 mm läbimõõduga Põhja tn - Univere 900 m - Ø 32-50 Rajatakse veetorustikud linna loodeservas paiknevatele talumajapidamistele

NB! Veetorustike läbimõõtude esitamisel on kasutatud AS Enteci poolt veevõrgu ligikaudseid arvutusi.

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 27 Rajatavate veetorustikega antakse võimalus linna ühisveevarustusega liituda eramuomanikel, kelledel siiamaani see võimalus puudub (s.o ca 600 inimese ringis) ning kujundatakse linna veevõrk ringsüsteemseks. Veevõrgu magistraaltorustikes (läbimõõtudega 100 m malm või 90-110 mm plast) võiksid jääda Tartu mnt, Pärnu mnt, Piiri tn, Loode tn, Veetorni tn, Aia tn, Lepiku tn ja Kivi tn paiknevad või rajatavad veetorustikud. Ülejäänud (kvartalite sisse) rajatavate veetorude läbimõõdud on vastavalt veetarbele läbimõõtudega 32 - 75 mm.

Polli küla Veetorustike laiendamise ettepanekuna on rajada uus veetorustik olemasolevast Polli puurkaevust otse kuni korruselamuteni. Sellega välistataks tarbevee jõudmine korruselamuteni mööda vanu ja korrodeerunud veetorustikke. Tänava nimetus Orienteeruvad pikkused (m) ja Selgitus läbimõõdud (mm Polli PK - 150 m - Ø 50 Rajatakse veetorustik, mis ühendab Polli ühisveevärgi puurkaevu korruselamutega korruselamud otse. Tare Vesi Polli 1500 m - Ø 90 Polli külas, Polli metskonna elamukvartali veetorustike rajamine puurkaev

2) Olemasoleva veetorustiku renoveerimine Lisaks ühisveevärgi haaratuse laiendamisele vajavad olemasolevad veevõrgu rajatised rekonstrueerimist, kuna - ülemäära suurte läbimõõtudega tupiktorustikes vesi kohati seisab ja tema kvaliteet halveneb, - amortiseerunud veetorustikud lekivad, - mittetöötavatest siibritest tingituna on sageli veevõrgu avariitööde ajal veeta suur hulk tarbijaid, - vanad veevõrgu kontrollkaevudes paiknevad tuletõrjehüdrandid pole töökorras ning mitte alati operatiivselt kasutatavad.

NB! Veetorustike väljavahetamise puhul on tööde teostamiseks kaks tehnoloogilist lahendust - torustiku vahetus lahtikaevamise meetodil ja väiksema läbimõõduga toru sissetõmbamine vanasse torustikku. Optimaalse variandi leidmine vanade torustike väljavahetamisel sõltub otseselt tehnovõrkude tihedusest, taastamist vajavate rajatiste (s.h asfaltteed) mahust, aga ka olemasoleva torustiku seisukorrast. Renoveeritavad veetorustikud asendatakse suuremalt jaolt PEH materjalist torudega ning renoveerimismeetoditest on otstarbekam eelistada mitte-kaeve meetodit.

Alljärgnevalt on esitatud veevõrgustiku renoveerimise ettepanekud. Ettepanekute esitamisel on arvestatud torustike vanuseid, nende kasutamisintensiivsust. Seega on otstarbekam esmajärjekorras renoveerida jaotusvõrgu vanemaid magistraaltorustikke, samuti vähendada tupiktorustike läbimõõte, välja vahetada amortiseerunud siibrikaeve.

Karksi-Nuia linn Renoveerimisjärjekord prioriteetsust silmas pidades: Tänava nimetus Orienteeruvad pikkused (m) ja Selgitus läbimõõdud (mm Lepiku tn veetorustik 500 m - Ø 90 Lepiku tn hetkel kasutatav veetorustik vahetatakse välja plasttoru vastu, kuna antud tänaval paiknevad linna ühisveevõrgu reservkaevud, mida võidakse erand olukordades kasutada veevõrgu toiteks tarbeveega. Lõuna-Aia 300 m - Ø 90 Renoveeritakse lõik veetorustikku , mis kulgeb mööda Lõuna tn Veetorni tn kuni Aia tänavani Nurme tn 350 m - Ø 50 Likvideeritakse ebaseaduslikult ehitatud veetorustik (rauast) ning rajatakse tänavale uus veetorustik, mis ühendab Kivistiku tn veetorustikku planeeritava Piiri tn veetorustikuga Põllu - Väike 300 m - Ø 75 Renoveeritakse Põllu tn läänepoolne veetorustik ja veetorustik Väike tn Piiri tn 300 m - Ø 90 Renoveeritakse Piiri tn olemasolev veetorustik, kuna vee jaotusvõrgu laiendamise järgselt kujuneb antud tupiktorustikust üks magistraaltorustik Lossimäe - Kalda 350 m - Ø 75 Olemasolev 100 mm läbimõõduga veetorustik vahetatakse väiksema läbimõõduga veetorustiku vastu Niidu - Aasa 550 m - Ø 40 - 50 Olemasolevad antud tänavate veetorustikud asendatakse väiksema läbimõõduga veetorustike vastu nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 28

NB! Renoveeritavate torulõikude pikkused ja läbimõõdud vajavad täiendavat täpsustamist renoveerimistööde eelprojekte koostades.

Karksi küla Olemasoleva ühisvee jaotusvõrgu renoveerimistööd peaksid olema järgnevad (silmas pidades prioriteetsust): Tänava nimetus Orienteeruvad pikkused (m) ja Selgitus läbimõõdud (mm Veevarustuse ringvõrk ------Karksi küla uue ja vana puurkaevu jaotustorustiku ühendamine. Pargi ja Kivi tn 1960 m – Ø 75 Keskasula parki ümbritse vee jaotustorustiku ringvõrgustik vajab renoveerimist ühisvee ringvõrgustik (hüdrantide välja ehitamist) NB! Renoveeritavate torulõikude pikkused ja läbimõõdud vajavad täiendavat täpsustamist renoveerimistööde eelprojekte koostades.

Polli küla Olemasoleva ühisvee jaotusvõrgu renoveerimistööd peaksid olema järgnevad (silmas pidades prioriteetsust): Tänava nimetus Orienteeruvad pikkused (m) ja Selgitus läbimõõdud (mm Uue tn korrusmajade 540 m - Ø 63 Intensiivsemalt kasutatav veetorustik, on otstarbekas renoveerida vältimaks välisveevõrk amortiseerunud veevõrgust tingitud avariisid Puurkaevust Polli 560 m – Ø 50 Polli farm enam ei tööta, puurkaevust sinna suunas suunduvast tupiktorustikust farmi poole suunduv saavad oma tarbitava vee vaid õunahoidla ning kuni 4 majapidamist (üks eramu ja veetorustik kahe korruseline korterelamu). Veetarbe on vähenenud ja laudad ei vaja enam ühisvõrgu vett. Seega onn mõtet olemasolevad pikad torustikud likvideerida ning rajada uued torustikud ühisvett tarbivatesse elamutesse.

Paralleelselt ühisveevärgi haaratuse laiendamisega ja olemasolevate ühisvee jaotustorustike renoveerimisega on tarvis järk-järgult välja vahetada veevõrgu amortiseerunud ja mittetöötavad siibrid. Kuna antud momendil siibrite arvu ja nende seisundi kohta andmed puuduvad, vajaksid siibrid inventariseerimist eelkõige ühisveevärgi laiendusest ja renoveerimisest mittepuudutavates linna piirkondades.

C. Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine Karksi valla ühiskanalisatsiooni rajatistega seotud olulisemad probleemid on: - kanalisatsioonivarustuse puudumine Karksi-Nuia linna eramurajoonides, - amortiseerunud (äravajunud, ummistuvad, lekkivad) kanalisatsioonitorustikud, - amortiseerunud reovee ülepumplad.

1) Ühiskanalisatsiooni laiendamine Uued rajatavad kanalisatsioonitorustikud on kavas ehitada olenevalt tingimustest ja otstarbest: isevoolne kanalisatsiooni osa Uponal PVC, Uponal Ultra PVC, Wavin Ultra PVC või analoogsetest mõne teise firma PVC torudest ning survekanalisatsioon Uponyl PVC, Upoten PEH või mõne teise firma analoogsete omadustega torudest. Vaatluskaevud on reguleeritava kõrgusega teleskoopsed PVC plastkaevud (Uponor või analoogsed) läbimõõdus DN 500 ning varustatud malmluukidega, kandevõimega (enamjuhul) 40 T.

Karksi-Nuia Suur osa Karksi-Nuia linna eramutest on kanalisatsiooniga ühendamata. Neis formeeruv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse, mis reeglina pole veepidavad. Kanalisatsioon puudub ka tsentraalse vesivarustusega eramutes. Järgnevas tabelis on esitatud rajamist vajavad kanalisatsiooniehitised tänavate kaupa:

Tänava nimetus Kuhu ühendatakse Pikkus (m) Muud kanalisatsiooni rajatised Koidu-Niine-Lilli Kogutav reovesi suunatakse Tartu mnt 300 Kuni 10 kanalisatsioonikaevu tänavad olemasolevasse kanalisatsiooni. Osaliselt rajatud 2008. Rahumäe-Arumäe Piirkonnas formeeruv reovesi suunatakse Tartu mnt , 1400 Kuni 40 kanalisatsioonikaevu

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 29

Põllu ja Loode tänava olemasolevasse kanalisatsiooni Kalda - Metsa Piirkonnas formeeruv reovesi suunatakse 500 m Kuni 15 kanalisatsioonikaevu ambulatooriumi või Gümnaasiumi olemasolevasse kanalisatsiooni Univere küla Piirkonnas formeeruv reovesi suunatakse 350 m Kuni 10 kanalisatsioonikaevu olemasolevasse reoveepuhastisse suunduvasse kanalisatsiooni

2) Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Karksi-Nuia, Karksi ja Polli ühiskanalisatsioon on ehitatud vähemalt 25.a tagasi ning tingituna omaaegsest ehituskvaliteedist ja ehitusmaterjalist on asulate kanalisatsioonid halvas olukorras. Seda kinnitas ka antud aruande koostajate poolt teostatud kanalisatsiooni ülevaatus. Ka reovee ülepumplad on vanad ehitised, ehitatud r/b rõngastest ilma metallkessoonideta, mistõttu nende veepidavus on küsitav. Kanalisatsioonirajatiste renoveerimise ettepanekud on esitatud tuginedes kohapealsele informatsioonile, torustike vanusele ja seisukorrale, kanalisatsioonitorustike ülevaatuse tulemustele. Samuti on lähtutud seisukohast, et esmajärjekorras tuleks renoveerida kanalisatsiooni magistraaltorustikud.

Karksi-Nuia linn Tänava nimetus Pikkus (m) Põhjendus Põllu – Väike 100 m Sageli ummistunud , halvas olukorras kanalisatsioonitorustik. Linna reovee ülepumplad 3 tk R/b rõngastest, halva hüdroisolatsiooni ja amortiseerunud seadmestikuga rajatised. Majanduslikult otstarbekam on vahetada vanad reoveepumplad uute plastist komplekspumplate vastu. Kase tn linnaosa (Polli 2 tk R/b rõngastest, halva hüdroisolatsiooni ja amortiseerunud seadmestikuga rajatised. Otstarbekam tee) reovee ülepumplad on vahetada vanad reoveepumplad uute plastist komplekspumplate vastu.

Karksi asula Tänava nimetus Pikkus (m) Põhjendus Pargi tn korrusmajade 12 650 m Antud kanalisatsioonitorustikku mööda suunatakse reoveepuhastisse põhiosa keskasulas – 22 esine kanalisatsioon formeeruvast reoveest. Ülevaatuse põhjal on kanalisatsiooni veepidavus küsitav, samuti on kanalisatsioonisüsteemis 3 m läbimõõduga kogumiskaevud. Reovee ülepumpla Keskasula reovee ülepumpla renoveeritakse koos puhastusseadmetega.

Polli asula Tänava nimetus Pikkus (m) Põhjendus Uue ja Longi tn korrus- 670 m Halb ehituskvaliteet (s.h valed torukalded) ja vähene veetarbimine on tinginud korrusmajade majade kanalisatsioon kanalisatsioonis sagedased ummistused. Samuti pole torustikud veetihedad, mistõttu ummistustega kaasneb ka reovee imbumine pinnasesse Kanalisatsioonikollektor – 350 m Kanalisatsioonikollektori abil suunatakse reoveepuhastile põhiosa Polli külas formeeruvast Polli mõis-reoveepuhasti reoveest. Samas pole torustik veetihe.

Tare Vesi Tänava nimetus Pikkus (m) Põhjendus Ülepumpla ja survetorus- Reovee pumpla Reovee ülepumpla ei tööta, survetrass amortiseerunud (lekib), mistõttu eramute kanaliseeritav tiku rekonstrueerimine + reovesi imbub pinnasesse või voolab Karksi Paisjärve 280 m

Eelnevalt esitatud renoveerimise ettepanekud on soovitusliku iseloomuga. Tegelikult vajaks ühiskanalisatsiooniga asulates renoveerimist kogu kanalisatsioonivõrk, mis aga samas kogumahus on kulukas. Seepärast on otstarbekas teostada kanalisatsioonivõrkude probleemsemate lõikude detailne uuring (s.h torustike TV-vaatlus). Kanalisatsioonitorustike TV-vaatluse alusel selguvad renoveerimist vajavad torustikulõigud, renoveerimistööde prioriteetsus ja erinevate lõikude puhul optimaalsed renoveerimismeetodid.

Renoveerimise meetodeid on mitmeid (kaeve-, mittekaeve meetod). Meetodi valik sõltub otseselt renoveeritava kanalisatsioonilõigu seisukorrast, mis tehakse kindlaks torustike TV-vaatlusega. Arendamise kava autorid on seisukohal, et renoveerimisel peaks eelistama võimalusel mittekaeve meetodit (s.o PEH materjalist torude sissetõmbamist vanadesse torudesse või INSITUFORM meetodit nn. "sukameetodil"). Sellega välistatakse torustike lahtikaevamisega seotud lisakulutusi, nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 30 s.o kaeviste kindlustamine, asfaltkatte taastamine, tänavate sulgemine liikluseks.

D. Reoveepuhastite rekonstrueerimine Valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulate reoveepuhastid on ehitatud ca 25-30.a tagasi ning on nii ehituslikult kui ka seadmete osas halvas olukorras. Reoveepuhastid (Karksi-Nuia – 2xOXYD-180, Karksi – 2xMRP-300, Polli – 2xBIO-50) töötavad rahuldavalt vaid seetõttu, et on hüdrauliliselt alakoormatud. Seega vastab reoveepuhastit läbinud heitvesi reeglina veekogusse juhitavale heitveele kehtestatud normidele (v.a talvekuudel).

Lähitulevikus vajavad Karksi valla ühiskanalisatsiooniga asulate reoveepuhastid rekonstrueerimist või väljavahetamist uute reoveepuhastite vastu, kuna: - töötades alakoormatuna on puhastid energiakulukad, samuti puuduvad puhastitel mudakäitlussüsteemid, - Polli küla aktiivmudapuhasti metallvannid on paigaldatud ca 30 a. tagasi, mistõttu metallvannid on läbiroostetamise ohus, - reoveepuhastite heitvee väljalasud reostustundlikesse veekogudesse (Halliste jõgi, Kõpu jõgi), vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määruse nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” § 6-le peab olema tagatud fosforiärastus reostustundlikesse veekogudesse juhitava heitvee puhul.

Käesoleva arendamise kava koostajad on seisukohal, et vanade avatud puhastimahutitega reoveepuhastite regulaarne (3-5 aastaste vahedega) renoveerimine ei ole majanduslikult õigustatud. Otstarbekam on, kasutades vanade reoveepuhaste territooriume, rajada sinna uued kaasaja nõuetele vastavad reoveepuhastid ning projekteerimisel arvestada võimaliku puhastile eelneva ühiskanalisatsiooni haaratuse laienemisvõimalusega.

Karksi-Nuia KOV eesmärgiks on ühiskanalisatsiooni väljaarendamine kogu linna territooriumil, seega peab uue reoveepuhasti projekteerimisel ja rajamisel arvestama linna kui tervikut (v.a Kase tn elamute piirkond).

Käesoleval ajal (2007.a statistilise veekasutuse aruande alusel) juhitakse linna reoveepuhastisse aastakeskmiselt 200 m3 reovett ööpäevas.

Linna kanalisatsioonisüsteemide haaratuse laiendamisega antakse kuni 600 inimesele võimalus liituda linna kanalisatsiooniga. Tegemist on eramurajoonidega, mistõttu keskmine veetarve võiks olla kuni 110 l/in kohta ööpäevas.

Arvestades eelnevaga: - suureneb linna ühiskanalisatsiooni haaratuse laiendamise järgselt ühiskanalisatsiooni suunatav reovee ööpäevane kogus kuni 66 m3/d võrra, - on uue projekteeritava ja rajatava reoveepuhasti hüdrauliliseks võimsuseks kuni 250 m3/d reostuskoormusega 132 kg BHT7/d.

Uue rajatava reoveepuhasti, mis sisaldab endas reovee mehaanilist puhastamist (vooluhulga mõõtmise sõlm, treppvõre, võrejäätmete press ja konteiner), bioloogilist puhastamist (aerotank ja aeratsiooniseadmed, järelsetiti), keemilist puhastamist (fosfori simultaansadestamiseks vajalikud seadmed), mudatöötlus (mudatihendi ja mudatahendamisväljakud) ja territooriumi piiramine piirdeaiaga, orienteeruv maksumus, arvestades analooge, on 12 mln EEK + 20%. Maksumusele lisandub vana reoveepuhasti (2xOXYD-180) likvideerimine.

Linna reoveepuhasti järelpuhastina toimivad biotiigid on ca 5 aastat tagasi puhastatud ning jääksid nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 31 ka uue puhasti korral toimima järelpuhastina.

Karksi küla Eelnevalt kogunenud informatsiooni tulemusena töötab küla reoveepuhasti (2xMRP-300 ja kaks biotiiki) hüdrauliliselt alakoormatuna (puhasti projektvõimsus 650 m3/d, tegelik puhastit läbiv aastakeskmine reoveekogus 45 m3/d). Ei omavalitsus ega ka vee-ettevõtte ei planeeri küla kanalisatsioonihaaratuse laiendamist.

Seega, arvestades ka puhastisse suunatavate reovee vooluhulkade ilmastikust tingitud kõikumisi, on uue projekteeritava ja rajatava reoveepuhasti hüdrauliliseks võimsuseks kuni 60 m3/d reostuskoormusega 24 kg BHT7/d.

Uue rajatava reoveepuhasti, mis koosneb võrekaevust ja konteinerist, reovee ülepumplast, mehaanilisest puhastusest (septikust), filtertäidisega bioloogilisest puhastusest, fosforiärastusest (kemikaalidega sadestamise teel), orienteeruv maksumus on kuni 2 mln EEK + 20%. Maksumusele lisandub vana reoveepuhasti likvideerimine, olemaolevad biotiigid jäävad ka uue reoveepuhasti puhul järelpuhastustiikideks.

Polli küla 2007.a ja 2008.a kahe esimese kv veekasutuse aruannete alusel juhiti Polli küla reoveepuhastisse (2xBIO-50 + 2 biotiiki) aastakeskmiselt reovett kuni 22 m3/d. Puhastisse juhitavad reovee kogused võivad suureneda Kase piirkonna ja Polli küla vahel paiknevate eramute reovee kogumise ja suunamisega Polli küla kanalisatsiooni (ligikaudne reovee hulk ca 3,3 m3/d) või/ja sademete arvelt.

Arvestades puhastisse suunatava reovee ööpäevaste vooluhulkade ilmastikust tingitud kõikumisi ning võimaliku ühiskanalisatsiooni tarbiva elanikkonna suurenemisega on uue projekteeritava ja rajatava reoveepuhasti hüdrauliliseks koormuseks arvestatud kuni 33 m3/d reostuskoormusega 15 kg BHT7/d.

Uue reoveepuhastina on mõttekas paigaldada filtertäidisega kompleksne tehases valmistatud puhasti (koosneb septikust, biofilterpuhastist ja fosforiärastusest). Olemasolevad biotiigi jäävad uue puhastusseadme koosseisu järelpuhastina. Polli küla uue reoveepuhasti orienteeruvaks maksumuseks on 1 mln EEK + 20%. Maksumusele lisandub vana reoveepuhasti likvideerimine.

NB! Hilisemate probleemide vältimiseks uute reoveepuhastitega (valedes projektvõimsustest sõltuvalt hilisemad hüdraulilised ja/või mahulised ülekoormused), on otstarbekas mõõta reoveepuhastitele suunatavad reoveehulgad ja määrata reostuskoormused vähemalt kolmepäevaste mõõtmisperioodidena vähemalt kahel erineval aastaajal (kuival perioodil ja sademeterohkel ajal).

5.3 Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusettepanekute orienteeruvad maksumused ja soovituslik ajagraafik

Arendusettepanek Teostamise ajavahe Võimalik finantsallikas A. Pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamine Omanikuta puurkaevude likvideerimine Hetkel omanikuta puurkaevude kohta vallas teave puudub 2011-2014 KIK, KOV või OM On küll mittetöötavaid puurkaeve (põllumajandusettevõtete juures), kuid nende puhul puudub 100% kindlus, et puurkaeve ei hakata kasutama Kase Vabrikud AS küttehoidla likvideerimine 4*50 t kütteõlimahutid, mis sisaldavad naftasaaduste jääke 2011-2014 KIK, KOV või OM 30 m3. Naftasaaduste jäägid ja mahutid vajavad likvideerimist, ala korrastamist AS Karme kütteõlihoidla 2*200 t mahutid, mis sisaldavad kokku ca 40 m3 2011-2014 KIK, KOV või OM nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 32 naftasaaduste jääke. Mahuteid ümbritsevas avariivannis naftasaaduste jääke ca 30 m3. Lisaks on kasutatava katlamaja kütteõlimahutite avariivann õlisegust vett täis, maht ca 45 m3 naftasaadustega reostunud vett. Mittekasutatavad mahutid likvideeritakse ning kasutatava hoidla avariivannist pumbatakse ja viiakse edasiseks käitlemiseks naftasaadustega reostunud vesi, avariivann puhastatakse Ainja külas, Kiini talu maadel asuv endise pigibaasi 2011-2014 KIK, KOV või OM jääkreostuse likvideerimine B. Ühisveevärgi renoveerimine ja laiendamine C. Ühiskanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine Veevõrgu renoveerimistööd Karksi valla asulates Asulate (Karksi-Nuia linn, Karksi ja Polli küla) ühisvee jaotusvõrkudes 2011-2015 VEE paiknevate siibrite inventariseerimine, Karksi-Nuia linna põhiosa veevõrgu kontrollarvutus (arvestades planeeritavat) Veevarustuse ja kanalisatsiooni haaratuse laiendamine Karksi-Nuias Uute vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine linna eramupiirkondadesse ( 2011-2015 ÜF, KIK, KOV, VEE Piiri, Rahumäe, Koidu, Niine, Arumäe ). Kokku rajatakse 4 550 m veetorustikke ja 3 500 m kanalisatsioonitorustikke Veevarustuse haaratuse laiendamine Karksi külas Karksi uue puurkaevu keskasula veevõrkude ühendamine ühtsesse süsteemi 2011-2017 ÜF, KIK, KOV, VEE

Veevarustuse haaratuse laiendamine Polli külas Polli puurkaev – korrusmajad (150 m), Polli külas, Polli metskonna 2011-2015 ÜF, KIK, KOV, VEE elamukvartali veetorustike rajamine. Veevõrgu renoveerimistööd Karksi-Nuias Lepiku tn, Lõuna-Aia, Nurme, Põllu-Väike, Piiri 2011-2015 ÜF, KIK; KOV Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Karksi-Nuias Pärnu mnt ülepumpla, gümnaasiumi ülepumpla, ambulatooriumi ülepumpla 2012-2016 ÜF, KIK; KOV Veevõrgu renoveerimine Karksi külas Pargi ja Kivi tn ringvõrgustik 2011-2016 KIK, KOV, VEE Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Karksi-Nuias Linna reovee ülepumplad (Polli tee kaks ülepumplat) 2011-2015 KIK, KOV, VEE Veevõrgu ja ühiskanalisatsiooni renoveerimine Polli külas Uus ja Longi tn korrusmajade väliskanalisatsioon, Uue tn majade veetorustik, 2011-2015 KIK, KOV, VEE Polli külas, Polli-tee elamukvartali veetorustike rajamine Veevõrgu ja ühiskanalisatsiooni renoveerimine Karksi-Nuias Veevõrk (Lossimäe-Kalda, Niidu-Aasa, Aia tn), kanalsatsioon (Rahumäe 2b- 2012-2017 KIK, KOV, VEE Kivistiku tn, Võidu-Aia-Kivi tänavad) Ühiskanalisatsiooni renoveerimine Karksi külas Pargi tn korrusmajade esine kanalisatsioon, Kaare-Pargi tn 2014-2016 KIK, KOV, VEE Veevõrgu ja ühiskanalisatsiooni renoveerimine Polli külas Veetorustik (Polli puurkaev, Polli suurfarm, kasutuseta olev torustik 2011-2018 EL, KIK, KOV, VEE, likvideeritakse, piirkonna elamutele rajatakse uued veetrassid), kanalisatsioon EL (Polli mõis-reoveepuhasti) Tare Vesi kanalisatsiooni rekonstrueerimine Reovee ülepumpla ja survetorustiku (280 m) renoveerimine 2011-2015 KOV, KIK, EL D. Reoveepuhastite renoveerimine Reoveepuhasti rajamine Karksi-Nuia linnale Vana reoveepuhasti territooriumile projekteeritakse ja rajatakse uus 14 400 00 2011-2015 ÜF, KIK, KOV, EL reoveepuhasti Reoveepuhasti rajamine Karksi külale Vana reoveepuhasti territooriumile projekteeritakse ja rajatakse uus 2 400 000 2012-2015 ÜF, KIK, KOV, EL reoveepuhasti Reoveepuhasti rajamine Polli külale Vana reoveepuhasti territooriumile projekteeritakse ja rajatakse uus 1 200 000 2011-2015 ÜF, KIK, KOV, EL reoveepuhasti NB! 1) Lühendite tähendused: KOV – kohalik omavalitsus, OM – objekti valdaja , VEE – vee-ettevõte, KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus, ÜF– EL eelstruktuuri vahendite fond. 2) Tööde maksumused täpsustuvad eelprojektide ja hankepakkumistega.

Karksi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas esitatud arendus- ja renoveerimisettepanekute orienteeruv maksumus ühisvee ja –kanalisatsiooniga asulates on 46 756 000 krooni, millest: - pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamiseks tehtavate tööde orienteeruv maksumus on - 2 520 000 krooni, - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni haaratuse laiendamiseks ja renoveerimiseks tehtavate tööde maksumus on 22 000 000 krooni, - uute reoveepuhastite ja pumplate rajamiseks tehtavate tööde maksumus 22 236 000 krooni.

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 33 6 KOKKUVÕTE

Karksi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise aluseks on Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus ning soovitusliku iseloomuga “Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhend. Arendamise kava on koostatud AS Maves töögruppi poolt ja täiendatud AS Entec, AS Remiss poolt pakutud lahendustega.

Käesoleva arendamise eesmärgiks oli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kuuluvate vee- ja kanalisatsioonirajatiste hetkeolukorra analüüsi, probleemide määratlemist ja abinõude plaani väljatöötamine koos maksumuste ligikaudse kalkuleerimisega.

Karksi vald asub Lõuna-Eestis Viljandi maakonna lõunaosas, piirnedes läänest Abja vallaga, lõunast Läti Vabariigiga, idast Tarvastu ja Valga maakonna Helme vallaga ning põhjast Paistu ja Halliste vallaga. Valla pindala on 322,3 km2, mis on 9,4% Viljandi maakonna pindalast. Valla elanike arv seisuga 01.01.2010.a oli 3865 inimest.

Valla asulatest on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud Karksi-Nuia linn ning Karksi ja Polli külad. Ülejäänud valla asulates ühisvee ja –kanalisatsiooni varustus puudub. Ühisvee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisega, vee- ja kanalisatsioonirajatiste hooldamisega tegeleb vallas AS Iivakivi.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised Karksi valla asulatesse on ehitatud 30-45 aastata tagasi. Tingituna omaaegsest ehitusmaterjalid ja –tööde kvaliteedist on vee- ja kanalisatsioonivarustusega seotud rajatised halvas olukorras, kohati amortiseerunud. Karksi-Nuia linna, Karksi ja Polli külade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni põhilisteks probleemideks on: - Veetarbimise vähenemisest ja üledimensioneeritud veetorustikest tingituna veevõrgu vesi kohati seisab torustikes ning tema kvaliteet halveneb. - ühisvee jaotusvõrgud on rajatud hargvõrkudena ning lekete osakaal on kuni 28% veevõrku pumbatavast veest, - suurel osal Karksi-Nuia linna eramutest puudub võimalus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühinemiseks. - arvestades omaaegset ehituskvaliteeti ja -materjale, on kanalisatsioonitorustike ja –kaevude olukord halb. Kanalisatsioontorustike ühendusmuhvid ja kanalisatsioonikaevud ei ole veetihedad, mistõttu kuival ajal reovesi imbub kanalisatsioonist pinnasesse, sademeterohkel ajal aga suureneb kanaliseeritava vee kogus sademevee arvel. Rajamisel tehtud ehituslikest vigadest (ebapiisav või negatiivne torude lang) tingituna on torustikud tihti ummistunud; - reoveepuhastid töötavad hüdrauliliselt alakoormatuna, reoveepuhastuses kasutatavad seadmed on amortiseerunud ja energiakulukad. Reoveepuhastitel puuduvad seadmed fosforiärastuseks (reostustundlike suublate puhul kohustus).

Karksi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise raames on pakutud välja arendusettepanekute kolme alalõiku: A. Pinna- ja põhjavee reostusohu vähendamine – käsitleb valla territooriumil paiknevate peremeheta puurkaevude tamponeerimist ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulates paiknevate reostusohtlike objektide likvideerimist

B. Ühisveevärgi haaratuse laiendamine ja renoveerimine – käsitleb veevõrgu laiendamistöid Karksi-Nuia linnas ning veevõrgurajatiste renoveerimistöid vaadeldavates asulates. Planeeritud on rajada ja renoveerida ca 8 km veetorustike. Planeeritavate tööde ligikaudne maksumus on 12 mln EEK.

C. Ühiskanalisatsiooni haaratuse laiendamine ja renoveerimine – käsitleb kanalisatsioonivõrgu nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022 34 laiendamistöid Karksi-Nuia linnas ning kanalisatsioonirajatiste renoveerimistöid vaadeldavates asulates. Planeeritud on renoveerida ja rajada ca 4,5 km kanalisatsioonitorustike. Planeeritavate tööde ligikaudne maksumus on 10 mln EEK.

D. Reoveepuhastite ja pumplate renoveerimine – on käsitletud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga asulate reoveepuhastite olukorda ning nende renoveerimisvajadusi. Planeeritud töödena on peetud otstarbekamaks rajada uued reoveepuhastid, tööde ligikaudne maksumus on 22,236 mln EEK.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaarendamine ja puhtam looduskeskkond tõstavad elanikkonna elukvaliteeti ja loovad eeldusi valla asulate edasiseks majanduslikuks arenguks, uuteks sise- ja väliskapitali mahutusteks.

nr 18 Lisa Karksi valla ÜVK aastateks 2010-2022